Justiitsministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 06.05.2021 nr 7-7/201470/2103177
Tallinna Vangla
[email protected]
Tartu Vangla
[email protected]
Viru Vangla
[email protected]
Surmajuhtumid vanglates
Austatud justiitsminister ja vanglate direktorid
Ajavahemikul 01.09.2019−01.09.2020 suri Eesti vanglates 17 inimest. Neist 13 surma põhjustasid
erinevad terviseprobleemid. Neli inimest sooritas enesetapu. Tapmisi ei ole vanglates olnud alates
2011. aastast.
Kahe terviserikkest tingitud surma puhul tekkis vanglal kahtlus, kas inimesele antud meditsiiniline
abi oli nõuetekohane. Ühel juhul pöördus vangla sõltumatu eksperthinnangu saamiseks
Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kelle
arvamuse põhjal alustati täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. Teisel juhul
alustas vangla kriminaalmenetlust, ent pärast ekspertiisi tulemuste selgumist kriminaalmenetlus
lõpetati. Üheteistkümne terviserikke või raske haiguse tõttu surnud inimese surma asjaolud
kahtlust ei tekitanud ning nende suhtes uurimist ei alustatud.
Vanglad uurisid kinnipeetavate enesetapujuhtumeid tõhusalt. Kahel juhul uuris vangla sisekontroll
juhtumi täpseid asjaolusid haldusjärelevalve menetluses. Sisekontroll leidis, et vangla ei oleks
saanud neid surmajuhtumeid vältida. Sellegipoolest anti soovitusi, kuidas oleks võimalik tulevikus
surmajuhtumeid efektiivsemalt ära hoida. Kahel juhul alustas Justiitsministeerium ametnike suhtes
distsiplinaarmenetlust. Justiitsministeerium on distsiplinaarmenetlustes üksikasjalikult ja
põhjalikult uurinud ning hinnanud surmajuhtumi ajal ametiülesandeid täitnud ametnike tööd.
Distsiplinaarmenetlustes tuvastati, et ametnikud panid toime teenistuskohustuse rikkumise, ning
selle eest määrati neile distsiplinaarkaristus.
Surmajuhtumeid aitaks veelgi paremini ära hoida see, kui iga päev jälgitaks üksikvangistuses
viibivate inimeste tervist, hinnataks kõigi vanglasse saabuvate inimeste enesevigastamise ja
enesetapuriski ning vanglal oleks piisavalt ametnikke, kes kasutaksid igapäevatöös dünaamilise
2
julgeoleku põhimõtteid. Aitaks ka see, kui tehtaks kindlaks, millised sisustuselemendid võivad
inimese tõhusat järelevalvet takistada, ning tehtaks vajalikud muudatused.
On oluline rõhutada, et kõik märgitud ajal enesetapu sooritanud inimesed tegid seda
üksikvangistuses – kartseri- või vastuvõturežiimil või olid vanglas vahistatuna. Mitmete
uuringutega on välja selgitatud, et just sellistel režiimidel kinnipeetavatel on kõrgem
enesevigastamise ja enesetapurisk.1
Üksikvangistusega seotud probleeme käsitlesin 2021. aastal Tartu Vanglale ja
Justiitsministeeriumile saadetud soovituses. Muu hulgas juhtisin tähelepanu, et üksikvangistuse
mõjude hindamiseks peab tervishoiutöötaja iga päev kõik üksikvangistuses viibivad inimesed läbi
vaatama. Inimese füüsilise ja vaimse tervise korrapärane jälgimine aitab ennetada
enesevigastamist ja enesetapujuhtumeid.
Muret teeb haldusjärelevalve menetluse nr 3-3/19/9-2 kokkuvõttes toodud selgitus: „Kinnipeetav
oli […] vahistatu staatuses, mistõttu talle riskihindamist ei tehtud ja seega ei saanud vangla hinnata
tema psüühilist seisundit ega omanud informatsiooni võimalike varasemate enesetapu katsete
osas.“
Ametivõimude kinni peetud inimesed on oma seisundi tõttu haavatavas olukorras ning riigi
ülesanne on neid kaitsta. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 2 sätestatud
õigusest elule tuleneb riigi positiivne kohustus astuda oma pädevuse piires mõistlikke samme, et
kaitsta enesetapukalduvustega kinnipeetavate elu. Positiivset kohustust ei ole täidetud, kui vangla
teadis või pidi teadma reaalsest ja vahetust ohust inimese elule, ent ei võtnud riski vältimiseks ette
meetmeid, mida võis mõistlikult hinnates vanglalt eeldada.2 Kuna riigil on positiivne kohustus
vanglas enesetappe ennetada, peab vangla koguma selle kohustuse täitmiseks olulist infot
vanglasse saabunud inimese seisundi kohta ja hindama inimese enesevigastamise ja
enesetapuriski.3
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee on järjepidevalt rõhutanud (sh 2019. aasta raportis Taanile, p 60−61), kui oluline on
enesetappude ennetamisel vahistatute esmane meditsiiniline läbivaatus, mis peaks toimuma 24
tunni jooksul pärast inimese kinnipidamiskohta saabumist. Vanglal tuleb hinnata kõigi vanglasse
saabunud inimeste (sh vahistatute) enesevigastamise ja enesetapuriski.4
Analüüsitud surmajuhtumid viitavad ka sellele, et ametnikke on vähe ja seetõttu ei ole järelevalve
kinnipeetavate üle küllalt tõhus. Meeskondade alamehitatuse tõttu on ametnikel napilt või pole
neil üldse aega nende hoole all olevaid inimesi tundma õppida ning nende käitumist ja olekut
jälgida. Üksnes loenduse, toidujagamise jms toimingute ajal suhtlemisest ei piisa, et luua
1
Vt nt WHO, Preventing Suicide in Jails and Prisons, 2007; N. Konrad et al., Preventing Suicide in Prisons, Part I:
Recommendations from the International Association for Suicide Prevention Task Force on Suicide in Prisons, The
Journal of Crisis Intervention and Suicide Prevention, 28(3), 2007; J. Shaw et al., Suicide by prisoners: National
clinical survey, The British Journal of Psychiatry, 2004; S. Zhong et al., Risk factors for suicide in prisons: a
systematic review and meta-analysis, The Lancet Public Health, 2020; Kriminalvårdens Reprocentral, Prison suicide
in 12 countries. An ecological study of 861 suicides during 2003 – 2007, 2010; L. Favril et al., A 17-Year National
Study of Prison Suicides in Belgium, The Journal of Crisis Intervention and Suicide Prevention 40(1), 2019.
2
Vt nt EIK 22.01.2013 otsus asjas Mitić vs. Serbia ja seal viidatud kohtupraktika.
3
Riigi kohustuste kohta riskide maandamisel vt nt EIK 04.02.2016 otsus asjas Isenc vs. Prantsusmaa ja seal viidatud
kohtupraktika.
4
Vt ka M. R. Labrecque, M. W. Patry, Self-Harm/Suicidality in Corrections in M. Ternes et al. (Eds), The Practice
of Correctional Psychology, 2018. (lk 235-257).
3
inimesega sisuline kontakt. Tähendusliku suhtlemise olulisusele ja dünaamilise julgeoleku
juurutamisele vanglates olen juhtinud tähelepanu 2021. aasta soovituses.
Enesetapujuhtumeid aitaks veelgi paremini ära hoida, kui vanglad pööraksid rohkem tähelepanu
kambrite sisustuselementidele, mis jäävad kambri vaateava ja toiduluugi kaudu kambris viibivat
inimest jälgiva ametniku nägemisulatusest välja. Näiteks ühel korral oli inimene enesetapu
tegemiseks kasutanud WC-s asuvat kuivatustoru. Selliste sisustuselementide, kuhu on võimalik
nöör kinnitada, paigutus kambrites tuleks hoolikalt läbi mõelda – näiteks võib tuua kuivatustoru
WC-st kambrisse, kinnitada kuivatustoru madalamale vms.
Distsiplinaarmenetluste kokkuvõtetest on selgunud, et järelevalve võib keerulisemaks teha ka
mööbli paigutus kambris, samuti vaateavale paigaldatud metallvõre ning koridori valgustus.
Vanglatel tuleb koostöös kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvate ametnikega hinnata, millised
ehituslikud ja kambri sisseseade elemendid võivad visuaalset järelevalvet takistada, ning otsida
alternatiivseid lahendusi. Näiteks võib kambri mööbli ümber paigutada, asendada vaateava
metallvõre löögikindla klaasiga, muuta valgusallikate tugevust või asukohta jms.
Palun soovitustele tagasisidet 21.06.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]