Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalkindlustusamet
Paldiski mnt 80
10617 Tallinn
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti
Uuringu nimi MARAC võrgustikutöö mudeli mõju-uuring
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
2023. a viib Sotsiaalkindlustusamet (SKA) läbi kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamise MARAC mudeli (rohkem infot SIIN) mõju-uuringu (rohkem infot SIIN).
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt (TAIEK) saadi luba uuringu läbi viimiseks
30. mail 2023.a.
Uuringut viib riigihanke tulemusena läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar.
Uuringu eesmärk on hinnata MARAC võrgustikutöö mudeli rakendamise mõju Eestis kolmele
sihtrühmale:
1) kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes kannatanule,
2) teda abistavatele spetsialistidele ja
3) kannatanuid abistavatele võrgustikele.
Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on järgmised:
1) Millist mõju on MARAC võrgustikutöö mudeli (sh MARAC vabatahtlike) rakendamine avalda-
nud kannatanule, spetsialistidele, kannatanuid abistavatele võrgustikele?
a) Mis mahus on MARAC võrgustikutöö mudelit rakendatud ja kuidas jagunevad juhtumid eri-
nevate taustatunnuste lõikes (piirkond, kannatanu sotsiaal-demograafilised tunnused, vägi-
valla liik, seos toimepanijaga)?
b) Kuidas on MARAC juhtumites muutunud politsei väljakutsete arv ja perevägivallaga kok-
kupuuted enne ja pärast sekkumist?
c) Kui paljudes MARAC juhtumites alustatakse kannatanu abistamiseks kriminaalmenetlust ja
taotletakse ning rakendatakse toimepanijale lähenemiskeeldu?
d) Milline on olnud MARAC mudelis osalemise mõju kõrge riskiga lähisuhtevägivalla käes
kannatanute heaolule?
e) Kuidas on MARAC mudeli rakendamise järel muutunud spetsialistide tööpraktikad?
2) Mis suurendaks edaspidi MARAC võrgustikutöö efektiivsust kannatanute abistamisel?
a) Millised on MARAC mudeli ja selle rakendamise peamised tugevused ja väljakutsed?
b) Millised tegevused parandaksid MARAC võrgustikutöö efektiivsust ja aitaks adresseerida
suurimaid väljakutseid?
c) Milliste arendustega hetkel tegeletakse ja millist infot on edasisteks arendusteks vaja?
3) Milline on tagasiside Sotsiaalkindlustusameti loodud lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele (LSV
kursus)? Milline on efektiivsem viis kogumaks tagasisidet lähisuhtevägivalla e-õppe kursusele.
Millised on soovitused selle efektiivsuse tõstmiseks?
Uurimisküsimustele vastamiseks on uuringu metoodilised osad ja sihtrühmad järgmised:
1) MARAC tuumikrühmade ehk spetsialistide meeskondade ja nende juures tegutsevate MARAC
vabatahtlike küsitlus (ligikaudu 149 spetsialisti ja umbes 30 vabatahtlikku);
2) MARAC seireandmete analüüs (Uuritavate arv maksimaalselt 534 MARAC täisealist kannata-
nut);
3) MARAC-is osalenud kannatanute intervjuud (Üldkogum on ligikaudu 240 ohvrit- nõusolek osa-
lemiseks küsitakse 16 kannatanutult, kelle hulgast valitakse 8 inimest intervjuuks);
4) MARAC spetsialistide tuumikrühmade intervjuud (üldkogum kokku 18 tuumikut, mille hulgast
valitakse 4 tuumikut, igas tuumikus eeldatavalt 4-6 liiget, keda intervjueeritakse);
5) MARAC arendustiimi fookusgrupi intervjuu (üldkogum 3 arendusmeeskonna põhiliiget ja vali-
takse juurde spetsialistide valdkondade esindajad ja varasem MARAC projektijuht, kokku 6-9
intervjueeritavat);
6) LSV e-kursuse läbinute kirjaliku tagasiside analüüs (sõltub analüüsi hetkeks kursuse läbinute
arvust, hetkeseisuga kursust alustanud ca 300 inimest, kogutud tagasiside analüüsitakse kõik-
selt).
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta on vajalik uuringu me-
toodilistest osadest punktis 2 nimetatud seireandmete koondamiseks. Ülejäänud metoodiliste osade
andmete töötlemiseks küsitakse isikult nõusolek.
Seireandmeid kasutatakse uurimisküsimuste punktis 1 loetletud küsimustele vastamiseks ning neile
küsimustele vastamine pole võimalik ilma Sotsiaalkindlustusameti ja Politsei- ja Piirivalveameti
(PPA) andmeid ühendamata. MARAC seireandmed koondatakse Sotsiaalkindlustusametis, kuid neis
puuduvad uurimisküsimusele 1 b ja c vastamiseks vajalikud andmed. Küsimustele 1 b ja c vastami-
seks vajalikud andmed kogub PPA.
Politsei väljakutsete arvud (enne ja peale MARAC-is osalemist) on 2016. a läbiviidud uuringu
„Lähisuhtevägivalla juhtumikorralduse MARAC-mudeli (Multi Agency Risk Assessment
Conference) rakendamise mõju hindamise metoodika väljatöötamine Eestis" (leitav SIIT) üks
peamisi MARAC mõju hindamise indikaatoreid. MARAC mudel tegeleb eluohtlike
lähisuhtevägivalla juhtumitega, seetõttu on oluline hinnata, millises määras ja põhjustel ei ole
alustatud kriminaalmenetlusi ning millises ulatuses taotletakse ja kohaldatakse MARAC juhtumites
lähenemiskeelde. Sellise analüüsi tegemisel on vaja arvestada samaaegselt inimese tausta,
MARACis osalemise detaile ja politseiväljakutsete ning kriminaalmenetluse andmeid. See
omakorda tähendab, et on vaja siduda isikute MARACi seireandmed PPA andmetega.
Usaldusväärsetel ja korrektsetel andmetel tehtud detailne analüüs võimaldab PPA-l, prokuratuuril,
SKA-l ning kohtutel arendada kõrge riskiga LSV kannatanute vajaduspõhise kohtlemise praktikat
nii piirkondlikult kui ka üle-eestiliselt, lähtudes sealjuures kannatanute profiilidest (nt eakad, naised,
mehed, lastega vanemad).
Registriandmete ühendamisele alternatiivsed andmete allikad analüüsi tegemiseks puuduvad, kuna
selliste andmete koondamine pole kannatanutelt küsitlusega mõeldav. Menetluste alguse, lõpu ja
detailide kohta andmete kogumine inimestelt oleks väga suure meenutusveaga ning inimesed ei tea
juriidilisi detaile, mis registriandmetes on detailselt ning täpselt fikseeritud. Samuti tekitaks nende
detailide küsimine lähisuhtevägivalla all kannatanutele suure tõenäosusega retraumeerimise. Kok-
kuvõttes on isiku tasandil registrite andmete ühendamine ainuvõimalik metoodiline lahendus uuri-
misküsimustele vastamiseks ning lähisuhtevägivalla all kannatanutele võrgustikupõhise abi osuta-
mise teenuse hindamiseks ja efektiivseks arendamiseks.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning
stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja
nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise
ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse
mudel, mille eesmärk on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende
kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös ning seeläbi vähendada lähisuhtevägivalda Eestis ja
selle raskeid tagajärgi. MARAC-i laiem eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid
tagajärgi (tapmised, suitsiidid, rasked kehavigastused, põlvkondade ülene lähisuhtevägivald).
Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrite toetamine on mitmekülgne, keerukas ja väljakutsuv
protsess spetsialistidele, sest see vajab kõigilt spetsialistidelt traumateadlikku, tundlikku ja
planeeritud lähenemist. Ebaefektiivse abi pakkumine võib mõjuda kannatanule vastupidiselt. Nad
võivad kogeda taasohvristamist, kus spetsialistid ja laiemalt sotsiaalsüsteem tekitab neis tugevalt
negatiivseid emotsioone (Laing, 2016; Meyer, 2011). Lisaks võivad spetsialistid näha ja mõista
erinevalt riskide hindamise vajalikkust (Robinson jt 2018) ja jätta kannatanud vajaliku abita.
Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata, kuidas MARACi rakendatakse, millised on rakendamise
detailid, millised väljakutsed ning kuidas neid praktikas ületatakse.
MARAC võrgustikutöö mudelit on etapiliselt rakendatud Eestis juba alates 2016. aastast (alates
2019. aastast üle-eestiliselt), kuid selle mõju kannatanutele ja valdkonna spetsialistide tööpraktikale
ei ole varasemalt laiapõhjaliselt ning ühistel alustel hinnatud. Kõrge riskiga LSV kannatanute
abistamisel ja mudeli arendamisel on siiani tuginetud peamiselt Suurbritannias ning Soomes
läbiviidud uuringutele, kuid Eesti sotsiaalsed olud, õiguslikud alused on Soomest ning
Suurbritanniast erinevad. Uuring on vajalik, sest selle tulemused aitavad parandada väga haavatavas
olukorras kannatanutele pakutavat riiklikku abi, misläbi saab paremini kaitsta kannatanute elu,
tervist läbi nende võimekuse tulla välja vägivaldsest suhtest.
Eesti ratifitseeris 2014. aastal Istanbuli konventsiooni, mille peamine eesmärk on Euroopa, kus
poleks kohta naistevastasele vägivallale ja perevägivallale. Seetõttu lasub ka Eestil vastutus pöörata
tähelepanu ja teenuseid lähisuhtevägivalla ohvritele ning tegeleda laiemalt selle ennetusega.
Lisaks Istanbuli konventsioonile rakendus 1. aprillil 2023 Eestis uus ohvriabi seadus.
Ohvriabi seadus paneb (§ 9) paneb SKAle kohustuse hinnata lähisuhtevägivallast tulenevaid
riske ohvrile ning hinnangust lähtuvalt kavandada sobivad tegevused ohvri abistamiseks ja
riskide maandamiseks. Seega on SKAl kohustus arendada välja sobivad lähisuhtevägivalla ohvreid
abistavad teenused ja hinnata nende toimivust.
MARAC võrgustikutöö mudel aitab kaasa mitme eesmärgi ja riigile seadusega seatud kohustuse
täitmisele ning omab olulist kohta lähisuhtevägivallaga tegelemisel. Seetõttu on hädavajalik mõju-
uuring, mis võimaldaks tuvastada võimalikud puudujäägid kui ka tugevused, et kannatanutele
pakutaks professionaalset abi ning Eesti täidaks Istanbuli konventsiooniga seatud eesmärke.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse
põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid
põhimõtteid:
1) Väldime üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (lähisuhtevägivalla kannatanud)
üle-uurimist sellega, et kasutame andmeid, mis koguti kannatanu MARAC-is viibimise ajal.
2) Uuringu jaoks kogutud andmeid jagame vaid uuringu läbiviijaga (riigihanke tulemusel Eesti
Rakendusuuringute Keskus Centar) uuringu läbiviimise perioodil. Andmestiku jaoks kogutud
andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvalisel viisil. Sotsiaalkindlustusameti, PPA ning
prokuratuuri vahel töötab turvaline dokumendihalduskeskkond (Delta või DVK), mis võimaldab
andmete vahetamist kui ka hoiustamist turvalise kanali kaudu. Andmete töötlemine päringute
tegemiseks PPA-st ja prokuratuurist tehakse SKA kontoris, kus puudub ligipääs kõrvalistele
isikutele. Andmete töötlemiseks on loodud turvaline server Tervise ja Heaolu Infosüsteemise
Keskuse poolt, millele pääsevad ligi vaid MARAC meeskonna liikmed ja selleks ettenähtud SKA
analüütik.
4) Olemasolevate andmete kasutamine uuringu eesmärgi täitmiseks minimeerib võimalikke kahjusid
uuritavale. Tegemist on olemasolevate Sotsiaalkindlustusameti ja PPA andmebaaside retrospektiivse
analüüsiga. Uuringu raames on vaid vaja täiendada osaliselt puuduolevaid SKA andmeid
(väljakutsete, alustatud kriminaalmenetluste ja kohaldatud lähenemiskeeldude osas).
5) Uus ohvriabiseadus (jõustus aprillis 2023) kohustab riiki aitama kõrge riskiga lähisuhtevägivalla
ohvrit. MARAC võrgustikutöö mudel on selleks loodud ning antud uuring võimaldab täiendada ja
arendada MARAC võrgustikutöömudelit, et pakkuda eriti haavatavas olekus sihtrühmale parimat
võimalikku abi. Sealjuures on olemasolevate andmete kasutamine traumakogemusega kannatanu
jaoks parem variant, kui paluda tal taaskord kogetut meenutada ja sellest rääkida. Seetõttu on
olemasolevate kannatanute andmete kasutamine parim variant MARAC mudeli mõju
analüüsimiseks.
Seireandmete töötlemisel ei kontakteeruta kannatanutega, neile ei teki kohustusi ega tehta ühegi
isiku, kelle andmeid töödeldakse, kohta otsuseid, seega ei muudeta kannatanute kohustusi. Andmete
töötlemisel ja analüüsimisel hoitakse andmekoosseisud minimaalsena ja andmed pseudonüümitakse,
et vähendada isikute otsese tuvastamise võimalust.
Analüüsi sihtrühmaks on alates 2019. aastast MARAC-is osalenud kannatanud ja andmed
piiritletakse ainult selle sihtrühmaga (andmete koosseisu saab lugeda punktist 5.1).
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu
läbiviijani.
1. Sotsiaalkindlustusameti MARAC meeskonna esindaja eristab Sotsiaalkindlustusameti MARAC
andmestikust (vt p 5.1) valimisse kuuluvate kannatanute juhtumikoodid koos MARAC algus- ja
lõpukuupäevadega ning saadab need selleks valitud SKA SKAIS analüütikule. Valimisse
kuuluvad ajavahemikul 2019-2022.a MARAC mudelis arutatud täiskasvanud perevägivalla
ohvrite juhtumid (maksimaalselt 534 kannatanut), kellel on korrektne SKAIS juhtumikood.
2. Sotsiaalkindlustusameti analüütik viib läbi automaatse andmepäringu SKAIS andmebaasis, et
saada kannatanute isikukoodid vastavalt juhtuminumbrile.
3. Andmepäringu läbiviija saadab krüpteerituna MARAC meeskonna esindajale juhtumikoodid
koos vastavate isikukoodide ja MARAC perioodidega.
4. MARAC meeskonna esindaja vormistab dokumendihalduskeskkonnas Delta ametliku
pöördumise PPA ja prokuratuuri poole andmepäringu tegemiseks, edastades päringu DVK
kaudu. PPA-le ja prokuratuuri saadetakse isikukoodid, kus on märgitud lisaks isikukoodile
MARAC algus- ja lõpukuupäevad.
5. Prokuratuuril palutakse lisada ja väljastada järgmised andmed andmebaasist PRIS- kas ja
millise KarS § alusel on vastava isikukoodiga inimese kaitseks MARAC mudeli rakendamise
eelselt 6 kuud, mudeli rakendamise ajal ning 6 kuud peale MARAC mudeli lõpetamist alustatud
kriminaalmenetlusi (seoses perevägivallaga), kas talle on taotletud ning rakendatud
lähenemiskeeldu. Kui jah – kas taotletud on ajutist ja/või pikaajalist lähenemiskeeldu ja kas see
kohandati MARAC mudeli rakendamise ajal toimepanijale.
6. PPA-l palutakse lisada ja väljastada andmed kannatanuga seotud perevägivalla väljakutsete arvu
kohta 12 kuud enne ja 6 ning 12 kuud peale MARAC-i suunamist.
7. PPA ja prokuratuur saadavad isikustatud andmed läbi DVK MARAC meeskonna esindajale
8. MARAC meeskonna esindaja lisab saadetud andmed olemasolevate SKA MARAC-i andmete
juurde. Isikukoode andmestikku ei lisata ja kustutatakse peale andmete liitmist.
9. MARAC meeskonna esindaja edastab SKA ja PPA ühendatud seireandmed Eesti
Rakendusuuringute Keskusele Centar. Andmed edastatakse isikukoodiga krüpteeritud
konteineris.
10. Uuringu jaoks loodud andmestik säilitatakse turvaliselt Sotsiaalkindlustusameti serverites kuni
uuringu valmimiseni (kõige hiljem 2023. aasta detsembri keskpaik).
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001975
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Anne Klaar
[email protected]
telefon, e-post 5194 1359
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6,
isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. § 8 lg 7 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seadus ( kui olete registreeritud teadus- või
arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms
3. Uuringu tellija Sotsiaalkindlustusamet
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi
tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu
tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu eesmärk on hinnata MARAC
võrgustikutöö mudeli mõju kolmele
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud sihtrühmale/valdkonnale: kõrge riskiga lähi-
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on suhtevägivalla käes kannatanule, teda
vajalik isikuandmete töötlemine abistavatele spetsialistidele ja kannatanuid
abistavatele võrgustikele.
Hüpotees on varasemalt valminud uuringute
alusel, et efektiivne MARAC aitab vähendada
politsei väljakutseid (eriti seoses lähisuhte-
vägivallaga) peale MARAC-ist abi ja toe saamist.
Sellest tulenevalt on oluline võrrelda väljakutsete
arvu enne ja peale MARAC-is osalemist.
Lisaks peaks MARAC abistama kannatanuid
lähenemiskeeldude kohandamise kui ka
kriminaalmenetluse alustamisega, et suurendada
nende turvatunnet. Sellest tulenevalt on teine
hüpotees, et MARAC sekkumise ajal ja järgselt
(kuue kuu jooksul) kohaldatakse üha sagedamini
lähenemiskeelde ja alustatakse kriminaal-
menetlusi 2022. aastal võrreldes 2019. aastaga.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Alates 2019. aastast lähisuhtevägivalla all
töödeldakse ning valimi suurus kannatanud, kes andsid oma nõusoleku
osalemiseks MARAC võrgustikutöömudelis.
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida Kõik kannatanud on täisealised.
kavatsete ning kui palju neid on
Valimi suuruseks on 2019 - 2022 MARAC-is
osalenud maksimaalselt 534 MARAC täisealist
kannatanut, lõplik valim sõltub andmete
korrektsusest (nt juhtumikood on sisestatud
puudulikult ja selle alusel ei ole võimalik
isikukoodi tuvastada).
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis SKA SKAIS:
MARAC kannatanute isikukood
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja PPA POLIS:
perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed Lähisuhtevägivallaga seotud politsei välja-
jne) kutsete arv 6 kuud enne MARAC sekkumist
ning 6 ja 12 kuud peale MARAC-is osalemist
Prokuratuur PRIS:
Kriminaalmenetluse alustamine seoses
perevägivallaga MARAC mudeli
rakendamise jooksul (Jah/Ei);
Lähenemiskeelu taotlemine kriminaal-
menetluses seoses perevägivallaga MARAC
mudeli rakendamise jooksul (Jah/Ei, kui jah,
kas ajutine või pikaajaline lähenemiskeeld);
Lähenemiskeelu kohaldamine kriminaal-
menetluses MARAC mudeli rakendamise
ajal (Jah/Ei).
Väljakutsete arv, kriminaalmenetluste alusta-
mine, lähenemiskeeldude taotlemine ja rakenda-
mine liidetakse hiljem SKA Ohvriabi ja ennetus-
teenuste osakonna hallatavas MARAC andmes-
tikku, kus on järgnevad tunnused:
MARAC algus- ja lõpukuupäev
Juhtumikood (SKAIS number)
MARAC-is osalemise aasta
Piirkond (MARAC piirkondade lõikes ehk
enamasti maakonna tasandil, Harjumaal ja-
gatud kaheks – Lääne-Harjumaa ja Ida-Har-
jumaa)
Nõusoleku ja riskihindamise kuupäevad
MARAC-i suunaja (ametkonna tasandil, nt
politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)
DASH läbiviija (ametkonna tasandil, nt po-
litsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, muu)
MARAC sekkumise kestus (kuudes)
Järelhindamise läbiviimise aeg (kuupäev)
Kannatanu sugu
Kannatanu vanus (täisaastates)
Alaealiste laste arv peres
Noorima lapse vanus
Eluaseme olemasolu (jah/ei)
Kas on tugivõrgustik? (puudub täiesti, nõrk,
keskmine, olemas, tugev)
Tervislik seisund (valikvariandid – alkoholi-,
narko-, kasiinosõltuvus, vaimse tervise prob-
leemid, vaimne puue, liikumispuue, nägemis-
või kuulmispuue, on/ei ole üldisi tervise
probleeme, mis LSV tõttu süvenenud, töövõi-
metus, rasedus).
Peamine vägivalla liik (valikvariandid
vaimne, füüsiline, seksuaalne, küber, majan-
duslik vägivald
Kes on toimepanija kannatanule? (elukaas-
lane/abikaasa, endine elukaaslane/abikaasa,
õde, vend, poeg, tütar, muu)
Toimepanija sugu
Kas elab koos toimepanijaga? (jah/ei)
MARAC mudeli rakendamise ajal alustatud
menetluse liik (kriminaalmenetlus, tsiviil-
kohtumenetlus, mõlemad)
Kas taotles lähenemiskeeldu? (jah/ei)
Kas kohaldati lähenemiskeeld? (jah/ei)
Lähenemiskeelu liik (kriminaalmenetlus, tsi-
viilmenetlus, mõlemad)
Spetsialist - peamine kontakt (ametkonna ta-
sandil)
Tugiisik (jah/ei)
Kui oli tugiisik, siis mille kaudu tugiisik
saadi? (MARAC vabatahtlik, Naiste tugikes-
kus, KOV, muu)
DASH risk baastase skoor1 (riskihindamise
tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24
punkti)
Kui DASH skoor oli alla 14 punkti, kuid
juhtum kaasati MARAC-i, siis lühipõhjen-
dus, milliste põhjuste tõttu seda tehti
DASH risk lõpptase skoor2 (riskihindamise
tulemus, miinimum 1 punkt maksimum 24
punkti)
Muu oluline info juhtumi kohta (vaba teksti-
väli)
Kas ohver käis (jah/ei) ja mitu korda (arv)
käis MARAC koosolekul?
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet on kõigi MARAC
võrgustikku suunatud ja oma nõusoleku andnud
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt kannatanute kohta kogunud andmeid alates 2016.
registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid aastast, kui MARAC-i hakati Eestis rakendama.
saadakse Mõju-uuringus kasutatakse andmeid alates 2019.
aastast, kuna sellest ajast on MARAC mudelit
rakendatud kõikides piirkondades.
Nende alusel on koondatud Sotsiaalkindlustus-
ametis isikustatud kujul andmekogu. Andmete
koosseis on kirjeldatud punktis 5.1 SKA
andmestikus.
Täiendavaid andmeid (väljakutsete arv)
soovitakse (Andmekaitse Inspektsiooni loal) teha
politsei- ja piirivalveametist ja prokuratuurist
(seoses kriminaalmenetluste ja lähenemis-
keeldude kohaldamisega).
7. Uuringu vajadusteks kogutud EI
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
kogumise eesmärgi saavutamist (peale uuringu-
raporti valmimist, kõige hiljem 31.12.2023.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis
säilitatakse
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust.
Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu
toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel
MARAC alalehel ning lisame koduleheküljele e-
posti aadressi, mille kaudu saab ohver anda teada,
et soovib et tema andmeid uuringus ei kasutata.
(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-
ja-koostoopartnerile/laste-ja-noortega-tootavale-
spetsialistile/suure-riskiga) See on kõige
konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht
sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Kodulehele pannakse info üles esimesel
võimalusel peale andmekaitse inspektsioonilt
uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal
peale loa saamist).
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Jah
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti
informeeritud nõusolek, tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav ______________
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava
isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Maret Maripuu
_____________________________ (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Politsei- ja Piirivalveamet
Mari Käärik
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70008747
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed 612 3302
[email protected]
telefon, e-post
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Prokuratuur
Miina-Meeri Noot
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000906
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
aadressid Wismari tn 7, 15188
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
registrikandega) Wismari tn 7, 15188
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed 694 4443
[email protected]
telefon, e-post
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 11343217
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala 11-8, Tallinn 10143, Eesti
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne Rävala 11-8, Tallinn 10143, Eesti
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Tel. (372) 617 3306
E-post:
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
KASUTATUD KIRJANDUS
Laing, L. (2017). Secondary Victimization: Domestic Violence Survivors Navigating the Family
Law System. Violence Against Women, 23(11), 1314 -1335.
Robinson, A.L; Pinchevsky, G.M; Guthrie, J.A. (2018) A small constellation: risk factors informing
police perceptions of domestic abuse, Policing and Society, 28:2, 189-204.
Meyer, S. (2011). Seeking help for intimate partner violence: Victims’ experiences when
approaching the criminal justice system for IPV-related support and protection in an Australian
jurisdiction. Feminist criminology, 6(4), 268-290.