dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu maaelukomisjon_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 13. mai 2021
Viit
18-2/201731/2103301
Registreeritud
13. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu maaelukomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/201731
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎18-22017312103301 13.05.2021 Väljaminev kiri.bdoc317 KB

Sisu (failidest)

Hr Tarmo Tamm Teie 07.05.2021 nr Riigikogu maaelukomisjon [email protected] Meie 13.05.2021 nr 18-2/201731/2103301 Eelnõu 309 SE Austatud komisjoni esimees Tänan võimaluse eest jagada maaelukomisjoni liikmetega tähelepanekuid seoses väärtusliku põllumaa kaitset taotleva eelnõuga 309 SE. Eelnõu näeb praegu väärtusliku põllumaa kaitse ette nii, et kohalik omavalitsus peab eelnõus sätestatud kriteeriumitele vastavat maad üldplaneeringus kindlal moel kaitsma. Erandid, mille üle saaks omavalitsus otsustada, on olemas, kuid need on võrdlemisi kitsad. Kohustuslik ja riigi kehtestatud tingimustel väärtusliku põllumaa kaitse planeeringu kaudu ei erine olemuslikult palju eelnõu varasemas versioonis ette nähtud kaitsest (vt selle kohta esitatud arvamust). Keskne küsimus ei ole mitte kohustusliku piirangu paiknemine seaduses (eelnõu varasem versioon) või planeeringus (eelnõu praegu), vaid kas piirang on universaalne ja kohustuslik või kohaldatakse seda kaalumise tulemusena ja üksikjuhtumit silmas pidades ning sellele parimat lahendust otsides. Kui kohalik omavalitsus on kohustatud kindlal viisil käituma, siis ei ole põhjust rääkida autonoomiast. Otsustus- ja valikudiskretsioon on samas kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhisisu (RKHKo nr 3-3-1-81-10, p 16). Eelnõus väljapakutud lahendusega ei jäeta omavalitsusele väärtusliku põllumaa osas erilist otsustusruumi, mistõttu on väga kaheldav, et kohaliku omavalitsuse planeerimisvõimu riive oleks sellistel tingimustel proportsionaalne. Lisaks omavalitsuse autonoomia piiramisele tähendaks seadusest tulenevate piirangute vahetu ülekandumine planeeringusse ka seda, et maaomanikule seatakse planeeringuga piiranguid, mis ei arvesta üksikjuhtumi asjaoludega ja võivad seetõttu olla ebaproportsionaalsed. Nagu märkisin juba viidatud arvamuses, siis väärtusliku põllumaa kaitse on planeeringuga võimalik ning kehtiv planeerimisseadus näeb väärtusliku põllumaa kaitse ette. Iseküsimus on, kas ja kuidas planeerimisseadusega ettenähtud võimalusi on seni kasutatud. Kui olemasolevaid võimalusi ei ole kasutatud, siis tulekski tegeleda nende normide rakendamisega. Maa kaitseks ei ole vältimatult vajalik konkreetse planeeringulahenduse kohustuslik ettekirjutus kohalikule omavalitsusele, mis kahandab planeerimisõiguse pea olematuks. Selle asemel võiks pidada piisavaks seaduses väärtusliku põllumaa mõistelist määratlemist ning selle kaitse põhimõtete sätestamist, millega kohalik omavalitsus peab planeeringut koostades arvestama. Kui 2 peate vajalikuks veel mingit täiendavat võimalust, et kohalike omavalitsuste planeerimiskaalutlusi ja lahendusi kontrollida ning vajadusel vaidlustada, siis on võimalik seadusega anda pädevale asutusele (ministeerium või mõni amet) protesti esitamise õigus. Selline võimalus on sätestatud näiteks keskkonnajärelevalve seaduse §-s 7. Samuti võiks väärtusliku põllumaa kaitsele kaasa aidata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ täiendamine. Selles määruses esitatud loetelus ei ole teadmata põhjusel seni käsitletud väärtusliku põllumaa kaitset ega määratud ühelegi ametiasutusele kohustust planeeringute kooskõlastamise protsessis hea seista selle eest, et planeerimisprotsessis oleks väärtusliku põllumaa kaitse vajadust üldse kaalutud. Seega on mitu võimalust, kuidas väärtuslikku põllumaad kaitsta planeeringu kaudu nii, et seejuures säilib ka kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia. Eeltoodud tähelepanekutega, mis osundavad eelnõu pinnalt kerkivatele põhimõttelistele küsimustele, ei sea õiguskantsler kahtluse alla väärtusliku põllumaa kaitse vajadust. Väärtusliku põllumaa kaitse on oluline. Selleks tuleb leida viis, mis austab nii omandit kui ka kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel