KEILA LINN, RABA TN T4 KINNISTU
NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
TÖÖ NR 23/4
AADRESS Raba tn T4 , Keila linn, Harju Maakond
KOOSTAJA OÜ Sfäär Planeeringud
Pärnu mnt 160E, Tallinn 11317, Harju maakond
Registrikood 12459100
Maastikuarhitekt : Kerttu Kõll (volitatud maastikuarhitekt ekspert tase 8)
KUUPÄEV 26.11.2024.a
DETAILPLANEERINGU Keila Linnvalitsus
KOOSTAMISE KORRALDAJA
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Sisukord
SISSEJUHATUS .........................................................................................................................4
1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ......................................6
1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................... 6
1.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE ....................................................................................... 7
1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD .................................. 8
1.4 KEHTIVAD PLANEERINGUD ......................................................................................................... 8
2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................ 10
2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID JA KONTSEPTSIOON ................................................... 10
2.2 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED .............................................................. 11
2.3 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED JA TINGIMUSED HOONETE RAJAMISEKS................................. 12
2.4 ENERGIASÄÄSTU PÕHIMÕTTED ................................................................................................. 13
2.5 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................. 15
2.6 HALJASTUS JA HEAKORD........................................................................................................... 15
2.6.1 Ettepanekud rohepunktide rakendamiseks planeeringualal ........................................... 16
2.7 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ...................................................................... 17
3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 18
3.1 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................... 18
3.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS......................................................................................................... 18
3.3 REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................................................... 19
3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON .................................................................................................. 20
3.5 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 20
3.6 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................... 21
3.7 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 21
3.8 TÄNAVAVALGUSTUS ................................................................................................................. 22
3.9 KINNISTUL PAIKNEV PUURKAEV ............................................................................................... 22
4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT
KAASNEDA VÕIVAD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA
KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................. 22
4.1 MAJANDUSLIKUD MÕJUD .......................................................................................................... 23
4.2 SOTSIAALSED MÕJUD ................................................................................................................ 23
4.3 KULTUURILISED MÕJUD ............................................................................................................ 24
4.4 MÕJUD LOODUSKESKKONNALE ................................................................................................. 25
2
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
5 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU
ELLUVIIMISEKS .................................................................................................................... 25
6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE AJAKAVA ..................................................... 27
LISA 1. TEHNILISED TINGIMUSED
JOONIS 1 Põhijoonis
JOONIS 2 Tugijoonis
JOONIS 3 Tehnovõrkude joonis
3
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
SISSEJUHATUS
Käesoleva Raba tn T4 kinnistu detailplaneering on algatatud Keila Linnavolikogu 14.
september 2023.a korraldusega nr 2-2//267 (vt Menetlus-dokumendid).
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Keila Linnavalitsus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada planeeritavale alale kuni kolme
väikeelamu krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused, juurdepääsud, haljastuse,
parkimis- ja liikluskorralduse põhimõtted ning tehnovõrkude ja servituutide
vajadused.
Planeeringuala hõlmab järgmisi maaüksusi:
Raba tn T4 kinnistut (katastriüksuse tunnusega 29601:001:0276) suurusega ca
3449 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, munitsipaalmaa;
Raba tn 90a kinnistu (katastriüksuse tunnusega 29601:014:0055), suurusega
54 m2, sihtotstarbega tootmismaa 100%;
Eha tn 77a kinnistut (katastriüksuse tunnusega 29601:001:0435), suurusega
135.0 m², sihtotstarbeta maa.
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneering koostatakse
Planeerimisseaduse alusel. Detailplaneering peab vastama: Riigihalduse ministri
17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse planeerimisseadusest ja
teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest
Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga (kehtestatud
Keila Linnavolikogu 26. märtsi 2024. a otsusega nr 1-3/7).
Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid on:
Keila linna üldplaneering (kehtestatud Keila Linnavolikogu 26. märtsi 2024. a
otsusega nr 1-3/7);
Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11 kehtestatud Keila linna
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032;
Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Keila linna
ehitusmäärus“;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. aastal koostatud uuring
„Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge,
Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas, Eesti Geoloogiateenistus,Rakvere 2020“;
Keila linnavolikogu 31.05.2022 määrusega nr 1-2/7 kinnitatud Keila linna
Kliima- ja energiakava;
Planeeritavamaa-ala digitaalne geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega.
Geodeesia24 töö nr 8017-23, teostatud 21.07.2023
4
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);
Detailplaneeringu koostamist konsulteeris OÜ Sfäär Planeeringud maastikuarhitekt-
planeerija Kerttu Kõll. Tehnovõrkude lahenduse koostas: vee- ja kanalisatsiooni osa –
Toomas Piirsalu (Kiirvool OÜ). Tööd koordineeris Keila Linnavalitsuse Majandus-,
ehitus- ja keskkonnateenistus: abilinnapea Inge Angerjas, linnaarhitekt Märt Maripuu
ja planeeringuspetsialist Diana Vällo.
5
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV
OLUKORD
1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed
Raba tn T4 kinnistu ja selle lähiala asub Lõuna-Keila aedlinna edelaosas.
Planeeringuala suurus on 3927m 2.
Planeeringualale pääseb juurde ida poolt mööda Raba tänavat ja lääne poolt mööda
Linnamäe teed.
Planeeringuala asub Keila linna lõunaosa väikeelamute piirkonna edelanurgas,
külgnedes põhjas, idas ja edelas väike-elamu kruntidega, lõunas haljasalaga. Kinnistul
kasvavad madalad puud ja võsa vahelduvad lagedate aladega.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht Maa-ameti ortofoto taustal.
6
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
1.2 Olemasoleva olukorra ülevaade
Raba tn T4 kinnistul puudub hoonestus. Käesoleval ajal on tegemist olemasoleva
põõsastikega liigendatud looduslikus seisus oleva alaga. Planeeringualal on
moreenpinnas. Reljeef on suhteliselt tasane. Maapind on langusega loodest kagusse.
Joonis 2. Vaade planeeringualale linnulennult Linnamäe tee poolt (Maa-ameti
kaldaerofoto taustal).
Planeeringualal paikneval kinnistul katastriüksuse tunnusega 29601:014:0055 asub
kasutusest väljas (mittetöökorras) olev puurkaev.
Puurkaev on täielikult amortiseerunud, mahajäetud (ja mitte töötav), mis on otseseks
ohuks piirkonna põhjaveele. Eelduslikult puurkaevu vesi ei vasta joogi- ja tarbeveele
kehtestatud kvaliteedi nõuetele (AS Keila Vee kogemus teiste sarnaste ja läheduses
paiknevate PK-de regulaarsete analüüsiandmetele tuginedes). Puurkaevuni kulgeb
vana veetorustik Linnamäe tee poolt.
