dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 8. juuni 2023
Viit
2.1.-5/23/851-3
Registreeritud
8. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus noudekirjale.pdf437 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Tõnis Kuuse Teie 03.04.2023 nr 4.2-4/010010 Maksu- ja Tolliamet [email protected] Meie: 08.06.2023 nr 2.1.-5/23/851-3 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, milles soovite inspektsiooni seisukohta füüsiliste ja juriidiliste isikute seaduse järgi avalike maksuvõlgade kättesaadavaks tegemisel üle X-tee. Nõudekirjast nähtuvalt avaldab Maksu- ja Tolliamet (MTA) kõigi maksukohustuslaste maksuvõlgasid MTA veebilehel avaliku teenusena üksikpäringu vormis. Samas on läbi aastate soovitud võlaandmete X-tee teenuse avamist ettevõtetele, kes tegelevad isikute maksevõime ning krediidivõimekuse analüüside koostamisega ja sellekohase teenuse pakkumisega. Vastav X-tee teenus on juba välja arendatud ja andmete edastamine toimuks .xml formaadis. Võlaandmete uuendamine toimuks igaöiselt, mis võlgnevuse vahepealsel tasumisel või ajatamisel ei tagaks võlaandmete reaalajas avaldamist. Teenusega väljastatav andmekoosseis on: isikukood/registrikood, nõude liik, maksuvõlg, ajatatud, ajatatud summa, ajatamise tagatis, ajakava lõppkuupäev, vaidlustatud, tasumisgraafikus, vanim võlg, andmed seisuga. Esmalt selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb andmetöötlejal alati järgida EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM1) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas on seaduslikkuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine, sh avalikustamine olema seaduslik, seotud kindla eesmärgiga ning toimuma ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artikli 6 lõikes 1. Antud juhul saab MTA poolt isikuandmete töötlemise aluseks olla IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkt e ehk avalikes huvides oleva ülesande täitmine, sealjuures näeb sama artikli lõike 3 punkt b ette, et osutatud juhul tuleb isikuandmete töötlemise konkreetsed alused kehtestada siseriikliku õigusega. Märgite oma kirjas, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) avaldab kõigi maksukohustuslaste maksuvõlgasid veebilehel üksikpäringu vormis ning tegemist on maksukorralduse seaduse (MKS) § 27 lõike 1 punktist 4 lähtuvalt avaliku teenusega. MKS § 27 lõike 1 punkti 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata kohustuste suuruse ja tekkimise aja, kui kõigi kohustuste summa kokku ületab 100 eurot. Lisaks võib sama lõike punkti 5 järgi avaldada ajatatud maksuvõla ning tähtajaks tasumata kohustuste suuruse, andmed ajatamiseks 1 EL isikuandmete kaitse üldmäärus Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee esitatud tagatiste kohta ja kohustuste täitmise ajakava kestuse. Tegemist on seaduse alusel maksuhaldurile antud võimalusega avaldada võlglaste võlaandmeid. MTA veebilehel võlgniku kohta tehtava päringu vastusena kuvatakse päringu tegijale füüsilise isiku kohta nõude liik, võlasumma suurus (sh tasumisgraafiku summa ja vaidlustatud summa) ning tekkimise aeg. Seega avaldab MTA avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks võlaandmeid, tehes seda minimaalses ulatuses ehk võlglast liigselt kahjustamata. Nõudekirjast nähtuvalt on MTA-l kaalutlus, kas anda füüsiliste ja juriidiliste isikute maksevõla avalikke andmeid üksikpäringuna või ka nn massiga. Samas leiate, et on igakülgselt põhjendatud kõnesoleva X-tee teenuse avamine krediidihalduse ettevõtetele, kes põhjendavad andmete vajadust ja tänu millele parandatakse aruandluskuulekust ja nõuete tähtaegset tasumist. Siin peame vajalikuks rõhutada, et nõustume MTA pöördumises viidatud asutuste ja Justiitsministeeriumi selgitusega, et andmekaitse valdkonnas peab igat üksikjuhtumit sisuliselt ükshaaval hindama. Ettevõtted võivad küll üldtasandil MTA-le põhjendada andmete saamise vajadust aruandekuulekuse või muu sellisega, kuid tegemist ei ole üksikjuhtumiks andmete saamise põhjendamisega. Veelgi enam, inspektsioonile teadaolevalt ei suuda erinevad ettevõtted tagada, et nende registritest omakorda andmeid üksnes õigustatud isikutele väljastatakse. Seega kokkuvõttes kaotaks nõudekirjas kirjeldatud mudeli kohaselt MTA kontrolli, kellele täpselt ning milleks on konkreetsete isikute andmed edasi liikunud. Täiendavalt peame vajalikuks selgitada, et andmekaitsest lähtuvalt ei ole probleemi juriidiliste isikute maksevõla andmete andmisega MTA poolt masspäringuga, kuna nende andmete töötlemisele IKÜM ei kohaldu. Küll aga, nagu varasemalt selgitatud, peab füüsiliste isikute isikuandmete töötlemiseks alati olema IKÜM artiklist 6 tulenev õiguslik alus ning töötlemine peab vastama IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Seega peaks teenus võimaldama eristada juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Võlaandmete edastamisel tuleb eristada kahte eri etappi: 1) võlausaldaja poolt andmete edastamist maksehäireregistrile ning 2) maksehäireregistri poolt andmete avaldamist päringu tegijale. Sealjuures toimub esimene etapp IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f ehk õigustatud huvi alusel ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele toimub isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 alusel. Seega saab võlaandmeid koondavale ettevõttele andmete edastamise alus eelduslikult olla IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f. Kui tuua andmete edastamise osas paralleel erasektoriga, siis on selge, milline on erasektori võlausaldaja õigustatud huvi andmete edastamiseks maksehäireregistrile – enda nõude maksmapanemine, mis saabki toimuda üksnes õigustatud huvi alusel. Samas, kui MTA väljastab andmeid üksikpäringu vormis avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis ei tundu eluliselt usutav, et masspäringuga andmete väljastamiseks MTA-l järsku õigustatud huvi esineks. Lisaks, kuigi krediidihalduse ettevõttel saab võlgnike isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla IKS § 10 koosmõjus IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktiga f ehk õigustatud huvi, siis sellise aluse olemasolu peab enne andmete väljastamist hindama MTA andmete andjana. Sealjuures näeb viidatud säte ette, et õigustatud huvi alusel andmete töötlemine on lubatud ainult juhul, kui selline huvi kaalub üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Nagu eespool märgitud, siis avaldab MTA võlglaste võlaandmeid oma veebilehel minimaalses ulatuses, kuid uus X-tee teenus näeb ette suuremas ulatuses andmete väljastamist. Samas tuleb aga ka X-tee teenusega andmete edastamisel lähtuda IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest ehk isikuandmeid tohib töödelda ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. See tähendab, et kui krediidihalduse ettevõttel on andmete töötlemise eesmärgiks läbi maksevõime ning krediidivõimekuse analüüside koostamise aruandluskuulekuse ja nõuete tähtaegse tasumise parandamine, siis tuleb kaaluda, kas seda eesmärki on võimalik saavutada ka vähesemete andmetega. 2 (3) Pealegi, kui MTA veebilehel avaliku teenusena üksikpäringu vormis füüsilise isiku kohta päringut tehes peab päringu tegija teadma päringu sisendit ehk võlglase isikukoodi, siis masspäringu puhul väljastatakse päringu tegijale igapäevaselt automaatselt kõikide füüsilisest isikust võlglaste andmed, mis võib kaasa tuua olukorra, kus andmete saaja saab andmeid suuremas ulatuses, kui on andmete töötlemise konkreetse eesmärgi täitmiseks üldse vajalik. Üksiti võimaldaks füüsiliste isikute kohta igapäevaselt väljastatav masinloetav valmisfail krediidihalduse ettevõtetel lihtsasti koguda ja salvestada teadmata ajani endale paljude võlglaste andmeid, sealjuures luua saadud andmetega erinevaid seoseid avalikest allikatest saadud teabega ning müüa kogutud andmeid tasu eest edasi kolmandatele isikutele. Ka IKS § 10 lõike 2 punkti 3 järgi on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt küll lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, kuid seda tingimusel, et see ei kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Järelikult peab nii IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f kui ka IKS § 10 alusel andmete töötlemisel lähtuma sellest, et andmete avaldamine ei kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. On ilmselge, et füüsilisel isikul, kelle võlaandmeid kuvatakse MTA veebilehel minimaalses ulatuses üksikpäringu vormis, ei ole põhjendatud arvata, et tema võlaandmeid edastatakse suuremas ulatuses masspäringuga krediidihalduse ettevõtetele, mis omakorda teevad need tasu eest kättesaadavaks määratlemata isikute ringile. IKÜM põhjenduspunkt 47 selgitab, et andmesubjekti huvid ja põhiõigused võivad olla vastutava töötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist. Ühtlasi märgime, et IKÜM põhjenduspunkt 50 selgitab, et isikuandmete töötlemine muudel eesmärkidel kui need, milleks isikuandmed algselt koguti, peaks olema lubatud üksnes juhul, kui töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmed algselt koguti. Siinkohal selgitame, et jõustumata kohtumenetluses, mille menetlusosaline inspektsioon on olnud, on I astme menetluses kohus leidnud, et erasektori peetavatesse infoportaalidesse andmete kogumise eesmärk ei ole kooskõlaline nende riiklikes registrites avaldamisega, kuna, nagu ülal selgitatud, on riigi poolt andmete avaldamise eesmärk olemuslikult erinev neid tasu eest müüva ettevõtte eesmärkidega. Kokkuvõttes leiame, et igapäevaselt krediidihalduse ettevõtetele üle X-tee nõudekirjas märgitud ulatuses masinloetava valmisfaili edastamine ei ole kooskõlas IKÜM nõuetega ning ilmselgelt kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →