Töö nr: 24005106| 02.12.2024
Riigitee nr 11 Tallinna
ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula
kogujatee põhiprojektiga
kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee
ehitus
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2024
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 10
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 12
4.3. Võõrliigid.................................................................................................................................. 12
4.4. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 13
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 14
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 16
4.7. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17
4.8. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojekti ühele osale – Rahula kogujatee ehitusprojektile.
Kavandatav tegevus paikneb Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga november 2024.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
5
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning
vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub uue
teelõigu rajamine olemasolevast sõiduteest eemale).
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
6
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla lõigul km 17,7-20,0 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine
kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine, km 19,85 Rahula tagasipöördekoha
likvideerimine ja kogujatee ehitus.
Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale.
Plaani- ning vertikaallahendus
Käesoleva projekti raames rajatakse kogujatee ja sellega paralleelne kergliiklustee koos
valgustusega orienteeruvalt lõigus PK 7+89 kuni 9+55. Ülejäänud kergliiklustee lõik Rahula-Saku
teest kuni käesoleva projektiga projekteeritud kergliiklusteeni koos valgustusega rajatakse
eraldiseisva projekti alusel.
Uue kogujatee ristlõike valimisel on lähtutud järgnevast: tegemist on kõrvalmaanteega,
projektkiirus 70 km/h (osaliselt 50 km/h) ning liiklussagedus on <4000 a/ööp.
Kogujatee algus on kavandatud selliselt, et nähtavuskolmnurgad Rahula-Saku teel oleksid tagatud.
Kogujatee lõpp on kokku viidud olemasoleva Saku-Kanama teega (plaanigeomeetria lõigu lõpus
projektkiirusele 50 km/h).
Väikese raadiusega kõverate korral on projekteeritud sõidutee laiendid 1,0m ja 0,60m, raadiused
vastavalt 60m ja 105m. Viraaž 4% on projekteeritud kolme kurvi (R=60m;R=300m ja R=105m).
Sademeveed on juhitud tee kõrval asuvatesse pikikraavidesse või kohtades, kus maapind langeb
teest eemale, maapinnale.
PK 7+52 ja PK 9+26 on projekteeritud künnised. Künniste parameetrid vastavalt projektkiirusele 50
km/h.
Kõrvalmaanteel nr 11345 Rahula- Saku teele on projekteeritud tee telg olemasoleva telje asukohta.
Väikese raadiusega kõverale on projekteeritud viraaž 4% ja sõidutee laiend parempoolsele
sõidurajale (sisekurvi).
Riigiteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 19,8 asuv tagasipöörde koht varustatakse tõkkepuudega ning
suletakse tavaliikluse jaoks. Tõkkepuude süsteemi on võimalik kasutada erijuhtudel.
Projektis on ette nähtud 5 jalgteelüli rajamine. Käesoleva projektiga ehitatakse välja jalgratta-ja
jalgtee (edaspidi ka JJT) kogujatee kõrvale vahemikus Pk 7+98 – 9+55 paremale poole teed. Kuni Pk
8+81 on JJT sõiduteest eraldatud ~4m laiuse eraldusribaga, lõigu lõpus on JJT toodud sõidutee
kõrvale ja eraldatud sõiduteest äärekiviga. JJT lõpp viiakse kokku varem projekteeritud JJT-ga.
Ühendamaks kogujatee äärset JJT-d bussipeatustega on projekteeritud jalgteelülid.
Mullatööd
Kuna valdavalt säilib olemasolev teepinna kõrgus teel 11345 Rahula- Saku ja 11425 Kanama-Saku
projektiga haaratud alal, seisneb mullatööde peamine maht olemasoleva konstruktsiooni ja
aluspinnase väljakaeves projektse konstruktsiooni põhja kõrguseni. Mulde ehitust esineb kogujatee
ning jalgteede rajamisel.
Projekteeritud katendikonstruktsiooni all tuleb olemasolev või projekteeritud mulle planeerida 4,0%
kahepoolse põikkaldega.
Mulde nõlvused on üldjuhul 1:2, mnt nr 4 laiendustel, kus puudub põrkepiire, on nõlvus 1:4.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
8
Pärast mullatööde lõppemist on ette nähtud mulde nõlvad planeerida.
Objektilt saadav ülearune kasvupinnas on ette nähtud ladustada Kanama tee 2\\Pearnanurga
kinnistule kogujatee katteservast ~11,5m kaugusele 6m laiuse ja 2m kõrguse vallina. Ladustatava
pinnase maht on ligikaudne ja täpsustub ehituse käigus.
Majaka kinnistu territooriumil lammutatavate hoonete ümbruses on ettenähtud nähtavuse
parandamiseks olevat maapinda süvendada.
Veeviimarid
Kraavid
Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna
ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega
imbkraavid.
Pk 6+59 vasakul paikneb Mnt 4 all truup Ø1,0m. Truubi väljavool on kogujatee poole. Kuna maapind
on tasane ja vett pole kuhugile suunata, siis on mnt 4 ja kogujatee vahele projekteeritud laia põhjaga
(2m) ja null-kaldega kraav.
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v. vajadusel
teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide kaevamisel
liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb
teisaldada. Juhul kui Tellija on nõus, teemaa-ala on piisavalt lai, reljeefilt sobiv ning ei takista muid
ehitustöid, võib kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult planeerida kõrvalasetsevale tee maa-
alale, ent hoonestatud aladel, kitsendatud tingimuste korral ja nende maaomanike maadel ning
naabruses, kes kooskõlastusega pole andnud nõusolekut pinnase laialiplaneerimiseks nende maale,
on see keelatud ning pinnas tuleb ära vedada.
Truubid
Projekteeritaval kogujateel on Pk 6+48 ette nähtud üks truup Ø0,6m. Truup on null-kaldega ja ette
nähtud mnt 4 ja kogujatee vahel asuva kraavi täitumise korral toimima ülevooluna. Truubi
väljavoolu otsa on kujundatud lehter kuna tulenevalt kõrguste vahest on truubi ots seal allpool
olevat maapinda.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,
truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha
veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Sademevee kanalisatsioon
Projektiga haaratud alal on ette nähtud lahendada sademevete ärajuhtimine projekteeritud künnise
juurest. Künnise ette on projekteeritud sademevee neelukaev koos väljavooluga tee kõrval
paiknevale haljasalale. Neelukaevu juhitakse sademevesi tee vertikaalplaneeringuga.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka
ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
9
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja
rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Joonis 3 Kavandatav tegevus. Alus: Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee
ehitusprojekt, Rahula kogujatee. Seletuskiri, Reaalprojekt OÜ, töö nr P24015
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava (riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojektile (täpsemalt Rahula kogujatee
ehitusprojekti)) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse
ja taristu kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja
liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju
projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril.
Harju maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas ei ole spetsiifiliselt käesolevas eelhinnangus käsitletud
kavandatava tegevuse kohta suuniseid antud, kuid seletuskirjas on antud üldised tingimused
maanteevõrgu arendamisele - nt tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse
turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-
ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust;
maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine.
Maakonnaplaneeringus on muuhulgas toodud ka järgmised üldised põhimõtted kergliiklusteede
kavandamisel - nt kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi
kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres,
et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.
Maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ joonis ning varasemad maakonnaplaneeringut
täpsustavad teemaplaneeringud „Harjumaa kergliiklusteed“5 ja „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0"6 näevad antud asukohta ette
maantee äärse koguja- ja kergliiklustee trassikoridori (vt joonis 4.1).
4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-
maakonnaplaneering-2030/
5 Kehtestatud Harju maavanema 24.04.2012 korraldusega nr 697 ja uuendatud Harju maakonnaplaneering 2030+ koostamise raames.
6 kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
11
Joonis 2 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardilt (vasakul) ning Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 12,0-44,0" kaardilt (paremal). Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase noolega.
Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja
teemaplaneeringutes määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna kogujatee rajamisega
parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.
Saku valla üldplaneeringu seletuskirja7 kohaselt on valda läbivatest riigiteedest suurima
liiklussagedusega on põhimaanteed Tallinn-Pärnu-Ikla (nr 4) ja Tallinna ringtee (nr 11) ning
tugimaantee Tallinn-Rapla-Türi (nr 15). Põhimaanteed ühendavad pealinna teiste suurte linnadega,
neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Põhimaanteedel on
prioriteediks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Saku valla üldplaneeringu
seletuskirjas on toodud muuhulgas järgmised üldised põhimõtted:
▪ liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamiseks ei ole põhimaanteedele nr 4 ja nr 11, tugimaanteele
nr 15 ja kõrvalmaanteele nr 11420 (perspektiivis 2+2 maantee lõik) uusi samatasandilisi
ristumiskohti rajada lubatud. Liitumine põhimaanteedega toimub ainult kas üldplaneeringuga
kavandatud või hilisemas etapis (eri)planeeringuga kavandatud sõlmede kaudu. Olemasolevad
üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas
perspektiivis kasutusele. Mahasõidu likvideerimisega kaasneb vajadus uute koguja- ja/või
juurdepääsuteede rajamiseks.
▪ riigiteedel, mille liiklussagedus ületab 6000 autot ööpäevas, tuleb juurdepääsud tagada kohalike
teede või kogujateede kaudu.
Saku valla üldplaneeringus on toodud samuti üldised põhimõtted jalgratta- ja jalgteede rajamiseks -
nt kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline
ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavalt jalgratta- ja
jalgteid eesmärgiga tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti,
millega kavandatav tegevus on kooskõlas.
7 https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22543434/Saku_YP_Seletuskiri.pdf/c15b5329-ecf7-4d8d-ad06-f634c2b1e388
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
12
Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ ning Saku valla üldplaneeringu „Üldplaneeringu
veebikaart“ kaartide alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku
aladele.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu
kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.
Projektlahenduse puhul mahutatakse lahendus võimalusel olemasoleva teemaa (katastriüksuse)
piiresse, aga vajalik on ka transpordimaa osaline laiendamine ja selleks maa võõrandamine.
Tegemist pole olulise keskkonnamõjuga KeHJS mõistes, kuna võõrandamisel tuleb tagada osapoolte
vahelisel kokkuleppel või sundvõõrandamise protsessi käigus õiglane hüvitis vastavalt kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadusele8.
Strateegilises plaanis on projekteeritava tee maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjudega ka juba
arvestatud, kuna tee asukoht on määratud kõrgemal asetsevate strateegiliste dokumentidega.
Sellest tulenevalt ei ole peamine maakasutusele avalduv mõju otseselt käesoleva projekti mõju.
Projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedale
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim registreeritud väärtuslik loodusobjekt,
Natura elupaik 6280* (lood ehk alvarid), leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ca 300 m
kaugusele. Natura elupaikadena käsitletakse alasid, mille puhul on tegemist üle-euroopaliselt
ohustatud ja haruldaste elupaikadega. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik
või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Antud elupaik Natura 2000 võrgustikku
ei kuulu.
Loopealsed ehk alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga
pool-looduslikud rohumaad, mis on peamiselt levinud ordoviitsiumi või siluri paekivi avamusaladel.
Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt
seotud inimtegevusega, eelkõige karjatamisega (ajalooliselt enamasti lammaste ja hobustega).
Alvarite peamisteks ohuteguriteks on kinnikasvamine ja väetamine.
Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma elupaika ohustavaid tegureid,
ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole
põhjust eeldada elupaigale olulist ebasoodsat mõju.
4.3. Võõrliigid
Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatav tegevus hävinud Sosnovski karuputke koloonia
(VLL1002895; vt ptk 4.4 joonis 4.4) alal. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib
toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist
(järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu ei piisa vaid
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/KAHOS
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
13
karuputke taimede niitmisest ja tagada tuleb karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle
teadlik ümberpaigutamine.
Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud
Transpordiametile (varasemalt Maanteeametile) soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta.
Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid
kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse
pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi
seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii
Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.
Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta
ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse
teadaolevasse kolooniasse riigimaal).
Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada
kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja
laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist
täiesti uutesse kohtadesse.
Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed
meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
4.4. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis -
arheoloogiamälestisena registreeritud Kultusekivi (registri kood 18954) kavandatavast tegevusest
enam kui 90 m kaugusele, mälestise ümber on ka kinnismälestise kaitsevöönd 50 m, nii mälestis kui
ka kaitsevöönd jäävad kavandatavast tegevusest teisele poole põhimaanteed (vt joonis 4.4).
Muinsuskaitseamet on oma 19.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/962-1 andnud arvamuse
projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas järgmised tingimused:
Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmike vahelisel lõigul ei asu riikliku
kaitse all olevaid mälestisi ega nende kaitsevööndeid. Palume projekti lisada
arheoloogiliste leidude hoiatus. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Kirjeldatud tingimusega tuleb projekti ellu viies arvestada.
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja kaugust muinsuskaitsealusest objektist, võib öelda, et
kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
14
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine muinsuskaitselise objekti ning hävinud Sosnovski karuputke koloonia
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.
Kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähimad
puurkaevud PRK0052172 ja PRK0018490 jäävad enam kui 70 m kaugusele projekteeritavast teest
(vt joonis 4.5). Puurkaevule PRK0018490 on kehtestatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala ning
puurkaevule PRK0052172 hooldusala 10 m ulatuses. Sanitaarkaitsealale ja hooldusalale projektiga
tegevusi kavandatud pole.
Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna
ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega
imbkraavid. Veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest
vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Projekteeritaval kogujateel on
Pk 6+48 ette nähtud paigaldada üks põhitee truup. Kuna truup paigaldatakse kraavi, mis ei ole
veeseaduse § 3 mõistes veekogu, siis pole veeseaduse § 196 kohane veekeskkonnariskiga tegevuse
registreerimine vajalik.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
15
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid
(peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot
ööpäevas9. Uue kogujatee valimisel on lähtutud liiklussagedus on <4000 a/ööp. Kuna liiklussagedus
käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust
eeldada ohtu põhjaveele käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Arvestades, et tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate
parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust
eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
16
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Projektiga kavandatakse uue kogujatee rajamist. Rajatavale uuele teelõigule lähimad elu- või
ühiskondlikud hooned jäävad ca 20 m kaugusele teest, kuid rohkem mõjutab piirkonna
müraolukorda suure liikluskoormusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee.
Kavandatava tegevuse kavandamise eelmises etapis, eelprojekti koostamise raames teostati
eraldiseisev mürauuring koostoimes põhimaanteega 410, et vältida olulist ebasoodsat mõju seoses
liiklusmüraga ning vajadusel ette näha müra vähendavad meetmed.
Mürauuringu tulemused olid järgmised:
Olemasolevas, ehitusjärgses ja prognoositavas olukorras ulatuvad eluhooneteni
päevasel ajal valdavalt 55-59…60-64dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid, öisel
ajal 50-55…55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on valdavalt
täidetud päevasel (60/65 dB) ja öisel (55/60 dB) ajavahemikul, kui arvestada märkust, et
müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.
Allpool on välja toodud ehitusjärgse ja perspektiivse olukorra müra hoonete fassaadidel
2 meetri kõrgusel, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB:
Majaka kinnistu (71801:003:0564) eluhooneni ulatuvad mürauuringu kohaselt lubatust
kõrgemad normtasemed päevasel ajal, mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone
kaitseks ette müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde.
Põhiprojekti koostamise raames muutus projekteeritud kogujatee asukoht Rahula ristmiku
piirkonnas. Uue lahenduse kohaselt likvideeritakse Majaka kinnisasjal paiknev elamu ning
kinnisasjale kavandatakse kogujatee, mistõttu ei ole ka Majaka kinnistu puhul müratõkke rajamine
vajalik. Seega projekti raames müratõkkemeetmeid (müratõkkeseinad) ei kavandata, kuna teiste
uuringualal asuvate eluhoonete juures olid müra normtasemed tagatud.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
10 Akukon Eesti OÜ, töö nr 211588-3, Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang, 29.07.2022
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
17
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele
kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning
ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on
ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk
on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Valgusreostuse puhul saab eristada ehitusperioodiga seotud võimalikku valgusreostust ning
hilisemat kasutusaegset valgusreostust. Kasutusaegselt sõltub valgusreostuse ulatus kasutatavate
valgustite paiknemisest ning tehnilistest parameetritest.
4.7. Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada
jäätmeseadusest11, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 ning Saku valla jäätmehoolduseeskirjast13 tulenevate
nõuetega.
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks
mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele
õigusaktidele.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/429052020050?leiaKehtiv
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
18
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.8. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
19
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja
Rahula kogujatee ehitusprojekti ühe osa – Rahula kogujatee ehitusprojekti – keskkonnamõjude
eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3114 esitatud tingimustest.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna
vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise
keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid:
▪ Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed
meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks (vt ptk 4.2).
▪ Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt
ptk 4.3).
▪ Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis,
vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise
alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m
kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu,
tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
▪ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide
puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
20
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Keskkonnaamet
Saku Vallavalitsus
Saue Vallavalitsus Meie 12.12.2024 nr 8-1/21-169/21238-1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ÜTO
Põllumajandus- ja Toiduamet
Maa-amet
Terviseamet
Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee
ehitamiseks ehitusloa menetlusse
kaasamine ja KMH algatamata jätmise
kohta seisukoha küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2025.a. vastavalt
projektile OÜ Reaalprojekt töö nr P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine“ töö osale nr P24015-2 „Rahula
kogujatee“.
Projekti peamine eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine
samatasandiliste ristmike likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid ühendava kogujatee
ehitamisega.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/CtOzzAdNfY36qlf
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 30.12.2024 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 53299226, e-post
[email protected]).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Riigitee 4 km 18,8-20,0 ja Rahula kogujatee ehitusloa eelnõu
2. Ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu
3. Rahula kogujatee KMH eelhinnang 2024
Marge Kelgo
53499226,
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamiseks ja Rahula
kogujatee ehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number
Tee ehitusloa andmise kuupäev
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Enne ehitustööde alustamist peavad olema sõlmitud maaomanikega kokkulepped kinnisasjal
ehitustööde teostamiseks või äralõike omandamiseks.
3. Ebasoodsa mõju vältimiseks arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud
meetmeid:
3.1. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku
täpsed meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks.
3.2. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §
60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
3.3. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine
kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
3.4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad
1
EELNÕU
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
3.5. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
3.6. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
3.7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
3.8. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
3.9. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste
piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
3.10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest
nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate
nõuetega.
3.11. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei
ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
3.12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,
autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala
tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
3.13. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamine, mis sisaldab km 18,81
Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula
tagasipöördekoha likvideerimist, km 19,63
Rahula ristmiku kiirusemuuteradade
pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345
2
EELNÕU
Rahula-Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee
ühendamiseks kogujatee ehitamist,
bussipeatuse, jalgteeühenduste, sõiduautode
parkla ja teevalgustuse ehitamist.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee
projekti koostamine. Rahula kogujatee
2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015-2
(allkirjastatud digitaalselt)
3
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 12.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla
km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõike 2 ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teed paiknevad transpordimaa kinnisasjadel
(katastritunnusega 72703:002:0079, 71801:003:0218, 71801:003:1098, 71801:001:2106,
71901:001:0863, 71801:003:0564) Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas ning Saku vallas
Saue ja Rahula külas. Kogujatee ehitamiseks on vajalik teemaa laiendamine teega piirnevatest
kinnisasjadest (71801:003:0565, 71801:003:0314, 71801:003:0556, 71901:001:0864).
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt töö nr P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee
Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine“ töö osale nr P24015-
2 „Rahula kogujatee“. Tee ehitustööde teostamine on kavandatud 2025.a.
Eelnimetatud projekti joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2026 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/CtOzzAdNfY36qlf
Projekti peamine eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine
samatasandiliste ristmike likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid ühendava kogujatee
ehitamisega.
Projektiga on lahendatud riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamine, mis
sisaldab km 18,81 Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula tagasipöördekoha likvideerimist,
km 19,63 Rahula ristmiku kiirusemuuteradade pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345 Rahula-
Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee ühendamiseks kogujatee ehitamist, bussipeatuse,
jalgteeühenduste, sõiduautode parkla ja teevalgustuse ehitamist.
Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on
kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Transpordiameti
22.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/261 on antud teemaplaneeringut täpsustavad
projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmiku
likvideerimiseks ning kogujatee ehitusprojekti koostamiseks.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud
põhimaantee kiirusemuuteradade pikendamine ning põhimaantee kõrvale uue kogujatee ja
bussipeatuse koos teenindava taristuga ehitamine.
Rahula kogujatee ehituse põhiprojektiga kavandatud tegevuse keskkonnamõjude eelhinnangu
tulemusena leiti, et riigitee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Terviseamet, Maa-
amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Saue ja Saku
Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste seisukohad koos Transpordiameti otsustega on esitatud
korralduse lisas 2 (lisatakse korraldusele).
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
3
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ning
Rahula kogujatee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata töö nr P24015-2 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Rahula kogujatee“
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee 4 km 18,8-20 ümberehitamine ja Rahula kogujatee tee ehitusluba _ eelnõu;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele);
3. Keskkonnamõjude eelhinnang 2024;
6. RAKENDUSSÄTTED
4
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus