Maris Lauri Teie 23.04.2021 nr 8-1/2722
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 26.05.2021 nr 18-2/210985/2103605
Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Tänan Teid, et olete arvesse võtnud mitut 16. detsembril 2020 saadetud kirjas tehtud märkust.
Eelnõu täiendamise käigus on eelnõusse lisatud rakendussäte, mille kohaselt muutuvad
automaatselt elatissummad, mis on kohtulahendiga kindlaks määratud enne seaduse jõustumist.
Nii põhimõtteline ja tuhandete perede jaoks oluline muudatus peab olema põhjalikult läbi
kaalutud, et elatist saama õigustatud laste huvid ei saaks kannatada.
Kehtiva seaduse järgi saab kohus lapsele elatise mõista maksekäsu kiirmenetluses ja
hagimenetluses. Kui maksekäsu kiirmenetluses mõistab kohus elatise välja kõiki asjaolusid
põhjalikult kaalumata, siis hagimenetluses peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid (sh lapse vajadusi
ja vanema võimalusi) ning mõistma elatise, mis on konkreetse pere olukorda arvestades õiglane.
Kohtu poolt kõigi asjaolude kaalumise tulemusel määratud elatise suurust ei saa seaduse
rakendussättega vähendada. See ei oleks kooskõlas lapse parimate huvide esikohale seadmise
põhimõttega, kuna ei arvestaks eluliste asjaolude ja lapse tegelike vajadustega. Samuti võib selline
muudatus olla vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva kohtulahendi seadusjõu põhimõttega, mis
kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele meelevaldselt muuta. Äärmisel
juhul võib kaaluda enne seaduse jõustumist maksekäsu kiirmenetluses kohtulahendiga kindlaks
määratud elatissummade muutmist. Ka maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendite muutmisel
tuleks esikohale seada lapse parimad huvid ja kaaluda üleminekuperioodi kehtestamist, mille
jooksul elatissumma väheneb järk-järgult, mitte ühekorraga. Muudatusi tehes peab arvestama, et
erinevate laste vajadused on erinevad ja elatis peab võimaldama iga lapse vajadusi rahuldada igal
ajal. Igakuise sissetuleku järsk vähenemine võib lapse senise elukorralduse segi lüüa.
Eelnõuga kavandatakse täiendada perekonnaseadust §-ga 2172. Selle paragrahvi esimene lõige
näeb ette, et kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma
alaealisele lapsele elatist 193−292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem
kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ei ole õige suunata uuesti kohtusse väga suurt hulka peresid,
kelle elatisvaidlustes on kohus konkreetseid asjaolusid põhjalikumalt kaalumata välja mõistnud
senise seadusjärgse miinimumelatise. Paraku ei selgu, millele tugineb eeldus, et kõikides enne
1. jaanuari 2022 lahendatud elatisvaidlustes, kus kohus on otsustanud määrata alaealisele lapsele
2
elatiseks 193−292 eurot kuus (k.a), on kohus elatise välja mõistnud konkreetseid asjaolusid
põhjalikumalt kaalumata. Kui maksekäsu kiirmenetluses mõistab kohus elatise välja kõiki
asjaolusid põhjalikult kaalumata, siis hagimenetluses lahendatud elatisvaidluste kohta seda öelda
ei saa. Kehtiv seadus võimaldab kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades välja mõista nii
miinimumist suurema kui ka väiksema elatise, kui selleks on mõjuv põhjus.
Seletuskirjas viidatud kohtunike kirjas Justiitsministeeriumile on märgitud: „Kehtiva regulatsiooni
puuduste tõttu on kohtus elatisvaidluste lahendamine osutunud ääretult aja- ja ressursikulukaks
ning seda menetlustes, mis peaksid olema laste kaitseks kiired ja efektiivsed.“ Kohtunikud on
täpsustanud: „Miinimumpalga pidev tõus on aga tinginud selle, et elatise vähendamine alla
miinimumi on muutunud erandist reegliks. Sellisena ei vasta miinimumelatise määr enam praktika
vajadustele ega lihtsusta elatisnõuete lahendamist, vaid vastupidi.“ Kohtunike kirjast selgub, et on
palju selliseid elatisvaidlusi, kus vanem on taotlenud elatise vähendamist alla miinimumi, mistõttu
kohus on pidanud elatissumma kindlaks määramisel konkreetseid asjaolusid põhjalikult kaaluma.
Kohtunike hinnangul selliste vaidluste arv suureneb. Eelnõuga plaanitakse muuta ka neis
menetlustes kindlaks määratud elatise suurust, kui see on vahemikus 193−292 eurot kuus (k.a).
Aastatel 2015−2019 oli minimaalne elatis 195−270 eurot kuus ühe lapse kohta. Niisiis on
võimalik, et 2015.−2019. aastal on kohus hagimenetluses konkreetseid asjaolusid põhjalikult
kaalunud ja mõistnud lapsele miinimumist suurema elatise, mis jääb vahemikku 193−292 eurot
kuus. Eelnõuga plaanitakse muuta ka hagimenetluses tehtud kohtulahendeid ja lugeda, et alates
1. jaanuarist 2022 peab vanem kohtulahendi kohaselt tasuma elatist 193 eurot kuus.
Seadusega elatise automaatne vähendamine olukorras, kus kohus on kõiki asjaolusid (sh lapse
vajadusi ja vanema võimalusi) kaaludes mõistnud elatiseks 193−292 eurot, ei ole põhjendatud.
Selline muudatus oleks vastuolus kohtulahendi seadusjõu põhimõttega. Kohtulahendi seadusjõu
põhimõte „kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta
meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse seadusjõustumise
eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks
õiguskindlusele ka õigusrahu“ (RKPJKm 07.11.2014, 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 12.04.2016, 3-
3-1-35-15, 47)1.
Ei ole põhjust eeldada, et seadusjärgse minimaalse elatise suuruse muutmise tõttu on muutunud ka
lapse vajadused või vanema võimalused kohtu määratud elatist maksta. Sellistes asjades elatise
suuruse automaatne vähendamine ei oleks kooskõlas lapse parimate huvide esikohale seadmise
põhimõttega (lapse õiguste konventsiooni art 3 ja lastekaitseseaduse § 5 p 3 ja § 21). See põhimõte
kohustab kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse
kavandamisel välja selgitama lapse parimad huvid ning lähtuma otsuse tegemisel nendest kui
esmatähtsast kaalutlusest. Seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas on arvestatud lapse
parimate huvide esikohale seadmise põhimõtet. Samuti puuduvad seletuskirjas ammendavad
põhjendused, miks on valitud lahenduse puhul peetud kohtumenetluse efektiivsust kaalukamaks
kui kohtulahendi seadusjõud ja võimude lahususe ning tasakaalustatuse põhimõte. Neil põhjustel
ei pruugi hagimenetluses välja mõistetud elatissummade muutmine eelnõu rakendussättega olla
põhiseadusega kooskõlas.
Olukord on erinev, kui kohus on tõesti elatise välja mõistnud konkreetseid asjaolusid
põhjalikumalt kaalumata, näiteks maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole
kohus lapse vajadusi ega vanema võimalusi põhjalikult analüüsinud, vaid on määranud elatise
1
Vt kohtulahendi seadusjõu kohta täpsemalt H. Kalmo ja O. Kask, kommentaarid PS § 10 juurde, p 54. Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020.
3
suuruse seaduses sätestatud miinimummäärast lähtudes. Samas, elatisvaidluse saab lahendada
maksekäsu kiirmenetluses siis, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, ei esita kohtu
makseettepanekule vastuväidet. Ehkki põhjused, miks vanem makseettepanekule vastuväidet ei
esita, võivad olla erinevad, on kindlasti üks põhjustest ka see, et vanem peab makseettepanekus
nimetatud elatise suurust õiglaseks. Tuleb möönda, et tõenäoliselt on ka vanemaid, kes ei pea
minimaalset elatist õiglaseks, kuid ei ole makseettepanekule vastu vaielnud, sest nad ei ole
uskunud, et saavad hagimenetluses endale sobivaima lahenduse.
Kehtiv seadus võimaldab kohtul elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena. Kui
elatis on mõistetud muutuva suurusena (näiteks protsendina kehtivast alampalgast), siis tuleb nii
elatise saajal kui ka elatise maksjal arvestada sellega, et elatissumma võib aja jooksul muutuda.
Ehkki viimastel aastatel on alampalga suurusega seotud elatis suurenenud, ei ole välistatud elatise
vähenemine, kui alampalk väheneb. Nüüd, kui eelnõuga muudetakse elatissumma suuruse
arvutamise aluseid ja maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendi aluseks olnud seadusjärgne
miinimummäär kaotatakse, võib olla põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluses mõistetud elatise
ümberarvutamine, lähtudes seaduses sätestatud uutest elatissumma arvutamise alustest. Kuna
korduvad kohustused muutuvad sissenõutavaks tulevikus, ei oleks tegu elatise tagasiulatuva
vähendamisega. Samas, arvestades et kohtulahendiga kindlaks määratud elatissummade
muutmisel väheneb paljude laste igakuine sissetulek märkimisväärselt − ligikaudu kolmandiku
võrra −, peavad sellisel muudatusel olema kaalukad põhjused.
Kohtumenetluse efektiivne toimimine on kindlasti kaalukas põhjus. Niigi koormatud
tsiviilkohtutele suure lisakoormuse panemine võib viia selleni, et kohtud ei suuda pakkuda
mõistliku aja jooksul tõhusat kohtulikku kaitset muudes tsiviilasjades. Sellist olukorda tuleks
kindlasti vältida.
Eelnõu seletuskirjas on lähtutud eeldusest, et kui enne eelnõu jõustumist kohtulahendiga kindlaks
määratud elatist rakendussättega ei muudeta, toob see kaasa suure hulga kohtuvaidlusi. Samas on
seletuskirjas märgitud, et „töökoormuse mahu täpset kasvu prognoosida ei ole võimalik, kuna see
sõltub inimeste valmidusest elatise nõue kohtusse viia. Võimalik, et kõik osapooled ei kiirusta
elatise asja uuesti arutama ja koormus jaotub ühtlasemalt pikema perioodi peale“. Ei saa välistada,
et kohtuvaidlusi tekiks ka siis, kui rakendussäte eelnõusse lisatakse, sest nagu eespool märgitud,
väheneks paljude laste igakuine sissetulek rakendussätte alusel märkimisväärselt. Kohtusse
pöördumist võib pidada tõenäoliseks sel juhul, kui konkreetse lapse vajadused ja elatist maksma
kohustatud vanema võimalused ei ole muutunud. Kokkuvõtvalt, rakendussätte lisamine ei välista
kohtuvaidlusi muutunud elatise suuruse üle, kuid paneb tõendamiskoormuse lapsele, mitte elatist
maksma kohustatud vanemale.
Kui muudatuste jõustumine rakendussätteta tooks tõesti kaasa tsiviilkohtutele nii suure
lisakoormuse, et kohtud ei suuda pakkuda mõistliku aja jooksul tõhusat kohtulikku kaitset muudes
tsiviilasjades, siis selle ohu vältimiseks võib olla põhjendatud muuta enne seaduse jõustumist
maksekäsu kiirmenetluses kohtulahendiga kindlaks määratud elatissummasid. Mõistagi on
oluline, et ka maksekäsu kiirmenetluses mõistetud elatiste vähendamisel võetaks arvesse lapse
parimate huvide esikohale seadmise põhimõtet. Võiks kaaluda ka üleminekuperioodi kehtestamist,
mille jooksul maksekäsu kiirmenetluses mõistetud minimaalne elatis väheneb järk-järgult, mitte
ühekorraga. Muudatusi tehes peab arvestama, et elatis peab võimaldama iga lapse vajadusi
rahuldada igal ajal. Igakuise sissetuleku järsk vähenemine võib lapse senise elukorralduse segi
lüüa.
4
Isegi kui eeldada, et erandlikel asjaoludel on võimalik seadusega muuta selliseid kohtulahendeid,
kus kohus on elatise välja mõistnud konkreetseid asjaolusid põhjalikumalt kaalumata (nt
maksekäsu kiirmenetlused), tekiksid selliste kohtulahendite täitmisel praktilised probleemid.
Riigikohtu hinnangul ei saa täitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte kohaselt
täitedokumendi sisu kontrollida ega tõlgendada, vaid peab seda täitma nii, nagu see on otsuses
kirjas.2 Elatisvaidlustes on täitedokumendiks kohtulahend, millega elatis välja mõisteti.
Seadusemuudatus ei mõjuta täitedokumendi kehtivust. Kohtutäitur peab lähtuma sellest, mis on
kohtulahendi resolutsioonis kirjas, mitte tõlgendama kohtulahendit perekonnaseaduse
rakendussättest lähtudes.
Hea on see, et eelnõus on antud võimalus pöörduda rakendussättes ette nähtud uue elatissumma
vaidlustamiseks kohtusse ja nõuda elatise suuruse muutmist tagasiulatuvalt, kui hagi esitatakse
poole aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Ehk oleks võimalik kohtute töökoormust vähendada
ka sel viisil, et kui üks pool soovib kohtus elatissumma vaidlustada, suunatakse vanemad enne
kohtumenetlust perelepitaja juurde, et nad saaksid erapooletu vahendaja abil elatise õiglases
suuruses omavahel kokku leppida. 1. juulil 2022 peaks jõustuma perelepitusseadus, mille järgi
pakutakse perelepitusteenust vanematele, kes ei suuda lapsega suhtlemise ja lapse ülalpidamisega
seotud küsimustes üksmeelele jõuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Andres Aru 693 8433
[email protected]
2
RKTKo 15.05.2007, nr 3-2-1-52-07 p 11.