Ülle Madise
Õiguskantsleri Kantselei Teie 08.03.2021 nr 7-4/210417/2101518
Meie 04.05.2021 nr 1-17/21/1111-2
Metsanduspoliitika kujundamisest
Austatud proua Madise
Täname pöördumise eest! Selgitame pikemalt metsanduspoliitikaga seonduvat. Vastab tõele, et
metsapoliitikat kujundades on riigil kohustus seista erinevate huvide eest. Esmalt selgitame ning
toome välja Eesti metsapoliitika kujunemise põhilised arengutähised, mille järel puudutame seda,
kuidas ning milliste protsesside raames on analüüsitud ning hinnatud metsapoliitika rakendamist.
Laiem ajalooline kontekst on oluline, et paremini mõista toimunud arenguid ning tänaseks
kujunenud institutsionaalset korraldust ning sisu.
1990-ndate aastate alguseks oli Eesti metsanduses säilinud peaaegu kõik nõukogudeaegne sh
1. juunil 1979 kehtima hakanud Eesti NSV metsakoodeks. Taasiseseisvunud Eesti esimene
metsaseadus leidis Riigikogus heakskiidu 20. oktoobril 1993 ning avaldati
Riigi Teatajas I, 1993, 69, 990. Seda seadust hakati ette valmistama 1988. a. Hiljem täiendati
seadust neljal korral. 1993. a metsaseaduses defineeriti metsa esmakordselt kui ökosüsteemi,
mis andis aluse selle mitmekülgseks kasutamiseks.
Mõned aastad pärast seaduse jõustumist leiti, et vajalik on hästi põhjendatud ning võimalikult
paljude huvigruppide kompromissina välja töötatud ja Riigikogus heaks kiidetud metsapoliitika
olemasolu. Arengu kiirendamiseks ning seadusandlike reformide läbiviimiseks otsustas
Keskkonnaministeerium 1995. aastal käivitada Eesti Metsanduse Arenguprogrammi (edaspidi
EMAP), mille esmaülesandeks sai riigi metsapoliitika koostamine. EMAP-i avakoosolekust võttis
osa üle 100 inimese erinevatest asutustest ning organisatsioonidest (töös osales 13 riiklikku
institutsiooni ja 10 ühiskondlikku organisatsiooni).
EMAP-i töö kulmineerus Eesti metsapoliitika heakskiitmisega Riigikogus 11.06.1997 ning
ilmumisega Riigi Teatajas I, 1997, 47, 768. Otsuse lisaks oli Eesti metsanduse arenguprogramm,
mis sätestas metsanduse arenguks kahe lahutamatu ja teineteisest tuleneva üldeesmärgi sõnastuse:
1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja
metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende
bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu
ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke
ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil;
2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede
ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Eesti metsapoliitika heakskiitmine sai Eesti metsandusliku seadusandluse (eriti 1998. a
metsaseaduse) ja kogu metsandusliku tegevuse aluseks, sest just siin võeti suund
rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsanduse kontseptsiooni rakendamisele 1 ning
metsapoliitika seoti paljude Riigikogus ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonidega (EMAP
lisa 7).
1998. a metsaseadus, mille vajadus tulenes 1993. a metsaseaduse aegumisest ning metsapoliitika
heakskiitmisest, nägi juba ette (§ 35), et valdkonna arengu suunamiseks on vaja koostada
pikemaajaline arengukava. Seadusega nähti ette, et metsanduse arengukava koostatakse
vähemalt iga kümne aasta tagant ning selle koostamist korraldab Keskkonnaministeerium kaasates
asjassepuutuvad valitsusvälised organisatsioonid. Samuti kehtestati, et arengukavad esitatakse
olulise tähtsusega riigielu küsimusena Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule heakskiitmiseks.
10. detsembril 1999 toimus esimese arengukava koostamise avakoosolek. Koostamiseks
moodustati töörühm, lisaks kuus ekspertkomisjoni. Arengukava esimese variandi koostamise
käigus telliti mitmeid uuringuid, millest olulisemad olid2:
1) Eesti metsandusinstitutsioonide administratiivne suutlikkus. Lõpparuanne.
Metsakonsultatsioonifirma Indufor OY. Helsinki, 14.12.2000. 43 lk.
2) Metsanduse arengukava koostamiseks huvigruppide poolt saadetud materjalid. 11 lk.
3) Avalike suhete analüüs. 10 lk.
4) Raiemahtude eksperthinnang. 9 lk.
5) Euroopa Liidu liikmeks oleku mõju Soome metsasektorile. Tapio. 13 lk.
6) Erametsanduse arengut mõjutava seadusandliku raamistiku analüüs ja korrastamine.
Sihtasutus Erametsakeskus, Jaanus Aun. 20 lk.
7) Kaugseirevahendite kasutusvõimalused Eesti metsanduses. Eksperthinnang. Mait Lang ja
Johannes Anniste. 26 lk.
8) Projekti „Majanduslikult väheväärtuslike lehtpuualade hooldamise ja rekonstrueerimise
vajadus“ analüüs. OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. Tallinn, 2000. 13 lk.
9) Metsandust puudutava maksusüsteemi analüüs ja korrastamine. IMG Konsultant AS. Tallinn,
2000. 76 lk.
10) Metsandusliku infotöötluse olukord. Eesti Metsakorralduskeskus. Ülo Viilup. Tallinn, 2000.
30 lk.
11) Eesti metsandussektori kirjeldus. Eesti Põllumajandusülikool. Paavo Kaimre. 9 lk.
12) Metsatööstuse inimressursi kasutamise ja arendamise analüüs. Eesti Põllumajandusülikool.
Peeter Muiste. Tartu, 2000. 25 lk.
13) Metsauuendamise strateegia. 15 lk.
14) Metsavargused 2000. a Võru maakonnas. Keskkonnainspektsiooni Võru osakond. Lea
Plamre. 6 lk.
15) Metsatööstuse tootmis- ja puiduressursi kasutamise analüüs. Eesti Põllumajandusülikool.
Peeter Muiste. Tartu, 2000. 72 lk.
16) Metsa raie ressursi arvestus (esialgne variant). Eesti Põllumajandusülikool. Artur Nilsson.
Tartu, 2001. 18 lk.
17) Riigimetsa Majandamise Keskuse ja füüsilisest isikust metsaomaniku maksustamise võrdlus.
IMG Konsultant AS. Tallinn, 2001. 10 lk.
18) Metsamaa erastamisega seonduvaid maareformi küsimusi käsitleva seadusandluse ekspertiis.
Jaanus Aun. 2000. 20 lk. (lisaks koostati hiljem 3 lk. pikk täiendus)
19) Talumetsade peamiste andmete võrdlus lausmetsakorralduse ja SMI andmetel. 3 lk.
20) Forest communication. Tapio. Mari Wiiskanta, Markus Lassheikki. 2001. 13 lk.
1
Aluspõhimõtted tulenevad Rio de Janeiro (1992) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon / Convention of
Biodiversity (RT II 1994, 13, 41).
2
Etverk, I. 2005. Taasiseseisvunud Eesti metsapoliitika ja -seadusandluse kujunemine (aastani 2005). Tartu. 363 lk.
Eesti esimene metsanduse arengukava (aastani 2010) kiideti Riigikogu poolt heaks 13.11.2002, sh
vastava otsuse punktis 2 tuuakse muuhulgas välja, et Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
täitmise kohta tuleb kord aastas Riigikogule aruanne esitada. Mahukam arengukava täitmise kohta
koostatud vahearuanne valmis 2008. aastal. Paralleelselt oldi alustamas metsanduse arengukava
aastateks 2011‒2020 koostamist (edaspidi MAK2020).
MAK2020 koostamise alusdokumendid, selgitavad dokumendid, komisjoni ja töörühmade
informatsioon koos tellitud uuringutega on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehel. Samuti
on olemas range kaitse töörühma ning vääriselupaikade temaatikat puudutav info koos vastavate
analüüsidega, MAK2020 terviktekst, rakendusplaanid ning täitmise aruanded koos
metsandusnõukogu kohtumiste protokollidega3. Praegusel hetkel on kinnitamisel MAK2020
täitmise aruanne 2011–2018 kohta. Oleme alustamas MAK2020 täitmise lõpparuande koostamist.
Arengukavade täitmise aruannetel on seega oluline roll, et hinnata metsanduspoliitika rakendamise
edukust ning anda selleläbi sisend järgneva perioodi tegevuste kavandamisse.
Koostatava metsanduse arengukava aastateks 2021‒2030 jaoks on olemas sarnane
inforuum, kuhu on koondatud kõik asjassepuutuvad dokumendid ning uuringud, sh 325 lk
pikkune alusuuring Eesti Maaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt. Lisaks eeltoodule, mis puudutab
ennekõike metsapoliitika kujunemist ning metsanduse arengukavade koostamisega seonduvat,
oleme (sh muud) tellitud uuringud avaldanud oma kodulehel.
Väga palju olulist tööd tehakse samuti Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste poolt. Näiteks
on oluliseks taustainformatsiooniks meile Keskkonnaagentuuri iga-aastane ülevaade Eesti
metsaressurssidest ja metsadest laiemalt. Selle ülevaate aluseks on peamiselt statistiline
metsainventuur (edaspidi SMI). SMI on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt
teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna
ning see ei ole oluline üksnes metsanduslikult, vaid ka kliimapoliitiliselt, sest SMI tulemused on
osaliselt aluseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (land use, land-use change
and forestry – edaspidi LULUCF) sektori kasvuhoonegaaside inventuurile. Lisaks, tulenevalt
keskkonnaseire seadusest teostatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames metsaseiret,
mille eesmärgiks on metsade ja metsamuldade seisundi ja aineringe jälgimine ning toimuvate
muutuste selgitamine ja prognoosimine. Sealjuures analüüsitakse nende põhjuslikke seoseid
inimtegevuse ja looduslike protsessidega. Selgitatakse kliimamuutuste, õhusaaste ja muu
inimtegevuse mõju metsa ökosüsteemile ning jälgitakse ja analüüsitakse metsakahjurite levikut.
Samuti koordineerib Keskkonnaagentuur metsaga seotud elupaikade ja elustikuga seotud
seiret, mis on üheks osaks eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammist. Nii on
metsadega seotud mitmed konkreetsed seiretegevused – metsisemängude seire, metsakanaliste
distantsloendus, röövlindude seire, haudelinnustiku punktloendused, rähnide, kotkaste, kaitstavate
seente, ulukite ning euroopa naaritsa seire jpm. Samuti on koostatud põhjalikumaid ülevaateid
nii metsaökosüsteemi seisundi hindamiste kui ka ökosüsteemiteenuste kohta.
Metsapoliitika elluviimist toetatakse seega läbi paljude pidevate seiretegevuste, aga ka läbi
siseriiklike ning rahvusvaheliste projektide. Keskkonnaametil on rahvusvahelisi projekte, mille
eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule ja keskkonnaseisundi hindamisele ning
parendamisele. Olulist infot ökosüsteemide ja liikide kaitse korraldamiseks annavad
Keskkonnaameti (või ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) projektide kaudu)
tellitud loodusdirektiivi metsaelupaikade inventuurid kaitstavatel aladel ja mitmesugused
metsaalustiku uuringud. SA Erametsakeskus on riigi asutatud sihtasutus, mille ülesandeks on
metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse
edendamine. Nende hangitud ja koostatud ülevaated leiab siit. Samuti toetab rakendusuuringute
läbiviimist Riigimetsa Majandamise Keskus. Rahastatavate rakendusuuringute valikul on
prioriteediks Eesti oludes rakendatav mitmekülgne ja säästlik metsandus, mis hõlmab ökoloogilisi,
majanduslikke ja sotsiaalseid uurimisvaldkondi.
3
Arengukava üldleht: https://www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-2011-2020
Erinevaid projekte toetatakse ka KIK keskkonnaprogrammi kaudu. Nimetatud programmis on
kahe eraldi valdkonnana nii metsandus (sh jahindus) kui ka looduskaitse, mis mõlemad on
otsesemalt või kaudsemalt seotud ka valdkondlike metsapoliitiliste eesmärkidega. KIK
metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade elluviimine,
metsade uuendamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse edendamine, säästva metsanduse
teemaliste koolituste, teavituste ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise
tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja
jahindusteadlikkuse parandamine. Sealjuures on projektitaotluste hindamine seotud riigi
pikaajaliste valdkondlike eesmärkidega. KIK metsanduse programmist on toetatud mitmeid
investeeringuid (metsataimlate arendamiseks), teavitustegevusi (näiteks Metsarahva päev),
seireprojekte (ulukid) ning teadus- ja arendusprojekte (pikaajaliselt on toetatud metsa kasvukäigu
püsiproovitükkide võrgustiku mõõtmisi). Kokku on alates 2011. aastast rahastatud 294 tegevust
või projekti.
Keskkonnaministeerium korraldab samuti keskkonnateadlikkuse alaseid uuringuid ja
ülevaateid. Näiteks Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu eesmärk on saada ülevaade
elanike keskkonnateadlikkusest ja -hoiakutest. Viimane sellekohane raport on koostatud
2020. aasta augustis läbi viidud elanikkonnaküsitluse tulemuste põhjal. Antud uuringust selgus, et
57% elanikest on enda hinnangul kursis Eesti metsi puudutavate teemadega ning et aasta-aastalt
on metsanduse teemaga tegelemine inimeste silmis muutunud prioriteetsemaks. Kogu uuringu
raport on leitav siit (metsanduse osa peatükis 9).
Lisaks eeltoodule on Eestil metsapoliitika rakendamisega ja metsandusega seotud rahvusvahelisi
aruandekohustusi. Eesti osaleb ja panustab Forest Europe säästva metsanduse arendamisse.
Säästva metsanduse kontseptsioon on laiapõhjaliselt kokku lepitud, sõnastatud ja teadvustatud
põhimõtete kogum alates 1990-ndate algusest, mille on tänaseks 46 riiki aktsepteerinud
metsapoliitika ja metsa säästva majandamise ühtse raamistikuna. Mõiste ning selle kriteeriumid ja
näitajad vaadatakse pidevalt läbi, arutatakse ja kohandatakse vastavalt vajadusele.
Rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja selle raporteerimine annab võimaluse hinnata Eesti
edusamme rahvusvahelises võrdluses. Riiklike raportite põhjal koostatakse perioodilisi ülevaateid
Euroopa metsade kohta, neist viimane ja üks mahukamaid (392 lk) ilmus 2020. aastal. Sarnast
raporteerimist teeb Eesti ka globaalsel tasandil.
Rahvusvaheliselt on vajalik veel raporteerida nii LULUCF sektori kasvuhoonegaaside
heidet, kui ka Euroopa Liidu loodus- ning linnudirektiivi rakendamist, sh sisaldab
loodusdirektiivi aruanne ka ülevaadet selle kohta, milline on Natura metsaelupaikade seisund ning
selle muutus.
Loodame, et ülaltoodud laiem kontekst, selgitused ja ülevaade ning viited annavad Teile piisavalt
hea ülevaate sellest, kui palju on kasutatud erinevaid protsesse, uuringute ja analüüside tulemusi
selleks, et hinnata metsapoliitika rakendamist, sh olemasolevaid õigusnorme ja halduspraktikaid.
Täiendavate küsimuste korral vastame neile meeleldi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Priit Põllumäe, 626 0749
[email protected]