Teie 29.11.2022 nr 67445
Võru Linnavalitsus Meie 02.12.2022 nr 12.2-1/9446-2
[email protected]
Vastus päringule
Austatud härra linnapea
Märgite oma kirjas õigesti, et elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping sisaldab mitu
komponenti, kuivõrd elektrienergiat ei pea tingimata ostma selle tootjalt, vaid lepingu saab
sõlmida ka vahendajaga. Seega sisaldab elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping endas
elektrienergia ostmist, vahendusteenust ning ühe hinnakomponendina on hankelepingus ka
vahendajale makstav kuutasu.
Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 23 lg 2 p 1 kohaselt tuleb üldreeglina riigihanke
eeldatava maksumuse hulka arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav
kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid
kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Elektrienergia ostuks sõlmitav hankeleping on RHS
mõttes segaleping, sisaldades endas asjade ostu (elektrienergia) ning teenuste tellimist
(vahendusteenus), kusjuures lepingu peamiseks eesmärgiks on siiski elektrienergia, st asjade
ostmine.
Kahjuks ei ole meil võimalik nõustuda käsitlusega, mille puhul ei peaks hankelepingu
maksumusest seda osa, mille hind on mingil moel fikseeritud, riigihanke eeldatava
maksumuse hulka arvestama. Sellist käsitlust ei toeta meie hinnangul mitte ükski RHS säte.
Isegi juhul, kui hankelepingu esemeks on midagi, mille hind on mingil moel fikseeritud, tuleb
see RHS § 23 lg 2 p 1 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse hulka arvestada. Sellise
hankelepingu eseme osa maksumust ei ole ilmselgelt otstarbekas riigihanke menetluses
hinnata, ent kõik hankelepingu alusel välja makstavad summad tuleb riigihanke eeldatava
maksumuse hulka arvestada. Kahtlemata ei ole vaidlust sellest, et sellesama hankelepingu
alusel ostab hankija ka elektrienergiat, tõsi, mitte selle tootjalt, vaid vahendajalt ning seetõttu
sisaldub hankelepingus lisaks elektrienergia ostule ka vahendusteenus.
Mõistame, et üle rahvusvahelise piirmäära ja isegi alla selle, ent riigihanke piirmäära ületava
riigihanke jaoks menetluse korraldamine on aeganõudev. Selleks, et elektrienergia ostuks
universaalteenusena hankelepingut sõlmida võimalikult kiiresti, saab hankija jagada
riigihanke osadeks. Riigihanke osadeks jaotamine ei tohi olla kindlasti vastuolus RHS-ga, st
nagu on sätestatud § 28 lg-s 2 ei tohi hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata
seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid. Samas lubavad § 28 lg-d 3
ja 4 sellest keelust kõrvale kalduda, kui ta kasutab nö väikeste osade erandit. Selle kohaselt
võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja mõne osa suhtes lähtuda menetlusreeglite valikul
selle üksiku osa maksumusest juhul, kui nende osade kogumaksumus ei ületa 20% kogu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
riigihanke eeldatavast maksumusest. Rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul
on lg-s 4 ette nähtud lisapiirang konkreetse hankelepingu maksumusele: asjade ja teenuste
korral 80 000 eurot ning ehitustööde korral 1 miljon eurot.
Seega näiteks juhul, kui kogu riigihanke maksumus on 100 000 eurot, võib hankija selle
osadeks jaotada ning kuni 20 000 euro ulatuses sõlmida hankelepingu eraldi menetluses. Selle
näite puhul, kuivõrd RHS § 14 lg 1 p 1 alusel on madalaimaks lihthanke piirmääraks 30 000
eurot, saab hankija hankelepingu sõlmimisel lähtuda tema enda kehtestatud hankekorrast.
Ülejäänud maksumuse osa, st 80 000 euro kohta hankelepingu sõlmimiseks tuleb korraldada
riigihanke menetlus tavakorras, lähtudes kogu riigihanke maksumusest, st 100 000 eurot.
Rahvusvahelist piirmäära ületava hanke puhul, kui riigihanke maksumus on näiteks 1 miljon
eurot, võib väikeste osade erandit kasutada 200 000 euro ulatuses, ent ühe konkreetse
hankelepingu maksumus, millele väikeste osade erandit, st leebemaid menetlusreegleid
kohaldatakse, ei või olla suurem kui 80 000 eurot.
Nagu öeldud, tuleb selliselt eraldatud väikesele osale kohaldada selle osa maksumusest
tulenevaid reegleid. Seega elektrienergia ostuks sõlmitava hankelepingu näitel saaks
kiiremini, st lihthankemenetluse tulemusel sõlmida hankelepingut siis, kui selle maksumus
moodustab kogu riigihanke maksumusest kuni 20% ja jääb alla 60 000 euro, mis on RHS §
14 lg 2 p 1 kohaselt riigihanke piirmäär, alates millest tuleb korraldada riigihanke menetlus
tavakorras. Alternatiivselt on võimalik rakendada ka hankija enda hankekorras kehtestatud
menetlusreegleid, kui hankelepingu maksumus jääb alla lihthanke piirmäära. Alati tuleb
meeles pidada, et selliselt osade kaupa riigihankeid korraldades ei tohi nende väikeste osade
maksumus kokku ületada 20% kogu riigihanke maksumusest.
Ühtlasi märgime, et oleme erandkorras kiireloomuliselt esitamas Riigikogule RHS
muudatusettepanekut, mille kohaselt oleks võimalik elektrienergia ostuks
universaalteenusena hankelepingu sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse tulemusena, kui riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise
piirmäära. Kahjuks ei ole võimalik sedasama kehtestada riigihangetele üle rahvusvahelise
piirmäära, kuivõrd vastavat riigisisest erisust ei võimalda riigihangete direktiivide
regulatsioon. Kuigi selline muudatus on plaanis, on hankijal hetkel ilmselt kiirem sõlmida
hankeleping eespool kirjeldatud viisil väikeste osade erandit kasutades lihthankemenetluse
või siis hankija enda hankekorras kehtestatud menetlusreeglite alusel läbi viidud menetluse
tulemusena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Evelin Karindi-Kask 611 3501,
[email protected]
2