dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 28. juuni 2023
Viit
2.1.-5/23/1321-2
Registreeritud
28. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Strateegiakeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf382 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Mariann Avi Teie 26.05.2023 Tallinna Strateegiakeskus [email protected] Meie 28.06.2023 nr 2.1.-5/23/1321-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, milles soovite inspektsioonilt õiguslikku hinnangut küsimustes, mis puudutavad Tallinna hankekorra §-s 4 nimetatud riigihanke alustamise haldusakti registreerimist ning selle avalikustamist avalikus dokumendiregistris. Lisaks soovite inspektsiooni seisukohta küsimuses, millised on võimalused jätta riigihanke alusdokumendid ning riigihangete seaduse (RHS) alusel tehtud otsused dokumendiregistris avalikustamata. Pöördumisest nähtuvalt võib olukord, kus riigihanke alustamise otsus on avalikult kõigile kättesaadav, tekitada probleeme. Ettevõtjad võivad kasutada olukorda enda kasuks ära, saades otsusest teada enne, kui hankija on riigihanke alusdokumendid riigihangete registris pakkujatele kättesaadavaks teinud või saades teavet, mis võib edaspidi anda neile riigihangetel osalemisel lubamatut konkurentsi eelist või riigihankest huvitatud ettevõtja võib mõjutada riigihankega seotud isikuid. Leiate, et sellised olukorrad ei taga riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega ka ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist. Lisaks märgite pöördumises, et hankijate otsustest teavitamist reguleerivad RHS §-d 47 ja 77, kuid RHS ei reguleeri riigihanke alustamise käskkirja või korralduse koostamist. See kohustus tuleneb hankekorrast. Leiate Riigikohtu lahenditele tuginedes, et kui RHS alusel tehtavad otsused on haldusmenetluse seaduse mõttes käsitatavad haldusaktidena, siis riigihanke alustamise käskkirja või korralduse puhul on tegemist töökorraldusliku dokumendiga (halduse siseakt), mille vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel huvitatud isikute poolt, s.t nende poolt, keda hankija on vastavas käskkirjas määranud riigihankega tegelema ehk tegemist ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega. Esmalt peame vajalikuks selgitada, et Andmekaiste Inspektsioon ei saa anda hinnangut selles osas, kas teabevaldaja poolt koostatud dokumendi puhul on tegemist sisemise töökorraldusliku dokumendiga, mida ei pea registreerima ja avaldama dokumendiregistris, või haldusaktiga, mille teabevaldaja peab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 12 lõike 1 alusel avalikustama – selles osas tuleb teabevaldajal endal otsus teha. Küll aga saab inspektsioon anda hinnanguid piirangute kehtestamise õiguspärasuse osas. AvTS § 3 lõike 2 kohaselt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused on toodud AvTS §-s 35, kus lõikes 1 on loetletud teave, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sama paragrahvi lõige 2 aga annab teabevaldajale vajaduspõhise võimaluse juurdepääsupiirangute kasutamiseks, kuid valik eeldab alati ka selget põhjendust. See Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee tähendab, et igale teabele ei saa automaatselt lõikes 2 toodud aluseid kehtestada, vaid eelnevalt peab teabevaldaja hindama, kas see on reaalselt üldse vajalik ja millised on piiramise põhjused. Andmekaitse Inspektsioon on Transpordiameti nõudekirjale antud vastuses nr 2.1.-5/22/2096-2, millele oma pöördumises ka viitate (edaspidi vastuskiri), selgitanud, et kui mingi teave on registreeritud või avalikustatud näiteks mõnes teises infosüsteemis, siis selliseid dokumente dokumendiregistris registreerima ei pea. Teie pöördumisest nähtuvalt on aga Tallinna linna asutuste ja hallatavate asutuste puhul töökorralduslikult ette nähtud, et nende poolt koostatud riigihanke alusdokumentide ning riigihankes tehtavate otsuste kooskõlastamine toimub asutuste dokumendihaldussüsteemides. Seega on riigihankemenetluses tehtud otsused ja alusdokumendid registreeritud nii riigihangete registri e-keskkonnas kui ka asutuste dokumendiregistrites, mis ei ole keelatud. Küll aga tähendab see seda, et kui piirangute kehtestamise alused ei tulene otseselt AvTS § 35 lõikest 1 või RHS-st kui eriseadusest, siis on teabevaldajal põhjendatud juhul võimalik piirangute kehtestamisel tugineda AvTS § 35 lõikele 2. Selles osas on inspektsioon oma vastuskirjas aga selgitanud, et riigihankemenetluses tehtud otsuste puhul on AvTS § 35 lõike 2 punkti 2 alusel piirangu kehtestamine kuni pakkujate teavitamiseni tehtud otsusest küsitav, kuna pärast haldusakti allkirjastamist ei ole enam tegemist dokumendi kavandiga. See tähendab, et teabevaldaja saab vajaduspõhiselt kehtestada juurdepääsupiirangu dokumendi kavandile, aga seda eeldusel, et piirang kehtib kuni dokument on vastu võetud või allkirjastatud. Sama sätestab tegelikult ka AvTS § 40 lõige 2, mille järgi kohaldatakse täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitlevate dokumentide suhtes juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata. Seega, kui esineb reaalne ja põhjendatud vajadus, siis AvTS § 35 lõike 2 punkt 2 annab võimaluse kehtestada piirangut riigihanke alusdokumentide ning riigihankes tehtavate otsuste kooskõlastamise ajaks, kuid tingimusel, et pärast dokumendi vastuvõtmist või allkirjastamist see avalikustatakse, kui puuduvad muud seadusest tulenevad alused piirangu kehtestamiseks. Lisaks selgitame, et AvTS § 35 lõike 2 punkti 3 järgi võib põhjendatud juhtudel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). Andmekaitse Inspektsioon on ka varasemalt leidnud, et on tavapärane, kus asutusesiseselt koostatakse dokumente, mis küll registreeritakse, kuid ei kuulu avalikkusele avalikustamisele põhjusel, et tegemist on märkmetega, mille pinnalt ei langetata õiguslikult olulisi otsuseid. Seega on põhjendatud juhtudel võimalik dokumendid dokumendiregistris registreerida ja jätta need avalikustamata, kuid seda tingimusel, et tegemist on töödokumentidega, mille alusel ei langetata ühtegi õiguslikku otsust. See aga tähendab, et teabevaldajal tuleb eelnevalt hinnata, kuivõrd on tema poolt koostatu puhul tegemist sellise dokumendiga, mis vastaks AvTS § 35 lõike 2 punktis 3 toodule ning olema valmis oma otsust selgelt ka põhjendama. Ühtlasi peame vajalikuks märkida, et olukorras, kus teabevaldaja leiab, et AvTS-s puudub konkreetne säte, millele oleks võimalik tekkinud probleemide lahendamisel tugineda, siis on alati võimalik teha valdkonda juhtivale ministeeriumile ettepanek seaduse täiendamiseks. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel