Lp Ingrit Raat Teie nr
Juhatuse liige
Fööniks Pansionaat Meie 31.05.2021 nr 7-9/210080/2103712
OÜ Zunt
[email protected]
Kontrollkäik Fööniks Pansionaati
Austatud Ingrit Raat
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 19. jaanuaril 2021. aastal ette teatamata OÜ Zunt Fööniksi
Pansionaadi (edaspidi: hooldekodu) tegevust üldhooldusteenuse osutamisel ja hooldekodu elanike
elamistingimusi.
Hooldekodus on head olmetingimused. Elu- ja hügieeniruumid on abivahenditega varustatud
(käetoed jms) ning lamatiste raviks on kasutusel mootoriga reguleeritav voodi. Pakutakse
erimenüüsid (diabeetikutele, püreeritud ja laktoosivaba menüü). Väärib tunnustust, et
koroonaviiruse tõttu kehtestatud piiranguid arvestades pakub hooldekodu inimestele
alternatiivseid suhtlusvõimalusi (mh Skype) oma lähedastega.
Fööniksi Pansionaadis elab nii suure hooldusvajadusega lamajaid kui ka dementsusega inimesi.
Selleks et kõik hooldekodu elanikud saaksid head hooldust ja piisavalt tähelepanu, peaks
hooldekodus olema rohkem koolitatud töötajaid. Õiguskantsler palub töötajate arvu ja
tööülesandeid kavandades arvestada hooldekodu elanike suure abivajadusega. Inimeste
liikumisvabadust ei tohi õigusliku aluseta piirata, inimeste ohutuse tagamiseks tuleb leida
õiguspärased võimalused.
Õiguskantsler palub hooldekodul hoolsamalt järgida tervisekaitsenõudeid ja tagada elanike
privaatsus. Samuti tuleb hooldekodu elanikele pakkuda rohkem mõtestatud ajaveetmise võimalusi,
liikumisraskustega inimestega võimelda ning viia neid õue. Ravimite käitlemisele ja
manustamisele kehtestatud nõuetest tuleb kinni pidada.
Fööniksi Pansionaadis on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 80 inimesele. Kontrollkäigu ajal
elas hooldekodus 74 inimest: esimesel korrusel 15, teisel korrusel 38 ja kolmandal korrusel 31
inimest. Hooldekodu asub kolmekorruselises liftiga majas. Magamistoad on ühe- kuni
neljakohalised. Mõnda tuppa on paigaldatud töötajate väljakutse süsteem ning üldruumides on
kasutusel videovalve. Meditsiiniõde kontrollkäigu ajal hooldekodus ei töötanud.
Kontrollkäigul tegid õiguskantsleri nõunikud koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu
ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ning hooldekodu elanikega.
2
1. Liikumisvabadus
Kontrollkäigu ajal selgus, et mitut esimese ja teise korruse magamistoa ust on võimalik ilma
võtmeta avada vaid väljastpoolt (ukseluku nn liblikas asus väljaspool tubadel nr 101, 103, 218 ja
219). Selline lukustussüsteem võimaldab ukse sulgeda nii, et hooldekodu elanik ei saa ruumist
omatahtsi lahkuda. Kolmandal korrusel kasutati hoolealuse magamistuppa lukustamiseks
väljastpoolt võtmega suletavat lukku – toa nr 331 ukse ees oli võti, mis pärast ukse lukustamist
asetati koridoris asuva lambi peale. Samuti oli väljaspool magamistoa ust võti ees toal nr 342.
Inimesi pandi magamistuppa luku taha ka kontrollkäigu ajal. Ühest magamistoast oli kuulda
inimese hüüdeid, et ta soovib toast lahkuda, ning järjepidevat ukselingi lõgistamist. Mitme
magamistoa elanikke lubati lukustatud toast välja vaid söögiajaks ning pärast einestamist suunati
nad tagasi lukustatud magamistuppa. Vestlustest selgus, et mitu magamistuba lukustatakse ka
ööseks. Inimeste tuppa lukustamine oli ka dokumenteeritud (16.09.2020 juhtum).
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib piirata psüühikahäirega inimese
liikumisvabadust juhul, kui ta on endale või teistele ohtlik. Liikumisvabadust tohib piirata siiski
ainult kindlatel tingimustel, mis on seaduses selgelt sätestatud (PS § 20 lg 2). Seda võib teha üksnes
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des
11 ja 14 sätestatud juhtudel. Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest. SHS ega
PsAS ei anna õiguslikku alust piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ja
isikupuutumatust. Lisaks võib järelevalveta jäetud segadusseisundis inimene ennast või oma
toakaaslast vigastada. Seega ei tohi hooldekodu elanikku tema nõusolekuta ruumi lukustada nii, et
too ei saa sealt soovi korral lahkuda.
Mõistagi võib hooldekodusse sattuda ka keerulise käitumisega inimesi – näiteks dementsuse
diagnoosiga inimesi, kes segadusseisundis võivad uitama minna või keda tuleb käitumishäire tõttu
hoolsamalt valvata. Sellest hoolimata peab hoolekandeasutus tagama kõigile hooldekodu elanikele
turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel.
Kontrollkäigul jäi kahtlus, et dementsusega inimeste uitama mineku takistamiseks on kasutatud ka
voodipiirde ülestõstmist. Üldhooldekodus ei ole lubatud inimese liikumisvabaduse piiramiseks
sellist abinõu kasutada. Segadusseisundis inimene võib püüda kõrgest voodipiirdest üle ronida ja
seejuures ohtlikult kukkuda. Rahutu elaniku ringiuitamise takistamiseks ei ole voodipiirde
ülestõstmine sobiv ega õiguspärane meede.
Vahel vajab inimene tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et
üldhooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab teenuseosutaja teatama
hoolealuse rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusele ja eestkostjale, et inimene
vajab teistsugust teenust. Inimese võib ilma tema nõusolekuta hooldusele paigutada vaid SHS
§ 105 lõikes 1 sätestatud alustel ning kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise otsustab kohus.
Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla
keerulise käitumisega elanike eest hoolitsemisel. Inimeste ohutus tuleb tagada igal juhul
õiguspärasel ja sobival viisil. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest, tööülesannete
ümberjaotamisest, inimestele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest.
3
Dementsusega hooldekodu elaniku heaolu tagamiseks ja neile sobiva keskkonna kohandamiseks
leiab nõuandeid MTÜ Elu Dementsusega koostatud juhendmaterjalist.
Ilma seadusliku aluseta ei tohi inimeste liikumisvabadust piirata, sealhulgas neid magamistuppa
lukustada ega muid piiravaid abinõusid kasutada. Hooldekodu elanike magamistubade ustelt tuleb
eemaldada lukud, mis võimaldavad ust ilma võtmeta avada üksnes väljastpoolt.
2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekodu elanikud on majutatud ühe- kuni neljakohalistesse magamistubadesse. Üldjuhul tuleb
hooldekodu elanikke majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel
tuleb jälgida, et ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks õendusabiteenuse
osutajatel voodite juurde pääseda mõlemast küljest. Mitme voodi juures ei olnud kohtvalgustit.
Magamistubades peab olema kehtiva korra järgi ette nähtud varustus.
Hooldekodus on kaks läbikäidavat tuba, kus inimene peab oma tuppa pääsemiseks liikuma läbi
teise magamistoa. On mõistetav, et hooldekodu püüab elanike paigutamisel leida kõigile sobivaid
lahendusi. Tuleb aga arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu ja magamistuba on
nende privaatsfäär. Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada piisavat eraldatust. Privaatsuse
tagamise vajalikkust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises.
Hooldekodus pole lamajate pesemiseks pesemisraami. Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus
inimene, keda tervisliku seisundi tõttu ei olnud võimalik dušitoolil pesta ning keda hooldati voodis
spetsiaalse pesuvahendiga. Pesuraami mahutav pesuruum oli hooldekodus olemas. Suure
hooldusvajadusega inimestele pikaajalise hooldusteenuse pakkumisel tuleks teha vajalikke
muudatusi, et ka neid inimesi oleks võimalik voolava vee all pesta. 1 Mitme lamaja pesemine
dušitoolil on aeganõudev ja keerukas ning ka inimese seisukohast ebamugav. Hooldekodul peab
olema elanike eest hoolitsemiseks piisavalt abivahendeid ja teenuse osutamiseks kohandatud
keskkond. Kuna üldhooldusteenust pakutakse ka lamajatele, tuleb hankida spetsiaalne
pesemisraam, mis teeb pesemise mugavamaks nii elanikule kui ka hooldajale. Positiivne on, et
inimesi pestakse hooldekodus piisavalt sageli. Ka voodipesu vahetatakse vastavalt
tervisekaitsenõuetele vähemalt kord nädalas.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme ega
vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli,
peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.2 Oluline on tagada privaatsus kõigi
hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui
inimene ise sirmi või kardinat ei küsi. Esimese korruse magamistoas puudus ühel tualettpotil
prilllaud.
Töötajate väljakutse süsteemi saab kasutada vaid osa elanikke. Kutsenupud on paigaldatud viide
tuppa. Ühe toa elanik selgitas, et nuppu tegelikult kasutada ei saagi. Tõhus abi kutsumise süsteem
aitab tagada, et inimeste abivajadust märgataks õigeaegselt. Kui hooldekodus elavad inimesed ei
1
Vt ka Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee 20.12.2020
faktileht „Persons deprived of their liberty in social care establishments“, p 14.
2
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse
austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides
ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
4
saa kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud oma abivajadusest personalile teada andma
hõikudes või paluma kaaslastel abi kutsuda. Mitmed inimesed tundsid selle pärast muret. Iseäranis
muretseti selle pärast, et õhtusel ja öisel ajal on kolme korruse peale vaid üks hooldaja, kes teeb
küll aeg-ajalt ringkäike, kuid ei pruugi siiski abivajaja hõikumist kuulda. Samuti võib hõikumine
olla inimestele kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste rahu. Elanike turvalisuse
huvides peaksid kutsungiseadmed olema kõigi voodite juures.
Hooldekodu on osaliselt kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele. Ratastooli ja
ratastugiraamiga liikujate tarbeks on hoones lift. Mitme siseukse lävepakule on lisatud liikumise
hõlbustamiseks pandus. Vestlustest selgus, et liikumistee õue on siiski takistustega, mistõttu
ratastooliga liikuv inimene kõrvalise abita õue minna ei saa.
Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert osutas kokkuvõttele lisatud eksperdiarvamuses
uksepakule, mida võib liikumisraskustega inimestel olla keeruline ületada. Kui hooldekodus ei ole
liikumisteed kohandatud liikumisraskustega inimeste erivajadustele, peavad nad rohkem kõrvalist
abi paluma. See koormab abistajaid ning võib abipalujas tekitada alaväärsustunnet. Nii võib
inimene kukkumishirmu või liikumistakistuse tõttu loobuda näiteks õues jalutamast või mõnest
muust tegevusest, milles ta on võimeline osalema ning millest ta on ka huvitatud.
Liikumisvõimaluste parandamiseks saab põrandapinna katet tasandada, lävepakud asendada
õhemate liistudega vms.
Hooldekodu elanikud olid teenuse kvaliteediga üldjuhul rahul ning kiitsid töötajate sooja
suhtumist. Päeval (07.30–19.30, olenevalt graafikust) tegeleb hooldekodu elanikega kolmandal ja
teisel korrusel kolm hooldajat, esimesel korrusel kaks hooldajat. Töögraafikus tuleb ette ka päevi,
kus töötajaid on kohal vähem. Õhtuti ja öösiti on tööl üks hooldaja, kes vastutab kõigil kolmel
korrusel elavate inimeste eest. Lisaks töötavad päevasel ajal hooldekodus ka pesija ja koristajad.
Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult
tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma elanikele turvalise keskkonna ja
tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1).
Seaduses ei ole kehtestatud üldhooldekodu minimaalset töötajate arvu, kuid peab arvestama, et
hooldajad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda
hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Piisava töötajate hulga määramisel tuleb arvestada, kui
palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete, territooriumi ja asutuse
eripärad. Fööniksi Pansionaadi puhul tuleb silmas pidada, et maja kõigil kolmel korrusel on nii
lamajaid kui ka dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu.
Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoimingud
ning muud vajalikud toimingud saaks teha vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele.
Personalipuudus võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise riski.
Suur osa üldhooldusteenuse osakonna elanikke vajab abi pesemisel ja muudes
hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ega jõua
teha kõiki inimeste terviseseisundi säilitamiseks vajalikke toiminguid (nt pakkuda mõtestatud
tegevust dementsusega inimestele, võimelda lamajatega, viia neid õue).
Õhtuti ja öösiti võib olla ühel tööle jääval hooldajal keeruline hoolitseda kõigi lamajate eest, keda
tuleb regulaarselt pöörata. Hooldajal on raske seda üksi teha. Ette võib tulla ka ootamatusi, nt kui
mõni hooldekodu elanik kukub. Tuleks põhjalikult läbi mõelda, kas kõik hooldekodu elanikud on
majutatud nii (nt ligipääs voodile), et nende aitamiseks saab kasutada nüüdisaegseid abivahendeid
5
(nt lingtõstukit, libilauda). Kui töötajad ei kasuta hoolealuste tõstmiseks ja siirdumise toetamiseks
abivahendeid ning on sunnitud inimesi tõstma üksinda, võib see ohustada töötajate tervist. Samuti
võivad töötajad loobuda tegelemast mõne lamajaga, kelle tõstmine on ülemäära keeruline: nii jääb
inimene voodisse ega pruugi enam oma magamistoast välja pääseda. Lahenduseks võib olla see,
kui hooldekodus oleks õhtuti ja öösiti tööl rohkem hooldustöötajaid, kes saaksid liikuda mitmel
korrusel ning aidata hoolitseda suurema hooldusvajadusega inimeste eest.
Kui hooldekodusse satub inimesi, kes vajavad tugevamat järelevalvet (nt dementsuse diagnoosiga
inimesed), seab see hooldekodu töötajad keerulise ülesande ette. Üldjuhul vajavad dementsusega
inimesed teistega võrreldes rohkem hooldajate individuaalset tähelepanu. Samuti nõuab nendega
tegelemine personalilt eriteadmisi ja oskusi. Kui neid asjaolusid ei ole töötajate arvu planeerimisel
arvesse võetud, on hooldajate töökoormus liiga suur ning see võib sundida neid kasutama
lubamatuid meetodeid. Näiteks selleks, et takistada dementse inimese uitama minekut või ära
hoida teisi hooldekodu elanikke häirivat tegevust söögiajal, lukustatakse ta magamistuppa või
piiratakse tema liikumisvõimalusi üles tõstetud voodipiirdega (vt ka alapeatükk 1). Selleks et saaks
arvestada kõigi hooldekodu elanike eripärade ja vajadustega (sh ohutus), peab hooldekodus olema
piisavalt töötajaid ning töökorraldus peab olema läbimõeldud.
Alates 2020. aastast peab üldhooldusteenust vahetult osutav hooldustöötaja vastama SHS § 22
lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et
hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi
õigesti hinnata, nad ei pruugi toimida ärevatel hetkedel inimese parimates huvides ega valida tema
heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega töötajad suudavad
paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast)
hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. Rohkem kui pooled hooldustöid
tegevatest töötajatest on majandustegevuse registri andmetel täitnud hooldustöötaja
ettevalmistusnõuded, mis aitab olulisel määral kaasa kvaliteetse hooldusteenuse osutamisele.
