Saatja: Merit Valgjärv <
[email protected]>
Saadetud: 30.06.2023 13:11
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: nõudekiri
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Vastavalt 21.06.2023 Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Merili Koppeliga kokkulepitule edastan
küsimused isikuandmete ja füüsilisi isikuid mõjutavate avaandmete hulgiallalaetaval kujul kättesaadavaks
tegemise kohta.
Kohtumise taustaks on projekt, mille käigus soovitakse hulgiallalaetavana üldsusele kättesaadavaks teha
HAUDI avalikud andmed, mille puhul täna on kasutusel pärigu tegemise võimalus, kui on teada maetu
nimi või nimeosa. Päringu vastuseks on võimalik saada IKS § 9 lg 4 seadusandja poolt avalike andmetena
sätestatutest sünniaeg, surmaaeg, matmise aeg ning hauaplatsi täpne asukoht. Seega on täna tegemist
avaandmetega (kuigi leitav ei ole kaalutlus, kuidas seadusandja selle 2019 otsustas), mille puhul on
piiratud nende hulgiallalaetavuse võimalust, kuid mis on avalikkusele kättesaadavad.
Esmase seisukohana plaanile võimaldada andmete hulgiallalaetavaks tegemist koostasime järgneva
seisukoha ning palusime ka Andmekaitse Inspektsioon arutelusse kaasata:
“Vastavalt avaliku teabe seaduse seletuskirjale
(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9482dd7e-69bd-4ebe-9276-484e06728d52) :
Tänapäevaseid infotöötlemise võimalusi silmas pidades tuleb arvestada, et isegi juhul, kui seadus
isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks
teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele.
Sellise õiguse tagab teabevaldajale AvTS § 31 lõige 8. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate
isikuandmete kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle
(avalikustada või mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et
teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti
eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele).
Maetute andmete hulgiallalaetavalt kasutamist tuleks piirata nende lähedaste eraelu puutumatuse
tagamiseks, kuna ka surnud isikute surma kuupäeva, matmise kuupäeva ja matmiskohtade andmete
sellisel viisil kasutamine võib kahjustada surnu lähedaste huve ja riivata nende eraelu puutumatust.
Käesoleval hetkel on maetu matmiskoha andmeid küll võimalik kalmistute registri veebilehelt otsida,
kuid nimetatud veebilehe puhul rakendatakse avaldamisele teatavaid eraelu puutumatuse riiveid
vähendavaid tehnilisi vahendeid – otsingu sooritamiseks on vaja teada maetu nime ning registri andmed
ei ole avatud levinud otsingumootoritele (Google, Bing jms). Samas maetu isikuandmete avaandmeteks
andmisel ei saa enam selliseid eraelu puutumatuse riivete vähendamiseks kasutatavaid vahendeid
kasutada, kuna andmed ei ole enam avaldaja kontrolli all. Samuti võidakse hakata maetu isikuandmeid
seostama ja siduma teiste avaandmete ja avalikest allikatest kättesaadavate maetu ja ka maetu
lähedaste isikuandmetega ning selline andmete kasutus võib kahjustada nende eraelu puutumatust.
Eeltoodust tulenevalt tuleks Tallinna kalmistute registris sisalduvaid maetute isikuandmete
avaandmetena kasutamist hulgiallalaetavalt mitte lubada ja jätkata andmete avalikustamisel
samasuguse praktikaga nagu praegu. „
Kuivõrd mõju lähedastele jäi kohtumisel küllaltki ebamääraseks, siis täpsustan, et matmise aja
avalikustamine enne matmist võib leinavaid lähedasi väga ebameeldivalt puudutada, kui matusele
ilmuvad inimesed, keda sinna ehk ei oodatagi. Ka hilisem avaldamine võib kaasa tuua maetu lähedaste
tülitamist, mida on ka praktikas ette tulnud. On ilmne, et ükski inimene, kes on kaotanud lähedase, ei ole
valmis tegelema nende inimestega, kes on solvunud selle pärast, et neid matusele ei kutsutud ja nõuavad
aru, miks nad kutset ei saanud. Mõistetavalt saab selle probleemi lahendada, kui matmise aeg
avalikustatakski teatava viitega, kui inimesed seda soovivad. Samuti on praktikas vandalismijuhtumeid,
mis on sihitud konkreetse hauaplatsi pihta ja mis kaheldamatult mõjutavad elusolevaid omakseid. Seega
ei saa väita, et HAUDI andmete veelgi lihtsam kättesaadavus ei puuduta inimeste eraelu. Küsitav on riive
intensiivsus.
Nagu kohtumisel märkisin, siis võtmeküsimuseks on käesoleval juhul, aga samuti kõikidel järgnevatel
sarnastel juhtudel see, kui põhjalik peab olema avaliku teabe seaduse kohane hinnang
teabe hulgiallalaetavalt avalikkuse kasutusse andmise võimalikule mõjule eraelu
puutumatusele. Kuivõrd muutub isikuandmete töötlemise laad (senise avalikustamise asemel
hulgiallalaadimine), siis kas on vajalik koostada mõjuhinnang IKÜM mõistes või on avaliku teabe
seaduses mõeldud mingit muud dokumenti (või sisekaemust), milles teabevaldaja jõuab järeldusele, et
kuigi andmete avalikustamine ei kujuta inimeste privaatsfäärile suurt ohtu, peab ta vajalikuks
avalikustada andmeid päringupõhiselt, otsimootorite eest kaitstult ja mitte hulgiallalaetavalt, sest mõju
inimeste eraelule on olemas või alternatiivina jõuab järeldusele, et riive ei ole niivõrd intensiivne, et
andmete hulgiallalaetavust piirata.
Lugupidamisega
Merit Valgjärv
andmekaitsejuht
andmekaitsebüroo
digiteenistus
Tallinna Strateegiakeskus