Muud planeeringualal asuvad kitsendused:
Elektrilevi OÜ alla 1kV õhuliin;
Sundvaldusega tehnovõrk, omanik Enefit Connect OÜ;
Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin)kaitsevööndiga 25m.
7
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev
olukord
Raba tn T4 kinnistu asub Keila linna lõunaosa väikeelamute piirkonna edelanurgas,
külgnedes põhjas, idas ja edelas eramukruntidega, lõunas haljasalaga. Tegemist on
olemasoleva tervikliku elukeskkonnaga, kus domineerivad väike-elamud.
Elamukrundid ja hoovid on valdavalt väiksemõõtmelised suuruses ca 600-800m 2 .
Raba tn T4 kinnistust lõuna pool paikneb olemasolev roheala.
1.4 Kehtivad planeeringud
Keila linna üldplaneering
26.03.2024.a kehtestatud Keila linna üldplaneeringus on Raba tn T4 maaüksus
planeeritud elamualaks, osaliselt ka haljasalaks.
Joonis 4. Väljavõte Keila linna üldplaneeringust.
Keila linna üldplaneering kavandab detailplaneeringuala edelaosast Keila linna jalg-
ja jalgrattateed (põhivõrk).
8
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Joonis 5. Väljavõte Keila linna üldplaneeringust. Jalg-ja jalgrattateede joonisest.
Detailplaneeringu koostamine on Keila linna üldplaneeringu lahenduse põhimõtetega
kooskõlas ning detailplaneeringu lahenduse koostamisel on üldplaneeringu toodud
põhimõtete ja tingimustega arvestatud.
9
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
2.1 Planeeringu koostamise eesmärgid ja kontseptsioon
Planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine kolmeks elamumaa krundiks ja kruntidele
ehitusõiguse määramine. Planeeritud on ka haljasala maa krunt, mis moodustab
detailplaneeringualast ca 11%. Samuti on kavandatud liiklusmaa krunt auto- ja
kõnnitee rajamiseks.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on planeeritud 3 üksikelamu-(väikeelamu)
krunti. Ehitusõigus ja hoonestusala kajastub planeeringu Joonisel 1 - Põhijoonis.
Detailplaneeringu koostamise käigus liideti alale Eha tn 77a kinnistu (sihtotstarbeta
maa), millest osa liideti planeeritavale üksikelamu (väikeelamu) krundile nr 3 ja osa
krunditi eraldi.
Raba tn T4 kinnistu ruumiline lahendus koostati lähtudes järgmistest põhimõtetest:
Kavandada detailplaneeringualale juurdepääs Raba tänavalt;
Ala edelaosa on jäetud haljasala maaks, kust saab vajadusel kavandada jalgtee.
Illustratiivne jalgtee paiknemise asukoht on toodud detailplaneeringu joonistel.
10
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
2.2 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused
Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 1 - Põhijoonis. Kruntidele
määratakse ehitusõigused, kasutustingimused, piirangud ja servituudi vajadusega alad.
Krunt 1. Krunt 1 suuruseks on 1015 m². Krundile on antud ehitusõigus väikeelamu ja
abihoonete ehitamiseks.
Krunt 1 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: väikeelamu maa (tähis EP)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (1 elamu ja 3 abihoonet)
Suurim lubatud ehitisealune pindala: 305 m²
Hoonete suurim lubatud maapealne brutopind ühiku kohta: 305 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m elamu ja 3,5 m abihoone.
Piiriehitise/tulemüüri puhul tulemüüri maksimaalne kõrguspiirang 4 m.
Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus
Krunt 2. Krunt 2 suuruseks on 907 m². Krundile on antud ehitusõigus väikeelamu ja
abihoonete ehitamiseks.
Krunt 2 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: väikeelamu maa (tähis EP)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (1 elamu ja 3 abihoonet)
Suurim lubatud ehitisealune pindala: 270 m²
Hoonete suurim lubatud maapealne brutopind ühiku kohta: 270 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m elamu ja 3,5 m abihoone.
Piiriehitise/tulemüüri puhul tulemüüri maksimaalne kõrguspiirang 4 m.
Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus
Krunt 3. Krunt 3 suuruseks on 937 m². Krundile on antud ehitusõigus väikeelamu ja
abihoonete ehitamiseks.
Krunt 3 ehitusõigus:
Krundi kasutamise sihtotstarve: väikeelamu maa (tähis EP)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (1 elamu ja 3 abihoonet)
Suurim lubatud ehitisealune pindala: 280 m²
Hoonete suurim lubatud maapealne brutopind ühiku kohta: 280 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m elamu ja 3,5 m abihoone.
Piiriehitise/tulemüüri puhul tulemüüri maksimaalne kõrguspiirang 4 m.
Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus
11
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Krunt 4. Krunt 4 suuruseks on 359 m². Krundile on kavandatud tänav. Krundi
kasutamise sihtotstarve: tee ja tänava maa (tähis LT) ja sellele ehitusõigust ei anta.
Krunt 5. Krunt 5 suuruseks on 368 m². Krundile on kavandatud haljasala. Krundi
kasutamise sihtotstarve: haljasala maa (tähis HP) ja sellele ehitusõigust ei anta.
Krunt 6. Krunt 6 suuruseks on 39 m². Krunt on väikeelamu maa sihtotstarbega (tähis
EV). Krunt on planeeritud liitmiseks vajadusel naabruskonna kinnistutele.
Ehitusõigust krundile ei anta.
2.3 Üldised arhitektuurinõuded ja tingimused hoonete
rajamiseks
Hoone eskiisprojekt (koos ruumiliste illustratsioonidega) tuleb kooskõlastada
Keila linnaarhitektiga.
Planeeringualale hoonete rajamiseks on määratud järgnevad tingimused:
JOONIS 1 – Põhijoonisel on kajastatud krundi hoonestusala ja abihoone
hoonestusala. Krundi hoonestusalale võib paigutada elamu, abihoone paigutamiseks
toodud hoonestusala on suurem. Hoonestusalad on määratud maksimaalse suurusega,
et võimaldada leida hoonetele parim asukoht.
Kõik hooned (st elamu ja abihoone) peavad mahtuma ehitisealuse pinna sisse;
Krundile jäävat kõrghaljastust osaliselt võimalusel säilitada.;
Hoonete paiknemine hoonestusala sees on vaba;
Elamute maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 2-korrust ning lubatud
maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast 9 m;
Abihoonete maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 1 korrus ning
maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast 3,5 m. Piiriehitise/tulemüüri
puhul tulemüüri maksimaalne kõrguspiirang 4 m;
Arvestada olemasolevate ja uute elamute ja nende hoovide kasutajate
vajadusega privaatsuse ja valguse järele;
Vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas, see tähendab
võimaldatud ehitisealune pindala peab olema liigendatud ümbruskonnas iseloomulike
väikeelamute mõõtkavas;
12
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Hoonestusalasse hoone põhimahu paigutamisel ja katusemaastiku
kujundamisel kirjeldada, kuidas ja mil määral on arvestatud naaberhoonete
paiknemisega tänavafrondis - esitada mõõtkavas tänavalaotise joonis arvestades ka
võimalikku hoovipinna kõrguste ümberplaneerimist ja perspektiivvaated olemasoleva
hoonestuse ja kõrghaljastusega.
Vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale;
Hoonete välisviimistluses kasutada naturaalseid ja looduslähedasi
ehitusmaterjale;
Vältida viimistluses tehislikke ja kirkaid toone, mis ei sobitu miljöösse;
Katusekalle on lubatud 0-45 kraadi , et sobituda tänava miljöösse;
Parapetiga lamekatuse ulatuslikul kasutamisel katta rullmaterjal vähemalt
osaliselt haljaskatuse lahenduse ja/või päikesepaneelidega;
Päikesepaneele soojusenergia kogumiseks või elektrienergia tootmiseks võib
paigaldada lamekatusele parapeti taha peidetult kuni 15-kraadise kaldega; Viilkatusele
paigaldada paneelid katuse tasapinnaga paralleelselt ja hoone fassaadi kompositsiooni
sobituvalt.
Piirdeaedade rajamisel eelistada haljaspiirded ehk hekke, mis peavad olema
mitmekesise liigilise valikuga. Elupuu hekke kavandada mitte rohkem kui ühele
piirilõigule, eelistada teisi kodumaiseid okas- ja lehtpõõsaid hekina. Lubatud ka
läbipaistavaid vertikaalseid puitpiirdeid, piirde läbipaistvus peab olema vähemalt 25%
jooksva meetri kohta. Lubatud võrkaiad elamukruntide vahel või haljaspiiret
dubleerimas. Elamukruntide piirete kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, lubatud on
kõrgem haljaspiire. Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada.
2.4 Energiasäästu põhimõtted
Detailplaneering toetab energiasäästlikku ja keskkonnateadlikku ehitust, arvestades
hoonete paigutamisel ilmakaartega, et maksimeerida loomuliku valguse ja
päikeseenergia kasutamist. Planeering näeb ette madala energiatarbega hoonete
rajamise võimaluse, rõhutades kompaktseid ja energiatõhusaid mahtusid ning
paindlikkust taastuvenergia lahenduste kasutamisel, näiteks päikesepaneelid ja
soojuspumbad. Mikroklimaatiliste lahenduste ja läbimõeldud haljastuse, nagu
lehtpuud ja vihmavee taaskasutus kastmiseks, abil vähendatakse energiatarbimist ja
edendatakse kestlikku elukeskkonda. Need põhimõtted tagavad planeeringualal
tervikliku ja säästliku arengusuuna.
Käesolevas detailplaneeringus on toodud järgmised energiasäästu põhimõtted:
1. Hoonete paigutus ilmakaarte suhtes:
13
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Ehitusprojekti asendiplaani koostamisel soovitav paigutada hoonestus nii, et elamute
peamised avad ja fassaadid oleksid suunatud lõuna või edela poole, et maksimeerida
loomuliku valguse ja päikeseenergia kasutust.
2. Hoonete vaheline kaugus:
Jälgida, et hooned (sh abihooned) ei varjaks üksteist, et tagada suurem passiivne
päikeseenergia kasutus.
3. Hoonete kõrgus ja kuju
Energiasäästu optimeerimiseks eelistada lihtsamaid ja kompaktsemaid hoonemahtusid
(näiteks ristkülikukujulised või L-tähe kujulised), kuna keerulised mahud suurendavad
soojakadu. Hoone kõrguse puhul tagada vaba ruum, et oleks võimalik paigaldada
katustele päikesepaneele (hoonete kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 9m,
abihoonetel kuni 3,5 m. Päikesepaneelide tingimused vt ptk 2.3).
4. Haljastus ja energiasääst
Eelistatult kasutada lehtpuid hoonete lõunapoolsetel külgedel (suvel varjab, talvel
laseb päikeseenergia läbi). Paigutada varjutavaid elemente (nt kõrghaljastus) nii, et
need ei takistaks loomulikku valguse kasutamist. Soositud on haljastuslahenduste
kavandamine hoonete jahutamiseks.
5. Säästlikud sademevee lahendused
Projekteerimisel näha ette looduslähedasi ja lokaalseid sademete- pinna- ja pinnasevee
immutamisi. Kasutada katuselt kogutud vihmavett kastmiseks, vähendades
energiatarbimist veesüsteemidest.
6. Soositud on katusehaljastuse rajamine (vt ptk 2.3).
14
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
2.5 Liikluskorraldus
Planeeringulahendusega kavandatakse elamuala juurdepääs Raba tänavalt.
Liikluskorralduse põhimõtted on järgmised:
Raba tänav kavandada rahustatud liiklusega tänavana jagatud tänavaruumi
põhimõttel, kus jalakäija liikumine sõiduteel tehakse tänavalahenduste abil ohutuks.
Detailplaneeringuga on ette nähtud võimalus Raba tänavat ja Linnamäe teed
ühendava jalgtee rajamiseks. Jalgtee lahendus täpsustada projekteerimisel. Soovituslik
kavandada tee osaliselt vett läbilaskva materjaliga (graniitsõelmed).
Näha ette sõiduautodele mahasõit tänavalt, mis on mitte laiem kui 3,5 m.
Lahendada jalakäijate ja jäätmekonteinerite tühjendaja juurdepääs krundile
tänavalt.
Juurdepääsud planeeritavatele kruntidele lahendada arvestades kehtiva
standardiga (hetkel kehtib EVS 843 Linnatänavad.)
Tänava planeerimisel arvestada ruumi kõvakatendilt valguva sademevee
immutamiseks tänavamaal.
Lahendada parkimine krundi siseselt. Parkimiskohad planeerida vastavalt
kehtivatele standarditele (EVS 843:2016).
2.6 Haljastus ja heakord
Tervikliku rohevööndina on säilitatud krunt nr 5 alale jääv põõsastikega kaetud
roheala. Alale võib kavandada jalgtee ja rajada täiendavat haljastust.
Kruntidel võimalusel olemasolevat haljastust säilitada sh planeeritud hoonestusaladel.
Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi viia
hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest
või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted:
Ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtuda põhimõttest, et kõvakattega
alad krundil (sh ehitised ja sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi
haljastatav osa. See tähendab, et tuleb tagada haljastuse osakaal 50% krundist.
Kavandada ehitamine väärtuslikku haljastust säilitades. Projekteeritava hoone
või rajatiste alla jäävate puude raiumiseks taotleda raieluba ja näha ette maksimaalselt
15
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
asendusistutusi omal kinnistul või linna avalikel haljasaladel. Puude likvideerimise
täpsed tingimused lepitakse kokku raieloa väljastamisel, alati on eelistatud puude
säilitamine ja ettenähtud hoonestusala kasutamine sõltub dendroloogilise uuringu
tulemustest.
Eelistatult kasutada lehtpuid hoonete lõunapoolsetel külgedel (suvel varjab,
talvel laseb päikeseenergia läbi). Paigutada varjutavaid elemente (nt kõrghaljastus)
nii, et need ei takistaks loomulikku valguse kasutamist. Soositud on
haljastuslahenduste kavandamine hoonete jahutamiseks.
Sademevete immutamine näha ette omal kinnistul ja kirjeldada lahendust
ehitusprojekti asendiplaani vertikaalplaneeringu joonisel. Projekteerimisel näha ette
looduslähedasi ja lokaalseid sademete- pinna- ja pinnasevee immutamisi.
2.6.1 Ettepanekud rohepunktide rakendamiseks planeeringualal
Keila linna üldplaneeringus pole antud detailplaneeringuala rohepunktide
rakendamise kohustusega alaks määratud. Kuna arendusala on planeeritud täna
looduslikus seisus olevale alale, soovitab Keila linnavalitsus ehitusprojektide
koostamisel pöörata lisatähelepanu planeeringuala haljastuse säilitamiseks ja
elurikkuse suurendamiseks. Soovitused rohepunktide valikuks on järgmised:
Rohepunktide nimekiri (valida 10!):
1. Üks linnu pesakast kahe elamuühiku kohta;
2. Krundil asub püsiv toitmiskoht talvituvatele väikelindudele;
3. Hoone seinad on osaliselt kaetud ronitaimedega (seal, kus võimalik);
4. Hoonetel on haljaskatused;
5. Krundil on vähemalt 1,5 m kõrgune ja 10 m pikkune hekk;
6. Krunt on haljastatud, kuid seal puuduvad klassikalised niidetavad
muruplatsid;
7. Osa krundist on jäetud loodusliku suktsessiooni meelevalda;
8. Krundil ei kasva rohkem kui 5 isendit ühest puu- või põõsaliigist (v.a.
hekid);
9. Krundi haljastus sisaldab ohtralt meetaimi ning pakub mitmekesist toitu
liblikatele ja kimalastele;
10. Krundil kasvab vähemalt 25 kohalikku taimeliiki;
11. Rõdule või terrassile on sisse ehitatud lille- ja taimekastid;
12. Krundile on rajatud vähemalt 10m² suurune köögiviljapeenar;
13. Krundi taimestik koosneb enamuses tarbetaimedest;
14. Kõik krundil kasvavad puud ja põõsad kannavad söödavaid vilju;
16
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
15. Krundil asub vähemalt 20m² suurune kasvuhoone;
16. Hoovis pole kõvakattega alasid, kõik alad on vett läbilaskvad;
17. Krundi kõvapindadele langenud sademevesi kogutakse kokku ja
kasutatakse kastmiseks;
18. Vihmaveemärgala rajamine;
19. Krundil komposteeritakse kõik biolagunevad köögi- ja haljastusjäätmed;
20. Krundi elustiku kujundamisel on arendaja konsulteerinud bioloogiga.
2.7 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted
Keila linnas kehtib Keila linna jäätmehoolduseeskiri, mis on vastu võetud 25.02.2016
Keila Linnavolikogu määrusega nr 6. Korraldatud jäätmeveol on üks veopiirkond –
kogu Keila linna haldusterritoorium. Jäätmeid tuleb koguda sorteeritult, et tagada
nende taaskasutamist.
17
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
ÜVK rajatiste ehitusprojekti(de) koostamiseks esitada taotlus AS Keila Veele
täpsustavate tehniliste tingimuste väljastamiseks.
Projektide edasisel koostamisel tuleb tehnovõrkude asukoht projekteerida võimalikult
ühte koridori (lubatud kujasid arvesse võttes).
3.1 Veevarustus
Veevarustuse lahendus on koostatud Keila Vesi tehniliste tingimuste nr 091023-1
alusel.
Veevarustuse lahendus on toodud Joonis 3 - Tehnovõrkude joonis.
Vee- ja kanalisatsiooni tarbijate koguseks on 3 elamuühikut. Arvestuslik maksimaalne
veehulk ja ärajuhitava reovee kogus on 1,5m 3/d (0,5 m3/ööp elamuühiku kohta).
Kogu detailplaneeringuala on ümbritsetud ühisveevärgigaga kaetud elamute alaga.
Detailplaneeringuala ühendamine ühisveevärgiga on ette nähtud ette De110
ringvõrguna, ühenduspunktid oleksid:
Raba tn veetoru (DN100PE) ots koordinaatidega: 6573649.85;523437.22
Linnamäe tee servas kulgeva veetoru lõigul, sobivalt valitud ühenduskoht.
Igale elamukinnistule on planeeritud üks veevarustuse liitumispunkt, mis rajatakse
tänava-alale vahetult kinnistupiiri juurde kuni 1.0m kaugusele piirist.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustuse trasside põhimõtteline asukoht.
Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning
määratakse edasise projekteerimise käigus.
3.2 Tuletõrjeveevarustus
Elamumaa kruntidele on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni kolm abihoonet vt
Joonis 1 Põhijoonis. Lubatud maksimaalne korruselisus on põhihoonete osas kuni 2
korrust ja abihoonetel 1 korrus.
Tuletõrjeveesüsteem on planeeritud vastavuses:
EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10).
18
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Planeeringuga hõlmatud ala lähistele on rajatud tuletõrjehüdrandid markeeringuga:
TH-182, xy: 6573674.64;523256.94 - Raba tn / Aia tn rismiku piirkons)
TH-27, xy: 6573642.80;523582.59 (Linnamäe tee piirkonnas)
Tagatud veeloovutus piirkonnas kokku on 10 l/sek – 3h jooksul
Elamualale juurdepääs on ainult Raba tänavalt, kus lähim hüdrant paikneb ~240m
kaugusel kaugemast hoonestusalast.
