ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tõnis Kuuse Teie 03.04.2023 nr 4.2-4/010010
Maksu- ja Tolliamet
[email protected] Meie: 08.06.2023 nr 2.1.-5/23/851-3
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, milles soovite inspektsiooni seisukohta füüsiliste ja
juriidiliste isikute seaduse järgi avalike maksuvõlgade kättesaadavaks tegemisel üle X-tee.
Nõudekirjast nähtuvalt avaldab Maksu- ja Tolliamet (MTA) kõigi maksukohustuslaste
maksuvõlgasid MTA veebilehel avaliku teenusena üksikpäringu vormis. Samas on läbi aastate
soovitud võlaandmete X-tee teenuse avamist ettevõtetele, kes tegelevad isikute maksevõime ning
krediidivõimekuse analüüside koostamisega ja sellekohase teenuse pakkumisega. Vastav X-tee
teenus on juba välja arendatud ja andmete edastamine toimuks .xml formaadis. Võlaandmete
uuendamine toimuks igaöiselt, mis võlgnevuse vahepealsel tasumisel või ajatamisel ei tagaks
võlaandmete reaalajas avaldamist. Teenusega väljastatav andmekoosseis on:
isikukood/registrikood, nõude liik, maksuvõlg, ajatatud, ajatatud summa, ajatamise
tagatis, ajakava lõppkuupäev, vaidlustatud, tasumisgraafikus, vanim võlg, andmed seisuga.
Esmalt selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb andmetöötlejal alati järgida EL isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM1) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu
hulgas on seaduslikkuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte
järgi peab igasugune isikuandmete töötlemine, sh avalikustamine olema seaduslik, seotud kindla
eesmärgiga ning toimuma ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik.
Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artikli 6 lõikes 1. Antud juhul
saab MTA poolt isikuandmete töötlemise aluseks olla IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkt e ehk
avalikes huvides oleva ülesande täitmine, sealjuures näeb sama artikli lõike 3 punkt b ette, et
osutatud juhul tuleb isikuandmete töötlemise konkreetsed alused kehtestada siseriikliku
õigusega.
Märgite oma kirjas, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) avaldab kõigi maksukohustuslaste
maksuvõlgasid veebilehel üksikpäringu vormis ning tegemist on maksukorralduse seaduse
(MKS) § 27 lõike 1 punktist 4 lähtuvalt avaliku teenusega.
MKS § 27 lõike 1 punkti 4 järgi võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta
avaldada igaühele maksuvõlgade ning tähtajaks tasumata kohustuste suuruse ja tekkimise aja,
kui kõigi kohustuste summa kokku ületab 100 eurot. Lisaks võib sama lõike punkti 5 järgi
avaldada ajatatud maksuvõla ning tähtajaks tasumata kohustuste suuruse, andmed ajatamiseks
1
EL isikuandmete kaitse üldmäärus
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
esitatud tagatiste kohta ja kohustuste täitmise ajakava kestuse. Tegemist on seaduse alusel
maksuhaldurile antud võimalusega avaldada võlglaste võlaandmeid. MTA veebilehel võlgniku
kohta tehtava päringu vastusena kuvatakse päringu tegijale füüsilise isiku kohta nõude liik,
võlasumma suurus (sh tasumisgraafiku summa ja vaidlustatud summa) ning tekkimise aeg.
Seega avaldab MTA avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks võlaandmeid, tehes seda
minimaalses ulatuses ehk võlglast liigselt kahjustamata.
Nõudekirjast nähtuvalt on MTA-l kaalutlus, kas anda füüsiliste ja juriidiliste isikute maksevõla
avalikke andmeid üksikpäringuna või ka nn massiga. Samas leiate, et on igakülgselt põhjendatud
kõnesoleva X-tee teenuse avamine krediidihalduse ettevõtetele, kes põhjendavad andmete
vajadust ja tänu millele parandatakse aruandluskuulekust ja nõuete tähtaegset tasumist. Siin
peame vajalikuks rõhutada, et nõustume MTA pöördumises viidatud asutuste ja
Justiitsministeeriumi selgitusega, et andmekaitse valdkonnas peab igat üksikjuhtumit sisuliselt
ükshaaval hindama. Ettevõtted võivad küll üldtasandil MTA-le põhjendada andmete saamise
vajadust aruandekuulekuse või muu sellisega, kuid tegemist ei ole üksikjuhtumiks andmete
saamise põhjendamisega. Veelgi enam, inspektsioonile teadaolevalt ei suuda erinevad ettevõtted
tagada, et nende registritest omakorda andmeid üksnes õigustatud isikutele väljastatakse. Seega
kokkuvõttes kaotaks nõudekirjas kirjeldatud mudeli kohaselt MTA kontrolli, kellele täpselt ning
milleks on konkreetsete isikute andmed edasi liikunud.
Täiendavalt peame vajalikuks selgitada, et andmekaitsest lähtuvalt ei ole probleemi juriidiliste
isikute maksevõla andmete andmisega MTA poolt masspäringuga, kuna nende andmete
töötlemisele IKÜM ei kohaldu. Küll aga, nagu varasemalt selgitatud, peab füüsiliste isikute
isikuandmete töötlemiseks alati olema IKÜM artiklist 6 tulenev õiguslik alus ning töötlemine
peab vastama IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtetele. Seega peaks teenus
võimaldama eristada juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
Võlaandmete edastamisel tuleb eristada kahte eri etappi: 1) võlausaldaja poolt andmete
edastamist maksehäireregistrile ning 2) maksehäireregistri poolt andmete avaldamist päringu
tegijale. Sealjuures toimub esimene etapp IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f ehk õigustatud huvi
alusel ning sellele järgnev andmete avaldamine päringute teostajatele toimub isikuandmete kaitse
seaduse (IKS) § 10 alusel. Seega saab võlaandmeid koondavale ettevõttele andmete edastamise
alus eelduslikult olla IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f. Kui tuua andmete edastamise osas
paralleel erasektoriga, siis on selge, milline on erasektori võlausaldaja õigustatud huvi andmete
edastamiseks maksehäireregistrile – enda nõude maksmapanemine, mis saabki toimuda üksnes
õigustatud huvi alusel. Samas, kui MTA väljastab andmeid üksikpäringu vormis avalikes huvides
oleva ülesande täitmiseks, siis ei tundu eluliselt usutav, et masspäringuga andmete väljastamiseks
MTA-l järsku õigustatud huvi esineks.
Lisaks, kuigi krediidihalduse ettevõttel saab võlgnike isikuandmete töötlemise õiguslikuks
aluseks olla IKS § 10 koosmõjus IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktiga f ehk õigustatud huvi, siis
sellise aluse olemasolu peab enne andmete väljastamist hindama MTA andmete andjana.
Sealjuures näeb viidatud säte ette, et õigustatud huvi alusel andmete töötlemine on lubatud ainult
juhul, kui selline huvi kaalub üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille
nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.
Nagu eespool märgitud, siis avaldab MTA võlglaste võlaandmeid oma veebilehel minimaalses
ulatuses, kuid uus X-tee teenus näeb ette suuremas ulatuses andmete väljastamist. Samas tuleb
aga ka X-tee teenusega andmete edastamisel lähtuda IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete
töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest ehk isikuandmeid tohib töödelda
ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. See tähendab, et kui
krediidihalduse ettevõttel on andmete töötlemise eesmärgiks läbi maksevõime ning
krediidivõimekuse analüüside koostamise aruandluskuulekuse ja nõuete tähtaegse tasumise
parandamine, siis tuleb kaaluda, kas seda eesmärki on võimalik saavutada ka vähesemete
andmetega.
2 (3)
Pealegi, kui MTA veebilehel avaliku teenusena üksikpäringu vormis füüsilise isiku kohta
päringut tehes peab päringu tegija teadma päringu sisendit ehk võlglase isikukoodi, siis
masspäringu puhul väljastatakse päringu tegijale igapäevaselt automaatselt kõikide füüsilisest
isikust võlglaste andmed, mis võib kaasa tuua olukorra, kus andmete saaja saab andmeid
suuremas ulatuses, kui on andmete töötlemise konkreetse eesmärgi täitmiseks üldse vajalik.
Üksiti võimaldaks füüsiliste isikute kohta igapäevaselt väljastatav masinloetav valmisfail
krediidihalduse ettevõtetel lihtsasti koguda ja salvestada teadmata ajani endale paljude võlglaste
andmeid, sealjuures luua saadud andmetega erinevaid seoseid avalikest allikatest saadud teabega
ning müüa kogutud andmeid tasu eest edasi kolmandatele isikutele.
Ka IKS § 10 lõike 2 punkti 3 järgi on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete avaldamine
kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt küll lubatud
andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, kuid seda
tingimusel, et see ei kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Järelikult peab nii
IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti f kui ka IKS § 10 alusel andmete töötlemisel lähtuma sellest, et
andmete avaldamine ei kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. On ilmselge, et
füüsilisel isikul, kelle võlaandmeid kuvatakse MTA veebilehel minimaalses ulatuses
üksikpäringu vormis, ei ole põhjendatud arvata, et tema võlaandmeid edastatakse suuremas
ulatuses masspäringuga krediidihalduse ettevõtetele, mis omakorda teevad need tasu eest
kättesaadavaks määratlemata isikute ringile. IKÜM põhjenduspunkt 47 selgitab, et
andmesubjekti huvid ja põhiõigused võivad olla vastutava töötleja huvidest tähtsamad eelkõige
juhul, kui isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada
edasist töötlemist.
Ühtlasi märgime, et IKÜM põhjenduspunkt 50 selgitab, et isikuandmete töötlemine muudel
eesmärkidel kui need, milleks isikuandmed algselt koguti, peaks olema lubatud üksnes juhul, kui
töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmed algselt koguti. Siinkohal
selgitame, et jõustumata kohtumenetluses, mille menetlusosaline inspektsioon on olnud, on I
astme menetluses kohus leidnud, et erasektori peetavatesse infoportaalidesse andmete kogumise
eesmärk ei ole kooskõlaline nende riiklikes registrites avaldamisega, kuna, nagu ülal selgitatud,
on riigi poolt andmete avaldamise eesmärk olemuslikult erinev neid tasu eest müüva ettevõtte
eesmärkidega.
Kokkuvõttes leiame, et igapäevaselt krediidihalduse ettevõtetele üle X-tee nõudekirjas märgitud
ulatuses masinloetava valmisfaili edastamine ei ole kooskõlas IKÜM nõuetega ning ilmselgelt
kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)