Saatja:
[email protected]
Teema: Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Kuupäev: 2024-12-04 09:17
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, edastan Teile Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse
detialplaneeringu kehtestamise kohta 20.12.2024 vastuvõetud korralduse
numbriga 2-3/725. Detailplaneering on korralduse lisas. Elektroonselt on
detailplaneering leitav veel Räpina valla veebilehel
https://www.rapina.ee/detailplaneeringud. Detailplaneering kantakse
planeeringute andmekogusse https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning
(planeeringu ID 30103363).
Lugupidamisega
Miia Kasearu
planeeringute- ja maakorraldusespetsialist
5063276
Kontaktinfo
Räpina Vallavalitsus
Kooli 1, 64504 Räpina
Tel 799 9500
e-post:
[email protected]
TÖÖ NR 12-22
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
ASJAST HUVITATUD ISIK:
osaühing Hobbiton
registrikood 10192743
Võru mnt 14 Räpina linn
Põlva maakond
PROJEKTI KOOSTAJA:
Fie Peep Moorast
Nurmiku tee 16-14
Tallinn
PROJEKTI JUHT: Peep Moorast
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7
58 373 248
[email protected]
tallinn 2024
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
SISUKORD
SISUKORD ..................................................................................................................2
1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA ...............................................................................4
1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja
teostatud uuringud ning info) ..............................................................................4
1.1.1. Planeeringu koostamise alus...................................................................4
1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................4
1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning
muud alusuuringud. ...............................................................................................4
1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed
olemasolevate kruntide kohta. ...............................................................................4
1.1.4. Kirjavahetus.................................................................................................5
1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed ....................................................................5
1.1.6. Planeeringu koostaja andmed ......................................................................5
1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus. ........................................................6
1.3. Lähiala analüüs.............................................................................................7
1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .....................7
1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga ...........................................................................8
1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................9
1.4. Olemasolev olukord .....................................................................................9
1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused ........................................9
1.4.2. Tehnovarustus ...........................................................................................10
1.5. Planeeringuga kavandatav ..........................................................................11
1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk...................................................11
1.5.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus .............................11
1.5.3. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused ..................................11
1.5.4. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded.........................................11
1.5.4.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded ...............................12
1.5.4.2. Arhitektuursed tingimused..................................................................12
1.5.5. Tuleohutusnõuded .....................................................................................13
1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................14
1.7. Keskkonnakaitse.........................................................................................14
1.7.1. Jäätmekäitlus .............................................................................................15
1.7.2. Heitvesi ja sademevesi ..............................................................................15
1.7.3. Keskkonnariskid ........................................................................................16
1.7.4. Radoon.......................................................................................................16
1.7.5. Müra ..........................................................................................................16
1.7.7. Vibratsioon ................................................................................................17
1.7.8. Insolatsioon ...............................................................................................17
1.8. Liikluskorraldus..........................................................................................18
1.9. Tehnovõrgud ..............................................................................................19
1.9.1. Kanalisatsiooni taristu ...............................................................................19
1.9.2. Sadevee taristu...........................................................................................19
1.9.3. Veevarustus ...............................................................................................20
1.9.4. Tuletõrje veevarustus ................................................................................20
2
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.9.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus ...............................................................20
1.9.6. Soojavarustus.............................................................................................21
1.9.7. Sidevarustus...............................................................................................21
1.9.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud .....................................................22
1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale ................................23
1.10. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused .............................24
1.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................25
1.12. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede,
haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega. .........25
2.PLANEERINGU JOONISED .................................................................................27
2.1 Asukoha skeem M 1:8000...........................................................................28
2.2 Lähiala seosed M 1:4000.............................................................................29
2.3 Olemasolev olukord M 1:500......................................................................30
2.4 Põhijoonis M 1:500 .....................................................................................31
3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL..........32
3.1 Telia Eesti AS kooskõlastus 26.12.2023 ..............................................41
3.2 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo kooskõlastus 16.02.202443
3.3 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.13.2023 ..............................................44
3.4 Maa-amet kooskõlastus 08.02.2024 .....................................................45
3.5 Transpordiamet kooskõlastus 27.02.2024 ............................................46
3.6 Terviseamet kooskõlastus 04.03.2024 ..................................................48
3.7 Terviseamet kooskõlastus 10.06.2024 ..................................................50
3.8 Keskkonnaamet kiri 28.02.2024 ...........................................................51
3.9 Keskkonnaamet kiri 19.08.2024 ...........................................................54
3.10 Keskkonnaamet kiri 31.10.2024 ...........................................................56
3
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA
1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja
teostatud uuringud ning info)
1.1.1. Planeeringu koostamise alus
Räpina Vallavalitsuse korraldus 25.05.2022 nr 2-3/367
1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid
• Räpina valla üldplaneering;
• Räpina vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41 kehtestatud Võru mnt 14
katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering (koostaja AS Kobras töö nr
L6/030);
• Planeerimisseadus;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning
muud alusuuringud.
Planeeritava ala mõõdistus on koostatud A&O MAAMõõDUBüROO OÜ „Räpina
linnas Võru mnt 14 maa-ala plaan” Tegevuslitsents: 179 MA ; 36 MA-k 29.08.2022,
Kõik uuringud on esitatud lisadena.
1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed
olemasolevate kruntide kohta.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul
vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga
kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks
tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala,
ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised
ja
kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute
juurdepääsudele seata, juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt.
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega
kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu, saastamist. Võru mnt 14
kinnistul jätkatakse samalaadse tootmistegevusega. Tegevuseks on käsitsi palkmajade
tootmine. Tootmine on keskkonnasäästlik: tekib minimaalselt jääke, tootmine ei vaja
võimsaid masinaid, seega tegevus keskkonnale olulist mõju ei avalda.
Tootmisalal uusi tegevusi ei kavandata.
Vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2³ võib KeHJS lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu jätta
andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4
alusel kehtestatud määruse reguleerimisala
4
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:
Võru maantee 14 (kü tunnus 70801:001:1089);
maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa;
pindala- 42557 m²;
1.1.4. Kirjavahetus
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on
toodud menetlusdokumentide ja planeeringu köites - planeeringu lisad all.
1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed
osaühing Hobbiton
registrikood 10192743
Võru mnt 14 Räpina linn
Põlva maakond
1.1.6. Planeeringu koostaja andmed
Fie Peep Moorast
Peep Moorast, Volitatud maastikuarhitekt, tase 7.
Nurmiku tee 16-14 Tallinn
Tel. 58 373 248
[email protected]
5
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus.
Planeeritava ala suurus on ca 4,25 ha. Planeering hõlmab Võru mnt 14 kinnistut.
Kinnistu on hoonestatud ja kasutuses tootmismaana. Ehitisregistri andmetel asuvad
kinnistul järgmised hooned (seisuga 21.10.2022):
Planeeringualal asuvad ehitisregistris registreeritud ehitised ja rajatised:
• puitmaterjali ladu nr 6 (EHR kood 120638785);
• katlamaja (EHR kood120276865);
• puidutööstushoone (EHR kood 121357947);
• administratiiv-tootmishoone (EHR kood 110025802);
• viilhall (EHR kood 120156247);
• palgiladu nr 1 (EHR kood 120260650);
• puurkaev (EHR kood 220247375);
• laoplats (EHR kood220272608);
• reoveepuhasti (EHR kood 220272841).
Ala läbivad elektrikaablid ja sidekaablid. Kinnistu lääneosas asub
elektrikaabel
Foto 1 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
6
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.3. Lähiala analüüs
1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul
vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga
kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse
planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike
ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused,
haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute juurdepääsudele ei seata,
juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt.
7
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga
Kehtivas üldplaneeringus on ala tähistatud äri ja tootmismaana. Planeeringus ei
muudeta olemasolevat tootmismaa maakasutust.
valla üldplaneeringu väljavõte.
Valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist alaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone
püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.
Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringule ja selle põhimõtetele.
8
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Juurdepääs planeeritavale alale on Võru maanteelt, mis on asfalteeritud ja mahasõit
on välja ehitatud.
Alal on kehtestatud planeering (Räpina vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41
kehtestatud Võru mnt 14 katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering
(koostaja AS Kobras töö nr L6/030)), millega kavandatakse nii tootmishooneid ning
nende teenindamiseks parkimisalasid ja juurdepääse. Tootmishoonestus on ühtlase
ilmega ja rajatud viimase 20 aasta jooksul arvestades vajadusi ning tootmise
laienemist.
Võru mnt 14 hoonestuse tihendamine ja korrastamine tagab sujuva linnaehitusliku
ülemineku olemasoleva hoonestuse ja kavandatava hoonestuse osas juba kasutuses
oleval tootmismaal. Lisaks suurendab intensiivistuv kasutus ka ala paremat
tootmispotentsiaali rakendamist ning lisab linnale täiendavaid töökohti.
1.4. Olemasolev olukord
Kinnistu on hoonestatud erinevate tootmishoonetega ja neid teenindava tehnotaristu
ning teedega.
1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused
Planeeritava ala keskkonnaseisund on heas korras. Reostusohtlikke objekte alal ei
ole. Kahjulikke mõjusid naaberaladelt planeeritavale alale ei ulatu.
Maa-ameti kitsenduste kaardi alusel ulatub kinnistule Räpina männiallee
kaitsevöönd. Allee tihedam osa algab rohkem maantee Võru poolsemast osas.
Kinnistu lõunanurgas kasvab üksik vanem mänd. Teisi looduskaitse aluseid
kitsendusi ja Natura 2000 alasid kinnistul ei ole. Männiallee ja selle piiranguvöönd
ulatusega 10m on kantud joonistele.
Allee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning uus ladu
on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja
vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.
Kinnistul on mitmed veekaitselised piirangud:
• puurkaevu PRK0020032 veehaarde sanitaarkaitseala;
Kinnistule ulatub Võru maantee kaitsevöönd ulatusega 10m Räpina linnas ja 30m
linna välisel osal.
Alal on side ja elektrikaablite kaitsevööndid.
Nimetatud kitsendused on kantud planeeringu joonistele.
9
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.4.2. Tehnovarustus
Kinnistul asuvad side, elektri, kohalikud vee- ja kanalisatsioonitaristu osad. Kinnistut
läbivad lähiala teenindavad side- ja elektrikaablid. Planeeringus on küsitakse
trassivaldajate tehnilised tingimused. Tehnilised tingimused on esitatud eraldi
seletuskirja lõpus. Uusi ühendusi ei kavandata.
10
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.5. Planeeringuga kavandatav
1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul
vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga
kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse
planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike
ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused,
haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute juurdepääsudele seata,
juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt.
1.5.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus
Tabel 1 Krundi ehitusõigus:
Krundi kasutamise tingimuse tabel
Pos Krundi Krundi Suurim Suurim lubatud Hoonete Maa Maa kasutamise Suletud Tule- Parkimis-
nr. aadress planeeritud lubatud korruselisus maa arv krundil sihtotstarve sihtotstarve ja bruto- püsi- kohtade arv
suurus (m²) ehitisealune peal, maa all; ja osakaalu osakaalu pind m2 vus (normatiivne
pind (m²)/ % abihoonel // % (ÜP liikide protsent ja
kinnistust kõrgus (ABS) m alusel) (katastriüksuse kavandatud)
liikide alusel)
1 Võru 42557 25534/ 60% 3, -1 ; 3 // 14 (56) 1 T 100% T100% 35000 TP1- - 58
mnt 14 põhihoone TP3
+
35
abihoonet
1.5.3. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused
Ehitiste paigutamisel on arvestatud naaberkinnistute normatiivsete
valgustustingimustega ning kruntide kasutamise sihtotstarvetega. Normatiivne
insolatsioon on tagatud planeeritud hoonele kui ka olemasolevale
naaberhoonestusele.
1.5.4. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded
Krundi hoonestusala on määratletud planeeringu joonisel. Hoonestusala paigutamisel
on arvestatud naaberhoonestuse võimaliku paigutusega. Põhijoonisel on välja toodud
võimalik hoonestuse paiknemine hoonestusala sees. See on esialgne ja
täpsustatakse lõplikult ehitusprojektiga.
Tulepüsivusklass täpsustatakse ehitusprojektiga. Tulemüüri vajadus täpsustatakse
projektidega nt kui abihoone on peahoone kujas või hoone erinevad osad on lähemal
vms. Hoonete sisene tuleohutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt
kehtivatele tuleohutusnormidele.
Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii väliskujunduse kui ka
paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav
igast küljest.
Abihooned on planeeringus eelkõige nt lao- ja tootmishooned või muu kasutusega
hoonestus.
11
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Ka alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hooned tuleb paigutada ka krundi sees ehitusalasse.
Ehitusprojektide koostamisel ning detailplaneeringu elluviimisel lähtuda
detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel esitatud tingimustest ja nõuetest.
1.5.4.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded
Stiililiselt ei tohi ehitada kontrastseid hooneid arvestades asumis väljakujunenud
hoonestusega. Uushoonestuse arhitektuur peab olema väärikas, sest ala asub asula
peamise sissesõidu ääres. Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii
väliskujunduse kui ka paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt
meeldivalt vaadeldav igast küljest.
Uushoonestuse võimalik asukoht on joonistel välja toodud, kuid asupika saab
täpsustada hoone ehitusprojektiga.
1.5.4.2. Arhitektuursed tingimused
Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud hoonete
korruselisus, minimaalne tulepüsivusklass, piirete kõrgus ja tüübid. Tingimused on
välja toodud välja järgnevalt:
1. Hoonestusviis - lahtine
2. Katuseharja suund - täpsustatakse projekteerimisel.
3. Katuse kalle - täpsustatakse projekteerimisel.
4. Välisviimistluse nõuded:
katus: Materjalidest on lubatud rullmaterjal või muu bituumen kate, plekkmaterjal,
kivimaterjal. Lõplikult täpsustatakse see ehitusprojektis.
fassaad: Kasutada traditsioonilisi materjale nagu puit, kivi, krohv, klaas, metall/plekk
(võimalusel kombineeritult), betoon (soovitavalt kombineeritult) või muu nõuetele
vastav ja kvaliteetne materjal. Lõplikult täpsustatakse see ehitusprojektis.
5. Piirdeaedade kujundustingimused: kõrgus kuni 2m, piirded peavad olema
läbipaistvad, kuid võivad olla koos tiheda hekiga;
6. Hoone soovitatav ±0.00 - määratakse projektiga. Piiridest 1m kaugusel ei ole
lubatud olemasolevat maapinda muuta. Planeeringuala vertikaalplaneerimise
lahendust ja maapinna kõrguseid tuleb täpsustada projekteerimise faasis.
7. Muud arhitektuuri- või tehnilised nõuded:
Stiililiselt ei tohi ehitada kontrastseid hooneid.
Uushoonestuse arhitektuur peab olema väärikas, sest ala asub asula olulise sissepääsu
juures.
Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest.
8. Haljastatava ala osa: min. 20% krundi pindalast.
12
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.5.5. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud Siseministri määruse nr 17, vastu võetud
30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ alusel ja arvestatud on teiste kehtivate tuleohutus
normatiivdokumentidega.
Planeeritava hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3, kuid see täpsustatakse
ehitusprojektiga tulenevalt hoone kasutusest ja teistest tingimustest.
Detailplaneeringus on arvestatud normatiivsete hoonetevaheliste tuleohutuskujadega
8m ja need on tagatud. Ehitusprojektides näidata normidest tulenevalt tulemüürid
hoonete vahel, kui selleks on vajadus. Vajalik tulekustutusvesi on kättesaadav
olemasolevatest tuletõrje tiikidest. Linna poolsemale tiigile ehitada ka välja
aastaringse tulekustutusvee kättesaamise võimalus. Planeeringus on esitatud
põhjapoolse tuletõrjevee tiigi laiendamise võimalus. Tuletõrje veevarustus on eraldi
toodud tehnovõrkude all tuletõrjeveevarustuse punktis.
13
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on alal krundi minimaalne haljastuse protsent
määratud 20% krundi pindalast. Käesolevaga vastab lahendus kehtivale
üldplaneeringule. Haljastuse liigiline koosseis ja täpsustatud paiknemine krundil
määratakse ehitusprojektiga. Võru maantee poolsed puud projekteerida harilikud
männid, et tagada Räpina männiallee pikenemine asula suunas. Kaaluda teistes
suundades kitsa haljasala projekteerimist, kus võimalusel lisaks puudele võib
istutamisel kasutada ka põõsaid. Heaks asukohaks võib kasutada tuletõrje
veevõtutiikide läänepoolseid osasid.
Kavandada töötajatele rohenurk, et tagada meeldiv töökeskkond ja üldmulje.
Huumusmuld käidelda säästlikult. Ehitusprojektis määrata istutusmaterjali asukoht,
põhimõtted, liigid ja nõuded k.a. minimaalne suurus.
Vertikaalplaneerimisega tuleb maapinda tõsta. Piiridest 1m kaugusel ei ole lubatud
olemasolevat maapinda muuta. Planeeringuala vertikaalplaneerimise lahendust ja
maapinna kõrguseid tuleb täpsustada projekteerimise faasis. Naaberaladele ei tohi
tekitada vertikaalplaneerimisega kahjusid nt. vete ärajuhtimine või nende nn auku
jätmine. Planeeringus on tagatud sadevee kogumine enda krundil, sest piiridel olevad
kraavid sälitatakse.
Planeeringu põhijoonisel on esitatud kõrghaljastuse ja põõsaalade põhimõtteline
paiknemine. See täpsustatakse krundi hoonestuse projektiga ehitusloa taotlemisel.
Kasutada kõrgekasvulisi, pikaealisi ja linnakeskkonnale vastupidavaid liike, mis
moodustaksid tervikliku lahenduse ja oleksid ka naaberhoonestuse suunas
puhveralaks. Põõsastest eelistada suure kasvuga liike. Haljastuse rajamise
põhimõtted on tagada piirkonnas terviklik ja ühtne haljastuslik struktuur, mis toetab
piirkonna välisilmet.
1.7. Keskkonnakaitse
Planeeringuala keskkonnakaitselised piirangud on esitatud olemasoleva olukorra
joonisel. Alale ulatud Räpina männiallee kaitsevöönd ja kinnistu lõunanurgas kasvad
harilik mänd, mis säilitatakse. Veekaitselised piiranguvööndid on esitatud
põhijoonisel. Kinnistul on puurkaev 20032 sanitaarkaitsevööndiga 10m.
Planeeringuga nähakse ette kinnistu minimaalne haljastusprotsent 20% krundi
pindalast. Detailplaneeringu koostamisel ei ole algatatud keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) koostamist, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju.
Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada
olemasolev haljasala ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse
väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.
14
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.7.1. Jäätmekäitlus
Jäätmekäitluse korraldamise aluseks on valla jäätmehoolduseeskiri.
Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat
mõju. Planeeringualal toimub jäätmete valikkogumine, et vältida ohtlike ja
inertsete jäätmete segunemist. Jäätmemaja/kogumiskonteinerite lõplik asukoht
täpsustatakse ehitusprojektiga. Võimalik prügi kogumiskoha asukoht on
tähistatud põhijoonisel. Selle asukohta võib eelprojektiga täpsustada.
1.7.2. Heitvesi ja sademevesi
Heitvesi puhastatakse kohalikus puhastis.
VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba)
ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3
heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee
suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019
määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61).
Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse
immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee
immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et
heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja
kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3).
Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud.
Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st
suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4
veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis
KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).
Sadevesi immutatakse kinnistul ja seda piiravates kraavides ja tuletõrjeveevõtu
tiikides. Sademevesi kogutakse lahkvoolselt ja immutatakse kinnistul. Parklates
lahendada liiva- ja mudaõlipüüniste asukohad vastavalt kehtivatele normidele
ja seadustele.
Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett
tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht
veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba.
Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja
suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu
võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on
vajalik taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse
infosüsteemis KOTKAS.
15
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.7.3. Keskkonnariskid
Planeeringuga kavandatud tegevused ei tekita keskkonnale olulist
keskkonnamõju. Arvestades planeeringuala asukohta ei suurenda planeeritud
ehitus keskkonnariske ümbritsevale keskkonnale.
1.7.4. Radoon
Tulenevalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (Eesti Geoloogiateenistus), mis
on esitatud geoloogiateenistuse kodulehel on kogu Räpina vald keskmise või
madala radoonifooniga ala. See tähendab, et radoonisisaldus on alla 75 kBq/m3
Nimetatud kaardi koostamiseks on kasutatud enam kui 3000 uuringupunkti
andmeid. Seega ei jää planeeritav ala radooniohtlikku piirkonda. Täiendavaid
radooni uuringuid ei ole vaja teostada.
Siiski jälgida üldiseid ehitus tavasid ja head ehituskvaliteeti, maapinnale
rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude
tihendamine jne. siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades
meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
1.7.5. Müra
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele asub planeeritav ala tootmismaal ja
piirneb riigiteega ning sellest tulenevalt on ala mürakategooria V kategooria
tootmise maa-alad ja see piirneb VI kategooriaga – liikluse maa-alad. Vastavalt
Keskkonnaameti Keskkonnamüra juhendile 02.11.2023 ei ole nendele
kategooriatele normtasemeid kehtestatud.
Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr 1-3/6 kehtestatud
üldplaneeringuga on kavandatud planeeritava ala lähialale AA (ühiskondlike
hoonete maa) ja ÄT (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja
logistikakeskuste maa-alad) maakasutusfunktsioonid. Ühiskondlike hoonete
maa jääb mürakategooriasse IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad ja
nendele on kehtestatud müra normtase päeval liiklusmüral päeval 65dBA (70
teepoolsel küljel) ja öösel 55 dBA (60 teepoolsel küljel), tööstusmüral päeval
65 dBA ja öösel 50 dBA.
16
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
valla üldplaneeringu väljavõte Räpina asula.
Ühiskondlike hoonete maa-ala aadressiga Jõe tn 13 jääb otseselt tootmisega
seotud hoonestusest kaugemale läände ja ei piirne sellega otse. Lisaks on selles
suunas olemasolevad ja planeeritud laohooned ning naaberkinnistu hoonestus
(Jõe tn 11b), mis on omakorda puhvertsooniks. Lisaks jääb selles suunas ka
alles tuletõrje veevõtu tiik koos haljastusega.
Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja logistikakeskuste
maa-alad aadressidega Jõe tn 11b, Vabrikunurme, Kirikumaa ja Võrutee jäävad
alast põhja ja kirdesse ning itta. Osaliselt on need hoonestatud nagu Jõe tn 11b.
Teised kinnistud on hoonestamata. Nendele ei ole esitatud piirväärtusi.
Siiski ei tohi alal kavandatavad tegevused (laohoonete ja tootmishoonete
kavandamine) olla täiendavad müraallikad naaberhoonestusele. Arvestada
müranormidega hoone erinevate tehnoosade projekteerimisel nt
ventilatsiooniseadmed, õhksoojuspumbad jne.
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra
normtasemetele.
1.7.7. Vibratsioon
Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
kehtestatud piirväärtusi.
1.7.8. Insolatsioon
Planeeritav hoonestus saab kätte normikohase insolatsiooni ja ei too kaasa
naaberhoonestuse insolatsiooni vähenemist, sest paikneb nende suhtes
ilmakaarte poolest soodsas asukohas ja piisaval kaugusel. Hoone
projekteerimisel jälgida Eesti standardit EVS 894:2008 „Loomulik valgustus
elu- ja bürooruumides“.
17
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.8. Liikluskorraldus
Planeeritav alal on juurdepääs avalikule teele Võru maantee. Juurdepääsu ei
muudeta.
Ala teed ja platsid projekteerida ilma äärekivideta. Projekteerimisel eelistada vett
läbilaskvaid pinnakatteid.
Parkimine on lahendatud omal krundil ja planeeringuga ei ole kavandatud parkimist
avalikel teedel. Hoonete parkimine lahendatakse lõplikult hoone eelprojektiga
ehitusloa taotlemisel (nt. asukoht, katendid jne.). Sõltuvalt krundi kujust ja
paiknemisest on juurdepääs parkimisaladega ühendatud nii, et on võimalik ka
kinnistusisene tagasipööramine veoautoliiklusele. Lõplik parkimisala kuju, kas
hoonestuse ees või taga või kõrval lahendatakse ehitusprojektiga. Kinnistusisesed
teed ei ole avalikult kasutatavad.
Tabel 3 Parkimiskohtade kontrollarvutus (alus EVS 843 Linnatänavad )
hoone kasutus- Norm Arvutuslik Planeeringus
siht-otstarve 1 koht / m2 parkimisnormatiiv ettenähtud
suletud parkimis-
brutopind kohtade arv
krundil
Tööstusettevõt 1/300 116 58
e ja ladu
KOKKU 116 58
Planeeringuga on ettenähtud 58 parkimiskohta. Arvestades, et enamus alal asuvaid
hooned on puidulaod siis ei ole kavandatud ülisuurt parkimisnormatiivi vaid
arvestatud reaalse vajadusega. Lõpliku kohtade arv sõltub ehitusprojektist, kui
hoonete kasutussihtotstarbed on projektiga täpsustatud.
Hoonete ehitusprojektis näha ette kinnistule jalgrattaparklad vastavalt
parkimisnormatiivist, mis tuleneb hoone lõplikust suurusest ja vajadusest.
18
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.9. Tehnovõrgud
Planeeritaval alal on kaetud piirkonda teenindavate tehnovõrkude ja rajatistega.
Planeeringus taotletud tehnilised tingimused on esitatud eraldi seletuskirja lõpus.
Kõikide tehnovõrkude projekteerimiseks võetakse uued tehnilised tingimused ja
aktualiseeritakse geoalust. Tehnovõrkude edasisel projekteerimisel lähtuda sobilikest
ja võimalikest tehnoloogilisest lahendustest.
1.9.1. Kanalisatsiooni taristu
Planeeringuga on alal kavandatud lahkvoolne kanalisatsioon.
Kanalisatsioon kogutakse kokku lokaalset ja puhastatakse ning immutatakse.
Kokku on kanalisatsiooni teke alal:
20*180l/d = 3600 l/d = 3,6m3/d
Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil.
Kanalisatsioonivarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.
VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ei ole
vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee
pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise
nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61).
Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse
immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks
kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee
immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest
(määrus nr 61 § 8 lg 3).
Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast
tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena,
milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa saamiseks
tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS
(https://kotkas.envir.ee/).
1.9.2. Sadevee taristu
Planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt kogutakse sadevesi kinnistu piiridel
asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse või immutatakse kinnistul. Parklate
ja platside puhul projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid.
19
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Katustel kogutav puhas sadevesi immutada kinnistul kogu ulatuses.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil.
Sadevee taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.
Sadevesi immutatakse kinnistul ja seda piiravates kraavides ja tuletõrjeveevõtu
tiikides. Sademevesi kogutakse lahkvoolselt ja immutatakse kinnistul. Parklates
lahendada liiva- ja mudaõlipüüniste asukohad vastavalt kehtivatele normidele ja
seadustele.
Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett
tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu
seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba.
Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse
juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne
suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik taotleda
sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.
1.9.3. Veevarustus
Planeeringuga on alale kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil
veevarustus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule
Kokku on joogivee nõudlus alal:
20*180l/d = 3600 l/d = 3,6m3/d
Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil.
Joogiveevarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.
1.9.4. Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje välisveevarustus lahendatakse lähiala olemasolevate tuletõrje tiikide ja
puurkaevu baasil. Aastaringse kättesaadavusega tuletõrje veevõtukoht on
planeeringuga kavandatud ka linnapoolsemale tiigile. Planeeringus on esitatud
põhjapoolsema tiigi laiendamise võimalus.
1.9.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Planeeritava ala elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused 437670. Uusi liitumisi ei kavandata.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
20
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Elektriautode laadimistaristut reguleerib Ehitusseadustiku §651 lg 4, mis seab
tingimused edasisele projekteerimisele. Autode laadimine täpsustatakse
projekteerimisega krundil eraldi.
1.9.6. Soojavarustus
Kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalküttega.
Täiendavalt võib kasutada keskkonnale ohutuid lisakütteallikaid või süsteeme nagu
maaküte, õhk-õhk või õhk-vesi või päikesel põhinevad küttelahendused, mis
ühilduvad üldiste hoonestuse energiasäästu normide ja tavadega. Maakütte
projekteerimisel arvestada haljasalade vajadusega.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil.
Soojavarustuse taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.
1.9.7. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti AS tehnilised tingimused
37628984. Uusi liitumisi ei kavandata.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia
järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 6524000 Telia Eesti AS ei võta
väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise
kohustust.
21
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.9.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud
Tabel 5
Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel väljaspool kinnistut (kõik mahud
täpsustatakse ehitusprojektiga)
Trassid Planeeringuga kavandatud
(pikkus meetrites ca)
Side torustik 0
Elektrikaabel 0
Veetorustik Täpsustatakse projektiga
Kanalisatsiooni torustik Täpsustatakse projektiga
Sadevee kanalisatsiooni torustik 0
Soojatorustik Täpsustatakse projektiga
Ehitustööde teostamisel peab arvestama kehtivate normatiividega olemasolevatele
trassidele. Kõik tehnilised tingimused on koostatud kogu planeeritava ala kohta.
Projekteerimiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
22
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale
• Edasise projekteerimise staadiumis taotleda täiendavad tehnilised tingimused
kõikidelt trassivaldajatelt, ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt.
• Servituudi vajadused on määratud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja need
määratakse lõplikult ehitusprojekti alusel.
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid
tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
• Juhime tähelepanu, et riigitee ja teiste avalikult kasutatavate teede teekraavid
on rajatud tee püsivuse ja toimimise eesmärgil, st et kaitsta tee muldkeha
üleniiskumise eest ning juhtida teekattelt valguvad sademeveed tee
muldkehast eemale. Teekraavid ei ole rajatud külgnevate kinnistute drenaaži-
või sademevee eesvooluna kasutamiseks ega ümbritseva maa kuivendamiseks
maaparanduslikel eesmärkidel. Parkimis- ja manööverdusalade sillutamisel
või kõvakatte alla viimisel on teekraavidesse drenaaži- ja sademevee
juhtimine lubatav erandlikult ainult juhul kui puuduvad alternatiivsed
tehnilised lahendused vee käitlemiseks omal kinnistul ning teekraavi
juhtimisel tagatakse truupide, kraavide läbilaskevõimed ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide
seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni eesvooluni.
• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS
§ 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume
kaasata Transpordiametit menetlusse.
• Kooskõlastus kehtib kaks aastat Transpordiameti kirja välja andmise
kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume
esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
• Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett
tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht
veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks
veeluba. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks
ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu
võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist
on vajalik taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba
keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.
• VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi
veeluba) ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või
kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab
heitvee suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri
08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
23
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
(edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee
hajutatult pinnasesse immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega
on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on
tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2
m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m
kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei
ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt
käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena,
milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa
saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS
(https://kotkas.envir.ee/).
1.10. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused
Kõik servituudid ja nende vajadus kuulub täpsustamisele peale kitsendusi
põhjustavate rajatiste projekteerimist ja ehitamist.
PLANEERINGUS TEKKIV SERVITUUDI VAJADUS:
• ·sidetorustik koridor laiusega kuni 1m torustikust mõlemale poole selle
igakordse omaniku kasuks.
• ·kõrgepingekaabel koridor laiusega kuni 1m torustikust mõlemale poole selle
igakordse omaniku kasuks.
24
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-
1:2002. Käesolevas piirkonnas peab arvestama järgmiste tingimustega hoonete
projekteerimisel ja paigutamisel:
Planeeringu koostamisel on arvestatud:
piirkonna hea nähtavus ning elav keskkond;
atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
omanikutunde tekitamine eraala selge eristamise ja piiramisega;
selgelt eristatav juurdepääs, valduste ja planeeritava ala sissepääsude arvu piiramine;
planeeritava ala jälgitavus, korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;
Edasisel projekteerimisel peab arvestama:
lukustatud sisenemisruumid, tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud,
klaasid;
atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, piirkonna hea valgustatus ning elav
keskkond;
1.12. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede,
haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega.
Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahjusid. Tuleb
tagada, et rajatavad hooned ja k.a. kõik lähiala rajatised ei kahjustaks naaberkruntide
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ehitamise ega kasutamise käigus.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele,
kohustub kahjusid hüvitama krundi igakordne omanik.
Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Võimalikud kahjud hüvitab
arendaja. Planeeringu elluviimisega kohalikule omavalitsusele mingeid kulutusi ei
kaasne.
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest
huvitatud isikuga realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt
lepingule.
Tehnovõrkude väljaehitamine krundil toimub krundiomaniku ja tehnovõrgu valdaja
omavahelisel kokkuleppel. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri
väljaehitamine toimub detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku/isikute
finantseerimisel. Arendaja tagab kõikide tehnovõrkude liitumised hoonestatavate
kruntide piirideni. Liitumispunkte võib projekteerimisel krundiomaniku ja
tehnovõrgu valdaja omavahelisel kokkuleppel täpsustada
Planeeringujärgsed servituudid seatakse vastavalt asjast huvitatud isikute vahelise
kokkuleppega. Kõik servituudid kuuluvad enne sõlmimist täpsustamisele.
Planeeringus on esitatud servituudivajadused, kui pole teisti märgitud.
25
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
Kogu ala taristu (tehnovõrgud ja teed) võib projekteerida ja ehitusload taotleda osade
kaupa. Taristut on võimalik välja ehitada ja kasutuslube taotleda osade kaupa
(osakasutusload).
26
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2.PLANEERINGU JOONISED
27
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2.1 Asukoha skeem M 1:8000
28
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2.2 Lähiala seosed M 1:4000
29
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
2.3 Olemasolev olukord M 1:500
30
2.4 Põhijoonis M 1:500
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL
Tabel 5
Jrk. Kooskõlastatav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlas Projekteeri-ja märkused kooskõlastaja
Nr organisatsioon/ nr ja kuupäev tuse tingimuste täitmise kohta
planeeritud originaali
krundi omanik/ asukoht
planeeritud maa-
ala piirinaaber
1 Telia Eesti AS 38533571 Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitised. Telia Eraldi lehel/ -
sideehitiste kaitsevööndis tegevuste Planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
27.12.2023 tagada Sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 Ja §78 nõuetele. Tööde digitaalselt
teostamisel sideehitise Kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis Tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid Antud
kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia
Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
2 Elektrilevi OÜ 5205669245 KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL Eraldi lehel/ -
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
28.12.2023 * Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud digitaalselt
koormustega
3 Lõuna 16.02.2024 Kooskõlastatud Gennadi Apevalov Eraldi lehel/ -
peainspektor
päästekeskuse digitaalselt
ohutusjärelvalve
büroo
4 Maa-amet nr 6-3/24/1840-2 Planeeringuala piirneb riigi omandis oleva Võrutee kinnisasjaga (tunnus Eraldi lehel/ Hoonestusala on Võrutee kinnisasjast (tunnus
08.02.2024 70801:001:0514), mille riigivara valitseja on Regionaal- ja digitaalselt 70801:001:0514) 4m kaugusel. Planeeringuga
Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
Planeeringulahenduses on märgitud, et lõplik hoonete asukoht ei kitsendata kinnistu kasutamist. Kaugus on
hoonestusalas täpsustatakse projektiga. Planeeringus ei ole välja toodud esitatud põhijoonisel.
32
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
kui kaugel Võru mnt 14 kinnisasja katastripiirist hoonestusala paikneb.
Maa-ameti hinnangul on hoonestusala piirist 4 meetri kaugusel. Hetkel
põllumajanduslikus kasutuses oleva Võrutee kinnisasja maakasutuse
potentsiaalne otstarve kehtivas üldplaneeringus on planeeringualaga
piirnevas osas Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja
logistikakeskuse maa-ala. Tulenevalt eelnevast tuleb tagada, et Võru
mnt 14 kinnisasja hoonestus ei paikne Võrutee kinnisasjale lähemal kui
4 meetrit, et lahendus ei kitsendaks Võrutee kinnisasja edaspidist
hoonestamist.
Maa-amet nõustub Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse
detailplaneeringu (FIE Peep Moorast töö nr 12-22) lahendusega
tingimusel, et planeeringuga ei kitsendata Võrutee kinnisasja.
5 Transpordiamet nr 7.2-2/24/2138- Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) Eraldi lehel/ Nõuded on esitatud punktis 1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja
kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada selle tehnovõrkude osale
2 27.02.2024 järgnevaga. digitaalselt
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid
tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Juhime tähelepanu, et riigitee ja teiste avalikult kasutatavate teede teekraavid
on rajatud tee püsivuse ja toimimise eesmärgil, st et kaitsta tee muldkeha
üleniiskumise eest ning juhtida teekattelt valguvad sademeveed tee muldkehast
eemale. Teekraavid ei ole rajatud külgnevate kinnistute drenaaži- või sademevee
eesvooluna kasutamiseks ega ümbritseva maa kuivendamiseks maaparanduslikel
eesmärkidel. Parkimis- ja manööverdusalade sillutamisel või kõvakatte alla
viimisel on teekraavidesse drenaaži- ja sademevee juhtimine lubatav erandlikult
ainult juhul kui puuduvad alternatiivsed tehnilised lahendused vee käitlemiseks
omal kinnistul ning teekraavi juhtimisel tagatakse truupide, kraavide
läbilaskevõimed ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata
arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni
eesvooluni.
3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §
27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering
ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile
lähteseisukohtade uuendamiseks.
33
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
6 Terviseamet nr 9.3-1/24/1509- Amet tutvus esitatud materjalidega ning teeb järgmised tähelepanekud: Eraldi lehel/
3 04.03.2024 digitaalselt • Selstuskirja punktis 1.7.4 Radoon on esitatud:Tulenevalt
• DP seletuskirja punktis 1.7.4 on välja toodud: „Planeeritav ala ei Eesti pinnase radooniriski kaardile (Eesti
jää Eesti Radooniohtlikku piirkonda. Täiendavaid radooni Geoloogiateenistus), mis on esitatud geoloogiateenistuse
uuringuid ei ole vaja teostada“. Palun lisada DP seletuskirja kodulehel on kogu Räpina vald keskmise või madala
viide, millistele andmetele radooniohtliku piirkonna määramisel radoonifooniga ala. See tähendab, et radoonisisaldus on
tuginetakse. Lisaks juhime tähelepanu, et siseruumides tuleb alla 75 kBq/m3 Nimetatud kaardi koostamiseks on
tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt kasutatud enam kui 3000 uuringupunkti andmeid. Seega
Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete ei jää planeeritav ala radooniohtlikku piirkonda.
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Täiendavaid radooni uuringuid ei ole vaja teostada. Siiski
jälgida üldiseid ehitus tavasid ja head ehituskvaliteeti,
• Seletuskirja punktis 1.8.3 on märgitud, et planeeringuga on alale maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi
kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil veevarustus. liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine jne.
Palume lisada viide, et joogiks ja olmevajadusteks kasutatava siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond,
vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS
nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
• Punktis 1.9.3 Veevarustus on esitatud: Planeeringuga on
• Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 alusel tuleb alale kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil
detailplaneeringuga lahendada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- veevarustus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee
ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019
nõuete seadmine. Esitatud DP seletuskirjas punktis 1.7.5 on määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
kirjas: „Alal kavandatavad tegevused ei tohi olla müraallikad analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“
naaberhoonestusele“. Amet leiab, et müraga seotud teema on toodule
DP-s käsitlemata, kirjeldada tuleb olemasolev müratase ning • Punktis 1.7.5 on esitatud: Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse
uute tootmishoonete tööga seotud müra (sh liikluskoormuse seadusele asub planeeritav ala tootmismaal ja piirneb
suurenemine). DPs peab olema lahendatud müraga seotud riigiteega ning sellest tulenevalt on ala mürakategooria V
ülesanded nii, et oleks tagatud arusaadavalt planeeringus seatud kategooria tootmise maa-alad ja see piirneb VI
tingimused kaasneda võivate mõjude ennetamiseks. kategooriaga – liikluse maa-alad. Vastavalt
Keskkonnaameti Keskkonnamüra juhendile 02.11.2023 ei
Lisaks peab amet oluliseks DPs välja tuua, et ehitusaegsed vibratsiooni ole nendele kategooriatele normtasemeid
tasemed ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes sotsiaalministri kehtestatud.Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja 1-3/6 kehtestatud üldplaneeringuga on kavandatud
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 planeeritava ala lähialale AA (ühiskondlike hoonete maa)
kehtestatud piirväärtusi. ja ÄT (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama tootmis- ja logistikakeskuste maa-alad)
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra maakasutusfunktsioonid. Ühiskondlike hoonete maa jääb
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” mürakategooriasse IV kategooria – ühiskondlike hoonete
lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. maa-alad ja nendele on kehtestatud müra normtase päeval
liiklusmüral päeval 65dBA (70 teepoolsel küljel) ja öösel
Amet ei kooskõlasta esitatud detailplaneeringut, sest esitatud andmete 55 dBA (60 teepoolsel küljel), tööstusmüral päeval 65
põhjal ei ole võimalik veenduda detailplaneeringu vastavuses tervisekaitse dBA ja öösel 50 dBA.
nõuetele.
Täiendavalt on lisatud:
34
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
1.7.7 Vibratsiooni petükki: Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed
ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.
1.7.5 Müra peatükki: Ehitustegevusega kaasnevad
müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”
lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.
7 Terviseamet 10.06.2024 nr 9.3- Esitasite Tervisemetile (edaspidi amet) korduvalt kooskõlastamiseks Räpina Eraldi lehel/
linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu (edaspidi DP). Amet on
1/24/1509-5 varasemalt jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata (04.03.2024 kirjaga nr 9.3- digitaalselt
1/24/1509-3).
Planeeringu eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul
vastavalt üldplaneeringule. Kehtivas üldplaneeringus on ala tähistatud äri- ja
tootmismaana. Planeeritava ala suurus on ca 4,25 ha.
Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja
kaks tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav
ehitusõigus.
Planeeringu koostaja on Fie Peep Moorast (Töö nr 12-22).
Amet tutvus täiendatud DP dokumentidega, milles kajastuvad täpsemad andmed
radooni, müra, vibratsiooni ja joogivee kvaliteedi nõuete osas.
Amet kooskõlastab Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu
8 Keskkonnaamet 12.09.2024 nr 6- Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu Eraldi lehel/ -
tingimuslik kooskõlastamine
2/24/16951 Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Räpina linnas asuva Võru mnt 14 digitaalselt
katastriüksuse1 detailplaneeringu vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 133 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
(edaspidi määrus nr 133) § 3 p 2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt
14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava
detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks
tootmishoonet.
Detailplaneeringu lahenduse osas märgime järgmist:
1.1 Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud puurkaev katastrinumbriga
20032, sanitaarkaitsealaga 10 m. Märgime, et Maa-ameti geoportaali
kitsenduste kaardile kantud puurkaevu registrikoodiga PRK0020032
35
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
asukoht erineb detailplaneeringus kajastatud puurkaevu asukohast ca 30 m.
Kuna puurkaevu asukoha täpsus on kaheldav (nihkes), siis palume andmed
täpsustada, välja selgitada puurkaevu tegelik asukoht (koordinaadid) ja
esitada taotlus registriandmete muutmiseks Keskkonnaagentuurile
aadressile
[email protected].
1.2 Detailplaneeringu põhijoonise järgi kavandatakse sillutatud ala (parkla) ja
piirdeaed puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse. Juhime tähelepanu, et
taoline lahendus on vastuolus veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg 2,
mille kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus
keelatud. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee
tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee
kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on
tegevust piiratud (VeeS § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on
majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine,
teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa
hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5)
õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus
kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6)
teadustöö tegemine (VeeS § 151 lg 2). Majandustegevus on iga iseseisvalt
teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole
majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (edaspidi MSÜS) tulenevalt
keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis-
või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle
eesmärgiks ei ole tulu saamine (MSÜS § 3 lg 2). Eelnevast tulenevalt
tuleb arvestada, et puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud
ehitustegevus.
1.3 Detailplaneeringu seletuskirja p 1.9.1. „Kanalisatsiooni taristu“ kohaselt on
planeeringuga alal kavandatud lahkvoolne kanalisatsioon, mille lahendus
on esitatud tehnovõrkude plaanil ja täpsustatakse ehitusprojektiga.
Keskkonnaamet ei leidnud materjalide juurest tehnovõrkude plaani, kuid
põhijoonisele on kantud biopuhasti ja kanalisatsioonitrassid.
Detailplaneeringu seletuskirja andmete kohaselt kogutakse kanalisatsioon
kokku lokaalselt ja puhastatakse ning immutatakse mahus 3,6 m3/d.
Detailplaneeringu põhijoonise järgi juhitakse biopuhasti heitvesi Võru-
Räpina tänava äärsesse (nimeta) kraavi. Keskkonnaamet käsitleb heitvee
hajutatult pinnasesse immutamisena näiteks imbsüsteeme ja filtersüsteeme,
millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning
millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi
hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri
08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8
lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded
36
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee
kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS
§ 187 p-st 4 vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba).
Juhime tähelepanu, et VeeS § 127 lg 2 järgi ei ole lubatud heitvee
veekogusse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.
1.4 Vastavalt VeeS § 124 lg-le 6 võib väljapoole reoveekogumisala, kus
puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti. Võru mnt 14 katastriüksus
jääb vahetult välja Räpina reoveekogumisala (registrikood RKA0650328),
reostuskoormusega 3120 ie, piiridest. Siiski juhib Keskkonnaamet
tähelepanu, et kui Võru mnt 14 katastriüksusel on võimalus liituda
ühiskanalisatsiooniga, tuleks seda teha.
1.5 Detailplaneeringu seletuskirja p 1.8.2. (peaks olema 1.9.2.) „Sadevee
taristu“ kohaselt kogutakse planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt
sadevesi kinnistu piiridel asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse
või immutatakse kinnistul. Märgitakse, et parklate ja platside puhul
projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid. Tulenevalt VeeS §
187 p-st 6 on keskkonnaluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett
suublasse tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse
risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu märgib Keskkonnaamet, et
parklate ja platside puhul, kus kogutav sademevesi puhastatakse muda-,
õli- ja liivapüüduris, tuleb sademevee suublasse juhtimiseks taotleda
keskkonnaluba. Palume kavandada ehitusprojektiga sademevee
kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos
esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist.
1.6 Juhime tähelepanu, soovitame detailplaneeringu seletuskirja täpsustada ja
palume arvestada, et lähtudes VeeS § 187 p-dest 4 ja 6 on vajalik
keskkonnaluba heitvee ja sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaloa
taotluse saab esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi
KOTKAS kaudu elektrooniliselt.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ulatub
planeeringualale lõuna nurgast kaitstav looduse üksikobjekt Räpina männiallee
ja selle piiranguvöönd (EELIS registrikood KLO4001260).
Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeringuala lõunanurka Räpina
allee piiranguvööndi alale kavandatud võimalik uus ladu.
Keskkonnaministri 01.03.2023 määruse nr 10 „Kaitstavate looduse
üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 1 lg 1 kohaselt on
kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk kaitsta ja säilitada
teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elusa või eluta
loodusobjekti seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku
ilmet. Lähtudes sätestatud kaitse-eesmärgist on Keskkonnaamet seisukohal, et
Räpina männiallee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala
ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat
37
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.
Kaitse-eeskirja § 7 lg 4 p 3, p 4 ja p 6 kohaselt on keelatud kaitseala valitseja
nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut, lubada ehitada ja anda ehitusluba.
Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 ei või kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja
(Keskkonnaameti) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut.
III. Kokkuvõtteks, eeltoodust lähtuvalt Keskkonnaamet kooskõlastab PlanS
§ 133 lg 1 ja määruse nr 133 § 3 p 2 alusel ja annab nõusoleku LKS § 14 lg 1
p 5 alusel detailplaneeringu kehtestamiseks tingimustel:
3.1 Jätta välja puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse kavandatud ehitised ja
rajatised (täpsustada põhijoonis).
3.2 Täpsustada ja tagada nõuetekohased heitvee ja sademevee lahendused.
3.3 Kanda põhijoonisele Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvöönd.
3.4 Seletuskirjas täpsustada, et Räpina männiallee piiranguvööndi ulatuses
tuleb säilitada olemasolev haljasala. Uus ladu on lubatud kavandada
piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m
kaugusele männi võrast.
9 Keskkonnaamet 12.09.2024 nr 6- Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse Eraldi lehel/ 1 Puurkaevu koordinaadid parandati eraldi käesoleva
detailplaneeringu kohta planeeringu menetlusest.
2/24/16951-3 Edastasite Keskkonnaametile teate, mille kohaselt toimub Räpina linnas asuva digitaalselt 2 Põhijoonisel on muudetud parkla asukohta nii, et
Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek 03. septembrist sanitaarkaitsealal ei ole tegevusi.
kuni 20. septembrini 2024. Keskkonnaamet on varasemalt 28.02.2024 kirjaga nr 3 Seletuskirja punktis 1.9.1 Kanalisatsiooni taristu on
6-2/24/2365-2 detailplaneeringu tingimuslikult kooskõlastanud ning esitanud sätestatud, et käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks
märkused detailplaneeringu täpsustamiseks. Oleme tutvunud avalikul vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb
väljapanekul olevate detailplaneeringu materjalidega Räpina valla kodulehel Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse,
ning toome uuesti olulisema välja: juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-
st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus
1) Keskkonnaamet juhtis oma 28.02.2024 kirjas nr 6-2/24/2365-2 tähelepanu, et keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS
detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud puurkaev katastri nr-ga 20032 (https://kotkas.envir.ee/).
(sanitaarkaitsealaga 10 m), mille asukoht erineb Maa-ameti Geoportaali 4 Seletuskirja punktis 1.9.2 on sätestatud, et vastavalt
kitsenduste kaardikihil toodud asukohast. Eelnevast tulenevalt palus VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse
Keskkonnaamet saata Keskkonnaagentuurile puurkaevu tegeliku asukoha sademevett tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus
koordinaadid koos taotlusega registriandmete muutmiseks. Ka praegusel ajal ei on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu on
kuvata kitsenduste kaardikihil õiget puurkaevu asukohta. Palume puurkaevu vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba.
koordinaadid registris korda teha. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks,
puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos
2) Detailplaneeringu põhijoonisel on puurkaevu katastri nr-ga 2003 asukohaks esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse
märgitud X: 6443914, Y: 703522 ning märgitud on ka puurkaevu juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik
38
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
sanitaarkaitseala (10 m). Sanitaarkaitseala ulatub osaliselt detailplaneeringuga taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba
kavandatud asfalteeritud parkimisalale. Juhime tähelepanu, et taoline keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.
lahendus on vastuolus veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg-ga 2, mille 5 Looduskaitseline muudatus seoses Räpina männiallee ja
kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. selle piiranguvööndiga on teostatud põhijoonisel.
Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks
kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise
vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud (VeeS § 148 lg
1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1)
veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala
hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine
või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega
seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi
halvenemist; 6) teadustöö tegemine (VeeS § 151 lg 2). Majandustegevus on iga
iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole
majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (edaspidi MSÜS) tulenevalt
keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või
loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole
tulu saamine (MSÜS § 3 lg 2). Praegu asub puurkaevu (katastri nr 2003)
sanitaarkaitseala täielikult rohttaimestikuga kaetud alal, millega on
sanitaarkaitseala eesmärk täidetud. Eelnevast tulenevalt ei ole puurkaevu
sanitaarkaitsealale lubatud parkla rajamine. Palume detailplaneeringut
muuta.
3) Detailplaneeringu seletuskirja p 1.9.1. „Kanalisatsiooni taristu“ kohaselt
kogutakse kanalisatsioon kokku lokaalselt ja puhastatakse ning immutatakse
mahus 3,6 m3 ööpäevas. Detailplaneeringu põhijoonise järgi juhitakse
biopuhasti heitvesi Võru-Räpina tänava äärsesse (nimeta) kraavi. VeeS § 188 lg
1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ei ole vaja kuni
1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse
juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise
nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse
juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse immutamist, st
imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav
pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on
aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning
jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg
3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud.
Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st
suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4
veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis
39
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).
4) Detailplaneeringu seletuskirja p 1.8.2. (peaks olema 1.9.2.) „Sadevee taristu“
kohaselt kogutakse planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt sadevesi
kinnistu piiridel asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse või
immutatakse kinnistul. Märgitakse, et parklate ja platside puhul projekteerida
nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid. Tulenevalt VeeS § 187 p-st 6 on
veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse territooriumilt
ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu
märgib Keskkonnaamet, et parklate ja platside puhul, kus kogutav sademevesi
puhastatakse muda-, õli- ja liivapüüduris, tuleb sademevee suublasse juhtimiseks
taotleda veeluba. Palume kavandada ehitusprojektiga sademevee kogumiseks,
puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee
proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi
valmimist palume taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba
keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).
5) Kuna ehitusprojekti koostamisel lähtutakse detailplaneeringu seletuskirjas ja
põhijoonisel esitatud tingimustest ja nõuetest palume kanda põhijoonisele
Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvöönd. Seletuskirjas täpsustada,
et allee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning
uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat
haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.
10 Keskkonnaamet 31.10.2024 nr 6- Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse Eraldi lehel/ -
detailplaneeringu kohta
2/24/16951-5 Esitasite Keskkonnaametile täiendatud Võru mnt 14 katastriüksuse digitaalselt
detailplaneeringu. Märgite, et nõustute Keskkonnaameti 12.09.2024 kirjas nr 6-
2/24/16951-3 „Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse
detailplaneeringu kohta“ toodud märkustega.
Keskkonnaamet on Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse
detailplaneeringu materjalid uuesti läbi vaadanud. Keskkonnaamet on
seisukohal, et planeeringut on täiendatud piisavas mahus lähtuvalt meie
varasematest märkustest. Täiendavaid ettepanekuid ei ole.
PROJEKTI JUHT: PEEP MOORAST---------------------------------------------------(…………………….)
40
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.1 Telia Eesti AS kooskõlastus 26.12.2023
41
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
42
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.2 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo kooskõlastus 16.02.2024
43
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.3 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.13.2023
44
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.4 Maa-amet kooskõlastus 08.02.2024
45
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.5 Transpordiamet kooskõlastus 27.02.2024
46
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
47
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.6 Terviseamet kooskõlastus 04.03.2024
48
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
49
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.7 Terviseamet kooskõlastus 10.06.2024
50
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.8 Keskkonnaamet kiri 28.02.2024
51
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
52
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
53
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.9 Keskkonnaamet kiri 19.08.2024
54
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
55
RÄPINA LINN VÕRU MTN 14
KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
3.10 Keskkonnaamet kiri 31.10.2024
56
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Räpina Vallavalitsus
Alus:
Vormistamise kuupäev:
Lõpptähtaeg:
RÄPINA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Räpina 20.11.2024 nr 2-3/725
Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Asjaolud
Räpina Vallavalitsuse 25.05.2022 korraldusega nr 2-3/367 "Räpina linnas Võru mnt 14
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine" algatati Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse
detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on suurendada ehitusõigust
Võru mnt 14 kinnistul vastavalt koostatavale üldplaneeringule 60% (25523,4 m2).
Planeeringuala suurus on ca 4,25 ha, see hõlmab Võru mnt 14 katastriüksust (katastritunnus
70801:001:1089, maa kasutamise sihtotsarve 100% tootmismaa, kinnistu registriosa nr
1560038).
Vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2³ võib KeHJS lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu jätta andmata,
kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud
määruse reguleerimisala.
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu, saastamist. Võru mnt 14 kinnistul jätkatakse samalaadse tootmistegevusega.
Tegevuseks on käsitsi palkmajade tootmine. Tootmine on keskkonnasäästlik: tekib minimaalselt
jääke, tootmine ei vaja võimsaid masinaid, seega tegevus keskkonnale olulist mõju ei avalda.
Tootmisalal uusi tegevusi ei kavandata.
Planeeringu alal kehtib Räpina Vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41 kehtestatud Võru mnt
14 katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering (koostaja AS Kobras töö nr L6/030),
millega kavandati rajada tootmishooneid ning nende teenindamiseks parkimisalasid ja
juurdepääse. Tootmishoonestus on ühtlase ilmega ja rajatud viimase 20 aasta jooksul arvestades
vajadusi ning tootmise laienemist.
Detailplaneeringu koostaja on Peep Moorast FIE (registrikood 11559977, maastikuarhitekt tase
7, kutsetunnistus 152115). Planeeringu koostamise korraldaja on Räpina Vallavalitsus. Räpina
Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel on sõlmitud leping planeeringu koostamise tellimise
üleandmiseks.
Planeeringu lahendus
Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks
tootmishoonet, seega määrati planeeringualal täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste
toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja
kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita, juurdepääs
Võru mnt 14 kinnisasjale on olemas avalikult kasutatavalt Võru-Räpina maanteelt. Planeering
kajastab nõudeid ehitusprojektile ja tehnovõrkude osale.
Planeeringu menetlus
Detailplaneeringu koostamisel tehti koostööd tehnovõrkude omanikega. Telia Eesti AS
kooskõlastas planeeringu 27.12.2023, Elektrilevi OÜ 28.12.2023, Lõuna päästekeskuse
1 (3)
Räpina Vallavalitsuse 20.11.2024 korraldus nr 2-3/725
ohutusjärelevalve büroo 16.02.2024, Transpordiamet 27.02.204. Terviseamet andis 03.04.2024
teada, et planeering vajab täiendamist radooni, müra, vibratsiooni ja joogivee kvaliteedi andmete
osas. Planeeringut täiendati ja Terviseamet kooskõlastas planeeringu 10.06.2024.
Keskkonnaamet kooskõlastas kirjaga 28.02.2024 detailplaneeringu tingimusel, kui planeeringus
jäetakse välja puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse kavandatud ehitised ja rajatised. Lisaks
seletuskirjas täpsustada ja tagada nõuetekohased heitvee ja sademevee lahendused. Põhijoonisele
kanda Räpina männiallee (KL04001260) piiranguvöönd ja täiendada seletuskirja. Männiallee
piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala. Uus ladu on lubatud kavandada
piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.
07.02.2024 teavitas Räpina Vallavalitsus Võru mnt 14 katastriüksuse piirinaabreid võimalusest
tutvuda detailplaneeringu lahendusega ja avaldada arvamust detailplaneeringu kohta. Arvamuse
andis 08.02.2024 Maa-amet, Võru mnt 14 kinnisasjaga piirneva riigi omandis oleva Võruvälja
kinnisaja haldamise volitatud asutus, kes nõustus detailplaneeringu lahendusega.
Planeeringu avalikustamine
Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Räpina Vallavalitsuse 26.06.2024
korraldusega nr 2-3/430. Planeeringu avalik väljapanek korraldati 03. septembrist kuni 20.
septembrini Räpina valla Keskraamatukogus, elektrooniliselt oli planeering kättesaadav ja
planeeringuga sai tutvuda Räpina valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatud isikuid teavitati
avalikust väljapanekust kirjaga, teade avaliku väljapaneku kohta avaldati valla veebilehel,
augusti kuu vallalehes Räpina Rahvaleht ning maakondliku levikuga ajalehes Lõuna-Eesti
Postimees 15.08.2024. Kirjaliku arvamuse planeeringu kohta avaliku väljapaneku aja jooksul,
12.09.2024 esitas Keskkonnaamet, milles tõi uuesti välja märkused, mille oli Keskkonnaamet
esitanud kirjaga 28.02.2024 Võru mnt 14 detailplaneeringu kohta. Planeeringu koostaja täiendas
planeeringu lahendust ja seletuskirja. 31.10.2024 teavitas Keskkonnaamet, et planeeringut on
täiendatud piisavas mahus lähtudes varsematest märkustest ja täiendavaid ettepanekuid ei ole.
Võru mnt 14 katastriüksus asub Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr 1-3/6 kehtestatud
Räpina valla üldplaneeringuga määratud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,
büroohoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid
teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alal (ÄT). Planeeringus ei muudeta olemasolevat
tootmismaa maakasutust.
Detailplaneeringu eesmärgid ja lahendus on kooskõlas Räpina valla üldplaneeringuga.
Planeeringu kehtestamine
Räpina Vallavalitsus on seisukohal, et Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneering
vastab õigusaktidele ja Räpina valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Võru mnt 14 hoonestuse tihendamine ja korrastamine tagab sujuva linnaehitusliku ülemineku
olemasoleva hoonestuse ja kavandatava hoonestuse osas juba kasutuses oleval tootmismaal.
Lisaks suurendab intensiivistuv kasutus ka ala paremat tootmispotentsiaali rakendamist ning
lisab linnale täiendavaid töökohti.
Planeeringu elluviimisel avalduvad mõjud looduskeskkonnale ning majanduslikud, sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud ning nende ruumiline ulatus ei ole suur, piirdudes peamiselt mõjuga
planeeringualale.
Planeeringu realiseerimisel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna looduslikule
taimestikule ega loomastikule. Ehitustegevuse käigus tekkiv lõhn, tolm, müra ja vibratsioon on
lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei
avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi
muutusi liikluskoormuses, ei too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist ning piirnorme ületavat
müra ja vibratsiooni. Pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale eeldatavalt puudub.
Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja
tehnilistele projektidele.
Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 139 ja Räpina Vallavolikogu 21.03.2018
määruse nr 10 " Ülesannete delegeerimine vallavalitsusele" § 1 lõike 1 punkti 18 punkti alusel
annab Räpina Vallavalitsus korralduse:
2 (3)
Räpina Vallavalitsuse 20.11.2024 korraldus nr 2-3/725
1. Kehtestada Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuste detailplaneering (koostaja Peep
Moorast FIE, registrikood 11559977, maastikuarhitekt tase 7, kutsetunnistus 152115) ,
2. Majandusosakonnal:
2.1 korraldada detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine 30 päeva jooksul arvates
detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Lõuna-Eesti Postimees ning esimesel võimalusel
Räpina Vallavalitsuse infolehes Räpina Rahvaleht.
2.2 korraldada detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine 14 päeva jooksul arvates
detailplaneeringu kehtestamisest Ametlikes Teadaannetes ja Räpina valla veebilehel;
2.3 saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta koos kehtestatud detailplaneeringuga
valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul arvates
detailplaneeringu kehtestamise päevast;
2.4 esitada vastavalt kehtivatele nõuetele vormistatud detailplaneeringu dokumendid
planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul arvates detailplaneeringu kehtestamise
päevast;
2.5 korraldada detailplaneeringu kehtestamisest teatamine koostööd teinud ja kaasatud
isikutele ja asutustele 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise
päevast arvates.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korralduse peale võib esitada Räpina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Enel Liin
vallavanem Piret Paulson
vallasekretär
3 (3)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.12.2024 11:17
Teema: Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu
kehtestamine
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, edastan Teile Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse
detialplaneeringu kehtestamise kohta 20.12.2024 vastuvõetud korralduse
numbriga 2-3/725. Detailplaneering on korralduse lisas. Elektroonselt on
detailplaneering leitav veel Räpina valla
veebilehel https://www.rapina.ee/detailplaneeringud. Detailplaneering
kantakse planeeringute andmekogusse https://planeeringud.ee/plank-
web/#/planning (planeeringu ID 30103363).
Lugupidamisega
Miia Kasearuplaneeringute- ja maakorraldusespetsialist5063276
KontaktinfoRäpina VallavalitsusKooli 1, 64504 RäpinaTel 799 9500e-post: