dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamisest

Rahandusministeerium · 2. detsember 2022
Viit
15-3/8621-2
Registreeritud
2. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38621-2 02.12.2022 Väljaminev kiri.asice463 KB

Sisu (failidest)

Andrus Umboja Teie 28.10.2022 nr 6-4/6396 Jõelähtme Vallavalitsus Meie 02.12.2022 nr 15-3/8621-2 [email protected] Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamisest Austatud vallavanem Jõelähtme Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 28.10.2022 kirjaga nr 6-4/6396 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Jõelähtme Vallavolikogu otsuse eelnõu „Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi eelnõu). Eelnõu lisadeks on „Lähteülesanne Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks“ (edaspidi lähteülesanne) ja „Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang). Seoses täiendava uurimise vajadusega pikendas Rahandusministeerium tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise tähtaega 2. detsembrini 2022. a. Planeeritav ala asub Jägala külas riigitee nr 13 Jägala- Käravete maantee ja Jägala jõe vahelisel alal kahel pool Kuuse teed. Planeeringuala hõlmab Kuuse teest põhja pool Jägala jõe ääres asuvaid maaüksusi: Kivistiku (katastritunnus 24505:002:0060, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 5,57 ha sh metsamaa 4,55 ha) ja Kuuse tee 28 (katastritunnus 24505:002:0165, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,09 ha sh metsamaa 1,35 ha) ja Kuuse teest lõuna pool asuvaid maaüksusi: Oru (katastritunnus 24505:002:0062, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,78 ha sh metsamaa 3,65 ha), Vahemetsa (katastritunnus 24505:002:0276, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 19315 m2 sh metsamaa 18673 m2) ning Jõe tee (katastritunnus 24505:002:0164, sihtotstarve transpordimaa, pindala 2196 m2) ja osaliselt Kuuse tee (katastritunnus 24501:001:0524, sihtotstarve transpordimaa, pindala 18 634 m2). Jõe tee kinnistu osas kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 15.08.2006 otsusega nr 97 kehtestatud Jõelähtme valla Jägala küla Ülejõe mets ja Ülejõe maaüksuste detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistud elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused väikeelamute ja abihoonete rajamiseks ning tootmismaa kruntidele Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks, kavandada kruntide juurdepääsud ja tehnovarustuse lahendus ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Eelnõu sisaldab Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu (edaspidi kehtiv üldplaneering) muutmise ettepanekut ning ei vasta osaliselt ka koostamisel olevale Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud Jõelähtme valla üldplaneeringule (edaspidi koostatav üldplaneering). Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt on planeeritav ala osaliselt rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) alal ning tervenisti riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Esitatud materjalides ei ole piisavalt käsitletud detailplaneeringu seoseid maakonnaplaneeringuga. Esitatud materjalides on käsitletud maakonnaplaneeringut järgnevalt: KSH eelhinnangu punktis 2.1 on märgitud et, osa Kivistiku ning Kuuse tee 28 maaüksusest kuulub rohevõrgustiku koosseisu. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Eelnõus on märgitud, et uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Juhin tähelepanu, et maakonnaplaneeringu  peatükis 3.3 „Looduskeskkonna väärtused“ on rõhutatud, et tulenevalt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse surve piirkonnas, on antud piirkonna rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu ökoloogilise funktsiooni kõrval rõhutada ka inimkeskseid eesmärke. Selles osas on rekreatiivsed teenused inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on selles piirkonnas sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine eriti oluline. Samuti on seatud rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused: Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.  peatükis 4.3.1 „Riigikaitselised ehitised“ on märgitud, et kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.  peatükis 2 „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“ on toodud esile põhimõte, et mitmekülgse elukeskkonna säilitamiseks tuleb vältida sellist asustuse arengut, mis ei järgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, kuid ei moodusta ka iseseisvat kompaktset asustusüksust. 2 Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada KSH eelhinnangut detailplaneeringu ja maakonnaplaneeringu seoste, põhimõtete, sh rohevõrgustiku ja asustusstruktuuri osas ning arvestada maakonnaplaneeringus toodud tingimustega. Lisaks teen ettepaneku enne detailplaneeringu algatamist selgitada välja Kaitseministeeriumi seisukoht detailplaneeringu algatamise osas. 2. Detailplaneeringu otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. PlanS § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte, mis muu hulgas näeb ette, et asustuse planeerimisel tuleb tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas kehtivate seaduste ja õigusaktidega. Antud juhul nähtub esitatud materjalides vastuolu looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja PlanS põhimõtetega. 2.1 Jägala jõe äärde moodustatav tiheasustusala ei vasta LKS § 41 lõikele 1, mille kohaselt on uue tiheasutusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndisse keelatud ning erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Esitatud materjalidest ei selgu, et selline erand oleks tehtud. 2.2 LKS § 41 lõike 2 kohaselt toimub olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal kehtestatud üldplaneeringu alusel. Antud juhul kehtiv üldplaneering (kehtestatud aastal 2003) tiheasutusala planeeringualale ette ei näe. Tiheasustusala moodustamist jõe äärde ei näe ette ka koostatav üldplaneering (vastu võetud aastal 2018). 2.3 Tiheasutusala moodustamisel jõe äärde ei ole tagatud LKS § 34 sätestatu, mille kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 2.4 Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-12- 07). Antud juhul ei ole kehtiva üldplaneeringu muutmise vajadust asjakohaselt põhjendatud ehk põhjendustest ei ilmne, millised erandlikud jaa kaalukad asjaolud on üldplaneeringu muutmise aluseks. Eelnõus ja KSH eelhinnangus on märgitud et kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustuses, vahetult tiheasusustusalaga piirneval alal. Üldplaneering sätestab, et vajadusel on võimalik oleva elamugrupi jätkuna uute elamumaade planeerimine. Uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel tiheasustusaladel, ei tohi elamukruntide suurus olla alla 3000 m² ja elamute min. vahekaugus 25 m, hoonestuse paiknemine peab sobima siin ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisile. Hajaasustuses metsaalal ei tohi elamukruntide suurus olla alla 0,7 ha ja elamute min. vahekaugus 50 m. Kõlvikuliselt moodustab planeeringuala kinnistutest suurema osa metsamaa. 3 Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud, kuna piirkonna olemasoleva asustusstruktuuri moodustavad elamumaa kinnistud suurusega 1800 – 7000 m2 ning elamud asetsevad teiseteisele lähemal kui 50 m. Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda. Esitatud materjalidest ei nähtu põhjendatud vajadus planeerida elamuehitust olemasoleva elamugrupi jätkuna ning olemasoleva asustuse tihendamiseks ei saa nimetada olukorda, kus planeeritav maa-ala piirneb kahe elamuga ning 15 elamumaa sihtotstarbelise hoonestamata krundiga. Jõelähtme vald on kasvava rahvastikuga ja taotletav planeering toetab valglinnastumise suurenemist uute linnalähedaste elamukohtade loomisega alale, kus neid varem ei ole olnud. 2.5 Järgitud ei ole PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet, mis näeb ette, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Eelnõus on märgitud uute elamute kavandamist olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ning viidatud Jõelähtme valla arengukavale 2021-2027, mille tulevikunägemuse kohaselt on aastal 2026 Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu- ja puhkusekeskkonna.  Esitatud materjalidest võib järeldada, et enam kui 10 ha metsamaad muudetakse elamumaaks, mis tähendab, et see ala läheb metsamaa arvestusest välja ja suuremas osas toimub raadamine. Planeeringu menetluse käigus tuleb arvestada raadamisega kaasnevaid maakasutuse muutuseid ja selle kompenseerimist, sh arvestades Eesti riiklikke kohustusi LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry) sektoris.  Tuginedes KSH eelhinnangu andmetele on Oru maaüksusel toimunud lageraie 2011. aastal ja seal kasvab seega u 10. aastane noorendik ehk vanuses, kus toimub juba märgatav CO2 sidumine. Kavandatava tegevusega see noorendik likvideeritakse.  Tuginedes Maa-ameti ortofotodele, on Kivistiku maaüksusel toimunud 2020-2022 vahemikus lageraie, mida ei ole eelhinnangus käsitletud.  Metsamaale elamute planeerimisel tuleb arvestada, et lisaks teede, hoonete, kommunikatsioonide, parkimisalade jms alla jäävale alale läheb varem või hiljem likvideerimisele ka valdav enamus ülejäänud puid ja muudetakse looduslikku kooslust, sest hoonete juurde rajatakse üldjuhul ka hooldatavad-niidetavad õuealad jne. Arvestades eeltoodut ja PlanS § 12 lõiget 1, mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist, teen ettepaneku mitte kavandada tiheasutusala üldplaneeringus selleks mitte ette nähtud kohta Jägala jõe äärde Kivistiku ja Kuuse tee 28 maaüksustele. Kuna esitatud materjalides on hinnatud detailplaneeringu vastavust ka koostatavale Jõelähtme valla üldplaneeringule, teen ettepaneku lisada ka koostamisel olev üldplaneering 4 lähteülesande punktis 3 „Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid“ toodud nimekirja. Ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/ punktis 2.2 „Seosed strateegiliste arengudokumentidega“ on muu hulgas välja toodud, et olukorras, kus kehtivad vanad üldplaneeringud, milles pole arvestatud tänaseid arengusuundumusi tuleb kaaluda, kas kaalumisvajaduse puhul järgida ainult kehtivat, kuid ajale jalgu jäänud üldplaneeringut või põhjendatult arvestada võibolla alles koostamise algusjärgus olevat tulevikku suunatud üldplaneeringut või strateegilist arengudokumenti. 3. Juhin tähelepanu, et PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Esitatud materjalidest muude mõjude hindamise kavandamist käsitletud ei ole, sh ei selgu mitmele inimesele elukeskkonda planeeritakse. Lähteülesandes on märgitud detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks määrata kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused väikeelamute (üksik-, paaris- ja ridaelamute) ja abihoonete rajamiseks. Juhin tähelepanu, et koostatav üldplaneering näeb ette väikeelamu maa-alal elamutest vaid üksik- ja kaksikelamuid, mitte ridaelamuid nagu lähteülesandes ja detailplaneeringu algatamise taotluses. (Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeerida 24 uut elamukohta, sh üks 6 korteriga ridaelamu). Kui arvestada leibkonna suuruseks 2,8 inimest lisandub detailplaneeringu realiseerimisel Jägala külla 67 inimest, mis moodustab üle poole Jägala küla elanikest (1.01.2022 seisuga elab Jägala külas 109 inimest). Lisades sellele veel Jägala külas olemasolevate, kuid hoonestamata elamumaa kruntide, u 40 tk, tulevased elanikud, siis Jägala küla elanike arv peaaegu kolmekordistub, mis suurendab oluliselt ka pendelrännet. Palun asjakohaste mõjude hindamisel arvestada, et tegemist on suurearvulise elanikkonnaga elamupiirkonna kavandamisega. Siinjuures palun tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5- detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/. 4. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks viidi läbi eelhindamine, milles ei ole käsitletud kõiki asjakohaseid aspekte. 4.1 KSH eelhinnangu punktis 4.2 ei ole käsitletud mõju Jägala jõele, mille seisund on kesine. Seega oleks vajalik välja tuua, kuidas aitab kavandatav maakasutuse muutmine kaasa jõe seisundi parandamisele. 4.2 KSH eelhinnangu punktis 4.8 ei ole käsitletud mõju rohevõrgustikule. 4.3 KSH eelhinnangu punktis 5 on ekslikult toodud, et Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 27.09.2022 kirjaga nr 6-5/22/16883-2. Antud kirjaga on Keskkonnaamet 5 oma seisukoha andnud teises asukohas olevale planeeringule. Palun märkida Keskkonnaameti kirja õiged andmed. Lähtudes eeltoodust palun KSH eelhinnangut täpsustada. 5. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on otsust võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Märgin, et detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palun vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. 6. Palun detailplaneeringu lähteülesandes märkida, et detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Palun enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel