dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 1. juuni 2023
Viit
2.1.-5/23/1096-2
Registreeritud
1. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maria Mägi Advokaadibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf378 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Mari-Liis Rand Teie 04.05.2023 Maria Mägi Advokaadibüroo [email protected] Meie 01.06.2023 nr 2.1.-5/23/1096-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palusite abi isikuandmete kaitse seaduse (IKS) tõlgendamisel seoses surnud isikust elulooraamatu kirjutamisega ilma pärijate nõusolekuta. Soovite teada, kas surnud isikust võib ilma pärijate nõusolekuta kirjutada elulooraamatu tuginedes õigusliku alusena IKS §-le 5 ja § 9 lg 2 p-le 3 ning millised õigused on pärijatel, kui kolmas isik kirjutab ilma nende nõusolekuta surnud isikust elulooraamatu. Ühtlasi palusite täpsustada, mida tähendab „kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi“ ning mida võib surnud isiku kohta elulooraamatus avaldada ilma pärijate nõusolekuta. Selgitame, et surnust isikust (sarnaselt elava isikuga) elulooraamatu kirjutamisel saab küll tugineda IKS §-le 5 ja kasutada isikuandmeid kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil ilma pärijate nõusolekuta tingimusel, et see ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Kui andmetöötleja töötleb isikuandmeid muul õiguslikul alusel (mitte inimese enda nõusolek, mida reguleerib IKS § 9 lg 2), siis ei saa ka pärija otsustada, et andmetöötlus (või andmete avalikustamine) tuleks ära lõpetada. Seaduse seletuskirja kohaselt seisneb § 5 olemus isikuandmete kaitse kaudu tasakaalu leidmises kahe põhiõiguse vahel – sõna- ja teabevabadus ning õigus eraelu kaitsele. Seega eeldab isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kõnesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgil ikkagi iga kord, et tuleb kaaluda võimalikke ohte, mis võivad tekkida andmesubjekti õigustele. Võrreldes isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikul eesmärgil, eeldab IKS § 5 andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitset kõrgemal tasemel. Hinnata tuleb andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist, mitte ülemäärast kahjustamist. Seega peaks andmetöötleja (nt autor) suutma ise hinnata ja põhjendada, et ta on analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et elulooraamat ei kahjusta iga konkreetset tuvastada võimaldavat isikut ülemääraselt (siinkohal tuleb arvestada sellega, et isiku elulookirjelduses võivad olla ka mõned isikud kaudselt tuvastatavad). Üldjuhul mida väiksem on avaldatud isikuandmete maht, seda vähem võib see isikut kahjustada. Soovitame läbi mõelda, milliste andmete avaldamine on eesmärgi täitmiseks reaalselt vajalik, kui tuntud on isik, mis ta kohta juba enne on avalikustatud jms. Puudutatud isikule jääb teoreetiline võimalus nõuda kohtust esialgset õiguskaitset teose avalikkusele kättesaadavaks tegemise keelamiseks, nt nagu Magnuse filmi puhul tehti. Samuti võib nõuda isik kahju hüvitamist, kui tegemist võib olla laimuga, nt mainet kahjustavate valeväidetega (VÕS § 1045, 1046, 1047). Samuti tuleb arvestada, et igal isikul, kelle andmeid on IKS § 5 alusel töödeldud, on siiski lähtuvalt IKÜM artiklist 21 õigus igal ajal esitada oma andmete töötlemise osas vastuväide ning Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee andmete töötlejal on kohustus kaaluda, kas ka antud hetkel töödeldakse isikuandmeid mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Täpsemat teema käsitlust saab leida ka Riigikohtu praktikast. Näiteks on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-153-16 vaadanud läbi küsimusi, mis puudutavad isikuandmete avaldamise õiguspärasust elulooraamatus, samuti nõusoleku andmist ja selle tagasivõtmise õiguslikke tagajärgi. Kohtulahendis on analüüsitud ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise erisuse kohaldamist elulooraamatule. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-104-09 käsitlenud isikuandmete avalikustamist filmis ja selle õiguspärasust. Kui kõne alla tuleb ikkagi surnud isiku pärijate nõusolekul isikuandmete töötlemine, siis tuleb arvestada, et seaduse järgi on surnud inimese andmete üle otsustamise õigus kõigil, kes on pärijad. Kui on mitu eri arvamusel pärijat, siis võib tekkida olukord, kus nõusolek ei kehti, kuna seda saab tagasi võtta. Nõusoleku osas üldisemalt on võimalik lugeda inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendist (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik). Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Irina Meldjuk jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel