ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Daum Kristi Teie 02.05.2023 nr
R&D Solutions
[email protected] Meie 19.06.2023 nr 2.1.-5/23/1063-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Palun Andmekaitse Inspektsiooni abi isikuandmete kaitse seaduse tõlgendamisel kliinilistes
ravimiuuringutes. Kas uuringuarstil on õigus kontakteeruda enda nimekirjas oleva patsiendiga
ja pakkuda talle ravimiuuringus osalemist? Tegevus eeldab, et arst vaatab oma nimistusse
kuuluvast patsientide andmebaasist (näiteks erakeskuse andmebaas või haigla andmebaas, mitte
digilugu.ee) patsiendi andmeid (kontaktandmed ja diagnoos). Kas sellisel kontakteerumisel
toimub ka isikuandmete töötlemine (tegu on arsti enda nimistusse kuuluvate patsientidega, kellel
on varasemad suhted arstiga olemas) ning kehtib isikuandmete kaitse seaduse 2 peatükk:
2. peatükk Isikuandmete töötlemise erialused
§ 6. Isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks
(3) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema
kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud
üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam
saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik
huvi;
3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata
muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Juhul kui patsient on nõus uuringus osalema, siis võetakse talt nõusolek informeeritud nõusoleku
kujul ning alles seejärel hakatakse uuringut teostama ning koguma erinevaid andmeid
Ehk siis kas arsti kontakteerumisel enda patsiendiga uuringus osalemise pakkumise eesmärgil
kehtivad samuti isikuandmete töötlemise erialused.
Esmalt vabandame vastuse viibimise pärast.
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning nende
andmetega tehtav igasugune toiming on isikuandmete töötlemine. Kuna Teie kirjeldatud juhul
vaataks arst oma nimistusse kuuluvast patsientide andmebaasist patsiendi andmeid, siis juba
andmebaasi päringu tegemisel toimub isikuandmete töötlemine. Sellisele tegevusele kehtivad
samuti isikuandmete kaitse reeglid.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema
seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult
vähe andmeid1. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab
IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja.
Inimtervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute läbiviimist reguleerib Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014 (edaspidi määrus)2 ning seda täiendab
ravimiseadus (RavS)3.
Määrusest tulenevalt tuleb ravimi kliiniline uuring (edaspidi uuring) teaduslikult ja eetilisest
seisukohast läbi vaadata ja sellele on vaja luba. Eestis tehtava uuringu taotlustoimikut hindab
Ravimiamet.
Uuringu eetiliste riskide suurust ja uuringu tegija tausta hindab Eestis RavS § 992 alusel loodud
ja Ravimiameti juures tegutsev kliiniliste uuringute eetikakomitee, sh Teie viidatud isikuandmete
kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikes 3 toodud nõuetele vastavust, kui kliinilise uuringu raames on
vajalik töödelda patsientide isikuandmeid ilma nende nõusolekuta.
Määruse kohaselt esitab uuringuloa saamiseks taotlustoimiku Ravimiametile uuringu sponsor4.
Taotlustoimiku üheks osaks on ka patsientide uuringusse värbamise metoodika kirjeldus ehk
millist taktikat patsientide värbamiseks plaanitakse kasutada. Olukorras, kus patsientide
värbamiseks on vajalik töödelda tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi tervishoiuteenuse
osutamise käigus kogutud patsientide kontaktandmeid või muid andmeid (nt diagnoose) ilma
patsiendi nõusolekuta, siis vastavalt IKS § 6 lõikele 4 kontrollib nõuetele vastavust vastava
valdkonna eetikakomitee ehk antud juhul Raviameti juures tegutsev ravimi kliiniliste uuringute
eetikakomitee.
Seega Teie esitatud küsimusele uuringuarsti õiguse kohta patsiendiga kontakteerumiseks
kontaktandmete kasutamise osas saab vastata, et kui sponsor on taotlustoimikus näinud
patisentide värbamisel ette muul eesmärgil kogutud kontaktandmete kasutamist ning ravimi
kliiniliste uuringute eetikakomitee on selle taotluse kooskõlastanud, siis toimub andmete
töötlemise IKS § 6 alusel. Samas olukorras, kus sponsor sellist värbamistaktikat taotlustoimikus
ette näinud ei ole, puudub Teil ka alus oma nimistusse kuuluvas patsientide andmebaasis olevate
patsientide isikuandmete töötlemiseks nende ravimiuuringusse värbamise eesmärgil. Sellisel
juhul tuleb sponsoril esitada Ravimiametile uuringu muudatuse taotlus koos värbamise
metoodika kirjeldusega. Alles pärast seda, kui sponsor on saanud loamenetluses Ravimiametilt
kinnituse ja eetikakomiteelt kooskõlastuse isikuandmete töötlemiseks, on võimalik patsientide
andmeid kasutada ulatuses, mille Ravimiamet ja eetikakomitee on kooskõlastanud.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
1
IKÜM artikkel 5 lõige 1 punktid a, b, c
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0536&qid=1685701650682
3
Ravimiseadus
4
Kliinilise uuringu sponsor on üksikisik, ettevõte, institutsioon või organisatsioon, kes vastutab kliinilise uuringu algatamise,
juhtimise ja/või rahastamise korraldamise eest.
2 (2)