.
06.05.2022 kontrolliakt nr 12.2-4/6 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Haridus- ja Teadusministeeriumis
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 12.2-4/60-1
Kontrolliobjekti nimetus: Haridus- ja Teadusministeerium
Kontrolliobjekti registrikood: 70000740
Kontrolliobjekti juhi nimi: kantsler Kristi Vinter-Nemvalts
Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2021 – 31.12.2021
Kontrolli käigus andsid selgitusi: Urmas Jaagusoo, Raina Loom, Katrin Jakobson
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka: hankija) poolt
riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) sätestatud nõuetest
kinnipidamine ajavahemikul 01.01.2021 - 31.12.2021.
1.2. Järelevalvemenetluse eesmärk oli anda hinnang, kas hankija väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluste liigi valik on olnud õiguspärane; kas hankija on riigihanke
osadeks jaotamisel järginud osadeks jaotamise korda; kas hankelepingute sõlmimine ja
muutmine on toimunud nõuetekohaselt.
1.3. Kuna valimipõhise kontrolli fookus on suunatud alati nii riigihanke menetluste korraldamise
kohustuse kontrollimisele kui ka RHS-ist tulenevate põhikohustuste täitmisele, siis kontrollis
Rahandusministeerium ka hankija hankekorra ja hankeplaani kehtestamist ning lepingute
sõlmist vastavalt hankekorras sätestatule.
1.4. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi
poolt läbiviidav järelevalve ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega tema
otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3).
1.5. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid riigihangete seaduse paremaks
järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda
järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210).
1.6. Riigihangete korraldamist 2021. aastal reguleeris Haridus- ja Teadusministeeriumis
haridusministri 22.01.2021 käskkiri nr 30 „Haridus ja Teadusministeeriumi ning tema
valitsemisala hankekorra kinnitamine“. Haridusministri 08.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-
2/21/150 kinnitati uus hankekord ja tunnistati 22.01.2021 käskkiri nr 30 kehtetuks.
1.7. Kontrollitaval ajavahemikul on hankija riikliku riigihangete registri (edaspidi: eRHR)
andmetel korraldanud 6 avatud hankemenetlusega riigihanget, 5 lihthanget, 37 minikonkurssi
Riigi Tugiteenuste Keskuse raamlepingu alusel ning alustanud 3 väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust. Kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonna ning teenuste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
ning ehitustööde tellimise riigihankeid korraldab hankija eest vabatahtliku keskse hankijana
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.1 Samuti kasutab hankija Riigi Tugiteenuste Keskuse ja
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kui vabatahtlike kesksete hankijate2
teenuseid. Ühishankeid on korraldatud koos Haridus- ja Noorteametiga.
1.8. Majandustehingute tegemisel on kontrollitud RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist 2021.
aasta raamatupidamise andmete, hankija poolt edastatud dokumentide ja selgituste alusel.
1.9. Järelevalvemenetluses esitatud raamatupidamise väljavõtte alusel oli ajavahemikus
01.01.2021-31.12.2021 hankija poolt ostetud asjade, tellitud teenuste ja ehitustööde rahaline
kogumaht 6873115,04 eurot.
1.10. Käesolevas dokumendis esitatud soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
1.11. Kontrollivisiidi asemel toimus hankija esindajatega videokonverents virtuaalkeskkonna Zoom
vahendusel 04.02.2022. Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete
esitamiseks 21.03.2021 kirjaga nr 12.2-4/1.1. Hankija esitas kontrolliakti projektile täiendavad
selgitused ja vastuväited 12.04.2021 kirjaga nr 2-5/21/4732-7, millest lähtudes täiendati
kontrolliakti, kuid ei muutnud Rahandusministeeriumi lõppjäreldusi. Hankija esitatud
vastuväited ja Rahandusministeeriumi seisukoht hankija vastuväidetele on toodud vastavate
kontrolliakti alapunktide 3.1, 3.2.2, 3.3.1 ja 3.3.2 juures.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1 Riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978) korraldamisel
esinesid Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks RHS § 49 lg 1 p-s 3 nimetatud
erakorralised asjaolud, mis tingisid riigihanke läbiviimise väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui hankija jaoks
oli ettenägematuks sündmuseks, mis tingis hankelepingu kiire sõlmimise vajaduse,
Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 kabinetinõupidamisel tehtud otsus alustada koolides
alates 01.11.2021 laste ja õpetajate kiirtestimist ning eraldada kiirtestide ostmiseks raha
Haridus- ja Teadusministeeriumile.
2.2 Punktis 2.1 nimetatud riigihankes ainult ühe pakkuja poole pöördumine ei olnud
kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh ei taganud hankija konkurentsi
efektiivset ärakasutamist (RHS § 3 p 3), kuna selles valdkonnas tegutsevaid pakkujaid on
mitmeid.
2.3 Riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja
Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a
jaanuarini“ (viitenumber 243941; nö teine kiirtestide hange) läbiviimine
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud õiguspärane, kuna
täidetud ei olnud RHS § 49 lg 1 p 3 sätestatud eeldus, et hankelepingu kiire sõlmimise
vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel.
Asjaolud, mis esinesid hankija jaoks esimese kiirtestide riigihanke läbiviimisel, ei
esinenud enam kuu aega hiljem sõlmitud raam- ja hankelepingu puhul. Tegemist ei olnud
ettenägematu sündmusega, vaid võimalik oli planeerida testimise korraldamiseks
vajalikud tegevused nii, et korraldataks hankemenetlus, mis algab hanketeate
avaldamisega.
2.4 Punktis 2.3 nimetatud riigihankes tehtud raamlepingu muudatused kiirtestide täiendavaks
ostmiseks on vastuolus RHS-ga, kuna raamlepingu maksimaalse maksumuse ületamine
ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud raamlepingu oluline muutmine.
1 Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 korraldus nr 89 „Vabatahtliku keskse hankija määramine kinnisvara arenduse
ja korrashoiu valdkonna riigihangetes“.
2
Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 korraldus nr 282 „Vabatahtliku keskse hankija määramine valitsusasutuste ja
nende hallatavate riigiasutuste riigihangete korraldamiseks“ ja Vabariigi Valitsuse 12.10.2017 korraldus nr 281
„Vabatahtliku keskse hankija määramine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna riigihangetes“.
2 (29)
2.5 Lisaks tuvastati hankija tegevuses puudusi seoses hankeplaani koostamise ja muudetud
hankeplaani veebilehel avalikustamisega.
2.6 Puudusi tuvastati ka nõuetekohaste riigihanke menetluste korraldamata jätmisega:
a) meediamonitooringu teenus, korraldamata lihthange;
b) reklaamiteenus, noorte vaktsineerimiskampaaniaga „Pane koolile õlg alla!“,
korraldamata (avatud) hankemenetlus;
c) tõlketeenus, korraldamata lihthange;
d) ürituse „Aasta õpetaja gala“ tehnilised teenused ja asjad, korraldamata lihthange.
Järgnevalt on esitatud järelevalvemenetluse käigus tuvastatud rikkumised, tähelepanekud ja
soovitused.
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Hankekord ja hankeplaan.
RHS § 9 lg 1 kohaselt kohustub avaliku sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese
hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav
kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab
500 000 eurot.
Riigihange hõlmab endas kogu tegevust, mille tulemusena tehakse mingi soetus, st sõlmitakse
hankeleping asja soetamiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks, samuti tegevust
kontsessiooni või raamlepingu alusel, samuti menetlust, kus hankelepingut ei sõlmita, kuid
saadakse ideekavand (ideekonkurss). Seega on riigihankeks igasugune asjade ostmiseks,
teenuse või ehitustöö tellimiseks, ideekavandi saamiseks ja kontsessioonilepingute
sõlmimiseks korraldatav menetlus, samuti on riigihankeks selliste hankelepingute sõlmimise
menetlus erandite ning sisetehingu sätete alusel.3
Perioodil 01.01. – 31.12.2021 ületas eRHR-i andmetel Haridus- ja Teadusministeeriumi asjade
ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus 80 000 eurot (kokku summas üle 32 miljoni
euro käibemaksuta). Järelikult lasus Haridus- ja Teadusministeeriumil 2021. aastal kohustus
kehtestada RHS § 9 lg 1 kohaselt organisatsioonisisene hankekord.
Hankekorra kehtestamise kohustus on kooskõlas riigihanke läbipaistvuse põhimõttega, mille
eesmärk on suurendada nii avalikkuse kui ka pakkujate teadlikkust sellest, kuidas hankija oma
sisemises korralduses erinevat liiki riigihankeid läbi viib. RHS § 9 kohustab hankijat koostama
hankeplaani ja hankekorda, et hankijad mõtleksid läbi ning määratleksid nii RHS-s sätestatud
piirmäärasid ületavate kui ka neist allapoole jäävate organisatsioonisiseste soetuste tegemise
korda. Paragrahvi mõjul peaksid olema minimeeritud hankijasisesed riigihanke
ettevalmistamise ja läbiviimise eksimused.
RHS § 9 lg 4 kohaselt tuleb hankekorras sätestada muuhulgas järgmine teave:
1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning
tähtpäev;
2) riigihanke eest vastutava isiku määramine, sealhulgas hankelepingu täitmise eest vastutava isiku
määramine;
3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord;
4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sealhulgas maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste
riigihanke piirmäära, tellimise kord, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas;
5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sealhulgas
maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära,
tellimise kord;
3
RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 14.
3 (29)
6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need
meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas
dokumendis.
Rahandusministeerium märgib, et hankija riigihangete läbiviimise aluseks olev hankekord, mis
kinnitati haridusministri 08.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/21/150, vastab üldiselt RHS § 9 lg-s 4
sätestatud nõuetele, kuid Rahandusministeeriumil on tähelepanekud iga-aastase hankeplaani
kehtestamise, selle muutmise ja riigihangetel huvide konflikti meetmete rakendamise ning sotsiaal-
ja eriteenuste erimenetluse korra kohta.
Tulenevalt RHS § 9 lg-st 6 on hankekord ja hankeplaan avalikud. RHS § 9 lg-st 8 tulenevalt avaldab
hankija iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist.
Hankija hankekorra p 2.1 kohaselt on hankeplaan avalik dokument, kuhu märgitakse eelarveaastal
hankija planeeritavad riigihanked, millega kaasnevad hankemenetlused ja riigihanked, mille
eeldatav maksumus on summaarselt (ostu sooritamise hetkel eeldatav maksumus) vähemalt 30 000
eurot. Funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste
või ehitustööde ostud tuleb summeerida ning piirmäära ületamisel kajastada hankeplaanis.
Riigihanke võib jaotada osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
Hankekorra p 3.3. sätestab: Hankeplaani hoitakse ajakohasena. Kui pärast hankeplaani kinnitamist
ilmneb vajadus täiendavate hangete järele, siis lisatakse need hankeplaani. Hankekorra p 4.6
sätestab: Kui riigihanke läbiviimise vajadus selgub pärast hankeplaani kinnitamist, peab eelarves
vastavate kulude eest vastutav isik esitama üldosakonna õigusteeninduse büroole taotluse
hankeplaani täiendamiseks.
Hankija 2021. aasta hankeplaan on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 31.12.2020
käskkirja nr 1.1 3/20/412 "Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tööplaani ja asutuse
kaudsete kulude kinnitamine“ lisaga 3. Järelevalvemenetluse alustamisel oli hankeplaan
avalikustatud nõuetekohaselt hankija veebilehel. 2021. aasta hankeplaani muudatus on kinnitatud
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 27.12.2021 käskkirjaga nr 1.1 3/21/219 „Kantsleri 21.
detsembri 2020. a käskkirja nr 412 „Haridus -ja Teadusministeeriumi 2021. aasta tööplaani ja
asutuse kaudsete kulude kinnitamine“ muutmine“.
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et muudetud hankeplaani hankija veebilehel ei
avalikustatud. Rahandusministeerium märgib siinkohal, et muudetud hankeplaanis kajastus 13
riigihanget rohkem kui esialgses hankeplaanis, sealhulgas kontrollivalimisse kuuluvad
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused.
Lisaks märgib Rahandusministeerium, et 2021. aasta hankeplaanis ja selle muudatuses ei kajastu
kõik 2021. aastal hankija poolt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena korraldatud riigihanked, mille
eeldatav maksumus on summaarselt (ostu sooritamise hetkel eeldatav maksumus) vähemalt 30 000
eurot nagu seda näeb ette hankija hankekorra p 2.1.
Kontrollivisiidil palus kontrollija selgitada hankijal hankeplaani muutmise protsessi ja põhjendada
2021. aasta hankeplaani muutmist nii suures ulatuses. Hankija selgituste kohaselt teeb vastava
sisuosakonna juhataja taotluse, olemas on hankeplaani täiendamise vorm, kuhu tehakse kanne
hankeplaani muutmiseks. Muudatused koondatakse pikema perioodi peale kokku, aga tehakse enne,
kui riigihanked välja kuulutatakse. 2021. aasta sügisel toimusid hankija struktuuris suured
ümberkorraldused, 01.10.2021 toodi Haridus- ja Teadusministeeriumisse üle Haridus- ja
Noorteameti tehnoloogia juhtimise osakond, mille hanked liideti hankija hankeplaaniga. Lisaks
vahetus kommunikatsiooni osakond. Hankija märkis lisaks 12.04.2022 vastuskirjas kontrolliakti
projektile, et Haridus- ja Noorteametilt üle võetud osakonna hangete liitmine Haridus- ja
Teadusministeeriumi hankeplaani võttis oma aja, kuid hankeplaan (sisaldab ka erandlikke
menetlusi) avalikustati kodulehel nagu ette nähtud. Kuna tehnoloogia juhtimise osakonna hanked
kajastusid juba niikuinii Haridus- ja Noorteameti hankeplaanis, siis avalikustamise nõue st
ettevõtjate informeerimise nõue oli täidetud.
Selgitame, et nii hankekord kui iga-aastane hankeplaan on riigihankeõiguse põhiprintsiipidest
tulenevalt avalikud dokumendid, mille vaba ja piiranguteta elektrooniline kättesaadavus tagab
4 (29)
huvitatud isikute võrdse kohtlemise, hankekorralduse kontrollitavuse ja läbipaistvuse ning
olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3). Läbipaistev peab olema
nii riigihanke menetlus ise kui ka hankija toimingud, mis eelnevad riigihanke menetlusele,
sealhulgas riigihanke planeerimine. Rahandusministeeriumi hinnangul ei täida alles eelarveaasta
lõpus koostatud (27.12.2021) ja avalikustatud hankeplaani muudatus oma eesmärki- tagada
riigihanke läbipaistvuse üldpõhimõtte rakendamine ja anda ettevõtjaskonnale varakult teavet
eelarveaasta jooksul hankimisele tulevatest hankeobjektidest.4
Hankija hankekorra p 11.1 sätestab: Kõik riigihangete ettevalmistamise, läbiviimisega või
lepingute täitmisega seotud isikud peavad vältima huvide konflikti, järgima oma asutuse
sisekorda ja juhiseid korruptsiooni ennetamiseks. Huvide konflikti vältimise ja korruptsiooni
ennetamise üldised põhimõtted on nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi sisekorras, mille
punkt 6.4 kohustab teenistujat vältima teenistusalaste huvide ja erahuvide konfliktide tekkimist
ja teavitama oma vahetut juhti võimalikust huvide konflikti juhtumist või ametisse nimetamise
õigusega isikut, kes võtab tarvitusele meetmed huvide konflikti vältimiseks. Konkreetseid
meetmeid huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel hankija
hankekord ega sisekord ette ei näe.
Arvestades, et RHS § 9 lg 4 p 6 nõuab, et hankija kehtestab hankekorras meetmed huvide
konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole
kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis,
soovitame hankijal konkreetsemalt ka hankekorras sätestada, kuidas tagatakse huvide konflikti
vältimine just riigihanke korraldamisel.
Kuivõrd alates 28.01.2021 on hankemeeskonna liikmetel võimalik anda kinnitus huvide
konflikti puudumise kohta riigihangete registris, siis soovitame hankijal lisada ühe meetmena
teave sellise kinnituse eRHR-is andmise kohustuse kohta ka hankija hankekorda.
Järelevalvemenetluses leidis tuvastamist, et hankija korraldab palju riigihankeid sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetlusena, lähtudes nende korraldamisel eelkõige oma hankekorras
sätestatust. Hankekorra punkti 7.1 kohaselt lähtutakse sotsiaalteenuste hankelepingu
sõlmimisel, kui hankelepingu eeldatava maksumus jääb alla 300 000 euro, hankekorra 5.
punktist, arvestades sotsiaalteenuste tellimise eripära. Hankekorra punkti 7.2 kohaselt
lähtutakse eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla
60 000 euro, hankekorra 5. punktist, arvestades sotsiaalteenuste tellimise eripära.
Punktides 7.1 ja 7.2 viidatud hankekorra punkt 5 reguleerib alla lihthanke piirmäära jäävate
asjade ning teenuste ja ehitustööde tellimist. Hankekorra punkt 5.4 sätestab järgmist: Hangete
puhul maksumusega alates 10 000 eurot ja alla 30 000 eurot (kogumaksumus eeldatava
maksumuse alusel) teeb pakkumuse esitamise ettepanekud hanke eest vastutav isik, kes lisab
hankelepingule või arvele elektroonilises dokumendihaldussüsteemis arve või lepingu
kooskõlastusringil lühikese selgituse, mitmele pakkujale ettepanek pakkumuse esitamiseks
tehti ja mis on eduka pakkumuse objektiivselt hinnatavad eelised või miks tehti ettepanek
pakkumuse esitamiseks ainult ühele pakkujale. Rahandusministeerium märgib, et hankija
praegu kehtivast hankekorrast ei selgu, kuidas toimub pakkumuste võtmine, kui
sotsiaalteenuste maksumus on võrdne või suurem kui 30 000 eurot, aga jääb alla 300 000 euro.
Samuti on reguleerimata eriteenuste hankelepingu sõlmimise kord, kui eriteenuste maksumus
on võrdne või suurem kui 30 000 eurot, aga jääb alla 60 000 euro.
Hankija hankekorra p 1.3 kohaselt korraldab ministeeriumi valitsemisala ühishanked
ministeerium või ministeeriumi asutus. Ministeeriumi hallataval asutustel on keelatud
4
K. Härginen. RHS § 9 kommentaar 38 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 124.
5 (29)
korraldada hankeid asjade või teenuste ostmiseks, mille suhtes ministeerium on hallatavaid
asutusi teavitanud ühishanke korraldamisest või keskses hankes osalemisest. Arvestades, et
hankija eest korraldab suures mahus kinnisvara arenduse ja korrashoiu valdkonna teenuste ning
ehitustööde tellimise riigihankeid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kas siis keskse hankijana või
muu volituse alusel, soovitame hankekorras ja/või hankeplaanis kajastada ka need hanked, mis
korraldatakse teiste asutuste poolt ühishankena või muu volituse alusel.
3.2 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide
ost“ (viitenumber 242978)
3.2.1 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi kasutamise õiguspärasus
Hankija esitas eRHRis 02.11.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber
242978). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi: ELT)
09.11.2021, teates märgitu kohaselt sõlmis hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse tulemusel 28.10.2021 SelfDiagnostics OÜ-ga (registrikood 11488192)
perioodiks 1.11.2021 - 5.12.2021 müügilepingu nr 5.3-3/21/548 maksumusega 5 132 000 eurot.
Erandliku menetlusliigi valis hankija RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ja põhjendas selle valikut eRHRis
järgnevalt: Hankijale ettenägematutest ootamatutest sündmustest põhjustatud äärmiselt
kiireloomuline olukord kooskõlas direktiivis sätestatud rangete tingimustega. COVID19 viiruse
levik riigis on saavutanud taas kriitilise taseme ning haiglate koormus on tõusnud kriitilise
piirini; COVID19 viiruse levik on jätkuvalt tõusutrendis ja haigestumine kasvab ka 5-14
vanuserühmades; Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on hoida koolid avatuna kontaktõppe
katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks; haridusteenuse pakkumiseks lastele
parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik koheselt laste koolihoonetesse naasmiseks
tagada suurem turvatunne (hiljemalt sügisese koolivaheaja lõpuks) nii kooliperele, õppuritele
ja lastevanematele; koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja
täiendavaks piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed
kiirtestid, mille kasutusvalmidus on Eesti koolisüsteemis eelnevalt testitud ja tõestatud;
kiirtestide erakordselt kiire vajaduse tõttu ei ole Ostjal võimalik kinni pidada riigihangete
seaduse § des 92–94 sätestatud tähtaegadest, mistõttu kasutab Ostja hankimisel riigihangete
seaduse § 49 lg 1 p 3 sätestatud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.
Lisateabena märkis hankija, et hanget ei jaotatud osadeks seoses väga kiire tarnevajadusega ja
selleks, et kahandada halduskoormust lepingute haldamisel ja tarnete korraldamisel
miinimumini.
Kuivõrd Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse eesmärk on anda hinnang, kas hankija
poolt riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978) läbiviimine
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena on toimunud kooskõlas riigihangete
seadusega, siis on vajalik tuvastada, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamise eeldused olid täidetud või mitte.
Antud juhul on korraldatud rahvusvahelist piirmäära5 ületav riigihange, mistõttu on asjakohane
viidata ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL (edaspidi:
direktiiv) põhjenduspunktile 50, mille kohaselt võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust kasutada ainult väga erandlikes olukordades6. Selliste erandite kohaldamine
peaks piirduma ainult juhtudega, kus väljakuulutamine ei ole võimalik äärmiselt kiireloomulise
olukorra tõttu, mis on põhjustatud avaliku sektori hankijale ettenägematutest ja temast
5
Rahvusvaheline piirmäär riigiasutusele asjade ostmise korral oli 2020 ja 2021. a 139 000 eurot.
6
Vt ka Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik,
ECLI:EU:C:2005:14, p 47.
6 (29)
sõltumatutest asjaoludest, või kui algusest peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks
konkurentsi suurendada või saavutada paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et
objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut täita.
Euroopa Komisjon on avaldanud suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-
19 kriisiga seotud hädaolukorras7, mille punkt 2.3 reguleerib väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust äärmiselt kiireloomulistes olukordades, viidates direktiivi
artikli 32 lõike 2 punktile c järgmiselt: „Avaliku sektori hankijad võivad sõlmida
riigihankelepinguid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel „kui see on
tingimata vajalik, sest avaliku sektori hankijale ettenägematutest asjaoludest tingitud
kiireloomulisuse tõttu ei ole avatud või piiratud menetluste või konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetluste tähtaegade täitmine võimalik. Kiireloomulisuse
põhjendamiseks esitatavad asjaolud ei tohi mingil juhul johtuda avaliku sektori hankijast /…/.
Iga avaliku sektori hankija peab hindama, kas tingimused selliseks väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluseks on täidetud. Teatise kohaselt peavad olema täidetud
järgmised kumulatiivsed kriteeriumid:
1) ootamatud sündmused, mida asjaomased avaliku sektori hankijad ei saanud ette näha;
2) äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik üldistest tähtaegadest kinni
pidada;
3) põhjuslik seos ettenägematute sündmuste ja äärmise kiireloomulisuse vahel;
4) kasutamine ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam lahendus.“
Direktiivi artikli 32 lõike 2 punkt on Eesti õigusesse üle võetud RHS § 49 lg 1 punktiga 3. RHS
§ 49 lg 1 punkti 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast
sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei
võimalda kinni pidada RHS §-des 92–94 sätestatud tähtaegadest.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke korraldamisel RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel
peavad seega olema üheaegselt täidetud kõik vastavas sättes loetletud eeldused:
1) hankeleping on vaja sõlmida kiiresti;
2) hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute
sündmuste tagajärjel;
3) tekkinud on äärmine vajadus, mis ei võimalda kinni pidada RHS §-des 92-94 sätestatud
tähtaegadest.
Tallinna Halduskohus on 2.04.2018 otsuse nr 3-17-2743 punktides 14-15 koondanud olulised
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise põhimõtted järgmiselt:
„Hankijast sõltumatud „ettenägematud sündmused või asjaolud“ on määratlemata mõiste, mille
sisustamine sõltub juhtumi üksikasjadest. Samas on õiguskirjanduses välja toodud, et RHS §
49 lg 1 punkti 3 kohaldamine ei ole lubatud, kui hankelepingu sõlmimise vajadus olnuks hanke
parema planeerimise korral ettenähtav (D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Tallinn:
Juura, 2014, lk 467). Kiireloomulise olukorra tekkimine peab olema väljaspool hankija
mõjusfääri (Tallinna Halduskohtu otsuse 3-121384 punkt 23.1). Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kui kõige vähem läbipaistva hankemenetluse liigi kasutamine
saab olla üksnes rangelt erandlik ja sellist erandit tuleb tõlgendada kitsalt, kusjuures
tõendamiskoormust erandi tegelikku esinemist kinnitavate erandlike asjaolude osas kannab
erandile tugineda sooviv isik. Ettenägematuks asjaoluks ei saa üldjuhul pidada olukordi, mis
on põhjustatud hankija tegevusest või tegevusetusest (vt Euroopa Kohtu 11.09.2014 otsus C-
19/13: Fastweb, punkt 49; 08.04.2008 otsus C-337/05: komisjon vs. Itaalia, punktid 55–58;
7
Euroopa Komisjoni teatis: suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud
hädaolukorras 1.4.2020 (2020/C 108 I/01), arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-
osalused-kinnisvara/riigihanked/oigusaktid#euroopa-liidu-igusa.
7 (29)
samuti Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr 3-15-853, punkt 16). Et tegemist on
vähese läbipaistvusega hankemenetlusega, osutab ka Riigikohus otsuse nr 3-3-1-65-11 punktis
13. Seega on eriti oluline, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke korraldamisel ja
RHS § 49 lg 1 punkti 3 kohaldamisel peavad olema üheaegselt täidetud kõik vastavas sättes
loetletud tingimused. Täiendavalt peab olema välistatud ka varasema hankelepingu muutmine,
kuivõrd hankelepingu muutmise võimalus välistab äärmise vajaduse RHS § 49 lg 1 punkti 3
tähenduses. Lisaks tuleb hinnata, kas hankija toimis väljakuulutamiseta läbirääkimistega
menetlust kasutada otsustades hoolikalt ja kas ta võis eeldada, et tingimused hankemenetluse
läbiviimiseks olid tegelikult täidetud (vt Euroopa Kohtu 11.09.2014 otsus C19/13, punkt 50).“
Hankijal on hanke ettevalmistamisel planeerimis- ja hoolsuskohustus. Ettenägematuse
hindamisel on oluline analüüsida, milline on konkreetse hankija hoolsusstandard ning kas
hankija käitus hanke ettevalmistamisel sellele vastavalt. Hankija hoolsuskohustuse osaks on
muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik hankemenetlusega seonduvad asjaolud, sh võimalikud
vaidlustused ja nende ajaline mõju hankele.8 Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada seda,
kui realiseerub mõistlikult võimalik risk.9
Haridus- ja Teadusministeeriumi puhul nagu ka teiste avaliku sektori hankijate puhul on
kindlasti tegemist hankijaga, kellel on kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustus.
Järelevalvemenetluses hankija esitatud dokumentide ja kontrollivisiidil antud selgituste
kohaselt tingis riigihanke korraldamise kiireloomulisuse asjaolu, et ülesande saamisest
(26.10.2021) kuni reaalse tarneni (1.11.2021) oli aega viis kalendripäeva ja selle aja sees tuli
rääkida läbi ettevõtjaga ning jõuda hankelepingu sõlmimiseni.
Täpsemalt tegi Vabariigi Valitsus oma 26.10.2021 kabinetinõupidamisel otsuse seoses
Vabariigi Valitsuse 23.08.2021. a korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtestatud meetmete vajalikkusest ning
kohustas muuhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumit korraldama alates 01.11.2021
vaktsineerimata ja läbi põdemata 7–18-aastaste laste ja vaktsineerimata õpetajate kiirtestimise
koolis 2 korda nädalas. Valitsus otsustas, et kiirtestimine on üks meetod laste nakatumiste
vähendamiseks ja nakatumisahelate läbi lõikamiseks.
Kontrollivisiidil antud selgituste kohaselt olid hankija hinnangul täidetud kõik RHS § 49 lg 1
p-s 3 nimetatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusliigi kohaldamise eeldused.
Hankija eesmärk oli hoida koolid avatuna ja tagada kvaliteetne haridus. Risk, mis vajas
maandamist, oli koolis nakatumine ja viiruse leviku ennetamine. Alternatiiv oli distantsõpe,
mida sooviti vältida. Hankija kaalus, mis on olulisem. Viirus on etteaimamatu ja olukord
muutub kiiresti. Testide kasutamine on sõltuvuses viiruse tüvedest. Delta tüve leviku olukorrast
on teada, et kiirtestidega on võimalik viirust tuvastada efektiivselt, kiirtestid on usaldusväärsed.
Probleem seisnes ka selles, et noored ei olnud vaktsineeritud ja puudu oli terviklik kaitse.
Algselt arvestati lihtsaid meetmeid, mida rakendada sügisest, kuid kuu ajaga muutus see
teadmine ja siis tuli tegutseda.
Kontrollivisiidil palus Rahandusministeerium hankijal nimetada konkreetselt, millised
ettenägematud asjaolud mõjutasid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamist, mis ei sõltunud hankijast. Hankija tõi ettenägematu asjaoluna välja kaks asjaolu:
viiruse kiire leviku kasvu ja seda just laste ja noorte hulgas ning probleemi, et masstestimise
korraldamine ei olnud kuni 25.10.2021 Haridus- ja Teadusministeeriumi, vaid
Sotsiaalministeeriumi ülesanne ning et viimane oli sel ajal ülekoormatud. Hankija esindajad
märkisid, et Haridus- ja Teadusministeeriumi põhifunktsioon ei ole tegeleda rahva tervise
kaitsega, vaid hariduslike küsimustega.
8
TlnHKo (02.04.2018) 3-17-2743 p 17.
9
M. Parind RHS § 49 kommentaar 40 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 357.
8 (29)
Rahandusministeerium toob siinkohal välja, et Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse
§ 4 lg 1 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja
keelepoliitika kavandamine ja sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-,
huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja
erinoorsootöö ning keelepoliitika valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine.
Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas riigi
sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja
arstiabi, tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse Terviseameti põhimääruse § 6
kohaselt on ameti tegevusvaldkonnad tervishoid, nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje,
keskkonnatervis, kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus.
Koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi: NETS) § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse
tunnustele. NETS § 17 lg 1 kohaselt korraldab riigi tasandil nakkushaiguste seiret ja tõrjet
Sotsiaalministeerium, kes täidab rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib
nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt oma haldusala asutustes
nakkushaiguste ärahoidmise ja nende leviku tõkestamise meetmeid rakendades ning arstiabi
korraldades juhinduvad ministeeriumid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidest.
NETS § 18 lg 1 p 1 alusel on nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas pädev asutus
Terviseamet, kes teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku
asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete
isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete
rakendamist. NETS § 28 lg 6 alusel võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega
nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku
tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju
ühiskonnale või majandusele.
Eeltoodud põhimäärustest ja NETS-ist tulenevalt võib asuda seisukohale, et Haridus- ja
Teadusministeeriumi põhifunktsioon ei ole rahva tervise kaitse, tervishoid ja nakkushaiguste
seire, ennetus ja tõrje. Juhtiv roll nakkushaiguste tõrje tehtava töö korraldamisel on
Sotsiaalministeeriumil ja nakkushaiguste leviku tõkestamisel on pädevaks asutuseks
Terviseamet.
Samas on koroonaviiruse leviku tõkestamine haridusasutustes ja haridusvaldkond omavahel
kindlasti tihedalt seotud. Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on olnud 2021. aastal
tagada koolide avatud hoidmine ja kontaktõppe säilimine koolides.
Mis puudutab hariduselu korraldamist ja viiruse leviku tõkestamist, siis võttis Vabariigi Valitsus
23.02.2021 korraldusega nr 83 vastu „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023“.
Selle kohaselt oli valitsusliidu ühe aluspõhimõttena kehtestatud järgmine, pideva tegevusena
elluviidav, tegevuspõhimõte: 1.1. Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat
otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi
tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse
toetamisel.
Samuti märgib Rahandusministeerium, et kontaktõppe säilimine koolides on olnud eesmärk ka
9 (29)
Vabariigi Valitsuse poolt 22.04.2021 heaks kiidetud dokumendis "Ühiskonnaelu korraldamise
kava koroonaviiruse leviku tingimustes" (nö poliitikakujundamise valge raamat).10 Sealjuures
on poliitikakujundamise valges raamatus nimetatud ühe meetmena ka kiirtestid
haridusasutustes. Need tegevused olid toodud selgelt haridusega seotud tegevuste hulgas ning
ette nähtud osaliselt või täielikult ellu viia 2021. aastal.11
Samas ei selgu nimetatud dokumendist konkreetselt, kes, millal ja kuidas ettenähtud tegevusi
peab tegema, vaid et tegevusi kavandavad ja viivad ellu asjaomased valitsusasutused koostöös
oma valdkonna era- ja vabasektori ühendustega, sealjuures koordineerib elluviimist
Riigikantselei. 12 Rahandusministeeriumil puudub info, kas on mõni täiendav dokument, mis
konkretiseerib poliitikakujundamise valge raamatu tegevusi koos ajakavaga asjaomaste
valitsusasutuste lõikes.
Vabariigi Valitsus otsustas 05.08.2021, et koolid peavad olema avatud, muu hulgas otsustas
valitsus, et vaktsineerimata haridustöötajad peavad tegema regulaarselt kiirteste. Kiirtestid pidi
haridusasutustele tagama kõikides haridusastmetes vähemalt aasta lõpuni riik.13 Seda kinnitab
ka 30.08.2021 hankija poolt väljaantud infokiri testimise kohta haridus- ja
noorsootööasutustes.14
Rahandusministeeriumile teadaolevatel andmetel andis tervise- ja tööminister Vabariigi
Valitsuse 14.10.2021 toimunud kabinetinõupidamisel ülevaate tervise valdkonna
töökorraldusest, sh ettepanekutest koolides testimise ja lähikontaktsuse käsitluse muutmiseks;
testimise olukorrast Eestis ja teistes riikides ning testimisstrateegiast. Tehti ettepanek viia läbi
kõiki koole hõlmav COVID-19 skriiningu testprojekt. Testimine pidi toimuma puulitud PCR
meetodil. Järelevalvemenetluses hankija esindajate poolt antud selgituste kohaselt ei
õnnestunud viiruse kiire leviku tõttu skriiningu testprojekti kavandatud kujul alustada.
Sellele järgnes 26.10.2021 kabinetinõupidamise otsus15, et Haridus- ja Teadusministeeriumil
tuleb alates 01.11.2021 korraldada laste ja õpetajate kiirtestimine koolis 2 korda nädalas.
27.10.2021 esitas Haridus- ja Teadusministeerium taotluse „Raha eraldamine Vabariigi
Valitsuse reservist“16 ja 28.10.2021 eraldas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 369 „Raha
eraldamine“ kiirtestide hankimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile 7 502 000 eurot.
Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 istungi protokolli nr 69 kohaselt anti Haridus- ja
Teadusministeeriumile soovitus arutada kiirtestide soetamise korraldamisega seotud
küsimused läbi Rahandusministeeriumiga ja Riigikontrolliga. Hankija esindaja konsulteeris
telefoni teel selles küsimuses Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga
10
Arvutivõrgus kättesaadav: https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-uhiskonnaelu-korraldamise-kava-
koroonaviiruse-leviku-tingimustes (21.02.2022).
11
Sealsamas, lk 14 ja 18.
12
Kontrollija tähelepanek: "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" lk 25 on
märgitud: Lähtealused kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Nende elluviimist koordineerib Riigikantselei. Tegevusi
kavandavad ja viivad ellu asjaomased valitsusasutused koostöös oma valdkonna era- ja vabasektori ühendustega.
Tegevusi töötatakse välja lähtealustes seatud raamistikust lähtuvalt ning nende rahastamine otsustatakse riigi
eelarvestrateegia ja teiste rahastamiskavade tavapärases koostamisprotsessis. Vabariigi Valitsusele antakse
tegevuste elluviimisest ja lisategevuste vajadustest ülevaade koos COVID-19 mõjude ülevaate ja prognoosi
esitlemisega valitsuskabineti nõupidamisel.
13
Vt https://www.err.ee/1608298518/valitsus-muudab-pohjalikult-koolide-tood-koroonaolukorras (08.03.2022).
14
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.hm.ee/sites/default/files/20210830_infokiri_kiirtestimine.pdf
(08.03.2022).
15
Kontrollija tähelepanek: 26.10.2021 tehtud kabinetinõupidamise otsuse puhul ei ole tegemist Vabariigi
Valitsuse poolt antud õigusaktiga Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt. Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lg 1
kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Sama seaduse § 30 lg 3 1
alusel võib Vabariigi Valitsus anda valitsusasutusele ülesandeid korraldusega. Nõupidamistel otsustatu ei ole
käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõupidamisel otsustatul on valitsuse
liikmete vahelise kokkuleppe iseloom (vt https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine).
16
Haridus- ja Teadusministeeriumi 27.10.2021 taotlus „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist“ nr 5.1-
1.1/21/4337.
10 (29)
28.10.2021 ja talle selgitati, et Rahandusministeeriumile teadaolevate andmete põhjal ei ole
RHS § 49 lg 1 p-is 3 sätestatud ettenägematuse kriteerium antud juhul täidetud ja kindlasti ei
ole õigustatud ainult ühe pakkuja poole pöördumine.
Järelevalvemenetluse hilisemas faasis (08.03.2022) esitas hankija täiendavaid dokumente,
millest selgub, et koostöös Terviseametiga jagati kohalike omavalitsuste vahendusel kõigile
haridus- ja noorteasutustele vaktsineerimata töötajate seire testimiseks Euroopa Komisjoni
soetatud kiirteste. Lisaks kasutati õpilaste kiirtestimiseks hankijale lisaeelarvega eraldatud
rahalisi vahendeid summas 850 000 eurot, mis jagati koolipidajatele rahalise toetusena, et
soetada võimalikult õpilasesõbralikke kiirteste.
Täiendavalt selgitas hankija, et riigil oli sel ajal Synlab Eesti OÜ-ga raamleping17 testimiste
läbiviimiseks, mille põhjal hankija eeldas, et selle raames korraldatakse kiirtestimine ka
koolides, kuna olemuslikult ei kuulu haigusnähtude tuvastamiseks mõeldud testimine Haridus-
ja Teadusministeeriumi pädevusse.
Hankija on järelevalvemenetluses varasemalt antud selgitust täiendanud veel järgmiselt:
„Samas olid eelnevalt käivitunud SOM eestvedamisel tegevused, mis olid suunatud
kiirtestimise läbiviimisesse koolides peale sügise koolivaheaega, sellesse tegevusse oli ka HTM
poolt määratud kontaktisik. Meie roll oli peamiselt anda info koolide ja õpilaste arvude kohta,
et selle info alusel oleks teada suurusjärgud testimise korraldamise ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks. Seega mingeid eraldi kokkuleppeid HTM, SOM ja TA18 vahel polnud, kuna see
oli kokkulepitult SOM teema ja kokkulepped olid seotud sellega, et HTM panustab selle
tegevuse elluviimisesse, et tagada kiirtestimine koolides. /…/Kuna aga aja edenedes ja
koolivaheaja lähenedes selgus, et Synlabil siiski ei ole võimekust lausalist või ka suuremas
mahus enamuses koolides testimist läbi viia, siis ei jäänud muud üle kui avalikult välja lubatud
(seda tegi ka peaminister neil päevil Riigikogu ees) testimise osas anda panus, et see siiski
õnnestuks ja oleks seeläbi tagatud kehtivas terviseolukorras koolide turvalisemalt avatuna
hoidmine kontaktõppes. Juba 26.10.2021 valitsuse kabinetnõupidamise päevakorras (manuses)
oli riigisekretäri poolt käsitletud punkt, kus muuhulgas otsustati, et HTM korraldab kaks korda
nädalas vaktsineerimata ja läbipõdemata noorte kiirtestimise koolides peale koolivaheaega, ehk
alates 01.11.2021.“.
Järelevalvemenetluse raames hankija poolt Rahandusministeeriumile esitatud selgitused
ühtivad hankija poolt ka Riigikontrollile antud selgitustega19, millest nähtub samuti, et kõik
otsused, mis puudutavad viiruse leviku tõkestamise abinõude, sh testide kasutamist, tehakse
Vabariigi Valitsuse poolt ning ettevalmistused nendeks tegevusteks tehakse ministeeriumides
ja Terviseametis.
Eeltoodust nähtub, et kiirtestimine haridusasutustes pidi olema korraldatud
Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös, kuid enne
Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 kabinetinõupidamist ei olnud konkreetselt määratud, kes
vastutab koolides kiiretestide läbiviimiseks vajalike kiirtestide hankimise eest. Haridus- ja
Teadusministeerium lootis skriiningu testprojekti läbiviimise peale Synlab Eesti OÜ-ga
sõlmitud lepingu alusel, mille eestvedajaks oli Sotsiaalministeerium.
Rahandusministeerium on seisukohal, et asjaomastel ametiasutustel oli aega planeerida
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kava (poliitikakujundamise valge raamat) ellu
17
Kontrollija märkus: silmas on peetud oletatavalt RTK korraldatud riigihanget „Koroonaviiruse proovide
võtmine ning võetud proovide testimine 2020-2021 Terviseametile“ (viitenumber 227411).
18
Kontrollija selgitus hankija kasutatud lühendite kohta: HTM-Haridus- ja Teadusministeerium, SOM-
Sotsiaalministeerium, TA-Terviseamet.
19
Haridus- ja Teadusministeeriumi 17.11.2021 kiri nr 8-5/21/4644-2.
11 (29)
viimiseks vajalikud tegevused nii, et oleks võimalik järgida riigihangete seaduses sätestatud
nõudeid kas 2021/2022 õppeaasta alguseks või planeerida kiirtestimisega alustamine
hilisemaks ajaks sõltuvalt epidemioloogilisest olukorrast.
Hankijal oleks olnud võimalik korraldada näiteks avatud hankemenetlus raamlepingu
sõlmimiseks, et vajaduse tekkimisel kiirteste raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute
kaudu tellida. Raamleping, erinevalt hankelepingust, ei ole siduvate kohustustega leping, kui
hankija ei ole just riigihanke alusdokumentides või raamlepingus end ise mingite kindlate
kohustustega sidunud. Raamleping realiseerub alati läbi hankelepingute, mis on siduvate
kohustustega lepingud. Hankijal võib olla sõlmitud ka mitu raamlepingut ühe ja sama või
sarnase hankeeseme kohta.
Samuti oli hankijal võimalik RHS § 32 kohaselt viia riigihange läbi dünaamilise
hankesüsteemina.
Rahandusministeerium ei nõustu hankija põhjendusega, et hankijale ettenägematuks asjaoluks
oli viiruse kiire leviku kasv ja seda just laste ja noorte hulgas.
Rahandusministeerium ei sea kahtluse alla, et COVID-19 pandeemia on olnud viimase kahe
aasta suurim tervishoiukriis, mis sai alguse ootamatult 2019. aasta sügisel. Samas ei ole
COVID-19 pandeemia juba mõnda aega maailmas uudne, viiruse levik on olnud ettearvamatu,
kulgenud lainetena riigihanke korraldamise hetkeks üle 1,5 aasta, seda on tänaseks väga palju
uuritud erinevate teadlaste poolt ning avaldatud hulgaliselt teadusuuringuid, sh Eestis. Seega ei
ole tegemist hankijale enam sedavõrd ettenägematu sündmusega, mida on silmas peetud RHS
§ 49 lg 1 p-s 3.
Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada ka seda, kui realiseerub mõistlikult võimalik risk.
Hankijale ei saanud olla niivõrd ettenägematu nakatunute arvu tõus oktoobris s.h laste ja noorte
hulgas. Tutvudes ka 2021. aastal antud Teadusnõukoja soovitustega20 Vabariigi Valitsusele
selgub, et võimalikku kolmandat pandeemialainet sügiseks nähti ette juba juunikuu alguses ja
ka nakatumine noorte seas hakkas kasvama suvel. Teadusnõukoda pooldas 05.08.2021 koolide
võimalikult avatuna hoidmist algaval sügisel ja soovitas, et vaktsineerimata õpilastele ja
õpetajatele tehakse kiirteste. 23.09.2021 soovituses tõi Teadusnõukoda välja, et nakatumine on
jätkuvalt kõrgeim vanuserühmas 10-14 ning nakatumist veavad enamjaolt koolilapsed.
Hankelepingu sõlmimise teates on hankija ka ise põhjendanud, et viiruse levik on taas kriitilisel
tasemel ja jätkuvalt tõusutrendis:
a) COVID 19 viiruse levik riigis on saavutanud taas kriitilise taseme ning haiglate koormus on
tõusnud kriitilise piirini;
b) COVID 19 viiruse levik on jätkuvalt tõusutrendis ja haigestumine kasvab ka 5-14
vanuserühmades /…/.
Kohtupraktikas on rõhutatud, et hankija peab tõendama erandlike hanke menetluste kasutamist
lubavate aluste esinemist. Hankija ei ole järelevalvemenetluses faktiliste asjaoludega
tõendanud, et just vanuserühmas 5-14 on haigestumine olnud prognoositust oluliselt erinev.
Koolikollete arvu kasv sügisel võrreldes kevadega oli ootuspärane ja ette nähtav.
RHS § 49 lg 1 p 3 üheks kumulatiivseks eelduseks on see, et hankelepingu kiire sõlmimise
vajadus peab olema tekkinud hankijast sõltumatutel asjaoludel. Hankijale ei tohi olla lepingu
kiire sõlmimise põhjus kuidagi moodi omistatav ning sealjuures ei tohi hoolsale hankijale olla
sellise vajaduse tekkimine ka ettenähtav.
Kuigi kõigile asjaomastele asutustele (Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Haridus- ja
Teadusministeerium) oli kiirtestimise vajadus teada varem, vähemalt 2021. a aprillist alates
ning selle teemaga koostöös ka tegeleti, siis hankijale oli ettenägematuks asjaoluks see, et
Vabariigi Valitsus oma 26.10.2021 kabinetinõupidamisel määras Haridus- ja
20
Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-
juhtimine/teadusnoukoda#vaktsineerimine-rase (28.02.2022).
12 (29)
Teadusministeeriumi selle ülesande eest vastutavaks. Pigem oleks eeldanud, et kui senini
koordineeris kiirtestimise protsessi Terviseamet ja Sotsiaalministeerium, siis see ülesanne on
ühel nendest asutustest.
Eelnevast lähtudes mööname, et seisuga 26.10.2021 ei olnud kiireloomulisus hankija jaoks
enam välditav. Hankija oli 26.10.2021 seisuga olukorras, et koolivaheaeg hakkas kohe lõppema
ja selleks, et õpilasi ja õpetajaid saaks testida kohe pärast koolivaheaga, s.o alates 01.11.2021,
tuli kiirtestid hankida 5 päevaga, mistõttu oli vaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni kiirendatud
korras.
Nii RHS § 49 lg 1 p-s 3 kui direktiivi sõnastusest saab välja lugeda, et väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus on lubatud, kui see on äärmiselt vajalik. Euroopa Kohus on
pidanud vajalikuks äärmist vajalikkust põhjendada ülekaaluka avaliku huvi ilmnemisel.21
Selleks, et põhjendada äärmist vajalikkust, tuleb seega hinnata, kas ja kuidas on üldine avalik
huvi mõjutatud. Äärmist vajalikkust põhjendusena tuues on hankijal kohustus hinnata, kas
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamine on põhjendatav üldise
avaliku huvi kontekstis.
Avalik huvi seisnes antud juhul eesmärgis hoida koolid avatuna ja ära hoida võimalikud
nakkuskollete tekkimised. Kiirtestide hankimise erakordselt kiire vajadus oli tingitud
ettenägematust sündmusest, milleks Haridus- ja Teadusministeeriumi kui hankija jaoks oli
RHS § 49 lg 1 p 3 mõistes Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 tehtud otsus alustada koolides
Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldamisel õpilaste ja õpetajate kiirtestimist alates
01.11.2021.
Samas rõhutame, et koolide avatuna hoidmise ja kontaktõppe säilimise eesmärk oli teada
kõigile eespool nimetatud ametiasutustele ja seda ohustavaid riske oleks olnud võimalik ette
näha ning järgnevaid tegevusi paremini planeerida. Rahandusministeeriumi seisukoht on, et
Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus ei välista, et tegemist oli üldise
planeerimisveaga, kuid seda ei saa omistada ainult hankijale.
Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ja arvestades, et kuigi riigi jaoks tervikuna oli kiirtestide
hankimise vajadus teada juba aprillis 2021, sai Haridus- ja Teadusministeerium otsese ülesande
alles 26.10.2021. Kuna hankijal see ülesanne varem puudus, oli Haridus- ja
Teadusministeeriumi jaoks ettenägematuks asjaoluks, mis tingis kiireloomulise tegutsemise
vajaduse, Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud otsus alustada koolides laste ja
õpetajate kiirtestimist ja eraldada kiirtestide ostmiseks raha Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Seega, olukorras, kus hankija sai alles 26.10.2021 vastava ülesande ning 01.11.2021 tuli
koolides alustada kiirtestimist, leiab Rahandusministeerium, et esinesid RHS § 49 lg 1 p-s 3
nimetatud erakorralised asjaolud, mis tingisid väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamise hankija poolt.
3.2.2 Ettepaneku tegemine ühele pakkujale läbirääkimiste pidamiseks väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses
Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa aga käesolevas riigihankes õiguspäraseks pidada
hankija poolt ainult ühele ettevõtjale läbirääkimiste pidamiseks ettepaneku tegemist.
See ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh ei ole tagatud konkurentsi
efektiivne ärakasutamine (RHS § 3 p 3). Sellest põhimõttest lähtuvalt peab hankija korraldama
riigihanke selliselt, et ettevõtjate vahel tekiks võistlus hankelepingu saamise pärast, mille
tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel. Teiste
21
EKo 14.11.2013, C-221/12 ja 25.10.2018, C-413/17.
13 (29)
sõnadega: riigihanke menetlus tuleb korraldada nii, et hankijal on võimalik ettevõtjate
erinevaid pakkumusi võrrelda ning objektiivsete kriteeriumide alusel hankijale soodsaim
pakkumus välja valida.22
Konkurentsi efektiivseks kasutamiseks on esmalt tarvilik, et riigihankes osalevaid ettevõtjaid
oleks palju (EK C-538/07, p 26). Halduskohus on pidanud seda vajalikuks mh
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul (TlnHKo 02.04.2018, 3-17-2743,
p 22).23 Rahandusministeeriumi hinnangul on viidatud kohtulahendites esitatud üldised
seisukohad asjakohased ka praegusel juhul.
RHS § 72 lg 1 kohaselt teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus võimaldab avaliku sektori hankijatel
pidada otse läbirääkimisi potentsiaalsete töövõtjatega. Otselepingu sõlmimine eelnevalt valitud
ettevõtjaga jääb erandiks, mida kasutatakse ainult juhul, kui äärmiselt kiireloomulisest
olukorrast tulenevate tehniliste ja ajaliste piirangute tõttu suudab lepingut täita ainult üks
ettevõtja.24 Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud, sest turul oli tagatud piisav konkurents
kiirtestide tarneks. Seda kinnitab eRHRi andmetel sügisel 2021 analoogsete kiirtestide
soetamiseks korraldatud riigihangetes osalenud pakkujate arv ja ka hankija ise teadis järgmises
kiirtestide hankes (so 10 päeva hiljem) teha ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks paljudele
ettevõtjatele.
Avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab toimuma
kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning
proportsionaalsuse.25 Ka riigihangetes, kus menetlusreeglid pole seaduses ammendavalt
reguleeritud ja siis eriti, tuleb arvestada avaliku õiguse põhimõtteid, diskretsioonireegleid,
avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Seeläbi võivad isikute õigused olla rikutud ka
riigihankemenetluses kohase menetluse puudumise ning õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse
tava mittejärgimise tõttu.26
Tulenevalt eeltoodust leiab Rahandusministeerium, et kuna riigihanke läbiviimise tõttu
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena oli konkurents nagunii juba oluliselt
piiratud, siis oleks hankija pidanud selle leevendamiseks pöörduma hankelepingu sõlmimise
ettepanekuga mitme turul tegutseva pakkuja poole. Kui hankija oleks küsinud pakkumusi
mitmelt pakkujalt ehk konkurentsi efektiivselt ära kasutanud, siis oleks võinud olla hind parem.
Hankija ei nõustu 12.04.2022 vastuses Rahandusministeeriumi kontrolliakti projektis toodud
seisukohaga, et esimeses kiirtestide hankes oleks pidanud võtma mitu pakkumist ning leiab, et
kontekst lastele sobivate kiirtestide turuolukorra kohta ja Sotsiaalministeeriumi võimetuse
kohta neid tähtajaks hankida on järelduste tegemisel jäetud arvestamata.
Hankija vastuväide on järgmine: „Väidame, et reaalselt ei olnud hetkel, kui HTM Vabariigi
Valitsuselt ülesande kiirtestid hankida sai, enam võimalik teisel viisil vajalikus koguses
kiirteste koolidele tähtaegselt hankida. Juhime tähelepanu, et 26. oktoobril 2021 andis Vabariigi
Valitsus ülesande hoida koolid avatuna ja tagada see kiirtestimise abinõud kasutades. Vabariigi
Valitsuse otsusest kooli alguseni oli sel hetkel 5 päeva, sh 3 tööpäeva. Väidame, et ei ole
22
EKo 16.09.1999, C-27/98, p 31.
23
T.Kuusmann RHS § 3 kommentaar 56– M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 63.
24
Euroopa Komisjoni teatis: suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud
hädaolukorras 1.4.2020 (2020/C 108 I/01), p 2.3.
25
RKHKo 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05, p 17.
26 Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Hankekordade analüüs, näiteid heast ja halvast
hankepraktikast. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigiha
ngete-poliitika/kasulik-teave/analuusid-ja-uuringud (29.04.2022).
14 (29)
võimalik pidada 3 päeva sees läbirääkimisi sh riskida võimalike vaidlustustega mitme
pakkujaga arvestades Vabariigi Valitsusele varem teada olnud asjaolusid lastele sobivate
kiirtestide pakkujate ja turul saadaolevate kiirtestide arvu arvestades. Vabariigi Valitsusele oli
teada, et kiirtestide pakkujaid, kellel oleks olnud reaalne võimekus lastele sobivaid kiirteste
kõigile koolidele vajalikus koguses tarnida, puudusid. Rohkemate pakkujate kaasamine oleks
võimalik olnud, kui ajaraam oleks olnud pikem kui 3 tööpäeva. HTM on varasemalt ka
selgitanud, miks pöörduti konkreetse pakkuja poole, kuid kordame veel, et esiteks pakkus
ettevõtja teste, mis olid sobilikud (turuolukord 2021. aasta sügisel oli testide kvaliteeti
puudutavas osas teine, kui käesoleval hetkel) - need vastasid kehtestatud nõuetele ja teiseks oli
nende kasutamist koolides eelnevalt ka piloteeritud.“.
Lisaks on hankija esitanud järgmise vastuväite: „RHS § 49 lg 1 p 3 on erandlik seetõttu, et
ettenägematute sündmuste tagajärjel hankelepingu kiire sõlmimise vajaduse tingimustes,
kaldutaksegi kõrvale üldpõhimõtetest. RHS § 72 lg 1 ütleb, et väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale,
kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu
sõlmimiseks. Seadus ei ütle ette mitmele ettevõtjale tuleb ettepanek esitada. Seadus võimaldab
hankijal pöörduda ka ühe pakkuja poole, kui see on olukorras hädavajalik, et sõlmida
hankeleping./…/ Alates Vabariigi Valitsuse vastavasisulise ülesande saamisest kuni lepingu
sõlmimiseni kulus HTM-il hanke läbiviimiseks kaks tööpäeva. See tähendas vajaduste
koondamist, läbirääkimiste pidamist, hankelepingu ettevalmistamist ja sõlmimise menetlust.
Arvesse tuleb võtta ka seda, et HTM-il tuli organiseerida kiirtestide logistika jm tarneks vajalik
puhkepäevadel, mil paljud ettevõtted ei tööta. Samuti töötasid HTM teenistujad eesmärgi nimel
ka nädalavahetustel ja kuni hiliste öötundideni. Selleks, et kiirtestid koolidesse jõuaks oli vaja
kiirteste, mis oleksid juba riigis olemas. Ei olnud mõeldav, et neid hakatakse kohale lennutama
Hiinast. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole punktis 2.2. toodud väide õige.“.
Rahandusministeerium jääb hankija poolt kontrolliakti projektile esitatud vastuväidetega
tutvumise järel oma esialgse seisukoha juurde, kuid märgime täiendavalt järgmist.
Rahandusministeerium ei nõustu hankija seisukohaga, et kontekst lastele sobivate kiirtestide
turuolukorra kohta ja Sotsiaalministeeriumi võimetuse kohta neid tähtajaks hankida on
järelduste tegemisel jäetud arvestamata.
Hankija ei ole järelevalvemenetluses tõendanud, et teistel turul enesetestimiseks mõeldud
kiirteste pakkuvatel ettevõtetel puudusid sobilikud ja vajalikus koguses kiirtestid. Hankija on
ka ise Rahandusministeeriumi kontrolliakti projektile esitatud vastuskirjas sõnaselgelt
möönnud järgmist: „Antud ajalises raamis ei olnud võimalik ega otstarbekas hakata kaasama
teisi pakkujaid, kelle kohta puudus teave eelneva koolides piloteerimise ja kiirtesti sobivuse
osas.“.
Arvestades, et hankijal puudus tegelikult teave teiste pakkujate kohta, eelkõige nende
pakutavate kiirtestide sobivuse osas, siis jääb arusaamatuks hankija eespool toodud väide, et
„Vabariigi Valitsusele oli teada, et kiirtestide pakkujaid, kellel oleks olnud reaalne võimekus
lastele sobivaid kiirteste kõigile koolidele vajalikus koguses tarnida, puudusid“. Hankija
vastuväited on omavahel vastuolus ja dokumentaalselt tõendamata. Lisaks märgime, et antud
juhul oli hankijaks Haridus- ja Teadusministeerium, mitte Vabariigi Valitsus, see tähendab, et
pakkujate leidmise kohustus oli Haridus- ja Teadusministeeriumil.
Lisaks märgime, et Terviseameti andmetel on Eesti turul saadaval kahte sorti antigeeni kiirteste:
professionaalseks kasutamiseks mõeldud ja enesetestimiseks toodetud antigeeni kiirtestid.
Enesetestimiseks sobiva testi pakendil on CE-märgis koos neljakohalise tunnusnumbriga,
ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud testil on CE-märgis ilma tunnusnumbrita. Testi
sihtotstarve on kirjas kasutusjuhendis.27 Hankija poolt esitatud dokumendis28 on märgitud, et
27
Terviseameti veebilehel kättesaadav informatsioon: https://www.terviseamet.ee/et/covid-19-antigeeni-kiirtestid
(20.04.2022).
28
Hankija ja Terviseameti 17.11.2021 e-kirjavahetus testide kohta.
15 (29)
Terviseamet ei ole teadlik ühestki testist, mis oleks spetsiifiliselt sobiv just kasutajale vanuses
7-18a. Enesetestimiseks toodetud testid on selleks siiski põhimõtteliselt sobivamad kui ainult
professionaalseks kasutamiseks toodetud testid.
Kuna hankija viis esimese kiirtestide riigihanke läbi registriväliselt, pöördudes pakkumuse
esitamise ettepanekuga pakkuja poole telefoni teel ja vormistades hankedokumendina ainult
hankelepingu, siis leiame, et sarnasel viisil oleks saanud kaasata ka teisi pakkujaid. Andmed
antigeeni kiirtestide pakkujate kohta olid kättesaadavad näiteks Terviseameti registrist.
Hankija on põhjendanud ühe pakkuja poole pöördumist ka asjaoluga, et konkreetne ettevõtja
(SelfDiagnostics OÜ) on varem koolides kiirtestide kasutamist piloteerinud.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole läbiviidud pilootprojektid koolides aluseks ühe
pakkuja poole pöördumiseks. Hankija ei ole selgitanud ega tõendanud, et just SelfDiagnostics
OÜ pakutavad testid erinevad kasutusomaduste poolest teistest turul pakutavatest
enesetestimiseks ette nähtud testidest.
Rahandusministeerium nõustub osaliselt hankijaga, et teataval määral kaldutakse
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses kõrvale riigihanke üldpõhimõtetest (nt
on vähem tagatud läbipaistvuse põhimõte kui hankija võtab pakkujaga ise ühendust
hanketeadet avaldamata), mis aga ei tähenda, et konkurentsi efektiivse ärakasutamise
põhimõtet ei tuleks järgida. Konkurentsi soodustamine ja riigihangete avamine tegelikule
konkurentsile on selgelt ja üheselt riigihankeõiguse peamised eesmärgid.29 Isegi erandlikes
olukordades peaks hankija siiski võimaluse korral konkurentsi ära kasutama.
RHS § 72 lg-ga 1 hankijale antud õigust valida ettevõtjaid, kelle poole pöörduda, tuleb
rakendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
Kui RHS-is sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise alus
näeb ette, et lepingu saab sõlmida üksnes ühe pakkujaga, siis on ainult ühe pakkuja poole
pöördumine põhjendatud. Kui turul on konkurents olemas, siis ei saa ebaõiglaseks pidada
Rahandusministeeriumi tehtud etteheidet, hankija poolt ainult ühele ettevõtjale läbirääkimiste
pidamiseks ettepaneku tegemist. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist oli
rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega. See tähendab, et nimetatud riigihanke iga osa
on Euroopa Liidus teenuste ja kaupade vaba liikumist tagavate riigihangete valdkonna
õigusaktide reguleerimisalas ja potentsiaalselt riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate
ring ei piirdu üksnes Eestis tegutsevate ettevõtjatega. Antud asjaolule juhtis
Rahandusministeerium hankija tähelepanu ka 19.11.2021 edastatud kirjas nr 12.2-1/8148-1.
RHS kommentaaride kohaselt on hankijal avar kaalutlusruum otsustamaks, kellele läbirääkimiste
pidamise ettepanek teha ning RHS § 72 lg 1 ei nõua, et hankija peaks läbirääkimiste pidamise
ettepaneku tegema kõikidele sellistele ettevõtjatele, kel iseenesest on hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisav kvalifikatsioon. Siiski ei tohi hankija tegevus olla
meelevaldne (RKHKo 3-3-1-5-06, p 15), et mitte võimaldada erinevaid kuritarvitusi, eeskätt
ühe või mitme ettevõtja lubamatut eelistamist. Kohtupraktikas on leitud, et valdkonnas, kus
Eesti turg on väike ja vähese konkurentsiga, võib asjaoludest tuleneda hankija kohustus teha
läbirääkimiste pidamise ettepanek kõikidele sellistele teadaolevatele ettevõtjatele, kes täidavad
hankija nõuded (TlnRKo 3-16-2129, p 21).30
Kokkuvõtvalt on Rahandusministeerium seisukohal, et hankija ei ole järelevalvemenetluses
tõendanud, et konkurents ja võimekus enesetestimiseks toodetud ja just lastele sobivate testide
osas 2021. aasta sügisel turul puudus.
29 M.A.Simovart, N.Parrest RHS § 2 kommentaar 5 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 420.
30
M. Parind RHS § 72 kommentaar 6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 420.
16 (29)
3.3 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide
soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta
novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941)
3.3.1 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik
Hankija esitas eRHRis 02.12.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja
Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a
jaanuarini“ (viitenumber 243941). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati ELT-s 06.12.2021,
mille kohaselt sõlmis hankija 23.11.2021 OÜ-ga Medesto Logistics (registrikood 14998918)
raamlepingu kiirtestide tarneks nr 5.3-3/21/649 maksumusega 2 370 000 eurot. Raamlepingu
punkti 1.3 kohaselt on raamlepingu maht 2 370 000 eurot ja punkti 1.4 kohaselt kehtib
raamleping selle allkirjastamisest kuni 31. jaanuarini 2022.a.
Erandliku menetlusliigi valis hankija ka seekord RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ja põhjendas selle
valikut eRHRis järgnevalt: COVID-19 viiruse levik riigis on jätkuvalt kriitilisel tasemel ning
haiglate koormus on suur. COVID-19 viiruse levik on jätkuvalt murettekitav ja haigestumine
osas on täheldatav levik ka vanuserühmades 5-14 aastat. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on
hoida koolid avatuna kontaktõppe katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks.
Haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik
koheselt laste koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja
lastevanematele. Koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja
täiendavaks piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed
kiirtestid. Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a korraldusega nr 369 hankijale 7 502
000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132 000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku
hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange) tulemusena leping
ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud kiirtestidest jagus koolidele õpilaste
ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni. Pärast kiirtestide esimese tarne lepingu
sõlmimist oli hankijal järgneva koguse kiirtestide hankemenetluse läbiviimiseks ja lepingu
sõlmimiseks aega kolm nädalat. Hanke korraldamisel tuli arvestada ka kiirtestide tarnimise
ajaga tootja juurest Eestisse ning asjaoluga, et osaliselt langeb tarneaeg jõuluperioodi, mis
pikendab tarneaega. Rahvusvahelist avatud hankemenetlust ei ole võimalik antud aja jooksul
läbi viia (aeg pakkumuste esitamiseks elektroonilise menetluse korral 30 päeva,
kiireloomulisuse korral 15 päeva, ooteaeg enne hankelepingu sõlmimist 14 päeva, lisaks
pakkumuste menetlemiseks kuluv aeg), mistõttu ei ole eelkirjeldatud erakordselt kiire vajaduse
tõttu hankijal võimalik kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92–94 sätestatud tähtaegadest,
mistõttu kasutab hankija hankimisel riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 sätestatud alusel
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Hanget ei ole jaotatud osadeks põhjusel,
et kiireloomulisuse tõttu on hankijal otstarbekam suhelda ühe partneriga ja hallata ühe
pakkujaga raamlepingu alusel teostatavaid tarneid.
Järgmisel päeval pärast raamlepingu sõlmimist sõlmis hankija raamlepingu alusel
hankelepingu, mille punkti 3.1 kohaselt on lepingu kogumaksumus 2 370 000 eurot. See on
samas summas, mis on sõlmitud raamlepingu maht.
Kordamata punktis 3.2.1 toodud asjaolusid, millal on väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamine RHS § 49 lg 1 p 3 alusel lubatav, leiame, et riigihanke nr 243941
puhul ei ole erandliku menetlusliigi valik õiguspärane, kuna riigihanke korraldamiseks
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud täidetud nõue, et toimus
hankijast sõltumatu ettenägematu sündmus. Asjaolud, mis esinesid hankija jaoks esimese
kiirtestide riigihanke nr 242978 läbiviimiseks, ei esinenud enam kuu aega hiljem sõlmitud
raam- ja hankelepingu puhul. Rõhutame, et tegemist peab olema hankijale siiski täiesti
ettenägematu asjaoluga. Hankijal oli võimalus korraldada pärast 26.10.2021 ülesande saamist
avatud hankemenetlus, kasutades tähtaegade märkimisväärset lühendamise võimalust nagu on
viidatud Euroopa Komisjoni teatises.31
31
Vt viide 7.
17 (29)
Lähtudes RHS §-s 210 sätestatust juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldustele hankijale
19.11.2021 edastatud kirjas nr 12.2-1/8148-1.
Rahandusministeeriumi hinnangul puudus seekord selline hankija jaoks ettenägematu asjaolu,
mis oleks õigustanud riigihanke korraldamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena. Kuna üks RHS § 49 lg 1 p-s 3 nimetatud kumulatiivsetest eeldustest oli
täitmata (ettenägematuse kriteerium), ei olnud lubatav riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni
kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta
novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) korraldamine väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetlusena.
Hankija esitas 12.04.2022 vastuskirjas kontrolliakti projektile järgmised kommentaarid: „HTM
ei nõustu punktis 2.3. toodud etteheitega, sh väitega „Asjaolud, mis esinesid hankija jaoks
esimese kiirtestide riigihanke läbiviimisel, ei esinenud enam kuu aega hiljem sõlmitud raam-
ja hankelepingu puhul. Tegemist ei olnud ettenägematu sündmusega, vaid võimalik oli
planeerida testimise korraldamiseks vajalikud tegevused nii, et korraldataks hankemenetlus,
mis algab hanketeate avaldamisega.“ HTM oli nn teist kiirtestide hanget läbi viies jätkuvalt
olukorras, kus kiirtestide koolidesse toimetamiseks ei olnud aega tavapärase hankemenetluse
läbiviimiseks. Kiirteste oli vaja tagada koolidele kuni talvise koolivaheaja alguseni ja edasine
sõltus sellest, kas kiirtestide hankimisega hakkab tegelema asutus, kelle valdkonda see
tegelikult kuulub (HTM on järelevalve menetluse kestel läbivalt rõhutanud asjaolu, et
meditsiinitarvikute ja -seadmete hankimine on Sotsiaalministeeriumi või tema haldusala
asutuse ülesanne) või mitte. /…/ HTM pidas riigihanke läbiviimise küsimuses läbirääkimisi
Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) osavõtul. Alles siis,
kui korraldati kõrgemal tasemel kohtumine 22.11.21, jõuti lõpuks kokkuleppele, et riigihanke
viib läbi RTK. Kogu selle aja otsiti lahendust. Oli selge, et ajakava ei võimalda läbi viia
tavamenetlust, seetõttu püüti leida selgust, kes peaks kiirtestide hankimisega tegelema.
/…/Seetõttu on vale väita, justnagu oleks HTM-il olnud küllalt aega, et kiirtestide koolidesse
tarnimiseks tavamenetlust läbi viia. Olukord oli erakorraline nii oktoobris, kui ka hiljem.“.
Rahandusministeerium jääb kontrolliakti projektis toodud seisukohtade juurde, et teise
kiirtestide hanke läbiviimiseks ei olnud täidetud nõue, et esines hankijast sõltumatu
ettenägematu sündmus. Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 tehtud otsust alustada koolides Haridus-
ja Teadusministeeriumi korraldamisel õpilaste ja õpetajate kiirtestimist alates 01.11.2021 ei saa
ca kuu hiljem pidada enam hankija jaoks ettenägematuks sündmuseks RHS § 49 lg 1 p 3
mõistes. Samuti ei ole asjakohane väide, et kiirtestide edasise hankimise eest vastutaja oli
ebaselge, kuna Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 otsusega oli selleks määratud Haridus- ja
Teadusministeerium.
Eespool kontrolliakti punktis 3.2.1 viidatud Euroopa Komisjoni teatise kohaselt on üheks
kumulatiivseks eelduseks see, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust võib kasutada
ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam lahendus. Täpsemalt sätestab teatise p 2.3.4
järgmist: „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus võib pakkuda võimalust
esmavajaduste rahuldamiseks. Sellised menetlused katavad lünga, kuni leitakse püsivam
lahendus, näiteks ehitustööde, asjade ja teenuste raamlepingud, mis sõlmitakse tavapäraste (sh
kiirendatud) menetluste teel.“
Rahandusministeeriumi hinnangul oli hankija teatise kohaselt lubatava nö lünga katmise
võimaluse juba esimese kiirtestide hankega ära kasutanud. Samuti eeldanuks edasine kiirtestide
soetamine ning koolidele laialijagamine paremat planeerimist ja korraldamist. Siinkohal
märgime, et hankija pidi Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 kabinetinõupidamisel tehtud otsuse
kohaselt korraldama koolides kaks korda nädalas üksnes vaktsineerimata ja läbipõdemata 7-18
aastaste ning vaktsineerimata õpetajate kiirtestimise, kuid testimiste arv kujunes kooliti väga
erinevaks. Osades koolides testiti kolm korda nädalas, sealjuures kõiki õpilasi ja
koolipersonali, mistõttu teste ei jätkunud. Regulaarselt kaks korda nädalas Vabariigi Valitsuse
18 (29)
poolt määratud tingimustel testimise korral oleks pidanud esimese kiirtestide hanke alusel
soetatud teste jätkuma eelduslikult kauemaks.
RHS § 49 lg 1 p 3 üheks kumulatiivseks eelduseks on ka see, et hankelepingu kiire sõlmimise
vajadus peab olema tekkinud hankijast sõltumatutel asjaoludel. Hankijale ei tohi olla lepingu
kiire sõlmimise põhjus kuidagi moodi omistatav ning sealjuures ei tohi hoolsale hankijale olla
sellise vajaduse tekkimine ka ettenähtav. Väljakuulutamiseta läbirääkimisega menetluse
kasutamisel ei tohi ettenägematus tuleneda mingil moel hankijast, tema tegevusest või
tegevusetusest.
Kiirtestide edasine pidev vajadus oli hankijale siis juba ette nähtav, mitte sedavõrd
ettenägematu ja ootamatu nagu see oli pärast 26.10.2021 Vabariigi Valitsuselt kiirtestimise
korraldamise ülesande saamist.
Hankija on ka ise kinnitanud, et HTM oli nn teist kiirtestide hanget läbi viies jätkuvalt
olukorras, kus kiirtestide koolidesse toimetamiseks ei olnud aega tavapärase hankemenetluse
läbiviimiseks. Rõhutame veelkord, et tegemist peab olema hankijale siiski täiesti ettenägematu
ja temast sõltumatu asjaoluga, mida praegusel juhul enam ei esinenud.
3.3.2. Raamlepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel
Rahandusministeerium palus hankijalt 04.02.2022 toimunud kontrollivisiidil selgitusi, miks
sõlmiti käesolevas riigihankes üldse raamleping, kui sellele järgnes koheselt hankelepingu
sõlmimine raamlepingu mahus. Rahandusministeeriumi hinnangul kaotab sellises olukorras
raamlepingu sõlmimine sisulise mõtte.
Hankija möönis, et tegemist on hankelepingu iseloomuga lepinguga, kuid poolelt teelt ei olnud
võimalik enam tagasi pöörduda ja riigihanke alusdokumente muuta. Hankija esitas eRHRis
26.01.2022 raamlepingu muutmise teate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses
„SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks
koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941).
24.01.2022 sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatuse punkti 1 kohaselt pikendasid
pooled nende vahel 23.11.2021 sõlmitud ja kuni 31.01.2022 kehtivat raamlepingut kuni
14.02.2022. Muudatuse punkti 2 kohaselt suurendasid pooled 23.11.2021 sõlmitud
raamlepingu mahtu 50% võrra ja määrasid uueks raamlepingu mahuks 3 555 000 eurot.
01.02.2022 sõlmis hankija raamlepingu alusel teise hankelepingu kogumaksumusega
1 184 995,80 eurot. Raamlepingu muutmise alusena on hankija toonud RHS § 123 lg 1 punkti
4, millest lähtudes muudeti mahtu 50 % algse lepingu maksumusest ja pikendati raamlepingu
kehtivust 2 nädala võrra. Lepingu üldist olemust ei muudeta, muudatuse väärtus ei ületa 50 %
algse lepingu maksumusest.
Muudatust tingiva asjaoluna on hankija eRHRis märkinud järgmist: SARS-CoV-2 viiruse
omikroni tüve levik riigis on ootamatult ja prognoosimatult tõusu trendis ning koroonaviiruse
omikroni tüvi on võrreldes delta tüvega kolm korda nakkavam; SARS-CoV-2 viiruse omikroni
tüve leviku puhul on suurem haigestumine täheldatav ka vanuserühmades 5-14 aastat;
haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik
koheselt laste koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja
lastevanematele; koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja
täiendavaks piiramiseks on koolidele vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid;
koolides on kiirtestid otsa lõppemas seoses SARS-CoV-2 omikroni tüve ootamatult laialdase
leviku, nakatunute arvu mitmekordistumise ja sellest tuleneva suurema testimisvajaduse tõttu,
mida hoolas hankija ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole hankija raamlepingu muutmisel arvestanud Euroopa
Kohtu praktikaga, mis keelab hankijal raamlepingu muutmise, kui raamlepingu maht on
saavutatud.
19 (29)
Euroopa Kohtu otsuses C-216/1732, (mis on küll tehtud direktiivi 2004/18/EÜ pinnalt, kuid
uues direktiivis ei ole need sätted muutunud) leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud
sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul
sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse
osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks
määrata. Sama kaasuse punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse
sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis
tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on
saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud.
Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/2033. Kohus märkis, et
hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning
maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna
just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid
kohustusi. Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis
kaotab raamleping oma kehtivuse.
Hankija on nii eRHRis riigihanke andmetes kui ka raamlepingus endas märkinud riigihanke
maksumuse kohta täiendavalt järgmist: Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a
korraldusega nr 369 hankijale 7 502 000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132
000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega
riigihange) tulemusena leping ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud
kiirtestidest jagus koolidele õpilaste ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni.
Riigihanke eeldatav kogumaksumus ja raamlepingu punktis 1.3 toodud raamlepingu maht on
mõlemad 2 370 000 eurot. See on summa, mis oli kasutamata Vabariigi Valitsuse poolt
eraldatud rahast.
Olukorras, kus hankija on ise eRHRis riigihanke üldandmetes ja alusdokumentides märkinud,
millises maksimaalses mahus ja kui suures koguses kiirteste on raamlepingu alusel võimalik
tellida, siis on Rahandusministeeriumi hinnangul raamlepingu maht esimese hankelepingu
täitmisega saavutatud. Tõsi küll, raamlepingu ja hankelepingu maksumuste vahe on 42 senti
ehk selle summa ulatuses võis veel selle raamlepingu alt kiirteste tellida. Samas on lepingus
ühe testi hinnaks 1,14 eurot. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole seadusega kooskõlas
hankija tõlgendus, et kui algselt sõlmitud raamlepingu maksimaalsest maksumusest on veel
veidi puudu (antud juhul 42 senti), siis võib selle raamlepingu alt sõlmida veel suuremahulisi
hankelepinguid, millega ületatakse oluliselt raamlepingu maksumust (antud juhul
maksumusega 1 184 995,80 eurot).
Raamlepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. Raamlepingul põhinevate
hankelepingute sõlmimisel lähtutakse RHS § 30 lg 1 kohaselt raamlepingu tingimustest ja RHS
§ 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Sätted on kooskõlas
direktiiviga, mille artikkel 33 lõige 2 kolmas lõik ja artikkel 72 lubavad samuti vaid sellised
raamlepingu muudatusi, mis ei ole olulised.
RHS § 123 lg 2 sätestatud kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu
üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui:
1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või
vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks
sellist tingimust sisaldanud;
2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise
pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil;
3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust;
32
EKo 19.12.2018 otsus C- 216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and
Coopservice, p 61.
33
EKo 17.06.2021 otsus C-23/20 Simonsen & Weel A/S, p-d 63 ja 68.
20 (29)
4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 või 6
nimetatud juhul.
Rahandusministeerium on seisukohal, et raamlepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatus on
ilmselgelt oluline. Raamlepingu kogumaksumuse muutmise näol on tegemist RHS § 123 lg 2
p-des 2 ja 3 sätestatud olukorraga, so muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste
kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil ning
muudatus laiendab oluliselt lepinguga määratud lepingu eseme ulatust. Raamlepingu
maksumus on oluline tingimus ning seda muudeti olulises ulatuses OÜ Medesto Logistics
kasuks. Raamlepingu kogumaksumuse muutmisega on tellitud OÜ-lt Medesto Logistics kaupu
oluliselt rohkem kui algselt oli ette nähtud.
Hankija esitas 12.04.2022 kirjas kontrolliakti projekti kohta kommentaarid, milles tunnistas, et
raamlepingu mahu ületamine ei ole tavaolukorras lubatav, sest see on oma olemuselt lepingu
muutmine, kuid ei pea õigeks Rahandusministeeriumi järeldusi raamlepingu muutmise
võimatuse kohta. Hankija seisukoht on järgmine: „Raamlepingutele kohaldatakse
hankelepingute kohta käivat regulatsiooni vastavalt RHS § 29 lõikele 1- „Raamlepingule
kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud
teisiti.“ Raamlepingut muudeti eeldusel, et selle maht ei ole täis, mis on raamlepingu lõppemist
tingivaks juriidiliseks faktiks lisaks ajalisele piirangule. Antud olukorras ei esinenud juriidilist
fakti st raamlepingu maht ei olnud faktiliselt täis, olgugi, et tegu oli väikese jäägiga. Ei ole
ühtegi asjakohast põhjust, miks ei oleks HTM saanud raamlepingut muuta ja sõlmida uut
hankelepingut, et tagada ühiskonnale olulise ülesande täitmine - õpilastele kontaktõppe
tagamine, nende tervise kaitse ja viiruse leviku kontrolli all hoidmine.“
Hankija on kokkuvõttes seisukohal, et raamlepingu muutmine on olnud kooskõlas nii RHS-i
kui ka riigihanke direktiiviga.
Rahandusministeerium jääb oma kontrolliakti projektis toodud seisukoha juurde, et
raamlepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused on olulised, olulised muudatused on aga RHS
§ 30 lg 1 kohaselt raamlepingus keelatud. Hankija viide RHS § 29 lg-le 1 on õige, kuid
selgitame, et raamlepingute puhul tuleb silmas pidada, et kuigi raamlepingutele kohaldatakse
RHS-is hankelepingute kohta sätestatut, siis raamlepingu muutmisel peab olema hoolikam ning
võimalused ei ole sama avarad kui hankelepingute korral. RHS § 30 lg-t 1 ja §-i 123 tuleb
rakendada koostoimes. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija
lähtuma raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi
oluliselt muutmata. Kuna RHS § 30 lg 1 keelab raamlepingu tingimusi oluliselt muuta, tuleb
selle piiranguga arvestada ka raamlepingu muutmise korral. Teisisõnu, vastupidiselt
hankelepingute muutmisele RHS § 123 lg 1 p-de 1-6 alusel, tuleb raamlepingute muutmisel ja
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel täiendavalt hinnata, kas tegemist on ebaolulise
või olulise muudatusega. Lubatud on üksnes ebaolulised muudatused eeldusel, et nende
tulemusena jääb raamlepingu tegelik maksumus või kogus/maht eeldatava maksimaalse
maksumuse või koguse/mahu piiridesse.34
Eespool viidatud Euroopa Kohtu 19.12.2018 kohtuotsuse C-216/17 punktis 66 täpsustab kohus,
et: raamlepinguga hõlmatud maksimaalse eeldatava maksumuse või koguse määratlemise
kohustuse lai tõlgendamine võib ka esiteks võtta kasuliku mõju direktiivi 2014/24 artikli 33
lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud reeglilt, mille kohaselt raamlepingul põhinevate lepingute
puhul ei tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, ja
teiseks oleks tegemist raamlepingu väärkasutamisega või kasutamisega, mille eesmärk on
konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine, nagu on märgitud selle direktiivi
põhjenduses 61. Direktiivi põhjenduspunktis nr 61 on sätestatud: /…/Avaliku sektori hankijad
34
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhis. Arvutivõrgus kättesaadav:
file:///C:/Users/kertu.kuiv/Downloads/Juhis_hankelepingute%20muutmine%20kriisiolukorras%20(2).pdf
(25.04.2022).
21 (29)
peaksid raamlepinguid kasutama nõuetekohasel viisil, mis ei tõkesta, piira ega moonuta
konkurentsi /…/.
Vastuseks hankija esitatud väitele, et antud olukorras ei esinenud juriidilist fakti st raamlepingu
maht ei olnud faktiliselt täis, juhime hankija tähelepanu veel sellele, et ka raamlepingus
kokkulepitud kogus oli täitunud. 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu lisa 1 (hankelepingu
projekt) punkti 3.1 kohaselt: „Lepingu kogumaksumus on 2 370 000 (kaks miljonit kolmsada
seitsekümmend tuhat) eurot 0% käibemaksuga (edaspidi Lepingu hind) (ühe testi maksumus
1.14 eurot, kokku 2 078 947 (kaks miljonit seitsekümmend kaheksa tuhat üheksasada
nelikümmend seitse) testi. Lepingu hind sisaldab kõiki Lepingu täitmiseks vajalikke kulusid,
sealhulgas hankimise ja transpordi kulusid.“.
Järelikult on hankija kindlaks määranud nii selle, millises maksimaalses maksumuses kui ka
selle kui suures koguses kiirteste raamlepingu alusel on võimalik tellida ning need mahud olid
esimese raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu täitmisega mõlemal juhul saavutatud. Seega
ei nõustu Rahandusministeerium hankija seisukohaga, et ei ole ühtegi asjakohast põhjust, miks
ei oleks Haridus- ja Teadusministeerium saanud raamlepingut muuta.
4. Raamatupidamise väljavõtte põhjal tuvastatud RHS rikkumised
4.1 Riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine ning kohase riigihanke korraldamata jätmine
Õiguspärane menetlusliigi valik riigihangete seaduse järgi sõltub hankelepingu eeldatavast
maksumusest. Hankelepingu eeldatava maksumuse määramise reeglid on sätestatud RHS §-
des 23-26, millele lisaks tuleb arvestada RHS §-s 27 ja 28 sätestatud riigihanke osadeks
jaotamise reeglitega.
Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt
makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus
tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1).
Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-s sätestatust tulenevalt võimalik
mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav
maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat
piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS
§ 23 lg 8).
Riigihanke osadeks jaotamine ei ole keelatud, kuid hankija peab osadeks jaotamisel järgima
RHS §-s 23 sätestatut. RHS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hankija riigihanke osadeks jaotada
ja osta asju eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade
summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Hankija ei või jaotada
riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või
nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi
saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke
osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
Riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine tähendab seda, et ühe riigihanke läbiviimiseks
(kokkukuuluvate asjade ostmiseks või olemuslikult kokkukuuluvate teenuste ja ehitustööde
tellimiseks) sõlmitakse enam kui üks leping ning riigihanke eeldatava maksumuse määramisel
arvestati nende lepingute maksumust eraldi ning selle tulemusel eirab hankija RHS-i nõudeid
või ei täida antud riigihanke menetluse käigus suurema maksumusega lepingutele kehtivaid
menetluseeskirju. Sellest tulenevalt tähendab hankelepingute osadeks jaotamine riigihanke-
eeskirjade rikkumist, kui hankija ei ole riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel liitnud
22 (29)
kokkukuuluvate lepingute maksumusi.35 Riigihanke (õigusvastase) osadeks jaotamise keelu
rikkumiseks loeti ka olukorda, kus hankija käitumises subjektiivset kavatsust või eesmärki
seadust eirata ei tuvastatudki.36
Olukorras, kus hankelepingu eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära või riigihanke
piirmäära (juhul, kui RHS-is ei olegi lepingule lihthanke piirmäära kehtestatud), peab hankija
korraldama üldjuhul riigihanke menetluse, mis kuulutatakse välja riigihangete registris ehk
alustatakse hanketeate avaldamisega. Hanketeate avaldamiseta alustatavad riigihanked on
erandlikud ning sellist menetlusliiki võib kasutada üksnes RHS-is nimetatud juhtudel.
4.1.1 Meediamonitooringu teenuse tellimine
Järelevalvemenetluses leidis raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et hankija on 2021.
aastal tasunud Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ-le makseid summas 16 718,00 eurot
meediamonitooringu eest. Rahandusministeerium palus hankijal selgitada kas teenuse
tellimiseks on korraldatud riigihange ja sõlmitud leping. Hankija selgitas, et sõlmitud on
aastane leping, mida vaadatakse igal aastal vajadusel uuesti üle.
Tutvudes hankija avalikus dokumendiregistris registreeritud Balti Meediamonitooringu Grupp
OÜ-ga sõlmitud lepingute andmetega selgus, et tegemist on regulaarselt tellitava teenusega.
Asjade või teenuste hankelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse
kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on: 1) eelnenud 12 kuu või eelmise
majandus-või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hankelepingute
kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi
ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi
vältel, või 2) esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või
eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav
kogumaksumus (RHS § 24 lg 2).
Hankija esitas kontrollija palvel Rahandusministeeriumile Balti Meediamonitooringu Grupp
OÜ-ga 26.08.2020 sõlmitud lepingu nr 5.3-3/20/383 ja 11.08.2021 sõlmitud lepingu nr 5.3-
3/20/319. Mõlema lepingu esemeks infosüsteemi kaudu ligipääsu andmine BMMG
andmebaasile (monitooringusüsteem Station). Lepingud on sõlmitud üheks aastaks ja
maksumus ühes kuus on 1284.- eurot. See teeb ühe aasta lepingu kogumaksumuseks 15 408,00
eurot. Hankija on 2021. aastal tasunud Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ-le ühes kuus
lisaks kindlaks määratud kuumaksele sama arvega 1310.- eurot meedianalüüsi eest. 12 kuu
jooksul sõlmitud lepingute eeldatavaks kogumaksumuseks kujuneb sellega 32 126,00 eurot.
Hankija ei ole eelpool nimetatud lepingute maksumusi summeerinud. Arvestades, et
andmebaasiteenused (CPV kood 72320000-4) on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses,
peab hankija vastava teenuse tellimisel järgima RHS-s teenuse riigihanke ja teenuse
hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
RHS § 14 lg 1 p 1 alusel on lihthanke piirmäär avaliku sektori hankija sõlmitavate asjade või
teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot käibemaksuta. RHS § 15 lg 1 sätestab, et avaliku
sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos sätestatud korda, kui
hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on
väiksem kui riigihanke piirmäär.
Rahandusministeerium selgitab täiendavalt, et RHS § 24 lg 2 kohaselt hankelepingu eeldatava
maksumuse määramisel ei ole oluline, kui pikk on hankelepingu tähtaeg, vaid oluline on, kas
35
E-riigihangete infoportaalis avaldatud kohandatud tõlkematerjal „Riigihangete osadeks jaotamisest“.
Arvutivõrgus kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/143733.
36
EKo 15.03.2012 otsus nr C-574/10, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 49.
23 (29)
12 kuu jooksul sõlmitakse regulaarseid hankelepinguid, millisel juhul tuleb 12 kuu jooksul
sõlmitud hankelepingute maksumused summeerida. Seega juhul, kui sõlmitakse ühe-aastane
hankeleping ning 12 kuu jooksul alates selle sõlmimisest sõlmitakse järgmine ühe-aastane
hankeleping, tuleb nende lepingute maksumused summeerida.
Hankija esitas 12.04.2022 vastuses kontrolliakti projektile järgmise kommentaari:
„Meediamonitooringu teenuse tellimise vajadust hindas HTM igal eelarve aastal. Hankija ei
sõlmi pikemaajalisi lepinguid ja on konkreetsete lepingute sõlmimisel lähtunud hankelepingu
eeldatavast maksumusest ja sellest tulenevast menetluse korrast. HTM ei jaga teadlikult
riigihankeid osadeks eesmärgil vältida kohast hankemenetlust. HTM võtab RaM tähelepanekud
edaspidise menetluse korraldamiseks arvesse.“.
4.1.2 Reklaamiteenuste tellimine seoses noorte vaktsineerimiskampaaniaga „Pane koolile õlg
alla!“
Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et hankija on 2021. aastal ostnud reklaamiteenuseid
seoses noorte vaktsineerimiskampaaniaga erinevatelt pakkujatelt kokku 73 206,17 euro eest.
Riigihanget reklaamiteenuste ostmiseks korraldatud ei ole. Sellest summast tasuti järgmistele
ettevõtetele: Utopia OÜ-le 9976.50, OÜ-le Trendmark 38 578,61, OÜ-le Foto-Orants 2000.-,
Vats Vappuma OÜ-le 600.-, OÜ-le Postimees Grupp 3779,06, Propanda Production OÜ-le
7500.-, JCDecaux Eesti OÜ-le 8019.- ja Osaühingule Žaklar 2753.-.
Rahandusministeerium ei ole nimetatud reklaamiteenuste hulka arvestanud raadio- ja
televisiooniteenuseid, mis on käsitletavad RHS § 11 lg 1 p-s 9 sätestatud erandina.
Järelevalvemenetluses selgitas hankija, et on vaktsineerimise kampaaniatega seotud
meediateenuseid käsitlenud sotsiaalteenuste tellimisena.
OÜ-le Trendmark tasutud arve tasumise osas esitas hankija järelevalvemenetluses järgmise
selgituse: „Käesolevate teenuste tellimine kuulub sotsiaalteenuste kategooriasse, mille puhul
rakendub Haridus- ja Teadusministeeriumi hankekorras kirjeldatud alla lihthanke piirmäära
olevate teenuste hankimise kord. Et tegu on üleskutsega vaktsineerimiseks, siis ei käsitleta seda
nagu tavareklaamina, vaid tervishoiuteenusega otseselt seotud teenusena ehk siis
sotsiaalteenusena. Põhjuseks asjaolu, et kampaania raames ei tegeleta kauba müügiga, vaid
rahvatervisest lähtuva üleskutsega end viiruse vastu vaktsineerida. Täiendavad selgitused
teenuste tellimise kohta:
- Teenuse tellimiseks kaaluti erinevatel põhjustel vaid ühe pakkuja kaasamist, kellelt
võeti ka hinnapakkumine. Kolme pakkuja välistamine tulenes väga konkreetsetest põhjustest.
- Tellitava teenuse sisu on covid-vastase vaktsineerimise kampaania tellimine, mis on
suunatud koolidele ja õpilastele. Kampaania tellimine oli ajakriitiline tulenevalt vajadusest
tõsta vaktsineerimistempot 12-18- aastaste vanusegrupis vahetult enne kooliaasta algust ja selle
esimesel kuul. Samuti tingis ajakriitilisuse asjaolu, et Sotsiaalministeerium oli juba käivitanud
samasisulise kampaania kogu ühiskonnale, mille visuaalset keelt ja sõnumeid otsustati levitada
spetsiifilisemalt ka 12-18 vanusegrupis. Nn hübriidkampaania kahe ministeeriumi koostöös oli
parim viis sõnumi tugevdamiseks. Sama pakkuja on kujundanud kampaania, millega liitusime
ning autoriõiguste tõttu ei saanud valida teisi pakkujaid.
- Teiste meediateenuste pakkujate kaalumine ei olnud võimalik muuhulgas seetõttu, et
kahe ministeeriumi kampaania sidumiseks otsustati osaliselt ristkasutada samu reklaamipindu,
mistõttu oli võimalik kaaluda vaid seda pakkujat, kellega juba Sotsiaalministeerium oli lepingu
sõlminud. Kuna Sotsiaalministeeriumi kampaania oli käivitunud, siis otsustati ühiskonnas
suurema teavitusefekti saavutamiseks kaks kampaaniat sisuliselt ja mõtteliselt omavahel
siduda. Kasutati sama pildikeelt koos mõnevõrra täpsustatud sõnumiga koolide ja õpilaste
sihtgrupile.“.
24 (29)
Rahandusministeerium hankija eelpool toodud käsitlusega ei nõustu. Arvestades, et
reklaamiteenused (CPV kood 79341000-6 „Reklaamiteenused“) on käsitletavad tavateenusena
RHS-i tähenduses, peab hankija vastava teenuse tellimisel järgima RHS-s teenuse riigihanke ja
teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid.
CPV koodid on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega ja täpsemat infot CPV koodide kohta
saab Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentidest „Ühtse riigihangete klassifikaatorite
teatmik“ ja „CPV koodide selgitavad märkused“, mis on kättesaadavad
Rahandusministeeriumi veebilehel.37 Selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad reklaami- ja
turundusteenuste klassi 7534: reklaamiteenused, nagu reklaamipinna või -aja müügi või
üürimise teenused; reklaami kavandamise, loomise ja paigutamise teenused; välis- ja
õhureklaamiteenused; näidiste ja muu reklaammaterjali kättetoimetamisteenused; -
turundusteenused, nagu müügiedendusteenused, klienditeenused, kliendiuuringuteenused,
kliendi rahulolu-uuringud, kliendihooldusteenused, kliendiusaldusprogrammid.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa sellisel viisil reklaamiteenuseid käsitleda
tervishoiuteenustena, isegi kui reklaam on seotud tervishoiuteenusega.
Võrdluseks märgime, et Euroopa kohtupraktikas38 on leitud, et kiirabi transporditeenused ei ole
tervishoiuteenused, vaid kiirabiteenuse puhul on tegemist transporditeenusega, mida tuleb
hankida tavalises korras. Leiame, et kui kohtupraktika kohaselt ei ole isegi kiirabiteenus
käsitletav tervishoiuteenusena, siis ei saa pidada õigeks käsitleda vaktsineerimise kampaaniaga
seotud tavapärast reklaamiteenust tervishoiuteenusena.
Arvestades hankija eespool toodud põhjendusi Sotsiaalministeeriumi korraldatud
kampaaniaga ühinemise kohta märgime, et Rahandusministeeriumile jääb arusaamatuks, miks
ei planeeritud ja korraldatud kahe ministeeriumi koostöös koheselt ühishanget RHS § 43
alusel.
RHS § 23 lg 1 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks RHSis riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on
funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või
ehitustööd. Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse
RHS § 23 lg 2 kohaselt kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu
sõlmimisele kohaldatavat korda. Seega, kuigi ühelt pakkujalt ostetud reklaamiteenuste
maksumus võib jääda alla lihthanke piirmäära, on siiski tegemist sama teenuse (noorte
vaktsineerimiskampaania reklaamiteenus) tellimisega, mille riigihanke eeldatava maksumuse
määramisel oleks hankija pidanud lähtuma konkreetsete teenuste kogumaksumusest.
Arvestades, et nimetatud teenuste soetamisel on sarnane otstarve, so reklaamiteenuste tellimine
seoses noorte vaktsineerimiskampaaniaga, on tegemist RHS § 28 lg 2 tähenduses sama
eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste soetamisega, mistõttu on hankija eiranud RHS § 15
lg-s 2 ning § 28 lg-st 2 tulenevat kohustust korraldada riigihanke menetlus reklaamiteenuste
ostmiseks, kuivõrd eespool nimetatud ettevõtetele tasutud summa 73 206,17 eurot ületab RHS
§ 14 lg 2 p-s 1 sätestatud riigihanke piirmäära.
Vastuses kontrolliakti projektile kinnitas hankija, et edaspidi sellisel viisil teenuste oste ei
korralda. Hankija on juhtumi üle vaadanud ning teinud hankekorras vastavasisulised
muudatused39 ning struktuurimuudatustega on juhtimisahelas tehtud nii ametikohtade
vastutusalas kui vastutavate isikute teenistussuhetes vajalikud muudatused.
37
Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/juhis
ed/cpv_koodide_selgitavad_markused_2.pdf (29.04.2022).
38
EKo 29.04.2010 otsus nr C‑160/08.
39
Kontrollija täpsustus: hankija hankekorra muudatused on seisuga 29.04.2022 veel kavandamisel.
25 (29)
4.1.3 Tõlketeenuste tellimine
Järelevalvemenetluses leidis 2021. aasta raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et
hankija on 2021. aastal tasunud tõlketeenuste eest erinevatele ettevõtetele kokku 55 133,11
eurot, sellest nt 33 482,60 eurot Osaühingule Wiedemanni Tõlkebüroo; 16 047,36 eurot Avatar
OÜ-le ja 4983,45 osaühingule LUISA TÕLKEBÜROO. Riigihanke menetlust tõlketeenuste
ostmiseks korraldatud ei ole.
Tõlketeenused on tavateenuse tellimine RHS-i tähenduses (määratletav CPV koodiga nr 79530000-
8 „Tõlketeenused“).
Hankija poolt järelevalvemenetluses antud selgituste kohaselt on tegemist erinevate
osakondade tellitud tõlke– ja toimetamisteenustega ning hankija kaalub riigihanke menetluse
korraldamist.
Rahandusministeeriumi hinnangul on tegemist oma olemuselt regulaarse teenusega. Sellisel
juhul tuleb riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtuda RHS § 24 lg-s 2 sätestatust.
RHS § 24 lg 4 p 2 kohaselt on regulaarse teenuse eeldatav maksumus esimese hankelepingu
sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate
järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. Seega tuleb hankijal juba
esimese hankelepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke jaoks sobiva menetlusliigi
valimiseks lähtuda 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste
samalaadsete hankelepingute eeldatavast kogumaksumusest (vt ka RHS § 28 lg 1).
Kui tegemist ei ole regulaarse teenusega, tuleb siiski hinnata, kas teenuste eeldatavad
maksumused tuleb summeerida lähtuvalt RHS § 28 lg-st 2. Selleks tuleb eelkõige hinnata, kas
teenuste hankelepingute sisu on sarnane ja kas need on sõlmitud sama eesmärgi saavutamiseks.
Kui see nii on, siis tuleb teenuste eeldatavad maksumused summeerida ning isegi juhul, kui
teenused tellitakse erinevate riigihangetega, tuleb kõikide nende teenuste hankelepingute
sõlmimiseks korraldatavate riigihangete puhul menetlusliigi valimisel lähtuda nende
summeeritud eeldatavast maksumusest (RHS § 28 lg 1).
Arvestades, et tõlketeenuste soetuse maksumus ajaperioodil 01.01.2021 – 31.12.2021 ületab
RHS § 14 lg 1 p 1 sätestatud lihthanke piirmäära (teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot),
pidanuks hankija korraldama tõlketeenuste tellimiseks lihthanke. Lihthanke korraldamata
jätmisega eiras hankija RHS § 14 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 nõudeid.
Hankija kinnitas 12.04.2022 kirjas nr 2-5/21/4732-7, et edaspidi sellisel viisil teenuste oste ei
korralda ning on teinud ka hankekorras ja töökorralduses vastavasisulised muudatused.
4.1.4 Lihthanke korraldamata jätmine ürituse „Aasta õpetaja gala“ korraldamisel
Raamatupidamise andmetest nähtuvalt on hankija tasunud 2021. aastal seoses ürituse „Aasta
õpetajate gala“ korraldamisega kahele ettevõttele kokku 79 965,78 eurot, sellest STORM
ENTERTAINMENT OÜ-le 46 865,78 ja Mittetulundusühingule Vabaduse Kontsert 33 100,00.
Järelevalvemenetluses Rahandusministeeriumile esitatud andmete kohaselt ei ole hankija
ürituse läbiviimiseks riigihanget korraldanud. Hankija selgituste kohaselt lähtuti ürituse
„Aasta õpetaja gala“ korraldamisel tervikuna sellest, et hanke põhiobjektiks on sotsiaalteenused
ning seetõttu menetleti seda hankekorra kohaselt nagu alla lihthanke piirmäära riigihanget.
Kirjalikku taasesitamist võimalikus vormis sõlmitud lepinguid hankijal järelevalvemenetluses
esitada ei olnud.
STORM ENTERTAINMENT OÜ-le on tasutud 31.10.2021 esitatud arvete nr 9105 ja 9106
alusel tehnilise lahenduse (lavakujundus, -ehitus, -valgus-, sidepidamine jms) eest 27 700,00
eurot ning nominentide pildistamise ja filmimise eest 19 165,78 eurot.
Tutvudes hankija esitatud arvete aluseks olevate lisamaterjalidega, leiab kontrollija, et STORM
ENTERTAINMENT OÜ soetuste puhul on tegemist nii tavateenuste sh asjade ostmise kui ka
sotsiaalteenuste tellimisega. Seega on tegemist segalepinguga RHS § 8 lg 6 tähenduses.
26 (29)
Näiteks on fotograafia ja abiteenused käsitletavad tavateenuse tellimisena RHS tähenduses
(CPV kood 79960000-1). Erinevad heli-, valgus- ja lavatehnikad koos teostusega; LED ekraani
rent koos teostusega ning raadioside on käsitlevad Rahandusministeeriumi hinnangul aga
asjade hankelepinguna. Esitatud dokumentide põhjal on nende maksumus ca 18 500,00 eurot.
Seega moodustavad tavateenustena tellitavad teenused ja asjade soetused kogumaksumusest
suurema osa ehk ca 37 665,00 eurot.
RHS § 8 lg 3 kohaselt asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas
asja omandamise õigusega või ilma. Hankelepingut, mis hõlmab lisaks asjade ostmisele asjade
kohaletoomist või paigaldustöid, loetakse samuti asjade hankelepinguks.
Tulenevalt RHS § 8 lg-st 6 hankeleping, mille esemeks on üheaegselt asi, teenus ja ehitustöö
või kaks nendest, sõlmitakse peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. Kui
hankelepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- ja eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt
teenus ja osaliselt asi, määratakse peamine hankelepingu ese kindlaks asja või teenuse
eeldatava maksumuse järgi.
Direktiivi art 3 lõige 2 ja lõige 6 sätestavad, et lepingud, mille esemeks on kaks või enam liiki
riigihankeid (ehitustööd, teenused või asjad), sõlmitakse kooskõlas lepingu põhiesemeks oleva
riigihanke liigi suhtes kohaldatavate sätetega. Segalepingute puhul, mis hõlmavad osaliselt
sotsiaal- ja eriteenuseid ning osaliselt muid teenuseid, või segalepingute puhul, mis hõlmavad
osaliselt teenuseid ja osaliselt asju, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste
asjaomaste teenuste või asjade eeldatav maksumus on suurim. Kui kõnealuse lepingu eri osasid
ei ole objektiivselt võimalik lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel
lepingu põhiesemest.
Arvestades, et STORM ENTERTAINMENT OÜ-le soetuste maksumus ületab RHS § 14 lg 1
p 1 sätestatud lihthanke piirmäära, pidanuks hankija korraldama eeltoodud tehnilise lahenduse
soetuste tellimiseks lihthanke. Lihthanke korraldamata jätmisega eiras hankija RHS § 14 lg 1
p 1 ja § 15 lg 1 nõudeid.
12.04.2022 kirjas nr 2-5/21/4732-7 kinnitas hankija, et on juhtumid üle vaadanud ning teinud
hankekorras vastavasisulised muudatused ning struktuurimuudatustega on juhtimisahelas
tehtud nii ametikohtade vastutusalas kui vastutavate isikute teenistussuhetes vajalikud
muudatused.
5. Tähelepanekud ja soovitused
5.1 Ettepaneku tegemine ühele pakkujale läbirääkimiste pidamiseks väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses
Järelevalvemenetluses leidis 2021. aasta raamatupidamise väljavõtte alusel tuvastamist, et
hankija on 2021. aasta tasunud StarCloud OÜ-le 666 666 eurot uurimis- ja arendustööde eest.
Väljamakse on tehtud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
"Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele" (viitenumber
212172) tulemusel 15.08.2019 sõlmitud hankelepingu alusel.
Tutvudes riigihanke andmetega eRHRis ja hankija esitatud lisadokumentidega on
Rahandusministeeriumil soovitus seoses riigihanke menetluses läbirääkimiste ettepaneku
tegemisega ainult ühele pakkujale.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 06.08.2019 käskkiri nr 1.1-3/19/161 Riigihanke
„Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele
korraldamine“ preambulis toodud selgituse kohaselt tehti ettepanek ühele ühispakkujale
järgmistel põhjustel: Ettepanek läbirääkimiste pidamiseks esitatakse ühispakkujatele, kelle
algses hankes esitatud pakkumuses oli vähim puudusi (StarCloud OÜ ja Fox Solutions OÜ).
Nimetatud ühispakkujate pakkumus vastas tehnilise kirjelduse kriteeriumile nr 2.1.1 enim, kuna
kattis õppekava olulises osas hõlmates rohkem õppematerjale õppe läbiviimiseks (StarCloud
27 (29)
OÜ pakkumuses oli 153 nõuetele vastavat ühikut, Opus Online OÜ pakkumuses oli 32 ühikut).
Pakkumus vastas kõigile õppekeskkonnale seatud tingimustele. Teises pakkumuses esitatud
õppekeskkonnas esines puudusi ja olulisi mittevastavusi hanke tingimustele. Riigihangete
seadus ei kohusta hankijat läbi rääkima kõikide algses hankes pakkumuse esitanud
pakkujatega. Kaaluda tuleb konkurentsi õigustamatu piiramise riski. Võttes arvesse teenuse
vajalikkust, nurjunud hankest tingitud kitsast ajakava ja vältimaks hankija liigset
halduskoormust läbirääkimiste pidamisel pakkumuse üle, millel ei ole perspektiivi, on
otstarbekas pidada läbirääkimisi selle pakkujaga (ühispakkujatega), kelle pakkumuses
esinenud puudused on kõrvaldatavad.
RHS § 72 lg 1 kohaselt teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks.
Hankija selgitustest nähtub, et hankija on ettepaneku tegemise valikul lähtunud ainult asjaolust,
millise pakkuja algses hankes esitatud pakkumuses oli vähim puudusi tehnilises kirjelduse
kriteeriumi täitmisel ehk pakkumuse sisust tulenevalt.
Hankija ei ole välja toonud, et kas teine esialgses hankes pakkumuse teinud ühispakkuja
majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus ei oleks olnud piisavad
läbirääkimiste pidamiseks uues hankes, mis on nimetatud eeldusena RHS § 72 lg-s 1.40
RHS § 3 võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab, et kõiki pakkujaid koheldakse
võrdselt, sh ei tohi võrreldavas olukorras olevaid ettevõtjaid kohelda erineval viisil. Seega
juhul, kui pakkujate pakkumustes on samad puudused (ühel pakkujal küll rohkem) ning hankija
hindab need puudused kõrvaldatavaks uues hankes ühe pakkuja puhul, tuleks nii käituda ka
teise samas olukorras pakkuja puhul, ning ka vastupidi.
Õiguspäraseks ei saa pidada hankija tegevust teisele esimeses riigihankes ühispakkumuse
esitanud pakkujale läbirääkimiste pidamiseks ettepaneku tegemata jätmisel.
12.04.2022 kirjas teatas hankija, et on juhtumist järeldused teinud ning muutnud vastavalt
hankekorda ja töökorraldust.
5.2 Dokumentide säilitamine ja lepingute sõlmimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis
Raamatupidamisandmetest nähtub, et hankija on 2021. aastal tasunud erinevatele ettevõtetele,
kellega kirjalikku taasesitamist võimalikus vormis sõlmitud lepingut hankijal
järelevalvemenetluses esitada ei olnud.
RHS § 8 lg 7 kehtestab hankelepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõude,
kui hankelepingu maksumus on vähemalt 20 000 eurot.
Hankija hankekorra p 10.1 kohaselt sõlmitakse hankeleping asjade ostmiseks maksumusega
alates 10 000 eurost ja teenuste tellimiseks alates 5000 eurost kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis v.a osavõtt avatud koolitusest, mille puhul selline lepingu vorm ei ole
vajalik.
Järelevalvemenetluses on hankija selgitanud, et Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib
lepingud lähtudes kehtestatud kordadest. Üldine nõue on, et selliste lepingute puhul tuleb
lepingu sõlmimisele eelnev informatsioon (kirjavahetus, millest ilmnevad lepingu detailid)
lisada arve juurde. Kahjuks on inimeste teenistusest lahkumistega praktikas esinenud olukordi,
kus varasematele kirjavahetustele ligipääs kaob.
40
Tallinna Halduskohus 02.04.2018 otsus nr 3-17-2743 p 22.
28 (29)
Juhime tähelepanu sellele, et riigihange on iga soetus alates ühest eurosendist (ka sisetehing).
Riigihangete seadus sätestab kindlad menetlusreeglid soetuste puhul alates 30 000 eurost (asjad
ja teenused) ning 60 000 eurost (ehitustööd). Allapoole neid piirmäärasid jäävate riigihangete
puhul tuleb hankijatel lähtuda enda hankekorrast ja järgida RHS § 3 sätestatud riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 p 1 kohaselt tuleb hankijal riigihanke läbiviimisel
tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Riigihanke kontrollitavuse
põhimõtte peamiseks eesmärgiks on tagada, et hankija tegevuse õiguspärasust riigihanke
läbiviimisel saaks tagantjärgi kontrollida, sealhulgas hinnata hankija tegevuse vastavust teistele
riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele.
Soovitame hankijal edaspidi kõik alla riigihanke piirmäära jäävate soetustega seotud
dokumendid (pakkumuste küsimine, pakkumused, parima pakkumuse valiku selgitus, leping,
konkurentsi puudumise selgitus, oluline kirjavahetus vms) korrektselt säilitada. Selline kontroll
võib olla vajalik nii hankijale endale kui ka järelevalvet teostavatele ametnikele.
12.04.2022 kirjas märkis hankija, et ettepanekud on asjakohased ja HTM on kavandatavate
hankekorra muudatuste raames juba ette näinud senise regulatsiooni muutmise, eesmärgiga tagada
riigihangetes dokumenteerimine detailsusega, mis võimaldaks hiljem tuvastada riigihankes olulisi
asjaolusid.
6. Järeldused
6.1 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta hanketegevuse kontrollimise käigus tuvastati
hankija tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-is sätestatud korrast seoses:
- hankeplaani koostamisega ja muudetud hankeplaani veebilehel avalikustamisega;
- väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valiku alusega ja konkurentsi efektiivse
ärakasutamisega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses;
- raamlepingu muutmisega;
- riigihanke õigusvastase osadeks jaotamise ja sellest tulenevalt RHS-is nõutud menetluse
korraldamata jätmisega.
Vastuses kontrolliakti projektile on hankija kinnitanud, et on kavandanud hankekorra muudatused,
mis tagavad eeldatavalt edaspidi parema nõuete järgmise ning teinud samal eesmärgil
töökorralduslikke muudatusi. Edasise hankepraktika parandamiseks soovitame riigihangete
korraldamisega tegelevatel isikutel osaleda koolitustel, pidevalt tutvuda Rahandusministeeriumi
veebilehel avaldatud juhendmaterjalide ja analüüsidega riigihangete korraldamise kohta, korduma
kippuvate küsimuste-rubriigiga (https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-
kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused).
Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected], tel 611 3701
(nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigihangete registri
kasutajatugi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Kontrollija:
Kertu Kuiv
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3931;
[email protected]
29 (29)
Tõnis Mölder Teie 28.11.2022 nr 2-7/22-307/1.
Riigikogu Kantselei Meie 04.12.2022 nr 12.2-1/9365-2
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
[email protected]
Vastus nõudele
Austatud komisjoni esimees Tõnis Mölder
Vastuseks Teie nõudekirjale edastada komisjonile Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi
HTM) kiirtestide hangete uurimise dokumendid, edastame Rahandusministeeriumi
06.05.2022 kontrolliakti nr 12.2-4/6. Rahandusministeerium on Riigikogule
järelevalvemenetluse läbiviimisega seonduvaid asjaolusid selgitanud varasemalt ka
25.05.2022 kirjaga nr 1.4-1/4093-2.1
Väärteoasja lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida saame 02.12.2022 seisuga edastada,
on nende mahukuse tõttu komisjonile kättesaadavaks tehtud failivahetuskeskkonnas.
Juurdepääsu dokumentidele edastame e-kirjaga.
Komisjoni 23.11.2022 toimunud istungil otsustati, et Rahandusministeerium edastab
komisjonile HTM kiirtestide hangete uurimise kõik dokumendid seisuga 23.11.2022 ning
seisuga 3.12.2022 kui määrus on jõustunud. Selgitame, et eeltoodud komisjoni nõuet ei ole
olnud võimalik nimetatud tähtaegadeks kahjuks täielikult täita, kuivõrd taotletava teabe suhtes
kehtivad seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangud.
Väärteomenetlust reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik (VTMS) koos
kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS). Väärteoasjas nr 660022000004 17.11.2022 tehtud
kohtuvälise menetleja lahendiga seoses selgitame, et kuni väärteomenetluse määruse peale
kaebuse esitamise tähtaeg ei ole möödunud, ei saa me seda VTMS § 62, KrMS § 214 ning
avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 1 ja § 35 lg 1 p 12 alusel Riigikogu riigieelarve
erikomisjonile edastada. Kaebuse esitamise tähtaeg möödub 15 päeva möödumisel
menetlusosalise poolt määruse koopia kättesaamisest, antud juhul 05.12.2022 (VTMS § 38 lg
1, KrMS § 171 lg 3) kell 23:59. Pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist ja eeldusel, et
kaebust ei esitata, saame avaldada info ulatuses, mis ei sisalda piiranguga teavet.
VTMS § 62 lg 2 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine on pärast otsuse
tegemist lubatud kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel,
arvestades kohtuvälise menetluse erisusi. VTMS § 75 lg 6 kohaselt võib määruse koopia saada
1
Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/11c8e02e-ebe5-43a0-
80f7-47cb6d104034
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
menetlusosaline ja menetlusväline isik, kelle huve see puudutab. Teisisõnu on määruse
koopiat saama õigustatud ainult see menetlusväline isik, kelle õigusi väärteomenetluse
lõpetamise määrus puudutab. VTMS §-s 62 lg-s 4 on öeldud, et menetleja väljastab taotluse
alusel menetlusdokumendi või väärteotoimiku täieliku koopia inimesele, kellel on õigus
sellega tutvuda. Sätestatu hõlmab nii väärteo tõttu tervisekahjustuse või varalist kahju saanud
isikut ja tema esindajat kui ka menetlusalust isikut ja tema kaitsjat.
Seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi hangete uurimisega selgitame täiendavalt järgmist.
Väärteomenetluses oli uurimise all ainult nö teine kiirtestide hange. Täpsemalt oli
väärteomenetluse alustamine ja läbiviimine tingitud Rahandusministeeriumi valimipõhise
järelevalvemenetluse käigus väärteotunnuste ilmnemisest väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni
kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva
aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) tulemusel lepingute
sõlmimise ja muutmise puhul. Eelnimetatud ajendil alustas Rahandusministeerium
väärteomenetlust raamlepingu sõlmimise eest RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel
ja sama raamlepingu muutmise eest RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel.
Asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks viidi väärteomenetluses läbi tõendite
kogumine, sh tunnistajate ülekuulamine. Väärteomenetluses kogutud tõendite ja tõendite
hindamise põhjal leidis tuvastamist, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
tulemusel lepingu sõlmimine ja selle muutmine ei olnud RHS-iga kooskõlas, mis ühtib
varasemalt Rahandusministeeriumi 06.05.2022 kontrolliaktis nr 12.2-4/6 tehtud järeldustega.
Järelevalvemenetluse tulemuste kohta 06.05.2022 kinnitatud kontrolliakt on avalikustatud
Rahandusministeeriumi veebilehel ja lisatud käesolevale kirjale.
Tulenevalt eeltoodust ja eeldusel, et kaebust ei esitata, informeerime, et väärteomenetluse
lõpetamise määruse edastame Teile ulatuses, mis ei sisalda piiranguga teavet, krüpteerituna
e-kirja teel 06.12.2022. Alates 06.12.2022 võimaldame paberkandjal väärteotoimikuga
tutvumist Rahandusministeeriumis või Riigikogus kohapeal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa: Kontrolliakt (29 lk)
Kertu Kuiv 611 3931
[email protected]
2