dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 6. mai 2021
Viit
7-4/202091/2103170
Registreeritud
6. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/202091
Vastutaja
Juta Saarevet (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet_vastus.asice115 KB

Sisu (failidest)

Juta Saarevet Teie: 19.04.2021 nr 7-4/202091/2102758 Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 15193 Tallinn Meie: 05.05.2021 nr 1.-4/381 - 2 [email protected] Igapäevaelu toetamise teenuse kulude katmisest Austatud Juta Saarevet Täname Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poole pöördumast ning igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud probleemkohtadele mõtlemast. Märgite õigesti, et SA Liikva Päikesekodu pakub teenust Tallinna linna abivajajatele. Tallinna linna esialgsetel andmetel soovib Liikva külas, Varsa tee 16 asuvates SA Liikva Päikesekodu ruumides saada igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust 15 Tallinna linna elanikku. Märgite, et avaldaja sõnul võib kulude katmise üle peetav vaidlus tuua kaasa olukorra, kus teenust vajavad inimesed jäävad abita, sest teenuseosutaja ei saa ilma omavalitsuse toeta teenust pakkuda. Märgite ka, et õiguskantsler on varem juhtinud Riigikogu tähelepanu sellele, et sotsiaalhoolekande seaduse § 89 kohaldamine viisil, mis ei võimalda katta teenuseosutaja kulusid, võib takistada teenuse kättesaadavust. Juhul kui SA Liikva Päikesekodu ei ole enda tegevusplaani üles ehitanud realistlikult, sh kulutusi kokkuhoidvalt ning ei arvesta asjaoludega, mida õigusaktid praegu sätestatavad, siis ei saa kohaliku omavalitsuse üksused selle eest vastutada. Seega on võimalik, et SA Liikva Päikesekodu satub majanduslikesse raskustesse, mille tõttu ei osutata igapäevaelu toetamise teenust Harku vallas Liikva külas viisil nagu on kavandanud SA Liikva Päikesekodu. Sellest ei saa automaatselt järeldada nagu oleks abivajajatele, rääkides konkreetsemalt Tallinna linna elanikest, takistatud kõnealuse teenuse kättesaadavus. Tallinna linna elanikud on siiani nimetatud teenust saanud näiteks Tallinna Tugikeskusest JUKS (vt https://www.juks.ee/teenused/). Paldiski mnt 48a +372 645 7440 Rg-kood tallinn.ee 10614 Tallinn [email protected] 75014965 Praeguseks on Harku Vallavalitsus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA), Saku Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus ja Kohila Vallavalitsus andnud ühises eelvastuses SA-le Liikva Päikesekodu teada, et SHS § 89 alusel on põhjendatud igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulude (sh ruumide korrashoiu-, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud) katmine ning, et nimetatud kulud kaetakse iga kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses. Eeldatavalt otsustavad nimetatud kohaliku omavalitsuste organid lähiajal igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kulude katmise Liikva külas, Varsa tee 16. Seega tasub SA-l Liikva Päikesekodu oodata ära eelnimetatud kohaliku omavalitsuste organite otsused, millest nähtub lõplikult kaetava summa suurus. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksused ei ole siiani avaldanud valmisolekut amortisatsiooni kulu katmiseks, on igati arusaadav. SA Liikva Päikesekodu soovis ruumidega seotud kulude raames amortisatsiooni suuruses 597 eurot ühe kliendi kohta katmist. Tegemist ei ole väikese summaga, mis ületab ligikaudselt kolmekordselt ruumidega seotud kasutuskulusid. TSTA arvates ei ulatu SHS § 89 kohaldamisala kaugemale tegelikult kantavatest ja oma suurusjärgult mõistetavatest teenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kuludest. Sellist arusaama toetavad SHS § 89 (tollal § 1137 ) selgitused Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas: - teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulud (sh ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud) tasutakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid kohalik omavalitsus võib kasutada võimalusel maksmiseks muid allikaid; - muud allikad võivad olla sponsorlus, vabatahtlikud annetused, projektid, programmid jms; - kulude katmisel võib osaleda ka isik vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 45 (nüüd § 16); - samuti on ruumide kasutuskulude juures silmas peetud, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on tagada nende teenuse osutaja kasutuses olevate ruumide, mis ei ole isiku eluruumid, kuid milles osutatakse igapäevaelu toetamise teenust, kulude katmine; - kulude katmise ulatuse otsustab kohalik omavalitsus; - rahastamise võimaluse viisi saab KOV ise valida; - praktikas on juhtumeid, kus teenuse osutaja ruumide kulusid katab kohalik omavalitsus eelarvepõhiselt (eraldatakse asutuse ülalpidamiseks konkreetne summa); - samas on juhtumeid, kus finantseeritakse konkreetse isiku kulusid teenusepõhiselt; viimasel juhul tehakse finantseerimise otsus iga konkreetse isiku puhul eraldi; - samuti nagu mainitud eelnevalt, ei pea KOV finantseerima alati omadest vahenditest, vaid võib selleks kasutada muid finantseerimise allikaid ning teenuse eest tasumisel võib osaleda ka isik. Amortisatsioon on arvestuslik raamatupidamislik kulum, mis mõjutab tulenevalt valitud amortisatsiooninormist vara väärtuse bilansis kajastamist. Tegemist ei ole ruumide tegeliku kasutuskuluga. Seega, kui SA Liikva Päikesekodu väidab, et tema vara väärtuse bilansis vähenemise tõttu jääb teenus osutamata, ei saa see olla täpne selgitus. Teenus võib osutamata jääda SA Liikva Päikesekodu halveneva majandusliku olukorra tõttu, kus sissetulekud ei kata väljaminekuid. 2 TSTA rõhutab, et igapäevaelu toetamise teenus on erihoolekandeteenus, mida vastavalt SHS § 72 lõikele 1 rahastatakse eelkõige riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu. SHS § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel on kehtestatud „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“. Juhul kui nimetatud kord ja SHS § 79 ei taga igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajalikku rahastust, siis võib olla tegemist regulatsiooni puudusega, mille eest ei vastuta kohaliku omavalitsuse üksused. Samas tuleb aru saada, et riik ei saa maksta sotsiaalteenuse osutamise eest valimatult summat, mida osutaja soovib. Avalikes huvides on avalike vahendite säästlik ja eesmärgipärane kasutamine. Seega kui on võimalik mingit teenust osutada säästlikumalt, on arusaadav, kui riik astub suhtesse teenust säästlikumalt osutava isikuga või piirab teenuse osutajale makstava summa suurust. Küsite, kas ja millist seost näeb TSTA ruumikulude tasumise (SHS § 89) ja toimetulekutoetuse reeglite vahel (SHS § 133 lg 5 p 3), kus on sätestatud, et toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse ka korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. TSTA ei näe seost SHS § 89 ja SHS § 133 lg 5 p 3 vahel. Tegemist on olemuslikult erinevate sätetega, millest esimene kohustab kohaliku omavalitsuse üksust tagama igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Teine säte on osaks toimetulekutoetuse andmise regulatsioonist, nähes ette, et toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse mh arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluv korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. Nimetatud sätted on kujunenud eraldiolevalt. Nõukogude ajast pärit korterelamus elaval üksikisikul ei ole enamasti võimalik mõjutada olukorda, kas korterelamut renoveeritakse ning millises ulatuses selleks raha laenatakse. Ta võib sattuda olukorda, kus ta on lihtsalt kohustatud osalema laenu tagasimakses. Vanemate korterelamute suuremahulisem renoveerimine on enamasti tingitud soovist ja vajadusest suurendada elamu soojapidavust ning kaitsta elamu väliskatet edasiste välismõjude eest. On võimalik, et kaasajastatakse ka kütte- või elektrisüsteemi. SA Liikva Päikesekodu hoonete puhul sellist või sarnast olukorda ei esine. Kahtlemata on soovi korral võimalik SHS §-i 89 ka SHS § 133 lg 5 p 3 abil tõlgendada, kuid siis ei oleks tegemist mitte tõlgendamisreegleid järgiva tõlgendamisega, vaid soovmõtlemisega leida iga hinna eest õiguslik alus seisukohale, mis kohustaks kohalikku omavalitsuse üksust katma lisaks ruumide tegelikele kasutuskuludele ruumi omaniku valitud amortisatsiooninormi alusel tema vara bilansis vähenemine. Kokkuvõttes toetab TSTA SA Liikva Päikesekodu initsiatiivi pakkuda erinevaid sotsiaalteenuseid, kuid leiab, et SHS §-st 89 tuleneb omavalitsusüksusele kohustus katta igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide tegelikud kasutuskulud mõistetavas (st mitte ülemäärases) ulatuses lähtudes teenust kasutavate elanike arvust. 3 Tegelikke kasutuskulusid ületava summa katmine oleks TSTA arvates konkreetse omavalitsusüksuse nö hea tahte avaldus. Omavalitsused leiavad, et kuna erihoolekandeteenuse korraldamisel osaleb nii Sotsiaalkindlustusamet (teenuse omanik, osaliselt rahastaja ja teenuse osutajatele tegevuslubade väljastaja), kohalikud omavalitsuses (teenuse osaline rahastaja) kui ka sotsiaalministeerium (õigusloome), siis hea meelega arutaksime Liikva Päikesekoduga seonduvat ühiselt ja ühises inforuumis. Õiguskantsleri Kantselei võiks olla nimetatud osapooltega arutelu kokkukutsujaks ja moderaatoriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arne Kailas Ameti juhataja asetäitja-osakonna juhataja ameti juhataja ülesannetes Mihkel Tõkke 6457459 [email protected] 4
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel