EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1479 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2657d2f7-8531-4ff6-8505-7fa675164bfa
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2657d2f7-8531-4ff6-8505-7fa675164bfa?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid
ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 4
(Vabariigi Valitsuse.. määruse nr.. sõnastuses)
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri
kalapüügiloa alusel
Piirarv Piirarv
Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a
(tk) (eurot/tk)
ääre- või avaveemõrd 2 6,01
Kahala järv (VEE2001600)
nakke- või raamvõrk 3 0,95
Männiku järv (VEE2006020) nakke- või raamvõrk 1 0,95
Harju
Rummu järv (VEE2001400) nakke- või raamvõrk 1 0,95
maakond
Soodla veehoidla (VEE2002410) nakke- või raamvõrk 1 19,66
nimetamata siseveekogudel silmumõrd 45 2,92
kokku silmutorbik 700 0,74
Narva jõe (VEE1062200)
alamjooks hüdroelektrijaamast silmutorbik 15 000 0,60
suudmeni
Ida-Viru
Narva veehoidla (VEE2015410)
maakond nakke- või raamvõrk 80 2,46
ja Narva jõe (VEE2062200)
ülemjooks Peipsi järvest kuni
Kulgu paisuni ääre- või avaveemõrd 40 0,95
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, septembris, 8 2,02
Jõgeva Kuremaa järv (VEE2055400) oktoobris, novembris ja
maakond detsembris
ääre- või avaveemõrd 10 218,44
õngejada 5 12,19
Pikkjärv (VEE2056900) ääre- või avaveemõrd 2 6,16
Nõva jõgi (VEE1103700) silmutorbik 50 0,60
Lääne Riguldi jõgi (VEE1103900) silmutorbik 50 1,31
maakond nakke- või raamvõrk,
Sutlepa meri (VEE2039710) 15 1,13
kasutamiseks jääalusel püügil
Lääne- silmumõrd 17 0,95
Viru kõik siseveekogud kokku
maakond silmutorbik 500 0,60
ääre- või avaveemõrd 5 1,55
Ermistu järv (VEE2082300)
Pärnu nakke- või raamvõrk 5 0,95
maakond nimetamata siseveekogudel silmumõrd 15 0,95
kokku silmutorbik 2000 0,60
Mullutu laht (VEE2088610) ääre- või avaveemõrd 4 98,60
Saare Nasva jõgi (VEE1165300) jõemõrd 6 128,00
maakond nimetamata siseveekogudel
silmumõrd 4 0,95
kokku
Piirarv Piirarv
Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a
(tk) (eurot/tk)
jõemõrd 6 9,24
Ahja jõgi (VEE1047200)
nakke- või raamvõrk 1 0,95
nakke- või raamvõrk 2 2,92
Elistvere järv (VEE2065100)
ääre- või avaveemõrd 1 0,95
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 9 2,22
jõemõrd 61 25,91
Emajõgi (VEE1023600)
kaldanoot 7 2,23
nakke- või raamvõrk 11 0,95
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, septembris, 6 5,51
Kaiavere järv (VEE2057100) oktoobris, novembris ja
detsembris
ääre- või avaveemõrd 11 148,14
õngejada 5 126,73
Tartu jõemõrd 5 9,08
maakond Kalli jõgi (VEE2085400) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 0,95
nakke- või raamvõrk 3 0,95
ääre- või avaveemõrd 2 19,53
jõemõrd 4 5,19
nakke- või raamvõrk,
Keeri järv (VEE2084100) kasutamiseks jaanuaris,
4 5,47
veebruaris, märtsis, oktoobris,
novembris ja detsembris
kaldanoot 1 3,99
Koosa jõgi (VEE1051100) jõemõrd 8 15,30
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, juulis, 14 1,45
Saadjärv (VEE2065300) augustis, septembris, oktoobris ja
novembris
ääre- või avaveemõrd 16 280,68
õngejada 10 15,31
ääre- või avaveemõrd 10 131,67
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
Võru veebruaris, märtsis, septembris, 10 3,40
Vagula järv (VEE2126100) oktoobris, novembris ja
maakond
detsembris
kaldanoot 2 0,95
õngejada 6 134,31
ääre- või avaveemõrd 323 239,83
Võrtsjärv (VEE2083800)
nakke- või raamvõrk 321 21,46
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 31
(Vabariigi Valitsuse ..määruse nr.. sõnastuses)
Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. aastal kasutada lubatud aastasaagid (tonni).
Eesti lubatud aastasaagid
Liik
2023. aastal (tonni)
Ahven 895 + ülekanne
Latikas 735 + ülekanne
Koha 470 + ülekanne
Haug 125 + ülekanne
Särg 400
Kiisk 150
Rääbis 10 + ülekanne
Luts 55
Peipsi tint 5*
Siig 1*
* lubatud vaid kaaspüügiks
Tabel 2. Lubatud aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kalaliikide lõikes aastal 2023, seejuures
saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak.
Lubatud kalaliigi aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kokku,
Püügivahendi tüüp seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta
Ahven Haug Koha Latikas Rääbis
avaveevõrk 3 000 (1) 81 000 (27) 279000 (93) 24 6000 (82) 0 (0)
kaldavõrk 8 172 (12) 681 (1) 0 (0) 681 (1) 0 (0)
ääre- või avaveemõrd 442 236 (1076) 5 343 (13) 23 427 (57) 69 048 (168) 5 343 (13)
mõrd mõrrajadas 167 090 (341) 19 110 (39) 60 270 (123) 340 550 (695) 490 (1)
juhtaiata mõrd 980 (196) 25 (5) 90 (18) 70 (14) 0 (0)
põhjanoot ehk mutnik 269 480 (13474) 13 200 (660) 99 820 (4991) 75 760 (3788) 0 (0)
pöörinoot 267 (89) 12 (4) 45 (15) 294 (98) 0 (0)
püüvõrk 165 (11) 3 120 (208) 4 080 (272) 585 (39) 0 (0)
kastmõrd 267 (89) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 3 963 (1321)
Püügivahendite vahel 3 343 + 2 509 + 3 268 + 2 012 + 204 +
jagamata aastasaak ülekanne ülekanne ülekanne ülekanne ülekanne
EELNÕU
28.11.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2, § 903
lõike 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruses nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad
2023. aastaks“;
2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45
lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2, § 903 lõike 2“;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
(1) Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad:
1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel;
3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.
(2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse
vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö
kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud
aastasaak ja aastasaak püügivahendi kohta.
(3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud
räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele
püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa.
(4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa
aastasaak.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
sätestatakse lisas 11.“;
5) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Räime, kilu ja tursa lubatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud
lisas 21.“;
6) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning lubatud
aastasaagid püügivahendi kohta kalaliikide kaupa sätestatud lisas 31.“;
7) määrust täiendatakse lisaga 11 (lisatud);
8) määrust täiendatakse lisaga 21 (lisatud);
9) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud)
10) määrust täiendatakse lisaga 31 (lisatud);
11) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud)
12) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 11. Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Lisa 21. Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Lisa 3. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri
kalapüügiloa alusel
Lisa 31. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel
Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri
kalapüügiloa alusel
Lisa 5. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a
määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi
võimalused, lubatud aastasaagid ning
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 11
(Vabariigi Valitsuse ..määruse nr.. sõnastuses)
Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel
Mereala Maakond Lubatud saak 2023. a
Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja 8729,5 t, seejuures 57,71 t
Manõja püsielanikud kastmõrra kohta
Liivi laht (ICESi* Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja 1546,1 t, seejuures 64 t
alarajoon 28-1) püsielanikud kastmõrra kohta
Saare maakond 492,2 t
kõik maakonnad (ühiskvoot) 603,1 t
Harju maakond, ühiskvoodi täitumisel 40 t
Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumisel 15 t
Läänemere avaosa
(ICESi alarajoonid Ida-Viru maakond, ühiskvoodi täitumisel 130 t
28-2, 29 ja 32) Lääne-Viru maakond, ühiskvoodi
10 t
täitumisel
Lääne maakond, ühiskvoodi täitumisel 85 t
Saare maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t
* ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu
Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel
Kalaliik Lubatud saak 2023. a Märkus
Kilu 3t
Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks
Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ning
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmise eesmärk on kehtestada lubatud
aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis
(edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) kokkulepitu järgi ning kehtestada aastasaagid ja
püügivõimalused ELis kehtestatud kvoodijaotuse kohaselt.
Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus
(edaspidi ka VV) määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel
maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes
kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei
sea püügivõimalusi hiljem.
Pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist 60 tööpäeva jooksul kehtestab Vabariigi Valitsus
määrusega need püügivõimalused Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri
kalapüügiloa alusel püüdmiseks ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni oleval veealal, mida EL ei reguleeri. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. oktoobril
2022. a vastu määruse (EL) 2022/2090, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate
Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning muudetakse määrust (EL)
2022/109 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 21.10.2022, lk 1–15)
(edaspidi ELi Läänemere püügivõimaluste määrus).
VV kehtestab määrusega kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii
kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim,
kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu,
vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist
kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka traalpüük) kasutatav osa eraldi. Sarnaselt
eelmise aastaga jaotatakse 2023. aasta kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka
rannapüük) lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon
28-1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28-2, 29
ja 32) maakondade ja veealade vahel.
Eelnõukohane määrus sätestab arktikakrabi tasumäära püügil Teravmägede piirkonnas.
Kalapüügikvoodid jagatakse liikmesriikide vahel ELis ajalooliselt kujunenud tava ja
kvoodiosakute järgi ning on otsekohalduvad.
KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel
Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ja püsiasustusega
väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib kalaliigi kohta, mida
Läänemerel püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel.
Eelnõukohase määrusega jaotatakse räime püügivõimalused Liivi lahel Pärnu ja
Saare maakonna rannakalurite vahel. Liivi lahe Pärnu maakonna rannapüügi räimekvoodi osast
eraldatakse eraldi püügivõimalus Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele. Pärnu maakonnas ja ka
Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele jaotatakse püüda lubatud kogused püügivahendite kaupa
– kastmõrdade arvu järgi – ja osa jäetakse püügiks teiste vahenditega.
1
Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatakse kaheks:
ühisosa Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele
ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele
maakonnale.
KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab VV määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja
Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude
säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Eesti Vabariigile 2023. aastaks eraldatud lubatud saagid. Püügimahud lepiti kokku
valitsustevahelise Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 48. istungil 2022. a novembris. Istung peeti
videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi,
koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna
nõunik Elo Rasmann (tel 626 0715,
[email protected]). Määruse eelnõu ja seletuskirja
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve individuaalkvootide osa on koostanud Maaeluministeeriumi
kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome (tel 625 6181,
[email protected]).
Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel
626 2820,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist
Aili Sandre (tel 626 0953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktidega 1, 2 ja 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 pealkirja, preambulit ja
reguleerimisala. Nimetatud muudatused on tingitud määruse reguleerimisala laienemisest.
Punktidega 4 kuni 12 sätestatakse 2023. aastal kasutada lubatud aastasaagid ning kaluri
kalalaevade lubadega püügi võimalused.
2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel
Punktidega 4 ja 5 täiendatakse määruse paragrahve 2 ja 3, mis näevad ette Läänemerel teatud
kalaliikide aastasaake/püügivõimalusi, mis on kehtestatud ELi Läänemere püügivõimaluste
määrusega (EL) 2022/2090. Nimetatud määrus sätestab 2023. aastaks Läänemere kalavarude
ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kasutatakse nii kalalaeva kalapüügiloa alusel kui
ka kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil seisevpüünistega, ning lisatingimusena määrab
püügikoormuse piirangud. Seega tuleb need püügivõimalused traalpüügi ja rannapüügiga
tegelevate isikute vahel ka jagada, täpsem selgitus alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3. Kilu, räime
ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on esitatud määruse lisas 11
ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud määruse lisas
21.
2.1.1. Räim
ELi püügivõimaluste määrusega Eestile 2023. aastaks eraldatud räimekvoot on kokku
29 035 tonni, sellest Liivi lahel 21 078 tonni ja Läänemere avaosas 7957 tonni. Liivi lahe
räimepüügivõimalus on suur ning jääb vaid 4% alla eelmise aasta rekordkõrgele kvoodile.
Avaosa räimekvoot kerkis 2022. aasta väga madalast kvoodist 24% kõrgemale, kuid Läänemere
avaosa räimevarude seisund ja lubatud väljapüük on siiski tagasihoidlikud. Määrusega
eraldatud kogustele lisanduvad 2022. aastal kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu
Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (edaspidi määrus (EÜ) nr 847/96) artikliga 4 järgmisesse
aastasse ülekantavad räimekogused, mis saavad olla maksimaalselt kuni 10% Liivi lahe ja
2
Läänemere avaosa 2022. aasta püügivõimalusest eraldi arvestatuna ja mitte rohkem kui 2022.
aastal vastaval veealal kasutamata jäänud püügivõimalus.
Maaeluministeerium edastas Keskkonnaministeeriumile ja kalurite organisatsioonidele
7. novembril 2022 ettepaneku Liivi lahele ja Läänemere avaossa eraldatud
räimepüügivõimaluste jaotamise kohta. Eelnõu koostamisel on arvestatud esitatud ettepaneku
ning kalurite organisatsioonidelt laekunud tagasisidega. Aastasaakide jaotusel on arvesse
võetud viimastel aastatel rakendatud jaotusi, rannakalurite ja traalpüüdjate organisatsioonide
esindajate soove ning viimaste aastate kvootide reaalset kasutamist. Jaotuse põhimõtteid on
selgitatud alapunktides 2.1.1.1, .2.1.1.2 ja 2.1.1.3.
2.1.1.1. Räimekvootide jaotus kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel
Läänemere avaosa Eesti räimekvoodist (7957 tonni) 88,65% ehk 7053,9 tonni määratakse
traalpüügiks ning 11,35% ehk 903,1 tonni rannapüügiks. Liivi lahel on 2023. aastal Eestile
eraldatud räimepüügivõimalus 21 078 tonni. Sellest 54% ehk 11 382,1 tonni jääb kasutada
traalpüüdjatele ja 46% ehk 9695,9 tonni rannakalureile. Jaotamisel on arvestatud eelnevate
aastate püügistatistikat ning viimastel aastatel rakendatud jaotusi. Nimetatud kogustele
lisanduvad ELi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2022. aastast järgmisesse aastasse
ülekantavad räimekogused.
2.1.1.2. Räime lubatud aastasaagid ja saakide jaotus Liivi lahel püügil kaluri kalapüügiloa
alusel
Kogu Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2023. aastal 9696 tonni, millele lisanduvad veel igas
maakonnas eelmisest aastast ülekantavad kvoodiosad. Viimase viie aasta Liivi lahe
Saare maakonnale seni jaotatud püügivõimalusest on püütud Liivi lahes keskmiselt ära vaid
46%. Seepärast eraldatakse Liivi lahes rannapüügiks ettenähtud räimekogusest
Pärnu maakonnale 95% ja Saare maakonnale 5%.
Saare maakonnale eraldatud räimekvoot 2023. aastaks on kokkuleppel kaluritega 492,2 tonni
(2022. aastast ülekantav osa jagatakse Pärnumaa, sh väikesaared, kaluritele). Pärnu maakonnale
eraldatud kvoot 2023. aastaks on 9203,7 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manõja
rannakalurite ning Pärnumaa kalurite vahel. Kihnu ja Manõja rannakaluritele eraldatakse 15%
maakonna kvoodist ehk 1380,6 tonni ja ning ülejäänud 85% ehk 7823,1 tonni teistele Pärnumaa
kaluritele. Kummalegi osale lisandub veel 2022. aastast ülekantav osa: Kihnu ja Manõja
kaluritele 165,5 tonni ja teistele Pärnumaa kaluritele 906,4 tonni.
Kokkuvõttes võivad 2023. aastal kaluri kalapüügiloa alusel püüda Saaremaa kalurid kokku
492,2 tonni, Kihnu ja Manõja kalurid 1546,1 tonni ja teised Pärnu piirkonna kalurid (välja
arvatud Kihnu ja Manõja püsielanikud) 8729,5 tonni räime.
Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud
kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa kvoodist muude püügivahenditega
püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manõja kaluritel 10,1 tonni kvoodist teiste püügivahendite jaoks
ja kastmõrdadega (24 tk) püügiks jääb seega 1536 tonni, mis teeb ühe kastmõrra lubatud saagiks
64 tonni. Teiste Pärnu piirkonna kalurite lubatud aastasest räimesaagist jäetakse 15,3 tonni
muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 8714,2 tonni jagatakse kasutada lubatud 151
kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks 57,7 tonni. Muude
püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud eelnevate aastate saagiandmete
põhjal.
3
Individuaalsete lubatud saakide kehtestamine kastmõrraga püügil on võimalik ainult seetõttu,
et püütakse peamiselt ühte liiki ehk räime.
Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse
tema räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud
aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas.
2.1.1.3. Räime lubatud aastasaagid ning saakide jaotus Läänemere avaosas püügil kaluri
kalapüügiloa alusel
Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 903,1 tonni, millele lisandub ülekandena veel
10% 2022. aastal kasutamata räimekvoodist, mis on 101,98 tonni. Seega saavad Läänemere
avaosa rannakalurid 2023. aastal püüda 1005,1 tonni räime. Räimevaru jaotamisel piirkonna
maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastane kogusaak kahte
ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagataks
kuue maakonna vahel. Kõikidele maakondadele 2023. aastaks ühiselt kasutatavaks kvoodiks
on 603,1 tonni. Ühise kvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade
vahel järgmiselt: Ida-Viru maakonnale 130 tonni, Lääne maakonnale 85 tonni,
Harju maakonnale 40 tonni, Hiiu maakonnale 15 tonni, Saare maakonnale 20 tonni ning
Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru
maakondade rannakaluritele nende poolt viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake
arvestades piisav reserv.
2.1.2. Kilu
ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2023. aasta kilupüügi kogumahuks
25 671 tonni, mis on umbes 3200 tonni vähem kui eelmisel aastal. Rannapüügil kilu sihtliigiks
ei ole, mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 tonni) ja kilu satub püünistesse
pigem teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu eraldatakse eelnõukohase määrusega kogusummast
vaid 3 tonni rannapüügile ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda
lubatavaks kilukoguseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil (püük
kalalaeva kalapüügiloa alusel) jääb kilu püügivõimaluseks 25 668 tonni ja rannapüügi lubatud
aastasaagiks (püük kaluri kalapüügiloa alusel) 3 tonni.
2.1.3. Tursk
Eesti 2023. aasta tursapüügi kogumaht on kokku 18 tonni ja seda võib kasutada üksnes
kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas (alarajoonides 25–32) on tursapüügi kogumahuks
13 tonni ja Läänemere lääneosas (alarajoonides 22–24) 5 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel
varude kokkukukkumise tõttu aina vähenenud ning ka tursapüügivõimalused on äärmiselt
väikeseks muutunud.
Eestile alarajoonidesse 22–24 eraldatud püügimaht 5 tonni kehtestatakse kalalaeva
kalapüügiloa alusel püüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannakalureid ei ole. Eestile
Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 13 tonni jaotatakse
traalpüügi ja rannapüügi vahel nii, et traalpüügil lubatud tursa kogusaagiks kehtestatakse
7 tonni ja rannapüügiks 6 tonni. 2021. aastal püüdsid Eesti kalurid turska kokku alla 1 tonni,
mis peaaegu kogu ulatuses saadi rannapüügil (0,9 tonni).
2.1.4. Lõhe
2023. aastal on Eesti kaluritel võimalik Soome lahel (alarajoonis 32) püüda lõhet 969 isendit ja
Läänemere avaosas (alarajoonides 22–31) 1344 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste
määruse järgi võib ICESi alarajoonide 22–31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32.
Erisus on lubatud selleks, et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine.
4
Kalalaeva kalapüügiloa alusel lõhet ei püüta, rannakalurid püüavad lõhet põhiliselt
seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on 2022. aasta oktoobri lõpu seisuga
püütud Soome lahest 1229 ja Läänemere avaosast 151 lõhet.
Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud
isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri
kalapüügiloa alusel ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üldine püügivõimalus.
2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud lubatud aastasaagid ja lubatud
aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning kastmõrra
püügiõigustasud
Punktiga 6 täiendatakse määruse paragrahvi 4 lõikega 2, millega kehtestatakse teatud
kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 14.–16.
novembrini 2022. aastal toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 48. istung, mille käigus lepiti
kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2023. aastaks. Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kalaliikide kaupa on
esitatud määruse lisas 31.
KPSi § 47 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse
kohaselt Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel aastase lubatud saagi kalaliikide
kaupa. KPSi § 903 alusel jagatakse komisjoni otsuses kokkulepitud aastasaagid püügivahendite
vahel ära. Komisjoni otsuse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda
kokku 2866 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2022. aasta kvootidest kasutamata jäänud
kalakogus. Nimelt võib Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2023. aasta ahvena-, koha-,
haugi-, rääbise- ja latikakvoodile lisada 2022. aastal kasutamata jäänud kogused, kuid mitte
rohkem kui 5% iga liigi 2022. aasta kvoodist. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad ahvena,
koha ja särje lubatud aastasaagid, latika, rääbise ja haugi lubatud aastasaagid aga vähenevad
ning tindi ja siia töönduslik sihtpüük jääb keelatuks (Tabel 1). Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
aastased lubatud saagid kalaliikide ja püügivahendite kaupa on esitatud lisas 31.
Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid tonnides Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. ja
2023. aastal.
Lubatud aastasaak 2022. a Lubatud aastasaak
Kalaliik
(tonni) 2023. a (tonni)
Ahven 842,08 (sh ülekanne 2,08 t) 895 + ülekanne
Latikas 853,25 (sh ülekanne 58,25 t) 735 + ülekanne
Koha 447,17 (sh ülekanne 2,17 t) 470 + ülekanne
Haug 136,75 (sh ülekanne 6,75 t) 125 + ülekanne
Särg 355 400
Kiisk 150 150
Luts 55 sihtpüük keelatud 55 sihtpüük keelatud
Tint 5 sihtpüük keelatud 5 sihtpüük keelatud
Siig 1 sihtpüük keelatud 1 sihtpüük keelatud
Rääbis 49 (sh ülekanne 4 t) 10 + ülekanne
5
Tabel 2. Eesti kalurite 2022. aasta olulisemate tööndusliikide saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel tonnides (andmed 16. novembri 2022 seisuga)
Saak 2022. aastal
Liik
(tonni)
Ahven 822
Latikas 602
Koha 355
Haug 75
Särg 189
Luts 25,7
Rääbis 46,2
Tint 0
Siig 0,3
Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskomisjoni otsusega pole ka 2023. aastal lubatud tindi
sihtpüük tindimõrdadega ja lubatud aastasaake ei kehtestata. Põhjuseks on tindivaru kesine
seisund ning soov jätta see röövkalade toidubaasiks. 5 tonni tinti on eraldatud kaaspüügi ja
teaduspüügi tarbeks. Peipsi siia varu on jätkuvalt äärmiselt madalal tasemel, mistõttu siia
sihtpüüki 2023. aastal teha ei tohi (lubatud kaaspüügi kvoot 1 t). Rääbisevaru seis on halbade
keskkonnatingimuste tõttu kudemise ja marja arengu ajal ning koha toitumise mõjul kesine,
mistõttu on lubatud rääbise aastasaak 10 tonni.
21. novembril 2022 jõustunud KPSi § 47 lõike 1 redaktsiooni kohaselt kehtestatakse Eesti-Vene
kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud
aastasaagid püügivahendite kohta. Kooskõlas KPSi § 903 lõikega 2 kehtestab Vabariigi Valitsus
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda
2023. aastaks. 2022. aasta lubatud aastasaagist kasutamata jäänud kalakoguseid, mis kantakse
kooskõlas Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitule üle 2023. aastasse, ei
kehtestata püügivahendite arvu piires lubatud aastasaagina, vaid jäetakse olukordadeks, kus
loale kantud lubatud aastasaaki mingil põhjusel ületatakse, et vältida seetõttu Eestile
rahvusvahelise kokkuleppe alusel eraldatud püügikvootide ületamist. Lubatud aastasaagid
püügivahendi kohta kilogrammides kalaliikide lõikes ja püügivahendite vahel jaotamata
aastasaak on esitatud määruse lisa 31 tabelis 2. Püügivahendi kohta lubatud aastasaakide
kehtestamisel järgitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite esindusorganisatsioonidega
läbiräägitud järgmist Maaeluministeeriumi esitatud jaotamise põhimõtet:
1) Püügivahendi osakaal aastasaagi jagamisel. Esmalt summeeritakse aastatel 2009-2018 iga
püügivahendiga püütud iga kalaliigi kogused ning seejärel ka iga kalaliigi koguväljapüük
esitatud perioodil. Püügivahendi osakaalu saamiseks jagatakse selle püügivahendiga samal
perioodil püütud konkreetse kalaliigi saak selle kalaliigi koguväljapüügiga (ümardatud 4
komakohani). Nt püüti püüvõrkudega aastatel 2009–2018 kokku 1864,8 kg ahvenat ning
ahvena koguväljapüük selsamal perioodil oli 8 529 503 kg. Püüvõrgu osakaalu koefitsient
ahvena puhul on seega 1864,8 : 8529503 = 0,0002.
2) Püügivahendi aastasaak. Püügivahendi aastasaagi leidmiseks korrutatakse konkreetse
kalaliigi lubatud aastasaak püügivahendi osakaaluga. Nt on ahvena lubatud aastasaak 2023.
aastaks 895 000 kg, millest püüvõrkudele eraldatakse 0,0002 × 895000 = 179 kg.
6
3) Aastasaak püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi aastasaagi leidmiseks jagatakse punktis
2 arvutatud püügivahendi aastasaak kasutada lubatud püügivahendite arvuga (tulemus
esitatakse täisarvudes ümardatuna alla). See osa, mis jäi arvutuse tulemusel pärast koma,
lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile. Nt on 2023. aastal kasutada lubatud
püüvõrkude piirarv 15, seega iga püüvõrgu kohta eraldatakse ahvenakvooti 179 : 15 = 11 kg.
Niiviisi jääb jagamata 14 kg püüvõrkudele eraldatud ahvena aastasaagist, mis lisatakse
püügivahendite vahel jagamata aastasaagile.
4) Aastasaagi märkimine kalapüügiloale. Loale kantakse liikide aastasaakide summad, mis
on arvutatud iga liigi kohta eraldi, summeerides kõigi loale märgitud püügivahendite vastavate
liikide lubatud saagid. Loa omanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta vastava
lubatud saagi välja püüab. Nt on loaomanikul üks püüvõrk ning kaks mõrda. Ahvena lubatud
saak ühe püüvõrgu kohta on 11 kg ning ühe mõrra kohta 341 kg. Loale kantakse ahvena lubatud
kogusaagiks 11 + 2 × 341 = 693 kg. Loaomanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta
loale kantud lubatud ahvenasaagi välja püüab.
Kalapüügiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta eelnõu punktis 7 nimetatud lubatud aastasaake
püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses.
Määrusega nr 105 on juba kehtestatud piirarv enamikule püügivahenditele, mida on lubatud
kasutada kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määruse punktiga 9 lisatakse lisas 3
loetletud püügivahenditele Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt
rääbisepüügiks 3 kastmõrda. Ühe kastmõrra tasuks 2023. aastal on 106,55 eurot, mis moodustab
2021. aasta saagi väärtusest 3,5%. Seoses 21.11.2022 jõustunud KPSi redaktsiooniga jagatakse
Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud aastasaagid püügivahendite vahel.
Ülalkirjeldatud aastasaakide püügivahendite vahel jaotamise alusel ei saa õngejadad ja
kaldanoodad aastasaake, sest nende kasutamise aktiivsus ning saagikus 2009–2018 perioodil
oli väga-väga väike. Kuna püügivahendipõhiste aastasaakide puudumisel ei tohi neid
püügivahendeid püügile asetada, siis jäetakse eelnõukohase määrusega nende püügivahendite
piirmäärad 2023. aastaks kehtestamata. Muudatus tehakse eelnõu lisas 3.
2.3. Kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri
kalapüügiloa alusel
Punktiga 11 täiendatakse lisa 4 tabelit, et parandada Saadjärve ja Kaiavere järve maakonnad
kehtivale haldusjaotusele vastavaks. Tegu on tehnilise vea parandusega, sisulist muudatust see
püügivõimalustes ega tasudes kaasa ei too.
2.4. Kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd
Punktiga 12 täiendatakse lisa 5 tabelit 2, kehtestades ELi kvoodikokkuleppe järgi sarnaselt
2022. aastaga võimaluse ühele Eesti lipudokumendiga kalalaevale püüda Teravmägede
piirkonnas arktikakrabi. Tasu ühe püügipäeva eest on keskkonnatasude seaduse alusel
minimaalne püügipäeva eest võetav tasu – 63,90 eurot.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.
7
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka
ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Nõukogu määruse
2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse
alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab.
Eelnõukohase määrusega jaotatakse Eestile ELi määrusega 2023. aastaks eraldatud räime-,
kilu- ja tursapüügivõimalused Läänemerel kaluri ja kalalaeva püügivõimaluste vahel. Seega on
määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega.
5. Määruse mõju
ELi määrusega Eestile Läänemerel eraldatud kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise
kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid
väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused vähenevad pisut võrreldes eelneva aastaga, olles
samal tasemel aasta 2021 püügivõimalustega. Pelaagiliste liikide (kilu ja räim) kvoodi aasta-
aastane kõikumine on tavapärane, kuna varu heas seisus püsimiseks järgitakse
majandamiskava. Majandamiskava järgimisest saadav pikaajaline kasu kaalub üles kvoodi
lühiajalised kukkumised, mistõttu ei tohiks määruse kehtestamine kaasa tuua
sotsiaalmajanduslikke probleeme.
Määrusega kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti
kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus. Läänemere
avaosa räime püügivõimalused küll suurenevad võrreldes eelmise aastaga, kuid varu lubatud
kasutamise tase on madal. Tursakvoot on jätkuvalt väga väike ning lubatud kasutada vaid
kaaspüügiks, mistõttu pole turska viimastel aastatel sihtliigina püütud.
Järgmisel aastal võib prognoosida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite sissetulekute
suurenemist võrreldes 2022. aastaga, sest Venemaaga kokkulepitult suurenevad järgmisel aastal
majanduslikult olulisemate liikide, koha ja ahvena, lubatud aastasaagid. Samuti võib
prognoosida, et püügivahendite kohta kehtestatud lubatud aastasaakide eraldamisel
püügiõiguse omanikele, mis annab püügiõiguse omanikule võimaluse talle eraldatud lubatud
aastasaakide piires kala püüda ja turustada ajal, mil kala kokkuostuhind on kõrgem, on kalurite
sissetulekutele positiivne mõju.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Peipsi järvel kehtestatavate
püügivõimaluste ja tasude muutuste põhjal (võimalus kasutada kastmõrdu, aga kaob õngejada
ja kaldanooda kasutamise võimalus) võib prognoosida 300 euro laekumist riigieelarvesse.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning
teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks kalandusorganisatsioonidele, Põllumajandus- ja
Toiduametile.
8
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 3
(Vabariigi Valituse.. määruse nr .. sõnastuses)
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada
lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta
aastas
Piirarv 2023. a Tasu 2023. a
Veekogu, maakond Püügivahend
(tk) (eurot /tk)
avaveevõrk 850 22,61
kaldavõrk 127 5,11
Peipsi järv, Ida-Viru ääre- või avaveemõrd 126 55,20
maakond
põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00
pöörinoot 1 0,95
avaveevõrk 700 22,61
kaldavõrk 233 5,11
Peipsi järv, Jõgeva ääre- või avaveemõrd 135 55,20
maakond juhtaiata mõrd 5 0,95
põhjanoot ehk mutnik 4 1278,00
pöörinoot 1 0,95
avaveevõrk 450 22,61
Peipsi, Lämmi- ja
kaldavõrk 131 5,11
Pihkva järv, Põlva
mõrd mõrrajadas 261 50,49
maakond
püüvõrk 13 128,00
avaveevõrk 1000 22,61
kaldavõrk 190 5,11
Peipsi ja ääre- või avaveemõrd 150 55,20
Lämmijärv, Tartu mõrd mõrrajadas 229 50,49
maakond püüvõrk 2 128,00
põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00
pöörinoot 1 0,95
Peipsi järv kastmõrd 3 106,55
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium 02.12.2022 nr 1-4/22/5385
Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi
võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023.
aastaks“ muutmise eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise
kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmise eelnõu. Palume
Maaeluministeeriumil täpsustada eelnõus toodud püügivõimalustele lisanduvad, st 2022. aastal
kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4
järgmisesse aastasse ülekantavad räime- ja kilukogused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve lubatud
koha, ahvena, haugi ja latika saagi kasutamata ülekantavad kogused kuni 5% ulatuses 2022. aastaks
Venemaa Föderatsiooniga kokku lepitud püügivõimalusest. Palume eelnõu kooskõlastada viie
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse lisa 11
4. Määruse lisa 21
5. Määruse lisa 3
6. Määruse lisa 31
7. Määruse lisa 4
8. Määruse lisa 5
Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet
Elo Rasmann, 626 0715
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a
määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi
võimalused, lubatud aastasaagid ning
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 21
(Vabariigi Valitsuse ..määruse nr
..sõnastuses)
Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel
Mereala (ICESi Lubatud saak 2023. a
Kalaliik Märkus
alarajoonid) (tonni)
25, 26, 27, 28-2,
7 053,88 t
Räim 29 ja 32
28-1 11 382,12 t
22–24 5t Lubatud ainult kaaspüügiks
Tursk
25–32 7t Lubatud ainult kaaspüügiks
Kilu 22–32 25 668 t
Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105
„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 5
(Vabariigi Valitsuse.. määruse nr .. sõnastuses)
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel
Liik Tasu 2023. a
288
krevetilised NAFO piirkonnas 3M
eurot/püügipäev
krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t
lühiuimkalmaar 30 eurot/t
makrell 17 eurot/t
meriahven 18 eurot/t
pikklest 32 eurot/t
railised 5 eurot/t
sinine molva 30 eurot/t
süvalest 63,90 eurot/t
süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/t
tursk 31 eurot/t
reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t
reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 31,95 eurot/t
Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja
Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas
Püük, piirkond Püügivõimalus 2023. a Tasu 2023. a
Krevetipüük Samal ajal kuni kolm Eesti
235
Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku
eurot/püügipäev
püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses
Arktikakrabi püük
Üks Eesti lipudokumendiga 63,90
Teravmägede
kalalaev eurot/püügipäev
piirkonnas
Reguleerimata liikide
püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t
püügipiirkonnas