Heiki Rits Teie 12.04.2021 nr
Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioon Meie 05.05.2021 nr 6-1/202073/2103152
[email protected]
Tööandja makstav haigushüvitis
Lugupeetud Heiki Rits
Palusite, et õiguskantsler selgitaks Teile lähemalt seisukohta, mis puudutab tööandja kohustust
maksta oma töötajale haigushüvitist (edaspidi haigustasu).
Mõistan väike- ja mikroettevõtjate muresid ning saan aru, miks Teil on selle seisukohaga raske
nõustuda. Olen päri, et väike- ja mikroettevõtjaid puudutavate seaduseelnõude menetlemisel
Riigikogus tuleb pöörata tähelepanu, kuidas seaduse vastuvõtmine väike- ja mikroettevõtjaid
mõjutab. Samas, kui ka seaduse vastuvõtmise mõju pole eelnõu menetlemise ajal hinnatud, ent
hilisemal hindamisel selgub, et mõju väike- ja mikroettevõtjate õigustele jääb põhiseadusega
lubatud piiresse, pole alust pidada seadust põhiseadusvastaseks.
Kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale
haigustasu haiguse, vigastuse või karantiini korral. Haigustasu töötajale maksmise kohustust pole
reguleeritud töölepingu seadusega. See kohustus on tööandjale pandud TTOS-ga. Tegu on sarnase
tööandjal lasuva kohustusega, nagu on töölepingu seaduses ette nähtud puhkusetasu maksmise
kohustus.
Leian, et tavapärastes oludes on TTOS § 122 põhiseaduspärane, st abstraktselt hinnates on
tööandjale pandud haigustasu maksmise kohustusega tekkiv ettevõtlusvabaduse ja
omandipõhiõiguse piirang proportsionaalne. Ka Teie viidatud 2009. aastal antud hinnangus ei
leidnud õiguskantsler, et tööandjale haigustasu maksmise kohustust panna ei saa. Õiguskantsleri
hinnangul vajas lahendamist see, et TTOS §-s 122 järgi ei koheldud FIEsid 4.−8. haiguspäevani
võrdselt. See küsimus on nüüd lahendatud.
Seaduseelnõu mõjude analüüs ja huvigruppide kaasamine on hea õigusloome olulised ja vajalikud
etapid. Ometi tuleb möönda, et mõjude analüüsimata jätmine ja vead kaasamise korraldamises ei
tähenda ilmtingimata, et langetatud otsus on vale. Riigikogus toimuvat õigusloomemenetlust ei
saa samastada haldusmenetlusega, samuti ei saa Riigikogu antud õigusnormide kontrolli taandada
haldusorganite kaalutlusotsuste kontrolli reeglitele. Riigikogu otsust, kuidas peaks üks või teine
küsimus olema seaduses reguleeritud, ei muuda põhiseadusvastaseks ainuüksi see, et eelnõu
seletuskirjades on jäetud õigusnormid põhjendamata, nende mõju on hinnatud puudulikult või
huvigruppide kaasamisel on tehtud vigu.
2
Selgitan veel, et 26.02.2021 vastuskirjas olen viidanud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõule nr 499 SE, mille algataja seletuskirjas on 31 lehekülge. Seletuskirja
lehekülgedel 6−8 on eelnõu algataja käsitlenud FIE-sid puudutavaid sotsiaalmaksu tasumise
muudatusi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kärt Muller 693 8418
[email protected]