Maris Jõgeva Teie 28.12.2022 nr 7-1/883/2022
Vormsi Vallavalitsus Meie 30.01.2023 nr 15-3/10203-2
[email protected]
Arvamus Östery rannaala
detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta
Vormsi Vallavalitsus esitas 28.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha
saamiseks Borrby külas Östery rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud lähteseisukohad, KSH eelhinnang
ning Vormsi Vallavolikogu otsuse „Borrby küla Östery rannaala detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu (edaspidi
eelnõu).
Planeeringuala, suurusega 7,9 ha, moodustavad hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega
Östery 8 vkt (90701:001:0116), Östery 9 vkt (90701:001:0117), Östery 10 vkt
(90701:001:0118), Östery 12 vkt (90701:001:0121) ja Östery 13 vkt (90701:001:0122)
kinnistud, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa, muu maa ja looduslik rohumaa. Östery 10 vkt
kinnistul on vana vundament. Planeeringuala piirneb Östery erateega ja seda läbib pinnasetee.
Planeeringuala läbib piki teed kulgev elektri õhuliin ja seal asub Vainola alajaam.
Planeeringuala piirneb Läänemerega. Planeeringuala külgneb Väinamere hoiualaga, mis on
ühtlasi Natura 2000 Väinamere loodus- ja linnuala. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid
põhjavee reostuse vältimiseks.
Detailplaneeringu eesmärk on liita Östery 8, 9 ja 10 vkt kinnistud, moodustada kolm krunti ja
määrata neile ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja abihoonete rajamiseks. Juurdepääs
planeeringualale on külgnevalt Östery erateelt.
Planeeringuala asub vastavalt 14.06.2004 kehtestatud Vormsi valla üldplaneeringule (edaspidi
üldplaneering) hajaasustusega piirkonnas, rannaalal, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole
määratud. Üldplaneeringuga on seatud ruumilise arengu (ptk 4.2) ja rannaalade põhimõtted
(ptk 4.2.2.3). Planeeringuala jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja detailplaneeringuga tehakse
ettepanek vähendada selle ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva
detailplaneeringuga.1
1
Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on
200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole
otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega
tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas palume PlanS § 4 lõike 2 punktist 5
lähtuda muude mõjude hindamisel. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Üldplaneering on kehtestatud varasemalt kui kehtiv Lääne maakonnaplaneering 2030+
(edaspidi maakonnaplaneering). Kuna koostatav, 2022. a algatatud üldplaneering peab
maakonnaplaneeringule vastama, siis tagab detailplaneeringu koostamisel
maakonnaplaneeringust lähtumine edaspidist vastuolu üldplaneeringuga vältida. Seetõttu
palume detailplaneeringu koostamisel arvestada maakonnaplaneeringus toodud soovituste
ja põhimõtetega.
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Vormsi väärtuslikul maastikul,
kus tuleb taastada ja laiendada vanasid rannakülasid ning arvestada rannaalade
planeerimisel võimaliku üleujutusohuga. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb
jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel
tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rahvusvahelise ja riikliku
tähtsusega rohevõrgustiku tugialal. Muutes rohelise võrgustiku alal maatulundusmaa
sihtotstarvet, tuleb hinnata selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Palume
detailplaneeringu koostamisel järgida põhimõtteid väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike
säilitamiseks.
3. Planeeringuala piirneb Läänemerega. PlanS § 126 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu
üks ülesannetest kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada
kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Palume koostatavas detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel
tingimustel läbipääs ja/või juurdepääs tagatakse ning milliseid meetmeid tuleb selleks
vajadusel rakendada.
4. PlanS § 6 punkt 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise
korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava
ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja
planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.
PlanS § 126 lõige 2 kohaselt on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Seega on
kohustuslikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja
ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine, samuti ehitise ehituslike tingimuste määramine.
Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m
kõrgune samakõrgusjoon.
2
Eelnõus ei ole planeeringuala jagatud kruntideks vaid katastriüksusteks, samuti ei ole
käsitletud detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, selle koostamise eeldatavat
ajakava ning ei ole nimetatud asutusi ja isikuid, kellega tehakse koostööd või keda
kaasatakse. Palume eelnõud vastavalt eeltoodule ja lähtudes PlanS-s sätestatust täiendada.
Lisaks juhime tähelepanu, et krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on
antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8). Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise
sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine,
ehitisealune pind, kõrgus ja vajadusel sügavus. Detailplaneeringus määratud krunt on
PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse moodustamise alus. Katastriüksus on
maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse kantud ja seal registreeritud.
4. Detailplaneering on dokument, millega omavalitsus määrab, kuidas planeeritavat ala
tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh
keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike arvamusi.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu
muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas
nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus on leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel
vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel
võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat
olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks
lahenduseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja
vajadustega.
Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt
PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja
jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume eeltoodut planeerigu koostamisel
arvestada.
Juhime tähelepanu, et planeeringu kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande püstitusest, sh
lähteseisukohtade kvaliteedist, seejuures kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et
detailplaneering vastaks PlanS nõuetele. Detailplaneeringu koostamisel palume eeltoodust
lähtuda ja eelnõud vastavalt PlanS-is nõutule täiendada.
Samuti palume detailplaneeringu koostamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi
määrus), mille § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering muuhulgas olema selge ja üheselt
mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku
omavalitsuse õigusaktidest. Samuti palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda
detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).
Kohalikul omavalitsusel tuleb tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel tuleb lähtuda
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
3
Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse
veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad
sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja
vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud,
on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Rahandusministeeriumile PlanS §
85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
4