Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei Teie 22.03.2021 nr 6-1/210517/2101953
Meie 25.05.2021 nr 1-17/21/1359-2
Jäätmeseaduse § 98³ rakenduspraktikast
Austatud proua Madise
Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole seoses Teile laekunud avaldusega, milles seati kahtluse
alla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 983 õiguspärasus ning palusite vastuseid JäätS § 983
kohaldamise osas tekkinud küsimustele.
Edastame alljärgnevalt vastused Teie poolt esitatud küsimustele:
1. Kas JäätS § 983 sätestatud garantii või finantstagatise seadusele vastav suurus määratakse
praktikas lähtudes Keskkonnaameti juhistest, mis on kättesaadavad veebilehel
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis-
jaatmete-ladustamiseks? Kui ei määrata, siis palun selgitage, kuidas kohustuse rahaline suurus
kindlaks määratakse? Palun viidake asjakohastele õigusnormidele.
JäätS § 983 sätestatud garantii või finantstagatise (edaspidi ka jäätmete ladustamise tagatis) suurus
määratakse lähtudes Keskkonnaameti juhistest, mis on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel:
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis-
jaatmete-ladustamiseks.
2. Kas Keskkonnaameti juhis Teie hinnangul vastab PS § 113 senisele rakenduspraktikale ning
avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on piisavalt sätestatud seaduses? Palun
põhjendage ja tooge välja, millest lähtudes garantii/finantstagatise suurus kindlaks määratakse
ning viidake asjakohasele õigusnormile, millest rahalise kohustuse komponendid lähtuvad.
Avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid on välja toodud JäätS § 983 lõikes 2, mis sätestab,
et garantii või finantstagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise
korraldamise ja käitlemise kulud. Lisaks täpsustab JäätS § 983 lõige 4, et garantii või
finantstagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115 protsenti taotletud ladustatavate jäätmete
käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast. Seega kujundavad garantii või
finantstagatise suuruse mitmed sätted. JäätS ei sätesta otseselt garantii või finantstagatise suurust
ning kulude eeldatav summa kujundatakse Keskkonnaameti juhise alusel.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaameti juhise kohaselt arvestatakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena jäätmete
laadimise kulu (0,8 eur/t) ning jäätmete veo kulu (1 eur/km arvestatuna lähima prügilani). Jäätmete
käitlemise kulu sõltub konkreetsest jäätmeliigist ning täpne hinnakiri on välja toodud
Keskkonnaameti juhises. Hinnakiri on koostatud Keskkonnaameti ja
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu koostöös ja selle koostamisel on lähtutud reaalsetest
käitlushindadest. Hinnakiri vaadatakse asjaosaliste poolt regulaarselt (iga kolme aasta tagant) üle
ja vajadusel tehakse hinnakirjas muudatusi.
Eeltoodust tulenevalt, oleme seisukohal, et tasu formaalset põhiseaduspärasust ei väära asjaolu, et
garantii või finantstagatise tasu määr ei ole konkreetse suurusena seaduses sätestatud, vaid on
jäetud haldusorgani määrata. Garantii või finantstagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise
korraldamise kuludena arvesse jäätmete laadimise ja veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena
käitluse kulu vastavalt jäätmeliigile, milline on hinnakirjas välja toodud. Ehk tasu määratakse
vastavalt tegelikult kujunevale olukorrale ning seega ei ole haldusorganil mingit kaalutlusõigust
tasu määra üle otsustamisel. Tasu määra korrigeeritakse regulaarselt asjaomaste isikutega vastavalt
seadusega määratud kombinatsioonile faktilistest asjaoludest ja seaduses sätestatud
kriteeriumitest. Järelikult on seadusandja kehtestanud piisavad tasu määra kujundavad
kriteeriumid ja regulatsioon on seega põhiseadusega formaalselt kooskõlas.
Hetkel on pooleli jäätmeseaduse muutmise seaduse menetlus, mille käigus on muuhulgas kavas
täiendada JäätS § 983 jäätmete ladustamise tagatist puudutavaid sätteid. Seaduseelnõu kohaselt
kavandatakse muuta ja täiendada JäätS § 983 järgnevalt:
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 või 988 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb luba või
registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete käitlemisega kaasnevaks
ladustamiseks, esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi-
või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid, finantstagatist või deposiidina selleks
määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi jäätmete ladustamise tagatis) olemasolu
tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude
katmiseks.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jäätmete ladustamise tagatis tuleb seada
Keskkonnaameti (soodustatud isiku) kasuks.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud deposiidina selleks määratud kontoks, kuhu
tagatissumma makstakse, on Rahandusministeeriumi konto, millelt väljamaksete tegemist
korraldab Keskkonnaamet.
(13) Keskkonnaamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud deposiidina selleks
määratud kontole makstud tagatissumma vabastamise, kui nimetatud tagatise nõudmiseks olev
alus on ära langenud.
(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise suuruse määrab
Keskkonnaamet, lähtudes tagatise ulatuse määramisel ladustatavate jäätmete käitlemise
korraldamise ja käitlemise kuludest.
(42) Jäätmete ladustamise tagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise korraldamise
kuludena arvesse jäätmete laadimise ja veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena käitluse kulu
vastavalt jäätmeliigile.
(43) Keskkonnakaitseluba omav isik on kohustatud hindama käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt üks kord aastas ja vajaduse korral seda
muutma.
(44) Kui loa andja hinnangul ei kata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise
tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on loa andjal õigus
nõuda tagatise suurendamist.
(45) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu
keskkonnakaitseluba omava isik pankrotivara hulka.
(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise
korraldamise ja käitlemise kohustust, on ta kohustatud sellest Keskkonnaametit viivitamata
teavitama.
(7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseloa omaja
suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel.
(8) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamiseks korraldab Keskkonnaamet käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja
korras.
(9) Keskkonnaamet määrab tagatist garanteerivale ettevõtjale tagatise väljamakse tegemiseks
Keskkonnaameti määratud kontole 20 tööpäeva nõude esitamisest arvates või teeb väljamakse
otsuse deposiidina selleks määratud kontolt.
(10) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatise
summa on suurem kui jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise tegelikud kulud, kantakse
ülejäänud summa keskkonnakaitseloa omaniku kontole tagasi, selle puudumisel riigieelarvesse.
(11) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest
ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, siis tagab
puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.
(12) Jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu tagatist garanteeriva ettevõtte pankrotimenetluse käigus
tagasivõitmisele.
(13) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega jäätmete ladustamise tagatise
kasutamise korra.
3. Miks on garantii saajaks Keskkonnaamet?
Garantii saajaks on Keskkonnaamet, kuna juhul, kui ettevõte ei täida enda kohustusi ning jätab
jäätmed nõuetekohaselt käitlemata, korraldab jäätmete likvideerimise Keskkonnaamet.
4. Palun kirjeldage, kuidas garantii/finantstagatise sissenõudmine menetluslikult toimub. Kas
algab haldusmenetlus, mille käigus tekkinud vaidluse lahendab halduskohus või peetakse
läbirääkimisi ja vaidlused lahendab maakohus?
JäätS § 983 lõike 1 kohaselt peab isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks,
sh jäätmete käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, esitama Keskkonnaametile koos taotlusega
garantii või finantstagatise olemasolu tõendava dokumendi. Kui luba või registreeringut taotlev
isik garantii või finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, keeldub Keskkonnaamet
isikule loa või registreeringu väljastamisest.
Juhul, kui isikule on juba varasemalt jäätmete ladustamiseks luba või registreering väljastatud ning
isik ei esita enne jäätmete ladustamise tagatise kehtivuse lõppemist Keskkonnaametile dokumenti,
mis tõendab, et isikule väljastatakse uueks perioodiks samale ladustatavale kogusele garantii või
finantstagatis, siis on Keskkonnaametil tuginedes JäätS § 983 lõikele 3 ning keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 61 lõikele 1 ja § 62 lõike 2 punktile 2 õigus luba või registreering jäätmete
ladustamise osas peatada või kehtetuks tunnistada.
Mõlemal eelpool kirjeldatud juhul on isikul õigus esitada vaie haldusakti andjale haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
5. Kuidas Keskkonnaamet garantiina saadud raha kasutab, kui ilmneb, et keskkonnaloa omaja ei
täida enda kohustusi? Palun tooge välja normid, millest lähtudes Keskkonnaamet garantii osas
tegutseb, kui selgub, et loas sätestatud kohustusi ei täideta.
Kui ilmneb, et keskkonnakaitseloa omaja ei täida enda kohustusi ning jätab jäätmed
nõuetekohaselt käitlemata, siis garantiina saadud raha kasutamiseks korraldab Keskkonnaamet
jäätmete likvideerimiseks riigihanke ning sõlmib hanke võitnud ettevõttega lepingu. Pärast tööde
teostamist ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist tasutakse tööde teostajale.
Jäätmete ladustamise tagatise kasutamisel lähtub Keskkonnaamet kohustuste täitmisel
asendustäitmise ja sunniraha seadusest. Hetkel pooleli oleva jäätmeseaduse muutmise seaduse
menetluse käigus on kavas JäätS § 983 täiendada ning lisada normid, mis täpsustavad
Keskkonnaameti rolli garantii rakendamisel juhul kui loas sätestatud kohustusi ei täideta
(vt punktis 2 välja toodud JäätS § 983 täiendusi).
6. Kui loa omaja ei täida talle loaga pandud kohustusi, siis kas need kohustused loetakse täidetuks
garantiiga, vt võlaõigusseaduse § 155 lg 4 p 1?
Keskkonnakaitseluba annab jäätmeid käitlevale isikule õiguse jäätmekäitlustegevuseks.
Jäätmekäitleja on kohustatud täitma jäätmeseaduse nõudeid ning loas sätestatud tingimusi.
Garantii või finantstagatise eesmärk on vältida olukorda, kus isiku poolt kohustuste täitmata
jätmise korral peab jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud kandma maa
omanik, kohalik omavalitsus või riik. Garantii või finantstagatis ei vabasta isikut seadusest
tulenevate nõuete ega loaga sätestatud kohustuste täitmisest.
7. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab rakendada sunniraha, et ta täidaks
loast tulenevaid kohustusi, mis on tagatud garantii või finantstagatisega? Palun selgitage nende
erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid üksteisest peaks
eristama.
Sunniraha saab rakendada isikule, kellel on seadusest või seaduse alusel tekkinud kohustus ning
kes jätab kohustuse täitmata. Garantii või finantstagatise andja on isik, kes kõne all oleva nõude
tagab (nt pank või kindlustusandja). Antud isikul ei ole kohustust loast tulenevaid kohustusi täita,
mistõttu garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes sunniraha rakendada ei saa. Sunniraha
saab rakendada isiku suhtes, kellele on väljastatud luba ning kellel on kohustus korraldada
ladustavate jäätmete käitlemine ja sellest tulenevate kulude katmine. Sunniraha eesmärgiks on
üksnes loast tulenevate kohustuste täitmisele sundimine.
Olukorras, kus jäätmekäitleja ei täida loast tulenevaid kohustusi, on esmaseks eesmärgiks sundida
ettevõtet haldussunnivahenditega neid kohustusi täitma. Juhul, kui see ei õnnestu ning rakendada
tuleb asendustäitmist, tuleb vältida olukorda, kus ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või
jäätmete käitlemise korraldamise kulud on sunnitud katma maa omanik, kohalik omavalitsus või
riik.
Garantii või finantstagatise eesmärk on tagada ladustatavate jäätmete käitlemiseks
(sh asendustäitmise korras) vajalike rahaliste vahendite olemasolu, juhuks kui isik jäätmeloast
tulenevaid kohustusi ei täida ning jätab jäätmed käitlemata. Finantstagatise või garantii olemasolu
aitab vältida olukorda, kus isiku poolt kohustuste täitmata jätmise korral jäävad jäätmete
käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud maa omaniku, kohaliku omavalitsuse või
riigi kanda.
8. Kas garantii või finantstagatise andnud isiku suhtes saab algatada väärteomenetluse? Palun
selgitage nende erinevate õiguskorda tagavate abinõude rakendamise juhtumeid ning kuidas neid
üksteisest peaks eristama.
Väärteomenetluse saab algatada isiku suhtes, kes on toime pannud mõne süüteokoosseisus
kirjeldatud väärteo. Kui küsimus puudutab isikut, kes on jäätmekäitlejale andnud garantii või
finantstagatise, siis tema suhtes garantii andmise või finantstagatise andmisega seotud võimalike
rikkumiste osas JäätS alusel väärteomenetlust läbi viia ei saa, kuivõrd JäätS 12. peatükis
vastutussätted puuduvad. Samas ei saa välistada, et nimetatud isikud võivad toime panna
rikkumisi, mille puhul võib tegemist olla Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluvate tegudega.
Kui aga küsimus puudutab jäätmekäitlejat, kes on esitanud Keskkonnaametile garantii või
finantstagatise, siis kui selline isik paneb toime mõne JäätS 12. peatükis kirjeldatud väärteo, saab
tema suhtes algatada väärteomenetluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Görel Grauding, 626 2897
[email protected]