dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 2. detsember 2024
Viit
9.3-1/24/11001-2
Registreeritud
2. detsember 2024
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2024
Vastutaja
Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-12411001-2 02.12.2024 Väljaminev dokument.asice380 KB

Sisu (failidest)

Rae Vallavalitsus Teie 01.11.2024 nr 6-1/7242 [email protected] Meie 27.11.2024 nr 9.3-1/24/11001-2 Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukoha ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ettepanekute tegemiseks. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Rae Vallavolikogu 19. mai 2020 otsusega nr 117. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 2500 ha suurusel alal Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates külades. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna vaheline administratiivpiir, idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning lõunapiiriks Tuulevälja küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on haaratud Lagedi alevik ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla, Soodevahe küla, Ülejõe küla ja Veneküla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla ja Vaskjala küla. Üldplaneeringu eesmärgiks on Lagedi kandi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, mis on aluseks omavalitsuse maakasutuse ja ehitustingimuste seadmisele. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja juhib tähelepanu järgnevale:  KSH programmis (lk 30) on välja toodud: „Üldplaneeringu raames koostatakse eraldi mürauuring, mis arvestab nii olemasolevate müraallikatega kui ka võimalike perspektiivsete müraallikatega (nt Rail Baltic raudtee jt).“ Amet juhib tähelepanu, et mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud tasemetele ning samuti arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.  Arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteede ning raudteetrassi koridoridega, paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus.  Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee) lähedusse. Võimaliku raudtee (Rail Baltica) projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid.  Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitab amet lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  Kui piirkonnas asuvate veekogude äärde soovitakse asutada supluskohta, tuleks lähtuda Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele.  Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning üldiselt madala radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).  Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka maavarade kaevandamisel tekkivatele häiringutele Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Jaroševitš vaneminspektor Põhja regionaalosakond 55674859 kristina.jaroševitš@terviseamet.ee 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel