Aivar Sõerd Teie nr
[email protected]
Meie 13.05.2021 nr 6-1/210125/2103313
Otsustusõigus riigieelarve üle
Austatud Aivar Sõerd
Pöördusite 2021. aasta riigieelarvega seotud põhiseaduslike probleemide küsimuses. Peamine
probleem seisnes Teie hinnangul selles, et eelarve kulukirjed on nii üldised, et Riigikogu liikmel
on keeruline täita talle põhiseadusega pandud ülesandeid eelarve vastuvõtmisel.
Tänan Teid olulise teema tõstatamise eest. Vabandan, et analüüs aega võttis ning vastus Teile on
viibinud.
Leian, et oluliste eelarveküsimuste otsustamine on läinud lubamatult suures ulatuses täidesaatvale
riigivõimule ja parlamendi võimalused eelarve üle otsustamisel on liialt kärbitud. Selleks, et
edaspidistel aastatel võetaks vastu selgemad ja üksikasjalikumad eelarve seadused, oleks
asjakohane täpsustada nõudeid riigieelarve seaduses. Lisan õiguskantsleri märgukirja, mille
saatsin Riigikogu rahanduskomisjonile, riigieelarve kontrollikomisjonile ja eelarve
arusaadavamaks muutmise toetusrühmale.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: õiguskantsleri märgukiri
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Lisad.
Väljavõte 2007. aasta riigieelarve seadusest
Jagu 7. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
valitsemisala
RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 3 634 1 887 40 1 696 9 600 3 624
177 258 594 544 180 000 997
570 692 000 878 000 570
32 Kaupade ja teenuste müük 529 489 40 0 0 0 529
729 135 594 729
692 692 000 692
35 Toetused 1 706 0 0 1 696 9 600 1 697
324 544 180 000 144
878 878 000 878
38 Muud tulud 1 398 1 398 0 0 0 0 1 398
123 123 123
000 000 000
381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 50 50 0 0 0 0 50
000 000 000
382 Tulud varadelt 1 396 1 396 0 0 0 0 1 396
070 070 070
000 000 000
388 Muud tulud 2 003 2 003 0 0 0 0 2 003
000 000 000
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 5 995 4 248 40 1 696 9 600 5 986
287 368 594 544 180 000 107
257 379 000 878 000 257
15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade 1 895 1 422 4 465 4 0 1 891
soetamine ja renoveerimine (ü) 852 422 000 430 000 852
790 354 000 436 000 790
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 119 119 0 0 0 0 119
449 449 449
579 579 579
15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade 119 119 0 0 0 0 119
soetamine ja renoveerimine (ü) 449 449 449
579 579 579
70003158. Majandus- ja 2 707 1 680 2 1 023 0 600 2 707
Kommunikatsiooniministeerium 255 742 700 213 000 255
797 130 000 667 797
4 Eraldised 2 577 1 561 0 1 015 0 0 2 577
011 503 507 011
026 506 520 026
40 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 395 395 0 0 0 0 395
900 900 900
000 000 000
– Edelaraudtee AS 177 177 0 0 0 0 177
000 000 000
000 000 000
– Elektriraudtee AS 45 45 0 0 0 0 45
000 000 000
000 000 000
– AS Eesti Post 20 20 0 0 0 0 20
000 000 000
000 000 000
– lennuradade hoid 12 12 0 0 0 0 12
000 000 000
000 000 000
– ühistranspordi sihtotstarbeline toetus vee- ja 126 126 0 0 0 0 126
õhutranspordi korraldamiseks 900 900 900
000 000 000
– toetuste reserv ühistranspordi korraldamiseks 15 15 0 0 0 0 15
000 000 000
000 000 000
450 Sihtotstarbelised eraldised 2 181 1 165 0 1 015 0 0 2 181
111 603 507 111
026 506 520 026
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 337 694 0 643 0 0 1 337
876 303 572 876
256 506 750 256
4500.0 – valitsussektorisisesed eraldised õppelaenude 1 283 1 283 0 0 0 0 1 283
põhiosa kustutamiseks 728 728 728
4500.0 – valitsussektorisisesed eraldised maksudeks 905 905 0 0 0 0 905
erisoodustustelt 193 193 193
4500.00Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 257 257 0 0 0 0 257
riigile ja riigiasutustele 700 700 700
000 000 000
– ühistranspordi sihtotstarbeline toetus vee- ja 37 37 0 0 0 0 37
õhutranspordi korraldamiseks 700 700 700
000 000 000
– ühistranspordi sihtotstarbeline toetus 220 220 0 0 0 0 220
maanteetranspordi korraldamiseks 000 000 000
000 000 000
4500.02Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 20 20 0 0 0 0 20
valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele 000 000 000
juriidilistele isikutele 000 000 000
– Eesti Arengufond 20 20 0 0 0 0 20
000 000 000
000 000 000
4500.03Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 019 375 0 643 0 0 1 019
valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 057 484 572 057
335 585 750 335
– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 895 251 0 643 0 0 895
057 484 572 057
335 585 750 335
sealhulgas laevanduse toetusprogramm 30 30 0 0 0 0 30
000 000 000
000 000 000
– Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus 100 100 0 0 0 0 100
KredEx 000 000 000
000 000 000
– Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus 24 24 0 0 0 0 24
000 000 000
000 000 000
4500.8 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 31 31 0 0 0 0 31
muudele residentidele 930 930 930
000 000 000
– AS Alara 7 300 7 300 0 0 0 0 7 300
000 000 000
– AS Metrosert 2 350 2 350 0 0 0 0 2 350
000 000 000
– Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus 350 350 0 0 0 0 350
000 000 000
– MTÜ Eesti Standardikeskus 5 900 5 900 0 0 0 0 5 900
000 000 000
– tarbijakaitseühendused 700 700 0 0 0 0 700
000 000 000
– muud mittetulundusühingud ja sihtasutused 4 300 4 300 0 0 0 0 4 300
000 000 000
– energiasäästuprogramm 700 700 0 0 0 0 700
000 000 000
– sideettevõtjad 10 10 0 0 0 0 10
000 000 000
000 000 000
– Eesti Proovikoda OÜ 330 330 0 0 0 0 330
000 000 000
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 7 000 7 000 0 0 0 0 7 000
mitteresidentidele 000 000 000
– rahvusvaheliste organisatsioonide 7 000 7 000 0 0 0 0 7 000
liikmemaksud 000 000 000
4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 843 471 0 371 0 0 843
ja renoveerimiseks 234 300 934 234
770 000 770 770
4502.01Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 439 439 0 0 0 0 439
ja renoveerimiseks kohaliku omavalitsuse 950 950 950
üksustele ja omavalitsusasutustele (ü) 000 000 000
4502.03Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 10 10 0 0 0 0 10
ja renoveerimiseks valitsussektorisse kuuluvatele000 000 000
sihtasutustele 000 000 000
– Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus 10 10 0 0 0 0 10
000 000 000
000 000 000
4502.8 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 393 21 0 371 0 0 393
ja renoveerimiseks muudele residentidele (ü) 284 350 934 284
770 000 770 770
– AS Tallinna Lennujaam 346 0 0 346 0 0 346
846 846 846
770 770 770
– AS Saarte Liinid 13 13 0 0 0 0 13
350 350 350
000 000 000
– Elektriraudtee AS 8 000 8 000 0 0 0 0 8 000
000 000 000
– muudele residentidele energiasäästu 25 0 0 25 0 0 25
meetmete rakendamiseks 088 088 088
000 000 000
5 Tegevuskulud 129 119 2 7 706 0 600 129
930 108 515 147 000 930
038 891 000 038
6 Muud kulud 314 129 185 0 0 0 314
733 733 000 733
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 82 82 0 0 0 0 82
744 744 744
888 888 888
4 Eraldised (ü) 75 75 0 0 0 0 75
555 555 555
997 997 997
4500.03Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 75 75 0 0 0 0 75
valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 555 555 555
997 997 997
– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 75 75 0 0 0 0 75
555 555 555
997 997 997
5 Tegevuskulud (ü) 7 188 7 188 0 0 0 0 7 188
891 891 891
Sealhulgas toetuste täiendav riigieelarveline 30 30 0 0 0 0 30
rahastamine: 472 472 472
588 588 588
4 Eraldised (ü) 30 30 0 0 0 0 30
472 472 472
588 588 588
– täiendavad toetused Ettevõtluse Arendamise 30 30 0 0 0 0 30
Sihtasutusele 472 472 472
588 588 588
70000303. Konkurentsiamet 10 10 0 0 0 0 10
960 960 960
000 000 000
5 Tegevuskulud 10 10 0 0 0 0 10
960 960 960
000 000 000
70000800. Lennuamet 13 13 40 0 0 0 13
645 605 000 645
650 650 650
5 Tegevuskulud 13 13 40 0 0 0 13
645 605 000 645
650 650 650
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 213 213 0 0 0 0 213
650 650 650
5 Tegevuskulud (ü) 213 213 0 0 0 0 213
650 650 650
70001490. Maanteeamet 726 696 30 0 0 0 726
398 398 000 398
625 625 000 625
4 Eraldised 320 320 0 0 0 0 320
000 000 000
450 Sihtotstarbelised eraldised 320 320 0 0 0 0 320
000 000 000
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 320 320 0 0 0 0 320
000 000 000
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 320 320 0 0 0 0 320
mitteresidentidele 000 000 000
– rahvusvaheliste organisatsioonide 320 320 0 0 0 0 320
liikmemaksud 000 000 000
5 Tegevuskulud 725 695 29 0 0 0 725
865 893 972 865
375 375 000 375
6 Muud kulud 213 185 28 0 0 0 213
250 250 000 250
70003164. Patendiamet 18 18 0 0 180 0 18
621 441 000 441
700 700 700
4 Eraldised 450 450 0 0 0 0 450
000 000 000
450 Sihtotstarbelised eraldised 450 450 0 0 0 0 450
000 000 000
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 450 450 0 0 0 0 450
000 000 000
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 450 450 0 0 0 0 450
mitteresidentidele 000 000 000
– rahvusvaheliste organisatsioonide 450 450 0 0 0 0 450
liikmemaksud 000 000 000
5 Tegevuskulud 18 17 0 0 180 0 17
135 955 000 955
000 000 000
6 Muud kulud 36 36 0 0 0 0 36
700 700 700
70005128. Raudteeinspektsioon 44 15 200 28 0 0 44
364 404 000 760 364
832 000 832 832
4 Eraldised 19 0 0 19 0 0 19
034 034 034
182 182 182
450 Sihtotstarbelised eraldised 19 0 0 19 0 0 19
034 034 034
182 182 182
4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 19 0 0 19 0 0 19
ja renoveerimiseks 034 034 034
182 182 182
4502.00Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 5 035 0 0 5 035 0 0 5 035
riigile ja riigiasutustele (ü) 076 076 076
– Päästeametile tsentraliseeritud päästeüksuse 5 035 0 0 5 035 0 0 5 035
loomiseks 076 076 076
4502.8 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 6 950 0 0 6 950 0 0 6 950
ja renoveerimiseks muudele residentidele (ü) 000 000 000
– Elektriraudtee AS 6 950 0 0 6 950 0 0 6 950
000 000 000
4502.01Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 7 049 0 0 7 049 0 0 7 049
ja renoveerimiseks kohaliku omavalitsuse 106 106 106
üksustele ja omavalitsusasutustele (ü)
5 Tegevuskulud 25 15 200 9 726 0 0 25
327 401 000 650 327
650 000 650
6 Muud kulud 3 000 3 000 0 0 0 0 3 000
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 5 082 5 082 0 0 0 0 5 082
000 000 000
5 Tegevuskulud (ü) 5 082 5 082 0 0 0 0 5 082
000 000 000
70000013. Sideamet 38 35 0 3 420 0 0 38
970 550 000 970
400 400 400
4 Eraldised 900 900 0 0 0 0 900
000 000 000
450 Sihtotstarbelised eraldised 900 900 0 0 0 0 900
000 000 000
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 900 900 0 0 0 0 900
000 000 000
4500.8 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 900 900 0 0 0 0 900
muudele residentidele (a, ü) 000 000 000
5 Tegevuskulud 38 34 0 3 420 0 0 38
035 615 000 035
000 000 000
6 Muud kulud 35 35 0 0 0 0 35
400 400 400
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 380 380 0 0 0 0 380
000 000 000
5 Tegevuskulud (ü) 380 380 0 0 0 0 380
000 000 000
70003247. Tarbijakaitseamet 14 13 50 600 0 0 14
157 507 000 000 157
796 796 796
4 Eraldised 3 950 3 950 0 0 0 0 3 950
450 Sihtotstarbelised eraldised 3 950 3 950 0 0 0 0 3 950
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 950 3 950 0 0 0 0 3 950
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 3 950 3 950 0 0 0 0 3 950
mitteresidentidele
– rahvusvaheliste organisatsioonide 3 950 3 950 0 0 0 0 3 950
liikmemaksud
5 Tegevuskulud 14 13 50 600 0 0 14
148 498 000 000 148
846 846 846
6 Muud kulud 5 000 5 000 0 0 0 0 5 000
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 600 600 0 0 0 0 600
000 000 000
5 Tegevuskulud (ü) 600 600 0 0 0 0 600
000 000 000
70002414. Veeteede Amet 296 171 3 122 0 0 296
760 294 000 466 760
560 560 000 000 560
4 Eraldised 122 0 0 122 0 0 122
466 466 466
000 000 000
450 Sihtotstarbelised eraldised 122 0 0 122 0 0 122
466 466 466
000 000 000
4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 122 0 0 122 0 0 122
ja renoveerimiseks 466 466 466
000 000 000
4502.8 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 122 0 0 122 0 0 122
ja renoveerimiseks muudele residentidele (ü) 466 466 466
000 000 000
– AS Tallinna Sadam 122 0 0 122 0 0 122
466 466 466
000 000 000
5 Tegevuskulud 173 170 2 0 0 0 173
844 944 900 844
000 000 000 000
– tegevuskulud 155 152 2 0 0 0 155
844 944 900 844
000 000 000 000
– talvine navigatsioon (ü) 18 18 0 0 0 0 18
000 000 000
000 000 000
6 Muud kulud 450 350 100 0 0 0 450
560 560 000 560
70003187. Energiaturu Inspektsioon 6 066 6 062 4 0 0 0 6 066
230 230 000 230
4 Eraldised 211 211 0 0 0 0 211
230 230 230
450 Sihtotstarbelised eraldised 211 211 0 0 0 0 211
230 230 230
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 211 211 0 0 0 0 211
230 230 230
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 211 211 0 0 0 0 211
mitteresidentidele 230 230 230
– rahvusvaheliste organisatsioonide 211 211 0 0 0 0 211
liikmemaksud 230 230 230
5 Tegevuskulud 5 855 5 851 4 0 0 0 5 855
000 000 000 000
70003218. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon 14 10 60 3 878 0 0 14
761 823 000 943 761
992 049 992
4 Eraldised 88 88 0 0 0 0 88
560 560 560
450 Sihtotstarbelised eraldised 88 88 0 0 0 0 88
560 560 560
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 88 88 0 0 0 0 88
560 560 560
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 88 88 0 0 0 0 88
mitteresidentidele 560 560 560
– rahvusvaheliste organisatsioonide 88 88 0 0 0 0 88
liikmemaksud 560 560 560
5 Tegevuskulud 14 10 60 3 878 0 0 14
653 714 000 943 653
582 639 582
6 Muud kulud 19 19 0 0 0 0 19
850 850 850
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 281 281 0 0 0 0 281
639 639 639
5 Tegevuskulud (ü) 281 281 0 0 0 0 281
639 639 639
70000823. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus 86 85 420 0 0 0 86
327 907 000 327
061 061 061
4 Eraldised 122 122 0 0 0 0 122
750 750 750
450 Sihtotstarbelised eraldised 122 122 0 0 0 0 122
750 750 750
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 122 122 0 0 0 0 122
750 750 750
4500.9 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 122 122 0 0 0 0 122
mitteresidentidele 750 750 750
– rahvusvaheliste organisatsioonide 122 122 0 0 0 0 122
liikmemaksud 750 750 750
5 Tegevuskulud 86 85 420 0 0 0 86
140 720 000 140
000 000 000
– tegevuskulud 72 72 420 0 0 0 72
690 270 000 690
000 000 000
– tootmiskulud (a) 13 13 0 0 0 0 13
450 450 450
000 000 000
6 Muud kulud 64 64 0 0 0 0 64
311 311 311
70003193. Patendiraamatukogu 4 950 4 830 120 0 0 0 4 950
000 000 000 000
5 Tegevuskulud 4 950 4 830 120 0 0 0 4 950
000 000 000 000
70006317. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus 116 62 0 48 5 0 111
193 418 775 000 193
824 824 000 000 824
4 Eraldised 71 23 0 48 0 0 71
448 056 392 448
824 324 500 824
450 Sihtotstarbelised eraldised 71 23 0 48 0 0 71
448 056 392 448
824 324 500 824
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 10 10 0 0 0 0 10
000 000 000
000 000 000
4500.00Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 10 10 0 0 0 0 10
riigile ja riigiasutustele 000 000 000
000 000 000
– projekti «Küla Tee uuendus» raames 10 10 0 0 0 0 10
maavalitsustele 000 000 000
000 000 000
4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 61 13 0 48 0 0 61
ja renoveerimiseks (ü) 448 056 392 448
824 324 500 824
4502.00Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks 61 13 0 48 0 0 61
riigile ja riigiasutustele 448 056 392 448
824 324 500 824
5 Tegevuskulud 44 39 0 382 5 0 39
745 362 500 000 745
000 500 000 000
Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine: 9 725 9 725 0 0 0 0 9 725
000 000 000
4 Eraldised (ü) 9 597 9 597 0 0 0 0 9 597
500 500 500
450 Projekti «Infoühiskonna arendamine» raames 9 597 9 597 0 0 0 0 9 597
teistele riigiasutustele 500 500 500
5 Tegevuskulud (ü) 127 127 0 0 0 0 127
500 500 500
Sealhulgas toetuste täiendav riigieelarveline 3 458 3 458 0 0 0 0 3 458
rahastamine: 824 824 824
4 Eraldised (ü) 3 458 3 458 0 0 0 0 3 458
824 824 824
4502.00– täiendavad toetused Riigi Infosüsteemide 3 458 3 458 0 0 0 0 3 458
Arenduskeskusele 824 824 824
Väljavõte 2021. aasta riigieelarve seadusest (MKM valitsemisala)
Sealhulgas
Eelarve
piirmääraga
kokku
vahendid
Jagu 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
TULUD 541 046 0
KULUD -813 851 -338 112
INVESTEERINGUD -229 406 -179 970
FINANTSEERIMISTEHINGUD -3 000 -3 000
KÄIBEMAKSU KULU -55 573 0
Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING
ETTEVÕTLUS
KULUD -249 951 -60 426
INVESTEERINGUD -2 415 -1 796
Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Kulud -143 610 -45 349
Investeeringud -2 085 -1 466
Ehitus
Kulud -106 341 -15 078
Investeeringud -330 -330
Tulemusvaldkond: TRANSPORT
KULUD -472 163 -251 664
INVESTEERINGUD -222 428 -174 426
Transport
Kulud -472 163 -251 664
Investeeringud -222 428 -174 426
Tulemusvaldkond: INFOÜHISKOND
KULUD -60 712 -23 720
INVESTEERINGUD -4 564 -3 748
E-riigi ja sideturu arendamine
Kulud -54 583 -19 420
Investeeringud -4 414 -3 748
Küberturvalisus
Kulud -6 129 -4 299
Investeeringud -150 0
Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA
KULUD -31 026 -2 303
Energeetika
Kulud -31 026 -2 303
Erki Savisaar
Riigikogu rahanduskomisjon Teie nr
[email protected]
Meie 13.05.2021 nr 6-1/210125/2103314
Urmas Reinsalu
Riigikogu eelarve kontrollikomisjon
[email protected]
Peeter Ernits
Riigieelarve arusaadavaks muutmise
toetusrühm
[email protected]
Otsustusõigus eelarve üle
Austatud komisjonide ja toetusrühma esimehed
Riigikogu liige palus õiguskantsleril hinnata, kas riigieelarve kulud on piisavalt liigendatud, nii et
Riigikogu liikmel on võimalik täita talle Eesti Vabariigi põhiseadusega pandud õigusi ja kohustusi
ning riigieelarve koostamisel tõhusalt ja tulemuslikult kaasa rääkida. Olete samal teemal alustanud
komisjonides ja riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühmas arutelu (viimati 10.05.2021
eelarve kontrollikomisjonis). Loodan, et saate ka õiguskantsleri hinnangust tuge, et astuda samme
Riigikogu põhiseadusjärgse rolli taastamiseks eelarvemenetluses.
Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) näeb ette, et riigielu strateegilised valikud tuleb teha Riigikogul
(PS § 65 p 1 ja p 6 ja § 115). Vabariigi Valitsuse ülesanne on viia need ellu paindlikult ja
efektiivselt (PS § 86, § 87 p 3 ja p 5). Kui riigieelarve on sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest
ei nähtu, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulisuse
põhimõtet (PS § 3) ning tagatud pole võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal (PS §
4).
2021. aasta riigieelarve kulud, sh investeeringud, on esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei ole
võimalik saada piisavalt selget ülevaadet, mille tarbeks riigi raha tegelikult kasutatakse. Lisateabe
esitamine seletuskirjas ei taga, et Riigikogu saab teostada põhiseaduse §-s 115 ette nähtud eelarve
kontrolli ülesannet eelarve vastuvõtmisel. Seletuskiri ei ole seaduseelnõu ning selle kohta ei ole
võimalik parlamendis esitada muudatusettepanekuid. Kulude ebapiisava liigendamise tõttu on
kulude üldistusaste nii suur, et Riigikogul pole võimalik teha eelarve kohta olulisi otsuseid.
2
Riigieelarve seaduse (RES) kohaselt tuleb kulud liigendada valdkondade ja programmide kaupa,
kuid valdkondade ja programmide sisu on seaduses jäetud määramata ning kulude tegeliku
liigendamise üle otsustab Vabariigi Valitsus. Kuivõrd Riigikogu ei otsusta ka eelarvestrateegia ega
teiste eelarve koostamisel aluseks olevate strateegiadokumentide (valdkonna arengukava,
programm) sisu ega eesmärkide üle, puudub Riigikogul kontroll selle üle, milliseks kujuneb aasta
riigieelarve kulude lõplik jaotus. Põhiseaduse kohaselt on aga oluliste eelarveotsuste tegemine just
Riigikogu ülesanne.
Kirjeldatud probleemi lahenduseks on näiteks võimalik riigieelarve seaduses sätestada nõuded
kulude täiendavale liigendamisele aastaeelarves. Nii oleks Riigikogul võimalik eelarvemenetluses
osaleda sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. See aitaks suurendada ka eelarve läbipaistvust ja
arusaadavust.
Eelarve printsiibid ja raamistik
1. Põhiseaduse § 65 punkt 6 ja § 115 näevad ette, et Riigikogu võtab iga aastal seadusena vastu
riigieelarve riigi kõigi tulude ja kulude kohta. Need põhiseaduse sätted konkretiseerivad
demokraatliku õigusriigi ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid.1 Demokraatia tähendab võimu
teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult laial ja kooskõlastatud
alusel. Õigusriigi põhimõtte järgi peab riik toimima kooskõlas põhiseadusega ja sellega kooskõlas
olevate seadustega. Parlamendireservatsiooni põhimõte reguleerib võimu jagamist Riigikogu ja
täidesaatva riigivõimu vahel.
2. Põhiseaduse kohaselt vastutab rahva ees riigi tulude ja kulude eest parlament. Riigikohus on
märkinud, et eelarveküsimuste otsustamine on Riigikogu tuumikpädevusse kuuluv ülesanne ning
selle sisu on õigus ja kohustus otsustada riigi tulude ja kulude üle.2 Tuumikpädevusse kuuluvaid
küsimusi ei ole lubatud delegeerida otsustamiseks täidesaatvale riigivõimule. Seda, mida
põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema Riigikogu, ei saa edasi delegeerida
täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.3
3. Eelarve kujundamine on Riigikogu pädevuses ning sellega tagatakse ka võimude lahususe ja
tasakaalustatuse põhimõte.4
4. Riigieelarve on riigi ühe aasta majandusplaan, kuid ühtlasi on see keskne poliitilise tahte
kujundamise vahend. Riigieelarve kaudu saab Riigikogu anda valitsusele poliitikat kujundavaid
suuniseid. Mida detailsemalt on riigieelarve kulud liigendatud, seda enam saab Riigikogu sisuliselt
kaasa rääkida selles, mis otstarbel võib valitsus konkreetsel eelarveaastal kulutusi teha ning ka
vastupidi: mida üldisem on eelarve, seda vähem otsuseid saab teha Riigikogu. Parlamendi
eelarvepädevus peaks olema sisuline, mitte pelgalt formaalne.5
5. Riigieelarve on internne akt, mis mõjutab riigihaldust tervikuna – see on riigi majandamiseks
antud üldkorraldus.6 Riigieelarve kulu- ja tulukirjed ei ole õigusnormid. Need ei tekita, muuda ega
1
RKPSJKo 12.07.2012, nr 3-4-1-6-12, p 134.
2
RKPSJKo 12.07.2012, nr 3-4-1-6-12, p 136.
3
RKPJKo 12.01.1994 otsus kohtuasjas nr III-4/A-11/94.
4
RKPSJKo 21.01.2004, nr 3-4-1-7-03, p 15.
5
R. Pelizzo, R. Stapenhurst. Tools for Legislative Oversight: an Empirical Investigation. Ch 1, lk 25, in Legislative
Oversight and Budgeting: a world perspective. Ed R. Staplehurst et al. WBI Development Studies, 2008.
6
Vt J. Mäll „Kehtiva riigi-eelarvetlusõiguse põhiprobleeme“, Juridica VIII, 1996, lk 406–411, esmakordselt av. Õigus,
1940, nr 1, lk 29–44.
3
lõpeta õigusi ega kohustusi. Kuna riigieelarve kulu- ja tulukirjed ei ole õigustloovad normid, ei
ole ühelgi isikul õigust üksnes riigieelarve kulukirjele tuginedes taotleda riigieelarvest raha.7 Sama
kehtib seletuskirjas ja muudatusettepanekute selgitustes eraldiste saajatena märgitud isikute ja
asutuste kohta: eelarve seletuskiri või mõni muu menetluse käigus koostatud materjal ei ole
õigustloov akt, mis annaks isikule või asutusele õiguse riigilt raha nõuda. Nõudeõigus saab
tuleneda lepingust, seadusest, kohtuotsusest, mitte riigieelarves planeeritud kulukirjetest, liiati
seletuskirjast.
6. Riigieelarve koostamisel tuleb arvestada ka tegelikkusele vastavuse, riigivalitsemise
läbipaistvuse ja eelarvemenetluse avalikkuse printsiibiga. Läbipaistvuse printsiip on seotud
eelarve arusaadavusega: eelarve, mis ei ole läbipaistev, ei saa (asjasse pühendamatutele) olla ka
arusaadav.
7. Riigieelarve menetluse avalikkus võimaldab tagada avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle.
Avatud ühiskonnas on raha väärkasutuse ennetamisel oluline osa ka avalikkusel, sh ajakirjandusel,
mida avaliku võimu enda tehtav kontroll ei saa ega suuda täielikult asendada. Nii on teabe
avalikkusel oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemise heidutamisel ja nende ennetamisel.
Lisaks, kui avaliku võimu kontroll piirdub enamasti õiguspärasusele hinnangu andmisega, siis
avalikkus juhib tähelepanu ka eetilistele küsitavustele. Demokraatia ja avatud ühiskonna
põhimõtetele rajatud riigis aitab see kaasa legitimatsiooni- ja vastutusahela tegelikule
toimimisele.8 Avalikkuse kontroll saab tõhusalt toimida aga üksnes siis, kui eelarve on läbipaistev
ja arusaadav. Nii näiteks ei ole valijatel võimalik kontrollida valimislubaduste täitmist, kui eelarve
järelkontroll on selle üldistusastme tõttu teostamatu. Järelkontroll on aga oluline selleks, et tagada
demokraatlikus valmisprotsessis võimalikult informeeritud tasemel otsuste tegemine.9
8. Läbipaistvus eeldab, et info riigieelarve raha jaotuse kohta on Riigikogule esitatud kohe
piisavalt täpselt ja süstematiseeritult ning Riigikogu liikmed ei pea seda täpsustama asuma. Nii
näiteks ei taga süsteemi läbipaistvust see, kui Riigikogu liikmel on võimalik eelarve kohta küsida
täpsustavaid küsimusi. Eelarve täpsustamine saadikute küsimuste kaudu muudab eri valdkondade
kohta käiva informatsiooni killustatuks ega võimalda valdkondadele eraldatavaid rahasummasid
omavahel võrrelda. Liiati ei ole ministeeriumide täpsustavad vastused siduva toimega.
Läbipaistvus eeldab, et kaaluka otsuse tegemiseks oleks Riigikogul olemas koheselt kogu vajalik
teave. Sisuliselt peaks eelarve esitamisel Riigikogule lähtuma „ühe korra“ põhimõttest, mis
tähendab, et riigieelarve esitatakse Riigikogule sellisel kujul ja niisuguse täpsusega, mis võimaldab
otsustada maksumaksja raha kasutamise üle.10 Ka parlamentaarse järelevalve tõhusus on seda
väiksem, mida rohkem peab parlament tegema eraldi järelepärimisi.11
9. Riigieelarve peab olema ka täidetav ning kontrollitav. Eelarvemenetlus on oluline osa
parlamentaarse kontrolli mehhanismist, mis aitab tagada võimude tasakaalu.12 Ka täidesaatvale
7
Vt L. Lehis, K. Lind komm. 3 §-le 115. Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.
5. vlj. Juura 2020.
8
RKHKo 17.10.2018, nr 3-15-3228, p 18.
9
Vt ka Compilation of Venice Commission opinons and reports concerning meedia and elections.
https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-PI(2018)006-e.
10
Vt ka https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/Once+Only+Principle.
11
R. Pellizo. Oversight and Democracy Reconsidered. Legislative Oversight and Budgeting: a world perspective.
Toim. R. Staplehurst et al. WBI Development Studies, 2008, 2. ptk, lk 44.
12
„Budgets can be understood as a form of control within the public sector. They have a historical role in establishing
the legitimacy of government spending but also play an important role in comparing actions against organizational
targets.“ K. Jacobs. Legislative Oversight and Budgeting. Legislative Oversight and Budgeting: a world perspective.
Toim. R. Staplehurst et al. WBI Development Studies, 2008, 4 ptk, lk 72. Autor juhib ühtlasi tähelepanu ka ohule, et
4
võimule tuleb jätta otsustusvabadust: kui kulud on liiga detailselt liigendatud, võib see takistada
täidesaatva riigivõimu funktsioonide teostamist. Riigikogu peaks leidma tasakaalupunkti oma
ülesannete sisuka teostamise ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel.
10. Põhiseaduse aspektist on probleemne ka see, kui Riigikogu hakkab tegema otsuseid, mis on
täidesaatva riigivõimu pädevuses. Näiteks kui parlament määrab konkreetsetele isikutele või
asutustele eraldisi, samal ajal kui teised isikud ja asutused peavad eraldiste saamiseks täidesaatvalt
riigivõimult esitama taotluse, täitma meetme tingimusi ning konkureerima omavahel. Eelarveliste
otsustuste protsess ei ole sel juhul ka läbipaistev, sest ei ole selge, mis kriteeriumide alusel otsustab
Riigikogu konkreetsetele isikutele ja asutustele raha eraldada. Muret tekitab ka see, et
vastavasisuliste otsuste eel- ja järelkontrolli ei ole seaduses reguleeritud.
11. Teisalt ei saa eelarvevahendite paindlik kasutamine olla parlamendile õigustuseks loobuda
ulatuslikult enda õigusest ja kohustusest otsustada eelarveraha kasutamise üle. Rahva esindajatena
peavad parlamendi liikmed säilitama kontrolli oluliste eelarvepoliitiliste otsustuste üle ning
kandma eelarvepoliitika eest vastutust. Riigikogu ei tohi panna ennast olukorda, kus ta on
eelarvelistes küsimustes pelgalt informeeritava rollis.
Ka Riigikohus on märkinud, et põhiseaduse mõttes ei pruugi olla piisav, kui Riigikogu roll piirdub
ainult informatsiooni saamisega.13 Riigikogul peab olema võimalus veenduda, milliste kulutuste
tegemiseks ja mis eesmärgil ta annab Vabariigi Valitsusele volituse raha kasutada, vajaduse korral
esitatud eelarve eelnõu enne vastuvõtmist korrigeerida ning hiljem ka raha kasutamist kontrollida.
Kui Riigikogu ei määra seaduses kulutuste sihtotstarvet, siis pole võimalik hiljem ka raha
kasutamist kontrollida. Pole võimalik kontrollida sellise ülesande täitmist, mida pole selgelt
ülesandeks pandud.
Riigieelarve seaduse reeglid tegevuspõhisel eelarvestamisel
12. Riigieelarve seaduse § 1 lõike 1 kohaselt lähtutakse riigieelarve koostamisel riigi
rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest ja strateegilistest
arengudokumentidest. Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna
arengukava ja programm (RES § 19 lg 1). Neist arengudokumentidest võtab Riigikogu vastu ainult
poliitika põhialused.14 Erinevalt valdkonna arengukavast ja programmist puudub poliitika
põhialustel selge seos eelarvestamisega.15
13. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti (RES § 20
lg 2). Valdkonna arengukavad esitatakse Riigikogule arutamiseks, kuid Riigikogu ei saa neis teha
muudatusi, arengukava arutelu tulemusel ei võta Riigikogu vastu ühtki otsust. Programmi kinnitab
minister. Eelarve koostamisel tuleb lähtuda ka Vabariigi Valitsuse kinnitatavast nelja-aastasest
eelarvestrateegiast (RES § 251). Riigieelarve struktuuri ja sisu mõjutavad arengudokumendid
kinnitab seega kehtiva riigieelarve seaduse järgi täidesaatev riigivõim ning Riigikogu roll nende
erasektori raamatupidamisvõtete (tekkepõhisus) kasutusele võtmine muudab eelarvest arusaamise veelgi
keerulisemaks ning selle tulemusel võivad jääda küsimused, mida peaksid arutama ja otsustama poliitikud, valdkonnas
eriteadmisi omavate ekspertide kitsa ringi lahendada. Sama, lk 67−68.
13
RKÜKo 12.07.2012, nr 3-4-1-6-12, p 216.
14
Riigikogu on vastu võtnud õigusloome poliitika alused aastani 2030, kriminaalpoliitika alused aastani 2030,
maapõuepoliitika alused aastani 2050, kliimapoliitika põhialused aastani 2050, spordipoliitika põhialused aastani
2030 ja kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.
15
Vt Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.
5
arengudokumentide sisustamisel, millest nähtuvad järgnevatel aastatel tehtavad kulud, on vähene
või puudub sootuks.
14. Alates 2020. aastast läks Eesti täielikult üle nn tegevuspõhisele või tulemuspõhisele
eelarvestamisele ning seoses sellega kadusid riigieelarvest nn sisendipõhised kulukirjed ning
kulusid hakati rühmitama üksnes väljundi- ehk eesmärgipõhiselt. Riigikogus vastu võetud
riigieelarvest ei selgu enam kulude sisu. Nii ei ole näiteks võimalik aru saada, kui palju kulub ühes
või teises valdkonnas või programmis riigi raha haldusorganisatsiooni ülalpidamiseks ja kui palju
raha suunatakse konkreetses valdkonnas või programmis näiteks toetustena riigiaparaadist välja.
Selle kohta on võimalik teavet saada pärast riigieelarve vastuvõtmist kinnitatud ministeeriumi
eelarvest. Minister kinnitab pärast riigieelarve vastuvõtmist oma valitsemisala liigendatud eelarve
kooskõlas eelarveklassifikaatoriga (RES § 31 lg 2).
15. Administratiivselt liigendatakse riigieelarve vahendid põhiseaduslike institutsioonide ja
ministeeriumide valitsemisalade vahel. Ministeeriumide valitsemisala asutuste, sihtasutuste jt
eraldiste saajate kaupa liigendust riigieelarves praegu ei esitata.
16. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt liigendatakse kulud valdkondade ja programmide
kaupa. Tegevuspõhise eelarve põhimõtetest lähtuvalt peaks sellise liigenduse mõte seisnema
selles, et riigieelarve kulud seostatakse konkreetsete valdkondade ja programmide eesmärkidega.
Valdkonna või programmi sisustab riigieelarve seaduse kohaselt täidesaatev riigivõim ning
määrab seeläbi tegelikult ja vahetult ka riigieelarve kulude struktuuri.
17. Olukorras, kus valdkondade ja programmide sisustamise ja kujunemise üle ei otsusta parlament
ning Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks eelarve, kus rahaeraldisi on kavandanud
väga laiade valdkondade ja programmide kaupa, ei saa Riigikogu otsustada, mille jaoks
riigieelarve raha tegelikult kasutatakse.
18. Tekib küsimus, mis mõte on kulusid jaotada tegevusvaldkondade ja programmide põhjal, kui
parlament ei saa nn tulemusteabest lähtudes teha otsuseid, mis erinevad neile ette antud eelarvest.
Riigikogu liikmed ei saa kulude jaotust programmide piires muuta, sest programmide sisu
määratakse dokumendis, mille koostamisel Riigikogu kaasa ei räägi.16 Tihtipeale ei ole
parlamendil piisavalt selget ülevaadet selle kohta, mida on tegelikult kavas näiteks ühe või teise
programmi all ette võtta, sest teave on laiali mitmes dokumendis (arengukava, seletuskiri,
eelarvestrateegia), mida on omavahel keeruline kokku viia, teave on kajastatud ebapiisavalt või on
konkreetne kulude jaotus veel otsustamata, kuna kulud liigendab minister pärast konkreetse aasta
riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
19. Puudub selge ülevaade ka selle kohta, millises ulatuses finantseerib üht või teist programmi
Euroopa Liit ja millises ulatuses finantseeritakse programmi Eestis maksudest laekuva rahaga.
Samuti ei ole võimalik eristada, mil määral on tegemist seadusega kindlaks määratud, varem
võetud või rahvusvahelistest kohustustest tulenevate kuludega ja mil määral rahaga, mille otstarvet
on võimalik veel muuta. On oluline, et Riigikogu liikmel oleks selle kohta vähemalt seletuskirjas
piisavalt teavet, kuivõrd sellest oleneb võimalus, kas ja mil määral saab vastavatel kuluridadel
muudatusi teha.
16
Eesmärkide ebamäärasuse, üldisuse ja eesmärkide paljususega seotud ohtudele parlamendi rolli vähenemiseks on
juhtinud tähelepanu ka teadlased, nt: „Moreover, the objectives are often formulated in a rather fuzzy and common
sense way that does not increase the information content of the budgets. The vague formulation of objectives may
weaken the authorization power of Parliament as the authorization takes place at outcome level. Overloads of
objectives and performance indicators reduce the readability of the budgets.“ M. Sterck, 2007. The impact of
performance budgeting on the role of the legislature: a four-country study. International Review of Administrative
Sciences, 73(2), lk 200.
6
20. Tulemus-eelarvestamise Riigikogu põhiseaduslikku rolli ohustava mõju eest hoiatas professor
Ringa Raudla 2013. aastal koostatud analüüsis. Ta tõi välja kuluartiklite vähenemise ja eraldiste
agregeerituse taseme suurenemisest tingitud parlamendi rolli vähenemise eelarveprotsessis, mille
tõttu väheneb ka parlamendi suutlikkus hinnata ja kontrollida maksumaksjate raha kasutamise
legitiimsust. Mitme teise riigi kogemus on näidanud, et tulemuspõhine eelarvestamine on muutnud
parlamendile esitatava eelarve vähem läbipaistvaks ja järelkontrolli oluliselt keerulisemaks.17
Samuti on teadlased juhtinud tähelepanu raskustele tulemuslikkuse hindamisel ja selle seostamisel
rahaeraldistega, ohule taandada keerukas ja kompleksne poliitikavaldkond paariks-kolmeks
programmi mõõdikuks, mille põhjal on olukorrast asjakohase ülevaate saamine keeruline, samuti
on välja toodud tulemuslikkuse hindamiseks vajaliku teabe kogumise ja hindamise ressursi
mahukust jne.18 Läbipaistvuse vähenemisega kaasneb ka suurem oht raha väärkasutuseks ja
korruptsiooniks.19 Eelarveotsuste tegemine kandub üha enam tagatubadesse. Tulemuspõhise
eelarve kasutusele võtmine tähendab peaaegu alati muutusi võimude tasakaalus ning enamasti
täidesaatva võimu kasuks. Paindlikkus eelarveraha kasutamisel antakse valitsusele kohe, kuid
tulemusteabe õigeaegne ja igakülgne parlamendile esitamine, asjakohasus ja eelarve kontrollitavus
jäävad küsimusteks, mis tuleb lahendada edaspidi.20 Seetõttu on mitmed OECD riigid viimastel
aastatel astunud samme, et taastada parlamendi rolli eelarvemenetluses.21
Kulude liigendamine 2021. aasta riigieelarves
21. Tänavuse riigieelarve kulude liigendust vaadates on näha, et kuluartiklite arv seaduses on
võrreldes varasemate aastate riigieelarve seadustega drastiliselt vähenenud (vt lisatud näiteid) ning
valdkonnad on sisustatud väga avaralt.
2021. aasta riigieelarves on mitmeid selliseid valitsemisalasid, kus väga avaralt määratletud
valdkonnas on vaid üks programm. Näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on
tulemusvaldkond keskkond (kulud 181,7 miljonit eurot, investeeringud 2,9 miljonit eurot), mille
17
Austraalia näitel on teadlased leidnud, et parlamentaarne kontroll on nõrgenenud, sest eelarve kinnitatakse
üldistatumal tasemel, eelarve on keerulisem ning uus süsteem vähendab läbipaistvust ja kontrollitavust. Parlamendil
on raske saada selget ülevaadet selle kohta, kui palju konkreetsete tulemuste saavutamiseks raha panustatakse, peale
selle ei ole teave siduv, kuna parlament ei hääleta eelarvele lisatud dokumente. Ka Rootsi puhul täheldati probleeme
sellega, et kulude valdkonnad on liiga avarad ja valdkondade eesmärgid on sõnastatud liiga üldiselt ja ebamääraselt,
et võimaldada sisulist debatti parlamendis. M. Sterck, 2007. The impact of performance budgeting on the role of the
legislature: a four-country study. International Review of Administrative Sciences, 73(2), lk 189–203. Kuna
riigieelarve koostamine on valdavalt täidesaatva võimu käes ning täidesaatev võim ei ole ühel või teisel põhjusel alati
läbipaistvusest huvitatud, väheneb parlamendi võimalus järelevalvet teostada. A. M., Ríos, F. Bastida, B. Benito,
2016. Budget transparency and legislative budgetary oversight: An international approach. The American Review of
Public Administration, 46(5), lk 546–568.
18
R. Raudla. Tulemuseelarvestamise ohud ja võimalused avalikus sektoris. Poliitika-analüüs 2013, lk 12. Uuringud
teiste riikide kohta, kus on kasutusel tulemuspõhine eelarve, näitavad, et parlamendi liikmed kasutavad tulemusinfot
eelarveotsuste tegemiseks väga harva. I. Saliterer, S. Korac, B. Moser, P. Rondo-Brovetto, 2019. How politicians use
performance information in a budgetary context: New insights from the central government level. Public
Administration, 97(4), lk 829–844.
19
Eelarve vähesest läbipaistvusest tingitud korruptsiooniriskile, aga ka riskile kulutada maksumaksja raha
ebavajalikele projektidele on tähelepanu juhitud 93 riiki hõlmavas uuringus. A. M. Ríos, F. Bastida, B. Benito, 2016.
Budget transparency and legislative budgetary oversight: An international approach. The American Review of Public
Administration, 46(5), lk 547.
20
P. L. Posner ja C. K. Park, 2008. Role of the legislature in the budget process: Recent trends and innovations. OECD
Journal on Budgeting, 7(3), lk 4, lk 21−22.
21
A. M. Ríos, F. Bastida, B. Benito, 2016. Budget transparency and legislative budgetary oversight: An international
approach. The American Review of Public Administration, 46(5), lk 549.
7
all on keskkonnakaitse ja -kasutuse programm (kulude ja investeeringute numbrid kattuvad
valdkonna kuluridades esitatutega). Justiitsministeeriumi valitsemisalas on vaid üks
tulemusvaldkond õigusriik, selle all on programm usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum.
Valdkonna ja programmi kulud kattuvad (174,5 miljonit eurot), ühtlasi ongi ka
Justiitsministeeriumi valitsemisala kuludeks ette nähtud 174,5 miljonit eurot. Näilisest
liigendamisest hoolimata nende kulude read kattuvad, mis tähendab, et kulud ei ole tegelikult
liigendatud. Riigikogu ei ole seaduses andnud Justiitsministeeriumi kogukulude kohta muud
käitumisjuhist, kui et minister võib kulutada 174,5 miljonit eurot usaldusväärse ja tulemusliku
õigusruumi programmi raames, mille sisu ja eesmärgid saab minister ise määrata. Kuivõrd muid
valdkondi ja programme Justiitsministeeriumi valitsemisalas ei ole, tähendab see, et
Justiitsministeeriumi valitsemisalas kirjendatud kulude üle otsustamine on jäetud täiel määral
täidesaatvale riigivõimule. Täielikult kattuvate numbritega kuluread on ka Riigikantselei haldusala
kulusid käsitlevas jaos. Sageli on täpselt samad numbrid ministeeriumi valitsemisalas
tulemusvaldkonna ja programmi kuluridadel (Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi,
Siseministeeriumi valitsemisalas). See tähendab, et tulemusvaldkonnas puudub tegelikult kulude
liigendus. Mõnel juhul on tulemusvaldkonnas programmide abil tulemusvaldkonna kulusid
mõnevõrra küll liigendatud, kuid seejuures jääb ikkagi lõviosa valdkonna kuludest eelarves
liigendamata. Näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on tervise tulemusvaldkonna
(kogusumma 1,79 miljardit eurot) all järgmised programmid: tervist toetava keskkonna programm
(6,6 miljonit eurot), tervist toetavate valikute programm (20 miljonit eurot) ja inimkeskse
tervishoiu programm (1,76 miljardit eurot). Kui Riigikogu sooviks muudatusi teha näiteks
inimkeskse tervishoiu programmile määratud 1,76 miljardi euro kasutamises ja seejuures ei
muutuks programmile eraldatud kogusumma, siis eelarvele muudatusettepanekute esitamisega ei
ole see praegu paraku võimalik. Muudatusi on võimalik esitada konkreetse kulukirje muutmiseks
(RES § 40, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lg 3), aga kui programmile eraldatud summa
ei muutu, ei saa esitada ka muudatusettepanekut. Muudatuste tegemiseks vajalikul tasemel kulude
liigendus puudub.
22. Kulude sellise kajastamise tagajärjel on märkimisväärselt vähemaks jäänud eelarveküsimusi,
mida Riigikogul on võimalik tegelikult otsustada. Muudatuste tegemise võimalus on vähenenud
kohati isegi nullini. Kirjeldatud viisil liigendatud kuludega eelarve ei võimalda teha muudatusi,
mis peaks aga olema eelarve vastuvõtmise protsessis parlamendi õigus.
23. Paraku ei pruugi Riigikogu ka lisajärelepärimisi tehes saada teavet selle kohta, kuidas on kavas
raha kasutada. Õiguskantsleri poole pöördunud Riigikogu liige kirjutas, et ei saanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas transpordi valdkonnas teehoiukulude kohta
selgitusi küsides 169 miljoni euro suuruse investeeringute summa detailsemat jaotust ning et tal ei
olnud võimalik teha selle kohta muudatusettepanekuid. Tegelikult ei olnud 2021. aasta riigieelarve
arutamisel Riigikogul võimalik muutmisettepanekuid esitada kogu transpordi valdkonna kulude
kohta. Transpordi tulemusvaldkonna all on esitatud üks programm: transpordi programm. Nii
transpordi tulemusvaldkonnas kui ka transpordi programmis ette nähtud kulude (472,1 miljonit
eurot) ja investeeringute summad kattuvad (222,4 miljonit eurot). Liigenduse puudumise tõttu ei
saanud Riigikogu anda eelarve kaudu Vabariigi Valitsusele transpordi valdkonnas raha
kulutamiseks lähemaid suuniseid. Riigikogul puudus võimalus näiteks otsustada selle üle, kui
palju raha suunata maantee-, vee-, raudtee- või õhutransporti või kui palju eraldada raha
ühistransporditoetusteks, rääkimata oluliste investeeringute objektide üle otsustamisest.
Transpordi programmi on täiendavalt liigendanud käskkirjas majandus- ja taristuminister.
Käskkirjas toodud kulukirjetest selgub, kui palju eraldatakse riigieelarvest raha maanteetranspordi,
veetranspordi ja õhutranspordi korraldamiseks, kui palju saavad reisilaevanduse ettevõtjad toetust
8
maksukoormuse vähendamiseks ja millised on investeeringud (ja kulud) tee- ja raudtee-ehituse
projektidesse (nt Rail Baltic). Need on olulised eelarveotsused, mida peaks tegema Riigikogu.
24. Tegevus- ja tulemuspõhine riigieelarve seadus ei ole varasemate aastate riigieelarve seadustega
võrreldes läbipaistvam ega arusaadavam. Eelarvest arusaamiseks vajalik teave on killustatud eri
liiki dokumentide vahel ja neist leitud numbreid ja teavet on keeruline ühildada. Sageli on vaja
küsida lisateavet. Eelarve menetlemise aeg Riigikogus on piiratud ning lisateabe küsimist selleks,
et eelarvest aru saada, ei saa pidada lahenduseks.22 2020. aastal riigieelarve läbipaistvust
analüüsinud Helen Veski jõudis oma magistritöös järeldusele, et rahastatavate tegevuste sisu
ülevaade puudub. Olulisi kulusid ei olnud selgitatud ka eelarve seletuskirjas. Autor küsitles
Riigikogu liikmeid, kellest enamik leidis, et eelarve läbipaistvus on seoses tegevuspõhise eelarve
koostamisega vähenenud.23
25. Riigikogul ei ole praegu võimalik eelarve vastuvõtmisel muuta ka eelarvega seotud
strateegiadokumente, millest tulenevad eesmärgid, mille täitmiseks volitab Riigikogu täidesaatvat
riigivõimu raha kasutama. Muudatusettepanekule lisatud selgituses on küll võimalik kirjeldada,
mis eesmärgil soovitakse raha mõnda programmi lisada või millise konkreetse kulu arvel kärbet
teha, kuid seletuskiri ei ole Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslik. Tuleb tõdeda, et
tulemusinfo on otsuste tegemisel küll vajalik ja kasulik, kuid praegusel kujul ei anna eelarve
tegelikult funktsionaalset tulemusinfot.
26. Küsimus tekkis ka Vabariigi Valitsuse tulude ja kulude all koondreana kirjeldatud välistoetuste
summa kohta (313 miljonit eurot), mis lisati täiendava liigenduseta 2021. aasta riigieelarve
kolmandal lugemisel. Olen seisukohal, et peale põhiseaduse aspektist probleemsele
üldistustasemele ei ole see eelarverida kooskõlas ka riigieelarve seadusega.
Rahandusministeerium põhjendas välistoetuste koondreana kajastamist sellega, et jaotus
valitsemisalade vahel ei olnud teada, ning viitas riigieelarve seaduse § 56 lõike 2 punktile 1, mille
järgi võib Vabariigi Valitsus muuta riigieelarves määratud välistoetuste ja kaasrahastamisega
seotud vahendite liigendust. See säte reguleerib aga olukorda, kui riigieelarves on toetused
valitsemisala eri valdkondade ja programmide all liigendatud. Riigieelarve seaduse § 26 lõige 3 ei
võimalda ministeeriumide valitsemisalas kasutamiseks mõeldud vahendeid kajastada koondreana
Vabariigi Valitsuse jao all. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 3 teise lause järgi võib administratiivses
liigenduses välja tuua Vabariigi Valitsuse tema kasutatavate vahendite osas. Kirjeldatud
välistoetuste puhul ei ole tegemist Vabariigi Valitsuse enda kasutatavate vahenditega. Riigieelarve
seadusega kooskõlas oleks olnud lahendus, mille järgi oleks nende vahendite jaotus liigendatud
sellal teadaoleva info alusel, sest riigieelarve seaduse järgi on Vabariigi Valitsusel volitus
välistoetuste liigenduse muutmiseks. Alternatiivina oleks saanud jätta selle riigieelarves veel
kajastamata ning esitada toetusprogrammide lähemal selgumisel lisaeelarve.
27. Investeeringute puhul ei ole riigieelarve seaduses sätestatud sõnaselget nõuet nende
liigendamiseks valdkondade ja programmide kaupa, kuid 2021. aasta riigieelarve koostamisel on
enamasti valdkondade ja programmide all jaotatud ka investeeringud. Sarnasel põhimõttel peaks
22
Ajakriitilisusele ja aeganõudvate teabepäringute probleemsusele (parlamendiliikmete tähelepanu nihkub suuremat
tähelepanu vajavatelt küsimustelt üksikdetailidele) on juhtinud tähelepanu ka mitmed välisautorid. Vt J. Wehner,
Assessing the Power of the Purse: An Index of Legislative Budget Institutions. Legislative Oversight and Budgeting:
a world perspective. Ed R. Staplehurst et al. WBI Development Studies, 2008, lk 82. Vt ka P. L. Posner, C. K. Park,
2008. Role of the legislature in the budget process: Recent trends and innovations. OECD Journal on Budgeting,
7(3),5. ptk, lk 11.
23
H. Veski. Tegevuspõhise eelarve mõju riigieelarve läbipaistvusele, 2020, lk 50.
9
saama riigieelarves esitada investeeringute liigendust ka olulisemate objektide kaupa (RES § 31
lg 1). Ehkki riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 puhul on praegu eelarvepraktikas lähtutud
arusaamast, et see reguleerib Vabariigi Valitsuse tegevust pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist,
ei ole õiguskantsleri hinnangul välistatud ka tõlgendus, mille järgi tehakse sellekohane
lisaliigendus Vabariigi Valitsuse valitsemisalas Riigikogule arutamiseks saadetud eelarve eelnõus.
Kokkuvõte
Eelnevalt kirjeldatud küsimused vajavad Riigikogu arutelu. Üheks võimalikuks lahenduseks on
riigieelarve seaduse täiendamine viisil, et selles oleks kirjas ka nõuded kulude täiendavale
liigendamisele aastaeelarves. Nii oleks Riigikogul võimalik oma mandaadist lähtudes
eelarvemenetluses osaleda sisuliselt, mitte üksnes formaalselt. See aitaks suurendada ka eelarve
läbipaistvust ja arusaadavust, kahjustamata seejuures täitevvõimu põhiseaduslikku otsustusõigust
ning kaasaja avalikus halduses vajalikku kiirust ja paindlikkust.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Rahandusministeerium (
[email protected])
Lisa: väljavõtted eri aastate eelarvetest
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Karolin Soo 693 8410
[email protected]