Seitse hooldustöötajat tegutseb abihooldustöötajana.
Silma jäi, et mitmel juhul oli ettevalmistusnõueteta hooldustöötajale pandud tööülesannete
täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Nimelt juhendab SHS § 22 lõike 3 järgi
abihooldustöötaja tööd hooldustöötaja. Töögraafikute järgi töötas aga vähemalt kolmel korral
abihooldustöötaja hooldekodu esimesel korrusel üksinda. Nõnda ei tohiks see olla, sest
seadusandja mõte on olnud võimaldada lisatööjõudu abihooldustöötajate näol, kuid nende
tööülesannete täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja.
Õiguskantsler palub tagada, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud hooldajaid, et
kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal.
Töötajatele peab kindlasti tagama võimaluse saada seadusega nõutavat koolitust. Töötajate
väljakutse süsteemi peaks olema võimalik kasutada kõikide voodite juures. Rohkem tähelepanu
tuleb pöörata tervisekaitsenõuete järgimisele ning privaatsuse tagamisele. Ka dementsusega
hooldekodu elanikele tuleb leida sobiv tegevus, neid juhendada ning kohandada keskkond nende
vajadustele.
3. Ravimite käitlemine ja manustamine
Hooldekodus jagab raviskeemi järgi retseptiravimeid ravimidosaatoritesse selle eest vastutav
hooldustöötaja. Elanikke aitavad ravimite võtmisel hooldajad, kes jälgivad, et inimesed võtaksid
ravimeid raviskeemi järgi. Kuna hooldekodus õde ei ole, peavad hooldajad mõnikord otsustama
6
ka rahutule elanikule vajadusel võtmiseks määratud retseptiravimi manustamise üle. Näiteks oli
teisel korrusel hooldajatele valmis pandud Diazepami tilgad manustamisjuhisega „õhtuks, kui on
rahutu“. Alati ei dokumenteerita vajaduspõhiselt antavate ravimite manustamist, mistõttu ei ole
selge, kes otsustas, et ravimi andmine on põhjendatud.
Põhiseaduse §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et
retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid
– eriti retseptiravimid – võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu)
ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi võtmine oleks
põhjendatud.
Kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes vajaduse
korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks peab olema võimalik
kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab
seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava ravimi manustamist tagantjärele
kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne dokumenteerimine aitab välistada
ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise näidustuseta hoopis mõnel muul
(lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil. Teiseks, ravimi manustamise üle tohib otsustada vaid
tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja. Hooldaja võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti
määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei tule iga kord hinnata ravimi andmise vajadust.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja
mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks
võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust. Nõuetekohast
ravimite manustamist võib aidata tagada ka Eesti Haigekassa rahastatav õendusteenus.
Hooldekodus hoitakse ravimeid lukustatud ruumis ja igal korrusel asuvas söögisaalis. Teise ja
kolmanda korruse söögisaalides hoitakse ravimipakendeid ja täidetud ravimikarpe aknalaual, kapil
ja lukustamata sahtlites. Kuigi söögisaalid on tavapäraselt lukustatud ja söögiajal viibivad ruumis
ka hooldustöötajad, jäi mulje, et mõnel juhul võisid retseptiravimid siiski olla elanike käeulatuses.
Näiteks siis, kui hooldaja on hõivatud mõne hoolealuse abistamisega.
Kuna ravimite väär kasutamine võib inimese tervist kahjustada, on Riigikogu näinud ette, et
ravimite säilitamisel tuleb vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte (RavS § 34 lg 1).
Hooldekodus elab inimesi, kes ei pruugi oma seisundi tõttu mõista ravimite väärkasutuse tagajärgi.
Kui ravimid on kõrvalistele isikutele kättesaadavad, võib kaduda ülevaade, kui palju ja mis
ravimeid hooldekodus on, ning võib tekkida küsimus, kas inimestele on ravimeid antud
õiguspäraselt. Hooldekodu elanike elu ja tervist võib ohustada see, kui mõne ravimi järele tekib
vajadus ootamatult, kuid selle varu on hooldekodu teadmata otsa saanud. Sestap on oluline
säilitada ravimeid nii, et need ei satuks inimeste kätte, kellele need ei ole mõeldud. Sellele juhtis
tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert.
Ühel hooldekodu elanikul on lubatud hoida kokkuleppe kohaselt käsimüügiravimit enda käes.
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõrvalised isikud ei pääseks ligi ka selle inimese ravimitele.
Kolmanda korruse söögisaali kapil olid lahtised poolikud tabletid. Need ravimid olid alles jäänud
mitmest ravimite võtmise korrast. Tarbetud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada. Ravimijääkide
7
kogumine ei ole põhjendatud, sest nii võib tekkida ravimite kuritarvitamise oht, samuti on see
vastuolus ravimiarvestuse eeskirjadega.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja mis põhjusel
otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks võimalik arsti
pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust tagantjärele kontrollida. Ravimeid peab käitlema
nõuetekohaselt.
3. Värskes õhus viibimine ja vaba aja sisustamine
Hooldekodus pole tegevusjuhendajat, kes korraldaks inimeste vaba aja tegevust, juhendaks
mõtestatud tegevusi ning aitaks hooldekodu elanikke õue jalutama. Koostatud on päevakava, mille
järgi kell 11 on planeeritud aeg grupitegevuseks ning kell 14 personaalseks tegevuseks, kuid
organiseeritud ühistegevusi ja juhendatud individuaalseid tegevusi tehakse harva. Hooldusteenuse
osutamise lepingu järgi peaks hooldekodu pakkuma tööpäeviti osavõttu kuni kahest rühmatunnist
(hommikuring, ajalehe ettelugemine, võimlemine ja tegevustund). Siiski jäi mulje, et paljud
hooldekodu elanikud veetsid oma päeva tegevusetult. Pigem vaadatakse iga päev koos telerit.
Vahel loevad hooldajad ette ka raamatut või ajalehte. On tehtud ka võimlemisringe hooldekodu
elaniku juhendamisel. Õues talvel ei käida.
Kuna kontrollkäigu ajal käisid hooldekodu hoovis ehitustööd, ei kasutatud hoovi igapäevaseks
jalutamiseks. Hooldekodul tuleks läbi mõelda, kus elanikud saaksid ehitustööde ajal jalutamas
käia. Pealegi tuleb selle tarbeks planeerida ka tööjõudu – mitmed hooldekodu elanikud vajavad
õueminekul abi (nt ratastooli siirdumisel ja riietumisel), kuid hooldajatel ei ole suure töökoormuse
tõttu aega neid kõiki õue viia. Lamavate inimestega regulaarselt ei võimelda. Palju tähelepanu
vajavad ka dementsuse diagnoosiga elanikud, kellele meeldib aktiivselt ringi liikuda.
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Liikumisvaegusest
põhjustatud probleemide ennetamiseks tuleb rohkem tegelda just piiratud liikumisvõimega elanike
aktiveerimisega. Lamavatele haigetele on regulaarne võimlemine väga oluline: see aitab säilitada
liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline lamamine.
Hooldekodu elanike terviseprobleeme ja vanust silmas pidades on äärmiselt oluline pakkuda neile
rohkem juhendatud tegevust ning lamajatega võimelda. Elanike suuremale aktiveerimise
vajadusele juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert.
Oluline on, et ka suurema liikumispuudega või voodihaigetele inimestele pakutaks jõukohast
tegevust. Need inimesed ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, vaid neile peab andma
võimaluse värskes õhus viibida. Iseäranis oluline on värskes õhus viibimise soodustamine sellistes
olukordades, kus koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise abinõuna on loobutud
ühistegevustest. Ka ratastooli kasutajad peavad saama õues käia ning vajaduse korral tuleb neid
selles igati abistada. Hooldekodu elanike suurema abivajadusega tuleb arvestada personali
koosseisu ning tööülesannete planeerimisel, et personalinappus ei takistaks elanikega tegelemist.
Jõukohased aktiveerivad tegevused ning siirdumist puudutav abivajadus tuleb kirja panna ka
hooldekodu elaniku hooldusplaani.
8
Õiguskantsler tunnustab hooldajate tööd ja pühendumist, kuid palub tagada, et hooldekodus oleks
kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid ning et personali koosseisu ning tööülesannete kavandamisel
arvestataks ka suurema abi osutamise vajadusega (sh mõne dementsusega elaniku suurema
järelevalve vajadusega). Õiguskantsler palub Fööniksi Pansionaadil pakkuda hooldekodu
elanikele rohkem aktiveerivaid tegevusi ning lamajatega võimelda.
5. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning
Terviseameti antud soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada SARS-
CoV-2 leviku tõkestamiseks. Kontrollkäigu eel oli tehtud ettevalmistusi hooldekodu elanike ja
töötajate vaktsineerimiseks.
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava
juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. 2020. aasta kevadel mõõdeti hooldekodu
elanike kehatemperatuuri iga päev, kuid kontrollkäigu ajal enam mitte. Hooldekodul oli olemas
isikukaitsevahendite tagavara.
Elanike ja töötajate tervise kaitseks olid majas mitmesse kohta paigaldatud käte desinfitseerimise
dosaatorid. Ettevaatusabinõude tõhusaks rakendamiseks tuleks jälgida, et igas tualettruumis oleks
alati seep. Mõne kraanikausi juures oli see otsa saanud.
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestati hooldekodus alates 24. augustist
2020. a külastuspiirang. Hooldekodusse on lubatud saata pakke ja korraldatud oli pakkide
kontaktivaba üleandmine.
Kontrollkäigul hakkas silma, et mõnel hooldekodu elanikul oli oma telefon või muu nutiseade,
mille kaudu nad saavad oma perekonnaga ühendust pidada. Oli ka neid inimesi, kes vajavad tuge
telefoni laadimisel. Seda vajadust märgata on oluline, sest mõni hoolealune võib peljata oma
abipalvega hõivatud töötajate poole pöörduda.
Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis
sellises olukorras, kus suhtlemist on piiratud pikema aja jooksul ning pole ka teada, kas lähikuudel
olukord märgatavalt paraneb. Hoolekandeasutusel on sellises olukorras varasemast suurem
vastutus aidata inimestele luua lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt piiratakse
lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Väärib
kiitust, et Fööniksi Pansionaadis on sellele tähelepanu pööratud. Pansionaadis võimaldatakse
videokõnede pidamist ning lähedatele näidatakse inimeste käekäiku ka fotode kaudu (mh
edastades fotosid tähtpäevade tähistamisest).
Hea mulje jättis lähedastega videokõnede tegemise korraldus. Hoolealuse lähedased saavad
videokõne tegemise soovist päev varem hooldekodule teada anda ja nõnda on hoolealustel
võimalik iga nädal Skype’i vahendusel lähedastega ühendust hoida. Arvuti viiakse hooldekodu
elaniku tuppa ning vajaduse korral abistab hooldaja inimest ka tehnilistes küsimustes. Positiivsena
võib välja tuua, et teavet videokõnede tegemise võimaluse ja korralduse kohta leiab hõlpsasti nii
hooldekodu veebilehelt kui ka välisukselt. Hooldekodu elanikud kiitsid videokõnede võimalust
väga.
9
6. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 25.06.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]