Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20
Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47
[email protected] 21.10.2022 nr 7-1/81
Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6
03.06.2022 nr 6-3/21/16689-9
01.12.2022 nr 6-3/21/16689-11
Vastuväidete esitamine Kohila valla
üldplaneeringule
Austatud Allar Haljasorg
Teavitasite Maa-ametit 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/81, et Kohila Vallavolikogu tegi otsuse Kohila
valla üldplaneeringu vastuvõtmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande
nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 29.09.2022. a otsusega nr 27. Üldplaneeringu avalik
väljapanek toimub ajavahemikul 03. novembrist kuni 02. detsembrini 2022. Üldplaneeringu
kaardid, seletuskiri, KSH aruanne ja kooskõlastuste ning ettepanekute tabel koos vallavalitsuse
seisukohtadega on kättesaadavad valla veebilehel https://kohila.ee/et/koostatav-uldplaneering.
Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist.
Vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. PlanS §76 lõike 1
kohaselt koostatakse üldplaneering muuhulgas koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. MaaPS § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal
asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras
Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega.
Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse
kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maardlal või
selle osal.
Selgitame, et Maa-amet on keeldunud Kohila valla üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamisest
kahel korral, st 07.04.2022 kirjaga nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjaga nr 6-3/21/16689-9.
See tähendab, et üldplaneeringul puudub jätkuvalt Maa-ameti kooskõlastus.
1. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „ Maavara kaevandamine ja
töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti
kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade
loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Alesti liivakarjääri ja Alesti II
kruusakarjääri alal on lubatud kaevandamistegevus kuni maavara ammendumiseni ja
seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust
üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude
ammendumiseni. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute
kaevandamissalade avamist ei toeta. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud
Mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alad.
Juhul kui kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku
omavalitsuse maakasutuse arengusuundi nägemusega ja taotleb kaevandamisluba
Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse
maa-ala, tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada
üldplaneeringus toodud tingimustega. Üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute joonisel on
esitatud maardlate ja mäeeraldiste paiknemine“.
Varasemas kirjavahetuses oleme selgitanud, et eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS]
"Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas
„kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või
millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille kohaselt
kaevandamist toetatakse vaid Sutlema lubjakivimaardla alal ning aladel, kuhu on hetkel
väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab
märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on
seetõttu vastuolus MaaPS § 14.
Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kohalik omavalitsus ei nõustu seisukohaga,
et läbi üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse huvide väljendamine on vastuolus
maapõueseadusega. Märgite täiendavalt, et üldplaneeringu ülesanne ei ole kehtivate
seaduste refereerimine, vaid seaduse poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus-
ja kaitsetingimuste määramine (PlanS § 55) mis arvestavad sealjuures kohalikke olusid ja
vajadusi, sh mõjusid rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele, väärtuslikele
põllumajandusmaadele, puhke- ja virgestusaladele jne. Maa-amet nõustub, et
üldplaneeringu ülesanne on seaduste poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus-
ja kaitsetingimuste määramine. Selgitame, et üldplaneeringut koostades on vajalik püsida
ka MaaPS poolt ette antud raamistikus. Vastavalt MaaPS § 14 lõikele 1 tuleb haldusorganil
tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavaravarule
(kaevandamise võimalikkus). Olukorras, kus kohalik omavalitsus tahab pikemas
perspektiivis keelata maavarade kaevandamise praktiliselt peaaegu kogu valla
territooriumil, ei ole võimalik rääkida maavaravarule juurdepääsu tagamisest. Selgitame
jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele seatavate
piirangutega, mis ei tulene seadustest.
Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seega
kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad maardlatest ja kaevandamisest
mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega õigust üldplaneeringus
määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele üldplaneering.
Selgitame, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS §
49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11
kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat
rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel
on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud
kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute
karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma
2
sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama
üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik
asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku
põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud
loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses
sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja.
Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine
on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud
strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist
või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“.
Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb
MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa
andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib
keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri
hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele
olete viidanud ka seletuskirjas ning seisukohtade tabelis. Märgime, et tegemist on väga
erakordse meetmega, mis tekitab täiendavat ning ebamõistlikku halduskoormust,
mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb pöörduda Vabariigi
Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane.
Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara,
mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema
maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku
kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid.
Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku
sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning
ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas
perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema maardlas, halveneb varustuskindlus teatud
kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine Kohila valla territooriumil
on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud. Selgitame maavara
kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama
kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga
maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades
mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on ette näha, et karjääre on
vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil. Ehitusmaavaradest
valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud
materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus
ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja
remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa
väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise.
Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et
maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu
küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja
loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on
kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on
sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
3
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada
kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda
seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu
küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei
ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu
küsimus. Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele
kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu
eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada
lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste
tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse
asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane
üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja
arvestab kaevandamisloa taotlusele arvamust andes.
Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt,
et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub
üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine
toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala
juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane
kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse
andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike
maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate
asjaoludega võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab
pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus
on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist
uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu
varustuskindlusele annab loa andja“ või näiteks järgnevaga:
„Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti
kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade
loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega
aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks
väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni.
Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga
planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu
joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad.
Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel.
Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse
planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega
ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja
võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada
piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on
tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute
karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu
varustuskindlusele annab loa andja“.
2. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Korrastamisprojekti
koostamise käigus tuleb teha koostööd ja esitada seisukoha küsimiseks kohalikule
omavalitsusele. Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja esitada
valmis projekt seisukoha andmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt ette nähtud aja
jooksul ka ellu viia“. Varasemas kirjavahetuses oleme selgitanud, et vastavalt MaaPS § 81
lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse
4
arvamust. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Palume
eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab anda arvamuse
kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise
osana ja seejärel küsitakse kohaliku omavalitsuse arvamust ka korrastamistingimuste
suhtes, kuid mitte korrastamisprojekti suhtes, mis on tehniline dokument
korrastamistingimustega määratud tööde teostamiseks.
3. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-
3/21/16689-9 muuhulgas seda, et seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud
(tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“. Selgitasime, et maavarade
kaevandamise korral on metsamaa kõlviku muutmine vajalik ning vastav keeld halvendab
juurdepääsu maavaravarule ja on vastuolus MaaPS § 14. Olete rohevõrgustiku peatükki
korrigeerinud, ent ilmselt on ülejäänud peatüki täpsustamise käigus jäänud rohevõrgustiku
tugialal asuval metsamaal kõlviku muutmise keeld tähelepanuta. Palume täpsustada ka
rohevõrgustiku tugiala tingimust (lk 48) näiteks selliselt, et metsamaa kõlviku muutmine
on keelatud, v.a. aladel, kuhu on antud või antakse tulevikus õigusakti kohane
kaevandamisluba.
5. Palusime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 seletuskirja peatükki 3.2.7. Maavarad
täpsustada selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate
oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Omavalitsuse
seisukohtade tabelis olite märkinud, et ettepanekuga arvestatakse. Märkisime oma
03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9, et olete seletuskirja täpsustanud selliselt, et rakendada
tuleb asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
vältimiseks või leevendamiseks, ent hetkel on see seletuskirja kohaselt jätkuvalt
kohustuslik igakordselt. Selgitasime, et maavarade kaevandamisega ei pruugi kaasneda
igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu tuleb ka leevendavaid
meetmeid rakendada vaid nende ilmnemisel ehk vajaduse tekkimisel. Palusime täpsustada
eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate
oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Seisukohtade
tabelis olete märkinud, et ettepanekuga ei arvestata, kuna teie arvates on igakordselt vajalik
oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine. Täiendavalt olete selgitanud, et olulisi
keskkonnamõjusid tuleb leevendada alati ja see ei saa olla kaalumise koht. Maa-amet
nõustub, et juhul kui ilmnevad olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis on nende
leevendamine vajalik ning seda ka tehakse, ent selgitame jätkuvalt, et maavarade
kaevandamisega ei kaasne igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu ei
ole neid vaja ka igakordselt leevendada, st asjakohased meetmed peavad olema
vajaduspõhised ja neid tuleb rakendada vajadusel ehk olukorras, kui olulised negatiivsed
keskkonnamõjud ilmnevad. Teie seisukohast võib aru saada selliselt, nagu te oleks
veendunud, et maavarade kaevandamine ilma oluliste negatiivsete keskkonnamõjude
ilmnemiseta ei oleks võimalik. Maa-amet ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Märgime
jätkuvalt, et kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased
ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume
jätkuvalt täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid
meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või
leevendamiseks. Maa-amet nõustub ka alternatiivse sõnastusega, et oluliste negatiivsete
keskkonnamõjude ilmnemisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid nende vältimiseks
või leevendamiseks.
6. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-
3/21/16689-9, et veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad
väärtuslikud maastikud maardlatega. Selgitasime, et seletuskirja peatükis 3.2.5.
5
Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks
seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin): „Maakondliku ja kohaliku tähtsusega
väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk
traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku säilimise tagab selle sihipärane
hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb
eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada
negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise
vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste
andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. Palusime üldplaneeringus mitte
seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused
piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Selgitasime, et kaevandamisloa
väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster
muutub. Maa-amet nõustus seletuskirja täpsustamisega selliselt, et maardlate
kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas
olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus järgneva lausega ja viitavad keelule,
mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS
§ 14. Olete märkinud, et seisukohaga ei arvestata ning jääte seisukohale, et üldplaneering
ei saa tingimuste osas olla soovituslik dokument, vaid see väljendab selgelt kohaliku
omavalitsuse huve. Maa-amet ei saa nõustuda väitega, et fraas „tuleb võimalusel vältida“
ei väljenda kohaliku omavalitsuse huve. Hetkel seletuskirjas esitatud lõik on omavahel
vastuoluline, kuna kõigepealt esitatakse kindlas kõneviisis keeld ning seejärel esitatakse
tingimused tegevuse teostamiseks. Maa-ameti ettepanek on eemaldada vastuolu lõigu
erinevate osade vahel, et seletuskiri oleks kõikidele üheselt mõistetav.
7. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud
(tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud
aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis
3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja
olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt
eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja
kohalike elanike seisukohti“. Selgitasime, et asustatud aladest eemal on võimalik
kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma 07.04.2022 kirjas
nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 arvestada vajaliku kauguse
määramisel ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Palusime
täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata ja olemasolevaid ei laiendata elamu-,
puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Oma
seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa-ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud
on sõna „eelistama“. „Võimalusel vältida“ ei ole teie arvates piisavalt tugev argument,
millele kaevandamisloa taotluse menetluses oma huvide väljendamisel tugineda.
Märgime jätkuvalt, et eelistamist on kasutatud vaid esimesena tsiteeritud lõigus. Palume
täpsustada ka teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide
võrdne kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei
halveneks. Juhul kui te ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, palume seletuskirja
täiendada selliselt, et eelistada uute karjääride rajamist ja olemasolevate karjääride
laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna
vahetus lähedusest eemal. Maa-amet nõustub alternatiivselt seletuskirja täiendamisega ka
selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse
tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva kasutamise põhimõtteid. Maa-
amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning elamu-
, puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna vahel selgub igakordse
6
kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on arvestada ka maavaradega, sh on oluline
arvestada millist maavara ning millisel moel hakatakse kaevandama.
Maapõueseaduse § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava
tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada juurdepääs maavarale.
Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ja 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9
esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade juurde. Märkustega arvestamata
jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14.
Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele
piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maa-amet on nii varasemates kirjades kui ka käesolevas kirjas
kirjeldanud, millisele üldplaneeringule Maa-amet on nõus kooskõlastuse andma. Palume muuta
üldplaneeringu seletuskirja sõnastust lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest. Palume hoida
Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
7