dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Östery rannaala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Rahandusministeerium · 30. jaanuar 2023
Viit
15-3/10203-2
Registreeritud
30. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vormsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-310203-2 30.01.2023 Väljaminev kiri.asice419 KB

Sisu (failidest)

Maris Jõgeva Teie 28.12.2022 nr 7-1/883/2022 Vormsi Vallavalitsus Meie 30.01.2023 nr 15-3/10203-2 [email protected] Arvamus Östery rannaala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Vormsi Vallavalitsus esitas 28.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Borrby külas Östery rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang ning Vormsi Vallavolikogu otsuse „Borrby küla Östery rannaala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu). Planeeringuala, suurusega 7,9 ha, moodustavad hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega Östery 8 vkt (90701:001:0116), Östery 9 vkt (90701:001:0117), Östery 10 vkt (90701:001:0118), Östery 12 vkt (90701:001:0121) ja Östery 13 vkt (90701:001:0122) kinnistud, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, muu maa ja looduslik rohumaa. Östery 10 vkt kinnistul on vana vundament. Planeeringuala piirneb Östery erateega ja seda läbib pinnasetee. Planeeringuala läbib piki teed kulgev elektri õhuliin ja seal asub Vainola alajaam. Planeeringuala piirneb Läänemerega. Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on ühtlasi Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnuala. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Detailplaneeringu eesmärk on liita Östery 8, 9 ja 10 vkt kinnistud, moodustada kolm krunti ja määrata neile ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja abihoonete rajamiseks. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Östery erateelt. Planeeringuala asub vastavalt 14.06.2004 kehtestatud Vormsi valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) hajaasustusega piirkonnas, rannaalal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringuga on seatud ruumilise arengu (ptk 4.2) ja rannaalade põhimõtted (ptk 4.2.2.3). Planeeringuala jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada selle ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.1 1 Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas palume PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. 2. Üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui kehtiv Lääne maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). Kuna koostatav, 2022. a algatatud üldplaneering peab maakonnaplaneeringule vastama, siis tagab detailplaneeringu koostamisel maakonnaplaneeringust lähtumine edaspidist vastuolu üldplaneeringuga vältida. Seetõttu palume detailplaneeringu koostamisel arvestada maakonnaplaneeringus toodud soovituste ja põhimõtetega. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Vormsi väärtuslikul maastikul, kus tuleb taastada ja laiendada vanasid rannakülasid ning arvestada rannaalade planeerimisel võimaliku üleujutusohuga. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal. Muutes rohelise võrgustiku alal maatulundusmaa sihtotstarvet, tuleb hinnata selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida põhimõtteid väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks. 3. Planeeringuala piirneb Läänemerega. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume koostatavas detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel tingimustel läbipääs ja/või juurdepääs tagatakse ning milliseid meetmeid tuleb selleks vajadusel rakendada. 4. PlanS § 6 punkt 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS § 126 lõige 2 kohaselt on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Seega on kohustuslikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, samuti ehitise ehituslike tingimuste määramine. Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 Eelnõus ei ole planeeringuala jagatud kruntideks vaid katastriüksusteks, samuti ei ole käsitletud detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, selle koostamise eeldatavat ajakava ning ei ole nimetatud asutusi ja isikuid, kellega tehakse koostööd või keda kaasatakse. Palume eelnõud vastavalt eeltoodule ja lähtudes PlanS-s sätestatust täiendada. Lisaks juhime tähelepanu, et krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8). Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine, ehitisealune pind, kõrgus ja vajadusel sügavus. Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse kantud ja seal registreeritud. 4. Detailplaneering on dokument, millega omavalitsus määrab, kuidas planeeritavat ala tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike arvamusi. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus on leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks lahenduseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume eeltoodut planeerigu koostamisel arvestada. Juhime tähelepanu, et planeeringu kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande püstitusest, sh lähteseisukohtade kvaliteedist, seejuures kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks PlanS nõuetele. Detailplaneeringu koostamisel palume eeltoodust lähtuda ja eelnõud vastavalt PlanS-is nõutule täiendada. Samuti palume detailplaneeringu koostamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus), mille § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering muuhulgas olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Samuti palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/). Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest. 3 Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku omavalitsuse veebilehel. Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 715 5809 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel