dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 25. mai 2021
Viit
6-1/210517/2103567
Registreeritud
25. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210517
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaministeerium, 25.05.2021.asice296 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Teie 22.03.2021 nr 6-1/210517/2101953 Meie 25.05.2021 nr 1-17/21/1359-2 Jäätmeseaduse § 98³ rakenduspraktikast Austatud proua Madise Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole seoses Teile laekunud avaldusega, milles seati kahtluse alla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 983 õiguspärasus ning palusite vastuseid JäätS § 983 kohaldamise osas tekkinud küsimustele. Edastame alljärgnevalt vastused Teie poolt esitatud küsimustele: 1. Kas JäätS § 983 sätestatud garantii või finantstagatise seadusele vastav suurus määratakse praktikas lähtudes Keskkonnaameti juhistest, mis on kättesaadavad veebilehel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis- jaatmete-ladustamiseks? Kui ei määrata, siis palun selgitage, kuidas kohustuse rahaline suurus kindlaks määratakse? Palun viidake asjakohastele õigusnormidele. JäätS § 983 sätestatud garantii või finantstagatise (edaspidi ka jäätmete ladustamise tagatis) suurus määratakse lähtudes Keskkonnaameti juhistest, mis on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis- jaatmete-ladustamiseks. 2. Kas Keskkonnaameti juhis Teie hinnangul vastab PS § 113 senisele rakenduspraktikale ning avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on piisavalt sätestatud seaduses? Palun põhjendage ja tooge välja, millest lähtudes garantii/finantstagatise suurus kindlaks määratakse ning viidake asjakohasele õigusnormile, millest rahalise kohustuse komponendid lähtuvad. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on välja toodud JäätS § 983 lõikes 2, mis sätestab, et garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Lisaks täpsustab JäätS § 983 lõige 4, et garantii või finantstagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast. Seega kujundavad garantii või finantstagatise suuruse mitmed sätted. JäätS ei sätesta otseselt garantii või finantstagatise suurust ning kulude eeldatav summa kujundatakse Keskkonnaameti juhise alusel. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaameti juhise kohaselt arvestatakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena jäätmete laadimise kulu (0,8 eur/t) ning jäätmete veo kulu (1 eur/km arvestatuna lähima prügilani). Jäätmete käitlemise kulu sõltub konkreetsest jäätmeliigist ning täpne hinnakiri on välja toodud Keskkonnaameti juhises. Hinnakiri on koostatud Keskkonnaameti ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu koostöös ja selle koostamisel on lähtutud reaalsetest käitlushindadest. Hinnakiri vaadatakse asjaosaliste poolt regulaarselt (iga kolme aasta tagant) üle ja vajadusel tehakse hinnakirjas muudatusi. Eeltoodust tulenevalt, oleme seisukohal, et tasu formaalset põhiseaduspärasust ei väära asjaolu, et garantii või finantstagatise tasu määr ei ole konkreetse suurusena seaduses sätestatud, vaid on jäetud haldusorgani määrata. Garantii või finantstagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena arvesse jäätmete laadimise ja veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena käitluse kulu vastavalt jäätmeliigile, milline on hinnakirjas välja toodud. Ehk tasu määratakse vastavalt tegelikult kujunevale olukorrale ning seega ei ole haldusorganil mingit kaalutlusõigust tasu määra üle otsustamisel. Tasu määra korrigeeritakse regulaarselt asjaomaste isikutega vastavalt seadusega määratud kombinatsioonile faktilistest asjaoludest ja seaduses sätestatud kriteeriumitest. Järelikult on seadusandja kehtestanud piisavad tasu määra kujundavad kriteeriumid ja regulatsioon on seega põhiseadusega formaalselt kooskõlas. Hetkel on pooleli jäätmeseaduse muutmise seaduse menetlus, mille käigus on muuhulgas kavas täiendada JäätS § 983 jäätmete ladustamise tagatist puudutavaid sätteid. Seaduseelnõu kohaselt kavandatakse muuta ja täiendada JäätS § 983 järgnevalt: (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 988 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid, finantstagatist või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi jäätmete ladustamise tagatis) olemasolu tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmete ladustamise tagatis tuleb seada Keskkonnaameti (soodustatud isiku) kasuks. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud deposiidina selleks määratud kontoks, kuhu tagatissumma makstakse, on Rahandusministeeriumi konto, millelt väljamaksete tegemist korraldab Keskkonnaamet. (13) Keskkonnaamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma vabastamise, kui nimetatud tagatise nõudmiseks olev alus on ära langenud. (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise suuruse määrab Keskkonnaamet, lähtudes tagatise ulatuse määramisel ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kuludest. (42) Jäätmete ladustamise tagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena arvesse jäätmete laadimise ja veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena käitluse kulu vastavalt jäätmeliigile. (43) Keskkonnakaitseluba omav isik on kohustatud hindama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt üks kord aastas ja vajaduse korral seda muutma. (44) Kui loa andja hinnangul ei kata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on loa andjal õigus nõuda tagatise suurendamist. (45) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isik pankrotivara hulka. (6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, on ta kohustatud sellest Keskkonnaametit viivitamata teavitama. (7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseloa omaja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel. (8) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamiseks korraldab Keskkonnaamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. (9) Keskkonnaamet määrab tagatist garanteerivale ettevõtjale tagatise väljamakse tegemiseks Keskkonnaameti määratud kontole 20 tööpäeva nõude esitamisest arvates või teeb väljamakse otsuse deposiidina selleks määratud kontolt. (10) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatise summa on suurem kui jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseloa omaniku kontole tagasi, selle puudumisel riigieelarvesse. (11) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, siis tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik. (12) Jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu tagatist garanteeriva ettevõtte pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. (13) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega jäätmete ladustamise tagatise kasutamise korra. 3. Miks on garantii saajaks Keskkonnaamet? Garantii saajaks on Keskkonnaamet, kuna juhul, kui ettevõte ei täida enda kohustusi ning jätab jäätmed nõuetekohaselt käitlemata, korraldab jäätmete likvideerimise Keskkonnaamet. 4. Palun kirjeldage, kuidas garantii/finantstagatise sissenõudmine menetluslikult toimub. Kas algab haldusmenetlus, mille käigus tekkinud vaidluse lahendab halduskohus või peetakse läbirääkimisi ja vaidlused lahendab maakohus? JäätS § 983 lõike 1 kohaselt peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sh jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama Keskkonnaametile koos taotlusega garantii või finantstagatise olemasolu tõendava dokumendi. Kui luba või registreeringut taotlev isik garantii või finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, keeldub Keskkonnaamet isikule loa või registreeringu väljastamisest. Juhul, kui isikule on juba varasemalt jäätmete ladustamiseks luba või registreering väljastatud ning isik ei esita enne jäätmete ladustamise tagatise kehtivuse lõppemist Keskkonnaametile dokumenti, mis tõendab, et isikule väljastatakse uueks perioodiks samale ladustatavale kogusele garantii või finantstagatis, siis on Keskkonnaametil tuginedes JäätS § 983 lõikele 3 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikele 1 ja § 62 lõike 2 punktile 2 õigus luba või registreering jäätmete ladustamise osas peatada või kehtetuks tunnistada. Mõlemal eelpool kirjeldatud juhul on isikul õigus esitada vaie haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Kuidas Keskkonnaamet garantiina saadud raha kasutab, kui ilmneb, et keskkonnaloa omaja ei täida enda kohustusi? Palun tooge välja normid, millest lähtudes Keskkonnaamet garantii osas tegutseb, kui selgub, et loas sätestatud kohustusi ei täideta. Kui ilmneb, et keskkonnakaitseloa omaja ei täida enda kohustusi ning jätab jäätmed nõuetekohaselt käitlemata, siis garantiina saadud raha kasutamiseks korraldab Keskkonnaamet jäätmete likvideerimiseks riigihanke ning sõlmib hanke võitnud ettevõttega lepingu. Pärast tööde teostamist ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist tasutakse tööde teostajale. Jäätmete ladustamise tagatise kasutamisel lähtub Keskkonnaamet kohustuste täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seadusest. Hetkel pooleli oleva jäätmeseaduse muutmise seaduse menetluse käigus on kavas JäätS § 983 täiendada ning lisada normid, mis täpsustavad Keskkonnaameti rolli garantii rakendamisel juhul kui loas sätestatud kohustusi ei täideta (vt punktis 2 välja toodud JäätS § 983 täiendusi). 6. Kui loa omaja ei täida talle loaga pandud kohustusi, siis kas need kohustused loetakse täidetuks garantiiga, vt võlaõigusseaduse § 155 lg 4 p 1? Keskkonnakaitseluba annab jäätmeid käitlevale isikule õiguse jäätmekäitlustegevuseks. Jäätmekäitleja on kohustatud täitma jäätmeseaduse nõudeid ning loas sätestatud tingimusi. Garantii või finantstagatise eesmärk on vältida olukorda, kus isiku poolt kohustuste täitmata jätmise korral peab jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud kandma maa omanik, kohalik omavalitsus või riik. Garantii või finantstagatis ei vabasta isikut seadusest tulenevate nõuete ega loaga sätestatud kohustuste täitmisest. 7. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab rakendada sunniraha, et ta täidaks loast tulenevaid kohustusi, mis on tagatud garantii või finantstagatisega? Palun selgitage nende erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid üksteisest peaks eristama. Sunniraha saab rakendada isikule, kellel on seadusest või seaduse alusel tekkinud kohustus ning kes jätab kohustuse täitmata. Garantii või finantstagatise andja on isik, kes kõne all oleva nõude tagab (nt pank või kindlustusandja). Antud isikul ei ole kohustust loast tulenevaid kohustusi täita, mistõttu garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes sunniraha rakendada ei saa. Sunniraha saab rakendada isiku suhtes, kellele on väljastatud luba ning kellel on kohustus korraldada ladustavate jäätmete käitlemine ja sellest tulenevate kulude katmine. Sunniraha eesmärgiks on üksnes loast tulenevate kohustuste täitmisele sundimine. Olukorras, kus jäätmekäitleja ei täida loast tulenevaid kohustusi, on esmaseks eesmärgiks sundida ettevõtet haldussunnivahenditega neid kohustusi täitma. Juhul, kui see ei õnnestu ning rakendada tuleb asendustäitmist, tuleb vältida olukorda, kus ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või jäätmete käitlemise korraldamise kulud on sunnitud katma maa omanik, kohalik omavalitsus või riik. Garantii või finantstagatise eesmärk on tagada ladustatavate jäätmete käitlemiseks (sh asendustäitmise korras) vajalike rahaliste vahendite olemasolu, juhuks kui isik jäätmeloast tulenevaid kohustusi ei täida ning jätab jäätmed käitlemata. Finantstagatise või garantii olemasolu aitab vältida olukorda, kus isiku poolt kohustuste täitmata jätmise korral jäävad jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud maa omaniku, kohaliku omavalitsuse või riigi kanda. 8. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab algatada väärteomenetluse? Palun selgitage nende erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid üksteisest peaks eristama. Väärteomenetluse saab algatada isiku suhtes, kes on toime pannud mõne süüteokoosseisus kirjeldatud väärteo. Kui küsimus puudutab isikut, kes on jäätmekäitlejale andnud garantii või finantstagatise, siis tema suhtes garantii andmise või finantstagatise andmisega seotud võimalike rikkumiste osas JäätS alusel väärteomenetlust läbi viia ei saa, kuivõrd JäätS 12. peatükis vastutussätted puuduvad. Samas ei saa välistada, et nimetatud isikud võivad toime panna rikkumisi, mille puhul võib tegemist olla Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluvate tegudega. Kui aga küsimus puudutab jäätmekäitlejat, kes on esitanud Keskkonnaametile garantii või finantstagatise, siis kui selline isik paneb toime mõne JäätS 12. peatükis kirjeldatud väärteo, saab tema suhtes algatada väärteomenetluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Görel Grauding, 626 2897 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel