dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule

Rahandusministeerium · 1. detsember 2022
Viit
15-3/8461-2
Registreeritud
1. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. detsember 2022

Failid

  • 📎Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule.asice397 KB

Sisu (failidest)

Allar Haljasorg Teie 16.03.2022 nr 7-1/20 Kohila Vallavalitsus 11.05.2022 nr 7-1/47 [email protected] 21.10.2022 nr 7-1/81 Meie 07.04.2022 nr 6-3/21/16689-6 03.06.2022 nr 6-3/21/16689-9 01.12.2022 nr 6-3/21/16689-11 Vastuväidete esitamine Kohila valla üldplaneeringule Austatud Allar Haljasorg Teavitasite Maa-ametit 21.10.2022 kirjaga nr 7-1/81, et Kohila Vallavolikogu tegi otsuse Kohila valla üldplaneeringu vastuvõtmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kohta 29.09.2022. a otsusega nr 27. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 03. novembrist kuni 02. detsembrini 2022. Üldplaneeringu kaardid, seletuskiri, KSH aruanne ja kooskõlastuste ning ettepanekute tabel koos vallavalitsuse seisukohtadega on kättesaadavad valla veebilehel https://kohila.ee/et/koostatav-uldplaneering. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. PlanS §76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering muuhulgas koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. MaaPS § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maardlal või selle osal. Selgitame, et Maa-amet on keeldunud Kohila valla üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamisest kahel korral, st 07.04.2022 kirjaga nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjaga nr 6-3/21/16689-9. See tähendab, et üldplaneeringul puudub jätkuvalt Maa-ameti kooskõlastus. 1. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „ Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamisalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Alesti liivakarjääri ja Alesti II kruusakarjääri alal on lubatud kaevandamistegevus kuni maavara ammendumiseni ja seejärel on alale ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-ala juhtotstarve. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamisloaga taotletud varude ammendumiseni. Mujal üldplaneering lähtuvalt valla maakasutuse arengu suundadest uute kaevandamissalade avamist ei toeta. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega maa-alad. Juhul kui kaevandamistegevusest huvitatud isik (arendaja) ei arvesta kohaliku omavalitsuse maakasutuse arengusuundi nägemusega ja taotleb kaevandamisluba Maapõuseadusest tuleneva õigusega väljaspool üldplaneeringuga kavandatud mäetööstuse maa-ala, tuleb kaevandamistegevuse taotlemisel ja kavandamisel arvestada üldplaneeringus toodud tingimustega. Üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute joonisel on esitatud maardlate ja mäeeraldiste paiknemine“. Varasemas kirjavahetuses oleme selgitanud, et eesti keele seletava sõnaraamatu [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 (eki.ee) kohaselt tähendab „toetama“ muuhulgas „kellegi või millegi poolt olema“. Vastupidine seisukoht tähendab seega „kellegi või millegi vastu olema“. Selgitame, et üldplaneeringus sätestatud tingimus, mille kohaselt kaevandamist toetatakse vaid Sutlema lubjakivimaardla alal ning aladel, kuhu on hetkel väljastatud kaevandamisluba, kuni maavaravaru ammendumiseni, halvendab märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on seetõttu vastuolus MaaPS § 14. Olete oma seisukohtade tabelis selgitanud, et kohalik omavalitsus ei nõustu seisukohaga, et läbi üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse huvide väljendamine on vastuolus maapõueseadusega. Märgite täiendavalt, et üldplaneeringu ülesanne ei ole kehtivate seaduste refereerimine, vaid seaduse poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus- ja kaitsetingimuste määramine (PlanS § 55) mis arvestavad sealjuures kohalikke olusid ja vajadusi, sh mõjusid rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhke- ja virgestusaladele jne. Maa-amet nõustub, et üldplaneeringu ülesanne on seaduste poolt ette antud raamistikus täpsustavate maakasutus- ja kaitsetingimuste määramine. Selgitame, et üldplaneeringut koostades on vajalik püsida ka MaaPS poolt ette antud raamistikus. Vastavalt MaaPS § 14 lõikele 1 tuleb haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs maavaravarule (kaevandamise võimalikkus). Olukorras, kus kohalik omavalitsus tahab pikemas perspektiivis keelata maavarade kaevandamise praktiliselt peaaegu kogu valla territooriumil, ei ole võimalik rääkida maavaravarule juurdepääsu tagamisest. Selgitame jätkuvalt, et Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus selliste kaevandamisele seatavate piirangutega, mis ei tulene seadustest. Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Seega kirjeldab üldplaneering, millised kitsendused tekivad maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest, kuid PlanS kohaselt pole ülesannet ega õigust üldplaneeringus määratleda, millised piirangud seab maardlate aladele üldplaneering. Selgitame, et kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Sama menetlusloogikat rakendatakse ka geoloogilise uuringu loa menetluse korral. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik loa taotlemise korral langetada igakordselt sisustatud ja põhjendatud kaalutlusotsus, mistõttu puudub vajadus üldplaneeringus sätestada kindlas kõneviisis uute karjääride avamist välistavaid tingimusi. Kohalik omavalitsus peaks igakordselt andma 2 sisustatud tagasiside konkreetse planeeritava mäeeraldise kohta, mitte kehtestama üldplaneeringuga üldiseid piiranguid ja keelde. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keeldutakse kaevandamise keskkonnaloa andmisest ka siis, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, näeb MaaPS sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Ilmselt eelnimetatud võimalusele olete viidanud ka seletuskirjas ning seisukohtade tabelis. Märgime, et tegemist on väga erakordse meetmega, mis tekitab täiendavat ning ebamõistlikku halduskoormust, mistõttu selline lahendus, kus iga uue kaevandamisloa andmiseks tuleb pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, ei ole eesmärgipärane. Jätkuvalt selgitame, et arvel olevates maardlates on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada, seejuures Sutlema maardlas, mida kohalik omavalitsus näeb pikemas perspektiivis ainsa võimaliku kaevandamiskohana, ei ole võimalik kaevandada kõikide kasutusaladega maavarasid. Sutlema lubjakivimaardlas on arvel ehituslubjakivi ning täitekruus, ent nii era- kui avaliku sektori majandustegevuse jaoks on samaväärselt olulised ka näiteks ehituskruus ning ehitus- ja täiteliiv. Olukorras, kus kohalik omavalitsus toetab pikemas perspektiivis kaevandamist vaid Sutlema maardlas, halveneb varustuskindlus teatud kasutusalade lõikes iga aastaga ning näiteks liiva kaevandamine Kohila valla territooriumil on üldplaneeringu praeguse sõnastuse järgi tulevikus keelatud. Selgitame maavara kasutusaladega seoses, et kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Seega on ette näha, et karjääre on vajalik avada ka teistes piirkondades valla territooriumil. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa väheneva võimaluse remontida teid või teede hoolduseks kuluva summa suurenemise. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul 3 omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame eeltoodust lähtuvalt, et sätestades üldplaneeringus kaevandamisele kindlas kõneviisis sõnastatud piiranguid või keelde, läheb omavalitsuse tegevus vastuollu eeltoodud Riigikohtu lahendiga, kuna soovitakse võimaliku kaevandamise osas langetada lõplikku otsust ja võtta otsustaja rolli, sekkudes küsimusse, mille üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Maa-amet leiab, et konkreetses taotluse asukohas olevaid asjaolusid mittearvestavate keeldude ja käskude asemel on kohane üldplaneeringus esitada soovitused ning seisukohad, mida kohalik omavalitsus kaalub ja arvestab kaevandamisloa taotlusele arvamust andes. Vastuolu eemaldamiseks MaaPS-ga palume sõnastada üldplaneeringu seletuskiri selliselt, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene. Maa-amet nõustub üldplaneeringu seletuskirjas näiteks järgnevaga: „Maavara kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringu joonisel Maakasutus määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Kohalik omavalitsus kaalub loa menetluses omapoolse arvamuse andmisel planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (loetelu kaalutavate asjaoludega võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“ või näiteks järgnevaga: „Maavarade kaevandamine ja töötlemine toimub Kohila vallas üldplaneeringuga määratud mäetööstuse maa-ala juhtotstarbega aladel ning aladel, kuhu tulevikus antakse õigusakti kohane kaevandamisluba. Üldplaneeringu järgi toetab Kohila vald uute kaevandamissalade loomist Sutlema I, II, III lubjakivikarjääri aladele. Teistel mäetööstusmaa juhtotstarbega aladel toetab üldplaneering kaevandamistegevust üldplaneeringu vastu võtmise hetkeks väljastatud kaevandamislubadega kaevandamiseks eraldatud varude ammendumiseni. Muudel juhtudel eelistab kohalik omavalitsus olemasolevat või planeeringuga planeeritavat maakasutust ning väärtuste säilimist kaevandamistegevusele. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratud Mäetööstusmaa juhtotstarbega alad. Uute alade mäetööstusmaana kasutusele võtmine toimub seadustes sätestatud tingimustel. Kohalik omavalitsus võtab kaevandamisloale omapoolse arvamuse andmisel arvesse planeeritava karjääri kaugust asustatud aladest, kattumist väärtuslike maastikuobjektidega ning kaevandamisega seotud transpordi mõjusid (kaalutavate asjaolude loetelu saab ja võib täiendada). Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate karjääride lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Varustuskindluse arvestamise vajadust kaalub ja hinnangu varustuskindlusele annab loa andja“. 2. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Korrastamisprojekti koostamise käigus tuleb teha koostööd ja esitada seisukoha küsimiseks kohalikule omavalitsusele. Korrastamiseprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja esitada valmis projekt seisukoha andmiseks kohalikule omavalitsusele ja projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia“. Varasemas kirjavahetuses oleme selgitanud, et vastavalt MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta kohaliku omavalitsuse üksuse 4 arvamust. Nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamisprojekti kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega ei toimu. Palume eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt tuleb korrastamisprojekt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana ja seejärel küsitakse kohaliku omavalitsuse arvamust ka korrastamistingimuste suhtes, kuid mitte korrastamisprojekti suhtes, mis on tehniline dokument korrastamistingimustega määratud tööde teostamiseks. 3. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6- 3/21/16689-9 muuhulgas seda, et seletuskirja peatükis 3.2.3. Rohevõrgustik on märgitud (tsiteerin): „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“. Selgitasime, et maavarade kaevandamise korral on metsamaa kõlviku muutmine vajalik ning vastav keeld halvendab juurdepääsu maavaravarule ja on vastuolus MaaPS § 14. Olete rohevõrgustiku peatükki korrigeerinud, ent ilmselt on ülejäänud peatüki täpsustamise käigus jäänud rohevõrgustiku tugialal asuval metsamaal kõlviku muutmise keeld tähelepanuta. Palume täpsustada ka rohevõrgustiku tugiala tingimust (lk 48) näiteks selliselt, et metsamaa kõlviku muutmine on keelatud, v.a. aladel, kuhu on antud või antakse tulevikus õigusakti kohane kaevandamisluba. 5. Palusime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 seletuskirja peatükki 3.2.7. Maavarad täpsustada selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Omavalitsuse seisukohtade tabelis olite märkinud, et ettepanekuga arvestatakse. Märkisime oma 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9, et olete seletuskirja täpsustanud selliselt, et rakendada tuleb asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks, ent hetkel on see seletuskirja kohaselt jätkuvalt kohustuslik igakordselt. Selgitasime, et maavarade kaevandamisega ei pruugi kaasneda igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu tuleb ka leevendavaid meetmeid rakendada vaid nende ilmnemisel ehk vajaduse tekkimisel. Palusime täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Seisukohtade tabelis olete märkinud, et ettepanekuga ei arvestata, kuna teie arvates on igakordselt vajalik oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine. Täiendavalt olete selgitanud, et olulisi keskkonnamõjusid tuleb leevendada alati ja see ei saa olla kaalumise koht. Maa-amet nõustub, et juhul kui ilmnevad olulised negatiivsed keskkonnamõjud, siis on nende leevendamine vajalik ning seda ka tehakse, ent selgitame jätkuvalt, et maavarade kaevandamisega ei kaasne igakordselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, mistõttu ei ole neid vaja ka igakordselt leevendada, st asjakohased meetmed peavad olema vajaduspõhised ja neid tuleb rakendada vajadusel ehk olukorras, kui olulised negatiivsed keskkonnamõjud ilmnevad. Teie seisukohast võib aru saada selliselt, nagu te oleks veendunud, et maavarade kaevandamine ilma oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemiseta ei oleks võimalik. Maa-amet ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Märgime jätkuvalt, et kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume jätkuvalt täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Maa-amet nõustub ka alternatiivse sõnastusega, et oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ilmnemisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid nende vältimiseks või leevendamiseks. 6. Märkisime oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6- 3/21/16689-9, et veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad väärtuslikud maastikud maardlatega. Selgitasime, et seletuskirja peatükis 3.2.5. 5 Väärtuslikud maastikud on väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks seatud üldtingimuste hulgas märgitud (tsiteerin): „Maakondliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik. Väärtusliku maastiku säilimise tagab selle sihipärane hooldamine“ ning „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. Palusime üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimused piiravad olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Selgitasime, et kaevandamisloa väljastamisel mäeeraldise teenindusmaa ulatuses antud piirkonna reljeef ja maastikumuster muutub. Maa-amet nõustus seletuskirja täpsustamisega selliselt, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Seletuskirjas olevad fraasid „tuleb tagada“ ja „vältida“ on vastuolus järgneva lausega ja viitavad keelule, mis halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Olete märkinud, et seisukohaga ei arvestata ning jääte seisukohale, et üldplaneering ei saa tingimuste osas olla soovituslik dokument, vaid see väljendab selgelt kohaliku omavalitsuse huve. Maa-amet ei saa nõustuda väitega, et fraas „tuleb võimalusel vältida“ ei väljenda kohaliku omavalitsuse huve. Hetkel seletuskirjas esitatud lõik on omavahel vastuoluline, kuna kõigepealt esitatakse kindlas kõneviisis keeld ning seejärel esitatakse tingimused tegevuse teostamiseks. Maa-ameti ettepanek on eemaldada vastuolu lõigu erinevate osade vahel, et seletuskiri oleks kõikidele üheselt mõistetav. 7. Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on maavaradega arvestamise tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest. Tiheasustatud aladel ja nende lähiümbruses peab säilima kvaliteetne elukeskkond.“ Seletuskirja peatükis 3.2.7. Maavarad on täiendavalt selgitatud (tsiteerin): „Uusi karjääre ei rajata ja olemasolevad karjääre ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Täpne kaugus määratakse igakordselt eraldi asukoha põhiselt, arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust ja kohalike elanike seisukohti“. Selgitasime, et asustatud aladest eemal on võimalik kaevandada maavara vaid juhul, kui see seal asub. Maa-amet palus oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ning 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 arvestada vajaliku kauguse määramisel ka maavaradega ning maavarade säästva kasutamise põhimõtetega. Palusime täpsustada, et võimalusel uusi karjääre ei rajata ja olemasolevaid ei laiendata elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusse. Oma seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa-ameti seisukohaga ei arvestata, kuna kasutatud on sõna „eelistama“. „Võimalusel vältida“ ei ole teie arvates piisavalt tugev argument, millele kaevandamisloa taotluse menetluses oma huvide väljendamisel tugineda. Märgime jätkuvalt, et eelistamist on kasutatud vaid esimesena tsiteeritud lõigus. Palume täpsustada ka teisena tsiteeritud lõiku, et selgelt väljenduks erinevate keskkonnaelementide võrdne kaalumine ning, et maavaravarule juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks. Juhul kui te ei soovi kasutada mõistet „võimalusel vältida“, palume seletuskirja täiendada selliselt, et eelistada uute karjääride rajamist ja olemasolevate karjääride laiendamist elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse turismipiirkonna vahetus lähedusest eemal. Maa-amet nõustub alternatiivselt seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et sobiv kaugus määratakse arvestades sealjuures asustustihedust, maakasutuse tundlikkust, kohalike elanike seisukohti ja maavara säästva kasutamise põhimõtteid. Maa- amet nõustub, et kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks seatav vahemaa karjääri ning elamu- , puhke- ja ühiskondliku objekti või potentsiaalse turismipiirkonna vahel selgub igakordse 6 kaalutlusotsuse tulemusena, ent vajalik on arvestada ka maavaradega, sh on oluline arvestada millist maavara ning millisel moel hakatakse kaevandama. Maapõueseaduse § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada juurdepääs maavarale. Maa-amet jääb oma 07.04.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-6 ja 03.06.2022 kirjas nr 6-3/21/16689-9 esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukohtade juurde. Märkustega arvestamata jätmine halvendab maavara juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Maa-amet on nii varasemates kirjades kui ka käesolevas kirjas kirjeldanud, millisele üldplaneeringule Maa-amet on nõus kooskõlastuse andma. Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja sõnastust lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel