dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 11. detsember 2024
Viit
9.3-4/24/12734-1
Registreeritud
11. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik
9.3-4/2024
Vastutaja
Ille Tops (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. jaanuar 2025

Failid

  • 📎E-kiri.eml7605 KB
  • 📎Mare ja Karjavälja DP_kaasatavad asutused (arvamuse küsimine).asice5552 KB

Sisu (failidest)

Kaasatavad asutused vastavalt nimekirjale 11.12.2024 nr 5-5/9629 Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu arvamuse avaldamiseks Saue Vallavalitsus annab teada, et plaanib algatada detailplaneeringu Hüüru külas Mare (72701:001:1977, suurusega 153530 m², maatulundusmaa 100%) ja Karjavälja (72701:001:1979, suurusega 171329 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning lõuna pool. Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr 7270226) põhja pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas. Planeeringuala läbivad Elering AS-le kuuluvad elektriõhuliinid 35-110kV(Kõrgepingeliin), mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, elektriõhuliinide kaitsevööndisse on kavandatud haljasalamaa ja parklad. Planeeringuga kavandatakse tootmismaa krunt puurkaevude ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste jaoks. Huvitatud isik kohustub planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). Mare ja Karjavälja katastriüksused on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 34,40 ha. Täiendav info on käesoleva kirjaga kaasas olevas detailplaneeringu algatamise eelnõus. Saadame Teile Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu arvamuse avaldamiseks. Arvamused palume esitada hiljemalt 13. jaanuariks 2025 e-postile [email protected] või postiaadressil Kütise 8, Saue linn 76505, Saue vald. Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 alusel on võimalik detailplaneeringu kohta arvamust avaldada 30 päeva. Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Tuulik Planeeringute koordinaator Lisad: 1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu 2. Korralduse lisa 1 3. Korralduse lisa 2 Kaili Tuulik +372 5193 0660 [email protected] 2 (2) KORRALDUS 5019040 532765 0 0 Saue linn .... 202 4 nr Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hüüru külas Mare (72701:001:1977, suurusega 153530 m², maatulundusmaa 100%) ja Karjavälja (72701:001:1979, suurusega 171329 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, põhi eesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine elamu-, äri-ja ühiskondlike ehitiste, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks. II. Katastri üksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning lõuna pool. Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr 7270226) põhja pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas. Mare ja Karjavälja katastriüksused on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 3 4 , 40 ha. Planeeringuala läbivad Elering AS-le kuuluvad elektriõhuliinid 35-110kV(Kõrgepingeliin), mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, elektriõhuliinide kaitsevööndisse on kavandatud haljasalamaa ja parklad. Planeeritaval alal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 18946. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Detailplaneeringus on sellega arvestatud, sinna ei ole hooneid kavandatud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Kogu planeeringualal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt Muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile. Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu, mis eskiisi alusel on kavandatud likvideerida. Juhul kui puurkaeve soovitakse siiski säilitada, tuleb tagada nende sanitaarkaitsevööndite hoonestusvabana säilimine (või sanitaarkaitsevööndite hooldusalaks muutmine juhul kui kasutustingimuste kohaselt on hooldusala rakendamine võimalik). Puurkaevude likvideerimisel tuleb järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on jagada Mare ja Karjavälja katastriüksused 79 elamu-, 1 äri-ja 2 ühiskondlike ehitiste, 1 tootmis-, 9 transpordi- ja 7 üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine 38 üksik-, 23 kaksik- ja 18 ridaelamu ning 1 äri- ja 2 ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Tootmismaa krunt kavandatakse puurkaevude ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste jaoks. Transpordimaa katastriüksused kavandatakse juurdepääsuteede rajamiseks. Üldkasutatava maa katastriüksustele on planeeringuga kavandatud haljasalad ning mängu- ja spordiväljakud. Planeeringuala hoonestusalade määramisel on arvestatud ala läbivate elektriõhuliinidega, mille kaitsevöönd on 40 m mõlemal pool telge. Sinna alasse hooneid ei kavandata. IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala osaliselt tiheasustusalas ning maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt pere –ja ridaelamumaa . Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral üksik- ja kaksikelamute maa moodustama elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%, samuti peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel (pere-ja ridaelamumaal) koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneering sätestab, et tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m 2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m 2 krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule tuleb maanteede äärsete alade väljaarendamisel arvestada teekaitsevööndi ulatusega ja vastavate seadusest tulenevate piirangute ja soovitustega normidele vastavate tingimuste tagamiseks, sh müratase arendataval alal ning ette näha vajalikud kaitserajatised (müratõkkesein vms.). Teede läheduses on hoonete ehitus (sh erandjuhul ka üksikute elamute ehitus, eelkõige hajaasustusega alal) lubatud juhul, kui võetakse tarvitusele abinõud teeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude leevendamiseks. Konkreetsete meetmete olemus otsustatakse detailplaneeringute koostamise ja ehitiste projekteerimise käigus. Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ehitusprojektid riigimaanteest 150 meetri kauguses vööndis ning vajadusel ka kaugemal, kui ehitise kõrguse projektsioon ulatub maanteele. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. V. Sõlmitud kokkulepped Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr …. märgitud põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui Huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on Huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb Huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee - ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sadevee-ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandatavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu kehtestamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Huvitatud isik on kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (ühiskondlike ehitiste maa krundid, lisa nr 1 märgitud Pos nr 5 ja 37) kavandama oma kuludega avaliku ruumi avalike teenuste tarbeks. Samuti on Huvitatud isik kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (üldkasutatav maa) oma kuludega rajama mängu-ja spordiväljaku d vastavalt Halduslepingu/Kokkuleppe lisale 2 Tehnilised tingimused mängu-ja spordiväljakule ning Detailplaneeringus sätestatule , kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Täpne mängu- ja spordiväljakute koosseis ning lõplik summa täpsustatakse enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Huvitatud isik kohustub toetama Valla sotsiaalobjektide väljaehitamist (sotsiaalse taristu tasu) väärtuses 7000 € (seitse tuhat eurot) iga Detailplaneeringuga kavandatud eluaseme kohta (üksikelamu, ridaelamu boksi, paarismaja osa ja korteri kohta). Sotsiaalse taristu tasu suurus indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile (THI) alates detailplaneeringu kehtestamise aastast kuni sotsiaalse taristu tasu maksmiseni, arvestades tasu maksmisele eelnevalt avaldatud viimast THI-d. Negatiivse THI korral indekseerimist ei toimu, see tähendab, et sotsiaalse taristu tasu eluaseme kohta on minimaalselt 7000 €. Ühe ridaelamu, paarismaja või korterelamu kohta tuleb nimetatud summa tasuda kõikide hoones olevate eluasemete (kavandatud eluasemete arv) eest korraga ühe osamaksena, mis vastab kavandatud eluasemete arvule ((7000+7000 x THI % tõus)x eluasemete arv). Juhul, kui nimetatud summa tasumisele eelneva aasta THI-d pole veel avaldatud, siis võetakse arvesse ehitusloa taotlemisele üle-eelmise aasta THI. Summa tasutakse Valla arveldusarvele enne iga Detailplaneeringuga kavandatud elamule ehitusloa väljastamist või enne Detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide võõrandamist kolmanda(te)le isiku(te)le. Alternatiivina võivad Vald ja Huvitatud isik kokku leppida, et Huvitatud isik osaleb vastavalt Halduslepingus/Kokkuleppes märgitud sotsiaalse taristu tasu ulatuses, arvestades muuhulgas ka vastavaks ajahetkeks fikseeritud THI-d, Valla poolt hangitava sotsiaalobjekti ehitamise rahastamises, mille kohta sõlmitakse eraldi Kokkuleppe lisa. Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. Siseministeeriumis on ettevalmistamisel varjumise eelnõu, millega soovitakse kehtestada varjendite ja varjumiskohtade rajamise nõuded. Planeeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt Siseministeeriumis valmivale Varjumise määrusele. Huvitatud isik on teadlik, et arenduspiirkonna jaoks vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb täiendavalt rajada. Huvitatud isik kohustub planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). Huvitatud isik on teadlik, et kui Transpordiameti tingimustest tulenevalt on vajalikud riigimaanteedega seotud ümberehitused, siis leiavad Transpordiamet ja Huvitatud isik koostöös lahenduse ümberehitustööde finantseerimiseks. Vastav kokkulepe Transpordiameti ja Huvitatud isiku vahel peab olema sõlmitud enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeritavale alale tuleb kavandada vähemalt kaks juurdepääsu avalikult teelt. Mare ja Karjavälja kinnistute piirile on planeeritud läbiv sõidutee, mis ühendab Paldiski maantee poolt tuleva Muinasasula tee Vatsla teega. Teiseks juurdepääsuks on kaks varianti: Esimese ja eelistatud variandina kavandada juurdepääs läbi Kesa kinnistu Talvikese teele. Teise variandina kavandada juurdepääs läbi Esipõlma ja Tagapõlma kinnistute Vatsla teele. Vajadusel saab alternatiivina kaaluda ka muid lahendusi. Planeeritud ühendusteede valik selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu alal ei väljastata ehituslube enne, kui on olemas piirinaabrite ja maaomanike kooskõlastused sh Detailplaneeringu ala teenindavate rajatiste ehitamiseks vajalikud servituudid ja maa omandamised. Kokkuleppe kohaselt peab detailplaneeringu teine juurdepääs olema rajatud enne ehituslubade taotlemist viimasele 50% planeeringuala elamuühikutele. Huvitatud isik on teadlik, et k õikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta. Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11 . 12 .202 4 ) „ Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “. E elhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS ), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS ) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224 ). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Detailplaneeringuga kavandatakse väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lgs 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas , kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 79 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; p laneeritav ala kattub osaliselt arheoloogiamälestise alaga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Detailplaneering on võimalik koostada ja ellu viia ilma kultuuripärandile olulist ebasoodsat mõju avaldamata. KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. Planeeritavale alale jääb arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 18946. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eskiisis ettenähtud tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga. Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist, siis tuleb tee asukoht kavandada mälestise alast väljaspoole. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu. Reaalselt antud puurkaevu alal ei tundu paiknevat. Registri andmed vajaksid puurkaevude PRK0017093 ja PRK0017095 osas korrastamist. Ala veevarustuse tagamiseks tuleb uute puurkaevude rajamisel järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Hoonestusalade paiknemise ja hoonete kavandamisel arvestada, et Harku karjäär laieneb suure tõenäosusega planeeringuala suunas ja see võib piirkonnas tõsta mürataset. Kavandada mitteelukondlikud hooned karjääri ja elamualade vahele toimimaks täiendavate müratõketena. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). Võttes aluseks Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11 . 12 .202 4 ) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb Huvitatud isikul need teha ning planeeringusse lisada . Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile , Muinsuskaitseametile ning Regionaal - ja P õllumajandusministeerium ile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis); Lisa 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang). Keskkonnaamet andis oma ....... aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Muinsuskaitseamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ...... Regionaal – ja Põllumajandusministeerium andis oma ..... aasta kirjaga nr ..... seisukoha, et ...... Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega saadeti arvamuse avaldamiseks ka järgmistele kaasatavatele asutustele: Elering AS, Terviseamet , Transpordiamet ja AS Kovek . Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on K-Projekt AS (aadress: Harju maakond, Tallinn, Ahtri tn 6a , 10 151 ). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, ( versioon 11 . 12 .2024) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks PlanS § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2, § 139 lõike 2, KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel ...... 2025 aastal sõlmitud ( nr ….. ) halduslepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe koos lisaga ja eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning võttes arvesse kinnistute omanike taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: Algatada Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Mare ( 72701:001:1977 ) ja Karjavälja ( 72701:001:1979 ) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering , põhi eesmärgiga katastriüksus t e krunti deks jagamine , maa sihtotstar vete muutmi ne elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste -, tootmis-, transpordi- ja üld kasutatava ks maa ks ning ehitusõiguse määrami ne üksik-, kaksik-, ja rida elamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: Üksik- ja kaksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m. Krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%; Ridaelamukrundile võib ette näha ühe 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m. Ridaelamu mahus kavandada abiruumid. Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirde aia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt Asjaõigusseadusest); Kui planeeritava ridaelamu kütmiseks kavandatakse kasutada hoone fassaadile paigutatavaid soojuspumpade välimooduleid, tuleb need mürahäiringu minimeerimiseks paigutada kas ridaelamu tänavapoolsele küljele või arvestada muul moel häiringute vältimist naaberelamute õuealade suhtes. Vajadusel tuleb koostada müra modelleerimine; Väikeelamute alal (üksik- ja ridaelamud) parkimine lahendada oma krundi piires. Parkimiskohtade planeerimisel ridaelamukruntidel tuleb arvestada ka külaliste parkimiskohtadega. Hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega; Ä rihoonete juurde tuleb raja da autoparklad ning piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt Siseministeeriumis valmivale Varjumise määrusele. Detailplaneeringuga kavandada a sfaltbetoonkattega põhijuurdepääsutee Lisa 1 Pos 93 (Pos 93 alates Pos 94 ristmik parameetritega: asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 7 cm) katendi laiusega 7 m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega. Huvitatud isik kohustub rekonstrueerima Vatsla tee ja rajama ringristmiku vastavalt detailplaneeringus toodud ristmiku parameetritele koos ringristmiku harude ehk rampteedega sh. põhijuurdepääsutee algusosa Pos 93 kuni Pos 94 ristmik kaasa arvatud ja Pos 91 algusosa (Pos 5 külgnevas osas) kahekihiliselt asfaltbetoon alumine kiht AC 20 base 6cm, pealmine kiht 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 5 cm, Pos 93 lõigus katendi laiusega 7m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega; K avandada a sfaltbetoonkattega kõik ülejäänud Detailplaneeringu juurdepääsuteed (sh. Talvikese teega ühendus või Detailplaneeringus märgitud teine alternatiivne ühendus) (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 7 cm) katendi laiusega vähemalt 5,6 m + kindlustamata peenrad 2*0,5m koos LED-optilise tänavavalgustusega; Detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2,5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega . Juurdepääsuteega (Pos 94) paralleelselt kulgev üks kergliiklustee minimaalse laiusega 4 m ja teine laiusega 2,5 m. Arendusega piirneval Vatsla tee L2 (72701:001:1872) lõigul kohustub Huvitatud isik omal kulul paigaldama olemasolevale kergliiklusteele LED-optilise tänavavalgustuse. Detailplaneeringuga kavandada jalgrajad koos aluskonstruktsioonide ja multšikattega, teekatte minimaalse laiusega 2 m ning koos LED optikaga tänavavalgustusega. Tupiktänavaid mitte kavandada. Planeeringuga näha ette ja kavandada maakonnaliini bussipeatuste tarbeks bussitaskud. Detailplaneeringu alale kavanda da sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksus ed (ühiskondlike ehitiste maa kru ndid , Lisa nr 1 märgitud P os nr 5 ja 37 ) , kuhu tuleb kavandada avalik ruum avalike teenuste tarbeks; Detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb kavandada mängu- ja spordiväljakud, vastavalt Detailplaneeringus ja Halduslepingus/Kokkuleppes ja selle lisas 2 sätestatule, kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Täpne mängu- ja spordiväljakute koosseis täpsustatakse enne Detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneeringu koostamise käigus ja enne Detailplaneeringu vastuvõtmisele esitamist tuleb esitada Detailplaneeringu materjalide juurde kavandatavad lahendused. Detailplaneerin gus kavandat ud haljasalad ( sh ribapargid, pargid, kõrghaljastuse jne) tuleb rajada ajaks, millal on valminud kõik Detailplaneeringu teed ja tänavad (juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja jalgrajad). Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaal maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused anda tasuta üle vallale; Vallale tasuta võõrandavate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu kehtestamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge. Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. Veevarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele; P laneeringuga anda tuletõrje veevarustuse ja sademevee ärajuhtimise lahendus , samuti sademevee kasutamise lahendused kastmisvee tarbeks; Huvitatud isik on teadlik, et arenduspiirkonna jaoks vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb täiendavalt rajada. Huvitatud isik kohustub planeeringuala veevarustuse tagamiseks kavandama ja ehitama veetöötlusjaama koos kahe puurkaevaga (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st). K õikidele kinnistut läbivatele või paiknevatele tehnovõrkudele seada vajalikud notariaalsed servituudid võrguvaldajate kasuks; Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada; Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd järgmiste asutustega ning arvestada nende poolt saadetud seisukohtadega : Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Terviseamet , Elering AS ja Kovek AS . Lisakooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; D etailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Jätta Hüüru küla Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal ( lisa 2 ) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur , Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär 933 VATS Sõidukite ja jalgrataste parklate asukoht ja lahendus L A TE täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel sõltuvalt E 945a reaalselt rajatavale ehitusmahule ning projekteerimise hetkel kehtivatele normidele 933 99 Ärimaa krundi sõidukite ja jalgrataste parkimine lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Vajadusel a 945 lahendada parkimine osaliselt hoonemahus 0 Ø1 5.1 0 t e e la 2.0 0 6.0 ÜL 2.6 0 6.0 0 a t s 6.00 5 V 2.60 6.00 3.00 3.00 VATS LA TE P-28 P-16 98 E BT 25, 0 P-37 r u n t1 K P-46 P-20 ERnt 2 m² HP 87 ER Kru m² 54 6 4 ÄK t3 1 6 EPk Krun ² 32 1 9 m 4 37 38 3 2 P-50 ÜL LT 25, 945a EPk 0 3 un t 24 Kr m² 8 2 EPk 128 15 13, 15, 2 0 2,0 2,5 945a 5,6 2 LT 945a 94 15, 15,0 EPrunt 4 977 2,5 0 5,6 EKPrunt 9 m² 2,0 6 ER (6) 977 EPk 945a EP 39 K m² Planeeritud tee kulgemine ja rajamise kohustus 1574 3 945a 15 9 täpsustatakse detailplaneeringute koostamise käigus 1 90 BT 25, ER (4) ER (6) 0 LT 18 ER (4) 76 ER (4) EP HP 77 78 79 EP 40 EKPrunt 107 m² EPrunt 5 3,0 89 K m ² 153 1503 16 7 ER (4) Esipõlma kinnistu DP eskiislahendus EP 19 EP 17 ER (4) 75 2,0 2,5 EP 41 EKPrunt 11 m² EP Krun t6 ² m 5,6 1533 1 50 7 HP 15,0 97 8 ER (4) 88 ER (6) OK ER (4) 74 EP EP 15,0 EP 20 EP 16 ER (4) ER (4) 12 EP 42 runt 5,6 m² 7 2,5 K 1520 runt K 9 m² 86 2,0 25,0 82 81 80 15 1 EP LT 7,0 25 HP 9 ER (4) 3,0 3,0 EP EP 21 91 EP 15 4,0 2,5 ER (4) 73 EP 43 EPrunt 13 m² EP runt 8 24 EP K K EP 1519 945a 945a 977 8 m ² 1 58 26 977 EP 15,0 23 95 LT HP 2,5 5,6 10 ER (5) 945a 2,0 EPrunt 14 ² 2,5 0 EP 44 2,0 15, EP 22 t 19 5,6 K u n 945 a 15 18 m K r EPk 14 EPk m² 27 EP ER (6) EPk HPt 17 99 8 7 72 66 Krun 28 EP EP 11 ER (6) 65 EP 45 EPrunt 15 73 29 m² 29 32 K 1545 m² LT 945 a LT EP EPk t 23 EP 46 Krun 2 2 m² EP 31 13 EPk 64 67 EPk EPrunt 16 40 96 K m² 30 LT 1577 EPk 93 EP 47 TINGMÄRGID 33 12 ER (6) LV IKESE TEE 92 LT EPk 63 68 EPk BT 20 Planeeringuala piir T A 945a r u n t Katastriüksuse piir ² 0 K 5,6 15, EP 2,0 6 m 1488 2,5 48 Planeeritud krundi piir 34 EPk Kokkuviimine olemasolevate teedega 945a täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel Perspektiivsed teemaa krundipiirid 945a VÄLJAMAA TEE 977 1 977 EPk 62 69 EP Krundi positsiooni number EPk 49 EPk 35 EPk HP18 ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa t Krun m² EP Üksikelamu maa 36 EP 6 50 1489 EPk Kaksikelamu maa EPk 61 ER Ridaelamu maa 70 EPk 85 BT 21 ÜL Haridus- ja lasteasutuse maa EP Krunt ² OK Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa HP 2 m 1218 HP Haljasala maa EPk 60 2,0 51 2,5 LT Tee ja tänava maa 5,6 15,0 Planeeritud hoonestusala 71 EPk Planeeritud ühiskondlike hoonete illustratiivne asukoht EPk 59 Olemasolev autoliikluse ala EP Planeeritud autoliikluse ala 52 56 EP Olemasolev kergliikluse ala Planeeritud kergliikluse ala HP 57 945a Planeeritud jalgraja võimalik asukoht EP 15,0 83 2,5 5,6 58 2,0 Perspektiivne autoliikluse ala EP BT 22 Planeeritud võimalik juurdepääs krundile, mille asukoht täpsustub hoonete ehitusprojektis EP 53 u n t Kr m ² Planeeritud künnis / kiiruse rahustusmeede 1 945a 0 379 Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht, mille suurus ja asukoht 945a 977 täpsustub ehitusprojekti koostamisel 977 Haljasala EP EP 54 55 Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht Planeeritud rekreatsiooniala võimalik asukoht 84 Madalhaljastuse võimalik asukoht HP Kõrghaljastuse võimalik asukoht Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestise kaitsevööndi piir 50 m Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m Tee kaitsevööndi piir sõiduraja välimisest servast 15 m 35-110 kV elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 25 m Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Märkused: 1. Teede, tänavate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 21041 Mõõdistatud: 2021 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 MUINASASULA TEE K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneering [email protected] reg kood 12203754 Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla Projektijuht I. Mustkivi Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: Põhijoonise eskiis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 17.10.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 21013_Algatamisettepanek.dwg 21013 DP-2 DP 1:1000 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2024 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Nimetus: Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: K-Projekt AS Reg nr 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn Tel +372 626 4100 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen, Liis Promvalds Töö versioon: 11.12.2024 2 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 8 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega........................................................ 10 3.1 Harju maakonnaplaneering ............................................................................................ 10 3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................. 10 4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 11 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 11 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 11 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 12 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 14 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 17 4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 17 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 17 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 18 4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 19 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 20 Kasutatud materjalid...................................................................................................................... 23 3 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja K-projekt AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osalesid keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovinen ja Liis Promvalds. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. 4 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 1 Mõjutatav keskkond Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal. Piirkond on endine põllumaastik, mis on järk-järgult muutumas tiheasustusega alaks. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast lääne ning loode pool. Planeeringuala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid: − Mare, 72701:001:1977,Maatulundusmaa 100%, 153530 m2 − Karjavälja, 72701:001:1979, Maatulundusmaa 100%, 171329 m2 − Vatsla kergtee L3, 72701:001:1980, Transpordimaa 100%, 1653 m2 − Vatsla kergtee L4, 72701:001:1978, Transpordimaa 100%, 1336 m2 Detailplaneeringuala pindala on u 32,8 ha. Planeeringuala on enamasti looduslik rohumaa. Hoonestust alal ei paikne. Detailplaneeringu ala põhjapooles osas esineb põõsastikke (Joonis 1). Joonis 1. Planeeringuala Maa-amet ortofotol. Planeeringuala märgitud punase joonsega. Planeeritava ala maapind on suures osas tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 33 m. Kontaktvööndis esineb käesoleval ajal veel rohumaid, kuid tegu on aktiivselt areneva elamupiirkonnaga. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, 5 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad. Lähimaks registreeritud Natura elupaigaks on elupaigatüübi lood ehk alvarid (6280*) eraldis, mis jääb u 180 m kirde suunas ja teine sama elupaigatüübi eraldis u 200 m lääne suunas. Tegu on poollooduslike niidualadega. Planeeringualast põhjas paikneb Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) 22 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Lubjakivimaardla asub Vatsla teest (tee nr 7270226) põhja pool ja Harku teest (tee nr 11191) idas. Ala paikneb Harju lavamaal, alvaril. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Õhukeses pinnakattes püsiv veekiht puudub. Sademete ja lumesula järgselt koguneb lubjakivi pinnale mulla kihti ajutise iseloomuga ülavesi. Planeeritavale alale jäävad kaks 40 m sügavust Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi puurkaevu PRK0017093 ja PRK0017095. Mõlemal puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 50 m sanitaarkaitsevöönd. Puurkaevude asukohad on registris tõenäoliselt ebakorrektsed – märgid puurkaevude reaalsest esinemisest antud piirkonnas puuduvad. Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale. Planeeritaval alal paikneb kultuurimälestiste registri alusel arheoloogiamälestise asulakoht, reg nr 18946.1 Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. 1 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18946 6 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Joonis 2. Kultuurimälestise ja selle kaitsevööndi paiknemine planeeritava ala suhtes Maa-ameti ortofotol. 7 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 2 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud K-projekt AS poolt, dateeritud 17.10.2024). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Mare ja Karjavälja kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus ja kasutamise tingimused väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs maa-alale on põhjast Vatsla teelt või lõuna suunalt Muinasasula tee kaudu (Joonis 3). Mare ja Karjavälja kinnistute elamualade vahele on kavandatud mänguväljakute ja rekreatsioonialadega rohealad, olemasolevate elektri õhukaabelliinide alla jääb samuti jalutusteedega, kuid ilma kõrghaljastuseta ala. Mare ja Karjavälja kinnistute piirile on planeeritud läbiv sõidutee, mis ühendab Paldiski maantee poolt tuleva Muinasasula tee Vatsla teega. Kavandatud on perspektiivsed ühendusteed ka läbi Esipõlma ja Kesa kinnistute. Väiksemad elamute vahelised teed hargnevad peateest kahele poole. Peatee mõlemale poolele on planeeritud kõnniteed, kraav, puudealleed ja põõsaread, elamualade vaheliste teede äärde on planeeritud ühte serva kõnnitee. Piirkond on tehnovõrkudega varustatud ning kavandatav elamuala arenduspiirkond liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale. Maaüksuste asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Eskiisi alusel on kavandatud 169 elamuühikut, 850 parkimiskohta. Kavandatav hoonestustihedus on 0,4. 8 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Joonis 3. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: K-Projekti algatamisettepaneku joonis) 9 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu kohaselt ala ei jää linnalise asusutusega alale. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuse kaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ega väärtuslike maastiku alale. Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad. Maakonnaplaneeringus on kajastatud kergliiklusteed (teemaplaneeringust "Harjumaa kergliiklusteed") pikki Vatsla teed ja planeeringuala lõunaosa läbivana. Teed on kajastatud ka Saue valla üldplaneeringus ja vastavate kergliiklusteede vajadusega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. 3.2 Saue valla üldplaneering2 Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering. Kehtiva Saue valla üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40) kohaselt asub planeeritav maa-ala pere-, ja ridaelamu juhtotstarbega alal. Pere- ja ridaelamu maa on üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute, ridaelamute, suvilate või aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa. Ridaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast määratakse detailplaneeringuga. Elamuala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele, detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas. PLANEERITAV ALA Joonis 4. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust, planeeringuala tähistatud sinise joonega 2 https://sauevald.ee/uldplaneering 10 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 4 Võimalikud keskkonnamõjud 4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura ala on Vääna-Posti loodusala (EE0010175) u 2,8 km kaugusel loode suunas. Plaaneeringuala ja Vääna- Posti eraldavad lisaks suurele vahemaale ka hoonestatud piirkonnad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit. 4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele. Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel viletsas seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata. 4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021 11 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud. Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt. 4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringuala lähinaabruses pinnaveekogud puuduvad. Planeeringuala läheduses ei paikne voolu- või seisuveekogusid. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Planeeringuala lähipiirkonda jääb Harku karjäär, mis mõjutab piirkonna põhjavett. Töötavates Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16…18 m. Kasulikust kihist allapoole jäävast veepidemest sügavamal lasub Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on surveline ja see veekiht on põhiliseks elanike ja ettevõtete veevarustuse allikaks. Veekiht lasub 17-19 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel ca 11-13 m). 4 Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses. Samuti on reostusoht põhjaveele karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette.5 Olemasolevalt Harku II karjääri mäeeraldiselt juhitakse karjääri põhja kogunev vesi kraavide kaudu kõrval asuvasse Harku karjääri veekõrvaldussüsteemi. Harku II karjääri laienduse lahustükilt juhitakse sinna kogunev vesi ca 140 m pikkuse toru kaudu samuti Harku karjääri veekõrvaldussüsteemi. Harku karjäärist juhitakse puhastatud vesi läbi Harku II karjääri teenindusmaa suublasse, milleks on Tõnupere kraav (VEE1094104). Harku II karjääri teenindusmaa piirile, lubjakivi astangu peale on selleks rajatud eraldi veekraav, kuhu puhastatud vesi astangu alt Harku karjäärist pumbatakse. Antud kraav ei ole seotud (ühendatud) Harku II karjääri põhja koguneva veega, sinna mujalt vett ei juhita. Ümbruskonna vesivarustuses kasutatakse ka Kambrium-Vendi veekihti. Karjääride veekõrvaldus ei avalda otseselt ega kaudselt mõju sellele veekihile. Kasuliku kaevise kihi all lasub Silur- 4 16.08.2023 nr DM-118268-31 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm. 2024 12 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis takistab ülemise, Silur-Ordoviitsiumi veekihi vee imbumist alumisse kihti. Seda eeldusel, et veepidet ei rikuta. See on ka üks nõue mäetöödele, et kaitsta alumist veekihti võimalike reostuste eest ülemisest Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Seda võivad põhjustada sügavad veekraavid ja veekogujad pumplas. Kaevandamine ei halvenda oluliselt väljakujunenud põhjavee režiimi. Mäeeraldised paiknevad alal, mis on põhjaveetaseme alanduse mõju all juba üle poole sajandi6. Seega planeeringuala veevarustust ning veekvaliteeti lähipiirkonnas asuv Harku karjäär ei halvenda. Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Planeeringualale jäävad VEKA puurkaevude registri alusel kaks puurkaevu. Reaalselt on antud puurkaevude esinemine alal kaheldav. Välivaatluste ja geodeetilise mõõdistuse käigus kaeve alalt leitud ei ole. Registri andmed vajaksid antud kaevude osas korrastamist. Juhul kui edasise planeerimise või ehitustegevuse käigus kaevud siiski leitakse, siis tuleb need nõuetekohaselt likvideerida. Puurkaevu, -augu ja salvkaevu projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, ümberehitamine, lammutamine ja konserveerimine likvideerimisel tuleb järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: − veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. − veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a. Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 alusel aastatel 2010-2012 rajati Hüüru külla aadressile Muinasasula tee 7 veetöötlusjaam kahe puurkaevuga, vett võetakse O-C ja C-V veekihist. C-V veekihist lubatud veevõtt on 5100 m³/aastas (14 m3/d). O-C lubatud veevõtt on 13 906 m³ aastas (38 m3/d). Hüüru külas elas 01.01.2022. aasta seisuga 501 inimest, neist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust kasutavad 95%. Puurkaevude veekasutuse aruande alusel oli C-V veekihi puurkaevu veekasutus 2022 a 3268 m3 (2021 a 3723 m3). O-C puurkaevu (POH0023864) veetarve oli 27 263 m³ (2021 a 11120 m3). O-C puurkaevu veearuandluse kohases veetarbimise andmetes tundub 2022 aastal olevat ebatäpsusi (II kvartalis ebareaalselt kõrge veetarbimine). Eelnevatel aastatel on veetarve jäänud aastaaruannete alusel tugevalt alla lubatud veevõtu. Hüüru küla perspektiivsete tiheasustusalade väljaarendamisel mahub piirkonda ÜVK kohaselt täiendavalt kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m³/d. Tegu on laiendusmahuga, millega ÜVKs on piirkonna arendamisvajadusel arvestatud. 6 16.08.2023 nr DM-118268-31 13 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Planeeringuala veevajadus on u 70 m3 /ööp ja tuletõrje veevajaduseks 10 l/sek 3 tunni jooksul tänavahüdrantidest. Eeldatav tarbimine jääb seega ÜVKs prognoositud piirkonna arenguvajaduse piiresse. Seega ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud ÜVK laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule väljastatud vee ettevõtja tehniliste tingimuste7 alusel siiski arenduspiirkonna jaoks vajalik vaba veeteenuse ressurss piirkonnas puudub, st veeallikas planeeringualale tuleb täiendavalt rajada. Planeeringuala veevarustuse tagamiseks tuleb ette näha sobivas asukohas veetöötlusjaam, mis koosneb kahest puurkaevust (üks O-Cm ja üks Cm-V veekihi st), millest üks puurkaev asub veetöötlusjaama (VTJ) hoone all ja teine hoone krundil. Puurkaevude kavandamisel ja rajamisel tuleb järgida eelpool viidatud määruse nr 43 nõudeid. Planeeringuga tuleb ette näha ette VTJ ja puurkaevude paigutamiseks sobiva suurusega krunt. Planeeritud reovee kogus Qmax on 100 m3/ööp. Planeeringuala ei jää kinnitatud reoveekogumisalale, kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegu perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Arendusala reovee ärajuhtimine on võimalik planeerida ala läbivasse olemasolevasse Hüüru Harku d160 PE reovee survekollektorisse. Arvestades survekanalisatsioonitoru paiknemist, siis on võimalik planeeritava ala ühendada ühiskanalisatsiooniga. Reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee seisundile. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb minimeerida vett läbilaskmatute pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Planeeringu elluviimise enda mõjud õhukvaliteedile on eeskätt ehitusaegsed. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid. 7 Kovek AS 23.03.2023 14 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 KOTKAS heiteallikate registri andmetel asuvad planeeringuala lähipiirkonnas Harku karjääriga seotud heiteallikad. Tegu on nii õhusaaste kui müraallikatega. Harku karjääris tegutsevad AS Harku karjäär, Balti Kivi OÜ ja Trev-2 Grupp asfalditehas. Keskkonnaloa väljastamise eelduseks õhusaaste valdkonnas on saasteainete kontsentratsioonide vastavus piirväärtustele. Vastavus tuleb tõendada igakordselt loa taotlemisel ja arvestada tuleb koosmõju teiste piirkonnas tegutsevate ettevõtetega. Eelnevast lähtuvalt ei ole oodata, et planeeringualal esineks õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Peamiseks võimalikuks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks käitiseks võib pidada Harku Karjääri ja õhukvaliteeti mõjutavaks saasteaineks peenosakesi. Peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide määramine Harku lubjakivikarjääri mäeeraldise piiril on teadaolevalt viimati teostatud 2020 aastal8. Mõõtmiste ajal töötas karjääris statsionaarne purustus-sorteerimissõlm pidevalt. Samuti toimus karjäärisisene materjali vedu ning valmistoodangu väljavedu. Kõrvalasuval Harku IV mäeeraldisel toimus maavara raimamine hüdrovasaraga. Mõõdetud peenosakeste keskmine kontsentratsioon ol 24 h keskmisena 7 μg/m3 jäädes tugevalt alla piirnormi (piirnorm on 50). Seega planeeringualal peenosakeste õhukvaliteedi piirnorme ületava kontsentratsiooni esinemine on ebatõenäoline. Harku karjääri müra levikut on hinnatud nt Saue valla tööstusmüra mürakaardi koostamisel. Mürakaardi alusel jääb planeeringuala alla 35 dB müratasemega alale9 (Joonis 5). PLANEERITAV ALA Joonis 5. Väljavõte Saue valla mürakaartist Tööstusmüra siht- ja piirväärtuse ületamist planeeritaval alal seega karjääri tegevusega kaasnevana oodata ei ole. Karjääri purustus-sorteerimissõlm jääb karjääri põhjaosasse. 8 OÜ Inseneribüroo Steiger. 2020. Mõõtmiste protokoll nr 20/694 STL 9 Saue valla välisõhu mürakaart, helirõhutasemete mõõtmised https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=533356&o=925&u=-1&o2=11582&hdr=hp&tbs=all 15 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Arvestades karjääri alal toimuvaid tegevusi (sh lõhkamist) ei saa mürahäiringute esinemist planeeringualal siiski täiesti välistada. Kasulikku kihti Harku karjäärides raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Lõhkematerjaliseadus näeb ette, et lõhketööd tuleb teha vastavalt projektile ning projektis tuleb määrata lõhketöö parameetrid selliselt, et ka seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid ehitistele minimaalsed. Praktikas tähendab see seda, et lõhketööde ohualas määratakse hoonetele lubatav vibratsiooni piirtase ning lõhketööde parameetrite seadmisega tagatakse, et määratud piirtaset ei ületata. Lõhketööde teostamise nõuded näevad ette, et iga lõhketöö parameetrid dokumenteeritakse ning arvutuste kontrollimiseks teostatakse vibratsiooni mõõtmisi. Kahjustuste ilmnemisel tuleb tõendada põhjus-tagajärg seos lõhketööde ja kahjustuste vahel. Enamlevinud meetodiks on lõhketööde parameetrite ja mõõtmistulemuste analüüs. Täiendavaks võimaluseks on enne lõhketöödega alustamist teostada hoone(te) konstruktsioonide seisundi audit, milles fikseeritakse hoone(te) hetkeolukord. Selle põhjal saab edaspidiste auditite teostamisel tuvastada võimalikke seisukorra muutusi.10 Eelneva alusel on ilmne, et planeeringuala õhukvaliteeti mõjutab potentsiaalselt planeeringuala lähialal paiknev Harju karjäär. Käesoleval ajal jäävad Harku karjääriga seotud mäeeraldised rohkem kui 600 m kaugusele planeeringualast, mida võib pidada piisavaks vahemaaks, mis tagab nii müra kui õhusaaste osas piirnormidele vastavuse korrektse (sh väljastatud keskkonnalubade tingimustega kooskõlas oleva) kaevandamise korral. Samas on käimas Harku karjääri perspektiivseks laiendamiseks mitu loamenetlust ja nende keskkonnamõju hindamised on käesoleva eelhinnangu koostamise perioodil alles koostamisel11. Harku VII lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse alusel jääb perspektiivne karjääri ala natuke rohkem kui 400 m kaugusele. Sealjuures jäävad võimaliku mäeeraldise alaga vahetult külgnevale alale olemasolevad elamud. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik hinnata karjääri laienemisega kaasnevaid mõjusid, neid hinnatakse vastava keskkonnaloa taotluse KMH käigus. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada, et Harku karjäär perspektiivis laieneb planeeringuala suunas. Planeeringu eskiisi kohast lahendust kavandada karjääri ja elamute vahele äri- ja ühiskondlikke hooneid võib pidada pigem heaks lahenduseks, kuna antud hooned hakkavad elamute suhtes toimima müratõkkena. Juhul kui kavandatavad ühiskondlikud hooned on müratundlikud, siis tuleks täpsema hoonestuslahenduse kavandamisel eelistada lahendusi, mille puhul hoonest tekitatakse müratõke (samas kasutades kõrge heliisolatsiooniga ehitusmaterjale) ja tagatakse vaiksete sisehoovide teke. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Mõju võib avaldada äripindade kavandamine, kuid planeeringu etapis ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloom. Müratekitavad seadmed (sh jahutusseadmed ja soojuspumbad) tuleb edasisel projekteerimisel paigaldada elamutest maksimaalselt eemale vältimaks võimalike konfliktolukordade teket. Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas. 10 16.02.2024 nr 9-1/24-02056-002 11 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=426&represented_id= ja https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=425&represented_id= 16 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale. Tervisemõjude vältimiseks tuleb järgida kehtivat ala läbivat kõrgepingeliini kaitsevööndi kitsendust. Kõrgepingeliini kaitsevööndisse eluhoonete kavandamine ei ole lubatud. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on vajalik piirkond kavandada multifunktsionaalsena võimaldades lisaks elamualadele ka sotsiaal- ja ärihoonete teket. 4.7 Mõju kultuuriväärtustele Planeeritaval alal paikneb arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 1894612. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Eskiisis ettenähtud tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga. Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist, siis tuleb tee asukoht kavandada mälestise alast väljaspoole. Kogu planeeringualal tuleb ehitustegevusel eriti hoolsalt pöörata tähelepanu võimaliku arheoloogilise kultuurkihi olemasolule. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt Muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile. 4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 12 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18946 17 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud ja koostamisel mitmeid detailplaneeringuid: - Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering (75249, joonisel 6 oranžiga ala), reliseerimisjärgus. Detailplaneeringus on kavandatud kinnistu jagamine ja määratud moodustatud kruntidele ehitusõigus üksik- ja paariselamute ehitamiseks. - Uuetoa ja Lehelinnu detailplaneering (57487, joonisel 6 kollasega). Detailplaneeringus on kavandatud kinnistu jagamine ja määratud moodustatud kruntidele ehitusõigus kahe üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. - Uuetoa tn 1 ja lähiala detailplaneering (34267, joonisel 6 kollasega). Detailplaneeringus on kavandatud kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ning määratud ehitusõigus kahe uue üksikelamu ja nelja abihoone rajamiseks. - Menetlemisel on Harku tee 1 kinnistu detailplaneering, kuhu kavandatakse hooldekodu (96452, joonisel 6 paremal rohelisega ala) ning Harku alajaamaga seotud planeering (1454, joonisel 6 paremal piklik roheline ala). Joonis 6. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardist. Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist pikemas perspektiivis tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. 18 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 4.10 Muud aspektid Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 19 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Detailplaneeringuga kavandatakse väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamine. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 79 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 6) Planeeritav ala kattub osaliselt arheoloogiamälestise alaga. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ning säilitada arheoloogiamälestis. Detailplaneering on võimalik koostada ja ellu viia ilma kultuuripärandile olulist ebasoodsat mõju avaldamata. . KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid: − Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett läbilaskmatute pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. − Planeeritavale alale jääb arheoloogiamälestis arheoloogiamälestis asulakoht, reg nr 18946. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Eskiisis ettenähtud tee rajamise võimalus kultuurimälestise alal tuleb selgitada koostöös 20 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Muinsuskaitseametiga. Juhul kui tegevus võib ohustada arheoloogiamälestise säilimist, siis tuleb tee asukoht kavandada mälestise alast väljaspoole. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et kui avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. − Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Planeeringualale jäävad kaks puurkaevu. Reaalselt antud puurkaevu alal ei tundu paiknevat. Registri andmed vajaksid puurkaevude PRK0017093 ja PRK0017095 osas korrastamist. Ala veevarustuse tagamiseks tuleb uute puurkaevude rajamisel järgida Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. − Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Hoonestusalade paiknemise ja hoonete kavandamisel arvestada, et Harku karjäär laieneb suure tõenäosusega planeeringuala suunas ja see võib piirkonnas tõsta mürataset. Kavandada mitteelukondlikud hooned karjääri ja elamualade vahele toimimaks täiendavate müratõketena. − Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. − Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. − Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms). 21 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. 22 Saue vallas Hüüru külas Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 11.12.2024 Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Harju maakonnaplaneering 2030+ Saue valla, Hüüru küla, Mare ja Karjavälja detailplaneeringu eskiis (lahendusskeem). Saue valla üldplaneering (kehtiv) Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/ Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/ Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 23 Saatja: [email protected] Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: 5-5/9629 Mare ja Karjavälja DP_kaasatavad asutused (arvamuse küsimine) Kuupäev: 2024-12-11 13:34 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saadame Hüüru külas Mare ja Karjavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega Kaili Tuulik Saue Vallavalitsus <http://email.mg.sauevald.ee/o/eJxEzjFu6zAMgOHTWNszSIqyyEFD8Noha29AVXRiIGoKW_X5i6JD9x8_vkv_vD93e_OHDW_X4f36UpAwU4bQihmqBi-YY1RiEAj3kis0YRdNlmqKlZkXN0xRq9c1L2ErBMRIiBgjM8zSVtNledeaqqPIxNBv82Ffftqjze6h-3HYzf9trUzxP81CZCwWQZpyluTOOjHYL3dWSlN8DXvZPtbnxDB8P7fDrfv4uY1y-QvDWeg7AAD__-K-Q1U>
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →