dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. juuni 2023
Viit
2.1.-5/23/1346-2
Registreeritud
21. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mustamäe Riigigümnaasium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Greete Ahu (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf333 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 30.05.2023 Meie 21.06.2023 nr 2.1.-5/23/1346-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles selgitate, et olete alustava koolina loomas sisseastumise avaldust õpilastele ja soovite teada, milliseid andmeid võite küsida ja milliseid mitte. Alustuseks selgitab inspektsioon, et laste isikuandmete töötlemine vajab erilist kaitset esiteks seetõttu, et lapsed on üks haavatavaim ühiskonnagruppe ja teiseks seetõttu, et lapsed ei pruugi olla piisavalt teadlikud oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega. Selgitame, et isikuandmete töötlemiseks peab alati esinema andmetöötlejal õiguslik alus. Õiguslikud alused tulenevad IKÜM artiklist 6 (nt seadus, õigustatud huvi, isiku nõusolek jne), eriliigiliste isikuandmete puhul IKÜM artiklist 9. Seega peab ka praegusel juhul koolil esinema isikuandmete kogumiseks õiguslik alus. Praegusel juhul saab nt olla õiguslikuks aluseks andmete kogumisel isiku nõusolek, samuti võib tulla andmete küsimise õigus ja kohustus seadusest. Praegusel juhul võib olla seega põhjendatud küsida tabelis esitatud üldiseid isikuandmeid lapse (sh keeleoskuse kohta) ja lapsevanema kohta. Oluline on aga, et kool mõtleks enda jaoks ise läbi, mis andmeid, mis alustel küsitakse. Andmete töötlemisel peab lähtuma lisaks minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttest (IKÜM artikkel 5). Isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane. Minimaalsuse põhimõte eeldab, et andmeid kogutakse nii vähe kui võimalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning töödeldakse ainult ulatuses, mis on konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik. See tähendab, et kool andmetöötlejana peab isikuandmete kogumisel läbi mõtlema, kas konkreetse eesmärgi täitmiseks on üldse vaja isikuandmeid koguda ja kui on vaja, siis tuleb seda teha minimaalses koosseisus. Näiteks tuleb sedasi vaadata ankeedi alguses õpilase kohta kogutavad andmed, kas iga küsimus kannab endast kindlat vajadust või mitte. Isikuandmete töötlemist nõusoleku alusel reguleerib täpsemalt isikuandmete kaitse üldmäärus, mille kohaselt peab õppeasutus vastutava töötlejana olema võimeline tõendama, et vanem on andnud nõusoleku oma lapse isikuandmete töötlemiseks. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult. Nõusoleku puhul on oluline, et isikul on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta ning teda peab sellest võimalusest teavitama enne nõusoleku andmist. Seega saab lapsevanem peale nõusoleku andmist igal ajal õppeasutust teavitada, kui ta enam ei soovi, et tema lapse andmeid, nt fotosid avaldatakse ning peale seda lapse isikuandmeid enam avalikustada ei tohi. Kui lapsevanem annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena mitmes küsimuses, siis ei sobi nö universaalne sõnastus, et vanem annab nõusoleku kogu loetelu kohta ühe kinnitusena. Nõusoleku taotlus tuleb esitada viisil, mil vanem saab kinnitada nõustumist/mittenõustumist igas asjas eraldi. Nt saab vanem otsustada, et lubab avalikustada lapse fotot kooli ruumides, kuid kooli kodulehel avaldamiseks nõusolekut ei anna. Sellisel juhul ei saa tekkida olukord, mil vanem Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee mingi asjaga on nõus ja mingi asjaga mitte, kuid tal puudub võimalus oma mittenõustumist märkida. Inspektsioon peab ülemääraseks olukorda, mil vanemalt võetakse sisseastumisfaasis nõusolek juba ette ära olukordadeks, mil lapse isikuandmeid töödeldakse koolis õppimise ajal. Juhul, kui nõusolek on varasemalt juba võetud, võib tekkida olukord, et laps ei asu mingil põhjusel konkreetsesse kooli õppima, ning sel juhul on tema isikuandmeid kogutud põhjuseta. Praegusel juhul olete avalduse esimesel lehel küsinud nõusolekut kõigiks õpilase nimede, fotode jms avalikustamiseks. Sellist nõusolekut tuleks aga küsida alles peale kooli vastuvõtmist ja nagu eelnevalt juba ka mainisime, ei saa nõusolekut võtta universaalselt kõikideks olukordadeks. Lisaks on oluline tähelepanu pöörata asjaolule, kellelt nõusolek võetakse. Alaealise lapse puhul tuleb küsida nõusolekut tema andmete avaldamiseks lapsevanemalt, mitte lapselt, nagu praegusel juhul on ankeedis märgitud. Õppeasutusse kandideerimise faasis saavad laps ja vanem teavet isikuandmete töötlemise kohta õppeasutuse andmekaitsetingimustest. Kui õpilane asub õppima konkreetsesse kooli, siis kõigi nende isikuandmete osas, mida juba muul (nt seaduse) alusel ei töödelda, saab vanemalt küsida nõusolekut. Kuna lapsed õpivad koolis aastaid, siis ei ole mõeldav, et kõik vanema nõusolekut vajavaid olukorrad on lapse kooli õppima asumisel ette teada. Lisaks võivad esialgsed tingimised ajapikku ka muutuda. Seega saab kool küsida vanema nõusolekut lapse õppimise aja vältel vastavalt vajadusele. Inspektsioon selgitab, et juhul kui e-posti aadress võetakse vanematelt avaliku ülesande täitmiseks, siis on eraldi lisaks nõusoleku võtmine õigusliku alusena eksitav ning piisab vanemate teavitamisest. E-Kooli kasutamise tingimustest ja selle kohustuslikkusest võib teavitada, aga tegemist ei ole nõusoleku alusel töötlemisega, kuna see on vajalik kooli avaliku ülesande täitmiseks. Sellele oleme viidanud ka oma ringkirjas1. Ankeedi viimases lõigus on selgitatud ka andmete töötlemisest. Selliste selgituste lisamine on hea praktika, kuid lisaks võiks olla viidatud veebileht või kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada lisa informatsiooni, sh nt nõusolekut tagasi võtta või oma isikuandmetega tutvuda. Samuti võiks olla välja toodud andmete säilitamise periood juhul, kui õpilane peale avalduse esitamist ikkagi ei tule kooli õppima. Lisaks juhime tähelepanu avalduse lõpus andmekaitse tingimuste juures märgitud lausele: „Avaldaja kinnitab, et tema asitatud andmed on õiged ja annab nõusoleku lapse isikuandmete töötlemiseks seadusest lähtuvalt.“ Kui andmete töötlemine toimub seadusest tulenevalt, siis ei tuleks eraldi küsida lapsevanemalt nõusolekut, mis jätab ekslikult mulje andmete edastamise vabatahtlikkusest. Kokkuvõttes saab sisse astumise tarbeks küsida üksnes neid isikuandmeid, mis on vajalikud sisseastumisprotsessi läbi viimiseks. Juba vastu võetud õpilaste osas küsitakse õppetegevuse tarbeks lisaandmeid siis kui nad on kinnitanud oma kooli tuleku. Seega palume oma andkeedis küsitud andmeväljad lähtuvalt meie selgitustest üle vaadata. Lugupidamisega Greete Ahu jurist peadirektori volitusel 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/seired/ringkiri_koolidele_distantsope_jm_07.10.20_1.pdf 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel