ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Mari-Liis Rand Teie 04.05.2023
Maria Mägi Advokaadibüroo
[email protected] Meie 01.06.2023 nr 2.1.-5/23/1096-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palusite abi isikuandmete kaitse seaduse
(IKS) tõlgendamisel seoses surnud isikust elulooraamatu kirjutamisega ilma pärijate
nõusolekuta. Soovite teada, kas surnud isikust võib ilma pärijate nõusolekuta kirjutada
elulooraamatu tuginedes õigusliku alusena IKS §-le 5 ja § 9 lg 2 p-le 3 ning millised õigused on
pärijatel, kui kolmas isik kirjutab ilma nende nõusolekuta surnud isikust elulooraamatu. Ühtlasi
palusite täpsustada, mida tähendab „kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi“ ning
mida võib surnud isiku kohta elulooraamatus avaldada ilma pärijate nõusolekuta.
Selgitame, et surnust isikust (sarnaselt elava isikuga) elulooraamatu kirjutamisel saab küll
tugineda IKS §-le 5 ja kasutada isikuandmeid kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse
eesmärgil ilma pärijate nõusolekuta tingimusel, et see ei kahjusta andmesubjekti õigusi
ülemääraselt. Kui andmetöötleja töötleb isikuandmeid muul õiguslikul alusel (mitte inimese enda
nõusolek, mida reguleerib IKS § 9 lg 2), siis ei saa ka pärija otsustada, et andmetöötlus (või
andmete avalikustamine) tuleks ära lõpetada.
Seaduse seletuskirja kohaselt seisneb § 5 olemus isikuandmete kaitse kaudu tasakaalu leidmises
kahe põhiõiguse vahel – sõna- ja teabevabadus ning õigus eraelu kaitsele. Seega eeldab
isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta kõnesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgil
ikkagi iga kord, et tuleb kaaluda võimalikke ohte, mis võivad tekkida andmesubjekti õigustele.
Võrreldes isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikul eesmärgil, eeldab IKS § 5 andmesubjekti
õiguste ja vabaduste kaitset kõrgemal tasemel. Hinnata tuleb andmesubjekti õiguste ja vabaduste
kahjustamist, mitte ülemäärast kahjustamist. Seega peaks andmetöötleja (nt autor) suutma ise
hinnata ja põhjendada, et ta on analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et elulooraamat ei kahjusta
iga konkreetset tuvastada võimaldavat isikut ülemääraselt (siinkohal tuleb arvestada sellega, et
isiku elulookirjelduses võivad olla ka mõned isikud kaudselt tuvastatavad).
Üldjuhul mida väiksem on avaldatud isikuandmete maht, seda vähem võib see isikut kahjustada.
Soovitame läbi mõelda, milliste andmete avaldamine on eesmärgi täitmiseks reaalselt vajalik, kui
tuntud on isik, mis ta kohta juba enne on avalikustatud jms. Puudutatud isikule jääb teoreetiline
võimalus nõuda kohtust esialgset õiguskaitset teose avalikkusele kättesaadavaks tegemise
keelamiseks, nt nagu Magnuse filmi puhul tehti. Samuti võib nõuda isik kahju hüvitamist, kui
tegemist võib olla laimuga, nt mainet kahjustavate valeväidetega (VÕS § 1045, 1046, 1047).
Samuti tuleb arvestada, et igal isikul, kelle andmeid on IKS § 5 alusel töödeldud, on siiski
lähtuvalt IKÜM artiklist 21 õigus igal ajal esitada oma andmete töötlemise osas vastuväide ning
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
andmete töötlejal on kohustus kaaluda, kas ka antud hetkel töödeldakse isikuandmeid mõjuval
õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.
Täpsemat teema käsitlust saab leida ka Riigikohtu praktikast. Näiteks on Riigikohus oma
lahendis nr 3-2-1-153-16 vaadanud läbi küsimusi, mis puudutavad isikuandmete avaldamise
õiguspärasust elulooraamatus, samuti nõusoleku andmist ja selle tagasivõtmise õiguslikke
tagajärgi. Kohtulahendis on analüüsitud ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise erisuse
kohaldamist elulooraamatule. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-104-09 käsitlenud
isikuandmete avalikustamist filmis ja selle õiguspärasust.
Kui kõne alla tuleb ikkagi surnud isiku pärijate nõusolekul isikuandmete töötlemine, siis tuleb
arvestada, et seaduse järgi on surnud inimese andmete üle otsustamise õigus kõigil, kes on
pärijad. Kui on mitu eri arvamusel pärijat, siis võib tekkida olukord, kus nõusolek ei kehti, kuna
seda saab tagasi võtta. Nõusoleku osas üldisemalt on võimalik lugeda inspektsiooni koostatud
isikuandmete töötleja üldjuhendist (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku
kontrollküsimustik).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)