dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 12. detsember 2024
Viit
9.3-1/24/11807-2
Registreeritud
12. detsember 2024
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Raasiku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2024
Vastutaja
Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-12411807-2 12.12.2024 Väljaminev dokument.asice403 KB

Sisu (failidest)

Raasiku Vallavalitsus Teie 12.11.2024 nr 7-1/29-20 [email protected] Meie 09.12.2024 nr 9.3-1/24/11807-2 Meierei 34 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133 kooskõlastamiseks Raasiku vallas Raasiku alevikus, Meierei 34 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeritav ala asub Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ning osaliselt Meierei tänav ja Meierei põik katastriüksused. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamumaa katastriüksusteks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused kahe korteriga elamu ja nende abihoonete ehitamiseks, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud:  „Kuna planeeritava kinnistu lõunapoolses osas on vastavalt radooni mõõtmise raportile pinnase radoonisisaldus kõrge, tuleb hoonete kavandamisel näha ette radooniohjemeetmed: Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile ka tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon). Tihendada ja hermetiseerida tuleb kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe. Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.“  „Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda kahekihilise igihalja heki rajamine tänavate poolsetesse krundi servadesse (täpne lahendus anda hoonete ehitusprojektides), hoone arhitektuuris arvestada, et hoones olevaid eluruume planeerida tänavatest kaugemale külge, hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel tagada nõuetekohane mürapidavus. Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed elamutes tagatud ja puudub vajadus müratõkkeseinte rajamiseks (Raasiku alevikus ei ole varasemalt müratõkkeseinu paigaldatud, aleviku ilmega sobitumiseks tuleb eelistada nende mittekasutamist). Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt planeeritavatele elamutele kasutuslubade väljastamise ajaks.“  „Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.“ Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  „Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette kaitstmata põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“  „Meierei põik ja Meierei tänava äärde on ette nähtud kergliiklusteede valgustus. Tänavavalgustuse projekteerimisel võtta kasutusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000- 4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid.“ Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu ja juhib tähelepanu järgnevale:  Seletuskirjas punktis 11.1. on välja toodud: „Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb riigitee läheduses, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Meierei tn 36 DP alal teostatud liiklusmüra mõõtmiste ja hinnatud müratasemete arvutuste alusel võib järeldada, et Meierei tn 34 kinnistu planeeringualal müra tasemed ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi II-kategooria alal nii päevasel kui ka öisel ajal.“ Amet on varasemalt kooskõlastanud Meierei tn 36 detailplaneeringu ning analüüsinud piirkonna müraolukorda mürauuringu alusel, milles oli hinnatud kahe müraallika mõju, millest üks on autoliiklus, teine rongiliiklus. Meierei tn 34 kinnistul võib eeldada samalaadset olukorda. Amet arvestab varasemalt tehtud uuringuga ning müranormide vastavusega keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtustega, mis on päevasel ajal 60 dB (hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB).  Seletuskirjas punktis 11.1. on välja toodud: „Üldvibratsiooni kaalutud kiirenduse piirväärtuseks on 0.0126 m/s2 päevasel (07.00–23.00) ja 0.00883 m/s2 öisel (23.00– 07.00) ajal. Vibratsiooni võnkekiirenduse mõõtmistulemuste kohaselt (on näha, et Meierei tn 36 kinnistul võib kaubarongide möödasõidul esineda vibratsioon maksimaalsete väärtustega kuni 0.0004 m/s2, mis on 22 korda madalam kui sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 kehtestatud öine piirväärtus.“ Amet arvestab Meierei tn 36 tehtud üldvibratsiooni mõõtmistega ka Meierei tn 34 detailplaneeringu puhul.  Seletuskirja punktis 4.1 on välja toodud: „Kinnistut läbivate tehnovõrkude piirangud trassi teljest või äärmise toru/traadi teljest: madalpinge õhuliin 2+2 m. Maa-alustel torustikel on kaitsevööndid 2+2 m trassi teljest ja maa-alustel kaabelliinidel on kaitsevööndid 1+1 m trassi teljest.“ Amet juhib tähelepanu, et on vaja arvestada õhuliinidest tulenevate ohtudega ning vajadusel hinnata elektromagnetvälja mõju vastavust sotsiaalministri 21.02.2002 nr 38 määruse ”Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine” nõuetele.  Seletuskirjas punktis 14.1 on välja toodud: „Hoonete projekteerimisel arvestada sellega, et kõrvalasuva staadioni valgustus põhjustab õhtuti piirkonnas tugeva valgusreostuse ning sellega peaks arvestama nt magamistubade või elutoa akende asukohtade valikul“. Amet juhib tähelepanu, et arvestada valgusreostusega planeeritaval alal ning vältida ülemäärast valgustamist planeeritavate hooneteni, vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 2(3)  Amet juhib tähelepanu, et arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.  Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;  Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.  Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Jaroševitš vaneminspektor Põhja regionaalosakond 55674859 kristina.jaroševitš@terviseamet.ee 3(3)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel