Kaasatavad asutused vastavalt nimekirjale 11.12.2024 nr 5-5/9629
Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu arvamuse
avaldamiseks
Saue Vallavalitsus annab teada, et plaanib algatada detailplaneeringu Hüüru külas Mare
(72701:001:1977, suurusega 153530 m², maatulundusmaa 100%) ja Karjavälja
(72701:001:1979, suurusega 171329 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel,
põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine elamu-, äri-
ja ühiskondlike ehitiste, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse
määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks.
Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal.
Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning lõuna pool.
Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk.
Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr
7270226) põhja pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas. Planeeringuala läbivad Elering AS-le
kuuluvad elektriõhuliinid 35-110kV(Kõrgepingeliin), mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid
kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, elektriõhuliinide kaitsevööndisse on
kavandatud haljasalamaa ja parklad. Planeeringuga kavandatakse tootmismaa krunt
puurkaevude ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste jaoks. Huvitatud isik kohustub
planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe
puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). Mare ja Karjavälja katastriüksused on
hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 34,40 ha. Täiendav info on käesoleva
kirjaga kaasas olevas detailplaneeringu algatamise eelnõus.
Saadame Teile Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu
algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu arvamuse
avaldamiseks. Arvamused palume esitada hiljemalt 13. jaanuariks 2025 e-postile
[email protected] või postiaadressil Kütise 8, Saue linn 76505, Saue vald.
Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 alusel on võimalik detailplaneeringu kohta arvamust avaldada
30 päeva. Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
arvamust avaldanud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei
soovi selle kohta arvamust avaldada.
Saue Vallavalitsus
Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank
Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank
tel +372 679 0180 /
[email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank
ak EE781010220028782015 SEB Pank
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaili Tuulik
Planeeringute koordinaator
Lisad:
1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise korralduse eelnõu
2. Korralduse lisa 1
3. Korralduse lisa 2
Kaili Tuulik
+372 5193 0660
[email protected]
2 (2)
KORRALDUS 5019040 532765 0 0 Saue linn .... 202 4 nr Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hüüru külas Mare (72701:001:1977, suurusega 153530 m², maatulundusmaa 100%) ja Karjavälja (72701:001:1979, suurusega 171329 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, põhi eesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine elamu-, äri-ja ühiskondlike ehitiste, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks. II. Katastri üksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning lõuna pool. Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr 7270226) põhja pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas. Mare ja Karjavälja katastriüksused on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 3 4 , 40 ha. Planeeringuala läbivad Elering AS-le kuuluvad elektriõhuliinid 35-110kV(Kõrgepingeliin), mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, elektriõhuliinide kaitsevööndisse on kavandatud haljasalamaa ja parklad. Planeeritaval alal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 18946. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, sinna ei ole hooneid kavandatud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Kogu planeeringualal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt Muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile. Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu, mis eskiisi alusel on kavandatud likvideerida. Juhul kui puurkaeve soovitakse siiski säilitada, tuleb tagada nende sanitaarkaitsevööndite hoonestusvabana säilimine (või sanitaarkaitsevööndite hooldusalaks muutmine juhul kui kasutustingimuste kohaselt on hooldusala rakendamine võimalik). Puurkaevude likvideerimisel tuleb järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on jagada Mare ja Karjavälja katastriüksused 79 elamu-, 1 äri-ja 2 ühiskondlike ehitiste, 1 tootmis-, 9 transpordi- ja 7 üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine 38 üksik-, 23 kaksik- ja 18 ridaelamu ning 1 äri- ja 2 ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Tootmismaa krunt kavandatakse puurkaevude ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste jaoks. Transpordimaa katastriüksused kavandatakse juurdepääsuteede rajamiseks. Üldkasutatava maa katastriüksustele on planeeringuga kavandatud haljasalad ning mängu- ja spordiväljakud. Planeeringuala hoonestusalade määramisel on arvestatud ala läbivate elektriõhuliinidega, mille kaitsevöönd on 40 m mõlemal pool telge. Sinna alasse hooneid ei kavandata. IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala osaliselt tiheasustusalas ning maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt pere –ja ridaelamumaa . Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral üksik- ja kaksikelamute maa moodustama elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%, samuti peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel (pere-ja ridaelamumaal) koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneering sätestab, et tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m 2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m 2 krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule tuleb maanteede äärsete alade väljaarendamisel arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest tulenevate piirangute ja soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms.). Teede läheduses on hoonete ehitus (sh erandjuhul ka üksikute elamute ehitus, eelkõige hajaasustusega alal) lubatud juhul, kui võetakse tarvitusele abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus. Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ehitusprojektid riigimaanteest 150 meetri kauguses vööndis ning vajadusel ka kaugemal, kui ehitise kõrguse projektsioon ulatub maanteele. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. V. Sõlmitud kokkulepped Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr …. märgitud põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui Huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on Huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb Huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee - ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sadevee-ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandatavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu kehtestamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Huvitatud isik on kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (ühiskondlike ehitiste maa krundid, lisa nr 1 märgitud Pos nr 5 ja 37) kavandama oma kuludega avaliku ruumi avalike teenuste tarbeks. Samuti on Huvitatud isik kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (üldkasutatav maa) oma kuludega rajama mängu-ja spordiväljaku d vastavalt Halduslepingu/Kokkuleppe lisale 2 Tehnilised tingimused mängu-ja spordiväljakule ning Detailplaneeringus sätestatule , kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Täpne mängu- ja spordiväljakute koosseis ning lõplik summa täpsustatakse enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Huvitatud isik kohustub toetama Valla sotsiaalobjektide väljaehitamist (sotsiaalse taristu tasu) väärtuses 7000 € (seitse tuhat eurot) iga Detailplaneeringuga kavandatud eluaseme kohta (üksikelamu, ridaelamu boksi, paarismaja osa ja korteri kohta). Sotsiaalse taristu tasu suurus indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile (THI) alates detailplaneeringu kehtestamise aastast kuni sotsiaalse taristu tasu maksmiseni, arvestades tasu maksmisele eelnevalt avaldatud viimast THI-d. Negatiivse THI korral indekseerimist ei toimu, see tähendab, et sotsiaalse taristu tasu eluaseme kohta on minimaalselt 7000 €. Ühe ridaelamu, paarismaja või korterelamu kohta tuleb nimetatud summa tasuda kõikide hoones olevate eluasemete (kavandatud eluasemete arv) eest korraga ühe osamaksena, mis vastab kavandatud eluasemete arvule ((7000+7000 x THI % tõus)x eluasemete arv). Juhul, kui nimetatud summa tasumisele eelneva aasta THI-d pole veel avaldatud, siis võetakse arvesse ehitusloa taotlemisele üle-eelmise aasta THI. Summa tasutakse Valla arveldusarvele enne iga Detailplaneeringuga kavandatud elamule ehitusloa väljastamist või enne Detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide võõrandamist kolmanda(te)le isiku(te)le. Alternatiivina võivad Vald ja Huvitatud isik kokku leppida, et Huvitatud isik osaleb vastavalt Halduslepingus/Kokkuleppes märgitud sotsiaalse taristu tasu ulatuses, arvestades muuhulgas ka vastavaks ajahetkeks fikseeritud THI-d, Valla poolt hangitava sotsiaalobjekti ehitamise rahastamises, mille kohta sõlmitakse eraldi Kokkuleppe lisa. Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. Siseministeeriumis on ettevalmistamisel varjumise eelnõu, millega soovitakse kehtestada varjendite ja varjumiskohtade rajamise nõuded. Planeeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt Siseministeeriumis valmivale Varjumise määrusele. Huvitatud isik on teadlik, et arenduspiirkonna jaoks vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb täiendavalt rajada. Huvitatud isik kohustub planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). Huvitatud isik on teadlik, et kui Transpordiameti tingimustest tulenevalt on vajalikud riigimaanteedega seotud ümberehitused, siis leiavad Transpordiamet ja Huvitatud isik koostöös lahenduse ümberehitustööde finantseerimiseks. Vastav kokkulepe Transpordiameti ja Huvitatud isiku vahel peab olema sõlmitud enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeritavale alale tuleb kavandada vähemalt kaks juurdepääsu avalikult teelt. Mare ja Karjavälja kinnistute piirile on planeeritud läbiv sõidutee, mis ühendab Paldiski maantee poolt tuleva Muinasasula tee Vatsla teega. Teiseks juurdepääsuks on kaks varianti: Esimese ja eelistatud variandina kavandada juurdepääs läbi Kesa kinnistu Talvikese teele. Teise variandina kavandada juurdepääs läbi Esipõlma ja Tagapõlma kinnistute Vatsla teele. Vajadusel saab alternatiivina kaaluda ka muid lahendusi. Planeeritud ühendusteede valik selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu alal ei väljastata ehituslube enne, kui on olemas piirinaabrite ja maaomanike kooskõlastused sh Detailplaneeringu ala teenindavate rajatiste ehitamiseks vajalikud servituudid ja maa omandamised. Kokkuleppe kohaselt peab detailplaneeringu teine juurdepääs olema rajatud enne ehituslubade taotlemist viimasele 50% planeeringuala elamuühikutele. Huvitatud isik on teadlik, et k õikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta. Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11 . 12 .202 4 ) „ Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “. E elhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS ), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS ) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224 ). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Detailplaneeringuga kavandatakse väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lgs 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas , kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 79 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; p laneeritav ala kattub osaliselt arheoloogiamälestise alaga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Detailplaneering on võimalik koostada ja ellu viia ilma kultuuripärandile olulist ebasoodsat mõju avaldamata. KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. Planeeritavale alale jääb arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 18946. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eskiisis ettenähtud tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga. Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist, siis tuleb tee asukoht kavandada mälestise alast väljaspoole. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu. Reaalselt antud puurkaevu alal ei tundu paiknevat. Registri andmed vajaksid puurkaevude PRK0017093 ja PRK0017095 osas korrastamist. Ala veevarustuse tagamiseks tuleb uute puurkaevude rajamisel järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Hoonestusalade paiknemise ja hoonete kavandamisel arvestada, et Harku karjäär laieneb suure tõenäosusega planeeringuala suunas ja see võib piirkonnas tõsta mürataset. Kavandada mitteelukondlikud hooned karjääri ja elamualade vahele toimimaks täiendavate müratõketena. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). Võttes aluseks Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11 . 12 .202 4 ) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb Huvitatud isikul need teha ning planeeringusse lisada . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile , Muinsuskaitseametile ning Regionaal - ja P õllumajandusministeerium ile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis); Lisa 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang). Keskkonnaamet andis oma ....... aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Muinsuskaitseamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Regionaal – ja Põllumajandusministeerium andis oma ..... aasta kirjaga nr ..... seisukoha, et ...... Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele kaasatavatele asutustele: Elering AS, Terviseamet , Transpordiamet ja AS Kovek . Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on K-Projekt AS (aadress: Harju maakond, Tallinn, Ahtri tn 6a , 10 151 ). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, ( versioon 11 . 12 .2024) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks PlanS § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2, § 139 lõike 2, KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel ...... 2025 aastal sõlmitud ( nr ….. ) halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe koos lisaga ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistute omanike taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: Algatada Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Mare ( 72701:001:1977 ) ja Karjavälja ( 72701:001:1979 ) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering , põhi eesmärgiga katastriüksus t e krunti deks jagamine , maa sihtotstar vete muutmi ne elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste -, tootmis-, transpordi- ja üld kasutatava ks maa ks ning ehitusõiguse määrami ne üksik-, kaksik-, ja rida elamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: Üksik- ja kaksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m. Krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%; Ridaelamukrundile võib ette näha ühe 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m. Ridaelamu mahus kavandada abiruumid. Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirde aia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt Asjaõigusseadusest); Kui planeeritava ridaelamu kütmiseks kavandatakse kasutada hoone fassaadile paigutatavaid soojuspumpade välimooduleid, tuleb need mürahäiringu minimeerimiseks paigutada kas ridaelamu tänavapoolsele küljele või arvestada muul moel häiringute vältimist naaberelamute õuealade suhtes. Vajadusel tuleb koostada müra modelleerimine; Väikeelamute alal (üksik- ja ridaelamud) parkimine lahendada oma krundi piires. Parkimiskohtade planeerimisel ridaelamukruntidel tuleb arvestada ka külaliste parkimiskohtadega. Hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega; Ä rihoonete juurde tuleb raja da autoparklad ning piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt Siseministeeriumis valmivale Varjumise määrusele. Detailplaneeringuga kavandada a sfaltbetoonkattega põhijuurdepääsutee Lisa 1 Pos 93 (Pos 93 alates Pos 94 ristmik parameetritega: asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 7 cm) katendi laiusega 7 m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega. Huvitatud isik kohustub rekonstrueerima Vatsla tee ja rajama ringristmiku vastavalt detailplaneeringus toodud ristmiku parameetritele koos ringristmiku harude ehk rampteedega sh. põhijuurdepääsutee algusosa Pos 93 kuni Pos 94 ristmik kaasa arvatud ja Pos 91 algusosa (Pos 5 külgnevas osas) kahekihiliselt asfaltbetoon alumine kiht AC 20 base 6cm, pealmine kiht 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 5 cm, Pos 93 lõigus katendi laiusega 7m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega; K avandada a sfaltbetoonkattega kõik ülejäänud Detailplaneeringu juurdepääsuteed (sh. Talvikese teega ühendus või Detailplaneeringus märgitud teine alternatiivne ühendus) (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 7 cm) katendi laiusega vähemalt 5,6 m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega; Detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega . Juurdepääsuteega (Pos 94) paralleelselt kulgev üks kergliiklustee minimaalse laiusega 4 m ja teine laiusega 2,5 m. Arendusega piirneval Vatsla tee L2 (72701:001:1872) lõigul kohustub Huvitatud isik omal kulul paigaldama olemasolevale kergliiklusteele LED-optilise tänavavalgustuse. Detailplaneeringuga kavandada jalgrajad koos aluskonstruktsioonide ja multšikattega, teekatte minimaalse laiusega 2 m ning koos LED optikaga tänavavalgustusega. Tupiktänavaid mitte kavandada. Planeeringuga näha ette ja kavandada maakonnaliini bussipeatuste tarbeks bussitaskud. Detailplaneeringu alale kavanda da sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksus ed (ühiskondlike ehitiste maa kru ndid , Lisa nr 1 märgitud P os nr 5 ja 37 ) , kuhu tuleb kavandada avalik ruum avalike teenuste tarbeks; Detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb kavandada mängu- ja spordiväljakud, vastavalt Detailplaneeringus ja Halduslepingus/Kokkuleppes ja selle lisas 2 sätestatule, kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Täpne mängu- ja spordiväljakute koosseis täpsustatakse enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneeringu koostamise käigus ja enne Detailplaneeringu vastuvõtmisele esitamist tuleb esitada Detailplaneeringu materjalide juurde kavandatavad lahendused. Detailplaneerin gus kavandat ud haljasalad ( sh ribapargid, pargid, kõrghaljastuse jne) tuleb rajada ajaks, millal on valminud kõik Detailplaneeringu teed ja tänavad (juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja jalgrajad). Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaal maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused anda tasuta üle vallale; Vallale tasuta võõrandavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu kehtestamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge. Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. Veevarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele; P laneeringuga anda tuletõrje veevarustuse ja sademevee ärajuhtimise lahendus , samuti sademevee kasutamise lahendused kastmisvee tarbeks; Huvitatud isik on teadlik, et arenduspiirkonna jaoks vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb täiendavalt rajada. Huvitatud isik kohustub planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). K õikidele kinnistut läbivatele või paiknevatele tehnovõrkudele seada vajalikud notariaalsed servituudid võrguvaldajate kasuks; Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada; Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd järgmiste asutustega ning arvestada nende poolt saadetud seisukohtadega : Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Terviseamet , Elering AS ja Kovek AS . Lisakooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; D etailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Jätta Hüüru küla Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal ( lisa 2 ) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur , Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär
933
VATS Sõidukite ja jalgrataste parklate asukoht ja lahendus
L A TE täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel sõltuvalt
E
945a reaalselt rajatavale ehitusmahule ning projekteerimise
hetkel kehtivatele normidele
933
99 Ärimaa krundi sõidukite ja jalgrataste parkimine
lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Vajadusel
a
945
lahendada parkimine osaliselt hoonemahus
0
Ø1
5.1
0
t e e
la
2.0
0
6.0
ÜL 2.6
0
6.0
0
a t s
6.00
5 V
2.60
6.00
3.00
3.00
VATS
LA TE
P-28
P-16
98 E
BT
25,
0
P-37 r u n t1
K
P-46
P-20 ERnt 2 m²
HP
87
ER Kru
m²
54 6 4
ÄK t3 1 6
EPk Krun ² 32
1 9 m
4 37 38 3 2
P-50
ÜL LT
25,
945a
EPk
0
3 un t 24
Kr m²
8 2
EPk 128
15
13,
15,
2
0
2,0
2,5
945a
5,6
2 LT
945a
94
15,
15,0
EPrunt 4
977
2,5
0
5,6
EKPrunt 9 m²
2,0
6 ER (6)
977
EPk 945a
EP 39 K m² Planeeritud tee kulgemine ja rajamise kohustus
1574 3
945a
15 9 täpsustatakse detailplaneeringute koostamise käigus
1
90
BT
25,
ER (4) ER (6)
0
LT 18 ER (4) 76 ER (4)
EP
HP
77 78 79 EP 40 EKPrunt 107 m² EPrunt 5
3,0
89 K m ²
153 1503
16
7 ER (4) Esipõlma kinnistu DP eskiislahendus
EP 19 EP 17
ER (4) 75 2,0
2,5 EP 41 EKPrunt 11 m² EP
Krun
t6
²
m
5,6
1533 1 50 7
HP 15,0
97 8 ER (4)
88
ER (6)
OK ER (4) 74 EP EP
15,0
EP 20 EP 16 ER (4) ER (4) 12
EP 42 runt
5,6
m² 7
2,5 K
1520 runt
K 9 m²
86
2,0 25,0
82 81 80 15 1
EP LT
7,0
25 HP 9 ER (4) 3,0 3,0
EP
EP 21 91 EP 15
4,0 2,5 ER (4) 73 EP 43 EPrunt 13 m² EP
runt
8
24 EP K K
EP 1519
945a
945a
977
8 m ²
1 58
26
977
EP
15,0
23 95 LT
HP
2,5
5,6
10 ER (5)
945a
2,0
EPrunt 14 ²
2,5
0
EP 44
2,0
15,
EP 22 t 19
5,6
K u n
945
a
15 18 m K r
EPk 14 EPk m²
27 EP ER (6)
EPk HPt 17 99 8 7
72 66 Krun
28 EP EP
11 ER (6)
65 EP 45 EPrunt 15 73 29 m²
29 32
K
1545
m² LT
945
a
LT
EP EPk t 23
EP 46 Krun 2 2 m²
EP
31 13 EPk 64
67 EPk
EPrunt 16 40
96 K m²
30 LT 1577
EPk 93
EP 47 TINGMÄRGID
33 12 ER (6)
LV IKESE
TEE 92
LT EPk 63 68 EPk BT 20 Planeeringuala piir
T A
945a
r u n t Katastriüksuse piir
²
0
K
5,6
15,
EP
2,0
6 m
1488
2,5
48 Planeeritud krundi piir
34 EPk
Kokkuviimine olemasolevate teedega 945a
täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel Perspektiivsed teemaa krundipiirid
945a
VÄLJAMAA TEE
977
1
977
EPk 62 69 EP Krundi positsiooni number
EPk 49
EPk
35 EPk HP18 ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
t
Krun m² EP Üksikelamu maa
36
EP 6
50 1489 EPk Kaksikelamu maa
EPk 61
ER Ridaelamu maa
70 EPk
85
BT 21 ÜL Haridus- ja lasteasutuse maa
EP Krunt ²
OK Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa
HP 2 m
1218
HP Haljasala maa
EPk 60 2,0 51
2,5 LT Tee ja tänava maa
5,6
15,0 Planeeritud hoonestusala
71 EPk
Planeeritud ühiskondlike hoonete illustratiivne asukoht
EPk 59 Olemasolev autoliikluse ala
EP
Planeeritud autoliikluse ala
52
56 EP Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
HP 57 945a
Planeeritud jalgraja võimalik asukoht
EP
15,0
83
2,5
5,6
58
2,0
Perspektiivne autoliikluse ala
EP
BT 22
Planeeritud võimalik juurdepääs krundile, mille asukoht täpsustub
hoonete ehitusprojektis
EP 53 u n t
Kr m ² Planeeritud künnis / kiiruse rahustusmeede
1
945a
0
379
Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht, mille suurus ja asukoht
945a
977 täpsustub ehitusprojekti koostamisel
977
Haljasala
EP EP 54
55 Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht
Planeeritud rekreatsiooniala võimalik asukoht
84 Madalhaljastuse võimalik asukoht
HP Kõrghaljastuse võimalik asukoht
Arheoloogiamälestis
Arheoloogiamälestise kaitsevööndi piir 50 m
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Tee kaitsevööndi piir sõiduraja välimisest servast 15 m
35-110 kV elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 25 m
Juurdepääsuservituudi vajadusega ala
Märkused:
1. Teede, tänavate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.
Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 21041 Mõõdistatud: 2021
Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97
MUINASASULA TEE
K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi:
Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti
tel +372 626 4100 Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneering
[email protected]
reg kood 12203754
Juhataja R. Annusver Objekti asukoht:
Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla
Projektijuht I. Mustkivi
Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi:
Põhijoonise eskiis
Planeerija M. Mustkivi
Faili nimi: Koostatud: 17.10.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava:
21013_Algatamisettepanek.dwg 21013 DP-2 DP 1:1000
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja
kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Tallinn 2024
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Nimetus: Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: K-Projekt AS
Reg nr 12203754
Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4100
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere
Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen, Liis Promvalds
Töö versioon: 11.12.2024
2
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Sisukord
Sisukord ............................................................................................................................................ 3
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega........................................................ 10
3.1 Harju maakonnaplaneering ............................................................................................ 10
3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................. 10
4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 11
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 11
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele
mitmekesisusele ......................................................................................................................... 11
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 12
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 14
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 17
4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 17
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 17
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 18
4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 19
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 20
Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 23
3
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA
OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja K-projekt AS tellimusel. Töö
vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osalesid
keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovinen ja Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud
detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus
nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud
töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud
valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel
ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb
eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.
Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise
vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-
le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
4
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
1 Mõjutatav keskkond
Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal.
Piirkond on endine põllumaastik, mis on järk-järgult muutumas tiheasustusega alaks. Olemasolev
ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning loode pool.
Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid:
− Mare, 72701:001:1977,Maatulundusmaa 100%, 153530 m2
− Karjavälja, 72701:001:1979, Maatulundusmaa 100%, 171329 m2
− Vatsla kergtee L3, 72701:001:1980, Transpordimaa 100%, 1653 m2
− Vatsla kergtee L4, 72701:001:1978, Transpordimaa 100%, 1336 m2
Detailplaneeringuala pindala on u 32,8 ha. Planeeringuala on enamasti looduslik rohumaa.
Hoonestust alal ei paikne. Detailplaneeringu ala põhjapooles osas esineb põõsastikke (Joonis
1).
Joonis 1. Planeeringuala Maa-amet ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonsega.
Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 33 m.
Kontaktvööndis esineb käesoleval ajal veel rohumaid, kuid tegu on aktiivselt areneva
elamupiirkonnaga.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid
planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad,
Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad
kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad,
5
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike
ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.
Lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi lood ehk alvarid (6280*) eraldis, mis
jääb u 180 m kirde suunas ja teine sama elupaigatüübi eraldis u 200 m lääne suunas. Tegu on
poollooduslike niidualadega.
Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk. Maavara
on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr 7270226) põhja
pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas.
Ala paikneb Harju lavamaal, alvaril. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1m.
Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi
kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas
põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt
puudub.
Õhukeses pinnakattes püsiv veekiht puudub. Sademete ja lumesula järgselt koguneb lubjakivi
pinnale mulla kihti ajutise iseloomuga ülavesi. Planeeritavale alale jäävad kaks 40 m sügavust
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi puurkaevu PRK0017093 ja PRK0017095. Mõlemal
puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 50 m sanitaarkaitsevöönd. Puurkaevude
asukohad on registris tõenäoliselt ebakorrektsed – märgid puurkaevude reaalsest esinemisest
antud piirkonnas puuduvad.
Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase
radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.
Planeeritaval alal paikneb kultuurimälestiste registri alusel arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr
18946.1 Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.
1
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18946
6
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Joonis 2. Kultuurimälestise ja selle kaitsevööndi paiknemine planeeritava ala suhtes Maa-ameti
ortofotol.
7
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
2 Kavandatava tegevuse kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu
algatamisettepanekust (eskiis koostatud K-projekt AS poolt, dateeritud 17.10.2024).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Mare ja Karjavälja
kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus ja kasutamise tingimused väike-, pere- ja ridaelamute,
ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs maa-alale on põhjast Vatsla teelt või
lõuna suunalt Muinasasula tee kaudu (Joonis 3).
Mare ja Karjavälja kinnistute elamualade vahele on kavandatud mänguväljakute ja
rekreatsioonialadega rohealad, olemasolevate elektri õhukaabelliinide alla jääb samuti
jalutusteedega, kuid ilma kõrghaljastuseta ala.
Mare ja Karjavälja kinnistute piirile on planeeritud läbiv sõidutee, mis ühendab Paldiski maantee
poolt tuleva Muinasasula tee Vatsla teega. Kavandatud on perspektiivsed ühendusteed ka läbi
Esipõlma ja Kesa kinnistute. Väiksemad elamute vahelised teed hargnevad peateest kahele poole.
Peatee mõlemale poolele on planeeritud kõnniteed, kraav, puudealleed ja põõsaread,
elamualade vaheliste teede äärde on planeeritud ühte serva kõnnitee.
Piirkond on tehnovõrkudega varustatud ning kavandatav elamuala arenduspiirkond liidetakse
olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse
detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.
Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
arengukavale.
Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega
ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste
asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.
Eskiisi alusel on kavandatud 169 elamuühikut, 850 parkimiskohta. Kavandatav hoonestustihedus
on 0,4.
8
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Joonis 3. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: K-Projekti algatamisettepaneku joonis)
9
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ala ei jää linnalise asusutusega alale. Maakonnaplaneeringu
ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ega
väärtuslike maastiku alale. Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks
puuduvad. Maakonnaplaneeringus on kajastatud kergliiklusteed (teemaplaneeringust "Harjumaa
kergliiklusteed") pikki Vatsla teed ja planeeringuala lõunaosa läbivana. Teed on kajastatud ka Saue
valla üldplaneeringus ja vastavate kergliiklusteede vajadusega tuleb detailplaneeringu
koostamisel arvestada.
3.2 Saue valla üldplaneering2
Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021a otsusega nr 40 kehtestatud Saue
üldplaneering. Kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021
otsusega nr 40) kohaselt asub planeeritav maa-ala pere-, ja ridaelamu juhtotstarbega alal. Pere-
ja ridaelamu maa on üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute, ridaelamute, suvilate või
aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa. Ridaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse
pinna osatähtsus krundi pindalast määratakse detailplaneeringuga.
Elamuala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele, detailplaneeringu lahendus on
üldplaneeringuga kooskõlas.
PLANEERITAV ALA
Joonis 4. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud sinise joonega
2
https://sauevald.ee/uldplaneering
10
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on
Vääna-Posti loodusala (EE0010175) u 2,8 km kaugusel loode suunas. Plaaneeringuala ja Vääna-
Posti eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide
seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH
eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.
Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate
koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele
Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti.
Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele,
üksikobjektidele või liikidele.
Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel
viletsas seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge
ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.
Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole
oodata.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid
ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete)
valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks
tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle
vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest
ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
3
https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021
11
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki
võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike,
jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.
Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja
kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja
kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne
kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.
4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala lähinaabruses pinnaveekogud puuduvad. Planeeringuala läheduses ei paikne
voolu- või seisuveekogusid. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju
pinnaveele seega ei avaldata.
Planeeringuala lähipiirkonda jääb Harku karjäär, mis mõjutab piirkonna põhjavett. Töötavates
Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib
absoluutsel kõrgusel 16…18 m. Kasulikust kihist allapoole jäävast veepidemest sügavamal lasub
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on surveline ja see veekiht on põhiliseks elanike ja
ettevõtete veevarustuse allikaks. Veekiht lasub 17-19 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel
ca 11-13 m). 4
Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel
tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat
heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened
osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda
lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust.
Suurem osa heljumist sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses. Samuti on reostusoht
põhjaveele karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee
väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette.5
Olemasolevalt Harku II karjääri mäeeraldiselt juhitakse karjääri põhja kogunev vesi kraavide kaudu
kõrval asuvasse Harku karjääri veekõrvaldussüsteemi. Harku II karjääri laienduse lahustükilt
juhitakse sinna kogunev vesi ca 140 m pikkuse toru kaudu samuti Harku karjääri
veekõrvaldussüsteemi. Harku karjäärist juhitakse puhastatud vesi läbi Harku II karjääri
teenindusmaa suublasse, milleks on Tõnupere kraav (VEE1094104). Harku II karjääri
teenindusmaa piirile, lubjakivi astangu peale on selleks rajatud eraldi veekraav, kuhu puhastatud
vesi astangu alt Harku karjäärist pumbatakse. Antud kraav ei ole seotud (ühendatud) Harku II
karjääri põhja koguneva veega, sinna mujalt vett ei juhita.
Ümbruskonna vesivarustuses kasutatakse ka Kambrium-Vendi veekihti. Karjääride veekõrvaldus
ei avalda otseselt ega kaudselt mõju sellele veekihile. Kasuliku kaevise kihi all lasub Silur-
4
16.08.2023 nr DM-118268-31
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH
programm. 2024
12
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis takistab ülemise, Silur-Ordoviitsiumi veekihi vee imbumist
alumisse kihti. Seda eeldusel, et veepidet ei rikuta. See on ka üks nõue mäetöödele, et kaitsta
alumist veekihti võimalike reostuste eest ülemisest Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Seda võivad
põhjustada sügavad veekraavid ja veekogujad pumplas.
Kaevandamine ei halvenda oluliselt väljakujunenud põhjavee režiimi. Mäeeraldised paiknevad
alal, mis on põhjaveetaseme alanduse mõju all juba üle poole sajandi6. Seega planeeringuala
veevarustust ning veekvaliteeti lähipiirkonnas asuv Harku karjäär ei halvenda.
Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.
Planeeringualale jäävad VEKA puurkaevude registri alusel kaks puurkaevu. Reaalselt on antud
puurkaevude esinemine alal kaheldav. Välivaatluste ja geodeetilise mõõdistuse käigus kaeve alalt
leitud ei ole. Registri andmed vajaksid antud kaevude osas korrastamist. Juhul kui edasise
planeerimise või ehitustegevuse käigus kaevud siiski leitakse, siis tuleb need nõuetekohaselt
likvideerida. Puurkaevu, -augu ja salvkaevu projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine,
ümberehitamine, lammutamine ja konserveerimine likvideerimisel tuleb järgida
Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või
-augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti
kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus-
või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi
esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid.
Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas
kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:
− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P,
kasutusaeg kuni 2030.a.
− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P,
kasutusaeg kuni 2030.a.
Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 alusel aastatel
2010-2012 rajati Hüüru külla aadressile Muinasasula tee 7 veetöötlusjaam kahe puurkaevuga, vett
võetakse O-C ja C-V veekihist. C-V veekihist lubatud veevõtt on 5100 m³/aastas (14 m3/d). O-C
lubatud veevõtt on 13 906 m³ aastas (38 m3/d). Hüüru külas elas 01.01.2022. aasta seisuga 501
inimest, neist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust kasutavad 95%. Puurkaevude veekasutuse
aruande alusel oli C-V veekihi puurkaevu veekasutus 2022 a 3268 m3 (2021 a 3723 m3). O-C
puurkaevu (POH0023864) veetarve oli 27 263 m³ (2021 a 11120 m3). O-C puurkaevu
veearuandluse kohases veetarbimise andmetes tundub 2022 aastal olevat ebatäpsusi (II kvartalis
ebareaalselt kõrge veetarbimine). Eelnevatel aastatel on veetarve jäänud aastaaruannete alusel
tugevalt alla lubatud veevõtu.
Hüüru küla perspektiivsete tiheasustusalade väljaarendamisel mahub piirkonda ÜVK kohaselt
täiendavalt kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m³/d. Tegu on
laiendusmahuga, millega ÜVKs on piirkonna arendamisvajadusel arvestatud.
6
16.08.2023 nr DM-118268-31
13
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Planeeringuala veevajadus on u 70 m3 /ööp ja tuletõrje veevajaduseks 10 l/sek 3 tunni jooksul
tänavahüdrantidest. Eeldatav tarbimine jääb seega ÜVKs prognoositud piirkonna arenguvajaduse
piiresse. Seega ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru
suurust või ÜVKs kavandatud ÜVK laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju
põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse
vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise
meetmeid.
Planeeringule väljastatud vee ettevõtja tehniliste tingimuste7 alusel siiski arenduspiirkonna jaoks
vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb
täiendavalt rajada. Planeeringuala veevarustuse tagamiseks tuleb ette näha sobivas asukohas
veetöötlusjaam, mis koosneb kahest puurkaevust (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st), millest üks
puurkaev asub veetöötlusjaama (VTJ) hoone all ja teine hoone krundil. Puurkaevude
kavandamisel ja rajamisel tuleb järgida eelpool viidatud määruse nr 43 nõudeid. Planeeringuga
tuleb ette näha ette VTJ ja puurkaevude paigutamiseks sobiva suurusega krunt.
Planeeritud reovee kogus Qmax on 100 m3/ööp. Planeeringuala ei jää kinnitatud
reoveekogumisalale, kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegu perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Arendusala reovee ärajuhtimine on võimalik planeerida ala
läbivasse olemasolevasse Hüüru Harku d160 PE reovee survekollektorisse. Arvestades
survekanalisatsioonitoru paiknemist, siis on võimalik planeeritava ala ühendada
ühiskanalisatsiooniga. Reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju
pinna- või põhjavee seisundile.
Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna
tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee
immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise
kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu.
Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava
sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise
ehitusega tuleb minimeerida vett läbilaskmatute pindade kasutust. Soovitatav on poorsete
tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada
sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks
vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Planeeringu elluviimise enda mõjud õhukvaliteedile on eeskätt ehitusaegsed. Ehitusaegsed tööd
ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades
kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib
esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades
tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.
7
Kovek AS 23.03.2023
14
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
KOTKAS heiteallikate registri andmetel asuvad planeeringuala lähipiirkonnas Harku karjääriga
seotud heiteallikad. Tegu on nii õhusaaste kui müraallikatega. Harku karjääris tegutsevad AS
Harku karjäär, Balti Kivi OÜ ja Trev-2 Grupp asfalditehas. Keskkonnaloa väljastamise eelduseks
õhusaaste valdkonnas on saasteainete kontsentratsioonide vastavus piirväärtustele. Vastavus
tuleb tõendada igakordselt loa taotlemisel ja arvestada tuleb koosmõju teiste piirkonnas
tegutsevate ettevõtetega. Eelnevast lähtuvalt ei ole oodata, et planeeringualal esineks
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Peamiseks võimalikuks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks
käitiseks võib pidada Harku Karjääri ja õhukvaliteeti mõjutavaks saasteaineks peenosakesi.
Peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide määramine Harku lubjakivikarjääri mäeeraldise piiril
on teadaolevalt viimati teostatud 2020 aastal8. Mõõtmiste ajal töötas karjääris statsionaarne
purustus-sorteerimissõlm pidevalt. Samuti toimus karjäärisisene materjali vedu ning
valmistoodangu väljavedu. Kõrvalasuval Harku IV mäeeraldisel toimus maavara raimamine
hüdrovasaraga. Mõõdetud peenosakeste keskmine kontsentratsioon ol 24 h keskmisena 7 μg/m3
jäädes tugevalt alla piirnormi (piirnorm on 50). Seega planeeringualal peenosakeste õhukvaliteedi
piirnorme ületava kontsentratsiooni esinemine on ebatõenäoline.
Harku karjääri müra levikut on hinnatud nt Saue valla tööstusmüra mürakaardi koostamisel.
Mürakaardi alusel jääb planeeringuala alla 35 dB müratasemega alale9 (Joonis 5).
PLANEERITAV ALA
Joonis 5. Väljavõte Saue valla mürakaartist
Tööstusmüra siht- ja piirväärtuse ületamist planeeritaval alal seega karjääri tegevusega
kaasnevana oodata ei ole. Karjääri purustus-sorteerimissõlm jääb karjääri põhjaosasse.
8
OÜ Inseneribüroo Steiger. 2020. Mõõtmiste protokoll nr 20/694 STL
9
Saue valla välisõhu mürakaart, helirõhutasemete mõõtmised
https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=533356&o=925&u=-1&o2=11582&hdr=hp&tbs=all
15
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Arvestades karjääri alal toimuvaid tegevusi (sh lõhkamist) ei saa mürahäiringute esinemist
planeeringualal siiski täiesti välistada.
Kasulikku kihti Harku karjäärides raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Lõhkematerjaliseadus
näeb ette, et lõhketööd tuleb teha vastavalt projektile ning projektis tuleb määrata lõhketöö
parameetrid selliselt, et ka seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid ehitistele
minimaalsed. Praktikas tähendab see seda, et lõhketööde ohualas määratakse hoonetele lubatav
vibratsiooni piirtase ning lõhketööde parameetrite seadmisega tagatakse, et määratud piirtaset
ei ületata. Lõhketööde teostamise nõuded näevad ette, et iga lõhketöö parameetrid
dokumenteeritakse ning arvutuste kontrollimiseks teostatakse vibratsiooni mõõtmisi.
Kahjustuste ilmnemisel tuleb tõendada põhjus-tagajärg seos lõhketööde ja kahjustuste vahel.
Enamlevinud meetodiks on lõhketööde parameetrite ja mõõtmistulemuste analüüs. Täiendavaks
võimaluseks on enne lõhketöödega alustamist teostada hoone(te) konstruktsioonide seisundi
audit, milles fikseeritakse hoone(te) hetkeolukord. Selle põhjal saab edaspidiste auditite
teostamisel tuvastada võimalikke seisukorra muutusi.10
Eelneva alusel on ilmne, et planeeringuala õhukvaliteeti mõjutab potentsiaalselt planeeringuala
lähialal paiknev Harju karjäär. Käesoleval ajal jäävad Harku karjääriga seotud mäeeraldised
rohkem kui 600 m kaugusele planeeringualast, mida võib pidada piisavaks vahemaaks, mis tagab
nii müra kui õhusaaste osas piirnormidele vastavuse korrektse (sh väljastatud keskkonnalubade
tingimustega kooskõlas oleva) kaevandamise korral. Samas on käimas Harku karjääri
perspektiivseks laiendamiseks mitu loamenetlust ja nende keskkonnamõju hindamised on
käesoleva eelhinnangu koostamise perioodil alles koostamisel11. Harku VII lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse alusel jääb perspektiivne karjääri ala natuke rohkem kui 400 m kaugusele.
Sealjuures jäävad võimaliku mäeeraldise alaga vahetult külgnevale alale olemasolevad elamud.
Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik hinnata karjääri laienemisega kaasnevaid mõjusid,
neid hinnatakse vastava keskkonnaloa taotluse KMH käigus. Planeeringu koostamisel ja
elluviimisel tuleb arvestada, et Harku karjäär perspektiivis laieneb planeeringuala suunas.
Planeeringu eskiisi kohast lahendust kavandada karjääri ja elamute vahele äri- ja ühiskondlikke
hooneid võib pidada pigem heaks lahenduseks, kuna antud hooned hakkavad elamute suhtes
toimima müratõkkena. Juhul kui kavandatavad ühiskondlikud hooned on müratundlikud, siis
tuleks täpsema hoonestuslahenduse kavandamisel eelistada lahendusi, mille puhul hoonest
tekitatakse müratõke (samas kasutades kõrge heliisolatsiooniga ehitusmaterjale) ja tagatakse
vaiksete sisehoovide teke.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist
mürahäiringut piirkonnas. Mõju võib avaldada äripindade kavandamine, kuid planeeringu etapis
ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom. Müratekitavad seadmed (sh
jahutusseadmed ja soojuspumbad) tuleb edasisel projekteerimisel paigaldada elamutest
maksimaalselt eemale vältimaks võimalike konfliktolukordade teket.
Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva
liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja
piirväärtuste ületamine piirkonnas.
10
16.02.2024 nr 9-1/24-02056-002
11
https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=426&represented_id= ja
https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=425&represented_id=
16
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse
projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi,
vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist
(vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või
lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel
enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse
põhimõtetega.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.
Tervisemõjude vältimiseks tuleb järgida kehtivat ala läbivat kõrgepingeliini kaitsevööndi
kitsendust. Kõrgepingeliini kaitsevööndisse eluhoonete kavandamine ei ole lubatud.
Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on vajalik piirkond kavandada
multifunktsionaalsena võimaldades lisaks elamualadele ka sotsiaal- ja ärihoonete teket.
4.7 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeritaval alal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 1894612. Mälestise kaitsevöönd
on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Detailplaneeringu koostamisel tuleb
teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Eskiisis ettenähtud
tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga.
Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist, siis tuleb tee asukoht
kavandada mälestise alast väljaspoole.
Kogu planeeringualal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku
arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus
arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt Muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60)
kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.
4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordasid.
Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade esinemist.
12
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18946
17
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude
kumuleerumine
Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud ja koostamisel mitmeid
detailplaneeringuid:
- Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering (75249, joonisel 6 oranžiga ala),
reliseerimisjärgus. Detailplaneeringus on kavandatud kinnistu jagamine ja määratud
moodustatud kruntidele ehitusõigus üksik- ja paariselamute ehitamiseks.
- Uuetoa ja Lehelinnu detailplaneering (57487, joonisel 6 kollasega). Detailplaneeringus on
kavandatud kinnistu jagamine ja määratud moodustatud kruntidele ehitusõigus kahe
üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks.
- Uuetoa tn 1 ja lähiala detailplaneering (34267, joonisel 6 kollasega). Detailplaneeringus
on kavandatud kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ning
määratud ehitusõigus kahe uue üksikelamu ja nelja abihoone rajamiseks.
- Menetlemisel on Harku tee 1 kinnistu detailplaneering, kuhu kavandatakse hooldekodu
(96452, joonisel 6 paremal rohelisega ala) ning Harku alajaamaga seotud planeering
(1454, joonisel 6 paremal piklik roheline ala).
Joonis 6. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardist.
Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist pikemas perspektiivis tiheasustusalaks
nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb.
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.
18
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
4.10 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi
asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud
juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes
õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega
muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb
kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on
kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
19
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Detailplaneeringuga kavandatakse väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone
ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt
kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-
s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2
p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb
eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 79 elamumaa krundi
kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa
eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele
tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist
negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000
võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.
Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
6) Planeeritav ala kattub osaliselt arheoloogiamälestise alaga. Detailplaneeringu koostamisel
tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis.
Detailplaneering on võimalik koostada ja ellu viia ilma kultuuripärandile olulist ebasoodsat
mõju avaldamata. .
KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid
meetmeid:
− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee
käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks.
Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine
keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav
on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada
haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
− Planeeritavale alale jääb arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr
18946. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eskiisis
ettenähtud tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös
20
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Muinsuskaitseametiga. Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist,
siis tuleb tee asukoht kavandada mälestise alast väljaspoole. Planeeringu elluviimisel tuleb
arvestada, et kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude
mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse mattunud
ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha
muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.
− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid
temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade
osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid
(päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu. Reaalselt antud puurkaevu alal ei tundu
paiknevat. Registri andmed vajaksid puurkaevude PRK0017093 ja PRK0017095 osas
korrastamist. Ala veevarustuse tagamiseks tuleb uute puurkaevude rajamisel järgida
Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,
puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja
ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,
kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus-
või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -
augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või
-augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid.
− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu
ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Hoonestusalade
paiknemise ja hoonete kavandamisel arvestada, et Harku karjäär laieneb suure
tõenäosusega planeeringuala suunas ja see võib piirkonnas tõsta mürataset. Kavandada
mitteelukondlikud hooned karjääri ja elamualade vahele toimimaks täiendavate
müratõketena.
− Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse
peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle
alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende
ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
− Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb
planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud
meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).
21
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt
võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH
algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel
kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud
keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu
koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.
22
Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Harju maakonnaplaneering 2030+
Saue valla, Hüüru küla, Mare ja Karjavälja detailplaneeringu eskiis (lahendusskeem).
Saue valla üldplaneering (kehtiv)
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f
6dcd
Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/
Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-
andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
23
Saatja:
[email protected]
Saaja: "TA Info" <
[email protected]>
Teema: 5-5/9629 Mare ja Karjavälja DP_kaasatavad asutused (arvamuse küsimine)
Kuupäev: 2024-12-11 13:34
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadame Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamise eelnõu arvamuse avaldamiseks.
Lugupidamisega
Kaili Tuulik
Saue Vallavalitsus
<http://email.mg.sauevald.ee/o/eJxEzjFu6zAMgOHTWNszSIqyyEFD8Noha29AVXRiIGoKW_X5i6JD9x8_vkv_vD93e_OHDW_X4f36UpAwU4bQihmqBi-YY1RiEAj3kis0YRdNlmqKlZkXN0xRq9c1L2ErBMRIiBgjM8zSVtNledeaqqPIxNBv82Ffftqjze6h-3HYzf9trUzxP81CZCwWQZpyluTOOjHYL3dWSlN8DXvZPtbnxDB8P7fDrfv4uY1y-QvDWeg7AAD__-K-Q1U>