dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 14. juuni 2023
Viit
1.2.-3/23/1467-2
Registreeritud
14. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ärigeenius
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.msg45 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Haug </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c8272ac3a4fd4c4b917edb7b2eb23b20-Katrin Haug> Saaja: 'Berta Gortfelder' Teema: RE: Ärigeenius - päring Tere, Berta Edastan vastused Teie esitatud küsimustele allpool. Mille vastu Krediidiregister nendel juhtudel eksis? Peamised murekohad võlaandmete avaldamisel on inimese teavitamata jätmine ja ebapiisav hinnang andmete avaldamise õiguspärasusele, kui isik on esitanud vastuväite. See tähendab, et isikut ei ole teavitatud, et tema andmed on maksehäireregistrile edastatud ja hiljem avaldatud. Isegi kui teavitus on saadetud, ei ole alati selgitatud, kuidas maksehäireregister isikuandmeid edasi töötleb. Vastuväite saamisel ei ole Krediidiregister nüüd konkreetsete ettekirjutuste raames piisavalt põhjalikult uuesti hinnanud, kas isiku edasine isikuandmete avaldamine on ülemäära kahjustav ega ole piisavalt põhjendanud andmete töötlemise õiguspärasust arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Kokkuvõtlikult on peamine rikkumine, et Krediidiregister ei ole olnud enda andmetöötluses läbipaistev ning seaduslik isikuandmete töötlemise vaatest. Andmetöötlus on olnud isikut ülemääraselt kahjustav. Kas ettekirjutused on täidetud? Teie poolt välja toodud ettekirjutused on tänaseks täidetud. Kui levinud on selline võlgnike andmete ebaseaduslik ülesriputamine? Võlgnike andmeid avaldatakse üpriski palju, kuid alati ei pruugi see andmekaitse vaatest olla ebaseaduslik. Juhtub ka olukordi, kus isik ise ei ole olnud hoolas ega kontrollinud talle saadetud teavitusi või e-kirju, milles antakse teada võimalikust maksehäire avaldamisest. Samas võib olla maksehäirete avaldamine ka põhjendatud, sellisel juhul on avaldamine seaduslik. Kas ja millistel juhtudel oleks maksehäirete avalikustamine lubatud? Maksehäirete avalikustamine on lubatud vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-le 10. Selles sättes on seadusandja andnud loa, et ilma võlgniku nõusolekuta võib tema võlaandmeid avaldada, kui seda tehakse krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. Sellele alusele tuginemise eelduseks on ka see, et andmetöötleja peab olema kontrollinud edastatavate andmete õigsust, õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Samas on oluline jälgida, et ei esineks ühtegi IKS § 10 lõikes 2 nimetatud tingimust, mille esinemisel võlaandmete avaldamine enam lubatud ei ole. Näiteks kui see kahjustab isikut ülemäära või andmeid avaldatakse üle 5 aasta peale kohustuse rikkumist, s.o. peale võla tasumist või nõude aegunuks tunnistamist. Maksehäirete avaldamise kohta saab lähemalt lugeda meie juhendist, mis asub siin: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/maksehairete_avaldamine_2022.pdf Krediidiregistrile olete aastate jooksul palju ettekirjutusi teinud. Mille vastu nad peamiselt eksinud on? Peamiselt on rikutud teavitamiskohustust, mis tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 14 ja ei ole hinnatud isiku ülemäärast kahjustamist ega esitatud talle piisavalt põhjendusi, miks tema andmete jätkuv avaldamine on õiguspärane. Tihti on avaldatud ka väiksemad võlad, mis on tekkinud väga ammu (näiteks 10 aastat tagasi) näiteks parkimistrahvid. Meie hinnangul ei ole põhjendatud selliste üksikute väikeste ja vanade võlgnevuste avaldamine maksehäiretena, kuna need ei pruugi iseloomustada isiku maksevõimet. Kui isikul on seoses maksehäirega mure, siis meie soovitame esmalt pöörduda võlausaldaja ja maksehäireregistri poole. Kas nad on ettekirjutuste peale oma tegevust ka muutnud või on seis sama püsinud? Muutusi on hetkel raske prognoosida, kuna meie saame kontrollida teavitamiskohustuse täitmist ning vastuväite saamisel õiguspärasuse hindamist üksnes konkreetse kaebuse raames. Parimate soovidega Katrin Haug Avalike suhete nõunik [email protected] <mailto:[email protected]> 5345 6900 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> I Facebook <https://www.facebook.com/andmekaitseinspektsioon/?locale=et_EE> I Youtube <https://www.youtube.com/@andmekaitse> <http://www.aki.ee/> From: Berta Gortfelder <[email protected]> Sent: Monday, June 12, 2023 3:18 PM To: Katrin Haug <[email protected]> Subject: Ärigeenius - päring Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Olen Geeniuse ajakirjanik Berta Gortfelder ning kirjutan praegu artiklit mitmest viimasel ajal andmekaitse inspektsiooni poolt tehtud otsusest Krediidiregister OÜ ehk taust.ee <http://taust.ee> vastu (nr. 2.1.-1/23/2963-5, nr. 2.1.-1/23/130-402-9, nr. 2.1.-1/23/2721-6, nr 2.1.-1/23/131-404). Sellega seoses oleks mul ka teile mõned küsimused ning oleksin tänulik kui jõuaksite homse jooksul vastata. Mille vastu Krediidiregister nendel juhtudel eksis? Kas ettekirjutused on täidetud? Kui levinud on selline võlgnike andmete ebaseaduslik ülesriputamine? Kas ja millistel juhtudel oleks maksehäirete avalikustamine lubatud? Krediidiregistrile olete aastate jooksul palju ettekirjutusi teinud. Mille vastu nad peamiselt eksinud on? Kas nad on ettekirjutuste peale oma tegevust ka muutnud või on seis sama püsinud? -- Tervitades Berta Gortfelder Ärigeeniuse ajakirjanik 5692 3001
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →