"Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 18 Lisa 2"
Kalanduse ühisprogrammi 2023-2026 rahastamiskava
Nimetused 2023 eelarve 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve
Kalandus
Kulud 23 768 498 24 981 819 25 550 142 28 646 201
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 21 227 988 22 177 981 22 760 601 25 874 351
Investeeringud 69 199 4 439 4 406 4 435
Mitterahalised kulud 327 052 243 082 242 492 243 004
Kestlik kalandus
Kulud 23 768 498 24 981 819 25 550 142 28 646 201
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 21 227 988 22 177 981 22 760 601 25 874 351
Investeeringud 69 199 4 439 4 406 4 435
Mitterahalised kulud 327 052 243 082 242 492 243 004
Kutseline kalapüük
Kulud 8 436 242 10 134 504 10 266 320 10 268 295
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 6 917 468 8 548 581 8 681 153 8 704 403
Investeeringud 32 239 1 587 1 557 1 375
Mitterahalised kulud 202 233 154 625 154 097 150 881
Vee-elusressursside töötlemine
Kulud 8 611 209 7 385 822 7 421 876 10 065 926
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 105 894 6 763 190 6 818 456 9 448 881
Investeeringud 16 296 1 547 1 512 1 806
Mitterahalised kulud 53 475 42 550 41 930 47 127
Vesiviljelus
Kulud 3 017 854 2 909 031 2 949 053 3 253 723
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 766 297 2 623 062 2 663 328 2 968 753
Investeeringud 6 441 488 479 473
Mitterahalised kulud 26 546 20 057 19 894 19 783
EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine
Kulud 3 703 193 4 552 462 4 912 893 5 058 257
sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 438 328 4 243 149 4 597 663 4 752 313
Investeeringud 14 223 817 858 781
Mitterahalised kulud 44 799 25 851 26 571 25 212
Maaeluministri 27.01.2023 käskkiri nr 18 Lisa 1
KALANDUS 2023-2026
ÜHISPROGRAMM
Sisukord
1 Programmi üldinfo................................................................................................................. 3
2 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3
3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .............................................................. 5
4 Olukorra lühianalüüs.............................................................................................................. 6
5 Olulised tegevused ................................................................................................................ 9
6 Meetmed, tegevused ja teenused ....................................................................................... 11
6.1 Kestlik kalandus ........................................................................................................... 11
6.1.1 Kutseline kalapüük ............................................................................................... 11
6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine .................................................. 13
6.1.3 Vesiviljelus ........................................................................................................... 16
6.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 18
6.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...................................... 18
2
1 Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori
eesmärk ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.
Tulemusvaldkonna Maaeluministeerium
vastutaja
Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna arengukava Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.
visioon
Programmi nimi Kalandus
Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude
säästliku majandamise.
Programmi periood 2023–2026
Vastutaja Maaeluministeerium
(kaasvastutaja) Keskkonnaministeerium
Kaasvastutajad (MeM Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja
ministeeriumi Toiduamet (PTA)
valitsemisala asutused)
Kaasvastutajad (KeM Keskkonnaamet (KeA)
ministeeriumi
valitsemisala asutused)
Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kalavarude kasutamist ja kaitset
tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samas saada nende
kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike
eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele
vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu
tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende
eesmärkide saavutamisele kaasa, esitades nägemuse kalamajandussektori vajadustest,
väljakutsetest ja arenguvõimalustest.
2 Sissejuhatus
Kalanduse programm on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisprogramm, mis
hõlmab mõlema ministeeriumi kalandusvaldkonna vastutusala kirjeldusi, mõõdetavaid väärtusi
ning eelarvetabeleid. Ühisprogrammi kinnitavad maaeluminister ja keskkonnaminister käskkirjaga
vastavalt pädevusjaotusele.
Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“
seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.
3
PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:
keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus;
keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv;
kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;
kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure
ekspordipotentsiaaliga.
Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“.
Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja viiest tegevusest. Maaeluministeerium
vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse tegevuste ja teenuste
eest ning koostöös Keskkonnaministeeriumiga töötab välja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava ja selle keskkonnakaitsemeetmed.
Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse, kutselise kalapüügi võimaluste
kehtestamise ning harrastuspüügi korraldamisega seotud tegevuse ja teenuste eest.
Ühisprogrammi ja meetme tasandi mõõdikute kogumise tagab vastutusalast olenevalt üks või teine
ministeerium.
MeM on kaardistanud kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste
protsesside, ning kaardistamisel on vesiviljeluse teenuste protsess.
Kalanduse programmi 2023. aasta MeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute
maht on 23 941 674€ (Tabel 2). KeM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht
on 6 173 594€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel 15 tööpäeva
jooksul pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse igal
aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord
kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.
4
Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle
rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava
esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi
kajastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 perioodil ja EMKVF 2021-
2027 perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal
aastal ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse
Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks.
3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste
mõõdikute abil.
Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa
2021 2023 2024 2025 2026
Mõõdik, sh allikas
(tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Heas seisus varud,
%/Keskkonnaministeerium 39 60 61 61 61
Lisandväärtus töötaja kohta
ettevõtetes, mis tegelevad
kalandusega (kutseline kalapüük, 26 579 29 000 29 000 29 500 30 500
vesiviljelus ja kala töötlemine),
€/Statistikaamet
Töökohtade arv ettevõtetes, mis
tegelevad kalandusega (kutseline
kalapüük, vesiviljelus 1903 1850 1855 1875 1875
ja kala töötlemine), Statistikaamet
Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi viie tegevuse
eelarvest.
Tabel 2. Maaeluministeeriumi eelarve (tegevused 1–4)
Eelarve kulude jaotus 2022 2023 eelarve
eelarve
eelarve 2024 2025 2026
Meede Kestlik kalandus 28 291 345 24 208 123 25 332 750 25 917 482 29 034 053
Programmi Kutseline kalapüük 13 351 966 8 733 849 10 383 239 10 514 562 10 513 692
tegevus
Programmi Vee-elusressursside 6 207 064 8 658 628 7 420 260 7 472 740 10 141 438
tegevus töötlemine ja turustamine
Programmi Vesiviljelus 5 722 698 3 044 053 2 928 146 2 968 016 3 272 593
tegevus
5
Programmi Euroopa Merendus- ja 3 009 617 3 771 592 4 601 104 4 962 165 5 106 329
tegevus Kalandusfondi
keskkonnakaitsemeetmete
rakendamine
Tabel 3. Keskkonnaministeeriumi eelarve (tegevus 5)
2022 kinnitatud 2023 2024 2025 2026
Eelarve kulude jaotus
eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve
Kalandus -5 788 298 -6 785 367 -4 847 382 -4 817 338 -4 805 338
Kestlik kalandus -5 788 298 -6 785 367 -4 847 382 -4 817 338 -4 805 338
Kalavarude ja -püügi
haldamise ning kaitse -5 788 298 -6 785 367 -4 847 382 -4 817 338 -4 805 338
korraldamine
Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud, mis sisaldavad põhivara
amortisatsiooni kulu.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava
asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi
välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute
eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas
sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda
investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse
programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.
4 Olukorra lühianalüüs
Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru
seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel.
Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi
kalakasvatamisel. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus - need
valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi
suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaidloov.
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene
atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori
atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis
kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja
haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel.
Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja sisevete püügiks, Läänemere traalpüügiks ning
kaugpüügiks. 2022. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1390 püügiloa omanikku ning 2362
kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise,
konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel
püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem.
6
Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute
tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole.
Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada
nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade
noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende
kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja
ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku
kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki
vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutusele võtuks.
Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis
muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on
tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude
kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu
toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise
kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.
Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda,
et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud
nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille
väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse
ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb
toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides
ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja
väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega
ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete
leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh
lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee-elusressursside tootearendust ja uuenduslike
tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning
Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.
Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ca 72 000 t kala ja kasvatatakse veel lisaks tonni jagu,
ei ole kalatarbimine riigis suur. Keskmiselt tarbitakse ca 15 kg kala- ja kalatooteid elaniku kohta
aastas, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 24 kg inimese kohta.
Kala tarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades jätkatakse üleriigilise kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga “Kala kõlab hästi“, mis pöörab
tähelepanu kõikidesse vanusegruppidesse kuuluvate elanike kalatoodete tarbimise olulisusele ning
aitab kaasa Eesti kala väärindamisele ja turustamisele.
Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna algatusrühma (Joonis 1). Eestis on kalapüük alati olnud
tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel.
Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik,
kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.
7
Joonis 1. Kalanduspiirkonna algatusrühmad
Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida
täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut
terveks aastaks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna- ja sisevete kaluritel
kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga
energiaallikaid ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.
Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ranna- ja
sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuavad rahuldava elatustasemeni ja
nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise
jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid
kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse
arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning
algatusrühmade töö riigisisene ja rahvusvaheline koordineerimine.
Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks
vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest, varasemal ELi finantsperioodil 2014-2020 Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF ) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise
meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute
Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel
on seni rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
EMKF 2014-2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aasta lõpuni arvestusega, et kõik
toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 31. detsembriks 2023.
aastal.
Uue eelarveperioodi 2021-2027 EMKVF-i Eesti rakenduskava kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks
21. juulil 2022. aastal. Euroopa Komisjon andis sellele heakskiidu 9. detsembril 2022. aastal. Fondi
8
kogueelarve koos Eesti kaasrahastusega uueks eelarveperioodiks on ligi 139 miljonit eurot, millest
Euroopa Liidu panuseks 97,4 miljonit. EMKVF Eesti rakenduskava seab neli suuremat eesmärki:
Parandada keskkonnaolukorda ning tagada, et ka kalavarud oleksid heal tasemel. Sealjuures
on oluline hakkama saada ka kliimamuutustega;
Kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus peavad muutunud oludes majanduslikult paremini
hakkama saama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga;
Aidata kaasa kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik
kestmine;
Eelnevate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teadus, innovatsioon ning teadmiste laiem
levik teadlastelt kaluritele.
Nimetatud eesmärgid on vajalikud tuleviku vaates, et tagada toidujulgeolek riigisiseselt ning
arendada majanduslikult kasumlikku eksporti. Keskkonnasäästlikuma tehnoloogia ja
ressursitõhusate seadmete kasutamisega kalalaevadel vähenevad nii kalurite kulud kui ka
ebasoovitav keskkonnamõju. Samuti on eesmärgiks suuta kalapüügist ja vesiviljelusest tulevat
toorainet paremini töödelda, et olla konkurentsivõimelisem. Esimeste EMKVF 2021-2027
toetusmeetmete avanemist planeeritakse 2023. aasta II kvartalist.
Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava aastani 2030 kinnitati 12. juulil 2022. aastal,
mis annab võimaluse rakendada EMKVF-i vahendeid selle sektori arenguteks.
5 Olulised tegevused
Olulised tegevused Maaeluministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:
Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks
ning andmete haldamiseks ja analüüsimiseks juurutatakse elektroonilised
infotehnoloogilised lahendused. Tänapäevaste it-lahenduste ja elektroonilise
andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandus-administratsiooni
halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada
andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku
tegevuse üle.
Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei
tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada
merevesiviljeluse arengut võimaldavad keskkonna leevendus- ja
kompensatsioonimeetmed ning alustatakse merevesiviljeluse arendamiseks riigi poolt
hoonestuslubade taotlemiseks vajalike ettevalmistustööde korraldamisega.
Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete
tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele.
Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on
vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada
tehnoloogiliste võimekuste suurendamist, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-
elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise. Veeelusressursside
väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks
9
on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, ka rahvusvaheliselt. Toodetele uute
turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid
riske peamistel sihtturgudel, mida võib tekitada geopoliitiline olukord maailmas.
Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse
tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime
tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu
turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali,
sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja
siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning
suurendada vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele.
Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning
kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks ja suurendatakse
kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.
● Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid
taastuvenergeetika kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ja väärindamise etappides.
● Valmistatakse ette kommunikatsioonikava, mis aitaks tõsta avalikkuse teadlikkust
valdkonnas toimuvates arengutest.
Olulised tegevused Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2023-2026 eesmärkide täitmiseks:
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse
püügikoormusega piirkondades vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning
ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised
piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist
lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja
teadussoovitustele.
Kalavarude taastamise meetmete rakendamine - rändeteede avamine (paisude ja
ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele); elupaikade ja koelmute
taastamine; ohustatud kalaliikide asustamine.
Elektrooniliste infosüsteemide täiendamine. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks
täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse
vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud
infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade
väljastamine toimub alates 2022. a 1. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu.
Harrastuspüügi taristute toetamine, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning
vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.
Harrastuskalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmine.
10
6 Meetmed, tegevused ja teenused
6.1 Kestlik kalandus
Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude säästliku majandamise.
Tabel 4. Meetme mõõdikud
2021 2023 2024 2025 2026
Mõõdiku nimi
(algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Kutselise kalapüügi
48 689
lisandväärtus sektori 57 000 57 500 58 000 58 500
(2019)
töötaja kohta, €
Vesiviljeluse lisandväärtus 27 486
24 600 24 800 25 000 25 200
sektori töötaja kohta, € (2019)
Tulemiga „vastab nõuetele“
tase ei ole tase ei ole tase ei ole tase ei ole
kontrollide osakaal 71
langenud langenud langenud langenud
kalakaitses, %
Majanduslik mõju
210
(sotsiaalmajanduslik mõju) 278 278 320 320
(2020)
harrastaja kohta aastas, €
6.1.1 Kutseline kalapüük
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline
kalapüügisektor.
Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise
kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb piiratud loodusliku kalavaru säästlikul
kasutamisel. Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud.
Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja sisevete püügiks, Läänemere traalpüügiks ning
kaugpüügiks. 2022. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1390 püügiloa omanikku ning 2362
kalurit. Kalanduse kogusaagist, mis oli 2021. aasta andmetel 72,4 tuhat tonni, saadakse püügil
rannavetest ja siseveekogudest 19%, kaugpüügil 19% ja Läänemere traalpüügil üle 60% kalast
koguseliselt. Väärtuseliselt moodustab kalasaagist kaalukama osa kaugpüük 67% väärtusega,
järgneb traalpüük 15%-ga. Ranna- ja sisevete püük kokku moodustavad väärtuseliselt 18% kogu
Eesti kalasaagist.
Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust
ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1520 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku
2362 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 80% kogu Eesti
väljapüügist, tegutseb 27 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja
siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur,
siis püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta on madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna-
ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab
alla 200 kg kala aastas). Seega on ranna- ja sisevete kalapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see,
11
kuidas tasakaalustada püügikoormust ja kutselise kalapüügiga tegelejate arvu kasutada oleva
kalavaruga. Lisaks tuleb sissetulekute suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja
lõimimist sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia).
Sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu
merendussektoris tervikuna.
Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka
püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Eelduse selleks loob ettevõtjate endi vaheline
majanduslik koostöö, mille üks vorm on tootjaorganisatsioon. Läänemere traalpüügisektoris toimib
selline lähenemine juba aastaid, kus kilu-räime püüdvad ettevõtjad on ühinenud kolmeks toimivaks
tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks – tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna- ja
siseveekogude püügisektoris on praeguseks tunnustatud kaks tootjaorganisatsiooni, mis
toimetavad Peipsi järvel. Tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed
tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete
kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele,
panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse. Seetõttu
näeme, et riigi roll on toetada sellises vormis ühistegevust ka edaspidi, et sektoris toimuksid
konkurentsivõimet suurendavad muutused ja arengud.
Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade
energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise
toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki
täitvad multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega
seonduvatest kuludest.
Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks vajab sektori kestma
jäämise tagamiseks sektorist positiivse kuvandi loomist. Ühelt poolt tuleb sektorisse suunata
parimad teadmised ja lahendused koostöös haridus- ja teadusasutustega ning soodustada selleks
ka erinevaid rahvusvahelisi projekte. Teisalt on vaja tõhustada dialoogi ka sektori ja
administratsiooni vahel. Vähem tähtis ei ole ära kasutada elanikkonna vastuvõtlikkust erinevatele
teadlikkust tõstvatele kampaaniatele, mis on hea viis teadmiste viimiseks laiema avalikkuseni.
Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime
suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega ka Kalanduse
Teabekeskuses. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine
rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi
„Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ seotud
tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET
Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Lisaks sektori sisestele tegevustele, ei ole vähem tähtis pöörata tähelepanu ka keskkonnale ja
meetmetele, millega hallata kutselise kalapüügi majandamist ja andmete kogumist. Selleks, et
muuta püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks ja administratsioonile
süsteemsemaks, on vaja jätkata elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist.
Alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja
siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse
elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame aastatel 2023-2024 ranna- ja
siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide vormistamisel, üleminekut üksnes
12
elektroonilisele andmeesitusele, et 2024. aastast rakendada elektroonilist andmeedastust Eesti
kutselises kalapüügis lausaliselt.
Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka
ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Paraneb andmete kvaliteet (ühetaolisus,
eeldefineeritud sisestamine) ja töötluskiirus. Selle pinnalt on võimalik ümber defineerida ka
andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu ja automaatseid aruandlusi. See
aitab tõhustada järelevalvet ja suunata vastavalt ka ressursse. Kalapüügi optimaalsemaks
korraldamiseks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel majanduslikult olulisemate kalaliikide
püügivõimaluste jaotamisel kehtestatud püügivahendite piirarvu jaotamisele lisaks aastase
lubatud saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta, mida rakendatakse alates 1.
jaanuarist 2023. aastast. Muudatus võimaldab püügiõiguse omanikel stabiilsemat
püügivõimaluste kasutust, kuna nüüd saavad nad ise püügitegevust planeerida, vältides suures
koguses kala ühel ajal turule paiskamist, ja teha otsuseid lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest..
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal hüppeliselt kütuse hind
maailmaturul, mille tõttu suurenesid oluliselt kulud traalpüügil, kus kütuse kulu on suur.
Traalpüügiga tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks on kavas 2023. aasta alguses
avada EMKF toetusmeede, millega hüvitatakse 2022. aastal kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba
diislikütuse hinnatõusu osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise
kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKVF (varasemalt
EMKF) toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet.
Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud
2023 2024 2025 2026
Mõõdiku nimi 2021 (algtase)
(sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Ranna- ja sisevete
kalapüügi sektoris 53,9 54 54 54 54
hõivatute keskmine vanus
Kutselise kalapüügi
ettevõtete keskmine palk
81,8 (2019) 96 98 98,5 98,7
(suhe Eesti keskmisesse),
%
Kutselise kalapüügi 70 392 500
66 400 000 67 700 000 68 700 000 70 000 000
ettevõtete müügitulu, € (2019)
6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja
suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
13
Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja
konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse
kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist
ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-
elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures
väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Selles on oluline roll vee-
elusressurside väärindamise uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ettevõtete
koostöö kaudu teadus- ja arendusasutustega. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist
rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s
rakendusuuringute programmi kaudu.
Eestis on kalatarbimine viimase kolme aastaga langenud, jäädes elaniku kohta 15 kg-ni aastas.
Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2021. aastal 368%, mis tähendab, et meil on suur hulk
ressurssi, mida tarbida ja kõrgema väärtusega toodeteks töödelda. Tootmissisendite kallinemine
on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka
kasvatuses ning mõjutades ühtlasi kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete
hindade muutusi igapäevaselt poes käies vahetumalt, ning reageerivad hinnatõusule tihti kala
asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide kasuks otsustamisega. Kvaliteetse ja kõrge
lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev
tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese
kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete
tarbimise propageerimiseks, mis kestab 2023. aasta märtsini. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ja väärindamise etappides toetame ettevõtjate taastuvenergeetika kasutuselevõttu, mis
võimaldab lisaks keskkonnahoidlikku tootmisele hoida energiakandjate hinnatõusust tulenevaid
mõjusid lõpptootele.
Kuna Eestis püütakse kala pea neli korda rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub kalapüügisektori
majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist, kus oluliste turgude äralangemine võib vähendada
sektori tulusust. Nii näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule
kehtestati ekspordipiirangud, kuid ajapikku on sektor suutnud sellest taastuda (joonis 2). Ka COVID-
19 levikust tingituna vähenes 2020. aastal Euroopa suunaline eksport, eeskätt magevee kalade
(koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus oli marginaalne.
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergia
hind. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia
hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate
konkurentsivõime säilitamiseks on kavas 2023. aasta alguses avada EMKF toetusmeede, millega
hüvitatakse elektrienergia hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa sõjalise
agressiooni algust Ukrainas.
14
140000.0 200000.0
188366.0
180000.0
120000.0
147810.0 161 545 160000.0
134860.0 141546.0
100000.0 140000.0
134 461
138679.0
112877.0 125646.0 120000.0
80000.0
124524.0 102 753
106345.0 120432.0 100000.0
93393.0 108481.0 65 261
60000.0
80000.0
57219.0
40000.0 60000.0
42599.0
39157.0 40000.0
36133.0
20000.0
20000.0
0.0 0.0
2016 2017 2018 2019 2020
eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh €
Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika 2017-2021
Külmutatud kala osakaal Eesti päritolu kalatoodete ekspordis on üle 60%, mistõttu on vajadus
toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele (joonis 3).
Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2021. aastal
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene
atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Soodustame
15
valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste,
ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel
ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti
on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks
võimaldame ligipääsu laenurahale.
Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti
kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse
ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude
leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.
Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud
2021 2023 2024 2025 2026
Mõõdiku nimi
(algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Eesti päritolu
eksporditavate
129 895 675 138 000 000 145 000 000 148 000 000 150 000 000
toodete
koguväärtus, €
Kalandustoodete
tarbimine Eestis, 15 19,5 20 20 21
(kg inimese kohta)
Kalatöötlemise
lisandväärtus 21 502
22 000 22 500 23 000 23 500
sektoris töötaja (2021)
kohta, €
6.1.3 Vesiviljelus
Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor.
Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja
konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse
tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks
soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele
aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks
JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved
ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm.
Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund
BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust
kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda
kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime
16
tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning
kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame
valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi
säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate
kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude
kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks või mitmekesisemaks.
Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks on senisest enam vaja teha koostööd
ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest
prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Seda toetab noorjärkude
kasvatamine maismaal paiknevates kalakasvandustes. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel
arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust
lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada ettevõtjatele
merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks
sobivatel aladel lubade saamise korraldab riigiasutus, andes seejärel need alad ettevõtjatele
rendile. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega
koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses.
Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud
finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste turutõrgete leevendamiseks
võimaldame ligipääsu laenurahale.
Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja
tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni
raames. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori elujõu ja konkurentsivõime
tagamiseks.
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist,
toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge
lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused
vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks.
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas elektrienergia hinna järsust tõusust 2022.
aastal tingitud lisakulude hüvitamiseks vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele ja ettevõtjate
konkurentsivõime säilitamiseks on kavas 2023. aasta alguses avada EMKF toetusmeede, millega
hüvitatakse elektrienergia hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud pärast Venemaa sõjalise
agressiooni algust Ukrainas.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.
Tabel 7. Programmi tegevuse mõõdikud
2021 2023 2024 2025 2026
Mõõdiku nimi
(algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Vesiviljelusettevõtete 4 300 000 15 000
7 600 000 8 000 000 12 000 000
müügitulu, € (2021) 000
17
Vesiviljelussektori
849 (2021) 1800 2000 3000 3750
toodang, tonni
6.1.4 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Maaeluministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavate toetuste menetlemist,
taotlusvoorude ja nende eelarvete planeerimist.
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis
tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku
järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust
täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.
Kalandusandmete kogumise toetus – saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on
vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks teaduspõhiste
otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.
EMKF Merekeskkonnateadmiste parendamise toetus – peamine eesmärk on panustada
Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisse. Samuti on Eesti merestrateegia
meetmekava rakendamisse kavas panustada EMKVF keskkonnaalaste riiklike uuringute
toetusega.
EMKF Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise
toetus ja EMKVF kalade kudemistingimuste parendamise toetus – toetatakse
kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist.
6.1.5 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine
Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused
on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja
arendatud.
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega
piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada
kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset
püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste
tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi
lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud
jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et
tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse
veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline
mitmekesisus.
Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme
ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja
maaletulekukohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi
ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu tuulikute müra
mõju olulisusest räime rändele Eesti rannikumeres teostamiseks.
18
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise
võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme
ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta
kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja
ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi
edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks
ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti
ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik
kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaamet. Lisaks on olulised
partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
Tabel 8. Programmi tegevuse mõõdikud
Mõõdik 2021 2023 2024 2025 2026
(algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase)
Madalas seisus varude arv 23 15 15 15 15
Jõgedel avatud rändetakistuste arv 114 125 130 135 140
(tk)
19
KÄSKKIRI
27.01.2023 nr 18
Ühisprogrammi „Kalandus 2023–2026” kinnitamine
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. Kinnitan ühisprogrammi „Kalandus 2023–2026” (lisatud) ja ühisprogrammi „Kalandus
2023–2026” rahastamiskava (lisatud).
2. Avaldada ühisprogramm „Kalandus 2023–2026” ja ühisprogrammi „Kalandus 2023–2026”
rahastamiskava Maaeluministeeriumi veebilehel.
Saata: Maaeluministeeriumi osakonnad, Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium
(elektrooniliselt).
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
Lisa 1 Ühisprogramm „Kalandus 2022–2026”
Lisa 2 Ühisprogrammi „Kalandus 2022–2026” rahastamiskava
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734