Monika Rogenbaum Teie nr
Juhataja
MTÜ Paju Pansionaadid Meie 03.05.2021 nr 7-9/210510/2103079
[email protected]
Kontrollkäik MTÜ Paju Pansionaadid hooldekodusse
Austatud Monika Rogenbaum
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 12.11.2020 MTÜ Paju Pansionaadid (edaspidi: hooldekodu)
üldhooldust ning ööpäevaringset erihooldust pakkuva üksuse tegevust.
Hooldekodu juures asub päevakeskus, kus hooldekodu elanikud saavad osaleda juhendatud
tegevuses, mängida lauamänge, võimelda. Hooldekodu ruumid on puhtad ning enamasti
kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele: põrandad on tasandatud, koridorides on
käsipuud tasakaalu hoidmiseks, kahekorruselises hoones on lift. Hooldekodu ümber on suur
hooldatud õueala, kus ilusa ilmaga aega veedetakse. Tervisemure korral saab nõu pidada õdedega,
kes aitavad koostada ka üldhooldusteenust saavate inimeste hooldusplaane.
Hooldekodu elanike sõnul on töötajad abivalmis ja sõbralikud. Inimesed on rahul hooldekodu
saunaga ja päevakeskuse võimalustega. Kiideti maitsvat toitu. Hoolealused, kes on toas omaette,
hindavad seda kõrgelt.
Ööpäevaringset erihooldusteenust tuleb osutada ruumides, mis asuvad teistest ööpäevaringsete
hooldusteenuste ruumidest eraldi. Ühistegevuse ja telerivaatamise ala peaksid paiknema hoones
nii, et neist kostuvad helid ei segaks inimesi magamistubades. Hooldekodu elanikele tuleks
pakkuda rohkem mõtestatud ajaveetmise võimalusi, samuti tuleks liikumisraskustega inimesi
sagedamini õue aidata.
Hooldekodu elanike privaatsus peab olema paremini tagatud. Erihoolekandeteenust saavate
inimeste magamistoad tuleb muuta hubasemaks. Inimese seadusliku esindaja nõusolek ei anna
õigust piirata üldhooldusteenust saava inimese liikumisvabadust.
2
Hooldekodul tuleb kaaluda võimalust võtta tööle rohkem inimesi, et kõigile hooldekodu elanikele
oleks tagatud abi õigel ajal ning oleks võimalik inimesi ka individuaalselt juhendada. Abi
kutsumiseks võiks majadesse paigaldada kutsungisüsteemi. Erakorralisi juhtumeid tuleb
meeskonnaga analüüsida ning nende kordumise puhuks tegutsemises kokku leppida.
Hooldus- ja tegevusplaanides peab kirjeldama konkreetseid tegevusi ning nende toimumise
ajakava, mille abil kavatsetakse inimese seisundit parandada või tema oskusi arendada.
Hooldekodu elanikud võtavad ravimeid vabatahtlikult.
Hoolekandeteenuseid osutatakse viies majutusüksuses ja lisaks päevakeskuses. Hooldekodus on
36 kohta üldhooldusteenuse saajatele ning 56 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohta.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos meditsiinieksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
1. Olmetingimused
Üldhooldusteenuse saajad on majutatud hooldekodu Mõisamaja esimesele korrusele (21
voodikohta), Mõisamajast eemal asuvasse Hollandi majja (kümme voodikohta) ning Rootsi majja
(viis voodikohta). Kontrollkäigu ajal olid kõik kohad hõivatud. Mõisamajas on inimesed majutatud
ühe- kuni kolmekohalistesse magamistubadesse. Hollandi majas ja Rootsi majas on igal
hoolealusel oma magamistuba. Tualett- ja pesemisruumid asuvad koridorides. Inimeste liikumise
toetamiseks ning kukkumise vältimiseks on Mõisamaja koridoride ja pesemisruumide seintele
kinnitatud käsipuud.
Ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad inimesed on majutatud Mõisamaja teisele korrusele
(33 kohta) ning eraldi asuvasse Imbi majja (12 kohta) ja Helle majja (11 kohta). Mõisahoones
elavad inimesed ühe- või kahekohalistes tubades. Kõigil Imbi ja Helle maja elanikel on oma
magamistoad. WC-d ja duširuumid asuvad koridorides.
Mõisamajas osutatakse seega nii üldhooldus- kui ka ööpäevaringset erihoolekandeteenust.
Erihooldusteenust saavad inimesed liiguvad ka esimesel korrusel, kuhu on majutatud
üldhooldusteenuse saajad. Mõisamajas esimesel korrusel asub veel söögisaal ja telerituba, kus
käivad ka maja teise korruse elanikud. Personali sõnul on Mõisamaja elanike abivajadus, huvid ja
käitumine sarnased. Mõnele inimesele on määratud erihoolekandeteenuse asemel
üldhooldusteenus, mis tähendab, et sisuliselt on nad asunud elama esimesele korrusele. Sestap ei
näe töötajad probleemi selles, et erinevat teenust saavad inimesed liiguvad majas vabalt ringi. Ka
personali omavahelises infovahetuses kajastatakse Mõisamaja sündmusi ühises päevikus, mitte
korruste (teenuste) kaupa.
Mõisamaja esimese korruse elanikud leidsid, et samas hoones elavad erihoolekandeteenust saavad
inimesed käituvad aeg-ajalt vaimse tervise probleemide tõttu häirivalt (nt tulevad tuppa ja nõuavad
magusat; käivad järel; karjuvad) ning mõni neist on väga häälekas. Esimese korruse elanikud
tunnistasid, et päeval on nende korrusel lärmakas ning nad sooviksid rahulikumat keskkonda.
Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 102 lõike 1 punkti 4 kohaselt on ette nähtud, et
ööpäevaringset erihooldusteenust tuleb osutada ruumides, mis asuvad teistest ööpäevaringsete
hooldusteenuste ruumidest eraldi. Teenust ei osutata üksnes inimeste magamistubades. See
tähendab, et ööpäevaringse eri- ja üldhooldusteenuse saajad tuleks majutada eraldi osakondadesse,
kus on üksnes osakonna inimestele ette nähtud elutoad (nt telerivaatamiseks). Selline korraldus
3
võimaldaks rohkem arvestada erinevat teenust saavate hoolealuste abi- ja hooldusvajaduse ning
huvidega.
Hooldekodus on palju liikumisraskustega inimesi, kuid vähesed tualettruumid on kohandatud
ratastooliga liikujate jaoks. Enamiku WC-de seintele on küll paigaldatud torud, millest saab
vajaduse korral kinni haarata, kuid paljudel tualettpottidel puudusid käetoed. Ühised tualett- ja
pesemisruumid on ka üsna kitsad, mistõttu on keeruline kohandada neid ruume ratastooliga
liikujate vajadustele. Hooldekodu peaks võtma eesmärgiks muuta järk-järgult rohkem tualette
ratastooli kasutajale sobivamaks. Osa tualettruume ei ole võimalik seestpoolt lukustada. Imbi maja
esimesel korrusel asuva pesemis- ja tualettruumi aknal puudus kate1.
Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et hooldekodus elavad inimesed peavad saama privaatsuse
tagamiseks tualett- ja pesemisruumi ust lukustada.2 Kõrvaliste inimeste tualettruumi sisenemine
või selle pärast muretsemine võib elanikke väga häirida. Samuti peaks olema võimalik
tualettruumide aknaid katta kardinaga või kasutada mõnd muud lahendust.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid ja potitoole. Privaatsuse tagamiseks peavad
mitmekohalistes magamistubades olema sirmid või kardinad.3 Kontrollkäigu ajal olid mõnes
magamistoas seina ääres kokkuvolditud sirmid, kuid elanike sõnul neid ei kasutata.
Liikumisraskustega ja mähkmeid vajavad inimesed, kes kasutavad potitooli, ei ole ise võimelised
sirmi paigale asetama. Oluline on kindlustada privaatsus hügieenitoimingute tegemisel (nt
mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumine) ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei nõua
(vt ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis).4
Mõisamaja esimesel korrusel kahekohalise magamistoa vastas asub telerivaatamise ala. Teler
mängib valjult ning see kostab ka lähedal olevatesse tubadesse. Samuti koguneb magamistoa
juurde kõva häälega vestlevaid inimesi. Pidev müra võib väga häirida teleritoa vahetusse lähedusse
majutatud elanikke. Mõistlik oleks korraldada ühistegevust ja telerivaatamist magamistubadest
eemal asuvas ruumis.
Mõisamajas on lift, kuid elanikud seda iseseisvalt kasutada ei või. Kui inimene soovib liftiga
liikuda, peab ta sellest töötajale teada andma. See takistab liikumisraskustega inimeste liikumist
ühelt korruselt teisele ning piirab teise korruse elanike ligipääsu õue. Töötajate selgituse kohaselt
kasutatakse lifti ennekõike selleks, et aidata ratastoolis inimesi keldrikorrusel asuvasse sauna ja
tagasi. Igapäevaselt elanikud lifti ei kasuta. Vestlustest Mõisamaja teise korruse elanikega selgus,
et mitmel inimesel on keeruline mööda treppi liikuda ning võimaluse korral liiguksid nad liftiga
iga päev.
Lift on hooldekodu personalile vajalik, et aidata inimestel majas liikuda. Samas, kui teisele
korrusele majutatud liikumisraskustega inimesed ei saa lifti kasutada, ei toeta see nende iseseisvat
hakkamasaamist. Mõistagi kergendavad lift ja trepironija hooldajate tööd, kuid hooldekodu eri
korruste vahel liikumist soodustavad vahendid on vajalikud ennekõike selleks, et
1
Hooldekodu juhi kinnitusel on tualettruumi aken tänaseks kaetud.
2
Vt nt õiguskantsleri 06.11.2019 kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse (p 1); õiguskantsleri 29.03.2019
kontrollkäik SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodusse (p 1).
3
Õpik-käsiraamat „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning
sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes.
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
4
Vt ka õiguskantsleri 11.07.2017 ringkiri üldhooldusteenuse osutajale (p 5.2).
4
hoolekandeasutuses elavad inimesed pääseksid õue ning ühistegevuse ruumidesse5. Kui
liikumispuudega inimene on võimeline kasutama asutuse lifti iseseisvalt, siis peaks see olema talle
tagatud.
Ühiskasutatavad ruumid ja magamistoad olid puhtad. Mitmes (nii üldhooldusteenust kui
erihoolekandeteenust saavate inimeste) magamistoas ei olnud igal hoolealusel kohtvalgustit. Igal
üldhooldusteenuse saajal peab olema kohtvalgusti. Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatele
antakse kohtvalgusti vastavalt soovile ja terviseseisundile. Mõned erihoolekandeteenust saavad
inimesed ütlesid, et vajavad kohtvalgustit, kuna teevad toas käsitööd või joonistavad.
Paljude magamistubade sisustamisel on kasutatud hubasust loovaid elemente: näiteks isiklikke
mälestusesemeid, kangast kardinaid, lapitekke, lilli. Samuti on mitmetel erihoolekandeteenuse
saajatel võimalik sisustada ühekohaline magamistuba vastavalt enda soovidele ja huvidele.
Mõisamaja teise korruse magamistoad jätsid väga askeetliku mulje. Mõnes magamistoas oli vaid
voodi(d), väike voodikapp ja riidekapp.
Enamik ööpäevaringset erihooldusteenust saavaid inimesi elab hooldekodus pikka aega. Seetõttu
on oluline, et nende elukeskkond oleks võimalikult hubane ja kodune, see toetab inimeste head
enesetunnet. Seda on rõhutanud6 ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või
Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT). CPT on öelnud, et psüühikahäirega inimesed
ei pruugi oma seisundi tõttu mõsta, kuidas elukeskkond neile mõjub. Seetõttu on personali
ülesanne julgustada ja toetada neid endale meeldiva keskkonna loomisel ja selle hoidmisel7.
Mõistagi on hooldekodu elanikud erineva käitumise ja soovidega ning mõne inimese
terviseseisund ei pruugi võimaldada tavapärase hubase keskkonna loomist, kuid selleks tuleb leida
paindlikke lahendusi. Näiteks raamitud maalid võib asendada seinamaalingutega, anda inimesele
võimalus seinale joonistada (nt muutes mõne seina ajutiselt tahvliks) vms. Mõni sisustuselement
võib olla ka teisaldatav (nt lilled, kott-toolid). Kui inimene ise ei oska ruumi hubaseks muuta või
ei ole tal esemeid, millega tuba kaunistada, tuleb töötajatel inimesele abi pakkuda: näiteks valida
koos hoolealusega sisustuselemente või kutsuda ta käsitööringis osalema.
Õiguskantsler palub kasutusele võtta sobivad abinõud, et paremini tagada hooldekodu elanike
privaatsus. Mõisamaja teise korruse liikumisraskustega elanikud peavad saama kasutada lifti ka
töötajatest sõltumata ning elanike toad tuleb kujundada hubasemaks. Ühistegevused ning
telerivaatamine ei tohiks segada magamistubades puhkavaid inimesi. Ööpäevaringset
erihooldusteenust tuleb osutada ruumides, mis asuvad teistest ööpäevaringsete hooldusteenuste
ruumidest eraldi.
2. Personal ja turvalisus
Majandustegevuse registri andmetel on hooldekodu töötajate hulgas nii vastava väljaõppega
tegevusjuhendajad kui ka koolitatud hooldustöötajad. Peale nende on ametis abihooldustöötajad.
Registri andmetest nähtus, et üks hooldaja või tegevusjuhendaja võib osutada nii
erihoolekandeteenust kui ka üldhooldusteenust.
5
Vt nt õiguskantsleri 08.11.2017 kontrollkäik MTÜ-sse Valgamaa Tugikeskus (p 1); 05.06.2018 kontrollkäik
Kallavere Haigla üldhooldusteenuse osakonda (p 2).
6
CPT aruanne, p 150. Vt ka Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to
Kosovo carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment
or Punishment (CPT) from 21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108.
7
Vt nt CPT 2016. a Madalmaade visiit (p 122); CPT 2016. a Leedu visiit (p 97); CPT 2017. a Sloveenia visiit
(p 106).
5
Töötajad selgitasid, et Mõisamaja töötajad lepivad üldjuhul hommikul omavahel kokku, kes
millise korruse eest vastutab. Hooldekodu tööajatabelitest selgus, et inimesed võivad iga kuu
töötada eri hoones.
Mõisamaja teisel korrusel (erihoolekandeteenus) on päeval tööl kaks tegevusjuhendajat ning üks
abihooldaja. Hoone esimesel korrusel (üldhooldusteenus) on päeval neli töötajat (hooldajad ja
abihooldajad). Mõisamajas viibib päevasel ajal ka juhtiv tegevusjuhendaja-hooldustöötaja. Õhtuti
ja öösiti (17.15–07.45) on Mõisamaja igal korrusel üks töötaja. Mõisamaja personal vastutab ka
Rootsi maja elanike heaolu eest.
Hollandi majas (üldhooldusteenus) on päeval tööl üks hooldaja ja üks abihooldaja. Ööseks jääb
majja üks hooldaja.
Imbi ja Helle majas (erihoolekandeteenus) on ööpäev läbi kahe maja peale üks tegevusjuhendaja,
kes viibib peamiselt Helle majas. Imbi ja Helle majas on valvekaamera, mille pilti saab jälgida
Helle maja tegevusjuhendajate ruumis. Videovalve seadmed on paigaldatud majade koridoridesse,
ühisruumidesse ning osaliselt ka õue.
Hooldekodu lähedal asub päevakeskus, kus tööpäeviti tegeleb hooldekodu elanikega
tegevusjuhendaja-huvijuht. Iga päev on hooldekodus ka üks või kaks õde ning saunapäevadel
lisapersonal, kes aitab inimesi pesemisel.
Hooldekodus ei kasutata kutsungisüsteemi, seetõttu tuleb inimestel abi kutsuda hõikudes või
paluda seda teha kaaslastel. Mõisamaja teise korruse elanikud rääkisid, et öösel viibib
tegevusjuhendaja suurema osa ajast esimese korruse töötajate ruumis ja abi kutsumiseks tuleb
minna allkorrusele, mis liikumisraskustega inimestele võib olla keeruline. Kõige halvemas
olukorras on Rootsi ja Imbi maja elanikud, sest nendes hoonetes ei ole töötajat pidevalt kohal.
Imbi maja valvekaamera, mille pilti jälgib hooldaja Helle majas, ei edasta heli ning seetõttu ei ole
hõikumisega abi kutsumisest suurt kasu.8 Imbi majas elavatel liikumisraskustega inimestel on väga
keeruline omal jõul trepist alla minna ning kõrvalmajja kõndida. Vestlusest töötajatega ilmnes, et
kui mõne Helle või Imbi maja elanikuga on tarvis hooldekodust välja minna (nt poodi või arsti
juurde), jäävad ülejäänud elanikud mõneks ajaks omapäi.
Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud9, et hõikumine või teiste elanike abi kutsumise võimalusele
lootmine ei taga vajaliku abi saamist. Hõikumine võib olla mõnele inimesele kurnav või alandav
ning kuna paljud neist elavad toas mitmekesi, rikub hõikumine toakaaslaste rahu.
Hooldekodu elanikud mainisid, et hooldajad alati ei kuule hõikumist ning sel juhul tuleb neil
oodata, millal hooldaja järgmise ringkäigu ajal abivajajani jõuab. Liikumisraskustega inimesed
ütlesid, et on palunud toanaabritel abi kutsuda. Üks elanik meenutas, et on vajanud ka kiirabi –
õnneks oli tegevusjuhendaja parasjagu majas, kui tema terviseseisund ootamatult halvenes.
Üldhooldusteenuse (SHS § 20 lg 1) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse (SHS § 100 lg 1) üks
eesmärk on tagada inimestele turvaline keskkond. See tähendab muu hulgas seda, et muresid
märgatakse aegsasti ning need lahendatakse võimalikult ruttu. Abivajaja ei peaks sõltuma oma
8
Vt nt ka õiguskantsleri 06.11.2019 kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse (p 2 ); õiguskantsleri
09.03.2018 kontrollkäik Polli Hooldekodusse (p 1); 17.04.2019 kontrollkäik Tapa Kodusse (p 1).
9
Vt nt õiguskantsleri 21.11.2019 kontrollkäik Tammiste Hooldekodusse (p 2); 29.03.2019 kontrollkäik Pärnu-Jaagupi
Hoolduskodusse (p 1); 06.11.2019 kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse (p 2).
6
kaaslaste võimalustest töötajaid kutsuda. Ka CPT on rõhutanud10 tõhusa abi kutsumise süsteemi
tähtsust, eriti lamajate jaoks. Mõistagi tuleb kutsungisüsteemi paigaldamisel arvestada, et see ei
asenda personali tähelepanelikkust, sest hooldekodus on alati inimesi, kelle terviseseisund ei
võimalda tehnikaseadmeid kasutada (näiteks halvatuse või mäluhäirete tõttu).
Üldhooldusteenus on mõeldud inimestele, kes ei suuda kodustes tingimustes iseseisvalt toime tulla
(SHS § 20 lg 1). Ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad igapäevatoimingutes abi ja
juhendamist vajavad inimesed (SHS § 101 lg 1 punktid 7–8). Lisaks on paljudel hooldekodu
elanikel mitmeid tervisehädasid, mille ägenemisel võivad nad kiiresti abi vajada. Seetõttu on
oluline, et töötajad oleksid hooldekodu elanike läheduses.
Töötajate sõnul tunnevad nad ennast tööl üldjuhul turvaliselt. Samas võivad mõned hooldekodu
elanikud käituda oma haigusseisundi tõttu ettearvamatult ja ka ohtlikult. Elaniku rünnaku korral
kutsutakse kolleege appi hõigates või telefonitsi. Raskemate juhtumite puhul kutsutakse kohale
politsei. Töötajate hinnangul on füüsilised rünnakud nende vastu pigem erandlikud, kuid tihti peab
taluma sõimu ja solvanguid. Samuti kipuvad mõned inimesed töötajaid teavitamata hooldekodust
lahkuma.
Väärib kiitust, et kõik hooldekodu elanike agressiivse käitumisega seotud ja teised erakorralised
juhtumid on põhjalikult dokumenteeritud eraldi blankettidel. Juhtumi kirjeldus lisatakse sündmuse
põhjustatud inimese toimikusse ning juhtumite registrisse. Mõnel blanketil oli täitmata osa, milles
pidanuks kajastuma juhtumi põhjal tehtud otsus. Samuti ei tulnud juhtumi kirjeldusest välja, millist
tuge sai rünnaku ohvriks langenud töötaja.
Hooldekodu töötajatel peaks olema võimalik rünnaku või muu ohtliku olukorra lahendamiseks
kiiresti abi saada. Mõisamajast eraldi paiknevates hoonetes on töötajad õhtuti ja öösiti tööl üksinda
ning kolleegid ei pruugi hõikamist kuulda. Ootamatu rünnaku puhul ei pruugi olla võimalik kohe
helistada ning siis tuleb lootma jääda elanike abile. Samuti peaks hooldekodul olema rünnaku
ohvriks langenud töötaja toetamise plaan (nt kuidas töötajat psühholoogiliselt nõustada, anda talle
rünnakust toibumiseks vaba päev).
CPT on seisukohal,11 et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada
nende tervist ning mõjutada ka hoolealuste heaolu. Samuti on CPT rõhutanud12, et kvaliteetse
teenuse osutamisel on oluline tagada personali turvalisus. Õiguskantsler on korduvalt
soovitanud13, et keerulise käitumisega inimestega tegelevatele hooldekodu või haigla töötajatele
antaks kaasaskantavad häirenupud. Seejuures ei piisa vaid häirenuppude jagamisest, vaid tuleb
läbi mõelda, kellele suunatakse häiresignaal ning kes töötajatest on kohustatud appi tulema jne.14
Õiguskantsler on korduvalt öelnud15, et isegi siis, kui hooldekodus on järgitud seaduses sätestatud
töötajate minimaalse arvu nõuet, ei pruugi see tähendada seda, et hooldekodu pakub inimeste
vajadustele vastavat teenust ning tagab turvalisuse. Töötajate arvu planeerides tuleb hinnata, kui
10
CPT aruanne, p 94.
11
Vt p 186; vt ka CPT 2017. aastal tehtud Bulgaaria visiit (p 120).
12
Vt p 187.
13
Vt nt õiguskantsleri 20.–21.11.2017 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Võisiku Kodusse (p 3); 01.02.2020
kontrollkäik AS Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonda (p 3).
14
Vt nt õiguskantsleri 09.06.2017 kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Valkla Kodusse (p 1); 20.10.2017
kontrollkäik AS Hoolekandeteenused Imastu Kool-Kodusse (p 1.3); 05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi
(p 1).
15
Vt nt õiguskantsleri aastaülevaade 2019/2020; 05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi.
7
palju abi ja tähelepanu hooldekodu elanikud vajavad, ning kaaluda ka muid olulisi asjaolusid
(hoonete ehituse iseärasused, abi kutsumise süsteemi olemasolu jne).
Hooldekodu Hollandi maja välisuks on pidevalt lukus ning õu on ümbritsetud võrkaiaga, mille
värav on lukus. Töötajate sõnul ning dokumentide põhjal on Hollandi majja majutatud tugevate
mäluhäiretega ja dementsusega inimesed, kes võivad omapäi liikudes kukkuda või ära eksida.
Seetõttu jalutavad Hollandi maja elanikud hooldaja saatel vaid aiaga piiratud õuel ning iseseisvalt
majast välja neid ei lubata. Dokumentidest selgus, et hooldekodu on võtnud Hollandi maja elanike
eestkostjatelt kirjaliku nõusoleku aiavärava ja hoone lukustamiseks.
Õiguskantsler on korduvalt juhtinud hoolekandeasutuste tähelepanu sellele, et seadus ei näe ette
võimalusi üldhooldusteenuse saajate liikumisvabadust piirata16. Kui inimesele on määratud
eestkostja, ei tähenda see, et eestkostjale on antud õigus otsustada eestkostetava vabaduse
piiramise üle. Eestkostja ülesanded on kindlaks määratud eestkostemääruses17 ning üldjuhul
sisaldavad see inimese esindamist tehingute tegemisel ning eestkostetavale vajalike tervise- ja
sotsiaalteenuste korraldamist (perekonnaseaduse (PKS) §-d 206, 207). Seetõttu ei saa eestkostja
kirjalik nõusolek olla aluseks hoolekandeteenust saava inimese liikumisvabaduse piiramiseks18.
Õiguskantsler mõistab, et hooldekodusse võib sattuda ka väga keerulise käitumisega inimesi (nt
dementsuse diagnoosiga inimesed), ent hoolekandeasutus peab tagama kõigile hooldekodu
elanikele turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel.
Õiguskantsler palub hooldekodul kaaluda abi kutsumise seadmete kasutuselevõtmist, et nii
hooldekodu elanikud kui ka töötajad saaksid abivajadusest kiiresti märku anda. Samuti peaks
hooldekodu kaaluma võimalust personali koosseisu suurendada, et alati oleks tagatud kõikide
majade elanike ning töötajate turvalisus. Erakorralisi juhtumeid ning hooldekodu elanike
rünnakuid tuleb meeskonnaga analüüsida ning nende kordumise puhuks tegutsemises kokku
leppida. Elaniku rünnakut tõrjuma pidanud töötajale peaks võimaldama nõustamist, vaba päeva
jms toetavaid meetmeid. Ilma seadusliku aluseta ei tohi inimeste liikumisvabadust piirata.
3. Hooldamine ja selle dokumenteerimine
Hooldekodus elab palju liikumisraskustega inimesi ja ka lamajaid. Suur osa neist kasutab
mähkmeid ning vajab abi pesemisel ja riietumisel, mõni ka söömisel. Suuremate
liikumisraskustega inimesed on majutatud Mõisamajja ning Hollandi majja. Hooldekodu elanike
sõnul suhtuvad töötajad neisse sõbralikult ning on abivalmid. Samas mainiti, et mõnikord tuleb
näiteks potitoolile aitamist või poti tühjendamist mõnda aega oodata. Inimesed ütlesid, et
hooldajatel on väga palju tööd ning iga mure või sooviga ei taheta neid tülitada. Elanikud aitavad
ükstest, näiteks toob toanaaber lamajale inimesele vett. Hoolealused kannavad isiklikke riideid
(nimeliselt märgistatud).
16
Vt nt õiguskantsleri 11.07.2017 ringkiri üldhooldusteenuse osutajale (p 5.2); õiguskantsleri 31.08.2018 kontrollkäik
MTÜ Vahtra Hooldemaja Aa Hooldekodusse (p 1); 05.06.2020 kontrollkäik SA Taheva Sanatooriumi (p 2). Vt ka E.
Lillemaa, M. Sults. Vabatahtlikkuse põhimõte üldhooldusteenuse osutamisel. Sotsiaaltöö 4/2017.
17
Vt ka 19.04.2017 RKTKm nr 3-2-1-32-17 (p 14); 17.12.2020 RKTKo nr 2-17-1453.
18
Nii ei saa ka lapsevanema kirjalik nõusolek olla lapse vabaduse piiramise aluseks: vt õiguskantsleri 15.09.2009
ettekanne nr 1 „Rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus sõltuvushäiretega lastele“ (pp 38-48).
8
Rutiinseid hooldustoiminguid eraldi ei dokumenteerita (nt abi söömisel, riietumisel, pesemisel).
Hooldajate infovahetuse päevikus märgitakse ära muu hulgas erilist tähelepanu vajavad muutused
inimese seisundis või mõni harvemini tehtav protseduur.
Hoolealuseid pestakse peamiselt Mõisamaja saunas, kus on ka suur duširuum. Hooldekodu
kodukorra kohaselt on saunas pesemine ette nähtud iga kümne päeva tagant. Töötajate sõnul
aidatakse abivajajaid pesemisel kord nädalas (saunapäev). Individuaalsetest pesemisgraafikutest
selgus, et vajadusel toimub pesemine ka tihedamini. Osa elanikke saab pesemisega ise hakkama
ning peseb end igal korrusel asuvates pesemisruumides endale sobival ajal.
Liikumisraskustega inimeste pesemisel kasutatakse selleks kohandatud dušitooli, lamajate
pesemiseks mõeldud pesemisraami hooldekodus ei ole. Kontrollkäigu ajal ei viibinud hooldekodus
elanikke, kes ei oleks olnud võimelised pesemistoolis istuma.
Mähkmete vahetamist ei dokumenteerita. Töötajate sõnul vahetatakse mähkmeid vähemalt kaks
korda päevas, kuid vajadusel ka tihemini. Mähkmete ja hooldusvahendite kogust ei piirata.
Elanikud rääkisid, et mähkmeid vahetatakse ka siis, kui hooldajale oma soovist teada anda. Samuti
vahetatakse välja määrdunud voodipesu.
Ühe hooldusplaani koostamise aluseks oleval hindamislehel oli märgitud, et inimene on töötaja
toel võimeline kasutama WC-d või potitooli, kuid hooldekodus on siiski leitud, et ta vajab
mähkmeid. Vestlustest selgus, et on esinenud juhtumeid, kus inimene on soovinud kasutada
potitooli, kuid personal on tungivalt soovitanud kasutada mähkmeid ning on tema toast potitooli
ära viinud. Kui inimese terviseseisund vähegi võimaldab, peab ta saama käia tualetis või potitoolil.
Töötajate ülesanne on inimest selles aidata. Kui inimene on abistaja toel võimeline kasutama
potitooli, riivab mähkmete kasutamine inimväärikust19.
Iga üldhooldusteenust saava inimese jaoks on koostatud hooldusplaan. Hea praktika on see, et
pärast seda, kui inimene on saabunud hooldekodusse, hinnatakse põhjalikult tema seisundit ning
see hinnang võetakse omakorda hooldusplaani koostamise aluseks. Esmast hinnangut aitab
kujundada ka hooldekodus töötav õde, kes hindab inimese terviseseisundit ning tervishoiuteenuste
vajadust. Hooldusplaani koostamise ning perioodilise ülevaatamise eest vastutavad eelkõige
hooldekodu juht ning inimese tugiisikuks määratud töötaja.
Kontrollitud hooldusplaanid olid üldsõnalised, neis püstitati küll eesmärke, mille poole liikuda,
kuid ei kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mille abil on neid eesmärke plaanis saavutada. Näiteks
oli inimese hooldusplaanis kirja pandud eesmärk, et vaja on säilitada inimese liikuvust, ning
planeeritud tegevusteks oli märgitud, et inimene liigub ise nii palju kui võimalik ja hooldaja
abistab vajaduse korral. Selliselt sõnastatuna füüsilise võimekuse säilitamise kava paneb suurema
vastutuse abivajaja õlule ning töötajatel lasub kohustus sekkuda vaid vajaduse korral. See näitab,
et hooldekodul ei ole tegelikult läbimõeldud tegevuskava, kuidas inimest aidata (nt igapäevane
harjutuste/füsioteraapia kava, jalutuskäigud), ega seda, kes töötajatest vastutab selle täideviimise
eest. Teise näitena võib tuua olukorra, kus eesmärgiks oli seatud inimese mäluvõimete säilitamine
ning tegevusena märgitud tema kaasamine mälu arendavatesse tegevustesse ning ajalehtede jms
pakkumine. Samas ei ole kirjeldatud, millised on need mälu arendavad tegevused, mida
hooldekodu saab inimesele pakkuda, ning kui tihti need toimuvad ja kes neid korraldab.
Hooldusplaanides peaks rohkem kirjeldama ka toiminguid, mis aitavad inimesel säilitada
elukvaliteeti ning osaleda aktiivses tegevuses (nt võimlemine, õues jalutamine, huviringid).
19
Vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 20.05.2014 otsus asjas nr 4241/12, McDonald vs. Ühendkuningriik, p 47.
9
Hooldusplaani koostamisel ja hindamisel võib abi saada sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu
seletuskirjast, milles on selgitatud hooldusplaani koostamise põhimõtteid.
Mõistagi on paljud üldhooldusteenuse saajad eakad krooniliste haigustega inimesed, kelle seisund
võib vaatamata ravimitele ning hooldustoimingutele halveneda. Hooldekodu ülesanne on teha kõik
endast olenev, et toetada inimese tervist ja toimetulekut võimalikult heal tasemel. Selgelt ja
põhjalikult täidetud hooldusplaan on abiks personalile nende igapäevatöös ning samuti saab sellele
tugineda siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt avaldab eestkostja soovi
tutvuda eestkostetavale osutatud teenusega).
Iga ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese jaoks oli koostatud isiklik tegevusplaan.
Inimese arenguks vajalike tegevuste osas olid need plaanid üsna üldsõnalised.
Erihoolekandeteenust saava inimese tegevusplaan peab sisaldama tema vajadustele vastavate
tegevuste elluviimise ajakava ja kirjeldust (SHS § 85 lg 2 p 2 ), kuid kontrollitud tegevusplaanides
ei olnud see nõue täidetud. Näiteks oli tegevusplaanis välja toodud eesmärk sisustada inimese vaba
aeg mõtestatud tegevusega. Samas oli planeeritud tegevuste hulgas mainitud vaid seda, et inimene
võtab osa ühisüritustest ning jalutab värskes õhus; ajakavaks oli määratud „vastavalt toimumisele“.
Selliselt sõnastatud tegevuskava on liiga umbmäärane, nii ei ole inimesele ega ka
tegevusjuhendajale selge, milliseid võimalusi on plaanis inimesele mõtestatud ajaveetmiseks
pakkuda. Mõnes tegevusplaanis oli täitmata inimese oskuste arengut kajastav lahter.
Tegevusjuhendajad täidavad iga inimese kohta ka kuupõhist tegevuspäevikut. Nende päevikute
põhjal võis näha, et tegevusjuhendajatel napib aega inimesega individuaalselt tegeleda. Piirdutakse
hügieenitoimingutele suunamisega ning nende juures aitamisega, mis on kahtlemata väga oluline,
kuid tegevusjuhendaja väljaõpe võimaldab aidata arendada ka erihoolekandeteenuse saajale eluks
vajalikke oskusi.
CPT on märkinud,20 et aktiivsesse tegevusse peab kaasama võimalikult palju teenusesaajaid ning
eriti oluline on arendada nende inimeste oskusi, kes võiksid edaspidi muude teenuste toel elada
senisest iseseisvamat elu (nt saada kogukonnas elamise teenust).
Õiguskantsler palub hooldekodul vaadata üle hooldusplaanide ning tegevusplaanide koostamise
praktika. Hooldusplaanist peab hõlpsasti leidma infot nii elaniku toimetuleku kui ka tegevuste
kohta, mis on kavas teha tema terviseseisundi säilitamiseks või parandamiseks. Tegevusplaanis
peab kajastuma planeeritud tegevuste ajakava ning tegevuste mõju inimese arengule. Samuti tuleks
plaanis kirjeldada, millist tegevust võiks inimesele pakkuda, et ta saaks aega sisustada mõtestatult.
Inimestele, kes on võimelised töötaja abiga käima WC-s/potitoolil, tuleb vajalik abi tagada.
4. Arendavad tegevused ning vaba aja veetmise võimalused
Aktiivset ja arendavat tegevust pakutakse hooldekodu päevakeskuses, mis on avatud tööpäeviti
ning kus töötab tegevusjuhendaja. Tegevust saab korraldada ka Mõisamaja keldrikorrusel asuvas
hobitoas, kuid sealne tegevus ei ole kuigi korrapärane ning kuna ruum on väike, ei saa sinna
korraga palju inimesi koguneda. Päevakeskuses on head võimalused võimlemiseks, seal on mitu
trenažööri, käsitöötarbed ning hea raamatukogu, kus on ka uuemaid raamatuid. Suvel on huvilistel
võimalik teha aiatööd. Päevakeskuse töötaja sõnul osaleb igapäevategevustes ligikaudu 25
inimest.
20
Vt p 117.
10
Päevakeskusesse on oodatud nii üld- kui ka erihoolekandeteenust saavad inimesed. Päevakeskus
asub teistest hoonetest eemal ning liikumisraskustega inimesi sinna iga päev ei viida. Ratastooliga
liikujad pääsevad päevakeskusesse suuremate ühisürituste ajal, näiteks tähtpäevade tähistamisel.
Liikumisraskustega inimese vaba aja sisustamine on seega tema majutamisüksuse töötajate
ülesanne.
Hooldekodu majades elanike vaba aja sisustamisega süsteemselt ei tegelda: huviringe ega ühiseid
ettevõtmisi ei korraldata. Elanikud otsivad endale ise tegevust: vaatavad televiisorit, loevad,
lahendavad ristsõnu, kuulavad raadiot, pikutavad voodis, jalutavad hoovis. Mõned inimesed
rääkisid, et ei saa õues käia tasakaaluhäirete tõttu. Ratastooliga liikujad ütlesid, et saavad õues käia
kord nädalas, sest töötajad ei jõua neid iga päev õue aidata. Vestlustest töötajatega selgus, et
suurema abivajadusega inimestega käiakse õues vaid soojal aastaajal. Põhjuseks on personali
hõivatus, samuti ei soovi hoolealused külma ilmaga õues käia.
Mõni liikumisraskustega inimene mainis, et hea meelega loeks ta raamatuid, kuid hooldekodu
raamatuvalik on kehv ning olemasolevad vanad raamatud on pealegi halvas seisukorras.
Liikumisraskustega inimesed päevakeskusesse ei pääse, seega ei pruugi nad teada, et tegelikult on
hooldekodus lai valik uusi raamatuid.
CPT on märkinud, et haigla patsiendid peaksid oma üleriided ja jalatsid hõlpsalt kätte saama.21
Samuti peab asutuses olema piisavalt töötajaid, kes saaksid vajaduse korral patsiente
jalutuskäikudel saata22. CPT hinnangul23 ei saa töötajate puudusega õigustada seda, et patsiendid
ei pääse õue. Ratastooliga liikujatel peaksid olema teistega võrdsed võimalused iga päev õues käia
(vt CPT seisukohta24). Õiguskantsler on korduvalt öelnud25, et ka hoolekandeasutus võiks lähtuda
samast soovitusest ning võimaldada inimestele vajalikku abi, et nad saaksid õues käia.
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad inimesed muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Huvitegevus aitab
inimestel säilitada ja parandada funktsionaalseid võimeid.26 CPT on seisukohal27, et terapeutiline
ja arendav tegevus peab olema tagatud kõigile hooldekodu elanikele. Inimestele peab tegevust
pakkuma nende eripära ja abivajadust arvestades ning vajaduse korral tuleb kaasata rohkem
terapeute28.
Hooldekodu elanike hulgas on mitmeid liikumisraskustega inimesi, kellega süstemaatiliselt ei
võimelda. Kontrollkäigul osalenud ekspert märkis, et regulaarne võimlemine ja tegevusteraapia
on väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust ning lihaste tugevust.
Õiguskantsler palub tagada, et kõikidel hooldekodu elanikel oleks võimalik mõtestatud
ajaveetmisest osa võtta. Liikumisraskustega inimesi tuleb aidata õue ning päevakeskusesse.
21
CPT 2012. aastal tehtud Horvaatia visiit (p 96); CPT 2016. aastal tehtud Läti visiit (p 111).
22
CPT 2014. aastal tehtud Gruusia visiit (p 148).
23
Vt p 125–126.
24
Vt p 183.
25
Vt nt õiguskantsleri 11.–12.06.2018 kontrollkäik AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodusse (lk 5−6);
05.06.2018 kontrollkäik Kallavere Haigla üldhooldusteenuse osakonda (lk 4); Vt ka õiguskantsleri aastaülevaade
2018/2019.
26
M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus
Argo, 2015, lk 51.
27
Vt punktid 156, 160.
28
Vt nt CPT 2014. aastal tehtud Taani visiit (p 138).
11
5. Ravimite käitlemine ning õendusabi
Paju Pansionaadis töötab kolm õde. Vastavalt graafikule on iga päev (ka nädalavahetusel) asutuses
üks või kaks õde. Õdede hoole all on nii ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kui ka
üldhooldusteenuse saajad. Õdede kabinet asub Mõisamaja esimesel korrusel.
Õed teevad teiste hooldekodu töötajatega tihedat koostööd ja vahetavad infot. Nad aitavad hinnata
uue hooldekodu elaniku terviseseisundit ning koostavad igale hooldekodu elanikule isikliku
õendusplaani. On hea praktika, et igas majas on eraldi vihik, kuhu hooldaja/tegevusjuhendaja
paneb kirja õele olulise info elaniku terviseseisundi kohta. Õde kinnitab infoga tutvumist oma
allkirjaga. Mitmest õendusloost selgus, et õed reageerivad saadud infole kiiresti ning
dokumenteerivad enda otsused elektroonilises õendusloos. Samuti jätavad õed teistele töötajatele
vajaliku teabe infovahetuse päevikusse. Õdede kinnitusel saavad inimesed oma murega otse nende
poole pöörduda. Vestlustes kinnitasid elanikud, et saavad vajaduse korral õega vestelda, samuti
saadavad õed inimesi arsti juurde.
Hea mulje jättis õdede elektrooniline dokumentatsioon, milles on kajastatud nii õdede tehtud
toiminguid kui ka hoolealuste visiidid eriarstide juurde.
Retseptiravimeid jagab dosaatoritesse õde. Imbi ja Helle majades annab ravimeid inimestele
tegevusjuhendaja. Teistes majades annab hooldaja/tegevusjuhendaja elanikele ravimeid vaid
õhtuti, muul ajal annab ravimeid õde.
Igas majas täidetakse ka tabeleid käsimüügiravimite tarvitamise kohta, neid tabeleid täidavad
hooldajad/tegevusjuhendajad. Mõnele inimesele on arst määranud vajaduse korral (pro re nata)
antavaid retseptiravimeid. Ka selliste ravimite tarvitamise kohta peetakse eraldi tabeleid.
Hooldekodu elanikud väitsid, et mõnda neist on ähvardusega sunnitud ravimeid võtma. Üldjuhul
on seda juhtunud õhtuti, kui ravimeid jagavad hooldajad/tegevusjuhendajad. Näiteks on öeldud, et
kui inimene ravimitest keeldub, ei kutsuta talle seisundi halvenemise korral kiirabi. Osa inimesi
mainis, et ravimitest keeldumise tõttu on nad sigarettidest ilma jäetud. Töötajate infovahetuse
päevikust leiab sissekandeid selle kohta, et inimene keeldus ravimite võtmisest. Hooldekodu
kodukorras on punkt, mis ütleb, et arsti määratud ravimite võtmine on hooldekodu elanikele
kohustuslik.
Inimest saab kohustada ravimit võtma vaid tahtest olenematu ravi (psühhiaatrilise abi
seaduse § 11; nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 4) või sundravi (karistusseadustiku
§ 86) kohaldamisel. Nii tahtest olenematu ravi kui ka sundravi rakendamise üle otsustab kohus.
Kui inimese suhtes ei ole tahtest olenematu ravi või sundravi rakendamise otsust tehtud, siis ei ole
inimesel kohustust ka diagnoositud haiguste puhul ravimeid võtta.
Mõistagi soovib hooldekodu personal, et hooldekodu elanike tervis ei halveneks. Juhul kui
hooldekodu elanik loobub temale välja kirjutatud ravimite võtmisest, tuleb see info kirjalikult
talletada ning suunata inimene õe või arsti juurde, kes saab selgitada patsiendile ravimitest
loobumisega seotud riske. Siiski jääb inimesele õigus ise otsustada selle üle, kas ta soovib ravimed
võtta või mitte. Inimese ähvardamine ravimite võtmisest loobumisel on lubamatu.
12
Õiguskantsler tunnustab õdede tööd hoolealuste terviseseisundi jälgimisel ja dokumenteerimisel.
Inimesi, kes keelduvad ravimite võtmisest, tuleb nõustada, kuid otsuse ravimite tarvitamise kohta
peab tegema inimene ise.
6. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks palub õiguskantsler järgida soovitusi, mida
Terviseamet on andnud ettevaatusabinõude rakendamise kohta.
Hooldekodus on käinud infektsioonivolinik, kellega on läbi arutatud võimalikud viiruse levikuga
seotud ohud. Töötajaid on koolitatud kasutama isikukaitsevahendeid ning kokku on lepitud
tegutsemiskava juhuks, kui mõni elanik nakatub või kui tekib nakkusoht. Kõikide elanike
kehatemperatuuri iga päev ei mõõdeta. Hooldekodu töötajatel oli isikukaitsevahendite tagavarast
hea ülevaade.
Elanike ja töötajate tervise kaitseks ettevaatusabinõusid rakendades tuleks jälgida, et igas
tualettruumis oleks alati seep. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert soovitas kätepesuks
kasutada vedelseepi ning vältida ühiste käterätikute kasutamist. Üldiselt peetakse sellest nõudest
kinni, kuid mõnes tualettruumis oli saadaval vaid kõva seep.
SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks on hooldekodus kehtestatud külastusreeglid. Kontrollkäigu
toimumise ajal oli hooldekodu elanike külastamine lubatud, kuid lähedased pidid oma tulekust ette
teatama. Kohtumised toimusid üldjuhul õues ning vihmase ilmaga Mõisamaja varjualusega
terrassil. Hooldekodu elaniku kehva terviseseisundi korral lubati lähedasel külastada teda majas,
kuid siis pidi külaline kasutama isikukaitsevahendeid. Kaitsemaski oli võimalik osta ka kohapeal.
Hoolealused (v.a Hollandi maja elanikud) said hooldekodu territooriumil vabalt ringi liikuda ning
ka päevakeskuses käia. Kuna hooldekodu asub suurtest keskustest eemal ning huvitegevus toimub
lähedal asuvas päevakeskuses, olid hoolealuste kontaktid oma lähedastega ka enne koroonaviiruse
levikut tavapärasemast harvemad.
Õiguskantsler on märkinud29, et kui hoolekandeasutus seab viiruse leviku tõkestamiseks
külastamiskeelu, peab asutus ühtlasi hoolitsema selle eest, et inimesed saaksid oma lähedastega
suhelda. Kaaluda võiks alternatiivseid suhtlusvõimalusi (nt videokõned). Mida pikemalt
lähedastega kohtumisi piiratakse, seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi.
Suhtlusvõimalusi puudutav info peaks olema lähedastele hõlpsasti leitav (nt asutuse veebilehel),
et julgustada neid elanikega rohkem suhtlema.
Mõistagi ei ole ka kõikide ettevaatusabinõuete järgimisel viiruse levik hoolekandeasutuses
välistatud. Väärib tunnustust, et MTÜ Paju Pansionaadid juhtkond analüüsis kontrollkäigu
toimumise ajal viiruse leviku kohta antud teabe põhjal erinevaid riske ning leidis paindliku viisi,
kuidas võimaldada hooldekodu elanikel oma lähedastega kohtuda.
7. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
29
Vt p 4.
13
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 07.06.2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet, Valga Vallavalitsus.
Maria Sults 693 8448
[email protected]