dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Detailplaneering

Terviseamet · 10. detsember 2024
Viit
9.3-1/24/7351-3
Registreeritud
10. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused
Toimik
9.3-1/2024
Vastutaja
Aira Varblane (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond, Valgamaa esindus)

Failid

  • 📎1820DP3_Vaike-Kabina.asice22682 KB
  • 📎6-1417-14 10.12.2024 Väljaminev kiri.asice232 KB
  • 📎vaike_kabina_DP_mura_modelleerimine_03.12....asice4353 KB

Sisu (failidest)

km 1820DP3 2024 3000 2 3 450 ku 0038) 11. 1: vi 05. e al a ng kud j a j 002: aneeri un se nr: Männimetsa Kuupäev: Lu Töö nr: Andrese i M õõt: ooni tusl 43202: J s a kontaktvööndiehi u sed seosed pl t l a ' a detai e a Päikesemäe p na ( n i i s b Andrese s Päikesemäe Ka onaal Kabi u al dgn b ' 300 ähi na. unktsi ke- Kabi al ngual asVäi m aaüksuse j t ke- d eel a val f eed sed Väi aneeri a Luunj sat na kül apääsut ooni 4320087 Vahe tee Vanamõi d Pl na kül a val 1820DP3_j Kabi hooned Luunj Kabi j uväl na- mi: aabi Asukoht: Kastre metskond 3 evar 150 s: a: ini Kastre metskond 4 ooni j Töö: li l Tel Fai Kabi J Kabina kraanisõlm amudj uht: tekt: berg KarlHansson t duki j kuarhi ekti depääsudLohkva- kiKal Proj Vahe tee L3 M aasti Luha vsõi Hei kudel rd i a d i i kal undusmaad i pi i r at i Kabina gaasijaotusjaam Karikakra adepi undi oper i i l udaval e t el udnäi Vare udkr Seandmet al Küütri14,Tartu 51007 evi 0 esTerrae OÜ ul uur t t t Reg nr12978320 i i i ee aneer aneer aneer del maat artes@ artes. udj 30 Kastre metskond 62 ki Kastre metskond 218 tEELI AB Art i t pl pl pl i i el 60 aneer ust aval seal pl vast t kai gtee uskoht ajal 4320089 Kajaka tee a-j ik asupl udaval at gr t a kal aj al t i asal udj aneer i udaval Kastre metskond 217 Väike-Kabina t j i UD OHT hal AVANDAT eer USK pl UPL K S ekt i aneert oj pr pl amud Kruusamäe tee 7 Kruusamäe tee 5 . 1..2kel Kruusamäe tee 3 Kruusamäe tee 9 Väike-Kabina Roosi vkt 2 Roosi vkt 4 Kruusamäe tee 2 Kruusamäe tee 4 Kruusamäe tee 6 Tammesiilu Kruusamäe tee 8 Roosi vkt 1 Roosi vkt 5 Roosi vkt 3 Roosi vkt 6 Roosi vkt 7 Roosi vkt 8 amud Roosi vkt 9 Roosi vkt 20 Roosi vkt 19 Roosi vkt 18 Kiigevälja tee Roosi vkt 21 Roosi vkt 25 Roosi vkt 17 Roosi vkt 22 2kel Roosi vkt 28 Masti Roosi vkt 29 ' d e al Kiigevälja tee 6 e Liini s Roosi vkt 16 d at Roosi vkt 24 Roosi vkt 27 al . Roosi vkt 23 ev u Kiigevälja tee 2 . t 1. d Kiigevälja tee 4 Tamme undi v a v r Roosi vkt 15 e t a a l j s Roosi vkt 26 ip Roosi vkt 10 s Roosi vkt 11 n a Roosi vkt 12 Roosi vkt 13 s amukr a Luu Roosi vkt 14 K s Ha bu ' Roosiparve tee L1 4320096 Roosiparve tee ael Parve Liiva tee 1 Liiva tee 3 Liiva tee 5 Kopraoja amat Mägimänni Liiva tee 3a Liiva tee 8 Liiva tee 3b Liiva tee hoonest Liiva tee 2 Liiva Tammeserva Liiva tee 6 Liiva tee 10 Liiva tee 7 Liiva tee 4 km u2 nn Lõhmuse i ul t r Ta Lõhmuse Sopi Pedaja Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Kabina küla Luunja vald Töö nr: 1820DP3 Tartu 2024 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Planeeringu koostamise korraldaja: Luunja vallavalitsus Huvitatud isik: Kabina Kinnisvara OÜ Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt-ekspert, ruumilise keskkonna planeerija: Heiki Kalberg Volitatud maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING 1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus ........................................................................ 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus ....................................................................................... 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed ............................ 6 1.5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus .............................................................. 10 1.5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus ..................................................... 10 1.5.2. Üldplaneeringu jooniste ja teksti muutmise ettepanek .............................................. 12 2. Planeerimise lahendus .................................................................................................................. 14 2.1. Planeeringulahenduse põhjendus ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus ......... 14 2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .......................................................................... 16 2.3. Kruntide ehitusõigus .............................................................................................................. 17 2.4. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud nõuded ehitistele ........................................................... 17 2.5. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 17 2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 19 2.7. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................................... 19 2.8. Tehnovõrgud ja rajatised ....................................................................................................... 19 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 19 2.8.2. Veevarustus ................................................................................................................. 20 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi ...................................................................................... 21 2.8.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus .............................................................................. 21 2.8.5. Soojavarustus .............................................................................................................. 22 2.8.6. Sidevarustus ................................................................................................................ 22 2.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ......................................... 22 2.10. Muinsuskaitselised tingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ........................... 25 2.11. Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 27 2.12. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................ 27 2.13. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 27 2.14. Asjakohaste mõjude hindamine ............................................................................................ 28 3. Joonised......................................................................................................................................... 31 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 2 Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed M 1:3000 AB Artes Terrae OÜ 3 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3 Olemasolev olukord ja dendroloogiline hinnang M 1:1000 4 Põhijoonis M 1:1000 5 Tehnovõrgud M 1:1000 4 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Detailplaneeringu ala on vastavalt Luunja vallavolikogu 27. juuni 2024. a otsusele nr 1-3/25 Luunja vallas Kabina külas asuv Väike-Kabina maaüksus suurusega ligikaudu 23 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Planeeringu lähtedokument on Luunja vallavolikogu 30. novembri 2017. a otsus nr 83 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Planeeringuala piiri on muudetud Luunja vallavolikogu 27. juuni 2024. a otsusega nr 1-3/24 Luunja Vallavolikogu 30.11.2017 otsuse nr 83 „Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ muutmine. Detailplaneeringu jooniste koostamisel on aluseks GeoBaltica OÜ poolt 2018. a juunis koostatud digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-18-05 ning GeoBaltica OÜ poolt 2019. a aprillis koostatud digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-19-15, millega on planeeringuala idaosas täpsustatud raiete järgset olukorda. Planeeringu koostamisel on arvestatud järgnevate töödega:  Alkranel OÜ koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (vt planeeringu lisad);  Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi poolt koostatud arheoloogiline eeluuring asulakohal nr 12849 (vt planeeringu lisad);  Muinsuskaitseameti koostatud muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule (vt planeeringu lisad);  AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud dendroloogiline hinnang;  OÜ Liikluslahendus poolne hinnang;  Palmpro OÜ koostatud põhiprojekt „Tartumaa, Luunja vald, Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. 2. ehitusetapp“, töö nr 326;  Alkranel OÜ koostatud detailplaneeringu ajakohastatud lahenduse keskkonnamõjude eksperthinnang (vt planeeringu lisad);  Alkranel OÜ koostatud liiklusmüra modelleerimise aruanne (vt planeeringu lisad). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu lisades. 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringualal asuvad katastriüksused, nende pindala ja sihtotstarbed on esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord. Hooneid planeeringualal ei ole. AB Artes Terrae OÜ 5 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Planeeringuala piirneb põhjast kõrvalmaanteega nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee, millelt on planeeringualale kolm juurdepääsu. Ligikaudu poole planeeringualast moodustab tehisjärv Väike- Kabina järv (Keskkonnaregistri kood VEE2084890), mis on tekkinud kaevandamise järgselt (mäeeraldis kaevandamiseks määrati 1967. a). Planeeringuala piirneb lõuna poolt Emajõega. Planeeringuala idaosas asub vastavalt Eesti põhikaardile u 1,3 hektaril mets, väiksemad metsakõlvikud asuvad ka planeeringuala põhjaosas kõrvalmaantee ääres ning lõunaosas Väike- Kabina järve ning Emajõe vahelisel poolsaarel. Olemasolevate puistute dendroloogiline hinnang on esitatud joonisel 3. Ülejäänud planeeringuala katab väheväärtuslik peamiselt remmelga liikidest koosnev võsa ning rohumaa. Järve kaldaalal on 2019. a toimunud võsa ning metsa raie. Planeeringuala lõunaosa Emajõe ja Väike-Kabina järve vahelisel alal on liigniiske üleujutatav ala. Planeeringuala maapind on kõrgem kirdeosas langedes järve ning jõe suunas, suurim pinnakõrguste vahe on ligikaudu 8 m. Planeeringuala lääneserva läbib kõrgepinge õhuliin, planeeringuala kaguosa liigniiske ala on kraavitatud, muid tehnovõrguliine planeeringualal ei ole. Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee nr 22252 teekaitsevöönd ning Emajõe ja Väike-Kabina järve veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Emajões on II ja III kategooria kaitstavate liikide elupaigad. Planeeringuala idaservas asub riikliku kaitse all olev arheoloogiamälestis „Asukakoht“ (mälestise registri number 12849) ning selle kaitsevöönd. 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ning funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Luunja valla edelaosas Kabina külas. Tartu linna Ihaste linnaosa jääb u 2 km kaugusele lääne suunas ning Luunja alevik u 3 km kaugusele ida suunas. Planeeringuala piirneb lõunast Emajõega, mis on piiriks Luunja ja Kastre valla vahel. Planeeringuala piirneb põhjast kõrvalmaanteega nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee, millelt on planeeringualale kolm juurdepääsu. Lähim bussipeatus asub planeeringualast 250 m kaugusel lääne suunas. Planeeringualal ja selle lähinaabruses puuduvad kergliiklusteed. Planeeringualast lääne pool asub Roosi elamurajoon u 1000 m² suuruste kruntidega, kus asuvad 1…2- korruselised elamud. Planeeringualast ida pool asub metsamaa. 26.06.2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi (kaart nr 1, vt skeem 1) kohaselt on Väike-Kabina maaüksuse maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, mis on mõeldud puhke- ja virgestusalaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses (kaart nr 2, ehitustingimused, vt skeem 2). Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohutusega alale, mis ei paikne kohustusliku hajaasustusega- või miljööväärtuslikul alal, krundi lubatud minimaalseks suuruseks 1500 m² (va teede ja muude tehnorajatiste krundid). Kümne või enama krundi planeerimisel on üldplaneeringu alusel kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vähemalt 5000 m² suuruse maa-ala planeerimist sotsiaal- või muu üldkasutatava maa tarbeks. Avalike teede planeerimisel planeerida need koos jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud sõiduteega puiesteedena vastavalt EV standardile EVS 843. Teekoridoride laiused planeerida vähemalt 10 m laiused. Vältida tuleb tupikteede planeerimist. Ehitamisele ja planeerimisele esitatavad arhitektuurinõuded ja nõuded tehnovõrkude paigutamisele on samad, mis tiheasustatud aladel. Maakasutuse kasutamisvõimalused, planeeritavate hoonete tüüp ja suurim korruselisus on määratud üldplaneeringu maakasutuse kaardil (kaart nr 1). Korruselamuid võib paigutada vaid üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud (EK) aladele. Muudele elamumaadele võib paigutada üksnes ühepere- 6 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 või kahepere elamuid, mille korruselisus on kuni 2. Kuni ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseni võib kasutada lokaalseid variante. Üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel asub planeeringuala tervenisti planeeritud rohevõrgustiku alal. Vastavalt üldplaneeringu liikluskorralduse kaardile (kaart nr 5), läbib planeeringuala perspektiivne matka- ja suusarada ning Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee põhjapoolses küljes perspektiivne 1,5 m laiune jalgrattatee (vt skeem 3). Perspektiivne matka- ja suusarada saab toimida mööda planeeritud teekoridore. Jalgrattatee on reljeefi, liigniiske pinnase ning kaitsealuste taimede elupaikade esinemise tõttu (vt joonis 2) maantee põhjaküljel planeeritud erinevalt üldplaneeringule maantee lõunaküljele, tegemist ei ole olulise üldplaneeringu muudatusega. Detailplaneeringuala jääb Tartumaa maakonna teemaplaneeringu „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt väärtusliku puhkeväärtusega alade koosseisu. Samuti on tegemist Kabina järve äärse puhkealaga. Kõrge puhkeväärtuse aluseks on paikkonna maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus ning paiknemine veekogu kaldal. Planeeringuala asub üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaardil planeeritud rohevõrgustiku koridori alal, kus vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on eesmärk säilitada looduslike alade osatähtsusest 90%. Samuti on üldplaneeringu järgi vajalik uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida väljapoole võrgustiku elemente. Planeeritud elamukruntide ja juurdepääsuteede kruntide pind moodustab planeeringualast u 14%. Kuna elamukruntide täisehitus on planeeritud kuni 20% ning kohustus on tagada minimaalselt 20% krundi pinnast kõrghaljastust, siis on looduslike alade osatähtsus 90% ulatuses planeeringu elluviimisel planeeringualal tagatud. Vajalik on muuta üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaarti rohevõrgustiku paiknemise osas eemaldades selle elamukruntide ja teede alalt. Skeem 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Maakasutuse kaardist. Planeeringuala on piiritletud punase kriipsjoonega. AB Artes Terrae OÜ 7 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala on piiritletud punase kriipsjoonega. Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Liikluskorralduse kaardist. 8 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 Skeem 4. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu Keskkonnatingimuste kaardist. Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ asub planeeringuala rohelise võrgustiku alal K22L (vt skeem 5) ning puhke-eeldusega piirkonnas (vt skeem 6). Planeeringuga tagatakse maakonnaplaneeringu eesmärgid. Vastavalt detailplaneeringu ajakohastatud lahenduse mõjude eksperthinnangule loob tarastamise piirang (15-25 m kaldast) eeldused liikumiseks kaldaäärsel alal, samuti on sellise lahendusega tagatud ka rohevõrgustiku toimimine. Suuremate loomade jaoks ei ole antud rohekoridor, kus planeeringuala paikneb, siiski soosiv (ka käesolevat detailplaneeringu lahendust ellu viimata), kuna lõikub juba hetkel olemasoleva elamute piirkonnaga. Kitsaste koridoride puhul ei ole reeglina funktsiooniks suuremate ulukite rändekoridorina toimimine, vaid pigem aineringe stabiliseerimine, taimede, putukate ja väikeimetajate liikumise suunamine. Tihedama asustusega piirkonnas moodustavad rohevõrgustikku toetavaid elemente ka teistel maakasutusotstarbetel, ehk elamualadel, avalikult kasutatavatel aladel ja segahoonestusaladel paiknevad haljastuse komponendid, mis moodustavad koos looduslike rohealadega elurikkuse seisukohalt tervikliku süsteemi. Seega toimivad ka eramute tarastatud kruntide haljasalad väikeloomade ja putukate osas rohevõrgustiku elementidena. Olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule ette näha ei ole, sest kallasrajale on tagatud ligipääs ja lääne suunas paikneva elamuala ning käesoleva DP ala vahel säilib 60 m laiune rohekoridor. Koostatavas Luunja valla üldplaneeringus on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud elamukrundid rohevõrgustiku alast välja arvatud. Kabina järve põhjakaldale on planeeritud avalik supluskoht ning ümber järve on planeeritud avalikult ligipääsetav kaldaala, mis tagavad maakonnaplaneeringus nimetatud puhke-eeldused. AB Artes Terrae OÜ 9 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 5. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kaardirakendusest rohelise võrgustiku alaga. Skeem 6. . Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kaardirakendusest rohelise puhke-eeldustega alaga. 1.5. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus 1.5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Väike-Kabina maaüksuse tehisveekogu ümbritsev ala määratud tervenisti sotsiaalmaaks. Ala on eraomandis ning sotsiaalmaa otstarvet ei ole maaüksusel 10 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 eesmärgipäraselt rakendatud. Väike-Kabina järve läänekallast kasutatakse mitteametliku supluskohana. Alal ei tehta regulaarset puhealale kohast hooldust. Luunja valla arengukava 2035 üheks tegevuseks on märgitud Kabina järve puhkeala rajamine koostöös omanikuga. Luunja elanike arv on viimasel viiel aastal olnud kasvutrendis. Luunja rahvastiku kujunemist mõjutab Tartu valglinnastumine ja elanike jätkuv soov linnast lähipiirkonda asuda. Detailplaneering on algatatud eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Planeeringu rakendamise tingimuste osas (volikogu otsuse lisa 1 p 7.17) on sätestatud eeltingimused hoonetele ehitusloa välja andmiseks, samuti nõue detailplaneeringuga planeeritud krundivälise taristu ehitamiseks arendaja poolt, puhkeala ja Väike-Kabina järve määramine avalikult kasutatavaks. Arvestades arendajale seatavaid tingimusi (puhkeala välja ehitamise ja vallale üle andmise nõue, kogu taristu välja ehitamise nõue) ja kohapealseid tingimusi (tee kaitsevöönd, tehnovõrgu kaitsevöönd, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni puudumine, arheoloogise uurimise vajadus, kergliiklusteele asukoha määramine) on kogu ala arendamise tasuvusarvutusest lähtuvalt vajalik üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas ja ka kaitsealuse metsamaa osas. Avaliku suplus- ja puhkeala ning haljasala rajamiseks on detailplaneeringuga eraldatud üldkasutatava sihtotstarbega maad u 2,84 ha ulatuses (planeeritud Pos 1, Pos 2, Pos 16 ja Pos 17), mis on üldplaneeringuga nõutust (5000 m²) üle viie korra rohkem. Planeeringualast lääne suunas u 50 m kaugusel asub tiheasustusala. Kogu planeeringuala lähipiirkonna kasutus muutub aktiivsemaks tulenevalt olemasolevatest ja uutest elamutest ning puhkeala kasutamisest. Hetkel on tegemist piirkonnaga, mida kasutatakse üldsuse poolt selliselt, et tulemuseks on prahistatud ja tallatud maa-ala. Seni pole omanike poolt, erinevalt Tallinna Kalaranna näitest, piiratud inimeste juurdepääsu alale. Piiratud on sõidukite juurdepääsu, kuid mitmesajakilosed teetõkised on lihtsalt teisaldatud, liiklusmärkidest kinni ei peeta. Kohaliku omavalitsuse poolt toimunud tegevusena on arengukavas märgitud Kabina järve äärse ala arendamine puhkealaks ja mitmeaastase protsessi tulemusena on toimunud planeeringu algatamine. Planeeringulahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Rajatakse avalikkusele suunatud korralik puhke- ja suplusala koos vajalike teedega – avalik puhkeala on sobilikus suuruses ning eeldatavalt kohalikule omavalitsusele jõukohane järjepidevaks korrashoiuks. Lisaks on planeeritud väärtuslik elamurajoon Väike-Kabina järve äärsele aladel. Ehitustingimuste kaardil on planeeringuala idaosas vajalik korrigeerida väärtusliku metsamaa ulatust metsakõlvikute likvideerimise vajaduse tõttu elamute planeerimiseks. Planeeringuala lääneosas on vajalik planeeringualalt väärtusliku metsamaa tähistuse eemaldamine, kuna Eesti põhikaardi järgi metsamaa kõlvikut ei ole. Väike-Kabina maaüksuse lääneosas asub u 600 m² suurune metsatukk, mis on soovitav säilitada, kui maapinna tõstmisel ning hoonete ehitamisel on säilitamine võimalik. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaarti rohevõrgustiku paiknemise osas eemaldades selle elamukruntide ja teede alalt, kuna üldplaneeringu kohaselt peavad elamugrupid jääma väljapoole rohevõrgustiku elemente. Planeeritud elamukruntide ja juurdepääsuteede kruntide pind moodustab planeeringualast u 14%. Elamukruntidel tuleb tagada minimaalselt 20% krundi pinnast kõrghaljastust ning kruntide täisehitus on planeeritud kuni 20%, mistõttu haljastatud, looduslike alade osakaal planeeringualast ei vähene üle 10% ning rohevõrgustiku toimimine on tagatud. AB Artes Terrae OÜ 11 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1.5.2. Üldplaneeringu jooniste ja teksti muutmise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtfunktsiooni osas. Üldplaneeringu Maakasutuse kaardil (kaart 1) tehakse ettepanek tähistada Väike-Kabina maaüksuse järve ümbritsev ala elamumaa tingmärgiga (kollane värv) ning lisada alale tähistus EV, mis lubab alale ehitada väikeelamuid (vt skeem 7). Skeem 7. Luunja valla üldplaneeringu Maakasutuse kaardi muutmise ettepanek. Üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardil (kaart 2) tehakse ettepanek korrigeerida kaitsealuse metsamaa ala ulatust, seoses elamumaa planeerimisega ei ole planeeringualal kaitstavat metsamaad (vt skeem 8). 12 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 Skeem 8. Luunja valla üldplaneeringu Ehitustingimuste kaardi muutmise ettepanek. Kaitsealune metsamaa on tähistatud rohelise viirutusega. Skeem 9. Luunja valla üldplaneeringu Keskkonnatingimuste kaardi muutmise ettepanek. Rohevõrgustiku koridor (K22L) on tähistatud rohelise tooniga. AB Artes Terrae OÜ 13 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2. Planeerimise lahendus 2.1. Planeeringulahenduse põhjendus ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus Väike-Kabina katastriüksuse suurus on peaaegu 23 ha. Maaüksus on olnud seda kasutavate isikute jaoks nö vaba maa – on peetud loomulikuks, et siia saab tulla ujuma, kalale, telkima, autot pesema, päästeõppust korraldama, uisutame ja muid sarnaseid tegevusi tegema. Samas pole omavalitsus ega riik siin aastaid tegelenud korrashoiuga, kuna tegemist on eramaaga; erandiks on Päästeameti poolt paigaldatud supelranna päästevahendid ja Teeme ära talgud 2010. a. Eramaale korrashoiuga panustamise asemel on eramaa omaniku tähelepanu juhitud ala korrashoiu probleemidele. Koostatud planeeringulahendus on elukeskkonda parandav ning erinevaid huvisid tasakaalustav ja lõimuv – ligikaudu kümnendik maa-alast on elamute ehitamiseks planeeritud maa ning ülejäänu on avalikes huvides kasutada jääv ala, millel saab olla nii looduslik kooslus kui teha erinevaid looduses puhkamise tegevusi. Vallale antava maa osakaal on 18% kogu alast, erinevate otstarbega maade jaotus on allolev:  enamus maast, osakaal kogu maast 70,9%, jääb jätkuvalt veekogu ja loodusliku ala maaks ning saab jätkuvalt olla avalikes huvides kasutamiseks. Looduslikule alale ei ole kavandatud ehitisi;  avalikes huvides supelranna ehitamiseks vallale üle antava maa osakaal on 3%, sellele lisanduv haljasala maa, mis sisaldab järve ääres kahel pool supelranda matkaraja koridori ja osalt kaitsealuste taimede püsielupaika, osakaal on 9,4% - see kokku 12,4% suurune osa jääb avalikku kasutusse ning antakse vallale üle;  elamute ehitamiseks on maaomanikule võimaldatud ehitusõigusega krunte 9,7%-l maast;  erahuvides kruntidele juurdepääsu tagamiseks ning avalikes huvides veekogule juurdepääsemiseks kui ka ala läbiva kergliiklustee ehitamiseks vajaliku tee ja tänava aluse vallale üle antava maa osakaal on 5,5% ning joogivee tootmiseks vajaliku maa osakaal on 1,4% - taristualuse maa osakaal on kokku 6,9%. Eeltoodu alusel on vallal planeeringu kehtestamise järgselt võimalik saada maa supelranna ja muu puhketegevuse rajatiste ehitamiseks. Hoonete ja neid teenindavate rajatiste ehitusõiguse saamine on väärtus, mille alusel vald saab tasuta maad. Eelneva alusel tekib juurde puhkekoht korrektse taristuga ning sellest võidab nii Luunja valla kui Tartu linna elanikkond. Planeeritud elamukruntide paigutus võimaldab kasutusele võtta üldplaneeringuga ette nähtust oluliselt suurema avalikult kasutatava puhke- ja suplusala, millel on positiivne mõju kvaliteetse elukeskkonna ja puhkeala loomisele. Planeeritud suplus- ja puhkealale on lihtne ja nähtavjuurdepääs kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa. Planeeritud on suplus- ja puhkeala kasutajatele mõeldud parkimisala. Supelranna asukoht on valitud selliselt, et see tagab tulevastele elanikele suurema privaatsuse. Samuti jääb aktiivseks kasutuseks mõeldud puhkeala eemale planeeringualast lääne poole jäävast olemasolevatest Roosi vkt kinnistutest. Seega Roosi vkt elanikele või suvila kasutajatele on seoses puhkeala ja supluskoha kasutamisega seotud häiring vähene. 14 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 Valdavas osas on planeeritud olemasolev kõrghaljastus säilitada, kuid see väheneb siiski osaliselt elamukruntide Pos 12…Pos 15 osas ja vähesel määral ka mujal. Samas on nõue, et minimaalselt 20% krundi pinnast katta kõrghaljastusega ka planeeritud kruntidel, kus hetkel kõrghaljastus puudub, mis kompenseerib kõrghaljastuse kadu. Seega mõjub kõrghaljastuse säilitamine ja juurde rajamine positiivselt nii looduskeskkonnale kui ka ala esteetilisusele. Planeeritud tarastamise piirang (ligikaudu 15…25 m kaldast) loob eeldused vabaks liikumiseks kaldaäärsel alal, samuti on sellise lahendusega tagatud ka rohevõrgustiku toimimine. Lisaks on sellise kruntide paigutusega võimalik säilitada rohkem kaitsealuseid taimi. Järve kalda alale on planeeritud olemasoleva pinnasraja asukohas jalgsi läbitav tähistatud matkarada, mis tagab avaliku juurdepääsu veekogule. Olemasolevate radade laiendamine või täitmine kruusa vm täitematerjaliga ei ole püsielupaiga piires lubatud, mujal võib rada olla 1…2 m laiune kruusa- või multšikattega. Suuremate loomade jaoks ei ole antud rohekoridor, kus planeeringuala ala paikneb, siiski soosiv (ka planeeringulahendust ellu viimata), kuna lõikub juba hetkel olemasoleva elamute piirkonnaga. Kitsaste koridoride puhul ei ole reeglina funktsiooniks suuremate ulukite rändekoridorina toimimine, vaid pigem aineringe stabiliseerimine, taimede, putukate ja väikeimetajate liikumise suunamine. Tihedama asustusega piirkonnas moodustavad rohevõrgustikku toetavaid elemente ka teistel maakasutusotstarbetel, ehk elamualadel, avalikult kasutatavatel aladel ja segahoonestusaladel paiknevad haljastuse komponendid, mis moodustavad koos looduslike rohealadega elurikkuse seisukohalt tervikliku süsteemi. Seega toimivad ka eramute tarastatud kruntide haljasalad väikeloomade ja putukate osas rohevõrgustiku elementidena. Olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule ette näha ei ole, sest kallasrajale on tagatud ligipääs ja lääne suunas paikneva elamuala ning käesoleva planeeringuala vahel säilib u 60 m laiune rohekoridor. Planeeringulahendusega on tagatud, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla üldplaneeringus lubatu (90%). Inimtegevusest tulenev kahjulik mõju võib lähtuda näiteks mittenormeeritud jäätmekäitlusest ja reoveenormatiivide rikkumisest. Nõuetekohase jäätme- ja reoveekäitluse korraldamisel inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju ei avaldu. Planeeringuala idaosas planeeritud elamukruntide Pos 12-Pos 15 ala ning Pos 5 tänava maa ala reljeef on piisaval kõrgusel ja maapinna täitmise vajadus puudub. Seega kalda eripärast lähtuvalt on asustus suunatud optimaalselt. Planeeringuala põhja- ja lääneosas on maapind valdavalt madalam eluhoonete I korruse põranda ning teepinna absoluutkõrgustest ning vajalik on maapinna täitmine ja tõstmine maksimaalselt kuni u 2 m ulatuses. Elamukruntidel ei tohi maapinda tõsta veekogu kalda ehituskeeluvööndis. Haljasalana säilitatakse ka Pos 19 Emajõe ja järve vahel. Seega on kalda eripäradega asustuse suunamisel arvestatud ning olulist ebasoodsat mõju pole ette näha. Alal, kus maapinda täidetakse ja tõstetakse, on vajalik kõrghaljastuse eemaldamine, ent selle kompenseerib elamukruntidele seatud nõue, et kõrghaljastuse osakaal krundil peab olema vähemalt 20% krundi pindalast. Olulise negatiivse mõju eeldused puuduvad, sest maapinna täitmise ja tõstmisega tagatakse elukeskkonna tõrgeteta toimine ja välditakse ka üleujutuse ajal prügi või reovee sattumist Kabina järve või Emajõkke. Planeeringu elluviimisel on riskiks kaitsealuste taimeliikidele tallamine ja ala hooldusvõtted, kuivõrd otseselt hoonestust ja ehitustegevust püsielupaiga piiresse ei kavandata ja selle läbi järelikult püsielupaika ei mõjutata. Planeeringuala idaosas planeeritud elamukruntide Pos 12…Pos 15 ala ning Pos 5 tänava maa ala reljeef on piisaval kõrgusel ja maapinna täitmise vajadus puudub. Planeeringuala põhja- ja lääneosas on maapind valdavalt madalam eelpool nimetatud eluhoonete I AB Artes Terrae OÜ 15 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering korruse põranda ning teepinna absoluutkõrgustest ning vajalik on maapinna täitmine ja tõstmine maksimaalselt kuni u 2 m ulatuses. Elamukruntidel ei tohi maapinda tõsta veekogu ehituskeeluvööndis. Pos 2 osas pole samuti maapinna tõstmist ette nähtud. Seega võib eeldada, et säilib ka projekteeritava püsielupaiga niiskusrežiim. Lähtudes kaitse tegevuskavast ja Keskkonnaministri 11.12.2019 määruses nr 68 toodust, võib järeldada, et jalgsi liikumisel on tallamisoht taimekooslustele minimaalne. Tallamisohtu põhjustaks alal mootorsõidukitega liikumine. Seemnete idanemiseks mõningase taimestikuvaba maapinna tekkimine matkaraja kasutusega kaasneva tallamise näol on pigem seemnete idanemiseks positiivne. Seega, inimeste liikumine jalgsi matkarajal või jalgsi elamukruntidelt paadisildadele ei too kaasa olulist negatiivset mõju. Pigem võib mõju olla isegi positiivne. Küll aga ei tohiks liigelda püsielupaigas mootorsõidukitega, kuna see tihendab pinnast ja omab otsest tallamisest tulenevat taimeisendite hävimise mõju. See tähendab, et paatide vettelaskmine ja veest väljatõmbamine ei saa toimuda planeeritud paadisildade kaudu üle projekteeritava püsielupaiga. Püsielupaiga piires ei tohi aia- ega muid jäätmeid ladestada. Samuti ei tohi seal ladustada muid materjale. Oluline on projekteeritava püsielupaiga ala hooldamine, millega välditakse püsielupaiga võsastumist ja säilitatakse püsielupaigas sobivad valgustingimused. Samuti ei tohi püsielupaika hooldada sarnaselt majapidamiste õuealale. Seega ei tohi niita ala tihedalt. Keskkonnaministri 11.12.2019 määrus nr 68 näeb ette, et niita võib igal kolmandal aastal ajavahemikus 15. september kuni 15. juuni tingimusel, et niidetud hein ja raiutud puud eemaldatakse püsielupaigast külmumata pinnase korral kümne päeva jooksul pärast niitmist või raiumist ning puidu kokku- ja väljavedu rasketehnikaga on lubatud vaid külmunud pinnasega või kui pinnas seda võimaldab. Kuna kaitse tegevuskavas on sellised hooldusvõtted seatud kahtluse alla, siis peab ala hooldamise/niitmise võtted kooskõlastama Keskkonnaametiga. Kaitse tegevuskava toob mh välja, et idanemistingimused on seemneliselt levivatele liikidele eriti olulised. Igal kolmandal aastal niitmise korral tekib maapinnalähedasse kihti palju kulu, mis halvendab idanemistingimusi. Võimalik on ka püsielupaiga ala niitmine iga-aastaselt, jättes iga aasta osa alast niitmata. Niitmisel on vajalik ka niidetud hein püsielupaiga alalt eemaldada. Piirkonda elama asuvaid inimesi tuleb teavitada püsielupaigast ning selgitada neile sobivaid hooldusvõtteid projekteeritava püsielupaiga alal. Samuti tuleb inimesi teavitada asjaolust, et alale ei tohi ladestada ei aiajäätmeid ega muid materjale ning paatide vettelaskmine ja veest väljatõmbamine ei tohi toimuda planeeritud paadisildade kaudu. Kuna nii ahtalehine kareputk, kui ka mägi-piimputk on pigem mõningase häiringu lembelised ja vajavad mõõdukaid häiringuid seemnete idanemiseks mõningase taimestikuvaba pinna tekitamist, siis inimtegevus lubamine püsielupaiga naabruses ja matkaraja kasutamine ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju projekteeritavale püsielupaigale. Planeeringu elluviimisega tekib lühiajaline mõju keskkonnale seoses ehitustöödega, mis on paratamatu iga ehitustööga. Ehitatavad hooned ühendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga – võimalik reostusoht on sellega viidud miinimumini. Tänapäevased energianõuded hoonetele tagavad, et õhusaaste ei suurene. Õhusaastet võib tekitada autotransport – autotranspordi keskkonnamõju vähendamisega tegeletakse globaalselt. Planeeringuala on vastavalt koostatud projektiga kavandatud ühendada jalg- ja jalgrattatee võrgustikku, mis loob paremad võimalused autotranspordi vajaduse vähendamiseks. 2.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritud krundipiirid, pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Planeeritud on 10 üksikelamu maa krunti, üks tehisveekogu krunt, kolm haljasala maa krunti, üks virgestusmaa krunt, üks vee tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt, kolm tee ja tänava maa krunti ning kaks loodusliku maa krunti. 16 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 2.3. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Hoonete ehitamine on lubatud planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud alal. Hoonestusalal on lubatud ka teede, parkla haljasala ja muude rajatiste ehitamine. Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal elamukruntidel on lubatud ka teede, parkla ja muude rajatiste ehitamine. Hoone suurim lubatud kõrgus on esitatud absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud planeeritud hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti või täidetava maapinna kõrgust. Täiendava tingimusena on esitatud ka hoone suhteline kõrgus. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast poleks üheski maapinnaga kokkupuutepunktis suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus. Väljaspoole kalda ehituskeeluvööndit on igal planeeritud elamukrundil lubatud lisaks ehitusõigusega määratule ehitada üks kuni 60 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgune hoone, millel pole ehitusloakohustust ning mis peab asuma vähemal 4 m kaugusel naaberkrundi krundipiirist. 2.4. Arhitektuurinõuded ja ehituslikud nõuded ehitistele Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma planeeringuala piirkonda. Välisviimistlusmaterjalidena ei tohi kasutada imiteerivaid keskkonda mittesobivaid materjale. Lubatud välisviimistlusmaterjalid on kivi, krohv, puit ja klaas. Lubatud ei ole palkvälisviimistlusega hoonestus. Hooned tuleb lahendada sarnases stiilis ning sarnase materjalikasutusega. Kõikidel hoonetel on lubatud keldrikorrus, kuid hoone omanik peab arvestama võimaliku vee tõusuga ning tagama keldri veekindluse. Eluhoonete I korruse põranda ±0.00 kõrgus peab olema minimaalselt absoluutkõrgusel 34.00 (EH2000), mis on 64 cm üle 1% tõenäosusega Emajõe veetaseme kõrgusest (33.36) Tartu linna ja Luunja valla piiril. Täiendavad hoonete arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Hoonete ning välisruumi projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud mürahäiringute ulatust hinnatakse edasisel planeerimisel ning vajalikud leevendavad meetmed esitatakse hiljemalt detailplaneeringu vastuvõtmisel. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Eluhoonete projekteerimisel arvestada standardis EVS 842:20023 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest esitatut. Tehnoseadmete (sh soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et müratase ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 esitatud normtasemeid. 2.5. Tänavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringualale on planeeritud kaks juurdepääsu kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva-Kabina- Vanamõisa tee. Juurdepääsud jäävad ligikaudu olemasolevate juurdepääsude asukohta. Planeeritud kruntidele juurdepääsuks on planeeritud tänavakoridorid. Pos 12 elamukrundi juurdepääs on planeeritud läbi Pos 13 krundi. Planeeritud tee ja tänava maad on planeeritud avalikult kasutatavaks. Pos 5 ja Pos 3 lõunapoolsetesse tee otstesse on planeeritud ümberpööramiskohad, mis on vajalikud operatiivsõidukitele ning tuletõrje veevõtukohale juurdepääsuks. Kõik eluhooneteni viivad teed AB Artes Terrae OÜ 17 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ehitada minimaalselt absoluutkõrgusele 33.36, kuid soovitavalt kõrgusele üle 33.86. Operatiivsõidukite varujuurdepääsuks planeeringualale avariiolukorras on planeeritud täiendav 3,5 m laiune ning 25 tonnise kandevõimega tee läbi planeeritud Pos 2 ja Pos 21 krundi ning naabermaaüksuse „Teeserva“ kuni Lohkva - Kabina - Vanamõisa teeni. Tavaolukorras peab nimetatud tee olema liiklusele suletud (paigaldades vastavad liiklusmärgid või vajadusel ka füüsilised tõkked), vajadusel on lubatud vaid puurkaevu teenindavate sõidukite liikumine. Jalgratta- ja jalgteega ristumised sõiduteega tuleb teha sõiduteest kõrgemas tasapinnas ja soovitatavalt sõiduteekattest erineva materjaliga. Parkimisalad projekteerida vastavalt kehtivale standardile EVS 843 Linnatänavad. Igal üksikelamu krundil tuleb ette näha vähemalt kaks parkimiskohta. Pos 3 tänavakrundile on planeeritud 34- kohaline parkimisala, parkimiskohtade alune ala tuleb rajada vett läbi laskva katendiga. Riigiteel ning jalgratta-ja jalgteel parkimine ei ole lubatud. Pos 3 ja Pos 5 planeeritud teed tuleb rajada tolmuvaba musta kattega või asfaltkattega, Pos 4 jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada asfaltkattega. Hoonete ning välisruumi projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud mürahäiringute ulatust hinnatakse edasisel planeerimisel ning vajalikud leevendavad meetmed esitatakse hiljemalt detailplaneeringu vastuvõtmisel.. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (Ehitusseadustik § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine kohaliku omavalitsuse kohustus (Planeerimisseadus § 131 lg 1). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Keskkonnaministri 29.11.2002. a määruse nr 67 alusel on Väike-Kabina järve avalikuks kasutamiseks määramise järel keelatud sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine. Perspektiivse jalgratta- ja jalgtee asukohaks Kabina ja Haaslava tee bussipeatuste vahel on planeeringu koostamisel märgitud planeeringuala poolne Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee külg vastavalt Palmpro OÜ koostatud põhiprojektile (töö nr 326), planeeringus on esitatud projekti järgne lahendus. Jalgratta- ja jalgtee on osaliselt projekteeritud läbi Pos 1 haljasala maa, et tagada mugavam juurdepääs planeeritud supluskohale. Vastavalt projektile on jalgratta- ja jalgtee asfaltkattega. Üldplaneeringus määratud perspektiivne matka- ja suusaraja koridor saab kulgeda planeeritud tänavatel, Pos 1 ja Pos 2 haljasala maadel ning piki järve äärt Pos 16 ja Pos 17 ligikaudu 15…25 m laiusetel haljasaladel arvates Väike-Kabina järve tavalisest veepiirist. Pos 3 tänavamaalt võib läbi Pos 17 haljasala maa vajadusel Väike-Kabina järvega piirnevas lõigus rajada operatiivsõidukite juurdepääsu järvele. 18 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 2.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal tuleb säilitada olemasolevaid heas seisukorras olevaid puid vähemalt joonisel 4 näidatud ala ulatuses. Elamukruntidel tuleb vähemalt 20%-l krundi pindalast tagada kõrghaljastus – säilitada olemasolev kõrghaljastus või istutada uued puud. Pos 15 krundi lõunaosas on soovitav säilitada olemasolevad suuremõõdulised männid. Ülejäänud planeeringualal on soovitav säilitada heas tervislikus seisukorras olevad puud, millel on tagatud kasvuruum. Täiendava haljastuse rajamine on lubatud kõigil planeeritud elamukruntidel ning planeeritud haljasaladel. Puude istutamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Piirete rajamine on lubatud elamukruntide krundipiirile. Piirdena on lubatud kuni 1,5 m kõrguse traatvõrk- või puitlippaia rajamine, piirdeid võib kombineerida hekkidega. Kõigilt kruntidelt on lubatud tagada vaade veepeeglile, kuid igal krundil peab olema ka hoone ja veepeegli vahelist liigendavat haljastust kas puude või põõsastena. Kalda-äärsele alale võimalike teede või muude avalike rajatiste projekteerimisel tagada erosiooni vältimine. Projekteerimisel tuleb kõikidele elamukruntidele ette näha jäätmekonteinerite asukohad. Pos 1 on planeeritud avalik puhke- ja suplusala koos vajalike teede ja rajatistega – avalik puhkeala on sobilikus suuruses ning eeldatavalt kohalikule omavalitsusele jõukohane järjepidevaks korrashoiuks. Supluskoht on planeeritud u 50 m pikkusele rannajoonele. Päevitamise ala suurus on minimaalselt 1500 m², sh ligikaudu 500 m² liivaala. Krundil Pos 1 on lubatud ehituskeeluvööndisse planeeringu põhijoonisel tingmärgiga „planeeritud võimalik ranna- ja puhkerajatiste ala“ tähistatud alale ehitada supelranda teenindavaid ehitisi ja avalikult kasutatavaid teid koos nende juurde kuuluvate väikevormidega (pingid, prügikastid, mängu- ja spordivahendid, vetelpäästevahendite post jms). Pos 16 ja Pos 17 on planeeritud avalikud haljasala maa krundid, mille eesmärk on eeskätt läbipääsu tagamine ning lühiajaline viibimine, muud puhkamisega seotud tegevused ja võimalikud rajatised on planeeritud krundile Pos 1. 2.7. Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 2.8. Tehnovõrgud ja rajatised 2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Tehnovõrkudest läbib planeeringuala lääneserva kõrgepinge elektriõhuliin ning planeeringualale ulatub õhuliini kaitsevöönd. Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee maa-alal lähtuda transpordiameti nõuetest Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel1. Riigiteega lõikuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb paigaldada kinnisel meetodil. Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. 1 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021- 12/nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel_0%20%281%29.pdf AB Artes Terrae OÜ 19 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga ning kohaliku omavalitsusega planeeritud tehnovõrguliinide asukohti muuta ja täiendada. 2.8.2. Veevarustus Planeeritud elamukruntide veevarustuseks on planeeritud krundile Pos 21 puurkaevu rajamine. Luunja vallas on veeallikana kasutusel kvaternaari veekompleksi, keskdevoni veekompleksi ja kesk- alamdevoni veekompleksi veekihid. Nimetatud veekihtidele on iseloomulik kõrge üldraua sisaldus joogivees, mistõttu on tõenäoliselt vajalik paigaldada puurkaev-pumplasse rauaärastusseadmed. Seetõttu tuleb puurkaevu kohale rajada veetöötluse tarbeks pumpla hoone. Vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr TT-23-00001 on planeeringuala veega varustamine võimalik ühisveevärgi torustikust, mille liitumispunkt asub planeeringualast u 2,5 km kaugusel kirde suunas 22251 Põvvatu-Luunja tee ääres. Projekteerimisel tuleb veevarustuseks valida sobivam variant, ühisveevõrguga liitumisel ei ole puurkaevu rajamine vajalik. Skeem 10. Võimalik ühenduskoht olemasolevate ühisveevõrgu ja reoveekanalisatsiooni torustikega. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord esitatud nõuetega ning siseministri 16.02.2021 määruse nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud kaks tuletõrje veevõtukohta puurkaevu torustikuga ühendatud veemahutitega või kui see on tehniliselt võimalik, siis Väike-Kabina järvest imitarnetoruga varustatavate kuivhüdrantide baasil. Lisaks on planeeritud üks võimalik Väike- Kabina järvest imitarnetoruga varustatav kuivhüdrant Pos 5 tänavamaa lõunapoolsesse otsa, mis rajatakse vajaduse ja tehnilise võimaluse korral. Projekteerimisel tuleb arvestada, et igas 20 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 veevõtukohas oleks tagatud normide kohane veekogus 10 l/s kolme tunni jooksul. Projekteerimisel on lubatud kooskõlastatult Päästeametiga kavandada planeeringus esitatust erinev tuletõrje veevarustuse lahendus. 2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud elamukruntide reoveekanalisatsioon on planeeritud suunata Pos 3 planeeritud reoveepuhastisse. Vajadusel tuleb projekteerimisel ette näha reoveepumplad. Puhastatud reovesi on planeeritud suunata Emajõkke. Emajõkke suunatav puhastist väljuv vesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Puhastatud heitvee Emajõkke juhtimiseks on vajalik vee erikasutusluba. Rajatavas reoveepuhastis tuleb reovesi puhastada vähemalt bioloogiliselt. Bioloogiliselt puhastatud reovesi juhitakse veekogusse, milleks on Emajõgi. Reoveepuhasti täpne puhastustehnoloogia valitakse edasise projekteerimise käigus. Põhimõtteliselt sobivad kõik lahendused, kus toimub bioloogiline puhastus. Oluline on, et puhasti mahuks ära planeeritavasse asukohta ning reovee puhastus toimuks kinnises mahutis, siis on reoveepuhasti kuja minimaalne ehk 25 m. Sellest tulenevalt on välistatud pinnasfilter või tehismärgala puhastid ning biotiigid. Reoveepuhastist peab olema võimalik võtta proove nii juurdevoolavast reoveest kui ka väljuvast heitveest. Vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr TT-23-00001 on planeeringuala reovee ärajuhtimine võimalik ühiskanalisatsioonitorustikku (survekanalisatsiooni), mille liitumispunkt asub planeeringualast u 2,5 km kaugusel kirde suunas 22251 Põvvatu-Luunja tee ääres. Igale planeeritud kinnistule näha projekteerimisel ette eraldi isevoolne reoveekanalisatsiooni liitumispunkt kinnistu piirile. Reovee ärajuhtimiseks planeeringualalt kuni olemasoleva survetorustikuni tuleb ette näha reoveekanalisatsioonipumpla, planeeringuala planeeritud kinnistute reovesi juhtida reoveekanalisatsioonipumplasse isevoolselt. Sademevesi tuleb võimalikult suures osas immutada haljasaladel, teede äärde näha ette nõvad, mille ülevool suunata veekogusse. Kui parkimisala katendiks tuleb kõvakatend, siis peab parkla olema rajatud nii, et sadevesi valgub pinnasesse. Vajadusel võib projekteerimisel ette näha täiendavaid drenaažitorustikke, mille võib suunata veekogusse. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada olemasolevate säilivate kraavide ja truupide toimimine ning hooldus. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. 2.8.4. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 324575 olemasoleva Roosi 10/0,4 kV alajaama baasil. Alajaamast kuni planeeritud kruntideni on ette nähtud eraldi fiidritena 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele võimalusel mitmekohalistena 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Planeeritud tänavatele on planeeritud tänavavalgustus, tehnovõrkude joonisel on esitatud näitlik tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht, valgustite paiknemine lahendatakse projekteerimisel. Vältida tuleb ülemäärast valgustamist, valgusreostust. AB Artes Terrae OÜ 21 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 2.8.5. Soojavarustus Planeeritud hoonete soojavarustus on planeeritud lokaalsete küttesüsteemide kasutamisega nagu näiteks päikeseküte, maaküte, elektriküte, ahiküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine. 2.8.6. Sidevarustus Planeeringuala lähipiirkonnas olemasolev sidevõrk puudub. Kuni kaabelvõrgu väljaehitamiseni on planeeritud kasutada mobiilsidet või muud üle õhu lahendust. Tänavatele on planeeritud sidekanalisatsiooni torustik, mis on soovitatav paigaldada tänava ehitamise käigus. 2.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritavale alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Kruntidele tuleb projekteerimisel ette näha prügikonteinerite asukoht. Planeeringualale ulatuvad Emajõest ja Väike-Kabina järvest ning Emajõest tulenevad veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Ehituskeeluvööndis on planeeritud avalikult kasutatava tee ja parkla, haljasala ning tehnovõrkude rajamine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ja p 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Väike-Kabina järv on avalikult kasutatav veekogu, mille ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m tavalisest veepiirist. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 2 ulatub metsamaal ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini, mis on 50 m tavalisest veepiirist. Vastavalt Eesti põhikaardile asub Väike- Kabina järve idakaldal kalda piiranguvööndis metsa kõlvik, millest tulenevalt ulatub elamukruntidel Pos 13, Pos 14 ja Pos 15 ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Planeeritud hoonestusalad asuvad veepiirist kõrgemal reljeefil, ligikaudu 5…8 m kõrgemal. Kaldal on tagatud vaba liikumine, piirdeid ei ole lubatud rajada veepiirile lähemale kui 15 m; sellega tagatakse rohevõrgustiku toimimine kaldal. Kalda piiranguvööndis on keelatud looduskaitseseaduse § 37 lg 3 nimetatud tegevused. Emajõel tuleb tagada 10 m laiune ning Väike-Kabina järvel 4 m laiune avalikult kasutatav kallasrada. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Väike- Kabina järvel tuleb tagada avalikult kasutatav kallasrada alates ligikaudu kuni 3 m kõrguse kaldaastangu servast maismaa suunas (vt joonis 4). Järve kalda alale on planeeritud olemasoleva pinnasraja asukohas jalgsi läbitav tähistatud matkarada. Olemasolevate radade laiendamine või täitmine kruusa vm täitematerjaliga ei ole püsielupaiga piires lubatud, mujal võib rada olla 1…2 m laiune kruusa- või multšikattega. Väike-Kabina järv on avalikult kasutatav veekogu. Krundil Pos 1 on lubatud ehituskeeluvööndisse ehitada supelranda teenindavaid ehitisi ja avalikult kasutatavaid teid koos nende juurde kuuluvate väikevormidega (pingid, vetelpäästevahendite post jms) põhijoonisel esitatud planeeritud võimaliku ranna- ja puhkerajatiste ala leppemärgi ulatuses. Ülejäänud kruntidel on lubatud ehituskeeluvööndisse ehitada avalikult kasutatavaid teid ja teed teenindavaid pinke ning tehnorajatisi. Iga kahe elamukrundi juurde on järve kaldale lubatud rajada üks vastava kahe elamukrundi kasutuses olev paadisild, mis on juurdepääsetav avalikult haljasalalt (Pos 16 ja Pos 17). Paadisillad saavad olla ujuvsillad, mitte maapinnaga püsivalt ühendatud rajatised, paadisilla rajamisega ei või kaasneda vee erikasutust ning tagada tuleb kallasraja ja matkaraja läbitavus. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 ei ole purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis kallasraja osa ning 22 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. St, et kui paadisild on vastavalt tähistatud, on võõrastel keelatud paadisilla äärde silduda ning sinna paati kinnitada. Paadisildade asukoht täpsustatakse projektiga. Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Veekogusse suunatav reoveepuhastist väljuv vesi ning sademevesi peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Puhastatud heitvee Emajõkke juhtimiseks on vajalik vee erikasutusluba. Supluskoha rajamisel on oluline arvestada sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 Nõuded suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetega. Aastakeskmine Emajõe veetase planeeringualal ca 30,57 m, 1% tõenäosusega tõuseb veetase kõrguseni 33,36 m ja 5% tõenäosusega kõrguseni 32,77 m. Eluhoonete I korruse põranda ±0.00 kõrgus peab olema minimaalselt absoluutkõrgusel 34.00 (EH2000), mis on 64 cm üle 1% tõenäosusega Emajõe veetaseme kõrgusest (33.36) Tartu linna ja Luunja valla piiril. Soovituslik minimaalne I korruse põranda ±0.00 kõrgus on 34.36. Planeeritud reoveepuhasti peab samuti paiknema kõrgemal absoluutkõrgusest 33.36, et oleks võimalik rajada puhasti selliselt, et ka Emajõe kõrgveeseisu ajal ei uputataks puhastit tagasivooluga üle. Tänavad tuleb rajada minimaalselt absoluutkõrgusele 33.36, kuid soovitavalt kõrgusele üle 33.86. Planeeringuala idaosas planeeritud elamukruntide Pos 12…Pos 16 ala ning Pos 5 tänava maa ala reljeef on piisaval kõrgusel ja maapinna täitmise vajadus puudub. Planeeringuala põhja- ja lääneosas on maapind valdavalt madalam eelpool nimetatud eluhoonete I korruse põranda ning teepinna absoluutkõrgustest ning vajalik on maapinna täitmine ja tõstmine maksimaalselt kuni u 2 m ulatuses. Elamukruntidel ei tohi maapinda tõsta veekogu ehituskeeluvööndis. Planeeringuala läänepiiril ei tohi maapinna tõstmine ulatuda naabermaaüksusele „Tammesiilu“, v.a kokkuleppel maaüksuse omanikuga. Maapinna tõstmise tehnilised lahendused, sh erosiooni vältimine, tuleb lahendada projekteerimisel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus (vt planeeringu lisad) on antud järgnevad soovitused planeeringu koostamiseks ning elluviimiseks:  säilitada maksimaalselt planeeringuala kõrghaljastust;  tagada kallasraja avatus Kabina järve ümbruses. Sh Kabina järve idaosas (kõrgema kaldaga piirkonnas) tagada kallasraja kasutus kõrgekalda ülemisel serval nagu praeguseks on kallasraja kasutus välja kujunenud. Sellega oleks eeldatavalt välditud ka kalda erosioon;  rohevõrgustiku toimimise soodustamiseks vältida detailplaneeringu alal tarastamist;  ehitustegevuse ajal tagada järelevalve, mh tagada, et ehitusjäätmed ei satuks Emajõkke ja Kabina järve. Planeeringut koostades on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud soovitustega valdavas osas arvestatud ning keskkonnamõjude eksperthinnanguga on leitud, et käesolev detailplaneeringu lahendus on sobiv ja keskkonnatingimustega arvestav. Kabina järve kaldaala on elamute piirkonnas vähemalt 15 m ulatuses määratud avalikult kasutatavaks maaks, kus piirete rajamine ei ole lubatud ning tagatud on kallasraja ja rohevõrgustiku toimimine. Elamumaad, kus on lubatud krunti piirile kuni 1,5 m kõrguse piirdeaia ehitamine, moodustavad planeeringualast u 10%, st et 90% alast ei ole tarastamine lubatud. Järve idakaldal on koostöös Luunja vallavalitsusega määratud matkaraja kulgemine kaldaastangu keskel praeguse teeraja asukohas, kuna tegemist on lauge nõlvaga astanguga, siis rada nõlva peal täidab sama eesmärki, mis oleks rajal astangu peal. Planeeringuga on määratud puistu alad, kus tuleb võimalikult suures osas säilitada olemasolevaid AB Artes Terrae OÜ 23 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering heas tervislikus seisukorras olevaid puid, igal elamukrundil tuleb tagada kõrghaljastust vähemalt 20%. Nimetatud meetmetega on tagatud kallasraja avalik kasutus ning rohevõrgustiku toimimine. Kuna planeeritud hoonestus asub Kabina järvest vähemalt 25 m kaugusel ei ole ette näha ehitusjäätmete järve sattumise ohtu, siiski tuleb ehitustegevuse ajal tagada vastav järelevalve. Keskkonnaregistri andmetel on Väike-Kabina maaüksusel registreeritud mitme kaitsealuse taimeliigi kasvukohad: I kaitsekategooriasse kuuluvad mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum) ja ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum), II kaitsekategooriasse kuuluv niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõk (Iris sibirica), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja suur käopõll (Listera ovata). Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad on peamiselt koondunud kolme piirkonda maaüksuse loode-, põhja- ja idaosas ning paiknevad hetkel väljaspool kaitstavat ala. Muid looduskaitselisi väärtusi ei ole Väike-Kabina maaüksusel registreeritud. Planeeringu joonistel ei esitata I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohtasid, info nende kohta on asjakohastel isikutel võimalik saada vastavalt kehtivale õigusele. Väike-Kabina järve loodenurgas asuv mägipiimputke ja ahtalehise kareputke kasvukoht ning järve idaosas asuva sihtliikide kasvukoha pinnasteest järve poole (läände) jääv osa on jätkusuutlikud ning need tuleb püsielupaigana kaitse alla võtta. Keskkonnaameti ettepanekul kaitse alla võetav püsielupaik jääb planeeritud Pos 2, Pos 16, Pos 17 ja Pos 21 kruntide alale, püsielupaiga piir on planeeringu joonistel esitatud vastavalt keskkonnaameti 27.04.2023 kirja nr 7-16/23/537-6 lisana esitatud Väike-Kabina püsielupaiga kaardile. Keelatud on ehitustegevuse käigus I ja II kaitsekategooria taimeliike kahjustada, sh ei tohi taimede kasvukohtadele ladustada ehitusmaterjali ega pinnast ning raskete masinatega on kasvukohtades lubatud liikuda vaid külmunud pinnase korral – kruntidele Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4 ja Pos 5 ehitusprojekti koostamisel ja ehituse alustamisel tuleb tutvuda hetke asjakohase looduskaitsealuste taimede kohta käiva infoga ning projektid kooskõlastada Keskkonnaametiga, kui projekteeritav ehitis jääb taime leiukohale lähemale kui 50 m. Kaitsealuste taimede kasvukohad tuleb ehitustööde perioodiks tähistada ja soovitavalt kasvukohad piirata ajutiste piirdeaedade või tõketega. Samuti on soovitatav taimede registreerimiseks ja tähistamiseks kaasata botaanilise taustaga erialaspetsialist. Väike-Kabina järve kalda idaosas kattub planeeritud hoonestusala osaliselt mägi-piimputke ja ahtalehise kareputke kasvukohaga. Tegu on selle osaga kasvukohast, mida pole kavas kaitse alla arvata. Sellegi poolest rakendub seal isendikaitse, mis keelab kaitsealuste taimede kahjustamise. Keskkonnaameti loa alusel tuleb ehitusalal kasvavad mägipiimputke taimed ümber asustada krundile Pos 2 või keskkonnaameti poolt määratud asukohta. Ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ sätestatud korra järgi, mille alusel on tegevus võimalik vaid siis, kui sellega ei kahjustata kaitsealuse liigi soodsat seisundit ja on tagatud ümberasustatud isendite elujõulisuse säilimine. Planeeringualal asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamiseks vajaliku loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik taotlus. Keskkonnaamet tellib riigi kulul ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta, mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates. Ümberasustamise korraldab taotleja Keskkonnaametilt saadud loas toodud tingimusi järgides, sh kannab selleks vajalikud kulud. Taimi on võimalik ümber asustada eeskätt vegetatsiooniperioodi alguses (mai, juuni I pool) ja lõpus (augusti II pool, september), mil taimede juurdumine on ilmastikuolusid arvestades kõige tõhusam. Ümber asustamist on otstarbekas korraldada vahetult enne ehitustööde algust. Vastasel korral võivad kaitsealused taimed ala taas asustada ning tegevust peab kordama. 24 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 Planeeringule on koostatud liiklusmüra modelleerimine (OÜ Alkranel, 03.12.2024). Planeeringuga kavandatavate elamute puhul tuleb arvestada väljaspool tiheasustusala uute müratundlike alade kavandamisel rakenduva müra sihtväärtusega II kategooria alal. Vastav liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB (alus: keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71). Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal esineb müra sihtväärtuse (55 dB) ületamist kavandatud elamukrundi POS 12 alal, kus suurim müratase jääb vahemikku 55-60 dB (hoonestusala teepoolsel küljel paiguti ka vahemikku 60-65 dB). Kavandatava elamukrundi POS 13 alale jõudev suurim müratase jääb valdavalt sihtväärtusest madalamaks, vaid POS 13 hoonestusala maanteepoolse nurga lähistel võib väiksel alal esineda sihtväärtuse ületamist. Teistel kavandatavatel elamukruntidel ning suplusalal jääb müratase sihtväärtusest madalamaks, valdavalt jääb seejuures müratase alla 40 dB. Öisel ajal jõuab maanteele lähima kavandatud elamukrundini (POS 12) suurim müratase vahemikus 45-50 dB, mis jääb öisel ajal lubatud sihtväärtusest (50 dB) madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Teiste, maanteest kaugemale jäävatele kavandatavatele elamukruntidele jõudev müratase jääb öisel ajal veelgi madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei esine. Kuna müra sihtväärtuse ületamine POS 12 ja väikeses mahus ka POS 13 elamukrundil esineb, tuleb ette näha müra leevendavad meetmed (nt elamukruntide kaitseks müratõkkesein). POS 12 ja POS 13 kruntidel müra sihtväärtuse tagamiseks on vajalik kavandatava POS 12 krundipiirile rajada 3,5 m kõrgune ja 53 m pikkune müratõkkesein (tähistatud vastava tingmärgiga joonistel 4 ja 5). Seejuures lähtub müratõkkeseina kõrgus müratõkkeseina asukoha maapinna absoluutkõrgusest, mis tuleneb geodeetiliselt mõõdistuselt (Geobaltica OÜ, 2019). Kui kavandatava müratõkkeseina asukohas kavandatakse maapinda krundi piires tõsta, võib müratõkkeseina kõrgust ka samas proportsioonis vähendada (nt maapinna 0,5 m tõstmisel võib müratõkkesein antud asukohas olla 3 m kõrgune). Müratõkke heliisolatsiooni kategooriaks peab olema vähemalt B2 (DLR 15-25 dB; alus: EVS-EN 1793- 2:2018) ja helineelde kategooriaks standardi EVS 1793-1:2017 alusel vähemalt A1 (DLα < 4 dB). Müratõkkeseina kavandamine antud asukohta vähendab mürataset ka POS 13 krundil, kus müratõkkeseina rajamise järgselt jääb hoonestusalal müratase sihtväärtusest madalamaks. Müratõkkeseina mittekavandamise korral tuleb POS 12 ja POS 13 hoonestusala piir nihutada päevase aja sihtväärtusest (55 dB) kõrgema müratasemega tsoonist välja (maantee servast u 28 m kaugusele), planeeringu joonistel 4 ja 5 on vastava tingmärgiga tähistatud planeeritud POS 12 ja POS 13 krundi hoonestusala müratõkkeseina rajamata jätmise korral. Eesti pinnase radooniriski kaardil (2023. a seisuga) kuulub planeeringuala kõrge radooniriski piirkonda. Samuti on keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas, kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, nimetatud Luunja valda. Eluhoonete projekteerimise eelselt teostada radoonitaseme mõõtmine ning vajaduse ilmnemisel rakendada projekteerimisel radoonikaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 840:2023 Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes või arvestada hoone projekteerimisel koheselt kõrgendatud radooniriskiga. 2.10. Muinsuskaitselised tingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeringuala lääneservale ulatub kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määrusega nr. 59 (RTL 1997, 169, 954) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Asulakoht (reg-nr 12849). Vastavalt arheoloogilisele eeluuringule (vt planeeringu lisad) tuvastati, et kaitse all olev arheoloogiamälestise kultuurkihti leidub vaid ala põhjaosas ning tehti ettepanek asulakoha piiride muutmiseks. Vastav AB Artes Terrae OÜ 25 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering muudatusettepanek on esitatud joonisel 4. Eeluuringute aruande kokkuvõttes on märgitud: Asulakoha tuumik jääb lääne poole. Seega pole praeguse kaitsealuse asulakoha lõunaosas üldse tegemist asulakohaga. Asulakoht paikneb põllulapil lõuna suunas alaneval nõlval, ulatudes praegu kaitstavast alast veidi ka ida poole. Kabina järve idarannal paiknev kiviaja leiukoht jääb naaberkinnistu alale. Kui planeeringu joonisel 4 näidatud kultuurimälestise ala muudatusettepaneku alal soovitakse teha pinnasetöid, tuleb kultuurkiht eelnevalt läbi uurida. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada järgnevaga: • Kõigil pinnasetöödel, mis toimuvad joonisel 4 märgitud kultuurimälestise piiri muutmise ettepanek alal, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. • Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (Muinsuskaitseseadus §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3, §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/ kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“. • Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (Muinsuskaitseseadus § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. • Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/uuringutehuvitamine). • Enne tööde teostamise algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada Kultuurimälestiste registri kaudu tööde loa taotlus (https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatisedtaotlused- loadjatoetused/teatised-taotlused-ja-load/toode-alustamise-luba-voiteatis). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. • Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (Muinsuskaitseseadus § 59 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine Muinsuskaitse- ametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada siiski enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. • Väljapool joonisel 4 märgitud kultuurimälestise piiri muutmise ettepanek ala ei ole arheoloogiline uuring esialgu vajalik. Sellele vaatamata tuleb kõigil kaevetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (muuhulgas konstruktsioonide või inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 26 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 • Toetudes infole, et piirkond on arheoloogiapärandi poolest rikas, tuleb arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega arvestada kaevetöödel ka väljaspool mälestise ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 2.11. Servituutide seadmise vajadus Pos 6 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud reoveepuhasti väljavoolule vastava tehnovõrguliini valdaja kasuks. Pos 6 on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus planeeritud sademeveenõvale Luunja valla kasuks. Avalikele tee ja tänava maadele (Pos 3, Pos 4, Pos 5) ja avalikule virgestusmaale (Pos 1) jäävatele tehnovõrguliinidele ning reoveepuhastile on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus vastava võrgu valdaja kasuks. 2.12. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest;  tagumiste juurdepääsude vältimine;  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine (arvestades 20 meetrist kaldariba);  hea vaade ühiskasutatavatele aladele;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  jälgitavus (videovalve);  eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;  valdusel sissepääsu piiramine;  üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;  atraktiivsed materjalid, värvid;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid);  atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed; suunaviidad;  üldkasutatavate alade korrashoid. 2.13. Planeeringu elluviimine Planeering viiakse ellu vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kõik planeeritud tee ja tänava maa krundid (Pos 3, Pos 4 ja Pos 5), Väike-Kabina järv (Pos 18) ning planeeritud haljasala maa krundid Pos 1, Pos 2, Pos 16 ja Pos 17 on planeeritud avalikku kasutusse. Pos 1, Pos 2, Pos 16 ja Pos 17 puhkerajatiste (sh supluskoht, matkarada) ning Pos 1, Pos 3 ja Pos 4 läbiva jalgratta- ja jalgtee ning Pos 3 parkimisala välja ehitamise kohustus on Luunja vallal. AB Artes Terrae OÜ 27 1820DP3 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering Huvitatud isiku kohustus on rajada planeeritud elamukruntide teenindamiseks kavandatud avalikud teed (Pos 3 ja Pos 5), Pos 2, Pos 21 ja naabermaaüksust „Tammesiilu“ läbiv operatiivsõidukite varujuurdepääsutee, tehnovõrgud ja haljastus. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele. Pos 1 puhkeala tuleb peale detailplaneeringu kehtestamist lahendada terviklikult eraldi maastikuarhitektuurse projektiga. Pos 1, Pos 2, Pos 4, Pos 16 ja Pos 17 krundid antakse tasuta üle Luunja vallale peale planeeringu kehtestamist ja kruntide moodustamist. Pos 3 ja Pos 5 antakse tasuta üle Luunja vallale peale teede (v.a Pos 3 parkimisala) ja tehnovõrkude rajamist ja neile kasutusloa saamist. Pos 19 ja Pos 20 eraomandisse jäävatele loodusliku maa aladele juurdepääsu ei tohi piirata, need alad on ligipääsetavad vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 4. peatüki 2. jaole. Pos 21 planeeritud krunt ja puurkaev koos torustikega ning Pos 3 planeeritud reoveepuhasti koos torustikega jäävad eraomandisse (nt loodavale ühistule). Liitumise korral ühisveevõrgu ja - reoveekanalisatsiooniga on võimalik torustike üle andmine võrguettevõttele. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade rekonstrueerimiseks tuleb Ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel taotleda transpordiameti käest nõuded ristumiskohtade projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi Ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis kaasata menetlusse transpordiamet. Planeeringu elluviimise kava: 1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine; 2. tehnovõrkude, rajatiste ja teede tingimuste väljastamine ja nende projekteerimine, ehitamine; 3. kasutuslubade väljastamine. Luunja vallavalitsus ja huvitatud isik on sõlminud 08. juulil 2024. a kokkuleppe (nr 6-1/414-1) Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamiseks. 2.14. Asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu elluviimisel puudub oluline keskkonnamõju – planeeritav tegevus ei ole oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringu elluviimisel puudub mõju Natura aladele – kahe kilomeetri raadiuses pole ühtegi Natura ala. Planeeringu elluviimisega tagatakse loodusväärtuste säilimine ning võimaldades väikesele osale alast elamukruntide moodustamist saab vald endale maa vajaliku supelranna, puhkeala, kergliiklustee, parkla ja juurdepääsuteede jaoks. Leibkondade kasvust lähtuvalt suureneb vallaelanike arv ja suureneb valla tulubaas. Ka piirkonna teenust pakkuvatel ettevõtetel, sh ühistranspordil on suurem 28 AB Artes Terrae OÜ Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 tegutsemispotentsiaal, kui on rohkem kliente; ühistranspordipeatuseni on pool kilomeetrit. Tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamisel Kabina külani tagab detailplaneeringuga kavandatud täiendav majapidamiste arv väiksema jooksva meetri maksumuse tänus suuremale hulgale majapidamistele Kabina külas. Planeeringu elluviimisega seonduvate ehitiste ehitamine ei tekita vallale täiendavaid kulutusi. Eeltoodust kohaselt on planeeringu elluviimisega kaasnev majanduslik mõju on positiivne. Planeeringu elluviimisega ei tekitata kohalikku kultuurikeskkonda mittesobivat tegevust. Ehitatavate hoonete arhitektuuritingimused ei ole midagi ekstravagantset. Ümbritsevate hoone arhitektuur ei ole piirkonnas ühetaoline, piirkond ei ole miljööala, kilomeetri raadiuses ei ole ühtegi kaitsealust kultuuriobjekti, mida ehitatavate hoonete nähtavus mõjutaks. Planeeringuala lääneosas asub arheoloogiamälestis, millele ehitamiseks on planeeringus seatud arheoloogiliste uuringute nõue. Uute leibkondade lisandumine toob juurde potentsiaalseid kohalikus huvitegevuses ja seega kultuuri edasi kandvas tegevuses tegutsevaid inimesi. Seoses maa minemisega valla omandisse tekib vallal võimalus välja ehitada puhke- ja tervisespordi tegevuseks vajalikud rajatised. Eeltoodust lähtuvalt saab väita, et planeeringu elluviimisega kaasnev kultuuriline mõju on positiivne. Planeeringuala asub looduslikult kaunis kohas, kavandatakse selle ühendamist kergliiklusteega nii valla keskusega kui Tartu linnaga. Tegemist vaikse asukohaga, puhta õhuga piirkonnaga. Naabrite olemasolu võimaldab sotsiaalse läbikäimise erinevatele vanusegruppidele, ühtlasi peaks sellest lähtuvalt tõusma turvatunne ka puhkealal, mis jääb kahele poole planeeritud elamute vahele. Inimesele, kes hindab head vaadet, lähedal asuvat veekogu ja rahulikku keskkonda, on see sobilik elupaik. Negatiivse asjaoluna võib olla see, et kohapeal ei ole leibkonna tööealistele inimestele tasuvaid töökohti ning lähimad kool ja lasteaed on 4 km kaugusel Luunjas või 6 km kaugusel Tartus. Samas on Luunja vald teadvustanud, et vald on Tartu linna mõjualas olev omavalitsus, mis suudab Tartu linnas tööl käivatele inimestele pakkuda head elukeskkonda ning planeeringualal oleva kõrgema hinnaga maale tulevad elama inimesed, kelle töötasu ja sellest tulenev maksutulu on keskmisest kõrgem. Planeeringu elluviimisega tekib lühiajaline mõju keskkonnale seoses ehitustöödega. See mõju on paratamatu iga ehitamisega. Ehitatavad hooned ühendatakse esialgu kohapealse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning tulevikus seotakse see suurema piirkonna ehitatava ühisveevärgi ja - kanalisatsioonivõrguga – võimalik reostusoht on sellega viidud miinimumini. Tänapäevased energianõuded hoonetele tagavad, et õhusaaste ei suurene. Õhusaastet võib tekitada autotransport linna – autotranspordi keskkonnamõju vähendamisega tegeletakse globaalselt, lokaalselt on selleks ette nähtud kergliiklustee ning kiire side ühendused. Veekogu poolne ala (kallasrada ja sellega piirnev) jäetakse avalikku kasutusse, seda ei piirata, mis tähendab, et see võimaldab ka loomade liikumist. Kokkuvõtvalt kaalub planeeringu elluviimise positiivne mõju oluliselt üle võimaliku negatiivse mõju. Planeeringulahendus on oma erinevaid huvisid (looduskeskkonna säilimine, puhke- ja sporditegevus, elukeskkonna loomine) lõimuva lahendusega kooskõlas ka Luunja kui nutika jõevalla arengukavas toodud eesmärkidega, sh on planeeringu kehtestamine eelduseks arengukava eesmärgi Kabina järve puhkeala rajamine täitmiseks. AB Artes Terrae OÜ 29 Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneering 1820DP3 3. Joonised 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 2 Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed M 1:3000 3 Olemasolev olukord ja dendroloogiline hinnang M 1:1000 4 Põhijoonis M 1:1000 5 Tehnovõrgud M 1:1000 AB Artes Terrae OÜ 31 Andrese 36.05 36.13 0 ,0 36 35.59 35.39 5 ,0 35.29 35 35.64 0 ,0 35 33.44 35.22 0 35.36 ,5 33.31 665450 35.64 35.19 34.75 35 34.93 33.05 32.73 34.84 32.52 34.32 32.27 00 35.60 34.59 34.31 33, 35.5 32.41 6 TINGMÄRGID 3 31.63 y= 5. 67 35 33.90 35. 70 . 44 50 32.67 32 , 35 33.14 31.76 . 48 35. x= 6470600 12 32.29 33.06 35. 4 3 3 7 4. 84 5. 52 35.52 35. 32 A 34. 96 32.93 planeeringuala piir 34 34. 4 32.17 . 99 4 34. 5 36.03 35.41 6 34 35 35.35 . 87 .7 36.20 Lohk olemasolev katastriüksuse piir 6 34 3 va- 32.58 . 85 4. 67 Ka 34 32.24 bi na- . 15 36.12 35.07 Van 34. 32.70 34 amõ 25 . 58 i sat ee 31.82 Roosi vkt 20 36 36.59 36.45 34.82 34. 54 34. 40 32.43 . 30 3 33 Roosi vkt 1 36 . 31 36.25 36.90 34.93 3 3 4 4. 28 4. 05 . 92 32.29 32.03 32.21 31.72 32.41 planeeritud krundipiir . 22 32.28 36.86 34. 20 3 3 5 36.51 34.27 3. 8 3. 74 32.06 3. 7 Roosi vkt 2 36 .33 34.1 0 32.27 36.15 36 36.57 34. 11 34 planeeritud hoonestusala 74 p 32.46 Tammesiilu . maa . 31 i n 36.53 03 32.14 81 n 32.21 32 . as 35.65 34.24 33 32 . . 72 64 nt 33. 95 58 eeka 36.52 32 . 33.98 LOH 32 35.04 3 32.30 . 36.76 3. 5 31.95 33 2 32.45 . 8 76 i t 36.08 36 37.06 36.84 34.48 33. 88 KVA 8 33 . sevö .5 A . 60 planeeritud POS 12 ja POS 13 krundi hoonestusala müratõkkeseina rajamata jätmise korral 32 5 önd 36 . 55 36.91 33.52 33 -KA 33. 77 32.28 32.12 76 36.46 . 28 33 BI 33. 72 32.26 . 35.68 . 5 30m 9 NA- 70 35.20 3 32 36.75 POS 4 3. 33 32.24 . 32.15 75 32 3 . 36 3 VAN 3. 5 3. 4 32 . 9 1 A 63 33 33. 32.27 36.22 46 . 36 33 6 1 AMÕ suurim lubatud hoonete ehitisealune pind krundil 86 . 60 36.43 35.91 . . 33.35 1 33 0 32 2 . 5 I 4 32.33 .0 34.67 pi nn SAk 32.81 33 33 as . 22 33.09 3 33 33. 31.85 665250 3 . 4 3 36 35.60 õr 32 . 28 1 2 331 .2 32.34 25 . val .90 1 . 7 31.97 33. 68 35.77 36 36.80 33 . 07 maa 32.58 33. 45 33. 2 33 31.75 planeeritud teede piirjooned . 33.22 nt 7 33 77 32.50 32.30 37.21 35.06 een 32.76 32 . arheoloogiamälestis y= 35.91 36.21 3 3 03 3 3 . Roosi vkt 19 pi nn 37.00 . 19 . 29 88 36.15 as r222 00 , 32.53 32.38 32.62 32. 95 32.12 31.71 32, 00 52 50 , 33 32.34 36.32 33 x= 6470550 35.57 36 36.84 33 32.44 20 . nr 12849 . 29 32 36 . 81 00 32.55 33. 13 33. 38 31.96 planeeritud asfaltkate / vett läbi laskev kate 33. 30 31.77 , 36.56 . 69 36.84 34 32 . 37.02 3 . 3 8 32 1 32.41 . 2 5 33. 4 27 31.92 10. 0 00 .5 34.86 3 , 37 'Asulakoht' 35.78 32 50 .8 32 35.45 34 , 33. 2 33 31.66 31.67 32 1 . 24 32.06 31.80 31.53 5 35.47 0 32.86 01 .9 0 , 33.09 31.69 . planeeritud võimalik juurdepääsusuund krundile / liiklussuunad 35 32 36.82 34.04 3 33 0 3 3. 2 Roosi vkt 3 3 3. 0 . 36 0 31.50 35.52 55 , 32.42 A 33. 32.17 3 23 33. 23 36.01 35.98 33 Roosi vkt 4 . 2 34. 37.17 360 ,0 32.29 0 32.02 34. 35.17 32.87 33. 3 34. 08 3. 58 39 31.60 n) 40 23 37.07 33. 36.35 3 79 50 3 2 32. , 32.60 3 3 32. 78 i 6 . 3 36 3 10 . 3 i 33.12 8 veekogu el 32.47 .9 35.80 500 bet 31.88-31.87 4 36 33.09 31.83 31.47 ng 36.19 31.17 33 .9 31.61 33 32.51 33. 4 31.39 9 4 i 33.68 .0 36 . 36.89 20 ep 3 37.48 32.57 32.44 , 36.20 3 32.18 31.23 25 50 35.02 37.37 36.79 36.76 3. 38 33. 31.54 33.80 . 53 nnas 33 24 3 11 rg . 3. 35 58 32.83 33 33. 33. 31.87 31.66 31.53 34.83 4 .4 4 31.67 pi Kõ planeeritud liivaala (ujumiskoht, palliplats) / muruala 36 34.69 3 31.63 50 17 3. 14 31.47 2 , 32.70 33 31 . .0 34.95 36.84 37.56 . 65 63 V( 61 34.43 33 1 36.21 34.16 34.59 32.75 3 18 3 32. 32. 37 33.05 . 33.28 . 51 31.72 31.71 33 32.94 3 0k 37 37.14 , 50 32.83 1 33. 3. 5 33. pi , 00 34.49 32.71 .1 21 9 90 3 31.28 3 nnas 37.71 33 32.01 . 9 31.65 31.52 -11 34.51 6 0 34.79 37.67 32.78 33.11 .1 33.09 31.49 33.72 33 36.62 34.38 32.04 3 31.58 31.27 34.99 33.97 31.94 4 31.89 3 4. 0 35 .1 3. 6 0 olemasolev mets vastavalt Eesti põhikaardile 36 pi 38.08 33 1 33 34.22 . 4 nn 15 1 , 36.34 33.12 . 31.31 65 34.44 73 00 52 35.23 32.66 32.83 33 33. 33.91 34 31.81 31.52 31.29 as 5. Kr 31.79 90 . 2 32. 1000 bet 32. n 8 35 37.89 33.36 36. 32.98 i 35.94 34.14 31.35-31.26 Roosi vkt 17 34.32 3 54 i 34.35 7 6. 4. 4 31.43 3 49 . ul 32.72 8 . 2 3 0 02 1 3 36. Roosi vkt 18 36.53 34.52 32 33 . 0 31.88 . 61 32.34 31 36.57 34.15 32.320 33. 93 31.25 õh 34.44 33.30 5 3 36. 34.51 2 , 4. 34.21 33.98 32.76 9 .3 1 . 32 39 Lo 32.17 31.78 h 2 33 k tri 34. 32.00 v 35 3 a- 0 35.70 ,0 35.72 3 K ,5 auk32.04 3 4 a 4. . 3 bi n planeeritud haljasala 32 0 0 a- 72 0 3 0 73 34.25 34.00 33.85 33.08 Va 4. 7 31.76 1 32.11 20 ek n 32. amõ 34 2 32.75 31.84 3 i s . 8 31.25 . 4 7 .0 34.05 32.71 32.58 . 3 2 a El 36 5 33 35.53 33.52 30.95 POS 2 32.55 31.86 .0 41 0 33.72 32.83 3 ,0 4 36 34 . 8 32.08 34. 35 32.71 31.79 . 3 5 34 30 35.27 1 ,0 33.83 5 32.75 31.81 31.72 .1 0 0 .8 34 31.23 . . 7 35 50 0 33.18 4 A 32 7 34.56 2 .07 , 30 2 3.6 30 .8 35 32.72 31.75 planeeritud säiliva kõrghaljastusega ala 31,00 32 34.92 3 .1 7 31.59 30.87 31.25 34.24 6 .7 4. 60 31.22 31.00 35.77 35.41 32.69 2 3.45 32 2 3,0 0 34 35.61 31.86 R 2 70 33.73 35.14 35 Roosi vkt 5 , .7 50 36.02 25 .4 .1 9 32. 3 A ,50 32 25 ,0 31.67 31 58 33 35 3 s 32. 2 3.4 7 , 00 34. 8 35 .1 0 33.15 32.68 pn ina 9 .01 35 32.66 31.53 9 33.31 34.79 32.08 . 32. 34.30 32.23 47 35 .7 34.57 33.58 62 34.09 .59 32.13 3 32 33 .5 33.33 4 , 31.17 30.81 35. .3 3 32.20 50 51 2 4 72 33.29 34 , 3 32. 32.67 0 0 30.78 põhikaardile kantud veekogu veepiir 35. , 00 31.95 32.29 35 35 5 3 30.74 31.99 25. 9 . 54 7 . P-9 1 2 .60 66 33 35 44 . . 9 28 32. 2 31.77 32 2. 32.04 35 31.25 31.13 POS 3 35 32. 32.56 3 .50 .92 35 31.60 0 33.59 32.12 .92 30.94 33.32 33 , 50 34.91 35.34 34.22 33.08 32.85 P - 25 auk 31.94 32.71 POS 1 32.01 32.00 32.02 32.12 31.66 31.52 31.30 35 33.65 puurkaev 24 32.93 32.12 32.20 35 .67 36 . 31.25 31.52 34.70 07 8 alluviaalsete soomuldade leviala piir, üleujutatava ala piir 32. 34.02 3 .51 31.23 .4 33.29 pinnas 22 3, 8 5 32 . 32.52 33 0 32 .2 as 33 35 .5 , 0 . 32 0 98 36 31.61 31.93 nn 34.07 32.92 36 33.53 3 35 . .54 pi 35.45 0 32.64 .78 50 32.11 27 0 pi 3, 31.72 32.22 3 3 2.1 36 . 7 nna 33 32.67 32.42 32.45 .1 33 33.83 3 ,0 32.56 32.70 0 33.15 33.80 32.96 32.32 36. s 32.80 32 62 35.63 pinnas 32.29 36 32.38 . 34 52 32.28 32.70 .1 1 37 33.40 35 32 32.44 36 veekogu ehituskeeluvööndi piir , . 18 . 53 . 05 50 . 32.46 2 .7 as 32 34. 37 85 32 pn in 36 . 3 32.51 32 32.34 3 2.27 .39 .55 07 6, 50 POS 21 32.81 . 08 32.29 32.28 322 .9 32 32.63 36.54 89 . 34, 7 3 33.39 04 325 . 7 36 37 32.70 2 3.28 23 .4 32 . .44 36.39 36.62 36.86 37.12 . 33.20 32.48 32 3 .3 58 00 32.43 32.69 . 3 37 33 2 32.09 32 8 .21 7 . 41 323 .8 37. 36.67 325 . 33.80 60 34.98 2 3.5 3 36 . 37 32.19 99 .20 37. 92 37. 32.04 3 2.2 1 33.81 85 0 3 2 5 34.10 33 .4 2 33.13 32.39 32. 3 2 32. 32.45 32 33. 17 33.72 36 . 86 37. 69 37. 93 37.99 37.94 07 38. 05 38. veekogu piiranguvööndi piir 42 79 .3 7 .91 Roosi vkt 6 . 34.61 33 032.53 2 33.18 37 37.95 32.51 . . 33.00 .8 32.52 22 .2 33. 11 34 44 38.03 06 38. .4 32 3 32.48 31.84 3 37 32 7 32.55 32.51 33.04 . 34 . 2 34.14 2 . 33. 34 28 71 4 2 31.94 3 2.5 2 87 , 34.63 37.33 .8 50 3 32.11 32.60 . 35.74 37 04 32.61 34 32 0 ,0 5 32.24 . 38. 1 89 2 3 3 32.62 90 28. . 1 . 3 A 83 32.56 32 32.20 90 2 . 38.19 1 38.4 32.45 23 25. 32.69 32.36 . . 32.64 32 9 36.90 04 32.85 38. 31 32.85 , 50 2 0 32.20 32.28 veekaitsevööndi piir 36, 37.68 20. 32.49 nas 31.76 31.95 32.36 32.05 32.50 32.01 32 00 pn i 32.11 31.92 3 36.83 1 38.9 32.60 67 32.77 . 5. 38 01 38. 0 32.53 32.11 20 31.59 . 38.29 32.62 54 38.27 3 32.10 , 00 32.17 38 . 16 2. 8 32.40 3 2,0 0 3 35 . 31.79 36.81 31 33.75 34.54 33 0 32 31.27 31.53 31.91 32.67 32.07 2 . 28 34 24 31.61 0.7 32.11 .2 35 58 . 38 . 38. 32.17 38 Roosi vkt 21 32.59 32.59 329 .8 31.82 31.80 32.13 32.09 32.53 32.37 2 33.25 . 65 pi 38.07 46 Kr Kr 38.19 04 38. 56 31.80 31.92 31.72 32.54 31.22 pi 32.23 nn 3 . .36 32 nn as 7 38 38 . nas 02 37 . 37.70 . . 31.12 31 n i 3 82 as 4 33.84 p 3 31.84 31.97 32.11 31.96 . 8 38.58 45 20 10. 95 31.93 32.74 38.24 . 38. . 32.25 37 39 32.73 32.91 3 0 4. 2 320 .3 31 31.88 31.87 31.09 31.42 31.92 31.09 31.71 31.71 31.83 31.15 32.11 31.17 31.10 32.65 36.58 37 . . 33 38, 00 38.37 73 38. 38.69 pinnas 38 38 41 . 36 38. 37.73 37.77 kallasrada 0 32.69 32.61 39 38.58 9 31.12 31.16 31.18 38.24 32 32.73 33.01 337 . 31.12 31.18 31.12 33.22 POS 12 90 38. 73 3 . 23 .3 31.82 31.12 35.31 36.62 38 3 38.97 38.62 4 7 . 7 .6 . 31.50 31 33.11 33 31.79 31.12 3 31.15 3 8 31.78 33.36 33.86 36.81 39.00 38.78 38.20 32.64 .7 32.59 33.08 33.27 31.10 31.14 31.16 37.78 .86 31.07 2 38 37.53 5 33.36 39 38.27 .1 31.17 31.47 33.70 .06 37.59 maantee teekaitsevööndi piir 9 34 31. 33.98 38.56 .8 32.88 33.54 33 31.14 33.75 37.31 39.10 19 31 37.48 665550 665750 32.24 0 5.0 37.42 .1 31.13 31.14 3 39 31.87 00 6 6 39.08 38, 33.43 34.20 35.61 .4 37.43 32.28 32.89 .14 31.77 2 38.21 37.99 37.61 33.02 31.69 3 33.49 32.19 31.10 6 31.08 KAVANDATUD .5 33.36 32.49 31.17 38.34 kultuurimälestise piir / ala y= y= 85 6 33.12 31.11 7 4 38.66 38. .6 32.80 35.73 .8 37.87 33 5 32.88 32.35 34.97 SUPLUSKOHT 38 65 .8 33.10 Roosi vkt 7 1 33. 8 32.42 33 . 33.10 pinnas 32.43 32.91 3 31.12 3 32.88 x= 6470450 38.01 x= 6470450 32.65 31.15 29 33.06 37.23 as 25.04.18 38.73 33. 30 kultuurimälestise kaitsevööndi piir nn pi 2 nnas 31.19 37.06 33. pi 2. nn POS 13 38.30 38.11 as 38.67 3. pi 31.09 37.18 37 38 3 38.56 37.21 33. 32.78 38 32 32.17 Väike-Kabina järv Väike-Kabina järv 34.67 .3 , 38 50 35.53 37.28 6 38.28 .3 38.35 .2 6 32.11 .1 0 32.36 8 6 .3 3 3 kultuurimälestise piiri muutmise ettepanek 5 34.55 8 .3 33 3 32.52 32.49 33.20 32.43 8 . 3 36.95 28 3 36.73 32.40 32.20 31.16 .2 38.16 32.81 34.49 8 31.18 3 32.48 32.09 32 32 .95 37.19 Roosi vkt 25 32 35.21 37.05 elektri õhuliini kaitsevööndi piir .80 32.51 34.16 . 32.29 38.08 87 38.20 32.16 POS 11 32.19 32.21 31.40 38.34 38.22 37.98 37.82 36.99 36.73 33.74 31.82 32.30 32.47 38.25 32.10 31.19 00 , 34.82 32 38.13 32.15 32.17 31.77 31.84 Väike-Kabina järv 31.14 38.31 planeeritud paadi- ja või suplussild 32 38 38 38 .4 POS 14 36.74 32 1 .31 36.73 32 .18 .2 Roosi vkt 8 . 33.74 37.05 48 31.78 . 31.88 4 31.68 51 31.79 31.71 32.16 34.20 38.33 37.30 37.20 ristmiku nähtavuskolmnurga ala 34 32.15 37.55 37.59 37, , 38 00 ka 50 31.82 .0 31.11 32. 31.10 l 33.77 3 da 31.71 31.79 32.31 pinnas 0 . 37.01 25 37 32.05 32. pi 34.49 31.62 planeeritud puurkaev sanitaarkaitsevööndiga 42 31.50 32. ira 37 31.75 32.15 37.53 3 7 64 0 ,0 37 21 37.35 .7 37.20 36.66 37 31.52 37.10 ng .7 36.65 . 4 31.17 33.81 2 31.50 uv 37.49 31.61 POS 10 35 31.63 ,00 öö planeeritud reoveepuhasti kujaga pi 31.53 nn 2.0 nd 32.26 6.0 as 34.95 37.22 2.0 ka 31.46 31.36 36.96 33.67 31.39 ip l 31.81 37.02 da 37.38 37.17 36.81 31.30 34.33 0 i . i 25 r 31.46 31.42 31.04 planeeritud matkarada eh 32 31.20 36.84 ka 37.13 36.77 32 .35 31 37.32 . i 26 t 37.01 . l 33.94 93 us 36.9 6 31.49 da ke37. 9 31.44 32.13 31.22 31.19 ve POS 15 pi 31.56 37.08 36.98 el nn pinnas planeeritud võimalik ranna- ja puhkerajatiste ala (nt pingid, prügikastid, mänguvahendid, parkla laiendus jne) 36 ek as 0 31.29 uv 36.88 Roosi vkt 9 6.0 8 .9 31.48 ai 31.12 öö 34.24 36.84 t 31.87 37.03 se 31.48 37.21 31.92 nd 37.02 31. 35.05 POS 5 vö 95 31.47 36.99 31. 31.96 ip 31.44 36.96 planeeritud näitlik võrkpalliväljaku asukoht 32. ön 31.87 99 31.45 36.82 36.77 36.67 i 34.58 13 i r di 31.38 POS 9 31.54 31.12 37.19 37.02 pi R2 5 puhasti 31.90 32.01 31.84 37.11 37.04 i 0 5 . 31.61 1 3, 0 r Tammesiilu 3 31.81 31.48 31.69 32.95 31.16 3 3 7 7 .1 .2 7 5 37.33 37.15 planeeritud näitlik riietuskabiinide asukoht 31.88 7 31.49 34.23 34.98 .0 36.99 31.80 9 31.54 pinnas 32.62 31.60 02 31.14 37.12 37.13 91 32. 31.73 32.10 P - 25 planeeritud näitlikud parkimiskohad / parkimiskohtade arv 31. 31.29 m 37.43 e 31.96 31.67 31.90 33.81 ts pi nn 37.07 36.80 36.81 31.84 a as 36.99 31.87 kõ 3 6 .8 37.07 37.06 31.49 32.18 32.05 34.39 lvi 3 6 .75 6 37.13 37.10 planeeritud operatiivsõidukite varutee (vt märkus 5) 01 3 31.83 6 ku 94 . 32. 84 6 5 31. 32.09 31. 31.80 31.83 31.52 33.40 p 37.12 Väk ieK -abn ia 31.89 31.80 31.56 31.12 ii r 3 37.14 37.02 33.27 37.10 POS 8 31.68 32.14 6 .7 8 37.15 planeeritud sademeveenõva 665200 85 3 37.01 31.54 31.13 33.15 6 11 31. .6 Kabina gaasijaotusjaam 32, . 05 32 3 . 31.76 37 00 3 37.00 12 6 37.15 . .7 37 3 37 31.94 31.11 6 4 37.25 .15 y= 3 s 37 ,0 1 . na .6 37.11 2 n i 32 31.74 33.89 3 III kaitsekategooria taimede leviala 0 32.00 31.89 p POS 16 2 3 1 5. .0 0 6 37.27 .99 .5 8 31 31.69 36. 7 36 5 65 1 . . 37 87 3 2.2 0 32.64 37.17 x= 6470350 31.93 20 37. 32 31.42 .96 0 0 i as 1 Kastre metskond 62 .2 31 2. 37. n 4 37. 31.69 0 35.32 pn 1 37. 1 3 .97 31.14 72 37. 3 1 36. 06 31 31.98 36 .30 kaitsealuste taimede püsielupaiga ala (projekteeritav) 36.88 36.94 37.10 31.30 37 36.93 Väike-Kabina järv 32 . 33.83 34 .1 32.54 37.02 1 31.69 1 0. 36.75 31.65 31.78 0 00 37.05 36 . 31 .55 50 33 nnas 53 36.94 31, . 31 pi 74 34 9 .31 .5 . 31.30 7 32 POS 7 4 31.67 32.42 31.57 31.77 31.56 .5 31 31.74 .0 31.11 32 .72 34.80 36.88 planeeritud teeservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus 31.14 36.69 36.46 36.46 31.68 33.90 36.90 31.83 31.59 31.50 .81 36.97 37.00 31 76 35, 34.48 POS 6 31.62 31.69 . 31 .68 31,00 32.80 50 31.14 36.78 3. 178 31 planeeritud müratõkkesein 36.71 4 36.68 1.2 7 8 36.78 36.63 3 1. 3 32.87 96 nnas 1 3.2 9 31. 36.63 36.78 31.86 320 .1 31.52 s KABINA JÄRV a 31.21 pi n in 8 p 31.67 20 . 36.74 3 31.70 31.60 31.67 80 32 3 1 . 2 7 0 .9 31.28 POS 17 31.10 31.08 pinnas 36.66 varem projekteeritud teede piirjooned* 36.21 1. 36.21 3 36.51 31.83 . 188 32.41 31.81 31.87 3 .82 36.64 nnas 31 31.83 31.09 33.07 36.69 pi . 31 62 3. 186 34.00 33.94 33.01 33.54 31.32 31.15 6 3,0 5 varem projekteeritud asfaltkate* 36.47 36.50 36.33 31.91 33.10 36.47 34.07 34.84 32.04 31.84 33.18 32.17 31.73 LUUNJA VALLAVALITSUS Kaja Laursoo Teie 26.07.2024 nr 9.3- Terviseamet 1/24/7351-2 [email protected] Meie 10.12.2024 nr 6-1/417-14 Luunja valla üldplaneeringut muutva Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks Luunja Vallavalitsus esitas 15.07.2024 kirjaga nr 6-1/417-1 kooskõlastamiseks Luunja valla üldplaneeringut muutva Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu. Terviseamet jättis 26.07.2024 kirjaga nr 9.3-1/24/7351-2 detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamata. Planeeringu koostaja on korrigeerinud detailplaneeringu lahendust vastavalt Teie poolt esitatud ettepanekutele ning toome välja järgmise: 1. Osaühing Alkranel on koostanud 03.12.2024 aruande „Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine“. Sellest tulenevalt on täiendatud planeeringu seletuskirja ptk-i 1.2 ja 2.9 ning planeeringulahendust (vt planeeringu jooniseid nr 4 ja nr 5 positsioonide nr 12 ja nr 13 hoonestusalade osa). 2. Planeeringu seletuskirja ptk 2.9. on lisatud: „Supluskoha rajamisel on oluline arvestada sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 Nõuded suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetega. Eesti pinnase radooniriski kaardil (2023 seisuga) kuulub planeeringuala kõrge radooniriski piirkonda. Samuti on keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas, kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, nimetatud Luunja valda. Eluhoonete projekteerimise eelselt teostada radoonitaseme mõõtmine ning vajaduse ilmnemisel rakendada projekteerimisel radoonikaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või arvestada hoone projekteerimisel koheselt kõrgendatud radooniriskiga.“. 3. Planeeringu seletuskirja ptk 2.4. on lisatud: „Eluhoonete projekteerimisel arvestada standardis EVS 842:20023 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest esitatut.“. Tehnoseadmete (sh soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et müratase ei ületaks Puiestee 14 / Luunja alevik / 62222 Tartumaa / 741 7319 / [email protected] / www.luunja.ee Registrikood 75003476 ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 esitatud normtasemeid.“. 4. Planeeringu seletuskirja ptk 2.8.4. on lisatud: „Vältida tuleb ülemäärast valgustamist, valgusreostust.“. Esitame Teile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt korduvaks kooskõlastamiseks Luunja valla üldplaneeringut muutva Kabina külas Väike-Kabina (43202:002:0038) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu. PlanS § 85 lõike 2 kohaselt loetakse üldplaneeringut muutev detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või taotlenud tähtaja pikendamist. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneeringut muutev detailplaneering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enelin Alter planeeringute nõunik Lisad: 1. detailplaneering; 2. liiklusmüra modelleerimise aruanne Enelin Alter [email protected], 5865 8918 Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine Aruanne (03.12.2024) Tellija: AB Artes Terrae OÜ Töö teostaja: Tanel Esperk OÜ Alkranel keskkonnaekspert Tartu 2024 1 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Müratasemete normeerimise alused ................................................................................... 3 2. Väike-Kabina maaüksuse ja selle lähiala maakasutus ning müra normväärtused ............. 4 3. Lähteandmed ja metoodika ................................................................................................ 6 4. Modelleerimise tulemused ................................................................................................. 7 4.1. Olukord 1. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel ............ 7 4.2. Olukord 2. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus ................................................................................ 9 Kokkuvõte, sh müratõkkeseina vajalikkus .............................................................................. 12 Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 14 2 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on viia läbi Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu (DP) alale jõudva, Lohkva-Kabina-Vanamõisa (nr 22252) kõrvalmaantee liiklusest tingitud müratasemete modelleerimine. Töö käigus hinnatakse müratasemeid ja nende normidele vastavust nii päevase kui ka öise aja müra aspektist lähtuvalt, arvestades maantee 2023. aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Väike- Kabina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut koostab AB Artes Terrae OÜ. Teostatav töö annab sisendi, mis võimaldab arvestada maanteeliikluse müra leviku ulatuse ja müratasemetega uute planeeritavate müratundlike hoonete (elamute) kavandamisel Väike- Kabina maaüksusele. Käesoleva töö tellijaks on AB Artes Terrae OÜ ning läbiviijaks OÜ Alkranel keskkonnaekspert Tanel Esperk. Modelleerimise läbiviimisel on kasutatud spetsiaaltarkvara SoundPlan 9.0. 1. Müratasemete normeerimise alused Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Välisõhus leviv müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Müra hindamise alused on 2017. a jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Siinkohal on oluline märkida, et keskkonnaministri määrus kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse päevasest (07.00-23.00) ja öisest (23.00-07.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Seejuures on müra normatiivsed väärtused kehtestatud eraldi liiklus- kui tööstusmürale. Keskkonnaministri määruse nr 71 aluseks olevas atmosfääriõhu kaitse seaduses määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ✓ I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; ✓ II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; ✓ III kategooria – keskuse maa-alad; ✓ IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; 3 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ ✓ V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata); ✓ VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt eristatakse: 1. müra piirväärtust – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2. müra sihtväärtust – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Seejuures loetakse uue planeeringuga alaks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatavat seni hoonestamata uut müratundlikku ala. Keskkonnaministri määruse nr 71 alusel võrreldakse müra normtaset müra hinnatud tasemega päevases (Ld) ja öises (Ln) ajavahemikus. Seejuures on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud või modelleeritud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on rakendatud määruse kohast õhtuse aja (19.00-23.00) mürataseme parandust +5 dB. 2. Väike-Kabina maaüksuse ja selle lähiala maakasutus ning müra normväärtused Käesoleva töö raames teostatakse kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa lähtuva ning Väike-Kabina maaüksuse DP alale jõudva liiklusmüra modelleerimine. Väike- Kabina maaüksus piirneb nimetatud maanteega (joonis 2.1). Maa-ameti (2024) alusel on Väike-Kabina maaüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa. Suure osa maaüksusest hõlmab endise karjääri tegevuse tulemusena tekkinud Kabina järv, mille kaldad on valdavalt kas lagedad või osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Joonis 2.1. Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala DP (ümbritsetud tumesinise joonega) asukoht. Aluskaart: Maa-amet, 2024. 4 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Detailplaneeringu lahendusega (seisuga november 2024) kavandatakse elamukrundid ala kirde- ja lääneossa, supluskoht on kavandatud järve põhjakaldale (joonis 2.2). Lähim elamupiirkond (Roosi tee elamupiirkond) jääb planeeringualast lääne suunda, minimaalselt u 50 m kaugusele (joonis 2.1). Joonis 2.2. Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala DP lahendus (seisuga november, 2024). Allikas: AB Artes Terrae OÜ, 2024. Aastal 2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on Väike- Kabina maaüksuse maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, mis on mõeldud puhke- ja virgestusalaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses. Seejuures sätestatakse üldplaneeringus, et planeeringutega tuleb tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (hetkel (2024) kehtiva keskkonnaministri määruse nr 71 õiguslik eellane) kehtestatud normmüratasemed planeeringualal ning teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmed mürataseme leevendamiseks. Koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu (avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023) alusel paikneb Väike-Kabina maaüksus, sh kavandatud elamud ja supluskoht haljasala maal, väljaspool tiheasustusala. Seejuures sätestatakse koostamisel olevas üldplaneeringus, et uute müratundlike alade (I-IV kategooria) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Detailplaneering on algatatud eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Planeeringu rakendamise tingimuste osas (volikogu otsuse lisa 1 p 7.17) on sätestatud eeltingimused hoonetele ehitusloa välja andmiseks, samuti nõue detailplaneeringuga planeeritud krundivälise taristu ehitamiseks arendaja poolt, puhkeala 5 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ ja Väike-Kabina järve määramine avalikult kasutatavaks. Arvestades arendajale seatavaid tingimusi (puhkeala välja ehitamise ja vallale üle andmise nõue, kogu taristu välja ehitamise nõue) ja kohapealseid tingimusi (tee kaitsevöönd, tehnovõrgu kaitsevöönd, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni puudumine, arheoloogise uurimise vajadus, kergliiklusteele asukoha määramine) on kogu ala arendamise tasuvusarvutusest lähtuvalt vajalik kehtiva üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas. Nii kehtiva kui koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Väike-Kabina maaüksus hajaasustuspiirkonda. Seega, eelnevast lähtuvalt tuleb Väike-Kabina maaüksusele kavandatavate elamute puhul arvestada väljaspool tiheasustusala, uute müratundlike alade kavandamisel rakenduva müra sihtväärtusega II kategooria alal. Vastav liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB (alus: keskkonnaministri määrus nr 71). 3. Lähteandmed ja metoodika Müratasemete modelleerimine viidi läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 9.0. Maanteelt lähtuva müra modelleerimise alusstandardiks on Prantsuse riiklik arvutusmeetod NMPB-Routes-96. Mainitud arvutusmeetod on soovituslik nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi tarbeks koostatud arvutusmeetod (standard). Maa-ameti (2024) maapinna kõrgusmudeli ja maa-ala kohta koostatud geoaluse (Geobaltica OÜ 2018-2019) alusel koostati piirkonna 3D maastikumudel, kuhu lisaks maanteele paigutati ka piirkonnas olemasolev hoonestus. Seejuures kanti mudelisse ETAK andmebaasi kohane olemasolev hoonestus (põhi- ja kõrvalhooned) ja teedevõrgustik. Lisaks kanti mudelisse DP- ga kavandatav hoonestus. Müratasemete modelleerimiseks kasutatud algandmed on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmed. Parameeter Väärtus Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast (m) 2 Müra hindamise samm (m) 5 Piirkonna olemasolevate eluhoonete/kõrvalhoonete 7/5 suhteline kõrgus (m) Planeeritavate eluhoonete/kõrvalhoonete kõrgus (m) 8,5/5 Peegelduste arv 1 Modelleeritava ala maapind Pehme, v.a teed, veekogud – kõva Modelleeritava ala reljeefi alus Kõrgusandmete põhine kõrgusmudel Lohkva-Kabina-Vanamõisa kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) oli Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse (2024) alusel 2023. a 798 sõidukit ning raskeliikluse osakaal 1%. Maantee kiiruspiirang Väike-Kabina maaüksuse lähedasel lõigul on 90 km/h. Tee laius on 6 m ning teekate: kõvakate. Müratasemete modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastuse võimaliku müra levikut tõkestava efektiga, kuna Väike-Kabina maaüksusel esineb kõrghaljastust vaid osaliselt. Lisaks kaasneb vähene müra summutamise efekt haljastuse puhul alles siis, kui vastav tsoon on väga tihe ja 6 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ mitmekümnete meetrite paksune (Lahti, 2008). Küll aga on haljastusel inimesele psühholoogiline efekt. Töö aluseks oleva standardi järgi modelleeritakse müra arvestades halbasid ehk müra levikut soodustavaid ilmastikuolusid (nt kerge allatuul), andes hinnangu n-ö halvimale olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused iga päev, seega võib töös eeldada teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste oludega. Müra modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast. Modelleeriti järgmised päevase ja öise aja müraolukorrad: 1. Olukord 1. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed); 2. Olukord 2. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed) ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus. 4. Modelleerimise tulemused 4.1. Olukord 1. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel Olemasoleva olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 4.1 ja 4.2. Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal (joonis 4.1) esineb Väike-Kabina maaüksusel suurim müratase kitsa ribana vahetult maanteelähedases tsoonis, kus müratase jääb vahemikku 60-65 dB. Enamikul osal maaüksusel jääb müratase päevasel ajal alla 45 dB. 7 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Joonis 4.1. Olukord 1. Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral. Öisel ajal (joonis 4.2) esineb Väike-Kabina maaüksusel suurim müratase kitsa ribana vahetult maanteelähedases tsoonis, kus müratase jääb vahemikku 50-55 dB. Enamikul osal maaüksusel jääb müratase päevasel ajal alla 40 dB. 8 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Joonis 4.2. Olukord 1. Müratase öisel ajal 2023. a liiklussageduse korral. 4.2. Olukord 2. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus Olukord 2 mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 4.3 ja 4.4. Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal (joonis 4.3) esineb müra sihtväärtuse (55 dB) ületamist DP-ga kavandatud elamukrundi POS 12 alal, kus suurim müratase jääb vahemikku 55-60 dB (kavandatava elamu teepoolsel küljel paiguti ka vahemikku 60-65 dB). Kavandatava elamukrundi POS 13 alale jõudev suurim müratase jääb valdavalt sihtväärtusest madalamaks, vaid POS 13 elamu ja hoonestusala maanteepoolse nurga lähistel võib väiksel alal esineda sihtväärtuse ületamist. Teistel DP-ga kavandatavatel elamukruntidel jääb müratase sihtväärtusest madalamaks, valdavalt jääb seejuures müratase alla 40 dB. Öisel ajal (joonis 4.4) jõuab maanteele lähima DP-ga kavandatud elamukrundini (POS 12) suurim müratase vahemikus 45-50 dB, mis jääb öisel ajal lubatud sihtväärtusest (50 dB) madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Teiste, maanteest kaugemale jäävatele kavandatavatele elamukruntidele jõudev müratase jääb öisel ajal veelgi madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei esine. Kavandatava supluskoha alale jõuab päevasel ajal suurim müratase vahemikus 50-55 dB, mis jääb II kategooria alal lubatud sihtväärtusest (55 dB) väiksemaks. Seega esineb müra lubatud sihtväärtuse ületamist vaid päevasel ajal ja seda kavandataval elamukrundil POS 12 ja väikesel alal ka POS 13 hoonetusala maanteepoolses nurgas (valdaval osal POS 13 krundil on sihtväärtus aga tagatud). Kuna sihtväärtuse ületamine POS 12 ja 9 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ väikeses mahus ka POS 13 elamukrundil esineb, tuleb ette näha müra leevendavad meetmed (nt elamukruntide kaitseks müratõkkesein). Täiendav modelleerimine näitas, et POS 12 ja POS 13 kruntidel müra sihtväärtuse tagamiseks on vajalik kavandatava POS 12 krundi piirile rajada 3,5 m kõrgune ja 53 m pikkune müratõkkesein (joonis 4.5). Seejuures lähtub müratõkkeseina kõrgus müratõkkeseina asukoha maapinna abs. kõrgusest, mis tuleneb geoaluselt (Geobaltica OÜ, 2019). Kui kavandatava müratõkkeseina asukohas kavandatakse maapinda krundi piires tõsta, võib müratõkkeseina kõrgust ka samas proportsioonis vähendada (nt maapinna 0,5 m tõstmisel võib müratõkkesein antud asukohas olla 3 m kõrgune). Müratõkke heliisolatsiooni kategooriaks peab olema vähemalt B2 (DLR 15-25 dB; alus: EVS-EN 1793-2:2018) ja helineelde kategooriaks standardi EVS 1793-1:2017 alusel vähemalt A1 (DLα < 4 dB). Müratõkkeseina kavandamine antud asukohta vähendab mürataset ka POS 13 krundil, kus müratõkkeseina rajamise järgselt jääb hoonestualal müratase sihtväärtusest madalamaks. Müratõkkeseina mittekavandamise korral tuleb POS 12 ja POS 13 elamu ning hoonestusala piir nihutada päevase aja sihtväärtusest (55 dB) kõrgema müratasemega tsoonist välja (maantee servast u 28 m kaugusele). Joonis 4.3. Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral, kui rajatud on DP kohane hoonestus. 10 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Joonis 4.4. Müratase öisel ajal 2023. a liiklussageduse korral, kui rajatud on DP kohane hoonestus. Joonis 4.5. Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral, kui rajatud on DP kohane hoonestus ja POS 12 krundi piirile müratõkkesein. 11 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Kokkuvõte, sh müratõkkeseina vajalikkus Käesoleva töö eesmärgiks oli viia läbi Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu (DP) alale jõudva, Lohkva-Kabina-Vanamõisa (nr 22252) kõrvalmaantee liiklusest tingitud müratasemete modelleerimine. Töö käigus hinnati müratasemeid ja nende normidele vastavust nii päevase kui ka öise aja müra aspektist lähtuvalt, arvestades maantee 2023. aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Modelleerimise läbiviimisel kasutati spetsiaaltarkvara SoundPlan 9.0. Aastal 2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on Väike- Kabina maaüksuse maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, mis on mõeldud puhke- ja virgestusalaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses. Seejuures sätestatakse üldplaneeringus, et planeeringutega tuleb tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (hetkel (2024) kehtiva keskkonnaministri määruse nr 71 õiguslik eellane) kehtestatud normmüratasemed planeeringualal ning teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmed mürataseme leevendamiseks. Koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu (avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023) alusel paikneb Väike-Kabina maaüksus, sh kavandatud elamud ja supluskoht haljasala maal, väljaspool tiheasustusala. Seejuures sätestatakse koostamisel olevas üldplaneeringus, et uute müratundlike alade (I-IV kategooria) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Nii kehtiva kui koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Väike-Kabina maaüksus hajaasustuspiirkonda. Seega, eelnevast lähtuvalt tuleb Väike-Kabina maaüksusele kavandatavate elamute puhul arvestada väljaspool tiheasustusala, uute müratundlike alade kavandamisel rakenduva müra sihtväärtusega II kategooria alal. Vastav liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB (alus: keskkonnaministri määrus nr 71). Müra modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast. Täpsed müratasemete modelleerimise lähteandmed on toodud peatükis 3. Töö aluseks oleva standardi järgi modelleeritakse müra arvestades halbasid ehk müra levikut soodustavaid ilmastikuolusid (nt kerge allatuul), andes hinnangu n-ö halvimale olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused iga päev, seega võib töös eeldada teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste oludega. Töö käigus modelleeriti järgmised päevase ja öise aja müraolukorrad: 1. Olukord 1. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed); 2. Olukord 2. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed) ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus. Modelleerimise tulemused näitasid, et müra lubatud sihtväärtuse ületamist esineb vaid päevasel ajal (öisel ajal ei esine) ja seda kavandataval elamukrundil POS 12 ja väikesel alal ka POS 13 hoonetusala maanteepoolses nurgas (valdaval osal POS 13 krundil on sihtväärtus aga tagatud). 12 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Kuna sihtväärtuse ületamine POS 12 ja väikeses mahus ka POS 13 elamukrundil esineb, tuleb ette näha müra leevendavad meetmed (nt elamukruntide kaitseks müratõkkesein). POS 12 ja POS 13 kruntidel müra sihtväärtuse tagamiseks on vajalik kavandatava POS 12 krundipiirile rajada 3,5 m kõrgune ja 53 m pikkune müratõkkesein (vt joonis 4.5). Seejuures lähtub müratõkkeseina kõrgus müratõkkeseina asukoha maapinna abs. kõrgusest, mis tuleneb geoaluselt (Geobaltica OÜ, 2019). Kui kavandatava müratõkkeseina asukohas kavandatakse maapinda krundi piires tõsta, võib müratõkkeseina kõrgust ka samas proportsioonis vähendada (nt maapinna 0,5 m tõstmisel võib müratõkkesein antud asukohas olla 3 m kõrgune). Müratõkke heliisolatsiooni kategooriaks peab olema vähemalt B2 (DLR 15-25 dB; alus: EVS- EN 1793-2:2018) ja helineelde kategooriaks standardi EVS 1793-1:2017 alusel vähemalt A1 (DLα < 4 dB). Müratõkkeseina kavandamine antud asukohta vähendab mürataset ka POS 13 krundil, kus müratõkkeseina rajamise järgselt jääb hoonestualal müratase sihtväärtusest madalamaks. Müratõkkeseina mittekavandamise korral tuleb POS 12 ja POS 13 elamu ning hoonestusala piir nihutada päevase aja sihtväärtusest (55 dB) kõrgema müratasemega tsoonist välja (maantee servast u 28 m kaugusele). Teiste, maanteest kaugemale jäävatele kavandatavatele elamukruntidele jõudev müratase jääb päevasel ja öisel ajal alla lubatud sihtväärtuse ehk müra normtaseme ületamist ei esine. Kavandatava supluskoha alale jõuab päevasel ajal suurim müratase vahemikus 50-55 dB, mis jääb II kategooria alal lubatud sihtväärtusest (55 dB) väiksemaks. 13 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ Kasutatud allikad ✓ AB Artes Terrae OÜ, 2024. Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneering (seisuga november 2024); ✓ Geobaltica OÜ 2018-2019. Väike-Kabina geodeetiline alusplaan ja selle aktualiseerimine; ✓ Lahti, T. 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine; ✓ Luunja valla üldplaneering, 2008; ✓ Luunja valla üldplaneering (koostamisel; avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023); ✓ Maa-ameti kaardirakendus, 2024. 14 Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra modelleerimine. Alkranel OÜ -853440 3453130 Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse ( 43202:002:0038 ) ja lähiala detailplaneeringu liiklusm üra modelleerimine Aruanne ( 0 3 .1 2 .202 4 ) Tellija: AB Artes Terrae OÜ Töö teostaja: Tanel Esperk OÜ Alkranel keskkonnaekspert Tartu 202 4 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc184043430 \h 3 1. Müratasemete normeerimise alused PAGEREF _Toc184043431 \h 3 2. Väike-Kabina maaüksuse ja selle lähiala maakasutus ning müra normväärtused PAGEREF _Toc184043432 \h 4 3. Lähteandmed ja metoodika PAGEREF _Toc184043433 \h 6 4. Modelleerimise tulemused PAGEREF _Toc184043434 \h 7 4.1. Olukord 1. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel PAGEREF _Toc184043435 \h 7 4.2. Olukord 2. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus PAGEREF _Toc184043436 \h 9 Kokkuvõte, sh müratõkkeseina vajalikkus PAGEREF _Toc184043437 \h 12 Kasutatud allikad PAGEREF _Toc184043438 \h 14 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on viia läbi Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu (DP) alale jõudva, Lohkva-Kabina-Vanamõisa (nr 22252 ) kõrvalmaantee liiklusest tingitud müra tasemete modelleerimine . Töö käigus hinnatakse müratasemeid ja nende normidele vastavust nii päevase kui ka öise aja müra aspektist lähtuvalt, arvestades maantee 2023. aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut koostab AB Artes Terrae OÜ. Teostat av töö annab sisendi, mis võimalda b arvestada maantee liikluse müra leviku ulatuse ja müratasemetega uute planeeritavate müratundlike hoonete ( elamute ) kavandamisel Väike-Kabina maaüksusele. Käesoleva töö tellijaks on AB Artes Terrae OÜ ning läbiviijaks OÜ Alkranel keskkonnaekspert Tanel Esperk. Modelleerimise läbiviimisel on kasutatud spetsiaaltarkvara SoundPlan 9.0. Müratasemete normeerimise alused Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad ( atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Müra on ka sotsiaalministri määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid § 2 lõige 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Välisõhus leviv müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Müra hindamise alused on 2017. a jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Siinkohal on oluline märkida, et keskkonnaministri määrus kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse päevasest (07.00-23.00) ja öisest (23.00-07.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Seejuures on müra normatiivsed väärtused kehtestatud eraldi liiklus- kui tööstusmürale. Keskkonnaministri määruse nr 71 aluseks oleva s atmosfääriõhu kaitse seaduses määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata); VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt eristatakse: müra piirväärtust – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtust – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Seejuures loetakse uue planeeringuga alaks väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatavat seni hoonestamata uut müratundlikku ala. Keskkonnaministri määruse nr 71 alusel võrreldakse müra normtaset müra hinnatud tasemega päevases (L d ) ja öises (L n ) ajavahemikus. Seejuures on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud või modelleeritud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Antud juhul on rakendatud määruse kohast õhtuse aja (19.00-23.00) mürataseme parandust +5 dB. Väike-Kabina maaüksuse ja selle lähiala maakasutus ning müra normväärtused Käesoleva töö raames teostatakse kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa lähtuva ning Väike-Kabina maaüksuse DP alale jõudva liiklusmüra modelleerimine. Väike-Kabina maaüksus piirneb nimetatud maanteega (joonis 2.1). Maa-ameti (202 4 ) alusel on Väike-Kabina maaüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa . Suure osa maaüksusest hõlmab endise karjääri tegevuse tulemusena tekkinud Kabina järv, mille kaldad on valdavalt kas lagedad või osaliselt kaetud kõrghaljas t usega. Joonis 2.1. Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala DP (ümbritsetud tumesinise joonega) asukoht . Aluskaart: Maa-amet, 2024. Detailp laneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Detailplaneeringu lahendusega (seisuga november 2024) kavandatakse elamukrundid ala kirde- ja lääneossa, supluskoht on kavandatud järve põhjakaldale (joonis 2.2). Lähim elamupiirkond (Roosi tee elamupiirkond) jääb planeeringualast lääne suunda, minimaalselt u 50 m kaugusele (joonis 2.1) . Joonis 2. 2 . Väike-Kabina maaüksuse ja lähiala DP lahendus (seisuga november, 2024). Allikas: AB Artes Terrae OÜ, 2024. Aastal 2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on Väike-Kabina maaüksuse maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, mis on mõeldud puhke- ja virgestusalaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses . Seejuures sätestatakse üldplaneeringus, et planeeringutega tuleb tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (hetkel (2024) kehtiva keskkonnaministri määruse nr 71 õiguslik eellane) kehtestatud normmüratasemed planeeringualal ning teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmed mürataseme leevendamiseks. Koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu (avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023) alusel paikneb Väike-Kabina maaüksus, sh kavandatud elamud ja supluskoht haljasala maal , väljaspool tiheasustusala . Seejuures sätestatakse koostamisel olevas üldplaneeringus, et u ute müratundlike alade (I-IV kategooria ) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Detailplaneering on algatatud eesmärgiga kaaluda võimalusi planeeringualale üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Planeeringu rakendamise tingimuste osas (volikogu otsuse lisa 1 p 7.17) on sätestatud eeltingimused hoonetele ehitusloa välja andmiseks, samuti nõue detailplaneeringuga planeeritud krundivälise taristu ehitamiseks arendaja poolt, puhkeala ja Väike-Kabina järve määramine avalikult kasutatavaks. Arvestades arendajale seatavaid tingimusi (puhkeala välja ehitamise ja vallale üle andmise nõue, kogu taristu välja ehitamise nõue) ja kohapealseid tingimusi (tee kaitsevöönd, tehnovõrgu kaitsevöönd, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni puudumine, arheoloogise uurimise vajadus, kergliiklusteele asukoha määramine) on kogu ala arendamise tasuvusarvutusest lähtuvalt vajalik kehtiva üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas . Nii kehtiva kui koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Väike-Kabina maaüksus hajaasustuspiirkonda . Seega, eelnevast lähtuvalt tuleb Väike-Kabina maaüksusele kavandatavate elamute puhul arvestada väljaspool tiheasustusala, uute müratundlike alade kavandamisel rakenduva müra sihtväärtusega II kategooria alal. Vastav liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB (a lus: keskkonnaministri määrus nr 71 ). Lähteandmed ja metoodika Müratasemete modelleerimine viidi läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 9.0 . Maanteelt lähtuva müra modelleerimise alusstandardiks on Prantsuse riiklik arvutusmeetod NMPB-Routes-96. Mainitud arvutusmeetod on soovituslik nendes EL riikides, kus puudub konkreetselt selle riigi tarbeks koostatud arvutusmeetod (standard). Maa-ameti (2024) maapinna kõrgusmudeli ja maa-ala kohta koostatud geoaluse (Geobaltica OÜ 2018-2019) alusel koostati piirkonna 3D maastikumudel, kuhu lisaks maanteele paigutati ka piirkonnas olemasolev hoonestus. Seejuures kanti mudelisse ETAK andmebaasi kohane olemasolev hoonestus (põhi- ja kõrvalhooned) ja teedevõrgustik. Lisaks kanti mudelisse DP-ga kavandatav hoonestus. Müratasemete modelleerimiseks kasutatud algandmed on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Müra modelleerimiseks kasutatud lähteandmed. Parameeter Väärtus Mürataseme hindamiskõrgus maapinnast (m) 2 Müra hindamise samm (m) 5 Piirkonna o lemasolevate eluhoonete/kõrvalhoonete suhteline kõrgus (m) 7/5 Planeeritavate eluhoonete/kõrvalhoonete kõrgus (m) 8,5/5 Peegelduste arv 1 Modelleeritava ala maapind Pehme, v.a teed, veekogud – kõva Modelleeritava ala reljeefi alus Kõrgusandmete põhine kõrgusmudel Lohkva-Kabina-Vanamõisa kõrval maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) oli Maa-ameti Teeregistri kaardirakenduse (202 4 ) alusel 202 3 . a 798 sõidukit ning raskeliikluse osakaal 1 %. Maantee kiiruspiirang Väike-Kabina maaüksuse lähedasel lõigul on 90 km/h. Tee laius on 6 m ning teekate: kõvakate. Müratasemete modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastuse võimaliku müra levikut tõkestava efektiga, kuna Väike-Kabina maaüksusel esineb kõrghaljastust vaid osaliselt . Lisaks kaasneb v ähene müra summutamise efekt haljastuse puhul alles siis, kui vastav tsoon on väga tihe ja mitmekümnete meetrite paksune (Lahti, 2008). Küll aga on haljastusel inimesele psühholoogiline efekt. Töö aluseks oleva standardi järgi modelleeritakse müra arvestades halbasid ehk müra levikut soodustavaid ilmastikuolusid (nt kerge allatuul), andes hinnangu n-ö halvimale olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused iga päev, seega võib töös eeldada teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste oludega. Müra modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast. Modelleeriti järgmised päeva se ja öi se aja müraolukor rad: Olukord 1. Olemasolev olukord , kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed) ; Olukord 2. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed) ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus. Modelleerimise tulemused Olukord 1. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel Olemasoleva olukorra mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 4.1 ja 4.2. Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal (joonis 4.1) esineb Väike-Kabina maaüksusel suurim müratase kitsa ribana vahetult maanteelähedases tsoonis, kus müratase jääb vahemikku 60-65 dB. Enamikul osal maaüksusel jääb müratase päevasel ajal alla 45 dB. Joonis 4.1. Olukord 1. Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral. Öisel ajal (joonis 4.2) esineb Väike-Kabina maaüksusel suurim müratase kitsa ribana vahetult maanteelähedases tsoonis, kus müratase jääb vahemikku 50-55 dB. Enamikul osal maaüksusel jääb müratase päevasel ajal alla 40 dB. Joonis 4. 2 . Olukord 1. Müratase öi sel ajal 2023. a liiklussageduse korral. Olukord 2. Olemasolev olukord 2023. aasta maantee liiklussageduse alusel ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus O lukor d 2 mürataseme modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 4. 3 ja 4. 4 . Modelleerimise tulemused näitasid, et päevasel ajal (joonis 4. 3 ) esineb müra sihtväärtuse (55 dB) ületamist DP-ga kavandatud elamukrundi POS 12 alal, kus suurim müratase jääb vahemikku 55-60 dB (kavandatava elamu teepoolsel küljel paiguti ka vahemikku 60-65 dB). Kavandatava elamukrundi POS 13 alale jõudev suurim müratase jääb valdavalt sihtväärtusest madalamaks, vaid POS 13 elamu ja hoonestusala maanteepoolse nurga lähistel võib väiksel alal esineda sihtväärtuse ületamist . Teistel DP-ga kavandatavatel elamukruntidel jääb müratas e sihtväärtusest madalamaks, valdavalt jääb seejuures müratase alla 40 dB. Öisel ajal (joonis 4.4) jõuab maanteele lähima DP-ga kavandatud elamukrundini (POS 12) suurim müratase vahemikus 45-50 dB, mis jääb öisel ajal lubatud sihtväärtusest (50 dB) madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Teiste, maanteest kaugemale jäävate le kavandatavate le elamukruntidele jõudev müratase jääb öisel ajal veelgi madalamaks ehk müra normtaseme ületamist ei esine . Kavandatava supluskoha alale jõuab päevasel ajal suurim müratase vahemikus 50-55 dB, mis jääb II kategooria alal lubatud sihtväärtusest (55 dB) väiksemaks. Seega esineb müra lubatud sihtväärtuse ületamist vaid päevasel ajal ja seda kavandataval elamukrundil POS 12 ja väikesel alal ka POS 13 hoonetusala maanteepoolses nurgas ( valdaval osal POS 13 krundil on sihtväärtus aga tagatud ) . Kuna sihtväärtuse ületamine POS 12 ja väikeses mahus ka POS 13 elamukrundil esineb, tuleb ette näha müra leevendavad meetmed (nt elamukrun tide kaitseks müratõkkesein) . Täiendav modelleerimine näitas, et POS 12 ja POS 13 kruntidel müra sihtväärtuse tagamiseks on vajalik kavandatava POS 12 krundi piirile rajada 3,5 m kõrgune ja 53 m pikkune müratõkkesein (joonis 4.5). Seejuures lähtub müratõkkeseina kõrgus müratõkkeseina asukoha maapinna abs. kõrgusest, mis tuleneb geoaluselt (Geobaltica OÜ, 2019). Kui kavandatava müratõkkeseina asukohas kavandatakse maapinda krundi piires tõsta, võib müratõkkeseina kõrgust ka samas proportsioonis vähendada (nt maapinna 0,5 m tõstmisel või b müratõkkesein antud asukohas olla 3 m kõrgune ). Müratõkke heliisolatsiooni kategooriaks peab olema vähemalt B 2 (DLR 15-25 dB; alus: EVS-EN 1793-2:2018) ja helineelde kategooriaks standardi EVS 1793-1:2017 alusel vähemalt A 1 (DLα &lt; 4 dB). Müratõkkeseina kavandamine antud asukohta vähendab mürataset ka POS 13 krundil, kus müratõkkeseina rajamise järgselt jääb hoonestualal müratase sihtväärtusest madalamaks. Müratõkkeseina mittekavandamise korral tuleb POS 12 ja POS 13 elamu ning hoonestusala piir nihutada päevase aja sihtväärtusest ( 55 dB) kõrgema müratasemega tsoonist välja (maantee servast u 28 m kaugusele) . Joonis 4. 3 . Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral , kui rajatud on DP kohane hoonestus . Joonis 4. 4 . Müratase öi sel ajal 2023. a liiklussageduse korral , kui rajatud on DP kohane hoonestus . Joonis 4. 5 . Müratase päevasel ajal 2023. a liiklussageduse korral , kui rajatud on DP kohane hoonestus ja POS 12 krundi piirile müratõkkesein . Kokkuvõte , sh müratõkkeseina vajalikkus Käesoleva töö eesmärgiks o li viia läbi Luunja valla Kabina küla Väike-Kabina maaüksuse (43202:002:0038) ja lähiala detailplaneeringu (DP) alale jõudva, Lohkva-Kabina-Vanamõisa (nr 22252 ) kõrvalmaantee liiklusest tingitud müra tasemete modelleerimine . Töö käigus hinnati müratasemeid ja nende normidele vastavust nii päevase kui ka öise aja müra aspektist lähtuvalt, arvestades maantee 2023. aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. Detailp laneeringu eesmärk on kaaluda võimalusi maaüksusele üksikelamu kruntide ja puhkeala kavandamiseks. Modelleerimise läbiviimisel kasutat i spetsiaaltarkvara SoundPlan 9.0. Aastal 2008 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt on Väike-Kabina maaüksuse maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, mis on mõeldud puhke- ja virgestusalaks, jäädes detailplaneeringu koostamise kohustusega alale hajaasustuses . Seejuures sätestatakse üldplaneeringus, et planeeringutega tuleb tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 (hetkel (2024) kehtiva keskkonnaministri määruse nr 71 õiguslik eellane) kehtestatud normmüratasemed planeeringualal ning teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmed mürataseme leevendamiseks. Koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu (avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023) alusel paikneb Väike-Kabina maaüksus, sh kavandatud elamud ja supluskoht haljasala maal, väljaspool tiheasustusala. Seejuures sätestatakse koostamisel olevas üldplaneeringus, et u ute müratundlike alade (I-IV kategooria ) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Nii kehtiva kui koostamisel oleva Luunja valla üldplaneeringu kohaselt jääb Väike-Kabina maaüksus hajaasustuspiirkonda. Seega, eelnevast lähtuvalt tuleb Väike-Kabina maaüksusele kavandatavate elamute puhul arvestada väljaspool tiheasustusala, uute müratundlike alade kavandamisel rakenduva müra sihtväärtusega II kategooria alal. Vastav liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50 dB (a lus: keskkonnaministri määrus nr 71 ). Müra modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel maapinnast. Täpsed müratasemete modelleerimise lähteandmed on toodud peatükis 3. Töö aluseks oleva standardi järgi modelleeritakse müra arvestades halbasid ehk müra levikut soodustavaid ilmastikuolusid (nt kerge allatuul), andes hinnangu n-ö halvimale olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused iga päev, seega võib töös eeldada teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste oludega. Töö käigus m odelleeriti järgmised päeva se ja öi se aja müraolukor rad: Olukord 1. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed); Olukord 2. Olemasolev olukord, kus Väike-Kabina maaüksuse mürataseme mõjutajaks on Lohkva-Kabina-Vanamõisa maantee liiklus (2023. a AKÖL andmed) ja rajatud on DP-ga kavandatud hoonestus. Modelleerimise tulemused näitasid, et müra lubatud sihtväärtuse ületamist esineb vaid päevasel ajal (öisel ajal ei esine) ja seda kavandataval elamukrundil POS 12 ja väikesel alal ka POS 13 hoonetusala maanteepoolses nurgas (valdaval osal POS 13 krundil on sihtväärtus aga tagatud). Kuna sihtväärtuse ületamine POS 12 ja väikeses mahus ka POS 13 elamukrundil esineb, tuleb ette näha müra leevendavad meetmed (nt elamukruntide kaitseks müratõkkesein). POS 12 ja POS 13 kruntidel müra sihtväärtuse tagamiseks on vajalik kavandatava POS 12 krundipiirile rajada 3,5 m kõrgune ja 53 m pikkune müratõkkesein ( vt joonis 4.5). Seejuures lähtub müratõkkeseina kõrgus müratõkkeseina asukoha maapinna abs. kõrgusest, mis tuleneb geoaluselt (Geobaltica OÜ, 2019). Kui kavandatava müratõkkeseina asukohas kavandatakse maapinda krundi piires tõsta, võib müratõkkeseina kõrgust ka samas proportsioonis vähendada (nt maapinna 0,5 m tõstmisel võib müratõkkesein antud asukohas olla 3 m kõrgune). Müratõkke heliisolatsiooni kategooriaks peab olema vähemalt B 2 (DLR 15-25 dB; alus: EVS-EN 1793-2:2018) ja helineelde kategooriaks standardi EVS 1793-1:2017 alusel vähemalt A 1 (DLα &lt; 4 dB). Müratõkkeseina kavandamine antud asukohta vähendab mürataset ka POS 13 krundil, kus müratõkkeseina rajamise järgselt jääb hoonestualal müratase sihtväärtusest madalamaks. Müratõkkeseina mittekavandamise korral tuleb POS 12 ja POS 13 elamu ning hoonestusala piir nihutada päevase aja sihtväärtusest (55 dB) kõrgema müratasemega tsoonist välja (maantee servast u 28 m kaugusele). Teiste, maanteest kaugemale jäävatele kavandatavatele elamukruntidele jõudev müratase jääb päevasel ja öisel ajal alla lubatud sihtväärtuse ehk müra normtaseme ületamist ei esine. Kavandatava supluskoha alale jõuab päevasel ajal suurim müratase vahemikus 50-55 dB, mis jääb II kategooria alal lubatud sihtväärtusest (55 dB) väiksemaks. Kasutatud allikad AB Artes Terrae OÜ, 2024. Väike-Kabina maaüksuse ( 43202:002:0038) ja lähiala detailplaneering (seisuga november 2024); Geobaltica OÜ 2018-2019 . V äike- K abina geodeetili ne alusplaan ja selle aktualiseerimine ; Lahti, T. 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine; Luunja valla üldplaneering, 2008; Luunja valla üldplaneering (koostamisel; avalikule väljapanekule suunatud versioon, seisuga juuni 2023) ; Maa-ameti kaardirakendus, 202 4 .
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →