dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus päringule

Rahandusministeerium · 2. detsember 2022
Viit
12.2-1/9446-2
Registreeritud
2. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Võru Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Evelin Karindi-Kask (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-19446-2 02.12.2022 Väljaminev kiri.asice399 KB

Sisu (failidest)

Teie 29.11.2022 nr 67445 Võru Linnavalitsus Meie 02.12.2022 nr 12.2-1/9446-2 [email protected] Vastus päringule Austatud härra linnapea Märgite oma kirjas õigesti, et elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping sisaldab mitu komponenti, kuivõrd elektrienergiat ei pea tingimata ostma selle tootjalt, vaid lepingu saab sõlmida ka vahendajaga. Seega sisaldab elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping endas elektrienergia ostmist, vahendusteenust ning ühe hinnakomponendina on hankelepingus ka vahendajale makstav kuutasu. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 23 lg 2 p 1 kohaselt tuleb üldreeglina riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping on RHS mõttes segaleping, sisaldades endas asjade ostu (elektrienergia) ning teenuste tellimist (vahendusteenus), kusjuures lepingu peamiseks eesmärgiks on siiski elektrienergia, st asjade ostmine. Kahjuks ei ole meil võimalik nõustuda käsitlusega, mille puhul ei peaks hankelepingu maksumusest seda osa, mille hind on mingil moel fikseeritud, riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestama. Sellist käsitlust ei toeta meie hinnangul mitte ükski RHS säte. Isegi juhul, kui hankelepingu esemeks on midagi, mille hind on mingil moel fikseeritud, tuleb see RHS § 23 lg 2 p 1 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada. Sellise hankelepingu eseme osa maksumust ei ole ilmselgelt otstarbekas riigihanke menetluses hinnata, ent kõik hankelepingu alusel välja makstavad summad tuleb riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada. Kahtlemata ei ole vaidlust sellest, et sellesama hankelepingu alusel ostab hankija ka elektrienergiat, tõsi, mitte selle tootjalt, vaid vahendajalt ning seetõttu sisaldub hankelepingus lisaks elektrienergia ostule ka vahendusteenus. Mõistame, et üle rahvusvahelise piirmäära ja isegi alla selle, ent riigihanke piirmäära ületava riigihanke jaoks menetluse korraldamine on aeganõudev. Selleks, et elektrienergia ostuks universaalteenusena hankelepingut sõlmida võimalikult kiiresti, saab hankija jagada riigihanke osadeks. Riigihanke osadeks jaotamine ei tohi olla kindlasti vastuolus RHS-ga, st nagu on sätestatud § 28 lg-s 2 ei tohi hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid. Samas lubavad § 28 lg-d 3 ja 4 sellest keelust kõrvale kalduda, kui ta kasutab nö väikeste osade erandit. Selle kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja mõne osa suhtes lähtuda menetlusreeglite valikul selle üksiku osa maksumusest juhul, kui nende osade kogumaksumus ei ületa 20% kogu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 riigihanke eeldatavast maksumusest. Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul on lg-s 4 ette nähtud lisapiirang konkreetse hankelepingu maksumusele: asjade ja teenuste korral 80 000 eurot ning ehitustööde korral 1 miljon eurot. Seega näiteks juhul, kui kogu riigihanke maksumus on 100 000 eurot, võib hankija selle osadeks jaotada ning kuni 20 000 euro ulatuses sõlmida hankelepingu eraldi menetluses. Selle näite puhul, kuivõrd RHS § 14 lg 1 p 1 alusel on madalaimaks lihthanke piirmääraks 30 000 eurot, saab hankija hankelepingu sõlmimisel lähtuda tema enda kehtestatud hankekorrast. Ülejäänud maksumuse osa, st 80 000 euro kohta hankelepingu sõlmimiseks tuleb korraldada riigihanke menetlus tavakorras, lähtudes kogu riigihanke maksumusest, st 100 000 eurot. Rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul, kui riigihanke maksumus on näiteks 1 miljon eurot, võib väikeste osade erandit kasutada 200 000 euro ulatuses, ent ühe konkreetse hankelepingu maksumus, millele väikeste osade erandit, st leebemaid menetlusreegleid kohaldatakse, ei või olla suurem kui 80 000 eurot. Nagu öeldud, tuleb selliselt eraldatud väikesele osale kohaldada selle osa maksumusest tulenevaid reegleid. Seega elektrienergia ostuks sõlmitava hankelepingu näitel saaks kiiremini, st lihthankemenetluse tulemusel sõlmida hankelepingut siis, kui selle maksumus moodustab kogu riigihanke maksumusest kuni 20% ja jääb alla 60 000 euro, mis on RHS § 14 lg 2 p 1 kohaselt riigihanke piirmäär, alates millest tuleb korraldada riigihanke menetlus tavakorras. Alternatiivselt on võimalik rakendada ka hankija enda hankekorras kehtestatud menetlusreegleid, kui hankelepingu maksumus jääb alla lihthanke piirmäära. Alati tuleb meeles pidada, et selliselt osade kaupa riigihankeid korraldades ei tohi nende väikeste osade maksumus kokku ületada 20% kogu riigihanke maksumusest. Ühtlasi märgime, et oleme erandkorras kiireloomuliselt esitamas Riigikogule RHS muudatusettepanekut, mille kohaselt oleks võimalik elektrienergia ostuks universaalteenusena hankelepingu sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Kahjuks ei ole võimalik sedasama kehtestada riigihangetele üle rahvusvahelise piirmäära, kuivõrd vastavat riigisisest erisust ei võimalda riigihangete direktiivide regulatsioon. Kuigi selline muudatus on plaanis, on hankijal hetkel ilmselt kiirem sõlmida hankeleping eespool kirjeldatud viisil väikeste osade erandit kasutades lihthankemenetluse või siis hankija enda hankekorras kehtestatud menetlusreeglite alusel läbi viidud menetluse tulemusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Evelin Karindi-Kask 611 3501, [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel