Saaremaa Vallavalitsus
Teie 31.10.2022
[email protected]
Meie 01.12.2022 nr 15-3/8638-2
Arvamuse andmine Golfikompleksi
II etapp detailplaneeringu osalise
kehtetuks tunnistamise kohta
Merikotka tn 37, Lagle tn 14 ja Lagle
tn 16 katastriüksuse osas
Saaremaa Vallavalitsus esitas 31.10.2022 kirjaga nr 5-2/6100-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse andmiseks Kuressaare linnas Golfikompleksi II etapp detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) koos
asendiplaaniga Merikotka tn 37, Lagle tn 14 ja Lagle tn 16 katastriüksuse osas.
Detailplaneering kehtestati Kuressaare Linnavalitsuse 4.11.2003 korraldusega nr 750.
Planeeringuala hõlmab maa-ala suurusega 177 ha. Detailplaneeringu eesmärk on golfiväljaku ning
elamu- ja ärimaa maa-alade ja hoonestustingimuste planeerimine. Vastavalt detailplaneeringule
on elamumaa krundid jagatud kuude erinevasse elamute gruppi, kus on ehitusõigus ja
arhitektuursed tingimused grupiti erinevad. Detailplaneeringut on eelnõu kohaselt korduvalt
kruntide kaupa osaliselt kehtetuks tunnistatud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1
punkti 2 alusel kinnistute omanike avalduste alusel.
Planeeringualas asuva Merikotka tn 37 (katastritunnus 34901:010:0412, pindala 1061 m²), Lagle
tn 14 (katastritunnus 34901:010:0159, pindala 546 m²) ja Lagle tn 16 (katastritunnus
34901:010:0161, pindala 553 m²) katastriüksuste omanikud esitasid Saaremaa Vallavalitsusele
taotlused detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks eelnimetatud katastriüksuste osas,
kuna soovitakse ehitada suurema ehitisealuse pindalaga elamu kui detailplaneeringus on
määratud.
Planeeringualal kehtib Kuressaare Linnavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 1 kehtestatud
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (edaspidi üldplaneering).
Üldplaneeringus on alale määratud puhkeotstarbelise maa (golfiväljaku ala) ja elamumaa
(elamukruntide ala) juhtotstarbed. Elamumaa hoonestamise tingimusi on käsitletud
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3, kus muuhulgas on öeldud, et kruntidel suurusega alla
1000 m² on maksimaalne täisehitusprotsent 30% ja kruntidel üle 1000 m² maksimaalselt 20%
ning lubatud korruselisus on 2.
Saaremaa Vallavolikogu on seisukohal, et PlanS § 125 lõike 5 alusel on Merikotka tn 37, Lagle tn
14 ja Lagle tn 16 katastriüksustele võimalik väljastada projekteerimistingimused elamu
ehitamiseks. Kavandatavate elamute ehitisealused pinnad vastavad üldplaneeringuga määratud
elamumaa juhtotstarbe ehitustingimustele.
Selgitame, et PlanS § 125 lõige 5 annab erandina võimaluse loobuda detailplaneeringu koostamise
kohustusest ja asendada see projekteerimistingimustega juhul, kui tegemist on juba hoonestatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kinnistute vahele jääva kinnisasjaga ning seda vaid eeldusel, et on täidetud PlanS § 125 lõike 5
punktides 1 ja 2 toodud nõuded, sh peavad üldplaneeringus olema toodud
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Samuti ei tohi ehitise püstitamine
olla vastuolus üldplaneeringus toodud nõuetega. Käesoleval juhul ei jää Merikotka tn 37, Lagle
tn 14 ja Lagle tn 16 katastriüksused olemasoleva hoonestuse vahele. Samuti ei saa erandi
tegemiseks aluseks võtta kehtivat detailplaneeringut, kuna Merikotka tn 37, Lagle tn 14 ja Lagle
tn 16 katastriüksustega piirnevale Merikotka tn 10 katastriüksusele ei ole detailplaneeringus
ehitusõigust määratud ning Lagle tn 12 ja Merikotka tn 39 osas on detailplaneering samuti osaliselt
kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole projekteerimistingimuste väljastamine Merikotka tn 37, Lagle
tn 14 ja Lagle tn 16 katastriüksustele PlanS § 125 lõike 5 alusel kooskõlas seaduses sätestatud
tingimusega.
Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud kaasates erinevaid
osapooli. Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud
tingimustele, on võimalus koostada osaliselt uus detailplaneering, mille menetlemisse kaasatakse
planeeringuala kruntide omanikud ja laiem üldsus. Lisaks on tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-
st 27 ja PlanS § 140 lõikest 1 detailplaneeringu kehtestamisest viie aasta möödumisel kohalikul
omavalitsusel võimalik vajadusel valida, kas tunnistada detailplaneering kehtetuks või väljastada
projekteerimistingimused EhS § 27 alusel. Vajadus peab olema objektiivselt põhjendatud –
eelkõige läbi avalike huvide ja väärtuste. Samuti on Ringkonnakohus lahendis 3-17-1201
märkinud, et kohalikul omavalitsusel tuleb planeerimisdiskretsiooni teostamisel lähtuda mitte
üksnes kinnistu omaniku erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võtta arvesse konkreetse
piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning –põhimõtteid.
Lisaks selgitame, et detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud
planeeringu terviklahenduse elluviidavus pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist
(PlanS 140 lõige 2). Eeltoodust lähtuvalt tuleb juhul, kui detailplaneeringu lahendus ei ole
elluviidav ja soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, kaaluda muu hulgas uue
detailplaneeringu algatamist. Saaremaa Vallavolikogu on korduvalt detailplaneeringut osaliselt
kehtetuks tunnistanud, samuti ei vasta detailplaneeringu kehtival osal mitmed püstitatud hooned
detailplaneeringuga määratud ehitusõigusele. Oleme seisukohal, et tervikliku ruumilahenduse
saavutamiseks ja säilitamiseks on uue detailplaneeringu koostamine otstarbekas. PlanS § 140 lõike
8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem
kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad
haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tulenevad nõuded, sh nõue haldusakti põhjendamiseks
vastavalt HMS §-le 56. Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, tuleb
põhjenduses märkida kaalutlused, millest kohalik omavalitsus lähtub hinnates seejuures nii era-
kui ka avalikku huvi. Muu hulgas palume otsuse eelnõud eeltoodust lähtudes täiendada tuues mh
välja, miks ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul vajalik uue detailplaneeringu koostamine või
miks ei ole võimalik detailplaneeringut täpsustada EhS § 27 kohaste projekteerimistingimustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
2
Katrin Kuusk 6113155
[email protected]
3