Indrek Sooniste Teie nr
Juhatuse liige
SA Tartu Vaimse Tervise Meie 03.05.2021 nr 7-8/210511/2103088
Hooldekeskus
[email protected]
Kontrollkäik Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse Nõlvaku hooldekodusse
Austatud Indrek Sooniste
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 13.11.2020 SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse
Nõlvaku hooldekodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja hoolealuste elamistingimusi.
Hooldekodu teise ja kolmanda korruse ühistegevuse ja telerivaatamise toad on hubased –
sisustuses on kasutatud koduseid mööbliesemeid (näiteks puhvetkapp, pehmed tugitoolid),
fototapeeti ja kamina imitatsiooni. Hooldekodu ruumid on puhtad ning kohandatud
liikumisraskustega inimeste vajadustele – siseruumide põrand on tasandatud, koridorides on
käsipuud tasakaalu hoidmiseks, hoones on lift. Igal korrusel on tualettruum, mis on sisustatud
ratastooliga liikujate vajadusi arvestades.
Hästi on organiseeritud personali infovahetus. Töötajatel on eraldi puhketuba. Hooldekodu elanike
tervisemuresid aitab lahendada õde. Elanike sõnul on töötajad abivalmis ja sõbralikud. Paljud neist
kiitsid võimalust saunas käia ning maitsvat toitu.
Hooldekodu elanike privaatsus peab olema paremini tagatud. Magamistubade sisustus ja suurus
peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele.
Inimesi tuleb õueminekul aidata. Ka enamjaolt voodis lamavad inimesed vajavad ajaveetmisel
vaheldust ning selleks tuleb neile abi pakkuda. Hooldekodu peab kaaluma võimalust võtta tööle
rohkem inimesi ning hakata kasutama abi kutsumise süsteemi.
Hooldusplaanides peab kajastama ka inimeste tervishoiuteenuse vajadust. Hooldusplaanid tuleb
korrapäraselt üle vaadata ning teha neis vajaduse korral muudatusi. Lamajate keeramise ning muud
kavakindlalt tehtavad protseduurid peab dokumenteerima vahetult pärast nende tegemist.
Erakorralisi juhtumeid tuleb juhtkonnal meeskonnaga analüüsida ning nende kordumise või
ennetamise puhuks tegutsemises kokku leppida.
Käsimüügiravimite manustamine tuleks täpsemini kirja panna ning tagada ravimite nõuetekohane
säilitamine. Hooldekodu võiks kaaluda õe tööks sobivamate ruumide võimaldamist.
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
1. Olmetingimused
Hooldekodu on kolmekorruseline, majas on lift. Esimesel korrusel on 15, teisel korrusel 14 ning
kolmandal 19 voodikohta. Kontrollkäigu toimumise ajal olid kõik kohad täis. Inimesed on
majutatud kahe- kuni kolmekohalistesse magamistubadesse. Hooldekodu keldrikorrusel on saun,
töötajate puhkeruum ning ladu, mis on ühtlasi meditsiiniõe kabinet. Maja ümber on hooldatud ning
aiaga piiratud õueala.
Magamistubade sisustamisel on kasutatud näiteks inimeste isiklikke mälestusesemeid, kangast
kardinaid, lapitekke ja lilli, mis aitavad luua hubasust. Teise ja kolmanda korruse söömis- ja
ühistegevuse ruumid on remonditud ning sisustatud eakate inimeste vajadustest ja maitsest
lähtudes – seal võis näha retrostiilis mööbliesemeid, mustrilist tapeeti, fotokollaaži, kamina
imitatsiooni.
Tualett- ja pesemisruumid asuvad koridorides. Inimeste liikumise toetamiseks ning kukkumise
vältimiseks on koridoride ja pesemisruumide seintele kinnitatud käsipuud. Igal korrusel on ka
ratastooliga liikujate jaoks kohandatud tualettruum. Hügieeniruumid ja magamistoad olid puhtad,
neid sai seestpoolt lukustada.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid ja potitoole. Privaatsuse tagamiseks tuleb
mitmekohalistes magamistubades kasutada sirme või kardinaid.1 Oluline on kindlustada privaatsus
hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumine) ka siis, kui
inimene ise sirmi või kardinat ei nõua (vt ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis).2
Ühiskasutatavad ruumid ja magamistoad olid puhtad. Üldiselt olid elanike magamistoad sisustatud
nõuetekohaselt. Mitmete voodite juures ei olnud siiski kohtvalgustit, mis peab olema. Mõnes toas
olid kohustuslikud sisustusesemed paigutatud nii, et elanikul oli võimatu neid kasutada. Näiteks
oli laud lükatud vastu riidekapi ust või asusid mõlemad toas olevad seina külge kinnitatud
kohtvalgustid ühe voodi juures ning teise voodi juures ei olnud ühtegi kohtvalgustit. Magamistoad
on erineva suurusega, mõnes oli tunda ruumikitsikust. Näiteks teisel korrusel asuva kolme inimese
magamistoa pindala ei vasta miinimumnõuetele3.
Hoolekandeasutuse elanikud tuleks üldjuhul majutada ühe- või kahekohalistesse tubadesse.
Olulise kõrvalabi vajadusega ja sügava liitpuudega inimeste magamistuba võib olla ka
neljakohaline. Toa sisustamisel tuleb jälgida, et mööbli paigutus võimaldaks õendusabi osutajal
vajaduse korral voodi juurde pääseda mõlemast küljest. Samuti peaksid magamistoa elanikud
saama kasutada toas olevat mööblit ja sisustuselemente.
Õiguskantsler palub kasutusele võtta sobivad abinõud, et paremini tagada hooldekodu elanike
privaatsus. Kaaluda tuleb ka esimese korruse ühisruumide värskendamist teise ja kolmanda
1
Õpik-käsiraamat „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning
sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes.
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
2
Vt ka õiguskantsleri 11.07.2017 ringkiri üldhooldusteenuse osutajale (p 5.2).
3
13,521 m2 suuruse pindalaga toas oli kontrollkäigu ajal kolm voodit. Kehtestatud nõuete kohaselt peaks
kolmekohalise toa suurus olema vähemalt 18 m2.
3
korruse eeskujul. Magamistubade sisustus ja suurus peab vastama õigusaktides sätestatud
nõuetele.
2. Personal ja turvalisus
Hooldekodu esimesel ja teisel korrusel on päeval (8–20) tööl kaks hooldajat, kolmandal korrusel
üks hooldaja. Vajadusel aitavad eri korruste töötajad üksteist. Öösel (20–8) on esimesel ja teisel
korrusel üks hooldaja. Kolmandal korrusel öösel hooldajat ei ole, kuid seal kasutatakse videovalvet
ning öövalves olevad hooldajad jälgivad videopilti. Päeval on hooldekodus tööl ka toidujagaja ja
koristaja. Tööpäeviti on hooldekodus hooldusjuht ning õde (8–16). Samuti on tööpäeviti (10–16)
hooldekodu kolme korruse peale üks tegevusjuhendaja, kes korraldab ühistegevust ning
jalutuskäike.
Töötajate selgituse kohaselt on kolmandale korrusele majutatud inimesed, kes ei vaja öösel
pidevalt abi, sinna ei majutata liikumisraskustega inimesi. Suurema abivajadusega ning lamajad
on majutatud esimesele ja teisele korrusele. Hooldaja ei ole seotud konkreetse korrusega.
Tavapäraselt lepitakse hommikul kokku, kes millisel korrusel eesseisva vahetuse ajal töötab.
Personali sõnul on töö esimesel ja teisel korrusel füüsiliselt raskem, kuid vaimset pinget kogevad
töötajad rohkem kolmanda korruse elanike eest hoolitsedes.
Hooldekodus on kutsungisüsteem, kuid seda ei kasutata. Seetõttu tuleb inimestel abi kutsuda
hõikudes või paluda seda teha kaaslastel. Kõige halvemas olukorras on kolmanda korruse
elanikud, sest õhtul ja öösel ei viibi neil korrustel pidevalt ühtegi töötajat. Valvekaamera, mida
esimese ja teise korruse hooldajad jälgivad, ei edasta heli ning see muudab hõikumisega abi
kutsumise kasutuks.4 Töötajad selgitasid, et paljudel hooldekodu elanikel oleks mäluhäirete ja
dementsuse tõttu keeruline töötaja abikutsumise seadet kasutada ning tekiks ka palju valehäireid.
Hooldekodu elanikud mainisid, et hooldajad üldjuhul kuulevad hõikumist. Siiski väljendasid
mõned enamjaolt voodis lamavad inimesed soovi, et töötaja väljakutse seade oleks käepärast.
Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud5, et hõikumine või teiste elanike abi kutsumise võimalusele
lootmine ei taga, et inimene vajaduse korral kiiresti abi saab. Hõikumine võib olla mõnele
inimesele kurnav või alandav ning kuna paljud elavad toas mitmekesi, rikub hõikumine
toakaaslaste rahu.
Üldhooldusteenuse üks eesmärk on tagada inimestele turvaline keskkond (SHS § 20 lg 1). See
tähendab muu hulgas seda, et hoolealuste muresid märgatakse aegsasti ning need lahendatakse
võimalikult ruttu. Abivajaja ei peaks sõltuma oma kaaslaste võimalustest töötajaid kutsuda. Ka
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on rõhutanud6 tõhusa abi kutsumise süsteemi tähtsust, eriti lamajate jaoks.
Mõistagi tuleb kutsungisüsteemi paigaldamisel arvestada, et see ei asenda personali
tähelepanelikkust, sest hooldekodus on alati inimesi, kelle terviseseisund ei võimalda neil
tehnikaseadmeid kasutada (näiteks halvatuse või mäluhäirete tõttu).
4
Vt nt ka õiguskantsleri 06.11.2019 kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse (p 2 ); 09.03.2018
kontrollkäik Polli Hooldekodusse (p 1); 17.04.2019 kontrollkäik Tapa Kodusse (p 1).
5
Vt nt õiguskantsleri 21.11.2019 kontrollkäik Tammiste Hooldekodusse (p 2); 29.03.2019 kontrollkäik Pärnu-Jaagupi
Hoolduskodusse (p 1); 06.11.2019 kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse (p 2).
6
CPT aruanne, p 94.
4
Kuigi kolmandale korrusele on personali sõnul majutatud paremini hakkama saavad inimesed, on
siiski tegemist abivajajatega. Vestlustest elanikega ning dokumentidest selgus, et kolmanda
korruse inimestel esineb mäluhäireid, mõned vajavad abi hügieenitoimingutes (nt potitooli
kasutamisel) ning osa inimeste käitumine võib teisi häirida (agressioon, uitamine), mis omakorda
põhjustab elanike vahel konflikte. On olnud olukordi, kus kolmanda korruse elaniku abivajadust
märgatakse alles hommikul. Ööpäeva jooksul juhtunud olulisi sündmusi kajastaval vormil on
eraldi lahter öiste ringkäikude kohta tehtavate märkuste jaoks, kuid see lahter oli enamikul (sh
kolmanda korruse elanike kohta) vormidest täitmata.
Üldhooldusteenus on mõeldud inimestele, kes ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla
(SHS § 20 lg 1) ja seetõttu vajavadki abi. Paljudel hoolealustel on mitmesugused tervisehädad,
mille ägenemisel tuleb kiiresti sekkuda. Seetõttu on oluline, et personal oleks hoolealustele
võimalikult lähedal. Põhitöökohast eraldi paiknevas üksuses (nt teisel korrusel, muus hoones)
viibival töötajal on keeruline vastutada elanike turvalisuse eest.
Töötajate sõnul tunnevad nad ennast üldjuhul turvaliselt. Siiski on ette tulnud töötajate solvamist,
kuid füüsilisi ründeid personali vastu on juhtunud harva.
Väärib kiitust, et kõik hooldekodus dokumenteeritud erakorralised juhtumid on põhjalikult
kirjeldatud eraldi vormidel ning koondatud ühtsesse registrisse. Registrist selgus, et suurema osa
erakorralistest juhtumitest moodustavad hooldekodu elanike kukkumised. Mõned kukkumised on
ette tulnud ühistegevuse ruumis sel ajal, kui hooldaja parasjagu abistas mõnd inimest tema toas.
Samuti on kukkunud kolmanda korruse elanikud siis, kui hooldajat parasjagu korrusel ei olnud.
Mõnel juhul on elanikud olnud vägivaldsed ning ühel vormil oli märgitud, et inimene oli
rahunemiseks oma tuppa lukustatud.
Enamiku juhtumikirjelduste juurde oli lisatud hooldaja kommentaar, et olukorda oleks võimalik
vältida vaid siis, kui töötajaid oleks rohkem. Ühel töötajal ei ole võimalik jälgida inimesi
ühistegevuse ruumis ja samal ajal osutada abi magamistoas. Samuti on võimatu viibida üheaegselt
mitmel korrusel. Seda, kas hooldekodu juhid on teinud nendest tähelepanekutest ka järeldusi,
dokumentidest ei selgunud.
Oli kirjeldatud ka vägivallajuhtumeid, mis vajanuksid otsekohe tähelepanu ja lahendamist, kuid
hooldekodu dokumentidega ning olmetingimustega tutvudes jäi kahtlus, et seda ei tehtud. Näiteks
oli dokumenteeritud juhtum, kui üks elanik ründas oma toanaabrit. Hooldajad sekkusid ning
märkisid erakorralise juhtumi vormile, et ründaja vajab oma haigusest tingitud ohtliku käitumise
tõttu omaette magamistuba. Kontrollkäigu toimumise ajal olid elanikud majutatud kahe- kuni
kolmekohalistesse magamistubadesse.
Turvalise keskkonna tagamine (SHS § 20 lg 1) seisneb ka selles, et hooldekodu elanik on kaitstud
teise hoolealuse ründe eest. Näiteks ühes ööpäevaringset erihoolekandeteenust puudutavas
kohtuasjas jõudis kohus järelduseni, et hooldekodu peab kaitsma inimest teise hooldekodu elaniku
agressiivse käitumise eest, ning mõistis teenuseosutajalt kannatanule välja mittevaralise kahju
hüvitise.
Hooldekodu elaniku seisundit ning temaga seotud olulisi sündmusi dokumenteeritakse spetsiaalsel
vormil. Vormidega tutvumisel selgus, et hooldekodus on mitu inimest, kelle käitumine võib
muutuda ohtlikuks ning kes on tekitanud töötajatele füüsilist valu (küünistanud, löönud) ning muid
ebameeldivusi (nt sülitanud). Kõik sellised juhtumid ei pruugi jõuda erakorraliste juhtumite
5
registrisse, kuna neid ei hinnata piisavalt raskeks. Ometi tuleb personali töökoormust ja ohutust
analüüsides arvesse võtta ka igapäevaseid kergemaid ohuolukordi.
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud hoolekandeasutuste tähelepanu sellele, et seaduses ei ole ette
nähtud võimalusi piirata üldhooldusteenust saavate inimeste liikumisvabadust7. Mõistagi võib
hooldekodusse sattuda ka väga keerulise käitumisega inimesi (nt dementsuse diagnoosiga
inimesed), ent hoolekandeasutus peab tagama kõigile hooldekodu elanikele turvalise keskkonna
õiguspärasel ja ohutul moel.
Õiguskantsler palub hooldekodul kaaluda abi kutsumise seadmete kasutuselevõtmist, et
hooldekodu elanikud saaksid abivajadusest kiiresti ja väärikalt märku anda. Samuti peaks
hooldekodu kaaluma personali koosseisu suurendamist, et alati oleks tagatud kõikide korruste
elanike ja töötajate turvalisus. Erakorralisi juhtumeid tuleb juhtkonnal meeskonnaga analüüsida
ning nende kordumise või ennetamise puhuks tegutsemises kokku leppida. Ilma seadusliku aluseta
ei tohi inimeste liikumisvabadust piirata.
3. Ajaveetmise võimalused
Aktiivse ja mõtestatud ajaveetmise korraldamisega tegeleb hooldekodus peamiselt
tegevusjuhendaja. Tegevusjuhendaja on hooldekodus tööpäeviti neli tundi (kaks tundi hommikul
ja kaks tundi pärastlõunal). Igale korrusele jõuab tegevusjuhendaja kaheks tunniks kolmel korral
nädalas. Kui korruse elanikele on ette nähtud saunapäev, siis sel päeval neile tegevusi ei korraldata.
Iga korruse elanikele on koostatud tegevuste nädalaplaan. Tegevusi on kirjeldatud üldnimetusega
(nt liikumistegevus, mälutreening) ning nende täpsem sisustamine on tegevusjuhendaja ülesanne.
Töötajate sõnul loetakse ja arutatakse koos tegevusjuhendajaga uudiseid, vaadatakse filme,
kuulatakse muusikat ja joonistatakse. Samuti kaasatakse inimesi käsitöö tegemisse.
Tegevusjuhendaja aitab ilusa ilmaga inimestel õue minna.
Tegevusi korraldatakse ühistegevuse toas, mistõttu jäävad enamjaolt voodis lamavad hoolealused
neist ettevõtmistest eemale. Vestlustes mainisid inimesed, et neile meeldivad ühised
filmivaatamised ja lauamängud. Samal ajal sisustavad lamajad aega enamasti voodis ajalehtede
lugemise või raadio kuulamisega. Soovi korral saavad inimesed minna jalutama hooldekodu
hoovi, kuid liikumisraskustega inimesi aidatakse õue vaid soojal aastaajal.
CPT on märkinud, et haigla patsiendid peaksid oma üleriided ja jalatsid hõlpsalt kätte saama.8
Samuti peab asutuses olema piisavalt töötajaid, kes saaksid vajaduse korral patsiente
jalutuskäikudel saata9. CPT hinnangul10 ei saa töötajate puudusega õigustada seda, et
patsiendid/kliendid ei pääse õue. Ratastooliga liikujatel peaksid olema teistega võrdsed
võimalused iga päev õues käia (vt CPT seisukohta11). Õiguskantsler on korduvalt öelnud12, et ka
7
Vt nt õiguskantsleri 11.07.2017 ringkiri üldhooldusteenuse osutajale (p 5.2); õiguskantsleri 31.08.2018 kontrollkäik
MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodusse (p 1); 05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi (p 2). Vt ka E.
Lillemaa, M. Sults. Vabatahtlikkuse põhimõte üldhooldusteenuse osutamisel. Sotsiaaltöö 4/2017.
8
CPT 2012. aastal tehtud Horvaatia visiit (p 96); CPT 2016. aastal tehtud Läti visiit (p 111).
9
CPT 2014. aastal tehtud Gruusia visiit (p 148).
10
Vt p 125–126.
11
Vt p 183.
12
Vt nt õiguskantsleri 11.–12.06.2018 kontrollkäik AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodusse (lk 5-6);
05.06.2018 kontrollkäik Kallavere Haigla üldhooldusteenuse osakonda (lk 4); Vt ka õiguskantsleri aastaülevaade
2018/2019.
6
hoolekandeasutus võiks lähtuda samast soovitusest ning võimaldada inimestele vajalikku abi, et
nad õue pääseksid.
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad inimesed muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Huvitegevus aitab
inimestel säilitada ja parandada funktsionaalseid võimeid.13 CPT on seisukohal14, et terapeutilised
ja arendavad tegevused peavad olema tagatud kõigile hooldekodu elanikele. Inimestele peab
tegevust pakkuma nende eripära ja abivajadust arvestades ning vajaduse korral tuleb kaasata
rohkem terapeute15. CPT hinnangul16 peab inimesel olema võimalik osaleda päevas vähemalt ühes
juhendatud tegevuses.
Hooldekodu elanike hulgas on mitmeid liikumisraskustega inimesi, keda ei kaasata ühistegevusse
ning kellega süstemaatiliselt ei võimelda. Kontrollkäigul osalenud ekspert märkis, et regulaarne
võimlemine ja tegevusteraapia on väga vajalik: see aitab säilitada liigeste liikuvust ning lihaste
tugevust.
Õiguskantsler palub tagada, et kõigil hooldekodu elanikel oleks võimalik mõtestatult aega veeta.
Liikumisraskustega inimesi tuleb aidata õue ja ühistegevuse ruumi. Kaaluda võiks huvitegevust
korraldavate töötajate arvu suurendamist.
4. Hooldamine, selle dokumenteerimine ning infovahetus
Hooldekodus elab palju liikumisraskustega inimesi ja ka lamajaid. Paljud kasutavad mähkmeid
ning vajavad abi pesemisel ja riietumisel, mõned ka söömisel. Enamik inimestest on
mäluhäiretega. Hooldekodu elanike sõnul suhtuvad töötajad neisse sõbralikult ning on abivalmid.
Samuti tõid inimesed välja, et hooldajatel on väga palju tööd ning iga mure või sooviga ei taheta
neid tülitada.
Inimesed kannavad isiklikke riideid. Kui hooldekodu elanik vajab riideid, siis annab hooldekodu
talle isiklikuks kasutamiseks riided. Lamajatel on spetsiaalsed madratsid, mis peaksid ennetama
lamatiste teket. Abivajajate tõstmiseks on olemas tõstuk, kuid töötajate sõnul see igasse tuppa ei
mahu.
Pesemine toimub kord nädalas hooldekodu saunas. Inimesed, kes ei vaja pesemisel abi, saavad
neile sobival ajal kasutada korrusel asuvat duširuumi. Hooldustoimingute tabelite kohaselt
vahetatakse mähkmeid vähemalt kaks korda päevas, kuid personali kinnitusel vajaduse korral ka
tihedamini. Lamajate voodite juures olid veetassid. Hooldekodu elanike sõnul kontrollivad
hooldajad pidevalt, et vesi oleks tassis olemas.
Hooldajate ülesanne on elanike seisundit jälgida ja see dokumenteerida. Iga inimese kohta tehakse
individuaalsel vormil iga päev märkmeid temaga seotud oluliste asjaolude kohta. Samuti
koostatakse igal korrusel kokkuvõte vahetuse sündmuste kohta ning üldine ülevaade kõikide
korruste kohta, mida arutatakse iga päeva hommikusel koosolekul. Jooksvaid aruandeid
koostatakse käsitsi. Hommikusest koosolekust võtab osa ka õde, keda informeeritakse, kui mõni
inimene vajab meediku tähelepanu.
13
M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus
Argo, 2015, lk 51.
14
Vt punktid 156, 160.
15
Vt nt CPT 2014. aastal tehtud Taani visiit (p 138).
16
Vt p 18.
7
Peale selle täidavad hooldajad inimese hooldamise kohta tabeleid (pesemine, riiete vahetamine,
söömine, mähkmete vahetamine jne). Dokumenteeritakse vererõhu ja temperatuuri mõõtmise
tulemused ning lamajate asendi muutmine. Vajaduse korral täidavad hooldajad erakorralise
juhtumi vormi. Seega on hooldajate igapäevane dokumenteerimiskoormus üsna suur.
Dokumentidest selgus, et tabeleid hooldamise ja lamajate keeramise kohta ei täideta jooksvalt. Nii
olid kontrollkäigu toimumise kuupäeva hommikused/päevased toimingud (nt lamajate keeramine)
tabelisse kandmata. Võimalik, et tabeleid täidetakse tagantjärele, kuid sellisel juhul on oht, et mõni
kanne on ekslik. Olulised toimingud tuleks üles märkida vahetult pärast nende toimumist, eriti siis,
kui toiminguid on vaja teha korrapäraselt. Näiteks tuleb jälgida, et lamajate asendit muudetaks
kindla ajavahemiku tagant. Kui tabelit asendi muutmise kohta täidetakse tagantjärele, siis on
võimatu veenduda selles, kas keeramine toimus tõepoolest nõuetekohase ajavahemiku tagant.
Lamatiste vältimiseks tuleb inimese asendit muuta ka õhtul ja öösel ehk siis, kui lamajate korrusel
töötab vaid üks hooldaja. Üksinda võib töötajal olla keeruline lamajat keerata ning ka inimesel
endal on mugavam ja turvalisem, kui teda aitab kaks inimest korraga17. Kontrollkäigul osalenud
tervishoiuekspert märkis, et lamatiste ennetamisel ja ravimisel tuleb lähtuda ravijuhisest ning
jälgida, et keeramine toimuks piisavalt tihti. Täidetud tabelitest selgus, et öösel keeratakse
lamajaid ravijuhises ette nähtust harvemini.
Hooldekodu elanike seisundit kirjeldavad igapäevased kanded olid üsna napid ning osa neist ei
peegeldanud inimese seisundit objektiivselt, vaid andsid edasi pigem hooldaja isiklikku hinnangut.
Näiteks võis igapäevaste kannete seast leida selliseid märkusi: „ärahellitatud“, „teeskleb valu“,
„vinguv“, „segab“, „tubli“. Jäi selgusetuks, millele sellised hinnangud tuginevad ning mis
eesmärgil sellist infot kogutakse.
Kõikidel üldhooldusteenust saavatel inimestel on oma hooldusplaan. Hooldusplaani koostamise ja
ülevaatamise eest vastutab hooldusjuht, oma ettepanekuid saavad teha ka hooldajad ning
tegevusjuhendaja. Hooldusplaani koostamisele eelneb uue elaniku seisundi põhjalik kirjeldamine.
Hea, et muu hulgas on kirjeldatud inimese huvisid ja eluviisi enne hooldekodusse saabumist.
Hooldusplaan on selge struktuuriga, märgitud on abivajadus, hoolduse eesmärgid ning planeeritud
tegevused koos vastutajaga. Väärib kiitust, et hooldusplaanis on kirjas ka need toimingud, mis
aitavad inimesel osaleda aktiivses tegevuses (nt võimlemine, õues jalutamine, huviringid).
Võimaluse korral on hooldusplaani koostamisse kaasatud ka hoolealune ise ning sel juhul on
hooldusplaanil tema allkiri.
Tervishoiuteenuste vajadust hooldusplaanides ei kajastatud. Ometi on see vajalik, näiteks selleks,
et kavandada krooniliste haigustega inimeste visiite eriarstide juurde. Seadus ei sätesta
hooldusplaani vormi, kuid näeb ette, et plaani koostades tuleb hinnata nii inimese hooldus- kui ka
tervishoiuteenuse vajadust, ning seda peaks tegema vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja
(SHS § 21 lg 3).
Hooldusplaan tuleb üle vaadata ja seejuures kliendi seisundit hinnata vähemalt üks kord poolaastas
(SHS § 21 lg 5). Perioodiline hindamine annab võimaluse jälgida, kas püstitatud eesmärke on
õnnestunud täita ning planeeritud tegevusi korraldada. Samuti peaks hindama, kas planeeritud
tegevustega saab jätkata või peab neid muutma.
17
M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes, õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus
Argo, 2015, lk 38.
8
Osas hooldusplaanidest puudus järeldus hoolealuse perioodilise ülevaatamise tulemuste kohta.
Pärast kontrollkäiku edastatud hooldusplaanides olid hoolealuse seisundi muutumise kohta napid
märkmed. Hooldusplaanis ei olnud tehtud muudatusi ka siis, kui inimese terviseseisund oli
märgatavalt halvenenud. Näiteks inimese kohta, kelle seisund ei võimaldanud enam kõndida, oli
hooldusplaanis üheks tegevuseks endiselt märgitud jalutuskäigud, või puudus hooldusplaanis info
inimese vägivaldse käitumise kohta.
Paljude inimeste hooldusplaani olid märgitud korrapärased jalutuskäigud õues töötaja saatel.
Kontrollkäigul selgus siiski, et hooldajad ja tegevusjuhendaja ei jõua kõikide abivajajatega
jalutada. Seega, töötajate arvu silmas pidades ei ole vähemalt osa inimeste puhul planeeritav
tegevus teostatav. Ka selliseid tähelepanekuid tuleks hooldusplaani perioodilisel hindamisel
kajastada ja meeskonnaga analüüsida.
Õiguskantsler palub hooldekodul kajastada hooldusplaanides ka inimeste tervishoiuteenuse
vajadust. Hooldusplaanid tuleb nõutava regulaarsusega üle vaadata ning teha neis asjakohaseid
muudatusi. Töötajate arv peab võimaldama hooldusplaanis kirjeldatud tegevuste korraldamist.
Hooldekodu elaniku seisundi kirjeldamisel dokumentides tuleb hoiduda mitmeti tõlgendamist
võimaldavate hinnangute andmisest. Lamajate keeramine ning muud kindla ajavahemiku tagant
ette nähtud protseduurid peab dokumenteerima vahetult pärast nende tegemist.
5. Töötajate arv
Hooldekodu elanike toimetulek ja inimväärne elu oleneb paljuski nendega vahetult tegelevatest
hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma kõigile inimestele turvalise keskkonna ja tagama
nende toimetuleku. Töötajad peavad tegema hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ning
inimesi igati aitama. Selleks peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid. Seadusega ei ole
kehtestatud üldhooldust pakkuvale hooldekodule minimaalset töötajate arvu. Niisiis tuleb selle
määramisel arvestada hooldekodukohtade arvu, hoolealuste abivajadust ning hoonete,
territooriumi ja asutuse muid eripärasid.
Tähtis on, et ka suuremate liikumisraskustega inimestele pakutaks jõukohast tegevust. Sellised
elanikud ei peaks olema kuude kaupa ainult siseruumides – neile peab andma võimaluse käia
värskes õhus. Inimeste suurema abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu ning
tööülesannete planeerimisel, et töötajate nappus ei takistaks elanikega tegelemist.
Hooldekodus puudub tõhus töötajate väljakutse süsteem, seega sõltub abi saamise kiirus töötajate
tähelepanelikkusest. Hoolealuste hulgas on mitmeid lamajaid ja liikumisraskustega inimesi, kes
vajavad abi söömisel, pesemisel, mähkmete vahetamisel, asendi muutmisel jms. Samuti on paljud
hooldekodu elanikest mäluhäiretega, dementsuse diagnoosiga ning haigusest tulenevate
käitumisprobleemidega inimesed, kes vajavad individuaalset tähelepanu.
Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hoolealune ei jääks abita (nt ei jääks õigel ajal tegemata
hügieenitoimingud või andmata ravim). CPT hinnangul võib personalipuudus suurendada ka
väärkohtlemise riski ning panna töötajad olukorda, kus nad on sunnitud rakendama ärritunud
inimeste suhtes ebakohaseid meetmeid (mh piirama inimeste liikumisvabadust).
Hooldajate pühendumus inimeste hooldamisel väärib tunnustust. Samas võib kontrollkäigul
kogutud info põhjal järeldada, et hooldekodus ei ole piisavalt personali, et tagada ööpäev läbi
turvaline keskkond, täita hooldusplaanis püstitatud eesmärgid ning hoolikalt dokumenteerida
hooldustoiminguid ning hooldekodu elanike terviseseisundi muutused.
9
Õiguskantsler palub kaaluda võimalust võtta hooldekodusse tööle rohkem inimesi.
6. Ravimite käitlemine ning õendusabi
Hooldekodus töötab üks õde, kes on tööl tööpäeviti (8–16)18. Õe kabinet asub hooldekodu
keldrikorrusel, samas ruumis hoitakse hooldustoiminguteks vajalikke vahendeid ja asutuse muud
inventari.
Õe ülesanne on jagada hooldekodu elanikele ravimipinalisse ravimid, jälgida inimeste
terviseseisundit ning teha meditsiinilisi protseduure. Samuti korraldab õde pere- ja eriarstide visiite
ning vaktsineerib hooldekodu elanikke. Ravimeid annavad inimestele hooldajad.
Õde dokumenteerib oma tegevuse patsiendi elektroonilisel tervisekaardil. Läbivaadatud
tervisekaartidelt võis näha, et õde on teinud sissekandeid regulaarselt ning olulised muutused
patsiendi seisundis on kaartidel kajastatud. Samuti on tervisekaardile märgitud inimese visiidid
eri- ja perearsti juurde, õe soovitused hooldustoimingute kohta, õe tehtud protseduurid, raviarstide
märkused. Kontrollitud dokumentide põhjal saab järeldada, et õde märkab varakult hooldekodu
elanike tervisemuresid ning korraldab vajaliku ravi.
Hooldekodu töötajate ja õe infovahetus on peamiselt suuline. Õde osaleb hommikustel
koosolekutel ning saab tutvuda ka vahetuse koondkokkuvõttega. Vestlustes kinnitasid hooldekodu
elanikud, et soovi korral saavad nad alati õele oma muredest kõnelda.
Retseptiravimeid hoitakse nimelistes pakendites ning sahtlites. Ravimisahtlid ei ole lukustatavad.
Kuna õe tööruum täidab ühtlasi ka hooldekodu lao funktsiooni, ei ole välistatud kõrvaliste isikute
juurdepääs ravimitele. Selline korraldus on vastuolus ravimite säilitamise üldnõuetega. Samuti ei
ole õe tööruum kohandatud patsientide nõustamiseks või protseduurideks. Seadus ei nõua
koduõendusteenuse osutajale eraldi tööruumi sisseseadmist, sest üldjuhul teeb õde toiminguid
väljaspool oma tööruume (näiteks patsiendi kodus). Õendusabi üldhooldekodus tähendab sisuliselt
õe kohalolekut hooldekodus, pidevat koostööd teiste töötajatega ning suhtlust patsientidega. Seega
võiks hooldekodu kaaluda õe tööks ning samuti ravimite hoiustamiseks sobiva ruumi
võimaldamist. Paljudes üldhooldekodudes on õele antud oma kabinet.
Kontrollkäigul osalenud ekspert märkis, et iga hooldekodu elaniku kohta võiks olla koostatud
lühike ülevaade tema raviskeemist ja olulisemast terviseinfost, mida saaks vajaduse korral kiirabile
esitada. Samuti peaks ravimidosaatoril paiknev raviskeem kajastama üheselt arusaadaval viisil
raviskeemi muudatusi, suuremate muudatuste puhul võiks selguse huvides kirjutada dosaatorile
uue raviskeemi. Kui arst on otsustanud mõne ravimi raviskeemist välja arvata, tuleb eksimuste
vältimiseks see ravim inimese ravimite sahtlist välja võtta.
Igal korrusel hoitakse ka käsimüügiravimeid (nt valuvaigistid), mida hooldajad annavad inimestele
kergemate vaevuste leevendamiseks. Ravimi andmine dokumenteeritakse üldsõnaliselt inimese
individuaalsel seisundi jälgimise vormil, mõnikord ka vahetuse koondkokkuvõttes. Kontrollitud
vormidel puudusid kohati andmed ravimi täpse nimetuse ja koguse kohta, näiteks oli kirjas vaid
see, et inimesele anti valuvaigistit. Kontrollkäigul osalenud ekspert märkis, et käsimüügiravimite
manustamisel on oluline üles märkida ravimi nimetus, annus ning ravimi andmise täpne aeg.
18
Õendusabi osutab hooldekodus Azeltor OÜ, kellel on Eesti Haigekassaga sõlmitud leping õendusteenuse
osutamiseks üldhooldekodus.
10
Põhjalik dokumenteerimine annab hea ülevaate inimese ravimite tarbimisest ning aitab ära hoida
üleannustamist. Samuti on see info abiks õele inimese terviseseisundi jälgimisel.
Õiguskantsler tunnustab õe tööd hoolealuste terviseseisundi jälgimisel ja dokumenteerimisel.
Käsimüügiravimite manustamine tuleks täpsemini kirja panna. Hooldekodu peab tagama ravimite
nõuetekohase säilitamise. Kaaluda võiks õe tööks sobivamate ruumide sisseseadmist.
7. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks palub õiguskantsler järgida soovitusi, mida
Terviseamet on andnud ettevaatusabinõude rakendamise kohta.
Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud tegutsemiskava
juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Kõigi hooldekodu elanike
kehatemperatuuri iga päev ei mõõdeta, küll aga kontrollitakse igal hommikul töötajate
kehatemperatuuri. Ühised koosolekud on peatatud, infovahetus toimub kirjalikult. Töötajad
kannavad kaitsemaske. Personali puhkeruumis tohib viibida korraga kaks inimest.
Elanike ja töötajate tervise kaitseks ettevaatusabinõusid rakendades tuleks jälgida, et igas
tualettruumis oleks alati olemas seep. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert soovitas
kätepesuks kasutada vedelseepi ning vältida ühiste käterätikute kasutamist. Sellest nõudest
peetakse üldiselt kinni.
SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks on hooldekodus kehtestatud külastusreeglid. Elanike
külastamine on keelatud, kuid lähedastel on erandkorras lubatud tulla surija juurde. Hooldekodu
elanikel on võimalik oma lähedastega suhelda telefoni teel, kuid personali sõnul kaotab kahjuks
enamik dementsuse diagnoosiga inimestest telefoni kasutamise oskuse. Samuti on hooldekodu
elanikel keeruline keskenduda videokõnele, mistõttu pole seda suhtlemisvõimalust lähedastega
kasutatud. Inimesed saavad viia oma lähedasele hooldekodusse pakke.
Õiguskantsler on märkinud19, et kui hoolekandeasutus kehtestab viiruse leviku tõkestamiseks
külastuskeelu, peab asutus hoolitsema selle eest, et inimesed saaksid oma lähedastega suhelda
muul moel. Kaaluda võiks alternatiivseid suhtlusvõimalusi (nt videokõned). Ka siis, kui
hooldekodu elanik vestluses aktiivselt ei osale, aitab tema hääle kuulmine või video vahendusel
nägemine lähedastel tema seisundiga kursis olla. Mida pikemalt lähedastega kohtumisi piiratakse,
seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Suhtlusvõimalusi puudutav teave
peaks olema lähedastele hõlpsasti leitav (nt asutuse veebilehelt), et julgustada neid elanikega
rohkem suhtlema.
Mõistagi ei ole ka kõikide ettevaatusabinõuete rakendamisel viiruse levik hoolekandeasutuses
välistatud. Väärib tunnustust, et Nõlvaku hooldekodu juhtkond analüüsis kontrollkäigu toimumise
ajal viiruse leviku informatsiooni põhjal erinevaid riske ning otsustas anda inimestele võimaluse
külastada raskes seisundis hoolealuseid ning saata hooldekodu elanikele pakke.
8. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
19
Vt p 4.
11
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 09.06.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet, Tartu Linnavalitsus
Maria Sults 693 8448
[email protected]