dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine

Rahandusministeerium · 2. detsember 2022
Viit
1.1-11/9548-1
Registreeritud
2. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Eliko Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. detsember 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse määruse Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmise eelnõu (1).asice3026 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1479 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2657d2f7-8531-4ff6-8505-7fa675164bfa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2657d2f7-8531-4ff6-8505-7fa675164bfa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 4 (Vabariigi Valitsuse.. määruse nr.. sõnastuses) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Piirarv Piirarv Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a (tk) (eurot/tk) ääre- või avaveemõrd 2 6,01 Kahala järv (VEE2001600) nakke- või raamvõrk 3 0,95 Männiku järv (VEE2006020) nakke- või raamvõrk 1 0,95 Harju Rummu järv (VEE2001400) nakke- või raamvõrk 1 0,95 maakond Soodla veehoidla (VEE2002410) nakke- või raamvõrk 1 19,66 nimetamata siseveekogudel silmumõrd 45 2,92 kokku silmutorbik 700 0,74 Narva jõe (VEE1062200) alamjooks hüdroelektrijaamast silmutorbik 15 000 0,60 suudmeni Ida-Viru Narva veehoidla (VEE2015410) maakond nakke- või raamvõrk 80 2,46 ja Narva jõe (VEE2062200) ülemjooks Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni ääre- või avaveemõrd 40 0,95 nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, 8 2,02 Jõgeva Kuremaa järv (VEE2055400) oktoobris, novembris ja maakond detsembris ääre- või avaveemõrd 10 218,44 õngejada 5 12,19 Pikkjärv (VEE2056900) ääre- või avaveemõrd 2 6,16 Nõva jõgi (VEE1103700) silmutorbik 50 0,60 Lääne Riguldi jõgi (VEE1103900) silmutorbik 50 1,31 maakond nakke- või raamvõrk, Sutlepa meri (VEE2039710) 15 1,13 kasutamiseks jääalusel püügil Lääne- silmumõrd 17 0,95 Viru kõik siseveekogud kokku maakond silmutorbik 500 0,60 ääre- või avaveemõrd 5 1,55 Ermistu järv (VEE2082300) Pärnu nakke- või raamvõrk 5 0,95 maakond nimetamata siseveekogudel silmumõrd 15 0,95 kokku silmutorbik 2000 0,60 Mullutu laht (VEE2088610) ääre- või avaveemõrd 4 98,60 Saare Nasva jõgi (VEE1165300) jõemõrd 6 128,00 maakond nimetamata siseveekogudel silmumõrd 4 0,95 kokku Piirarv Piirarv Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a (tk) (eurot/tk) jõemõrd 6 9,24 Ahja jõgi (VEE1047200) nakke- või raamvõrk 1 0,95 nakke- või raamvõrk 2 2,92 Elistvere järv (VEE2065100) ääre- või avaveemõrd 1 0,95 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 9 2,22 jõemõrd 61 25,91 Emajõgi (VEE1023600) kaldanoot 7 2,23 nakke- või raamvõrk 11 0,95 nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, 6 5,51 Kaiavere järv (VEE2057100) oktoobris, novembris ja detsembris ääre- või avaveemõrd 11 148,14 õngejada 5 126,73 Tartu jõemõrd 5 9,08 maakond Kalli jõgi (VEE2085400) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1 0,95 nakke- või raamvõrk 3 0,95 ääre- või avaveemõrd 2 19,53 jõemõrd 4 5,19 nakke- või raamvõrk, Keeri järv (VEE2084100) kasutamiseks jaanuaris, 4 5,47 veebruaris, märtsis, oktoobris, novembris ja detsembris kaldanoot 1 3,99 Koosa jõgi (VEE1051100) jõemõrd 8 15,30 nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, juulis, 14 1,45 Saadjärv (VEE2065300) augustis, septembris, oktoobris ja novembris ääre- või avaveemõrd 16 280,68 õngejada 10 15,31 ääre- või avaveemõrd 10 131,67 nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, Võru veebruaris, märtsis, septembris, 10 3,40 Vagula järv (VEE2126100) oktoobris, novembris ja maakond detsembris kaldanoot 2 0,95 õngejada 6 134,31 ääre- või avaveemõrd 323 239,83 Võrtsjärv (VEE2083800) nakke- või raamvõrk 321 21,46 Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 31 (Vabariigi Valitsuse ..määruse nr.. sõnastuses) Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. aastal kasutada lubatud aastasaagid (tonni). Eesti lubatud aastasaagid Liik 2023. aastal (tonni) Ahven 895 + ülekanne Latikas 735 + ülekanne Koha 470 + ülekanne Haug 125 + ülekanne Särg 400 Kiisk 150 Rääbis 10 + ülekanne Luts 55 Peipsi tint 5* Siig 1* * lubatud vaid kaaspüügiks Tabel 2. Lubatud aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kalaliikide lõikes aastal 2023, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak. Lubatud kalaliigi aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kokku, Püügivahendi tüüp seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta Ahven Haug Koha Latikas Rääbis avaveevõrk 3 000 (1) 81 000 (27) 279000 (93) 24 6000 (82) 0 (0) kaldavõrk 8 172 (12) 681 (1) 0 (0) 681 (1) 0 (0) ääre- või avaveemõrd 442 236 (1076) 5 343 (13) 23 427 (57) 69 048 (168) 5 343 (13) mõrd mõrrajadas 167 090 (341) 19 110 (39) 60 270 (123) 340 550 (695) 490 (1) juhtaiata mõrd 980 (196) 25 (5) 90 (18) 70 (14) 0 (0) põhjanoot ehk mutnik 269 480 (13474) 13 200 (660) 99 820 (4991) 75 760 (3788) 0 (0) pöörinoot 267 (89) 12 (4) 45 (15) 294 (98) 0 (0) püüvõrk 165 (11) 3 120 (208) 4 080 (272) 585 (39) 0 (0) kastmõrd 267 (89) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 3 963 (1321) Püügivahendite vahel 3 343 + 2 509 + 3 268 + 2 012 + 204 + jagamata aastasaak ülekanne ülekanne ülekanne ülekanne ülekanne EELNÕU 28.11.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2, § 903 lõike 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruses nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2, § 903 lõike 2“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: (1) Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad: 1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel; 3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak ja aastasaak püügivahendi kohta. (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa. (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel sätestatakse lisas 11.“; 5) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Räime, kilu ja tursa lubatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 21.“; 6) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kalaliikide kaupa sätestatud lisas 31.“; 7) määrust täiendatakse lisaga 11 (lisatud); 8) määrust täiendatakse lisaga 21 (lisatud); 9) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) 10) määrust täiendatakse lisaga 31 (lisatud); 11) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) 12) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 11. Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 21. Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Lisa 3. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 31. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 5. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 11 (Vabariigi Valitsuse ..määruse nr.. sõnastuses) Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala Maakond Lubatud saak 2023. a Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja 8729,5 t, seejuures 57,71 t Manõja püsielanikud kastmõrra kohta Liivi laht (ICESi* Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja 1546,1 t, seejuures 64 t alarajoon 28-1) püsielanikud kastmõrra kohta Saare maakond 492,2 t kõik maakonnad (ühiskvoot) 603,1 t Harju maakond, ühiskvoodi täitumisel 40 t Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumisel 15 t Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid Ida-Viru maakond, ühiskvoodi täitumisel 130 t 28-2, 29 ja 32) Lääne-Viru maakond, ühiskvoodi 10 t täitumisel Lääne maakond, ühiskvoodi täitumisel 85 t Saare maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t * ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Kalaliik Lubatud saak 2023. a Märkus Kilu 3t Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmise eesmärk on kehtestada lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) kokkulepitu järgi ning kehtestada aastasaagid ja püügivõimalused ELis kehtestatud kvoodijaotuse kohaselt. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea püügivõimalusi hiljem. Pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist 60 tööpäeva jooksul kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega need püügivõimalused Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdmiseks ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida EL ei reguleeri. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. oktoobril 2022. a vastu määruse (EL) 2022/2090, millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning muudetakse määrust (EL) 2022/109 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 21.10.2022, lk 1–15) (edaspidi ELi Läänemere püügivõimaluste määrus). VV kehtestab määrusega kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim, kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu, vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka traalpüük) kasutatav osa eraldi. Sarnaselt eelmise aastaga jaotatakse 2023. aasta kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka rannapüük) lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon 28-1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28-2, 29 ja 32) maakondade ja veealade vahel. Eelnõukohane määrus sätestab arktikakrabi tasumäära püügil Teravmägede piirkonnas. Kalapüügikvoodid jagatakse liikmesriikide vahel ELis ajalooliselt kujunenud tava ja kvoodiosakute järgi ning on otsekohalduvad. KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määrusega jaotatakse räime püügivõimalused Liivi lahel Pärnu ja Saare maakonna rannakalurite vahel. Liivi lahe Pärnu maakonna rannapüügi räimekvoodi osast eraldatakse eraldi püügivõimalus Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele. Pärnu maakonnas ja ka Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele jaotatakse püüda lubatud kogused püügivahendite kaupa – kastmõrdade arvu järgi – ja osa jäetakse püügiks teiste vahenditega. 1 Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatakse kaheks: ühisosa Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele maakonnale. KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab VV määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2023. aastaks eraldatud lubatud saagid. Püügimahud lepiti kokku valitsustevahelise Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 48. istungil 2022. a novembris. Istung peeti videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Elo Rasmann (tel 626 0715, [email protected]). Määruse eelnõu ja seletuskirja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve individuaalkvootide osa on koostanud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome (tel 625 6181, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 0953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktidega 1, 2 ja 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 pealkirja, preambulit ja reguleerimisala. Nimetatud muudatused on tingitud määruse reguleerimisala laienemisest. Punktidega 4 kuni 12 sätestatakse 2023. aastal kasutada lubatud aastasaagid ning kaluri kalalaevade lubadega püügi võimalused. 2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel Punktidega 4 ja 5 täiendatakse määruse paragrahve 2 ja 3, mis näevad ette Läänemerel teatud kalaliikide aastasaake/püügivõimalusi, mis on kehtestatud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega (EL) 2022/2090. Nimetatud määrus sätestab 2023. aastaks Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kasutatakse nii kalalaeva kalapüügiloa alusel kui ka kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil seisevpüünistega, ning lisatingimusena määrab püügikoormuse piirangud. Seega tuleb need püügivõimalused traalpüügi ja rannapüügiga tegelevate isikute vahel ka jagada, täpsem selgitus alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3. Kilu, räime ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on esitatud määruse lisas 11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud määruse lisas 21. 2.1.1. Räim ELi püügivõimaluste määrusega Eestile 2023. aastaks eraldatud räimekvoot on kokku 29 035 tonni, sellest Liivi lahel 21 078 tonni ja Läänemere avaosas 7957 tonni. Liivi lahe räimepüügivõimalus on suur ning jääb vaid 4% alla eelmise aasta rekordkõrgele kvoodile. Avaosa räimekvoot kerkis 2022. aasta väga madalast kvoodist 24% kõrgemale, kuid Läänemere avaosa räimevarude seisund ja lubatud väljapüük on siiski tagasihoidlikud. Määrusega eraldatud kogustele lisanduvad 2022. aastal kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (edaspidi määrus (EÜ) nr 847/96) artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused, mis saavad olla maksimaalselt kuni 10% Liivi lahe ja 2 Läänemere avaosa 2022. aasta püügivõimalusest eraldi arvestatuna ja mitte rohkem kui 2022. aastal vastaval veealal kasutamata jäänud püügivõimalus. Maaeluministeerium edastas Keskkonnaministeeriumile ja kalurite organisatsioonidele 7. novembril 2022 ettepaneku Liivi lahele ja Läänemere avaossa eraldatud räimepüügivõimaluste jaotamise kohta. Eelnõu koostamisel on arvestatud esitatud ettepaneku ning kalurite organisatsioonidelt laekunud tagasisidega. Aastasaakide jaotusel on arvesse võetud viimastel aastatel rakendatud jaotusi, rannakalurite ja traalpüüdjate organisatsioonide esindajate soove ning viimaste aastate kvootide reaalset kasutamist. Jaotuse põhimõtteid on selgitatud alapunktides 2.1.1.1, .2.1.1.2 ja 2.1.1.3. 2.1.1.1. Räimekvootide jaotus kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere avaosa Eesti räimekvoodist (7957 tonni) 88,65% ehk 7053,9 tonni määratakse traalpüügiks ning 11,35% ehk 903,1 tonni rannapüügiks. Liivi lahel on 2023. aastal Eestile eraldatud räimepüügivõimalus 21 078 tonni. Sellest 54% ehk 11 382,1 tonni jääb kasutada traalpüüdjatele ja 46% ehk 9695,9 tonni rannakalureile. Jaotamisel on arvestatud eelnevate aastate püügistatistikat ning viimastel aastatel rakendatud jaotusi. Nimetatud kogustele lisanduvad ELi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2022. aastast järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused. 2.1.1.2. Räime lubatud aastasaagid ja saakide jaotus Liivi lahel püügil kaluri kalapüügiloa alusel Kogu Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2023. aastal 9696 tonni, millele lisanduvad veel igas maakonnas eelmisest aastast ülekantavad kvoodiosad. Viimase viie aasta Liivi lahe Saare maakonnale seni jaotatud püügivõimalusest on püütud Liivi lahes keskmiselt ära vaid 46%. Seepärast eraldatakse Liivi lahes rannapüügiks ettenähtud räimekogusest Pärnu maakonnale 95% ja Saare maakonnale 5%. Saare maakonnale eraldatud räimekvoot 2023. aastaks on kokkuleppel kaluritega 492,2 tonni (2022. aastast ülekantav osa jagatakse Pärnumaa, sh väikesaared, kaluritele). Pärnu maakonnale eraldatud kvoot 2023. aastaks on 9203,7 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manõja rannakalurite ning Pärnumaa kalurite vahel. Kihnu ja Manõja rannakaluritele eraldatakse 15% maakonna kvoodist ehk 1380,6 tonni ja ning ülejäänud 85% ehk 7823,1 tonni teistele Pärnumaa kaluritele. Kummalegi osale lisandub veel 2022. aastast ülekantav osa: Kihnu ja Manõja kaluritele 165,5 tonni ja teistele Pärnumaa kaluritele 906,4 tonni. Kokkuvõttes võivad 2023. aastal kaluri kalapüügiloa alusel püüda Saaremaa kalurid kokku 492,2 tonni, Kihnu ja Manõja kalurid 1546,1 tonni ja teised Pärnu piirkonna kalurid (välja arvatud Kihnu ja Manõja püsielanikud) 8729,5 tonni räime. Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa kvoodist muude püügivahenditega püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manõja kaluritel 10,1 tonni kvoodist teiste püügivahendite jaoks ja kastmõrdadega (24 tk) püügiks jääb seega 1536 tonni, mis teeb ühe kastmõrra lubatud saagiks 64 tonni. Teiste Pärnu piirkonna kalurite lubatud aastasest räimesaagist jäetakse 15,3 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 8714,2 tonni jagatakse kasutada lubatud 151 kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks 57,7 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud eelnevate aastate saagiandmete põhjal. 3 Individuaalsete lubatud saakide kehtestamine kastmõrraga püügil on võimalik ainult seetõttu, et püütakse peamiselt ühte liiki ehk räime. Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse tema räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas. 2.1.1.3. Räime lubatud aastasaagid ning saakide jaotus Läänemere avaosas püügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 903,1 tonni, millele lisandub ülekandena veel 10% 2022. aastal kasutamata räimekvoodist, mis on 101,98 tonni. Seega saavad Läänemere avaosa rannakalurid 2023. aastal püüda 1005,1 tonni räime. Räimevaru jaotamisel piirkonna maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastane kogusaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel. Kõikidele maakondadele 2023. aastaks ühiselt kasutatavaks kvoodiks on 603,1 tonni. Ühise kvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt: Ida-Viru maakonnale 130 tonni, Lääne maakonnale 85 tonni, Harju maakonnale 40 tonni, Hiiu maakonnale 15 tonni, Saare maakonnale 20 tonni ning Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne-Viru maakondade rannakaluritele nende poolt viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav reserv. 2.1.2. Kilu ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2023. aasta kilupüügi kogumahuks 25 671 tonni, mis on umbes 3200 tonni vähem kui eelmisel aastal. Rannapüügil kilu sihtliigiks ei ole, mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 tonni) ja kilu satub püünistesse pigem teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu eraldatakse eelnõukohase määrusega kogusummast vaid 3 tonni rannapüügile ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilukoguseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil (püük kalalaeva kalapüügiloa alusel) jääb kilu püügivõimaluseks 25 668 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks (püük kaluri kalapüügiloa alusel) 3 tonni. 2.1.3. Tursk Eesti 2023. aasta tursapüügi kogumaht on kokku 18 tonni ja seda võib kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas (alarajoonides 25–32) on tursapüügi kogumahuks 13 tonni ja Läänemere lääneosas (alarajoonides 22–24) 5 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokkukukkumise tõttu aina vähenenud ning ka tursapüügivõimalused on äärmiselt väikeseks muutunud. Eestile alarajoonidesse 22–24 eraldatud püügimaht 5 tonni kehtestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannakalureid ei ole. Eestile Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 13 tonni jaotatakse traalpüügi ja rannapüügi vahel nii, et traalpüügil lubatud tursa kogusaagiks kehtestatakse 7 tonni ja rannapüügiks 6 tonni. 2021. aastal püüdsid Eesti kalurid turska kokku alla 1 tonni, mis peaaegu kogu ulatuses saadi rannapüügil (0,9 tonni). 2.1.4. Lõhe 2023. aastal on Eesti kaluritel võimalik Soome lahel (alarajoonis 32) püüda lõhet 969 isendit ja Läänemere avaosas (alarajoonides 22–31) 1344 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICESi alarajoonide 22–31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks, et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. 4 Kalalaeva kalapüügiloa alusel lõhet ei püüta, rannakalurid püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on 2022. aasta oktoobri lõpu seisuga püütud Soome lahest 1229 ja Läänemere avaosast 151 lõhet. Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üldine püügivõimalus. 2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud lubatud aastasaagid ja lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning kastmõrra püügiõigustasud Punktiga 6 täiendatakse määruse paragrahvi 4 lõikega 2, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 14.–16. novembrini 2022. aastal toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 48. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kalaliikide kaupa on esitatud määruse lisas 31. KPSi § 47 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel aastase lubatud saagi kalaliikide kaupa. KPSi § 903 alusel jagatakse komisjoni otsuses kokkulepitud aastasaagid püügivahendite vahel ära. Komisjoni otsuse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 2866 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2022. aasta kvootidest kasutamata jäänud kalakogus. Nimelt võib Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2023. aasta ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja latikakvoodile lisada 2022. aastal kasutamata jäänud kogused, kuid mitte rohkem kui 5% iga liigi 2022. aasta kvoodist. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad ahvena, koha ja särje lubatud aastasaagid, latika, rääbise ja haugi lubatud aastasaagid aga vähenevad ning tindi ja siia töönduslik sihtpüük jääb keelatuks (Tabel 1). Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve aastased lubatud saagid kalaliikide ja püügivahendite kaupa on esitatud lisas 31. Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid tonnides Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. ja 2023. aastal. Lubatud aastasaak 2022. a Lubatud aastasaak Kalaliik (tonni) 2023. a (tonni) Ahven 842,08 (sh ülekanne 2,08 t) 895 + ülekanne Latikas 853,25 (sh ülekanne 58,25 t) 735 + ülekanne Koha 447,17 (sh ülekanne 2,17 t) 470 + ülekanne Haug 136,75 (sh ülekanne 6,75 t) 125 + ülekanne Särg 355 400 Kiisk 150 150 Luts 55 sihtpüük keelatud 55 sihtpüük keelatud Tint 5 sihtpüük keelatud 5 sihtpüük keelatud Siig 1 sihtpüük keelatud 1 sihtpüük keelatud Rääbis 49 (sh ülekanne 4 t) 10 + ülekanne 5 Tabel 2. Eesti kalurite 2022. aasta olulisemate tööndusliikide saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tonnides (andmed 16. novembri 2022 seisuga) Saak 2022. aastal Liik (tonni) Ahven 822 Latikas 602 Koha 355 Haug 75 Särg 189 Luts 25,7 Rääbis 46,2 Tint 0 Siig 0,3 Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskomisjoni otsusega pole ka 2023. aastal lubatud tindi sihtpüük tindimõrdadega ja lubatud aastasaake ei kehtestata. Põhjuseks on tindivaru kesine seisund ning soov jätta see röövkalade toidubaasiks. 5 tonni tinti on eraldatud kaaspüügi ja teaduspüügi tarbeks. Peipsi siia varu on jätkuvalt äärmiselt madalal tasemel, mistõttu siia sihtpüüki 2023. aastal teha ei tohi (lubatud kaaspüügi kvoot 1 t). Rääbisevaru seis on halbade keskkonnatingimuste tõttu kudemise ja marja arengu ajal ning koha toitumise mõjul kesine, mistõttu on lubatud rääbise aastasaak 10 tonni. 21. novembril 2022 jõustunud KPSi § 47 lõike 1 redaktsiooni kohaselt kehtestatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid püügivahendite kohta. Kooskõlas KPSi § 903 lõikega 2 kehtestab Vabariigi Valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. 2022. aasta lubatud aastasaagist kasutamata jäänud kalakoguseid, mis kantakse kooskõlas Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitule üle 2023. aastasse, ei kehtestata püügivahendite arvu piires lubatud aastasaagina, vaid jäetakse olukordadeks, kus loale kantud lubatud aastasaaki mingil põhjusel ületatakse, et vältida seetõttu Eestile rahvusvahelise kokkuleppe alusel eraldatud püügikvootide ületamist. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kilogrammides kalaliikide lõikes ja püügivahendite vahel jaotamata aastasaak on esitatud määruse lisa 31 tabelis 2. Püügivahendi kohta lubatud aastasaakide kehtestamisel järgitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite esindusorganisatsioonidega läbiräägitud järgmist Maaeluministeeriumi esitatud jaotamise põhimõtet: 1) Püügivahendi osakaal aastasaagi jagamisel. Esmalt summeeritakse aastatel 2009-2018 iga püügivahendiga püütud iga kalaliigi kogused ning seejärel ka iga kalaliigi koguväljapüük esitatud perioodil. Püügivahendi osakaalu saamiseks jagatakse selle püügivahendiga samal perioodil püütud konkreetse kalaliigi saak selle kalaliigi koguväljapüügiga (ümardatud 4 komakohani). Nt püüti püüvõrkudega aastatel 2009–2018 kokku 1864,8 kg ahvenat ning ahvena koguväljapüük selsamal perioodil oli 8 529 503 kg. Püüvõrgu osakaalu koefitsient ahvena puhul on seega 1864,8 : 8529503 = 0,0002. 2) Püügivahendi aastasaak. Püügivahendi aastasaagi leidmiseks korrutatakse konkreetse kalaliigi lubatud aastasaak püügivahendi osakaaluga. Nt on ahvena lubatud aastasaak 2023. aastaks 895 000 kg, millest püüvõrkudele eraldatakse 0,0002 × 895000 = 179 kg. 6 3) Aastasaak püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi aastasaagi leidmiseks jagatakse punktis 2 arvutatud püügivahendi aastasaak kasutada lubatud püügivahendite arvuga (tulemus esitatakse täisarvudes ümardatuna alla). See osa, mis jäi arvutuse tulemusel pärast koma, lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile. Nt on 2023. aastal kasutada lubatud püüvõrkude piirarv 15, seega iga püüvõrgu kohta eraldatakse ahvenakvooti 179 : 15 = 11 kg. Niiviisi jääb jagamata 14 kg püüvõrkudele eraldatud ahvena aastasaagist, mis lisatakse püügivahendite vahel jagamata aastasaagile. 4) Aastasaagi märkimine kalapüügiloale. Loale kantakse liikide aastasaakide summad, mis on arvutatud iga liigi kohta eraldi, summeerides kõigi loale märgitud püügivahendite vastavate liikide lubatud saagid. Loa omanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta vastava lubatud saagi välja püüab. Nt on loaomanikul üks püüvõrk ning kaks mõrda. Ahvena lubatud saak ühe püüvõrgu kohta on 11 kg ning ühe mõrra kohta 341 kg. Loale kantakse ahvena lubatud kogusaagiks 11 + 2 × 341 = 693 kg. Loaomanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta loale kantud lubatud ahvenasaagi välja püüab. Kalapüügiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta eelnõu punktis 7 nimetatud lubatud aastasaake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. Määrusega nr 105 on juba kehtestatud piirarv enamikule püügivahenditele, mida on lubatud kasutada kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määruse punktiga 9 lisatakse lisas 3 loetletud püügivahenditele Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt rääbisepüügiks 3 kastmõrda. Ühe kastmõrra tasuks 2023. aastal on 106,55 eurot, mis moodustab 2021. aasta saagi väärtusest 3,5%. Seoses 21.11.2022 jõustunud KPSi redaktsiooniga jagatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud aastasaagid püügivahendite vahel. Ülalkirjeldatud aastasaakide püügivahendite vahel jaotamise alusel ei saa õngejadad ja kaldanoodad aastasaake, sest nende kasutamise aktiivsus ning saagikus 2009–2018 perioodil oli väga-väga väike. Kuna püügivahendipõhiste aastasaakide puudumisel ei tohi neid püügivahendeid püügile asetada, siis jäetakse eelnõukohase määrusega nende püügivahendite piirmäärad 2023. aastaks kehtestamata. Muudatus tehakse eelnõu lisas 3. 2.3. Kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Punktiga 11 täiendatakse lisa 4 tabelit, et parandada Saadjärve ja Kaiavere järve maakonnad kehtivale haldusjaotusele vastavaks. Tegu on tehnilise vea parandusega, sisulist muudatust see püügivõimalustes ega tasudes kaasa ei too. 2.4. Kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd Punktiga 12 täiendatakse lisa 5 tabelit 2, kehtestades ELi kvoodikokkuleppe järgi sarnaselt 2022. aastaga võimaluse ühele Eesti lipudokumendiga kalalaevale püüda Teravmägede piirkonnas arktikakrabi. Tasu ühe püügipäeva eest on keskkonnatasude seaduse alusel minimaalne püügipäeva eest võetav tasu – 63,90 eurot. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 7 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Eelnõukohase määrusega jaotatakse Eestile ELi määrusega 2023. aastaks eraldatud räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused Läänemerel kaluri ja kalalaeva püügivõimaluste vahel. Seega on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega. 5. Määruse mõju ELi määrusega Eestile Läänemerel eraldatud kalapüügivõimalused jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused vähenevad pisut võrreldes eelneva aastaga, olles samal tasemel aasta 2021 püügivõimalustega. Pelaagiliste liikide (kilu ja räim) kvoodi aasta- aastane kõikumine on tavapärane, kuna varu heas seisus püsimiseks järgitakse majandamiskava. Majandamiskava järgimisest saadav pikaajaline kasu kaalub üles kvoodi lühiajalised kukkumised, mistõttu ei tohiks määruse kehtestamine kaasa tuua sotsiaalmajanduslikke probleeme. Määrusega kehtestatakse püügivõimalused ja aastane lubatud saak, mis võimaldab Eesti kaluritel püüda kala neile ajaloolise püügiõiguse alusel kuuluvate osakute mahus. Läänemere avaosa räime püügivõimalused küll suurenevad võrreldes eelmise aastaga, kuid varu lubatud kasutamise tase on madal. Tursakvoot on jätkuvalt väga väike ning lubatud kasutada vaid kaaspüügiks, mistõttu pole turska viimastel aastatel sihtliigina püütud. Järgmisel aastal võib prognoosida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite sissetulekute suurenemist võrreldes 2022. aastaga, sest Venemaaga kokkulepitult suurenevad järgmisel aastal majanduslikult olulisemate liikide, koha ja ahvena, lubatud aastasaagid. Samuti võib prognoosida, et püügivahendite kohta kehtestatud lubatud aastasaakide eraldamisel püügiõiguse omanikele, mis annab püügiõiguse omanikule võimaluse talle eraldatud lubatud aastasaakide piires kala püüda ja turustada ajal, mil kala kokkuostuhind on kõrgem, on kalurite sissetulekutele positiivne mõju. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Peipsi järvel kehtestatavate püügivõimaluste ja tasude muutuste põhjal (võimalus kasutada kastmõrdu, aga kaob õngejada ja kaldanooda kasutamise võimalus) võib prognoosida 300 euro laekumist riigieelarvesse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks kalandusorganisatsioonidele, Põllumajandus- ja Toiduametile. 8 Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 3 (Vabariigi Valituse.. määruse nr .. sõnastuses) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv 2023. a Tasu 2023. a Veekogu, maakond Püügivahend (tk) (eurot /tk) avaveevõrk 850 22,61 kaldavõrk 127 5,11 Peipsi järv, Ida-Viru ääre- või avaveemõrd 126 55,20 maakond põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00 pöörinoot 1 0,95 avaveevõrk 700 22,61 kaldavõrk 233 5,11 Peipsi järv, Jõgeva ääre- või avaveemõrd 135 55,20 maakond juhtaiata mõrd 5 0,95 põhjanoot ehk mutnik 4 1278,00 pöörinoot 1 0,95 avaveevõrk 450 22,61 Peipsi, Lämmi- ja kaldavõrk 131 5,11 Pihkva järv, Põlva mõrd mõrrajadas 261 50,49 maakond püüvõrk 13 128,00 avaveevõrk 1000 22,61 kaldavõrk 190 5,11 Peipsi ja ääre- või avaveemõrd 150 55,20 Lämmijärv, Tartu mõrd mõrrajadas 229 50,49 maakond püüvõrk 2 128,00 põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00 pöörinoot 1 0,95 Peipsi järv kastmõrd 3 106,55 Maaeluministeerium Rahandusministeerium 02.12.2022 nr 1-4/22/5385 Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastaks“ muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmise eelnõu. Palume Maaeluministeeriumil täpsustada eelnõus toodud püügivõimalustele lisanduvad, st 2022. aastal kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räime- ja kilukogused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve lubatud koha, ahvena, haugi ja latika saagi kasutamata ülekantavad kogused kuni 5% ulatuses 2022. aastaks Venemaa Föderatsiooniga kokku lepitud püügivõimalusest. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse lisa 11 4. Määruse lisa 21 5. Määruse lisa 3 6. Määruse lisa 31 7. Määruse lisa 4 8. Määruse lisa 5 Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet Elo Rasmann, 626 0715 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 21 (Vabariigi Valitsuse ..määruse nr ..sõnastuses) Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala (ICESi Lubatud saak 2023. a Kalaliik Märkus alarajoonid) (tonni) 25, 26, 27, 28-2, 7 053,88 t Räim 29 ja 32 28-1 11 382,12 t 22–24 5t Lubatud ainult kaaspüügiks Tursk 25–32 7t Lubatud ainult kaaspüügiks Kilu 22–32 25 668 t Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 5 (Vabariigi Valitsuse.. määruse nr .. sõnastuses) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel Liik Tasu 2023. a 288 krevetilised NAFO piirkonnas 3M eurot/püügipäev krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t lühiuimkalmaar 30 eurot/t makrell 17 eurot/t meriahven 18 eurot/t pikklest 32 eurot/t railised 5 eurot/t sinine molva 30 eurot/t süvalest 63,90 eurot/t süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/t tursk 31 eurot/t reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 31,95 eurot/t Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas Püük, piirkond Püügivõimalus 2023. a Tasu 2023. a Krevetipüük Samal ajal kuni kolm Eesti 235 Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku eurot/püügipäev püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses Arktikakrabi püük Üks Eesti lipudokumendiga 63,90 Teravmägede kalalaev eurot/püügipäev piirkonnas Reguleerimata liikide püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t püügipiirkonnas
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel