dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 5. detsember 2024
Viit
9.3-1/24/11182-2
Registreeritud
5. detsember 2024
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2024
Vastutaja
Liis Korp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-12411182-2 05.12.2024 Väljaminev dokument.asice401 KB

Sisu (failidest)

Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 06.11.2024 nr 6-1/135-21 [email protected] Meie 05.12.2024 nr 9.3-1/24/11182-2 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse §127 lõigete 1 ja 2 alusel kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17,Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Ida tn L1 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Amet on oma seisukoha planeeringule varasemalt (18.07.2023) esitanud kirjaga nr 9.3-1/23/4075-2. Planeeritav ala asub Paldiski linnas Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Pallase haljasala 6, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu ja Ida tn L1 katastriüksustel. Planeeringu koostamise käigus on lisandunud planeeringualaga Vahtra (katastritunnus 58001:005:0056) katastriüksus. Planeeringuala suurus on 95,78 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualal olevate maaüksuste sihtotstarbe määramine riigikaitsemaaks ning ehitusõiguse määramine riigikaitselise funktsiooniga ehitiste ehitamiseks. Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus Paldiski põhjalinnaku arendamiseks. Arendus hõlmab uute kasarmute, remondihallide, garaažide, ladude, büroopindade või muude riigikaitseliste hoonete ehitamist. Samuti on alale planeeritud 100 m pikkune lasketiir. Lisaks on planeeritud ehitusõigus Paldiski Päästekomando uue kompleksi rajamiseks. Tegemist on Paliski linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringus on ette nähtud liita Tallinna mnt 7, Tallinna mnt 9, Tallinna mnt 11, Tallinna mnt 17, Tallinna mnt 21, Tallinna mnt 23, Vanatalu, Pallase haljasala 6 ja Vahtra kinnistud krundiks pos 1, mille sihtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Krunt pos 2 moodustatakse Tallinna mnt 23 kinnistust ning sellegi sihtotstarbeks on määratud riigikaitsemaa. Krunt pos 3 on olemasolev transpordimaa sihtotstarbega Ida tn L1 kinnistu. Krunt pos 4 moodustatakse Vanatalu kinnistust ning selle sihtotstarbeks on määratud transpordimaa. Pos 1 krundile on määratud ehitusõigus kuni viie maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: kasarmud, remondihallid, garaažid, laod, büroopinnad. Krundile on kavandatud 100 m pikkune lasketiir. Lisaks võib krundile rajada Kaitseväe üksuste väljaõpet toetavaid rajatisi (spordiväljakud, takistusrajad jms). Krundile võib ehitada Kaitseväe linnaku toimimiseks vajalikke rajatisi, mis on kõrgemad kui 20 meetrit maapinnast (eraldiseisvad mastid, radarid jms). Pos 2 krundile on määratud ehitusõigus kuni kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega Paldiski Päästekomando toimimiseks vajalike hoonete ehitamiseks. Krundile on lubatud ehitada kuni seitsme maapealse korrusega treeningtorn. Pos3 ja 4 on transpordimaa. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud muu hulgas järgnev:  „Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.“  „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.“  „Hinnata ehitusprojekti koostamisel riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32. Vajadusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Riigitee omanik ei võta endale kohustusi kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.“  „Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada.“ Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Detailplaneeringus kavandatud lasketiiru planeerimiseks on koostatud mürauuring. Kokkuvõtvalt on modelleerimise tulemustest näha, et lähimatel elamualadel on päevane mürasoovituslik normtase (65 dB) ületatud ainult aktiivse harjutuspäeva tüüpilises päevases olukorras (TP1), normtaseme ületus on 1-2 dB. Tüüpilise päeva TP1 olukorras on arvestatud, et lastakse kõigi lasketiiru väikesekaliibriliste relvadega (püstolid 9 mm, püstolkuulipildujad 9 mm, automaatrelvad 5.56 mm ja automaatrelvad 7.62 mm). Antud olukorda võib pidada halvimaks võimalikuks olukorraks, mis tegelikult ei pruugi antud mahus realiseeruda. Teiste modelleeritud müraolukordade puhul soovituslikku normtaset ületatud ei ole.“ Nimetatud mürauuringut materjalide seas ei leidu, seega ei saa amet müraolukorrale hinnangut anda. Amet juhib tähelepanu, et lisaks lasketiirule võivad mürahäiringut tekitada ka muud planeeringualal toimuvad tegevused: remondihallist tulenev müra, ladustamisel tekkiv müra, raskeveokid jmt. Arvestada ka teiste müraallikatega ning vajadusel võtta kasutusele leevendusmeetmed.  Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Lähimatel elamualadel ületatakse päevast soovituslikku normtaset (65 dB) ainult modelleeritud aktiivse harjutuspäeva korral (1-2 dB). Kavandatud välilasketiiru ümbritsevad kolmest küljest pinnasvallid, mis töötavad ka müra vähendamise meetmetena, kuid lasketiiru edelakülg on avatud, mistõttu levib laskmiste müra edela ja lääne suunas lähimate elamuteni (Mooniõie tn) peaaegu tõkestamatult. Müra leevendamiseks on otstarbekas erinevaid leevendusmeetmeid kombineerida: Organisatoorsed meetmed (ajalised piirangud lasketiiru kasutamisel, relvatüüpide kasutuse piiramine). Otsesed meetmed (mürakaitsevallide ja müratõkkeseinte rajamine).“ Ameti hinnangul on asjakohane, peale leevendusmeetmete kasutuselevõttu, planeeringualalt levivaid müratasemeid uuesti mõõdistada, veendumaks leevendusmeetmete tõhususes. Lisaks soovitame seirata müra maksimaalseid tasemeid. Müra leevendusmeetmete valikul ning hindamisel soovitame kaasata kohalikke elanikke.  Detailplaneeringu realiseerumisel võib suureneda ka liiklus ning tekitada häiringut läheduses elavatele inimestele. Liiklusmüra tasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).  Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi 2(3) müratundlike hoonetega aladel ületada edaspidi KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.  Seletuskirjas on kirjutatud: „Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”, valides sobiva ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna tagamiseks.“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liis Korp vaneminspektor Põhja regionaalosakond 5552 5830 [email protected] 3(3)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →