ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Mariann Avi Teie 26.05.2023
Tallinna Strateegiakeskus
[email protected] Meie 28.06.2023 nr 2.1.-5/23/1321-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, milles soovite inspektsioonilt õiguslikku hinnangut
küsimustes, mis puudutavad Tallinna hankekorra §-s 4 nimetatud riigihanke alustamise
haldusakti registreerimist ning selle avalikustamist avalikus dokumendiregistris. Lisaks soovite
inspektsiooni seisukohta küsimuses, millised on võimalused jätta riigihanke alusdokumendid
ning riigihangete seaduse (RHS) alusel tehtud otsused dokumendiregistris avalikustamata.
Pöördumisest nähtuvalt võib olukord, kus riigihanke alustamise otsus on avalikult kõigile
kättesaadav, tekitada probleeme. Ettevõtjad võivad kasutada olukorda enda kasuks ära, saades
otsusest teada enne, kui hankija on riigihanke alusdokumendid riigihangete registris pakkujatele
kättesaadavaks teinud või saades teavet, mis võib edaspidi anda neile riigihangetel osalemisel
lubamatut konkurentsi eelist või riigihankest huvitatud ettevõtja võib mõjutada riigihankega
seotud isikuid. Leiate, et sellised olukorrad ei taga riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega
ka ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtete järgimist.
Lisaks märgite pöördumises, et hankijate otsustest teavitamist reguleerivad RHS §-d 47 ja 77,
kuid RHS ei reguleeri riigihanke alustamise käskkirja või korralduse koostamist. See kohustus
tuleneb hankekorrast. Leiate Riigikohtu lahenditele tuginedes, et kui RHS alusel tehtavad
otsused on haldusmenetluse seaduse mõttes käsitatavad haldusaktidena, siis riigihanke
alustamise käskkirja või korralduse puhul on tegemist töökorraldusliku dokumendiga (halduse
siseakt), mille vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel huvitatud isikute poolt, s.t
nende poolt, keda hankija on vastavas käskkirjas määranud riigihankega tegelema ehk tegemist
ei ole üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega.
Esmalt peame vajalikuks selgitada, et Andmekaiste Inspektsioon ei saa anda hinnangut selles
osas, kas teabevaldaja poolt koostatud dokumendi puhul on tegemist sisemise töökorraldusliku
dokumendiga, mida ei pea registreerima ja avaldama dokumendiregistris, või haldusaktiga, mille
teabevaldaja peab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 12 lõike 1 alusel avalikustama – selles osas
tuleb teabevaldajal endal otsus teha. Küll aga saab inspektsioon anda hinnanguid piirangute
kehtestamise õiguspärasuse osas.
AvTS § 3 lõike 2 kohaselt saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on
seadusest tulenev alus. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused on toodud AvTS §-s 35, kus
lõikes 1 on loetletud teave, mille teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks. Sama paragrahvi lõige 2 aga annab teabevaldajale vajaduspõhise
võimaluse juurdepääsupiirangute kasutamiseks, kuid valik eeldab alati ka selget põhjendust. See
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
tähendab, et igale teabele ei saa automaatselt lõikes 2 toodud aluseid kehtestada, vaid eelnevalt
peab teabevaldaja hindama, kas see on reaalselt üldse vajalik ja millised on piiramise põhjused.
Andmekaitse Inspektsioon on Transpordiameti nõudekirjale antud vastuses nr 2.1.-5/22/2096-2,
millele oma pöördumises ka viitate (edaspidi vastuskiri), selgitanud, et kui mingi teave on
registreeritud või avalikustatud näiteks mõnes teises infosüsteemis, siis selliseid dokumente
dokumendiregistris registreerima ei pea.
Teie pöördumisest nähtuvalt on aga Tallinna linna asutuste ja hallatavate asutuste puhul
töökorralduslikult ette nähtud, et nende poolt koostatud riigihanke alusdokumentide ning
riigihankes tehtavate otsuste kooskõlastamine toimub asutuste dokumendihaldussüsteemides.
Seega on riigihankemenetluses tehtud otsused ja alusdokumendid registreeritud nii riigihangete
registri e-keskkonnas kui ka asutuste dokumendiregistrites, mis ei ole keelatud. Küll aga
tähendab see seda, et kui piirangute kehtestamise alused ei tulene otseselt AvTS § 35 lõikest 1
või RHS-st kui eriseadusest, siis on teabevaldajal põhjendatud juhul võimalik piirangute
kehtestamisel tugineda AvTS § 35 lõikele 2.
Selles osas on inspektsioon oma vastuskirjas aga selgitanud, et riigihankemenetluses tehtud
otsuste puhul on AvTS § 35 lõike 2 punkti 2 alusel piirangu kehtestamine kuni pakkujate
teavitamiseni tehtud otsusest küsitav, kuna pärast haldusakti allkirjastamist ei ole enam
tegemist dokumendi kavandiga. See tähendab, et teabevaldaja saab vajaduspõhiselt kehtestada
juurdepääsupiirangu dokumendi kavandile, aga seda eeldusel, et piirang kehtib kuni dokument
on vastu võetud või allkirjastatud. Sama sätestab tegelikult ka AvTS § 40 lõige 2, mille järgi
kohaldatakse täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitlevate dokumentide suhtes
juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu
piirata. Seega, kui esineb reaalne ja põhjendatud vajadus, siis AvTS § 35 lõike 2 punkt 2 annab
võimaluse kehtestada piirangut riigihanke alusdokumentide ning riigihankes tehtavate otsuste
kooskõlastamise ajaks, kuid tingimusel, et pärast dokumendi vastuvõtmist või allkirjastamist see
avalikustatakse, kui puuduvad muud seadusest tulenevad alused piirangu kehtestamiseks.
Lisaks selgitame, et AvTS § 35 lõike 2 punkti 3 järgi võib põhjendatud juhtudel asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida
dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm).
Andmekaitse Inspektsioon on ka varasemalt leidnud, et on tavapärane, kus asutusesiseselt
koostatakse dokumente, mis küll registreeritakse, kuid ei kuulu avalikkusele avalikustamisele
põhjusel, et tegemist on märkmetega, mille pinnalt ei langetata õiguslikult olulisi otsuseid. Seega
on põhjendatud juhtudel võimalik dokumendid dokumendiregistris registreerida ja jätta need
avalikustamata, kuid seda tingimusel, et tegemist on töödokumentidega, mille alusel ei langetata
ühtegi õiguslikku otsust. See aga tähendab, et teabevaldajal tuleb eelnevalt hinnata, kuivõrd on
tema poolt koostatu puhul tegemist sellise dokumendiga, mis vastaks AvTS § 35 lõike 2 punktis
3 toodule ning olema valmis oma otsust selgelt ka põhjendama.
Ühtlasi peame vajalikuks märkida, et olukorras, kus teabevaldaja leiab, et AvTS-s puudub
konkreetne säte, millele oleks võimalik tekkinud probleemide lahendamisel tugineda, siis on alati
võimalik teha valdkonda juhtivale ministeeriumile ettepanek seaduse täiendamiseks.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)