Planeeringu ala sees on ringistatud De110 veetorustikule ette nähtud lisada üks
maapealse asetusega hüdrant. Hüdrantide tööraadius on maksimaalselt ~150m ja
tagavad välise tuletõrjeveevarustuse vooluhulga 10l/s.
Hoonete rajamisel tuleb arvestada Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 22
tuleohutuskuja nõuetega. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17, Lisa 1
liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi
hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Soojuskiirguse leviku mõju
leevendamiseks peab vahemaa tuletõrje veevõtukoha luugist (püstikust) ehitiseni
võrduma ehitise kahekordse kõrgusega, kuid olema vähemalt 10 m. Tuletõrje
veevõtukoha maksimaalne kaugus ehitisest võib olla kuni 150 m.
Elamumaa kruntide ehitisevälise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud hüdrant,
mille asukoht on toodud Joonis 3 - Tehnovõrkude joonis.
3.3 Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt Keila Vesi tehniliste
tingimustele nr 291121-1.
Arvestuslik maksimaalne ärajuhitav reovee kogus on sama mis veetarve ehk 1,5m 3/d
(0,5 m3/ööp elamuühiku kohta).
Detailplaneeringuala ühendamine ühiskanalisatsiooniga on ette nähtud isevoolselt
vahetult planeeringu ala kõrval oleva Raba tn ühiskanalisatsiooni toruga De160, mis
suubub Aia tänava reoveepumplasse.
Isevoolne toru De160 pikendatakse piki teemaad kuni kaugeima kinnistu
hoonestusalani ning igale kinnistule nähakse ette kinnistupiiri juurde (kuni 1m)
liitumispunkt.
Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsiooni trasside põhimõtteline
asukoht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid
täpsustatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus.
19
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
3.4 Sademeveekanalisatsioon
Sademevesi hoonete katustelt ning teedelt tuleb immutada kinnistute sees. Välistada
tuleb sademevee valgumine naaberkinnistutele ning mistahes liigvee sattumine
olmekanalisatsiooni süsteemi. Sademevee osas ei ole lubatud sademevee valgumine
ka tänavamaale.
Sademe-, pinna- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.
Projekteerimisel näha ette looduslähedasi ja lokaalseid sademete- pinna- ja pinnasevee
immutamisi.
Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu
maapinnast. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistule, vaid see tuleb immutada
omal krundil. Tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine.
Sademevee suunamiseks kantakse ehitusprojekti koostamisel asendiplaani joonisele
põhimõttelised kõrgusarvud. Enne hoonete ehituslubade taotlemist tuleb
planeeringualale koostada tee- ja tehnovõrkude projektid ning taotleda ka nende
ehitusload.
3.5 Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahendus on koostatud Elektrilevi OÜ poolt 16.10.2023 väljastatud
tehniliste tingimuste nr 460733 alusel.
Planeeritud kruntide elektrivarustus nähakse ette olemasoleva alajaama
AJ12027:(Saue) fiidri F7 baasil. Kolmele planeeritavale elamukrundile nähakse ette
elektrivarustus Linnamäe tee ääres paiknevast mastist 22 rajatava 0,4 kV
maakaabelliiniga.
Elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud teemaale kinnistute piiridele 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilp. Liitumiskilbid on ette nähtud kruntide piiridele vastavalt
võrguvaldaja soovitusele mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt
teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Planeeritava tänava äärde
nähakse ette perspektiivse 0,4 kV maakaabli koridor.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivõrgu
väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
20
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
3.6 Sidevarustus
Sidevarustuse lahendus on koostatud AS Telia Eesti tehniliste tingimuste nr 38383481
alusel.
Projekti koostamisel tuleb teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste
paiknemine looduses, s.h liinirajatiste sügavused. Enne tööde alustamist teostada
Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus tuleb fikseerida
olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste
kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused. Liinirajatise
kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist. Telia sidetrassiga ühendamine on lubatud teostada ainult
sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.
Koostatud lahendus kajastub Joonis 3 - Tehnovõrkude joonisel, kus on näidatud
sidekaablite põhimõtteline asukoht. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku
põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KEI-133. Planeeritavad sidekaevud ei tohi
jääda planeeritava sõidutee alale
Sidekaablite täpsed asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Teedele on ette nähtud perspektiivne trassi asukoht siderajatise projekteerimiseks.
Igale kinnistule on ette nähtud rajada eraldi omaette ühendus tänavamaale
projekteeritud siderajatisest. Soovitav on sideühenduse punkt projekteerida
planeeritud elektriühendusega samas asukohas.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Sisevõrkude
tehniline lahendus näha ette tööprojekti kooseisus.
3.7 Soojavarustus
Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada
tsentraalset soojavarustust. Hoonete soojavarustus tuleb lahendada individuaalküttena.
Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi
soojuspumbad ja maaküte.
Kõrghaljastuse säilitamiseks on soovitatav maaküte paigaldada sissesõidutee ja
parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala alla või vertikaalsena. Maaküte
kavandamiseks ettenähtud ala, tuleb määrata hoone projekti asendiplaanil.
21
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
3.8 Tänavavalgustus
Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida
nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Teede valgustusklassid täpsustada enne projekteerimise algust ja kooskõlastada
tellijaga.
Raba tänava valgustus kavandada terviklikult. Planeeringuga ette nähtud teedele
projekteerida LED-valgustitega teevalgustus. Valgustuse juhtimiseks on vajalik rajada
uus valgustuse juhtimiskilp, mille tehniline lahendus täpsustada enne tööjooniste
koostamist, kas see on planeeritud liita olemasoleva KOV valgustuse
juhtimissüsteemi. Sellest tulenevalt on vajalik kilpi ja valgustitele
juhtimiskontrollerite projekteerimine.
3.9 Kinnistul paiknev puurkaev
Puurkaev (sh ka sellega seotud ja amortiseerunud veetorud) on ette nähtud
likvideerida. Puurkaevu likvideerimiseks on projekteerimisel vajalik koostada
puurkaevu sulgemise projekt, kus vanad ja mitte töötavad veetorud näha ette välja
kaevata (planeeritava hoonestuse all ja planeeritavate teede all) ja muudel aladel
minimaalselt torude otste sulgemine veetihedalt.
4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA
EELDATAVALT KAASNEDA VÕIVAD
MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA
KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU
LOODUSKESKKONNALE
Planeerimisseaduse ja detailplaneeringu lähteülesande kohaselt on vajalik hinnata,
milliseid detailplaneeringu elluviimisega keskkonnamõjusid võib kaasneda kolme
elamukrundi rajamisega olemasoleva aedlinna tupiktänava lõppu. Planeeringuala asub
rahulikus ja väljakujunenud aedlinna piirkonnas. Detailplaneeringulahendus lähtub
Keila linna üldplaneeringu põhimõtetest. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 ei ole uute elamute kavandamine olulise
keskkonnamõjuga tegevus. Planeeritaval alal ei ole ette näha planeeringuga
kaasnevaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas planeeringu elluviimine võib mõjutada piirkonda
erinevates valdkondades, võttes arvesse säästliku ja tasakaalustatud arengu
põhimõtteid.
22
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
4.1 Majanduslikud mõjud
Keila Linnavalitsus on detailplaneeringu koostamist põhjendanud järgnevalt:
Majanduslikult on planeering Keila linna huvidega kooskõlas, kuna aitab korrastada
antud piirkonna ning võtta maa kasutusse viisil, mis sobib linnaruumi ja toetab linna
arengut. Planeering loob võimaluse tõsta Keila konkurentsivõimet teiste linnade
kõrval, pakkudes kvaliteetset ja atraktiivset elukeskkonda, mis toetab elanike arvu
kasvu ning aitab säilitada olemasoleva miljöö elujõulisust. Uute väikeelamute
kavandamine olemasoleva elurajooni äärde tugevdab linna positsiooni peresõbraliku
ja looduslähedase elukeskkonnana, mis on oluline väljarände vältimiseks ja
kinnisvaraturu atraktiivsuse tõstmiseks. Samuti loob see täiendavaid maksutulusid ja
edendab kohaliku kinnisvaraturu aktiivsust.
Kohalikud investeeringud ja tulud:
Elamukruntide arendamine toob kaasa investeeringuid ehitussektorisse ning loob
võimaluse Keila linnale täiendavate maksutulude laekumiseks, sealhulgas maamaksu
näol.
Töökohtade loomine: Arendusprotsess loob ajutiselt töökohti ehitustööde käigus
ning hiljem võib suurendada ka kohalike teenusepakkujate (ehitajad, haljastusfirmad)
nõudlust.
Kinnisvaraturu mõju: Uute elamukruntide lisandumine suurendab kinnisvaraturu
aktiivsust, pakkudes võimalust täita kasvavat nõudlust Keila linnas väikeelamute
järele.
Kokkuvõttes võib öelda, et detailplaneeringulahenduse elluviimisega ei kaasne olulisi
negatiivseid majanduslikke mõjusid. Uute elamukruntide rajamine toob pigem
positiivseid majanduslikke mõjusid, nagu piirkonna heakorrastamine, elukeskkonna
kvaliteedi tõus ja kohaliku kinnisvaraturu aktiveerimine. Uued elanikud suurendavad
maksutulu ja toetavad kohalike teenuste ja infrastruktuuri arengut, samas kui
elamispinna pakkumine rahuldada Keila linna väikeelamu kruntide nõudlust ja tõstab
Keila konkurentsivõimet teiste linnade kõrval.
4.2 Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringualale on tagatud heas korras juurdepääsutee - Raba tänav ning ala
on võimalik hästi siduda ümbritsevate rekreatsioonialadega läbi jalg- ja jalgrattateede
võrgustiku.
Kolme elamukrundi planeerimine Keila aedlinna, Raba tänava lõppu toob kaasa
mitmesuguseid positiivseid sotsiaalseid mõjusid, mis mõjutavad naabruskonda ja
kogukondlikku elu. Kolme uue väike- elamu ehitamine olemasoleva hooldamata
haljastusega ala asemele säilitab piirkonna rahuliku iseloomu ja teataval määral
parandab piirkonna heakorda ning hooldatust. Olemasolev amortiseerunud,
23
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
mahajäetud (ja mitte töötav puurkaev) likvideeritakse ning territoorium
heakorrastatakse.
1. Naabruskonna integratsioon: Aedlinna struktuuri järgides ja tupiktänava rahuliku
iseloomu säilitades luuakse elukeskkond, mis soodustab kogukondlikkust ja
sotsiaalset sidusust. Uute elamukruntide rajamine toimub viisil, mis arvestab
olemasoleva aedlinna struktuuri ja piirkonna rahulikku iseloomuga. Aedlinn on
roheline ja peresõbralik piirkond, kus on oluline hoida elukeskkonna tasakaalu,
soodustades kogukondlikku elu. Tupiktänava lõppu rajatud elamud ei tekita liigset
liikluskoormust ega segavaid tegureid, mis võiksid piirkonna rahu ja vaikust häirida.
Selline lähenemine aitab luua keskkonna, kus naabrid tunnevad üksteist, suhtlevad
rohkem ja loovad tugeva kogukonnatunnetuse, mis aitab tagada sotsiaalse sidususe
ehk kogukonna liikmete vahelise usalduse ja koostöö.
2. Teenuste koormus: Uued elanikud võivad suurendada kohalike avalike teenuste (nt
haridusasutused, tervishoid) ja infrastruktuuri (teed, ühistransport) kasutuskoormust.
Samas pole kolme elamukrundi lisandumine märkimisväärne koormuse lisandumine.
3. Liiklus ja ohutus: Tupiktänava lõppu kolme elamukrundi rajamine ja Raba tänava
jagatud tänavaruumi põhimõttel planeerimine tagab liikluskoormuse ja -kiiruse
kontrollituse. Arvestatud on jalakäijate liikluse võimalike suundadega – tagatud on
jalgsi liikumise võimalused Linnamäe tee suunas.
Kokkuvõttes ei ole kolme elamukrundi rajamisel ette näha olulisi negatiivseid
sotsiaalseid mõjusid. Eeldatavalt on sotsiaalsed mõjud pigem positiivsed, tugevdades
kogukondlikkust ja piirkonna elukeskkonda.
4.3 Kultuurilised mõjud
Kultuurimälestiste riikliku registri alusel ei asu detailplaneeringualal ühtegi mälestist.
Samuti ei jää detailplaneeringu alale ühegi mälestise kaitsevöönd ega paikne muid
väärtuslikke maastikuelemente. Detailplaneeringus kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt mälestisele negatiivset mõju.
Kolme elamukrundi planeerimisega Keilas aedlinna tupiktänava lõppu kaasnevad
kultuurilised mõjud, mis peegelduvad piirkonna ajaloolise ja visuaalse terviklikkuse
säilitamises. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud Keila aedlinna traditsioonilise
struktuuri ja miljööga, et hoonete suurus, kaugused ja haljastus oleksid kooskõlas
piirkonna ajaloolise iseloomuga. Samuti on oluline, et uus elukeskkond säilitaks
rahuliku, looduslähedase ja kogukondliku aedlinna elustiili, mis tugevdab piirkonna
mainet peresõbraliku ja tervislikku elukeskkonda pakkuvana.
Ajaloolise aedlinna struktuuriga arvestamine: Planeering arvestab Keila aedlinna
traditsioonilist struktuuri, hoonete mahte, kaugusi ja haljastuse rolli, et säilitada
piirkonna visuaalne ja ajalooline terviklikkus.
24
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
Elukeskkonna kvaliteedi säilimine: Aedlinlik elustiil, mis hõlmab rahulikku,
looduslähedast ja kogukondlikku elukeskkonda, jääb uutele elanikele kättesaadavaks
ja tugevdab piirkonna mainet peresõbraliku asumina.
Olulisi negatiivseid kultuurilisi mõjusid detailplaneeringulahenduse elluviimisel ei
kaasne. Eeldatavalt on kultuurilised mõjud positiivsed, kuna uus arendus säilitab
piirkonna ajaloolise aedlinna iseloomu ja toetab elukeskkonna väärtustamist.
4.4 Mõjud looduskeskkonnale
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad;
hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse
üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakenduse andmetele (29.10.2024) ei asu detailplaneeringu alal ega selle
lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid ega ühtegi kaitstavat loodusobjekti.
Keila linna üldplaneeringu kohaselt ei paikne antud alal rohelise võrgustiku elemente.
Käesoleval ajal on tegemist olemasoleva põõsastikega liigendatud pool-looduslikus
seisus oleva alaga. Väärtuslikku kõrghaljastust detailplaneeringualal ei paikne.
Mõjud ala olemasolevale taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui
on vajalik rajada uusi ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade
ja teede ehitamisega kaasneb taimkatte eemaldamine. Krundisuurused ja teised
detailplaneeringus toodud tingimused võimaldavad olemasoleva taimkatte osalist
säilitamist.
Mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja
valgushäiringute näol. Samuti kaob suures osas hoonete ja teede ehitusega loomadele
sobiv pool-looduslik elukeskkond, eelkõige senised põõsastikud.
Kokkuvõttes on looduskeskkonnale avalduvad mõjud negatiivsed, kuid olulist
negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale ei avaldu, kuna alale ei paikne
kaitstavaid loodusobjekte, rohelise võrgustiku elemente ega väärtuslikku
kõrghaljastust.
5 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA
KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Käesolev detailplaneering keskkonnaohtlikke tegevusi ette ei näe. Planeeritud maa-ala
heakorrastamine ja kaasaegse uushoonestuse planeerimine on positiivse
keskkonnamõjuga. Oluline on, et ka projekteerimise ja ehitamise faasis tagatakse
25
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest ja muudest nõuetest ning headest tavadest
kinnipidamine.
Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnakaitse
abinõusid:
1. Hoiduda tuleb raietöödest raierahu perioodil lindude pesitsemise ajal. See
põhimõte kehtib juba täna terves Keila linnas sh. puisniitudel ja erinevate
maastikuhooldustööde teostamisel.
2. Kruntidel võimalusel maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust säilitada sh
planeeritud hoonestusaladel .
Kõrghaljastusega külgnevate jalgtee trajektooril tee servades tuleks koostöös
kutsetunnistusega arboristiga läbi viia hooldusraied: 1.5 m ulatuses raja servast
eemaldada liikumist takistavate puude oksad, samuti võtta maha murudmisohtlikud,
haiged ja oma eluea lõpul olevad puud ning eemaldada võsa.
Raja äärde võib jätta üksikuid valitud noori puid ja jätta ruumi põõsastikule, et
ei oleks sirgete servadega tehisliku ilmega koridor vaid loodusliku ilmega rada.
Kõik jalgtee vahetus servas asuvate puude kuivanud oksad tuleb eemaldada
kutsetunnistusega arboristi poolt.
3. Planeeringuala võsast ning vajadusel haigetest puudest puhastamise käigus tuleb
jälgida, et ei vigastataks elujõulisi säilitatavaid puid.
4. Jäätmeid tuleb koguda sorteeritult, et tagada nende taaskasutamist.
5. Planeeritud maa-ala haljastuse lahendamine tuleb koostada hoone
ehitusprojektis või eraldi haljastuse projektiga. Pärast uusehitiste valmimist tuleb
krundid heakorrastada ja rajada haljastus vastavalt projektile.
6. Soovitused rohepunktide valikuks on toodud ptk 2.6.1.
7. Alale ulatuvad liiklusmüra tasemed peavad vastama KeM määrus nr 71 lisas 1
kehtestatud II kategooria (elamualad) müratasemetele.
8. Ehitusmüra on reguleeritud ajavahemikul 21.00-07.00, mil see ei tohi läheduses
asuvatel müratundlikel aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
9. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella
07.00-19.00.
10. Tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need ei oleks suunatud müratundlike
hoonete poole ning tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes“
ja sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid § 3 toodud
piirväärtuseid.
11. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi1 alusel levivad
detailplaneeringu alal normaalse (30-50 kBq/m3) radoonisisaldusega pinnased.
Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
12. Õhksoojuspumpsüsteemide puhul peab olema tagatud naaberkinnistutele leviva
tööstusmüra normtase vastavalt Keskkonnaministri määrusele, vastu võetud
1
Eesti Geoloogiakeskus, 2008
26
SFÄÄR
PLANEERINGUD
KEILA LINN, Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneering.
Töö nr 23/4
16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ (aluseks võtta tööstusmüra sihtväärtus elamumaa
aladel päeval 50dB ja öösel 40dB). Projektis näidata korruseplaanil ja asendiplaanil
soojuspumba asukohad. Soojuspumpade õhuvool suunata oma kinnistule nii, et see ei
häiriks naaberkinnistu elanikke.
13. Alajaama asukoht peab vastama majandus-ja taristuministri 25.06.2015
määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub
alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest. Alajaama müratase peab vastama KeM
määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele.
14. Projektide edasisel koostamisel tuleb tehnovõrkude asukoht projekteerida
võimalikult ühte koridori (lubatud kujasid arvesse võttes).
15. Planeeritavate hoonete puhul arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE AJAKAVA
Detailplaneeringu elluviimise alustamine 2 aastat kehtestamisest.
Detailplaneeringu elluviimine kuni 10 aastat kehtestamisest.
Enne hoonete ehituslubade taotlemist tuleb planeeringualale koostada tee- ja
tehnovõrkude projektid ning taotleda ka nende ehitusload.
27
EE
ET
MÄ
NA
LIN
KRUNT-6
EV 100%
- -
39m² -
Raba tn T4
29601:001:0276 KRUNT-3
KRUNT-1
EP 100%
EP 100% Transpordimaa KRUNT-2
Ühendus olemasoleva
EP 100% 2 1+3
2 1+3 veetoru ja isevoolse
3449 m²
KRUNT-5 2 1+3 937 m² 280m² kanalisatsooniga
1015m² 305m²
HP 100%
907 m² 270m²
- -
368m² -
Päästeameti
5.51
põhiauto RABA TÄNAV
ümberpööramiskoht
D=18-18.5m
KRUNT-4
LT 100%
- -
359 m² -
PÕHIJOONISE LEPPEMÄRGID
KEILA LINN
RABA TN T4
DETAILPLANEERINGU ESKIIS
LEPPEMÄRGID:
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS:
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI TÄHIS
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
Raba tn T4 OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE AADRESS
29601:001:0276 OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE TUNNUS Hoonete suurim
Hoonete suurim lubatud arv krundil
Transpordimaa OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE lubatud korruselisus
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SUURUS põhihoone+abihoone
3449 m²
PLANEERITAVA KRUNDI PIIR
Suurim lubatud
Krundi planeeritav
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: suurus (m²)
ehitisealune pindala
(m²)
VÄIKEELAMU MAA
EP
(kataster: elamumaa)
LT TEE JA TÄNAVA MAA
(kataster: transpordimaa)
HALJASALA MAA
HP
(kataster: üldmaa)
KRUNDI HOONESTUSALA
ABIHOONE HOONESTUSALA
Keila linn. Raba tn T4 detailplaneering Töö nr:
OÜ Sfäär Planeeringud
3 KRUNDI NUMBER Pärnu mnt 160E
Planeeringulahendus
23_4
10152 Tallinn
ILLUSTRATIIVNE SOOVITUSLIK
Tel +372 52 28 387
[email protected]
JUURDEPÄÄSU ASUKOHT PLANEERITAVALE KRUNDILE reg nr 12459100
Joonis: Joonise nr:
ILLUSTRATIIVNE JALGRAJA PAIKNEMINE
Asendiplaan 1
Tellija:
ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND Vastutav spetsialist: Keila Linnavalitsus
Kerttu Kõll
ELEKTRIKAABLI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
Volitatud maastikuarhitekt ekspert tase 8 Kuupäev: Mõõtkava:
26.11.2024 1:1000
Olemasolev alajaam
LEPPEMÄRGID:
AJ12027:(Saue)
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITAVA KRUNDI PIIR
KRUNDI HOONESTUSALA
ABIHOONE HOONESTUSALA
ILLUSTRATIIVNE JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE KRUNDILE
ILLUSTRATIIVNE JALGRAJA PAIKNEMINE
OLEMASOLEVA KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND
W W PLANEERITUD ELEKTRI 0,4 KV MAAKAABEL
W1 W1 W1 PLANEERITUD ELEKTRIKAABEL HOONETENI
PLANEERITUD LIITUMISKILP JA JAOTUSKILP
LIKVIDEERITAV TEHNOVÕRK
ELEKTRIKAABLI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
V1 V1 V1 PLANEERITUD VEETORUSTIK
K1 K1 K1 PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOON
V1 V1 PLANEERITUD ÜHISVEEVÄRGI LIITUMISPUNKT
K1 K1 PLANEERITUD ÜHISKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT
PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON
TEE
Ühendus olemasoleva
E
veetoruga Õhuliini mast 22
MÄ
NA
LIN
KRUNT-6
EV 100%
W
Olemasolev sidekaev - -
LIITUMISKOHT 39m² -
KEI-133
W
V1
W
V1
TTH-182
V1 KRUNT-3
KRUNT-1
V1
EP 100%
W
EP 100% KRUNT-2
V1 Ühendus olemasoleva
V1 EP 100% 2 1+3
2 1+3 veetoru ja isevoolse
V1
KRUNT-5
W
2 1+3 937 m² 280m² kanalisatsooniga
V1 1015m² 305m²
HP 100% V1 W 907 m² 270m²
- - V1
W
V1
368m² - W
W1
V1
W1
V1 W
W
V1 V1 V1
V1 W K1 K1
V1
W
W1
V1
W
V1 K1 W Päästeameti
1
5.51
V1 K
K1
põhiauto RABA TÄNAV
V1
V1 K1 W
V1 K1
V1 K1 W W
V1 K1
K1 W
V1
V1 K1
K1
W ümberpööramiskoht
V1 K1
V1 D=18-18.5m
V1 K1
K1
V1 K1
KRUNT-4 V1
V1
K1
V1
LT 100%
- -
359 m² -
Keila linn. Raba tn T4 detailplaneering Töö nr:
OÜ Sfäär Planeeringud
Pärnu mnt 160E 23_4
10152 Tallinn Planeeringulahendus
Tel +372 52 28 387
[email protected]
reg nr 12459100
Joonis: Joonise nr:
Tehnovõrkude joonis 3
Tellija:
Vastutav spetsialist: Kerttu Kõll Keila Linnavalitsus
Volitatud maastikuarhitekt ekspert tase 8
VK osa: Toomas Piirsalu OÜ Kiirvool Kuupäev: Mõõtkava:
Kontrollis: Janne Tekku OÜ Entec Eesti 26.11.2024 1:1000
Meie: 05.12.2024 nr 7-4/1056-1
Päästeamet Põhja päästekeskus
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected]
Keila linn Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr
133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused” §-le 3 palume Teil kooskõlastada “ Keila linn Raba tn T4 kinnistu ning lähiala
detailplaneering”.
Detailplaneeringu materjalid on lisatud käesolevale kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Koostaja:
Diana Vällo
[email protected]
Keskväljak 11 T: +372 6790 700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422
76608 Keila
[email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101
Estonia
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Päästeamet Põhja päästekeskus " <
[email protected]>, "TA Info" <
[email protected]>, "Põllumajandus- ja Toiduamet" <
[email protected]>
Teema: Keila linn Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Kuupäev: 2024-12-05 10:55
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saadame teile Keila linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokumendi Keila linn Raba tn T4 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine , mis on registreeritud 05.12.2024 numbriga 7-4/1056-1.
Lugupidamisega
Keila Linnavalitsus
Kontaktinfo
Keila Linnavalitsus
Keskväljak 11, 76608, Keila
Telefon: (+372) 679 0700
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>