dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad ettevõtluskontoga seotud muudatuste VTK kohta

Rahandusministeerium · 1. detsember 2022
Viit
5-1/8626-2
Registreeritud
1. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2022
Vastutaja
Kairi Ani (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎01 12 2022 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus.asice60 KB

Sisu (failidest)

Rahandus ministeerium Teie 28.10.2022 nr 5-1/8626- 1 [email protected] Meie 01 .1 2 .2022 nr 4/ 242 Arvamuse avaldamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Lugupeetud Annely Akkermann ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandus ministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad väljatöötamiskavatsuses sisaldu vate muudatuste kohta. 1 . Madalama maksumäära rakendamise piirmäär E ttevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 4 kohaselt on e ttevõtlustulu maksu määr 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40 protsenti ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Rahandusministeerium on teinud väljatöötamiskavatsuses ettepaneku kaotada ette võtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus e § 4 punktis 2 sisalduv kõrgem maksumäär. See tähendaks, et edaspidi kohalduks 20%- line maksumäär kuni 40 000 eur oni. Kaubanduskoja seisukoht: Kaubanduskoda toetab plaanitavat muudatust. Kõrgema maksumäära kaotamine muuda b ettevõtluskonto kasutamise inimeste jaoks lihtsamaks ja tulusamaks ning motiveerib ettevõtluskontot kasutama senisest suuremas ulatuses. Lisaks toetab kõrgema maksumäära kaotamist ka asjaolu, et viimasel ajal on olnud väga kõrge inflatsioo n ja kiire palgakasv. Selle valguses on igati mõistlik võimaldada 20%-list maksumäära ka nende tulude osas, mis ületavad 25 000 eurot, kuid jäävad alla 40 000 euro aastas. 2 . Ettevõtluskonto andmete avalikustamine Sotsiaalmaksusead u se § 2 lõike 9 ja tulumaksuseaduse § 1 lõike 5 kohaselt vabaneb väljamakse tegija võlaõigusliku lepingu alusel füüsilisele isikule makstud teenustasult maksude tasumisest juhul, kui tasu maksustatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt ehk kantakse ettevõtluskontole. Samas ei ole täna äriühingul võimalik kontrollida, kas arvelduskonto näol on tegemist ettevõtluskontoga või mitte. Seega ei saa äriühing olla kindel, kas ta on oma kohustus t nõuetekohaselt täitnud. Väljatöötamiskavatsuses sisalduva idee kohaselt peaksid e ttevõtluskonto kasutaja puhul olema avalikud isiku üldandmed ja ettevõtluskonto number. Selleks tuleks täiendada maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punkti 12 ja lisada avalike andmete loetellu ka ettevõtluskonto tingimustele vastava konto number. Kaubanduskoja seisukoht: Toetame igati plaanitavat muudatust. Ilma ettevõtluskonto numbrita ei ole äriühingul võimalik kontrollida, kas teenust osutavale füüsilisele isikule kantud raha läks ettevõtluskontole või muule kontole ning seega ei ole äriühingule teada, kas äriühing on oma maksukohutust õigesti täitnud või mitte. Seetõttu peame eelnevalt kirjeldatud muudatuse tegemist vajalikuks. 3. Ettevõtlustulu maksu jagamise reeglid Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lg 2 sätestab, et kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud II sambaga, siis jagatakse kogutud ettevõtlustulu maks kolme ossa ( sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse reeglite kohaselt proportsionaalselt nominaalsete maksumääradega ) . Kui ettevõtluskonto kasutaja ei ole liitunud k ogumispensioniga , siis jaotatakse see kahte ossa ehk 20/53 laekunud ettevõtlustulu maksust kantakse vastavalt tulumaksuseaduses ja 33/53 vastavalt sotsiaalmaksuseaduses sätestatule. Väljatöötamiskavatsuses sisaldub ettepanek muuta ettevõtlustulu maksu jagamise skeemi ja maksumäärasid. Ettepaneku kohaselt võiks e ttevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse sse lisada reegli, mille kohaselt on II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal ettevõtlustulu maksu määr kogumispensioni makse määra võrra suurem . Seega tavapärast kogumispensioni makset (2%) tasuva ettevõtluskonto kasutaja lõplikuks ettevõtlustulu maksu määraks oleks edaspidi praeguse 20% asemel 22%. Kaubanduskoja seisukoht: Me ei ole sellele muudatusele vastu. 4 . Äriühingule teenuse osutamine Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse jõustumisel jõustu sid ka tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt peab äriühing maksma tulumaksu, kui ettevõtluskonto kasutaja osutab äriühingule teenust. Seega ettevõtluskonto kasutaja peab teenuse osutamise eest saadavalt tulult maksma ettevõtlustulu maksu ning äriühing peab samalt summalt tasuma tulumaksu määraga 20/80. Teenuse saajale täiendava maksukohustuse kehtestamise eesmärk oli vältida töösuhte asendamist näiliku ettevõtlusega ettevõtluskonto kaudu. Välja töötamiskavatsuses sisaldub kaks alternatiivset ettepanekut praeguse regulatsiooni muutmiseks. Esi mese alternatiivi kohaselt võiks kaotada ettevõtluskonto kasutajalt kalendrikuus kuni 500 euro ulatuses teenuse ostmisel äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus . Teise alternatiivi kohaselt võiks kaotada äriühingul tekkiv täiendav tulumaksukohustus täies ulatuses . Kaubanduskoja seisukoht: Kaubanduskoda palub Rahandusministeeriumil koostöös Maksu- ja Tolliametiga enne eelnõu väljatöötamist põhjalikumalt analüüsida, millised mõjud võivad mõlema alternatiiviga kaasneda. Muu hulgas tuleks hinnata, kui paljud isikud võivada hakata muudatuse tulemusena töösuhet varjama näilise ettevõtlusega, kui suures ulatuses väheneks id muudatuse tulemusena maksutulud ning millist mõju avaldaks muudatus konkurentsile . Meie hinnangul esineb risk, et ühe või teise alternatiivi jõustumisel hakatakse seda võimalust kasutama maksukohustuse vähen damise eesmärgi l . Näiteks võivad tekkida skeemid, kus isik osutab teenust töölepingu alusel , kuid töötasu tõstmise asemel hakkab ta osutama samale äriühingule teenust ka ettevõtluskonto kaudu maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Seega peame väga oluliseks, et enne muudatuse tegemist oleks läbi mõeldud, kuidas on võimalik muudatusega kaasnevaid riske maandada ja negatiivseid mõjusid leevendada . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel