Juta Saarevet Teie: 19.04.2021 nr 7-4/202091/2102758
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8
15193 Tallinn Meie: 05.05.2021 nr 1.-4/381 - 2
[email protected]
Igapäevaelu toetamise teenuse kulude
katmisest
Austatud Juta Saarevet
Täname Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poole pöördumast ning igapäevaelu toetamise
teenuse osutamisega seotud probleemkohtadele mõtlemast.
Märgite õigesti, et SA Liikva Päikesekodu pakub teenust Tallinna linna abivajajatele.
Tallinna linna esialgsetel andmetel soovib Liikva külas, Varsa tee 16 asuvates SA Liikva
Päikesekodu ruumides saada igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust 15 Tallinna
linna elanikku.
Märgite, et avaldaja sõnul võib kulude katmise üle peetav vaidlus tuua kaasa olukorra, kus
teenust vajavad inimesed jäävad abita, sest teenuseosutaja ei saa ilma omavalitsuse toeta
teenust pakkuda.
Märgite ka, et õiguskantsler on varem juhtinud Riigikogu tähelepanu sellele, et
sotsiaalhoolekande seaduse § 89 kohaldamine viisil, mis ei võimalda katta teenuseosutaja
kulusid, võib takistada teenuse kättesaadavust.
Juhul kui SA Liikva Päikesekodu ei ole enda tegevusplaani üles ehitanud realistlikult, sh kulutusi
kokkuhoidvalt ning ei arvesta asjaoludega, mida õigusaktid praegu sätestatavad, siis ei saa
kohaliku omavalitsuse üksused selle eest vastutada.
Seega on võimalik, et SA Liikva Päikesekodu satub majanduslikesse raskustesse, mille tõttu ei
osutata igapäevaelu toetamise teenust Harku vallas Liikva külas viisil nagu on kavandanud SA
Liikva Päikesekodu.
Sellest ei saa automaatselt järeldada nagu oleks abivajajatele, rääkides konkreetsemalt Tallinna
linna elanikest, takistatud kõnealuse teenuse kättesaadavus. Tallinna linna elanikud on siiani
nimetatud teenust saanud näiteks Tallinna Tugikeskusest JUKS (vt
https://www.juks.ee/teenused/).
Paldiski mnt 48a +372 645 7440 Rg-kood tallinn.ee
10614 Tallinn
[email protected] 75014965
Praeguseks on Harku Vallavalitsus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA), Saku
Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus ja Kohila Vallavalitsus andnud ühises eelvastuses SA-le Liikva
Päikesekodu teada, et SHS § 89 alusel on põhjendatud igapäevaelu toetamise teenuse
osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulude (sh ruumide korrashoiu-, kütte-, elektri-, üüri-
ja remondikulud) katmine ning, et nimetatud kulud kaetakse iga kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud ulatuses.
Eeldatavalt otsustavad nimetatud kohaliku omavalitsuste organid lähiajal igapäevaelu toetamise
teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kulude katmise Liikva külas, Varsa tee 16.
Seega tasub SA-l Liikva Päikesekodu oodata ära eelnimetatud kohaliku omavalitsuste organite
otsused, millest nähtub lõplikult kaetava summa suurus.
Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksused ei ole siiani avaldanud valmisolekut amortisatsiooni
kulu katmiseks, on igati arusaadav.
SA Liikva Päikesekodu soovis ruumidega seotud kulude raames amortisatsiooni suuruses 597
eurot ühe kliendi kohta katmist.
Tegemist ei ole väikese summaga, mis ületab ligikaudselt kolmekordselt ruumidega seotud
kasutuskulusid.
TSTA arvates ei ulatu SHS § 89 kohaldamisala kaugemale tegelikult kantavatest ja oma
suurusjärgult mõistetavatest teenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kuludest.
Sellist arusaama toetavad SHS § 89 (tollal § 1137 ) selgitused Sotsiaalhoolekande seaduse,
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirjas:
- teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulud (sh ruumide korrashoiu, kütte-,
elektri-, üüri- ja remondikulud) tasutakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid kohalik
omavalitsus võib kasutada võimalusel maksmiseks muid allikaid;
- muud allikad võivad olla sponsorlus, vabatahtlikud annetused, projektid, programmid jms;
- kulude katmisel võib osaleda ka isik vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 45 (nüüd §
16);
- samuti on ruumide kasutuskulude juures silmas peetud, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks
on tagada nende teenuse osutaja kasutuses olevate ruumide, mis ei ole isiku eluruumid, kuid
milles osutatakse igapäevaelu toetamise teenust, kulude katmine;
- kulude katmise ulatuse otsustab kohalik omavalitsus;
- rahastamise võimaluse viisi saab KOV ise valida;
- praktikas on juhtumeid, kus teenuse osutaja ruumide kulusid katab kohalik omavalitsus
eelarvepõhiselt (eraldatakse asutuse ülalpidamiseks konkreetne summa);
- samas on juhtumeid, kus finantseeritakse konkreetse isiku kulusid teenusepõhiselt; viimasel
juhul tehakse finantseerimise otsus iga konkreetse isiku puhul eraldi;
- samuti nagu mainitud eelnevalt, ei pea KOV finantseerima alati omadest vahenditest, vaid
võib selleks kasutada muid finantseerimise allikaid ning teenuse eest tasumisel võib osaleda
ka isik.
Amortisatsioon on arvestuslik raamatupidamislik kulum, mis mõjutab tulenevalt valitud
amortisatsiooninormist vara väärtuse bilansis kajastamist. Tegemist ei ole ruumide tegeliku
kasutuskuluga.
Seega, kui SA Liikva Päikesekodu väidab, et tema vara väärtuse bilansis vähenemise tõttu jääb
teenus osutamata, ei saa see olla täpne selgitus.
Teenus võib osutamata jääda SA Liikva Päikesekodu halveneva majandusliku olukorra tõttu, kus
sissetulekud ei kata väljaminekuid.
2
TSTA rõhutab, et igapäevaelu toetamise teenus on erihoolekandeteenus, mida vastavalt SHS §
72 lõikele 1 rahastatakse eelkõige riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu.
SHS § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel on kehtestatud „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“.
Juhul kui nimetatud kord ja SHS § 79 ei taga igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks
vajalikku rahastust, siis võib olla tegemist regulatsiooni puudusega, mille eest ei vastuta kohaliku
omavalitsuse üksused.
Samas tuleb aru saada, et riik ei saa maksta sotsiaalteenuse osutamise eest valimatult
summat, mida osutaja soovib. Avalikes huvides on avalike vahendite säästlik ja eesmärgipärane
kasutamine.
Seega kui on võimalik mingit teenust osutada säästlikumalt, on arusaadav, kui riik astub
suhtesse teenust säästlikumalt osutava isikuga või piirab teenuse osutajale makstava summa
suurust.
Küsite, kas ja millist seost näeb TSTA ruumikulude tasumise (SHS § 89) ja toimetulekutoetuse
reeglite vahel (SHS § 133 lg 5 p 3), kus on sätestatud, et toimetulekutoetuse arvestamisel
võetakse arvesse ka korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.
TSTA ei näe seost SHS § 89 ja SHS § 133 lg 5 p 3 vahel.
Tegemist on olemuslikult erinevate sätetega, millest esimene kohustab kohaliku omavalitsuse
üksust tagama igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate
ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.
Teine säte on osaks toimetulekutoetuse andmise regulatsioonist, nähes ette, et
toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse mh arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluv
korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.
Nimetatud sätted on kujunenud eraldiolevalt.
Nõukogude ajast pärit korterelamus elaval üksikisikul ei ole enamasti võimalik mõjutada
olukorda, kas korterelamut renoveeritakse ning millises ulatuses selleks raha laenatakse. Ta
võib sattuda olukorda, kus ta on lihtsalt kohustatud osalema laenu tagasimakses.
Vanemate korterelamute suuremahulisem renoveerimine on enamasti tingitud soovist ja
vajadusest suurendada elamu soojapidavust ning kaitsta elamu väliskatet edasiste välismõjude
eest. On võimalik, et kaasajastatakse ka kütte- või elektrisüsteemi.
SA Liikva Päikesekodu hoonete puhul sellist või sarnast olukorda ei esine.
Kahtlemata on soovi korral võimalik SHS §-i 89 ka SHS § 133 lg 5 p 3 abil tõlgendada, kuid siis ei
oleks tegemist mitte tõlgendamisreegleid järgiva tõlgendamisega, vaid soovmõtlemisega leida
iga hinna eest õiguslik alus seisukohale, mis kohustaks kohalikku omavalitsuse üksust katma
lisaks ruumide tegelikele kasutuskuludele ruumi omaniku valitud amortisatsiooninormi alusel
tema vara bilansis vähenemine.
Kokkuvõttes toetab TSTA SA Liikva Päikesekodu initsiatiivi pakkuda erinevaid sotsiaalteenuseid,
kuid leiab, et SHS §-st 89 tuleneb omavalitsusüksusele kohustus katta igapäevaelu toetamise
teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide tegelikud kasutuskulud mõistetavas (st mitte
ülemäärases) ulatuses lähtudes teenust kasutavate elanike arvust.
3
Tegelikke kasutuskulusid ületava summa katmine oleks TSTA arvates konkreetse
omavalitsusüksuse nö hea tahte avaldus.
Omavalitsused leiavad, et kuna erihoolekandeteenuse korraldamisel osaleb nii
Sotsiaalkindlustusamet (teenuse omanik, osaliselt rahastaja ja teenuse osutajatele
tegevuslubade väljastaja), kohalikud omavalitsuses (teenuse osaline rahastaja) kui ka
sotsiaalministeerium (õigusloome), siis hea meelega arutaksime Liikva Päikesekoduga
seonduvat ühiselt ja ühises inforuumis. Õiguskantsleri Kantselei võiks olla nimetatud
osapooltega arutelu kokkukutsujaks ja moderaatoriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arne Kailas
Ameti juhataja asetäitja-osakonna juhataja
ameti juhataja ülesannetes
Mihkel Tõkke
6457459
[email protected]
4