dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 1. detsember 2022
Viit
9.2-4.3/21-27/01/8117-2
Registreeritud
1. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Riigikontroll, Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2022
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎9.2-4.321-27018117-2 01.12.2022 Väljaminev kiri.asice452 KB

Sisu (failidest)

Hr Mait Palts Teie 11.10.2022 nr 4/208 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 01.12.2022 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/8117-2 Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga Austatud härra Palts Tänan Teid pöördumise eest. Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuse hinnangul on Ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) fondide 2021–2027 perioodi partnerite võimestamiseks partnerite nimekirja koostamise protsess toimunud avatult, arvestades Euroopa Liidu regulatsioone ning ministeeriumite kui poliitikakujundamisel kaasarääkimisest kasusaajate vajadusi ja kogemust. Selgitame veelkord oma seisukohti. Arvestades piiratud eelarvet, toetatakse tehnilisest abist ka Teie poolt viidatud õigusaktide kohaselt kohustuslikult võimestatavaid partnereid nende katusorganisatsioonide kaudu. Vastavalt struktuuritoetuste regulatsioonile tuleb võimestada (1) sotsiaalpartnerite, (2) kodanikuühiskonna organisatsioonide ning (3) kohalike omavalitsuste osalemist poliitikate elluviimisel. Eesti riigi sotsiaalpartneriteks on Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL), kes osalevad sotsiaaldialoogis, on valmis pidama kollektiivläbirääkimisi ja sõlmima kollektiivlepinguid. See on peamine, mis eristab sotsiaalpartnereid teistest esindusorganisatsioonidest. Sotsiaaldialoog hõlmab erinevaid läbirääkimisi, konsultatsioone ja teabevahetust tööandjaid ja töötajaid ning mõnikord ka riiki (valitsust) esindavate kollektiivsete osapoolte vahel. Kõige sagedamini esineb sotsiaaldialoog kollektiivsete läbirääkimistena tööandjate liitude ja ametiühingute esindajate vahel. Enamik arutatavatest küsimustest on seotud tööga ja võivad hõlmata näiteks palka või töötingimusi (töökoha ohutus, ületunnitöö reeglid, iga-aastase puhkuse võimaldamine, tervisekaitse reeglid ettevõttes jne). Keskliitude vahelised kokkulepped on siduvad, st need panevad paika teemavaldkondade miinimumnõuded ning tööandjad, ametiühingud ja valitsus (kui ta läbirääkimistel osaleb) võtavad endale kohustuse neist kokkulepetest kinni pidada. Eestis ei ole teisi organisatsioone, kes selliseid kokkuleppeid sõlmiks. Lõppeval, 2014–2020 perioodil, rahastati sotsiaalpartnerite ehk EAKLi ja ETKLi poliitikakujundamisel kaasarääkimist. Kokkulepped tehti juba perioodi alguses, aruteludesse kaasatud oli ka KODA. Perioodi 2021–2027 maksimaalse toetusmahu kokkuleppimisel on lähtutud lõppeva perioodi kogemusest, aluseks võetud kehtinud siseriiklik regulatsioon ning sotsiaalpartnerite aastase toetusvajaduse analüüs. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Euroopa Liidu tasandil on sotsiaalpartnerid järgmised organisatsioonid1:  Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon2, kuhu Eestist kuuluvad EAKL ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon (viimane ei ole ÜKP fondide seirekomisjoni liige);  Euroopa Tööstus- ja Tööandjate Konföderatsioonide Liit3, kuhu Eestist kuulub ETKL;  Euroopa Käsitöö-, Väike- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Assotsiatsioon4, kuhu Eestist kuulub Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (edaspidi EVEA), ning  SGI Euroopa5, kuhu Eestist liikmeid ei kuulu. EVEA pöördus 31. mail 2022 toimunud variseirekomisjonis tehnilise abi põhimõtteid ja rahastusettepanekut kuuldes Rahandusministeeriumi poole sooviga väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajana võrdselt teiste sotsiaalpartneritega saada toetust poliitikakujundamisel kaasarääkimiseks (tegemist on ametliku sotsiaalpartneriga Euroopa Liidu tasandil). Ehk siis EVEA saab poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse tõstmiseks toetust taotleda sotsiaalpartnerina. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rolli tähtsustamine majanduses on Euroopa Liidu tasandil, sh toetusprogrammide kujundamisel, olnud ajas üha kasvav. Seetõttu leiame, et ETKLi kõrval on põhjendatud võimestada ka just väikese ja keskmise suurusega ettevõtete huve esindavat organisatsiooni ehk EVEAt. Usume, et tervikuna kasvab seeläbi eri suurusega ettevõtete tasakaalustatum esindatus ja areng. Kodanikuühiskonna katusorganisatsioonina on ÜKP fondide seirekomisjonis esindatud MTÜ Vabaühenduste Liit, kellele oleme pakkunud võimalust toetust taotleda. Kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooniks on Eestis Linnade ja Valdade Liit. Seoses uuel perioodil lisandunud Õiglase Ülemineku Fondiga (340,28 MEUR), mis on täielikult suunatud Ida-Virumaale, on eraldi tehtud ettepanek rahastada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni, et tagada fondi tõhus ja edukas rakendamine piirkonnas. Teised katuspartnerid lisaettepanekuid, mida kaaluda, mh kirjalikus teekaardi heakskiitmise protsessis, ei teinud. Ühtlasi juhin tähelepanu asjaolule, et tegemist on tehnilise abi vahendite kasutamisega vastavalt Euroopa Liidu ühissätete määruse artiklile 36, artikli 51.e alusel, ehk kohandades protsendimäära. Liikmesriigi algatusel võib fondidest toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, sealhulgas artikli 8 lõikes 1 osutatud partnerite suutlikkuse suurendamiseks ning teiste seas niisuguste ülesannete täitmise rahastamiseks nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavus ja teavitamine. Tehnilisest abist rahastamine ei käi avatud voorude või konkursside tulemusena ega tavapäraste kogu ülejäänud rakenduskava mahule kohalduvate ühtsete valikumetoodika ja kriteeriumite alusel. Tegemist on, nagu tehnilise abi punkt ütleb, Ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, sh partnerite suutlikkuse suurendamiseks, eraldatud toetusega, mille eelarve lisandub Euroopa Komisjoni vaatest fondide sisurahast tehtud abikõlblike kulude mahule fikseeritud protsentide alusel. Tehnilisest abist ei ole piiratud ressursside tingimustes võimalik rahastada kõiki huvilisi, mistõttu on tahtlikult piirdutud ainult Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt kohustuslike kategooriate katusorganisatsioonide toetamisega, mitte kitsamate valdkondade esindajate, üksikute organisatsioonide või koguni seirekomisjoniväliste organisatsioonidega. 1 Allikas: https://eur-lex.europa.eu/EN/legal-content/glossary/social-partners.html. 2 Liikmete nimekiri leitav siit: https://etuc.org/en/national-trade-union-confederations-list-member- organisations. 3 Liikmete nimekiri leitav siit: https://www.businesseurope.eu/members. 4 Liikmete nimekiri leitav siit: https://www.smeunited.eu/members?country=211. 5 Liikmete nimekiri leitav siit: https://sgieurope.org/about/national-sections/. 2 Toetust antakse rahandusministri 26. septembri 2022. a määruse nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ alusel ja partnerite võimestamiseks saavad taotleda toetust seirekomisjonis kinnitatud teekaardis toodud katusorganisatsioonid. Loodetavasti lisatud selgitused aitavad paremini mõista meetme eesmärki ja kujunemise loogikat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisaadressaadid: Riigikontroll Euroopa Komisjoni esindus Eestis Karin Reiska 611 3612 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel