Andrus Umboja Teie 28.10.2022 nr 6-4/6396
Jõelähtme Vallavalitsus Meie 02.12.2022 nr 15-3/8621-2
[email protected]
Jägala küla Kivistiku ja Oru
maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu algatamisest
Austatud vallavanem
Jõelähtme Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 28.10.2022 kirjaga nr 6-4/6396
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute saamiseks Jõelähtme
Vallavolikogu otsuse eelnõu „Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi eelnõu). Eelnõu lisadeks on „Lähteülesanne Jägala
küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks“ (edaspidi
lähteülesanne) ja „Jägala küla Kivistiku ja Oru maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang).
Seoses täiendava uurimise vajadusega pikendas Rahandusministeerium tulenevalt
haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise tähtaega 2. detsembrini 2022. a.
Planeeritav ala asub Jägala külas riigitee nr 13 Jägala- Käravete maantee ja Jägala jõe vahelisel
alal kahel pool Kuuse teed. Planeeringuala hõlmab Kuuse teest põhja pool Jägala jõe ääres
asuvaid maaüksusi: Kivistiku (katastritunnus 24505:002:0060, sihtotstarve maatulundusmaa,
pindala 5,57 ha sh metsamaa 4,55 ha) ja Kuuse tee 28 (katastritunnus 24505:002:0165,
sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,09 ha sh metsamaa 1,35 ha) ja Kuuse teest lõuna pool
asuvaid maaüksusi: Oru (katastritunnus 24505:002:0062, sihtotstarve maatulundusmaa,
pindala 3,78 ha sh metsamaa 3,65 ha), Vahemetsa (katastritunnus 24505:002:0276,
sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 19315 m2 sh metsamaa 18673 m2) ning Jõe tee
(katastritunnus 24505:002:0164, sihtotstarve transpordimaa, pindala 2196 m2) ja osaliselt
Kuuse tee (katastritunnus 24501:001:0524, sihtotstarve transpordimaa, pindala 18 634 m2).
Jõe tee kinnistu osas kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 15.08.2006 otsusega nr 97 kehtestatud
Jõelähtme valla Jägala küla Ülejõe mets ja Ülejõe maaüksuste detailplaneering.
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistud elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega
kruntideks ning määrata kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja
hoonestustingimused väikeelamute ja abihoonete rajamiseks ning tootmismaa kruntidele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks, kavandada kruntide juurdepääsud ja tehnovarustuse
lahendus ning seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Eelnõu sisaldab Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme
valla üldplaneeringu (edaspidi kehtiv üldplaneering) muutmise ettepanekut ning ei vasta
osaliselt ka koostamisel olevale Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu
võetud Jõelähtme valla üldplaneeringule (edaspidi koostatav üldplaneering).
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt on planeeritav
ala osaliselt rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) alal ning tervenisti riigikaitselise
ehitise piiranguvööndis. Esitatud materjalides ei ole piisavalt käsitletud detailplaneeringu
seoseid maakonnaplaneeringuga.
Esitatud materjalides on käsitletud maakonnaplaneeringut järgnevalt:
KSH eelhinnangu punktis 2.1 on märgitud et, osa Kivistiku ning Kuuse tee 28 maaüksusest
kuulub rohevõrgustiku koosseisu. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu
põhimõtetega.
Eelnõus on märgitud, et uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda
ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva
Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks.
Juhin tähelepanu, et maakonnaplaneeringu
peatükis 3.3 „Looduskeskkonna väärtused“ on rõhutatud, et tulenevalt Tallinna
lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse
surve piirkonnas, on antud piirkonna rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu
ökoloogilise funktsiooni kõrval rõhutada ka inimkeskseid eesmärke. Selles osas on
rekreatiivsed teenused inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks. Tugeva
inimkasutuse surve tõttu on selles piirkonnas sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine
eriti oluline. Samuti on seatud rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised
kasutustingimused: Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal
keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei
tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on
vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu
koostamise vajadust. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja
üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta.
peatükis 4.3.1 „Riigikaitselised ehitised“ on märgitud, et kõik riigikaitselise ehitise
piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
peatükis 2 „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“ on toodud esile põhimõte, et
mitmekülgse elukeskkonna säilitamiseks tuleb vältida sellist asustuse arengut, mis ei
järgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, kuid ei moodusta ka iseseisvat kompaktset
asustusüksust.
2
Eeltoodust lähtuvalt palun täiendada KSH eelhinnangut detailplaneeringu ja
maakonnaplaneeringu seoste, põhimõtete, sh rohevõrgustiku ja asustusstruktuuri osas ning
arvestada maakonnaplaneeringus toodud tingimustega. Lisaks teen ettepaneku enne
detailplaneeringu algatamist selgitada välja Kaitseministeeriumi seisukoht detailplaneeringu
algatamise osas.
2. Detailplaneeringu otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kuuluvad
kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. PlanS § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku
maakasutuse põhimõtte, mis muu hulgas näeb ette, et asustuse planeerimisel tuleb
tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat
keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas
kehtivate seaduste ja õigusaktidega. Antud juhul nähtub esitatud materjalides vastuolu
looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja PlanS põhimõtetega.
2.1 Jägala jõe äärde moodustatav tiheasustusala ei vasta LKS § 41 lõikele 1, mille kohaselt
on uue tiheasutusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndisse keelatud ning
erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Esitatud
materjalidest ei selgu, et selline erand oleks tehtud.
2.2 LKS § 41 lõike 2 kohaselt toimub olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või
kaldal kehtestatud üldplaneeringu alusel. Antud juhul kehtiv üldplaneering
(kehtestatud aastal 2003) tiheasutusala planeeringualale ette ei näe. Tiheasustusala
moodustamist jõe äärde ei näe ette ka koostatav üldplaneering (vastu võetud aastal
2018).
2.3 Tiheasutusala moodustamisel jõe äärde ei ole tagatud LKS § 34 sätestatu, mille
kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
2.4 Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral
ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine
detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma
võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt ka Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-12-
07). Antud juhul ei ole kehtiva üldplaneeringu muutmise vajadust asjakohaselt
põhjendatud ehk põhjendustest ei ilmne, millised erandlikud jaa kaalukad asjaolud on
üldplaneeringu muutmise aluseks.
Eelnõus ja KSH eelhinnangus on märgitud et kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeringuala hajaasustuses, vahetult tiheasusustusalaga piirneval alal. Üldplaneering
sätestab, et vajadusel on võimalik oleva elamugrupi jätkuna uute elamumaade planeerimine.
Uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel tiheasustusaladel, ei tohi
elamukruntide suurus olla alla 3000 m² ja elamute min. vahekaugus 25 m, hoonestuse
paiknemine peab sobima siin ajalooliselt väljakujunenud hoonestusviisile. Hajaasustuses
metsaalal ei tohi elamukruntide suurus olla alla 0,7 ha ja elamute min. vahekaugus 50 m.
Kõlvikuliselt moodustab planeeringuala kinnistutest suurema osa metsamaa.
3
Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud, kuna piirkonna olemasoleva
asustusstruktuuri moodustavad elamumaa kinnistud suurusega 1800 – 7000 m2 ning elamud
asetsevad teiseteisele lähemal kui 50 m. Uute elamute kavandamine olemasolevasse
kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva
maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks
eesmärgiks. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes
oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid
väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.
Esitatud materjalidest ei nähtu põhjendatud vajadus planeerida elamuehitust olemasoleva
elamugrupi jätkuna ning olemasoleva asustuse tihendamiseks ei saa nimetada olukorda, kus
planeeritav maa-ala piirneb kahe elamuga ning 15 elamumaa sihtotstarbelise hoonestamata
krundiga. Jõelähtme vald on kasvava rahvastikuga ja taotletav planeering toetab
valglinnastumise suurenemist uute linnalähedaste elamukohtade loomisega alale, kus neid
varem ei ole olnud.
2.5 Järgitud ei ole PlanS § 8 sätestatud elukeskkonna parendamise põhimõtet, mis näeb
ette, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Eelnõus on märgitud uute elamute kavandamist olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda
ning viidatud Jõelähtme valla arengukavale 2021-2027, mille tulevikunägemuse kohaselt on
aastal 2026 Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida
iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi puhta looduse, mis tagab tervisliku ja
kvaliteetse elu- ja puhkusekeskkonna.
Esitatud materjalidest võib järeldada, et enam kui 10 ha metsamaad muudetakse
elamumaaks, mis tähendab, et see ala läheb metsamaa arvestusest välja ja suuremas
osas toimub raadamine. Planeeringu menetluse käigus tuleb arvestada raadamisega
kaasnevaid maakasutuse muutuseid ja selle kompenseerimist, sh arvestades Eesti
riiklikke kohustusi LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry) sektoris.
Tuginedes KSH eelhinnangu andmetele on Oru maaüksusel toimunud lageraie 2011.
aastal ja seal kasvab seega u 10. aastane noorendik ehk vanuses, kus toimub juba
märgatav CO2 sidumine. Kavandatava tegevusega see noorendik likvideeritakse.
Tuginedes Maa-ameti ortofotodele, on Kivistiku maaüksusel toimunud 2020-2022
vahemikus lageraie, mida ei ole eelhinnangus käsitletud.
Metsamaale elamute planeerimisel tuleb arvestada, et lisaks teede, hoonete,
kommunikatsioonide, parkimisalade jms alla jäävale alale läheb varem või hiljem
likvideerimisele ka valdav enamus ülejäänud puid ja muudetakse looduslikku
kooslust, sest hoonete juurde rajatakse üldjuhul ka hooldatavad-niidetavad õuealad
jne.
Arvestades eeltoodut ja PlanS § 12 lõiget 1, mille kohaselt peab planeerimisel võimaluse
korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat
kasutamist, teen ettepaneku mitte kavandada tiheasutusala üldplaneeringus selleks mitte ette
nähtud kohta Jägala jõe äärde Kivistiku ja Kuuse tee 28 maaüksustele.
Kuna esitatud materjalides on hinnatud detailplaneeringu vastavust ka koostatavale Jõelähtme
valla üldplaneeringule, teen ettepaneku lisada ka koostamisel olev üldplaneering
4
lähteülesande punktis 3 „Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud
dokumendid“ toodud nimekirja.
Ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“
https://planeerimine.ee/dp/noustik/ punktis 2.2 „Seosed strateegiliste arengudokumentidega“
on muu hulgas välja toodud, et olukorras, kus kehtivad vanad üldplaneeringud, milles pole
arvestatud tänaseid arengusuundumusi tuleb kaaluda, kas kaalumisvajaduse puhul järgida
ainult kehtivat, kuid ajale jalgu jäänud üldplaneeringut või põhjendatult arvestada võibolla
alles koostamise algusjärgus olevat tulevikku suunatud üldplaneeringut või strateegilist
arengudokumenti.
3. Juhin tähelepanu, et PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse
korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele,
planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Esitatud materjalidest muude mõjude
hindamise kavandamist käsitletud ei ole, sh ei selgu mitmele inimesele elukeskkonda
planeeritakse.
Lähteülesandes on märgitud detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks määrata
kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused väikeelamute
(üksik-, paaris- ja ridaelamute) ja abihoonete rajamiseks. Juhin tähelepanu, et koostatav
üldplaneering näeb ette väikeelamu maa-alal elamutest vaid üksik- ja kaksikelamuid, mitte
ridaelamuid nagu lähteülesandes ja detailplaneeringu algatamise taotluses. (Detailplaneeringu
algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeerida 24 uut elamukohta, sh üks 6 korteriga
ridaelamu). Kui arvestada leibkonna suuruseks 2,8 inimest lisandub detailplaneeringu
realiseerimisel Jägala külla 67 inimest, mis moodustab üle poole Jägala küla elanikest
(1.01.2022 seisuga elab Jägala külas 109 inimest). Lisades sellele veel Jägala külas
olemasolevate, kuid hoonestamata elamumaa kruntide, u 40 tk, tulevased elanikud, siis Jägala
küla elanike arv peaaegu kolmekordistub, mis suurendab oluliselt ka pendelrännet.
Palun asjakohaste mõjude hindamisel arvestada, et tegemist on suurearvulise elanikkonnaga
elamupiirkonna kavandamisega.
Siinjuures palun tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on
käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-
detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.
4. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks viidi läbi
eelhindamine, milles ei ole käsitletud kõiki asjakohaseid aspekte.
4.1 KSH eelhinnangu punktis 4.2 ei ole käsitletud mõju Jägala jõele, mille seisund on
kesine. Seega oleks vajalik välja tuua, kuidas aitab kavandatav maakasutuse muutmine
kaasa jõe seisundi parandamisele.
4.2 KSH eelhinnangu punktis 4.8 ei ole käsitletud mõju rohevõrgustikule.
4.3 KSH eelhinnangu punktis 5 on ekslikult toodud, et Keskkonnaamet esitas oma
seisukoha 27.09.2022 kirjaga nr 6-5/22/16883-2. Antud kirjaga on Keskkonnaamet
5
oma seisukoha andnud teises asukohas olevale planeeringule. Palun märkida
Keskkonnaameti kirja õiged andmed.
Lähtudes eeltoodust palun KSH eelhinnangut täpsustada.
5. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille
kohaselt on otsust võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu
kehtestamisest teada saamise päevast alates. Märgin, et detailplaneeringu algatamise otsus on
menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega
algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palun vaidlustamisviide
eelnõust välja jätta.
6. Palun detailplaneeringu lähteülesandes märkida, et detailplaneering tuleb koostada
vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Palun enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega
Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4
täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
6