dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Nõudekiri

Andmekaitse Inspektsioon · 30. juuni 2023
Viit
2.1.-5/23/1618-1
Registreeritud
30. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Strateegiakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
30. juuli 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf813 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Merit Valgjärv <[email protected]> Saadetud: 30.06.2023 13:11 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: nõudekiri Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Vastavalt 21.06.2023 Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Merili Koppeliga kokkulepitule edastan küsimused isikuandmete ja füüsilisi isikuid mõjutavate avaandmete hulgiallalaetaval kujul kättesaadavaks tegemise kohta. Kohtumise taustaks on projekt, mille käigus soovitakse hulgiallalaetavana üldsusele kättesaadavaks teha HAUDI avalikud andmed, mille puhul täna on kasutusel pärigu tegemise võimalus, kui on teada maetu nimi või nimeosa. Päringu vastuseks on võimalik saada IKS § 9 lg 4 seadusandja poolt avalike andmetena sätestatutest sünniaeg, surmaaeg, matmise aeg ning hauaplatsi täpne asukoht. Seega on täna tegemist avaandmetega (kuigi leitav ei ole kaalutlus, kuidas seadusandja selle 2019 otsustas), mille puhul on piiratud nende hulgiallalaetavuse võimalust, kuid mis on avalikkusele kättesaadavad. Esmase seisukohana plaanile võimaldada andmete hulgiallalaetavaks tegemist koostasime järgneva seisukoha ning palusime ka Andmekaitse Inspektsioon arutelusse kaasata: “Vastavalt avaliku teabe seaduse seletuskirjale (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9482dd7e-69bd-4ebe-9276-484e06728d52) : Tänapäevaseid infotöötlemise võimalusi silmas pidades tuleb arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. Sellise õiguse tagab teabevaldajale AvTS § 31 lõige 8. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele). Maetute andmete hulgiallalaetavalt kasutamist tuleks piirata nende lähedaste eraelu puutumatuse tagamiseks, kuna ka surnud isikute surma kuupäeva, matmise kuupäeva ja matmiskohtade andmete sellisel viisil kasutamine võib kahjustada surnu lähedaste huve ja riivata nende eraelu puutumatust. Käesoleval hetkel on maetu matmiskoha andmeid küll võimalik kalmistute registri veebilehelt otsida, kuid nimetatud veebilehe puhul rakendatakse avaldamisele teatavaid eraelu puutumatuse riiveid vähendavaid tehnilisi vahendeid – otsingu sooritamiseks on vaja teada maetu nime ning registri andmed ei ole avatud levinud otsingumootoritele (Google, Bing jms). Samas maetu isikuandmete avaandmeteks andmisel ei saa enam selliseid eraelu puutumatuse riivete vähendamiseks kasutatavaid vahendeid kasutada, kuna andmed ei ole enam avaldaja kontrolli all. Samuti võidakse hakata maetu isikuandmeid seostama ja siduma teiste avaandmete ja avalikest allikatest kättesaadavate maetu ja ka maetu lähedaste isikuandmetega ning selline andmete kasutus võib kahjustada nende eraelu puutumatust. Eeltoodust tulenevalt tuleks Tallinna kalmistute registris sisalduvaid maetute isikuandmete avaandmetena kasutamist hulgiallalaetavalt mitte lubada ja jätkata andmete avalikustamisel samasuguse praktikaga nagu praegu. „ Kuivõrd mõju lähedastele jäi kohtumisel küllaltki ebamääraseks, siis täpsustan, et matmise aja avalikustamine enne matmist võib leinavaid lähedasi väga ebameeldivalt puudutada, kui matusele ilmuvad inimesed, keda sinna ehk ei oodatagi. Ka hilisem avaldamine võib kaasa tuua maetu lähedaste tülitamist, mida on ka praktikas ette tulnud. On ilmne, et ükski inimene, kes on kaotanud lähedase, ei ole valmis tegelema nende inimestega, kes on solvunud selle pärast, et neid matusele ei kutsutud ja nõuavad aru, miks nad kutset ei saanud. Mõistetavalt saab selle probleemi lahendada, kui matmise aeg avalikustatakski teatava viitega, kui inimesed seda soovivad. Samuti on praktikas vandalismijuhtumeid, mis on sihitud konkreetse hauaplatsi pihta ja mis kaheldamatult mõjutavad elusolevaid omakseid. Seega ei saa väita, et HAUDI andmete veelgi lihtsam kättesaadavus ei puuduta inimeste eraelu. Küsitav on riive intensiivsus. Nagu kohtumisel märkisin, siis võtmeküsimuseks on käesoleval juhul, aga samuti kõikidel järgnevatel sarnastel juhtudel see, kui põhjalik peab olema avaliku teabe seaduse kohane hinnang teabe hulgiallalaetavalt avalikkuse kasutusse andmise võimalikule mõjule eraelu puutumatusele. Kuivõrd muutub isikuandmete töötlemise laad (senise avalikustamise asemel hulgiallalaadimine), siis kas on vajalik koostada mõjuhinnang IKÜM mõistes või on avaliku teabe seaduses mõeldud mingit muud dokumenti (või sisekaemust), milles teabevaldaja jõuab järeldusele, et kuigi andmete avalikustamine ei kujuta inimeste privaatsfäärile suurt ohtu, peab ta vajalikuks avalikustada andmeid päringupõhiselt, otsimootorite eest kaitstult ja mitte hulgiallalaetavalt, sest mõju inimeste eraelule on olemas või alternatiivina jõuab järeldusele, et riive ei ole niivõrd intensiivne, et andmete hulgiallalaetavust piirata. Lugupidamisega Merit Valgjärv andmekaitsejuht andmekaitsebüroo digiteenistus Tallinna Strateegiakeskus
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel