dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Grandman Law Firm_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 4. mai 2021
Viit
14-3/210867/2103098
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Grandman Law Firm Advokaadibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-3 Menetlusse võtmata avaldus (ilmselgelt alusetu)
Toimik
14-3/210867
Vastutaja
Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-32108672103098 04.05.2021 Väljaminev kiri.bdoc251 KB

Sisu (failidest)

Ilya Zuev Teie 04.04.2021 nr Grandman Law Firm Advokaadibüroo [email protected] Meie 04.05.2021 nr 14-3/210867/2103098 Austatud Ilya Zuev Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Teie hinnangul võib olla eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate avavanglasse paigutamise praktika vastuolus Riigikohtu suunistega ja teeb võimatuks eluaegset vangistust kandva kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabanemise. Soovisite teada, millistes olukordades on kinnipeetava suunamine avavanglasse põhjendatud ja millistes mitte. Vangistusseaduse § 20 lõike 2 järgi võib eluaegset vangistust kandva kinnipeetava avavanglasse paigutada, kui ta on karistusajast ära kandnud vähemalt 23 aastat. Karistusseadustiku § 77 lg 1 alusel võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Seega on Riigikogu loonud eluaegset vangistust kandva kinnipeetava avavanglasse paigutamise võimalusega loogilise vaheetapi enne võimalikku ennetähtaegset vangistusest vabastamist, samale asjaolule juhtiski tähelepanu ka Riigikohus. Riigikohtu hinnangul on avavanglasse suunamine mõistlikuks vaheetapiks enne lõpliku vabastamise otsustuse tegemist. Otsustades eluaegset kinnipeetavat enne tähtaega mitte vabastada ja leides, et selline vabastamine on siiski võimalik edaspidi, saab kohus vajadusel juhtida kinnipidamisasutuse tähelepanu võimalusele suunata isik avavanglasse. Karistuse kandmine avavanglas annab ühest küljest süüdimõistetule võimaluse harjuda leebema kinnipidamisrežiimiga, teisalt aga saab vanglateenistus jälgida süüdimõistetu käitumist vähem kontrollitud keskkonnas. Samas tuleb arvestada, et kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.1 Isiku ennetähtaegne vabastamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samamoodi puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda avavanglasse paigutamist – avavanglasse paigutamise eelduseks on küll kinnipeetava nõusolek, kuid avavanglasse paigutamine on haldusvõimu kaalutlusotsus.2 Seega ei pruugi kõik kinnipeetavad (sh ka eluaegset vanglakaristust kandvad kinnipeetavad) saada võimalust kanda karistust avavanglas, kui nad ei vasta avavanglasse paigutamisele seatud nõuetele. 1 Vt RKKKm 28.04.2017, nr 3-1-1-12-17, p 18. 2 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Juura, Tallinn: 2014, § 20 komm 6 edasiviitega RKHKo 09.05.2006, nr 3-3-1-6-06, p 27. 2 Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja ümberpaigutamiseks antavate hinnangute eesmärk on erinev. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 kohaselt kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ehk siis kokkuvõttes hinnatakse, kas isik suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt. Avavanglasse ümberpaigutamisel peab hindama, kas vangistuse kandmine kinnises vanglas on otstarbekas ja kas süüdimõistetu suudab avavangla tingimustes õiguskuulekalt käituda. Avavangla tingimustes on kinnipeetav jätkuvalt allutatud vangistuses kehtivale režiimile (VangS § 10), mis tähendab, et tema suhtes rakendatavad piirangud ei ole vabaduses viibiva süüdimõistetuga võrreldavad. Lisaks ei pruugi avavanglasse paigutamine olla lõplik, sest kui kinnipeetav vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid ei täida või paneb toime uusi õigusrikkumisi, annab see aluse tema paigutamiseks tagasi kinnisesse vanglasse (VangS § 21 lg 1). Järelikult tuleb avavanglasse ümberpaigutatud süüdimõistetul alles näidata, et tema suhtes tehtud otsustus on põhjendatud ja ta suudab ka leebema režiimi tingimustes käituda õiguskuulekalt. Enne 2019. aastat ei võinud avavanglasse ümber paigutada eluaegset vangistust kandvat kinnipeetavat. 2019. aastal muudeti VangS § 20 lõiget 2, seletuskirja järgi oli muudatuse eesmärgiks võimaldada eluaegse kinnipeetava järkjärgulist ja turvalist ning kontrollitud vabanemist selliselt, et isiku vabanemine ei oleks kohene, vaid ta saaks varem võimaluse kanda osa vangistusest avavanglas ning seejärel, hinnates tema toimetulekut väljaspool vanglat, oleks võimalik kaaluda tema vabastamist koos täiendavate kontrollimeetmetega. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on sätestatud VangS § 20 lõikes 1. Selle kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas ja kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi (tähtaegse vangistuse puhul arvestatakse lisaks seda, et kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud).3 Sätet täpsustab justiitsministri 25.03.2008 määrus „Täitmisplaan“. Loodame, et selgitustest on Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Unt õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected] 3 RKHK 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 18.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel