dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 27. juuni 2023
Viit
2.2.-1/23/7-7
Registreeritud
27. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2023
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.2.-1237-7 27.06.2023 Väljaminev kiri.asice1371 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalkindlustusamet Paldiski mnt 80 10617 Tallinn TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Uuringu nimi MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: 2023. a viib Sotsiaalkindlustusamet (SKA) läbi kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise MARAC mudeli (rohkem infot SIIN) mõju-uuringu (rohkem infot SIIN). Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt (TAIEK) saadi luba uuringu läbi viimiseks 30. mail 2023.a. Uuringut viib riigihanke tulemusena läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Uuringu eesmärk on hinnata MARAC võrgustikutöö mudeli rakendamise mõju Eestis kolmele sihtrühmale: 1) kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanule, 2) teda abistavatele spetsialistidele ja 3) kannatanuid abistavatele võrgustikele. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on järgmised: 1) Millist mõju on MARAC võrgustikutöö mudeli (sh MARAC vabatahtlike) rakendamine avalda- nud kannatanule, spetsialistidele, kannatanuid abistavatele võrgustikele? a) Mis mahus on MARAC võrgustikutöö mudelit rakendatud ja kuidas jagunevad juhtumid eri- nevate taustatunnuste lõikes (piirkond, kannatanu sotsiaal-demograafilised tunnused, vägi- valla liik, seos toimepanijaga)? b) Kuidas on MARAC juhtumites muutunud politsei väljakutsete arv ja perevägivallaga kok- kupuuted enne ja pärast sekkumist? c) Kui paljudes MARAC juhtumites alustatakse kannatanu abistamiseks kriminaalmenetlust ja taotletakse ning rakendatakse toimepanijale lähenemiskeeldu? d) Milline on olnud MARAC mudelis osalemise mõju kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanute heaolule? e) Kuidas on MARAC mudeli rakendamise järel muutunud spetsialistide tööpraktikad? 2) Mis suurendaks edaspidi MARAC võrgustikutöö efektiivsust kannatanute abistamisel? a) Millised on MARAC mudeli ja selle rakendamise peamised tugevused ja väljakutsed? b) Millised tegevused parandaksid MARAC võrgustikutöö efektiivsust ja aitaks adresseerida suurimaid väljakutseid? c) Milliste arendustega hetkel tegeletakse ja millist infot on edasisteks arendusteks vaja? 3) Milline on tagasiside Sotsiaalkindlustusameti loodud lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele (LSV kursus)? Milline on efektiivsem viis kogumaks tagasisidet lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele. Millised on soovitused selle efektiivsuse tõstmiseks? Uurimisküsimustele vastamiseks on uuringu metoodilised osad ja sihtrühmad järgmised: 1) MARAC tuumikrühmade ehk spetsialistide meeskondade ja nende juures tegutsevate MARAC vabatahtlike küsitlus (ligikaudu 149 spetsialisti ja umbes 30 vabatahtlikku); 2) MARAC seireandmete analüüs (Uuritavate arv maksimaalselt 534 MARAC täisealist kannata- nut); 3) MARAC-is osalenud kannatanute intervjuud (Üldkogum on ligikaudu 240 ohvrit- nõusolek osa- lemiseks küsitakse 16 kannatanutult, kelle hulgast valitakse 8 inimest intervjuuks); 4) MARAC spetsialistide tuumikrühmade intervjuud (üldkogum kokku 18 tuumikut, mille hulgast valitakse 4 tuumikut, igas tuumikus eeldatavalt 4-6 liiget, keda intervjueeritakse); 5) MARAC arendustiimi fookusgrupi intervjuu (üldkogum 3 arendusmeeskonna põhiliiget ja vali- takse juurde spetsialistide valdkondade esindajad ja varasem MARAC projektijuht, kokku 6-9 intervjueeritavat); 6) LSV e-kursuse läbinute kirjaliku tagasiside analüüs (sõltub analüüsi hetkeks kursuse läbinute arvust, hetkeseisuga kursust alustanud ca 300 inimest, kogutud tagasiside analüüsitakse kõik- selt). Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta on vajalik uuringu me- toodilistest osadest punktis 2 nimetatud seireandmete koondamiseks. Ülejäänud metoodiliste osade andmete töötlemiseks küsitakse isikult nõusolek. Seireandmeid kasutatakse uurimisküsimuste punktis 1 loetletud küsimustele vastamiseks ning neile küsimustele vastamine pole võimalik ilma Sotsiaalkindlustusameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmeid ühendamata. MARAC seireandmed koondatakse Sotsiaalkindlustusametis, kuid neis puuduvad uurimisküsimusele 1 b ja c vastamiseks vajalikud andmed. Küsimustele 1 b ja c vastami- seks vajalikud andmed kogub PPA. Politsei väljakutsete arvud (enne ja peale MARAC-is osalemist) on 2016. a läbiviidud uuringu „Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli (Multi Agency Risk Assessment Conference) rakendamise mõju hindamise metoodika väljatöötamine Eestis" (leitav SIIT) üks peamisi MARAC mõju hindamise indikaatoreid. MARAC mudel tegeleb eluohtlike lähisuhtevägivalla juhtumitega, seetõttu on oluline hinnata, millises määras ja põhjustel ei ole alustatud kriminaalmenetlusi ning millises ulatuses taotletakse ja kohaldatakse MARAC juhtumites lähenemiskeelde. Sellise analüüsi tegemisel on vaja arvestada samaaegselt inimese tausta, MARACis osalemise detaile ja politseiväljakutsete ning kriminaalmenetluse andmeid. See omakorda tähendab, et on vaja siduda isikute MARACi seireandmed PPA andmetega. Usaldusväärsetel ja korrektsetel andmetel tehtud detailne analüüs võimaldab PPA-l, prokuratuuril, SKA-l ning kohtutel arendada kõrge riskiga LSV kannatanute vajaduspõhise kohtlemise praktikat nii piirkondlikult kui ka üle-eestiliselt, lähtudes sealjuures kannatanute profiilidest (nt eakad, naised, mehed, lastega vanemad). Registriandmete ühendamisele alternatiivsed andmete allikad analüüsi tegemiseks puuduvad, kuna selliste andmete koondamine pole kannatanutelt küsitlusega mõeldav. Menetluste alguse, lõpu ja detailide kohta andmete kogumine inimestelt oleks väga suure meenutusveaga ning inimesed ei tea juriidilisi detaile, mis registriandmetes on detailselt ning täpselt fikseeritud. Samuti tekitaks nende detailide küsimine lähisuhtevägivalla all kannatanutele suure tõenäosusega retraumeerimise. Kok- kuvõttes on isiku tasandil registrite andmete ühendamine ainuvõimalik metoodiline lahendus uuri- misküsimustele vastamiseks ning lähisuhtevägivalla all kannatanutele võrgustikupõhise abi osuta- mise teenuse hindamiseks ja efektiivseks arendamiseks. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärk on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda Eestis ja selle raskeid tagajärgi. MARAC-i laiem eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid tagajärgi (tapmised, suitsiidid, rasked kehavigastused, põlvkondade ülene lähisuhtevägivald). Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite toetamine on mitmekülgne, keerukas ja väljakutsuv protsess spetsialistidele, sest see vajab kõigilt spetsialistidelt traumateadlikku, tundlikku ja planeeritud lähenemist. Ebaefektiivse abi pakkumine võib mõjuda kannatanule vastupidiselt. Nad võivad kogeda taasohvristamist, kus spetsialistid ja laiemalt sotsiaalsüsteem tekitab neis tugevalt negatiivseid emotsioone (Laing, 2016; Meyer, 2011). Lisaks võivad spetsialistid näha ja mõista erinevalt riskide hindamise vajalikkust (Robinson jt 2018) ja jätta kannatanud vajaliku abita. Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata, kuidas MARACi rakendatakse, millised on rakendamise detailid, millised väljakutsed ning kuidas neid praktikas ületatakse. MARAC võrgustikutöö mudelit on etapiliselt rakendatud Eestis juba alates 2016. aastast (alates 2019. aastast üle-eestiliselt), kuid selle mõju kannatanutele ja valdkonna spetsialistide tööpraktikale ei ole varasemalt laiapõhjaliselt ning ühistel alustel hinnatud. Kõrge riskiga LSV kannatanute abistamisel ja mudeli arendamisel on siiani tuginetud peamiselt Suurbritannias ning Soomes läbiviidud uuringutele, kuid Eesti sotsiaalsed olud, õiguslikud alused on Soomest ning Suurbritanniast erinevad. Uuring on vajalik, sest selle tulemused aitavad parandada väga haavatavas olukorras kannatanutele pakutavat riiklikku abi, misläbi saab paremini kaitsta kannatanute elu, tervist läbi nende võimekuse tulla välja vägivaldsest suhtest. Eesti ratifitseeris 2014. aastal Istanbuli konventsiooni, mille peamine eesmärk on Euroopa, kus poleks kohta naistevastasele vägivallale ja perevägivallale. Seetõttu lasub ka Eestil vastutus pöörata tähelepanu ja teenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele ning tegeleda laiemalt selle ennetusega. Lisaks Istanbuli konventsioonile rakendus 1. aprillil 2023 Eestis uus ohvriabi seadus. Ohvriabi seadus paneb (§ 9) paneb SKAle kohustuse hinnata lähisuhtevägivallast tulenevaid riske ohvrile ning hinnangust lähtuvalt kavandada sobivad tegevused ohvri abistamiseks ja riskide maandamiseks. Seega on SKAl kohustus arendada välja sobivad lähisuhtevägivalla ohvreid abistavad teenused ja hinnata nende toimivust. MARAC võrgustikutöö mudel aitab kaasa mitme eesmärgi ja riigile seadusega seatud kohustuse täitmisele ning omab olulist kohta lähisuhtevägivallaga tegelemisel. Seetõttu on hädavajalik mõju- uuring, mis võimaldaks tuvastada võimalikud puudujäägid kui ka tugevused, et kannatanutele pakutaks professionaalset abi ning Eesti täidaks Istanbuli konventsiooniga seatud eesmärke. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: 1) Väldime üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (lähisuhtevägivalla kannatanud) üle-uurimist sellega, et kasutame andmeid, mis koguti kannatanu MARAC-is viibimise ajal. 2) Uuringu jaoks kogutud andmeid jagame vaid uuringu läbiviijaga (riigihanke tulemusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar) uuringu läbiviimise perioodil. Andmestiku jaoks kogutud andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvalisel viisil. Sotsiaalkindlustusameti, PPA ning prokuratuuri vahel töötab turvaline dokumendihalduskeskkond (Delta või DVK), mis võimaldab andmete vahetamist kui ka hoiustamist turvalise kanali kaudu. Andmete töötlemine päringute tegemiseks PPA-st ja prokuratuurist tehakse SKA kontoris, kus puudub ligipääs kõrvalistele isikutele. Andmete töötlemiseks on loodud turvaline server Tervise ja Heaolu Infosüsteemise Keskuse poolt, millele pääsevad ligi vaid MARAC meeskonna liikmed ja selleks ettenähtud SKA analüütik. 4) Olemasolevate andmete kasutamine uuringu eesmärgi täitmiseks minimeerib võimalikke kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate Sotsiaalkindlustusameti ja PPA andmebaaside retrospektiivse analüüsiga. Uuringu raames on vaid vaja täiendada osaliselt puuduolevaid SKA andmeid (väljakutsete, alustatud kriminaalmenetluste ja kohaldatud lähenemiskeeldude osas). 5) Uus ohvriabiseadus (jõustus aprillis 2023) kohustab riiki aitama kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrit. MARAC võrgustikutöö mudel on selleks loodud ning antud uuring võimaldab täiendada ja arendada MARAC võrgustikutöömudelit, et pakkuda eriti haavatavas olekus sihtrühmale parimat võimalikku abi. Sealjuures on olemasolevate andmete kasutamine traumakogemusega kannatanu jaoks parem variant, kui paluda tal taaskord kogetut meenutada ja sellest rääkida. Seetõttu on olemasolevate kannatanute andmete kasutamine parim variant MARAC mudeli mõju analüüsimiseks. Seireandmete töötlemisel ei kontakteeruta kannatanutega, neile ei teki kohustusi ega tehta ühegi isiku, kelle andmeid töödeldakse, kohta otsuseid, seega ei muudeta kannatanute kohustusi. Andmete töötlemisel ja analüüsimisel hoitakse andmekoosseisud minimaalsena ja andmed pseudonüümitakse, et vähendada isikute otsese tuvastamise võimalust. Analüüsi sihtrühmaks on alates 2019. aastast MARAC-is osalenud kannatanud ja andmed piiritletakse ainult selle sihtrühmaga (andmete koosseisu saab lugeda punktist 5.1). D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. 1. Sotsiaalkindlustusameti MARAC meeskonna esindaja eristab Sotsiaalkindlustusameti MARAC andmestikust (vt p 5.1) valimisse kuuluvate kannatanute juhtumikoodid koos MARAC algus- ja lõpukuupäevadega ning saadab need selleks valitud SKA SKAIS analüütikule. Valimisse kuuluvad ajavahemikul 2019-2022.a MARAC mudelis arutatud täiskasvanud perevägivalla ohvrite juhtumid (maksimaalselt 534 kannatanut), kellel on korrektne SKAIS juhtumikood. 2. Sotsiaalkindlustusameti analüütik viib läbi automaatse andmepäringu SKAIS andmebaasis, et saada kannatanute isikukoodid vastavalt juhtuminumbrile. 3. Andmepäringu läbiviija saadab krüpteerituna MARAC meeskonna esindajale juhtumikoodid koos vastavate isikukoodide ja MARAC perioodidega. 4. MARAC meeskonna esindaja vormistab dokumendihalduskeskkonnas Delta ametliku pöördumise PPA ja prokuratuuri poole andmepäringu tegemiseks, edastades päringu DVK kaudu. PPA-le ja prokuratuuri saadetakse isikukoodid, kus on märgitud lisaks isikukoodile MARAC algus- ja lõpukuupäevad. 5. Prokuratuuril palutakse lisada ja väljastada järgmised andmed andmebaasist PRIS- kas ja millise KarS § alusel on vastava isikukoodiga inimese kaitseks MARAC mudeli rakendamise eelselt 6 kuud, mudeli rakendamise ajal ning 6 kuud peale MARAC mudeli lõpetamist alustatud kriminaalmenetlusi (seoses perevägivallaga), kas talle on taotletud ning rakendatud lähenemiskeeldu. Kui jah – kas taotletud on ajutist ja/või pikaajalist lähenemiskeeldu ja kas see kohandati MARAC mudeli rakendamise ajal toimepanijale. 6. PPA-l palutakse lisada ja väljastada andmed kannatanuga seotud perevägivalla väljakutsete arvu kohta 12 kuud enne ja 6 ning 12 kuud peale MARAC-i suunamist. 7. PPA ja prokuratuur saadavad isikustatud andmed läbi DVK MARAC meeskonna esindajale 8. MARAC meeskonna esindaja lisab saadetud andmed olemasolevate SKA MARAC-i andmete juurde. Isikukoode andmestikku ei lisata ja kustutatakse peale andmete liitmist. 9. MARAC meeskonna esindaja edastab SKA ja PPA ühendatud seireandmed Eesti Rakendusuuringute Keskusele Centar. Andmed edastatakse isikukoodiga krüpteeritud konteineris. 10. Uuringu jaoks loodud andmestik säilitatakse turvaliselt Sotsiaalkindlustusameti serverites kuni uuringu valmimiseni (kõige hiljem 2023. aasta detsembri keskpaik). 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Anne Klaar [email protected] telefon, e-post 5194 1359 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6, isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. § 8 lg 7 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5. Akadeemilise uuringu korral võib see olla 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms 3. Uuringu tellija Sotsiaalkindlustusamet Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu eesmärk on hinnata MARAC võrgustikutöö mudeli mõju kolmele Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud sihtrühmale/valdkonnale: kõrge riskiga lähi- hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on suhtevägivalla käes kannatanule, teda vajalik isikuandmete töötlemine abistavatele spetsialistidele ja kannatanuid abistavatele võrgustikele. Hüpotees on varasemalt valminud uuringute alusel, et efektiivne MARAC aitab vähendada politsei väljakutseid (eriti seoses lähisuhte- vägivallaga) peale MARAC-ist abi ja toe saamist. Sellest tulenevalt on oluline võrrelda väljakutsete arvu enne ja peale MARAC-is osalemist. Lisaks peaks MARAC abistama kannatanuid lähenemiskeeldude kohandamise kui ka kriminaalmenetluse alustamisega, et suurendada nende turvatunnet. Sellest tulenevalt on teine hüpotees, et MARAC sekkumise ajal ja järgselt (kuue kuu jooksul) kohaldatakse üha sagedamini lähenemiskeelde ja alustatakse kriminaal- menetlusi 2022. aastal võrreldes 2019. aastaga. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Alates 2019. aastast lähisuhtevägivalla all töödeldakse ning valimi suurus kannatanud, kes andsid oma nõusoleku osalemiseks MARAC võrgustikutöömudelis. Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida Kõik kannatanud on täisealised. kavatsete ning kui palju neid on Valimi suuruseks on 2019 - 2022 MARAC-is osalenud maksimaalselt 534 MARAC täisealist kannatanut, lõplik valim sõltub andmete korrektsusest (nt juhtumikood on sisestatud puudulikult ja selle alusel ei ole võimalik isikukoodi tuvastada). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis SKA SKAIS:  MARAC kannatanute isikukood Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja PPA POLIS: perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed  Lähisuhtevägivallaga seotud politsei välja- jne) kutsete arv 6 kuud enne MARAC sekkumist ning 6 ja 12 kuud peale MARAC-is osalemist Prokuratuur PRIS:  Kriminaalmenetluse alustamine seoses perevägivallaga MARAC mudeli rakendamise jooksul (Jah/Ei);  Lähenemiskeelu taotlemine kriminaal- menetluses seoses perevägivallaga MARAC mudeli rakendamise jooksul (Jah/Ei, kui jah, kas ajutine või pikaajaline lähenemiskeeld);  Lähenemiskeelu kohaldamine kriminaal- menetluses MARAC mudeli rakendamise ajal (Jah/Ei). Väljakutsete arv, kriminaalmenetluste alusta- mine, lähenemiskeeldude taotlemine ja rakenda- mine liidetakse hiljem SKA Ohvriabi ja ennetus- teenuste osakonna hallatavas MARAC andmes- tikku, kus on järgnevad tunnused:  MARAC algus- ja lõpukuupäev  Juhtumikood (SKAIS number)  MARAC-is osalemise aasta  Piirkond (MARAC piirkondade lõikes ehk enamasti maakonna tasandil, Harjumaal ja- gatud kaheks – Lääne-Harjumaa ja Ida-Har- jumaa)  Nõusoleku ja riskihindamise kuupäevad  MARAC-i suunaja (ametkonna tasandil, nt politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)  DASH läbiviija (ametkonna tasandil, nt po- litsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)  MARAC sekkumise kestus (kuudes)  Järelhindamise läbiviimise aeg (kuupäev)  Kannatanu sugu  Kannatanu vanus (täisaastates)  Alaealiste laste arv peres  Noorima lapse vanus  Eluaseme olemasolu (jah/ei)  Kas on tugivõrgustik? (puudub täiesti, nõrk, keskmine, olemas, tugev)  Tervislik seisund (valikvariandid – alkoholi-, narko-, kasiinosõltuvus, vaimse tervise prob- leemid, vaimne puue, liikumispuue, nägemis- või kuulmispuue, on/ei ole üldisi tervise probleeme, mis LSV tõttu süvenenud, töövõi- metus, rasedus).  Peamine vägivalla liik (valikvariandid vaimne, füüsiline, seksuaalne, küber, majan- duslik vägivald  Kes on toimepanija kannatanule? (elukaas- lane/abikaasa, endine elukaaslane/abikaasa, õde, vend, poeg, tütar, muu)  Toimepanija sugu  Kas elab koos toimepanijaga? (jah/ei)  MARAC mudeli rakendamise ajal alustatud menetluse liik (kriminaalmenetlus, tsiviil- kohtumenetlus, mõlemad)  Kas taotles lähenemiskeeldu? (jah/ei)  Kas kohaldati lähenemiskeeld? (jah/ei)  Lähenemiskeelu liik (kriminaalmenetlus, tsi- viilmenetlus, mõlemad)  Spetsialist - peamine kontakt (ametkonna ta- sandil)  Tugiisik (jah/ei)  Kui oli tugiisik, siis mille kaudu tugiisik saadi? (MARAC vabatahtlik, Naiste tugikes- kus, KOV, muu)  DASH risk baastase skoor1 (riskihindamise tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24 punkti)  Kui DASH skoor oli alla 14 punkti, kuid juhtum kaasati MARAC-i, siis lühipõhjen- dus, milliste põhjuste tõttu seda tehti  DASH risk lõpptase skoor2 (riskihindamise tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24 punkti)  Muu oluline info juhtumi kohta (vaba teksti- väli)  Kas ohver käis (jah/ei) ja mitu korda (arv) käis MARAC koosolekul? 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet on kõigi MARAC võrgustikku suunatud ja oma nõusoleku andnud Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt kannatanute kohta kogunud andmeid alates 2016. registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid aastast, kui MARAC-i hakati Eestis rakendama. saadakse Mõju-uuringus kasutatakse andmeid alates 2019. aastast, kuna sellest ajast on MARAC mudelit rakendatud kõikides piirkondades. Nende alusel on koondatud Sotsiaalkindlustus- ametis isikustatud kujul andmekogu. Andmete koosseis on kirjeldatud punktis 5.1 SKA andmestikus. Täiendavaid andmeid (väljakutsete arv) soovitakse (Andmekaitse Inspektsiooni loal) teha politsei- ja piirivalveametist ja prokuratuurist (seoses kriminaalmenetluste ja lähenemis- keeldude kohaldamisega). 7. Uuringu vajadusteks kogutud EI isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist (peale uuringu- raporti valmimist, kõige hiljem 31.12.2023. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud:  andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus;  loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;  nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel MARAC alalehel ning lisame koduleheküljele e- posti aadressi, mille kaudu saab ohver anda teada, et soovib et tema andmeid uuringus ei kasutata. (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile- ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale- spetsialistile/suure-riskiga) See on kõige konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehele pannakse info üles esimesel võimalusel peale andmekaitse inspektsioonilt uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal peale loa saamist). 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav ______________ töötleja vajalikuks täiendavalt esitada 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Maret Maripuu _____________________________ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Politsei- ja Piirivalveamet Mari Käärik asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70008747 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 612 3302 [email protected] telefon, e-post NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Prokuratuur Miina-Meeri Noot asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 70000906 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, aadressid Wismari tn 7, 15188 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, registrikandega) Wismari tn 7, 15188 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed 694 4443 [email protected] telefon, e-post NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala 11-8, Tallinn 10143, Eesti aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Rävala 11-8, Tallinn 10143, Eesti registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Tel. (372) 617 3306 E-post: [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) KASUTATUD KIRJANDUS Laing, L. (2017). Secondary Victimization: Domestic Violence Survivors Navigating the Family Law System. Violence Against Women, 23(11), 1314 -1335. Robinson, A.L; Pinchevsky, G.M; Guthrie, J.A. (2018) A small constellation: risk factors informing police perceptions of domestic abuse, Policing and Society, 28:2, 189-204. Meyer, S. (2011). Seeking help for intimate partner violence: Victims’ experiences when approaching the criminal justice system for IPV-related support and protection in an Australian jurisdiction. Feminist criminology, 6(4), 268-290. ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/23/7-7 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Otsuse tegija Virve Lans Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2023 Tallinnas Maret Maripuu Taotluse esitaja Sotsiaalkindlustusamet [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring“ 20.06.2023 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus. 2. Sotsiaalkindlustusametil esitada inspektsioonile algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algaandmete hävitamise kohta vastavalt taotluse punktile 7 (hiljemalt 31.12.2023). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee otsusega nr 1203. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave on lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Läbipaistvuse põhimõtte täitmiseks tuleb isikuandmete töötlejal esitada andmesubjektile IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud teave. Olete taotluses öelnud, et avaldate uuringu läbiviimise kohta teavituse Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Teavituse avaldamisel palun jälgida, et selles teavituses oleks muuhulgas esitatud kogu teave, mida IKÜM nõuab. Osa uuringust toimub nõusoleku alusel. Juhin Teie tähelepanu andmesubjektilt võetava nõusoleku nõuetele. Andmekaitsealane nõusolek peab vastama IKÜM-i artikkel 7 nõuetele. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning antud aktiivses vormis (artikkel 4 p 11 ja pp 32). IKÜM artikkel 7 kohustab andmetöötlejat teavitama enne nõusoleku võtmist ka õigusest seda igal ajal tagasi võtta. Uuringus läbiviidud intervjuudest võetud tsitaatide kasutamist uuringu lõpptulemustes tuleb hoolikalt kaaluda, kuivõrd nende avaldamisega võib kaasneda oht, et tsitaadi alusel võib olla vastaja kaudselt tuvastatav. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 20.06.2023 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisad: Taotlus Marac võrgustikutöö mudeli mõju-uuring 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel