Hr Riho Kuppart Teie nr
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 26.05.2021 nr 7-4/210389/2103596
Hea halduse tava järgimine veeloa taotluse menetluses
Austatud Keskkonnaameti peadirektor
Seoses Linnamäe paisuga on õiguskantsler saanud mitmeid avaldusi. Kohaliku kogukonna
esindajad ja muinsuskaitsjad on arvanud, et Linnamäe pais tuleks alles jätta. Kalapüügiga
tegelevad ja elupaikade taastamist soovivad inimesed leiavad, et pais tuleb lammutada ja paisjärv
likvideerida.
Vaatamata sellele, et haldusmenetluses on kulunud nüüdseks juba ligi 10 aastat, selleks on
kulutatud palju raha ning inimeste energiat, pole haldusmenetluse osas ka praegu selgust.
Keskkonnamõju hindamise tulemuste osas puudub siiani arendaja ja Keskkonnaameti vahel
üksmeel. Hiljuti ilmnes, et Keskkonnaamet soovib keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetada.
Teadmata on, kuidas läheb menetlus edasi ning mida see menetluse eri osapoolte huvide jaoks
tähendab. Ehkki Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 lubab mitut valitsemisala puudutavaid
keerulisi küsimusi lahendada ka Vabariigi Valitsuses, siis pole seni seda võimalust tegelikult
kasutatud. Selline olukord ei ole hea halduse tavaga kooskõlas.
Hea halduse tava on kirjas muu hulgas haldusmenetluse seaduses (HMS) esitatud põhimõtetes.
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Menetlustoimingud viiakse
läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5
lg 4). Seega peab hea halduse tava järgimiseks menetlusosalistele olema teada, kuidas
haldusmenetlus toimub. Vajalikud otsused tuleb teha võimalikult kiiresti ning kasutades kõiki
õiguspäraseid abinõusid tulemuseni jõudmiseks.
Hea halduse tava järgimine KMH lõpetamist puudutavas eelnõus
1. Keskkonnaamet saatis 31.03.2021 ja uuesti 24.05.2021 veeloa taotlejale KMH menetluse
lõpetamise eelnõu arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaameti 31.03.2021 saadetud eelnõust
nähtub, et Keskkonnaamet soovib lõpetada KMH menetluse. Eelnõu kaaskirjast nähtub, et
Keskkonnaamet peab eelnõu potentsiaalselt isiku õigusi piiravaks ning just seetõttu soovib isiku
HMS § 40 lg 2 kohaselt ära kuulata. Samuti nähtub eelnõu 31.03.2021 kaaskirjast, et
Keskkonnaamet viib veeloa taotluse menetluse raames läbi tagantjärele hindamise.
2
Wooluvabrik OÜ esitas oma seisukoha 20.04.2021 ning sellest paistab, et Wooluvabrik OÜ ei
nõustu eelnõuga, märkides, et „eelnõuga kavandatav olukord (KMH menetluse lõpetamine ilma
KMH aruannet heaks kiitmata ning uue samasisulise menetluse algatamine algusest peale) ei ole
kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ega eesmärgipärane, samuti menetlusosaliste
ressursside mõistliku ja kulusäästliku kasutamisega.“
2. HMS § 3 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik
ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 3 järgi on seega isiku õiguste piiramiseks
vajalik seaduslik alus ning iga halduse toiming peab olema kantud arusaadavast ja õiguspärasest
eesmärgist. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas
olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega
haldusmenetluse põhimõtted iseenesest ei välista seda, et kui taotluse menetluse käigus on vaja
teavet, siis selle hangib Keskkonnaamet ja kannab ise ka vastavad kulud. Teisalt tuleb arvestada,
et praegu on ka taotleja teinud suuri pingutusi ja kulutusi, et hankida keskkonnaloa taotluste
menetlustes tavapärast ja vajalikku teavet tegevuse võimalikust keskkonnamõjust ning KMH
ekspert on koostanud KMH aruande.
3. HMS § 5 näeb ette vormivabaduse ja eesmärgipärasuse menetlustoimingu vormi ja
haldusmenetluse üksikasjade suhtes. Vormivabadus ei tähenda siiski seda, et haldusorgan võiks
omatahtsi otsustada, milliseid menetlustoiminguid ja kuidas teha. Kui menetlustoimingud on
puutumuses isiku õigustega, siis tuleb haldusorganil lähtuda seaduses sätestatust. Vastasel korral
muutuks isik menetluse subjektist menetluse objektiks.
Järelikult, kui Keskkonnaamet peab vajalikuks ja võimalikuks tagantjärele hindamist, siis tuleb
eelnõus selgitada:
a) millisel õiguslikul alusel antud hindamine isiku taotluse menetluses tehakse,
b) kuidas see puudutab isiku õigusi ja kohustusi,
c) kas ja kuidas see mõjutab veeloa taotluse menetlust,
d) kuidas konkreetne menetlustoiming tehakse,
e) mida see menetlustoiming endast kujutab. Arvestades proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse
põhimõtteid, peaks selgitus hõlmama ka seda, kas ja kuidas olemasolevat KMH aruannet edasises
menetluses kasutatakse ja kas ja millises ulatuses kavatseb Keskkonnaamet KMH aruandes juba
analüüsitud teemades uusi tõendeid koguda.
4. Menetlustoimingu olemuse ja tähenduse selgitamine on seda olulisem, et seadus tagantjärele
hindamist ette ei näe ning seetõttu pole isikul võimalik kuidagi prognoosida selle
menetlustoimingu tähendust enda õiguste suhtes. HMS § 36 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus
saada ja haldusorganil on kohustus anda selgitusi, millised õigused ja kohustused on
menetlusosalisel haldusmenetluses; millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi
viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks ja millised taotlused, tõendid
ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. Kui kavandatav menetlustoiming isiku
õigusi kuidagi ei mõjuta ning tema väljavaateid taotluse menetluses ei mõjuta, siis ka seda tuleks
eelnõus selgelt öelda. Kui Keskkonnaamet ise ka veel ei tea, kuidas tagantjärele hindamist
kavatseb teha või kuidas see võiks mõjutada keskkonnaloa menetlust, siis tekib üldse küsimus, kas
sellise menetlustoimingu tegemine veeloa taotluse menetluse raames on õiguspärane ja
eesmärgipärane. Haldusorgan võib tegevust puudutavat teavet koguda ka muus haldustegevuses
(nt keskkonnaseire, teaduslik uurimus) ning taotluse saab lahendada sellest eraldiseisvalt, pidades
ka silmas võimalusi väljaantavaid keskkonnalube muuta (KeÜS § 59 lg 1 p 2; § 62 lg 2 p 1).
3
5. Piisavaks ja hea halduse tava järgivaks ei saa pidada Keskkonnaameti selgitust õiguskantslerile,
mille järgi „Keskkonnaamet on planeerinud veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse teha
hiljemalt 31.12.2021.“ Keskkonnaameti nimetatud menetluse tähtaeg on liiga pikk eriti veel
arvestades seda, et puudub ülevaade, mida tähendab tagantjärele hindamine – milliseid toiminguid
selleks tehakse, kui kaua ja milleks aega vajatakse. Tuleb meeles pidada, et senine haldusmenetlus
on kestnud juba aastaid, mistõttu iga järgnev uus menetlustoiming peab olema eriti hoolikalt
põhjendatud, et kõik menetlusosalised saaks veenduda selle vältimatus vajalikkuses. Samuti peab
kõigil olema ülevaade, kui kaua menetlustoimingud aega võtavad. Järgnevate menetlustoimingute
sisu on hetkel teadmata kõigile teistele peale Keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud
haldusmenetluses läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema valmis
mistahes üllatusteks. See muudab haldusmenetluses osalemise isiku jaoks vaieldamatult
keerulisemaks, õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning ka kulukamaks.
6. Eelnõus refereeritakse ulatuslikult RKHK otsust nr 3-17-1739 sidumata seda lahendatava
üksikjuhtumi asjaoludega. Arvestades sellega, et viidatud kohtuasi pole tehtud poolelioleva
haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva haldusmenetluse asjaoludest, siis ei ole
kohtuotsuse põhjendused mehhaaniliselt ka ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja
pooleliolevas haldusmenetluses on küll olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduste
rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi
konteksti ning siduda need järeldused selgelt üksikjuhtumi asjaoludega. Ainult nii on võimalik
kõigil menetlusosalistel ühtmoodi mõista seda, kuidas üks või teine haldusorgani seisukoht on
kujunenud, kuidas ja mil määral see arvestab kohtuotsuses öelduga ning saab ka selgeks, millised
küsimused vajavad lahendamist pooleliolevas haldusmenetluses.
Palun andke võimalusel hiljemalt 11.06.2021 teada, kuidas kavatsete soovitust täita.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]