Keskkonnaministeerium
[email protected]
07.09.2021 nr DM-115434-18
Riigi huvi väljaselgitamine Uikala lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, 74604 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile Uikala lubjakivikarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 12.04.2021 numbriga DM-115434-1, korrigeeritud taotlus 04.06.2021
numbriga DM-115434-3).
Taotletav Uikala lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala
külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340)
ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585). Mõlema katastriüksuse riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotluse kohaselt on taotletava mäeeraldisega seotud madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru kogus 301 tuh m3 ning kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus 299
tuh m3. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 11,17
ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 21 tuh m3. Maavara
plaanitakse kasutada ehituseks ja teede-ehituseks ning ehitusmaterjali toormeks. Keskkonnaloa
kehtivusajaks taotletakse 30 aastat. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks.
Taotletava Uikala lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km) jääb päringu tegemise hetkel
(26.08.2021) neli ehituslubjakivi varuga karjääri. Nende karjääride madala- ja kõrgemargilise
ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 26.08.2021 on ligikaudu 1997 tuh m3. Seisuga
26.08.2021 on madala- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 54
aastaks.
EMG Karjäärid OÜ on keskkonnaloa taotluses (lisatud) selgitanud:
"Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga
ehituslubjakivi kaevandamine, millest on võimalik toota kõrge kvaliteediga lubjakivikillustikku
(LA30, F2). Sellega soovib ettevõte laiendada oma tegevust antud regiooni ning pakkuda
betoonitehastele ja piirkonna teede ehituseks ning korrashoiuks sobivat materjali. Ida-Virumaal
on võimalik kasutada suurtes hulkades aherainest toodetud lubjakivikillustikku, kuid mille
purunemis- ja külmakindluse näitajad on kehvad ning seda kõigis vajalikes kohtades ei
ole võimalik kasutada. Seetõttu lisaks aherainekillustikule on regioonis vaja ka kvaliteetset
lubjakivikillustikku, mida tuuakse täna kaugemalt (nt AS Betoonimeister Jõhvi andmetel toovad
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
nad täna vajaliku külmakindlusega kivi Kunda lähedalt Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist, mis jääb
nende tehasest enam kui 70 km kaugusele). Taotletav mäeeraldis jääb Jõhvi betoonitehastest
vähem kui 10 km kaugusele, mistõttu vajaliku materjali veokaugus väheneks enam kui 60 km
võrra. Umbes 18 km kaugusel Jõhvist lõunasse lõpeb ala, kus on täna tagatud kvaliteetse
killustiku varustuskindlus, lähimad Jõgeva maakonnas asuvad lubjakivikarjäärid jääva sellest
asukohast umbes 118 km kaugusele, mistõttu ligi 70 km suurusel alal täna varustuskindlus
kvaliteetse killustikuga puudub ja sellesse regiooni transporditakse vajalik materjal kaugemalt.
Narva linnas asuvad Kadastiku II ja Kadastiku III lubjakivikarjäärid. Kuna seal ei ole kõik
vajalikud keskkonnanõuded täidetud, ei toimu seal ka kaevandamist. Seega täna puudub
varustuskindlus ka alates piirist, mis jääb Jõhvist 20 km kaugusele itta. Karjääri avamine
taotletud asukohas aitaks elavdada Ida-Virumaa majandust, kuna langeb oluliselt ehituseks
vajaliku kvaliteetse lubjakivikillustiku sisendhind tänu transpordimaa vähenemisele."
Keskkonnaamet palub riigi huvi väljaselgitamiseks Keskkonnaministeeriumi seisukohta Uikala
lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine
taotletaval alal on riigi huvides. Juhul kui selline huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja
tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida
ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Uikala lubjakivikarjäär.
Palume esitada seisukoht hiljemalt kuupäeval 08.10.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: DM-115434-3. Keskkonnaloa esmataotlus T/KL-1008324
Teadmiseks: EMG Karjäärid OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lilli Tamm 5699 2028
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ
Kontaktisik Gaia Grossfeldt
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Keskkonnaluba taotletakse madala- ja kõrgemargilise ehituslubjakivi
eesmärk ja põhjendus kaevandamiseks, kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks. Taotletava
mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga
ehituslubjakivi kaevandamine, millest on võimalik toota kõrge kvaliteediga
lubjakivikillustikku (LA30, F2). Sellega soovib ettevõte laiendada oma tegevust
regiooni ning pakkuda betoonitehastele ja piirkonna teede ehituseks ning
korrashoiuks sobivat materjali. Maavara kaevandamiseks kasutatakse puur-
lõhketöid, lõhatud kivim purustatakse niing sorteeritakse erinevatesse
fraktsioonidesse ning turustatakse.
Täpsem tegevuse kirjeldus ja põhjendatud on toodud seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, ümbritsevale keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne
muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked ning mõju
põhjaveerežiimile.
Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid,
kopplaadurid, kallurautod, puurmasin. Lisaks veel purustus- ja sorteerimissõlm
ning puur-lõhketööd, mis oma olemuselt on lühiajalised. Müra suhtes kõige
tundlikum objekt on lähim elamu, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse.
Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB. Karjäärimasinate
üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures purustus-
sorteerimissõlme puhul 52,6 dB, ekskavaatori töötamisel 42,6 dB ning
kopplaaduri ja kalluri puhul 45,6 dB. Seega on masinate poolt tekitatav
müratasemete erinevused järgnevad: purustus-sorteerimissõlme ja
ekskavaatori erinevus on 10 dB, purustus-sorteerimissõlme ja kopplaaduri ning
kalluri puhul on erinevus 7 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima
majapidamise juures kombineeritud müratase 52,6 + 0,45 + 0,8 + 0,8 = 54,65
dB ≈ 55 dB. Seega jääb müratase elamu juures seadusega lubatud
päevasesse piirnormi. Lisaks ainult kauguse arvestamisega mõjub tegelikule
müra levikule ka müratekitaja asukoht, milleks on lubjakivikarjääri puhul
astangu alune. Astang töötab karjääris kui müraekraan ehk mürasummutaja.
Samuti tuleb arvestada, et müraallikad ei asu karjääri lähimas punktis elamu
suhtes. Lisaks eelnevale jääb ka elamu ja karjääri vahele mets, mis tõkestab
müra levikut. Seega arvestades eelnevat langeb müratase lähima elamu juures
veelgi. Täiendavalt rajatakse mäetööde avamise käigus karjääripiirile tõkkevall,
mis täiendavalt töötab kui müratõkkevall, alandades müra levikut veelgi.
Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja
väljaveoteed, purustus-sorteerimissõlm ning kaevandatud materjali
laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel
on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.
Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada.
Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille
konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Suurim
tolmukontsentratsiooni võib tekkida lõhketööde käigus, kuid see on hetkeline
ning vähendamaks tolmu levikut ümbritsevatele aladele, tuleb teha lõhketöid
tuulevaiksetel hetkedel. Tahkete osakeste summaarne heitkogus on
kavandatava tegevuse juures 0,189 tonni aastas, mis on väiksem kui
kehtestatud künniskogus (tabel 7.2). Arvutustes on arvestatud eriheiteks
0,0022 kg/t kohta. Samuti jäävad süsinikoksiidi, vääveldioksiidi ja
lämmastikoksiidide kogused alla kehtestatud künniskoguste piirmäärasid.
Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on
lühiajaline ning püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju
vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi
vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja
maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega tagades lõhketööde
turvalisuse.
Täpsemad arvutused ning keskkonnahäringute kirjeldus ja leevendusmeetmed
on toodud taotluse seletuskirjas.
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Uikala lubjakivikarjäär
Tegevuskoha aadress Kohtla metskond 34, Uikala küla, Toila vald, Ida-Viru maakond
Territoriaalkood 8647
Katastritunnus 80201:001:0340
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6592433, Y: 694812
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 987
Maardla nimetus Uikala
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Uikala lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 7.07
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 11.17
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 71
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 28
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve lubjakivikillustik ehituseks ja teedeehituseks ning ehitusmaterjali toormeks
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 21
Plokid
4/7
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 301 tuh m³ 01.04.2021
2 plokk 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 299 tuh m³ 01.04.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 301 tuh m³
2. 0805 - kõrgemargiline ehituslubjakivi 299 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja EMG Arendus OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/333810
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.10.2021
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Geoloogiafondi number 9459
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/649
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.03.2021
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.asice
5/7
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri_Uikala.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Maa_ameti_arakiri.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Uikala_uuringuruumi_GU_aruanne.asice
geoloogilise uuringu aruanne
Kaevandamisjäätmekava Lisa 7: Kaevandamisjaatmekava_Uikala.asice
GIS ja CAD failid Lisa 8: Maapinna_samakorgusjooned.dgn
Lisa 9: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 10: Ploki_1_aT_lamami_samakorgusjooned.dgn
Lisa 11: Uikala_ME_piir.dgn
Lisa 12: Uikala_TM_piir.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info taotluse seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info taotluse seletuskirjas.
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info taotluse seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info taotluse seletuskirjas.
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info taotluse seletuskirjas.
7. Taotluse lisad 6/7
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Põllumajandusameti kooskõlastus Lisa 13: teenus_2105525.bdoc
RMK Ida-Viru metsaülema e-kiri Lisa 14: RMK_kiri_Asunduse_tee_osas.pdf
7/7
ASENDIPLAAN 1 : 50 000
Kaardilehe nr 6444
N
W E
S
Uikala lubjakivikarjr
7
48.76
I
V
49.07
49.
0
48.99
6 48.70 7
48.98
48.79
48.79 ’ 48.56
I
0,8
48.79 7,8
695 200
Pa-7
6
.0
48.88
48,62
43
48.51 48.51
40,02
48.50
0,8
Pa-6
7,1
6 591 400 48,52
48.81 48.69
40,62
Uikala lubjakivikarjri meeraldise
48.
49.
48.
Kohtla metskond 34 piiripunktide koordinaadid ja pindala
99
05
48.44
17
48.42
80201:001:0340
48.61 Nr X Y
0
.
48.71 48.65 40
1 6 591 225,70 695 188,79
48.31
48.89 5 5 2 6 591 275,02 695 392,86
48.62
48.45 3 6 591 236,46 695 423,81
.0
48. 9
48.
48.
9
48.63 4 6 591 284,29 695 601,56
3
77
1
74
48.22 5 6 591 361,58 695 579,88
6 6 591 432,75 695 623,08
48.65 48.55 Plokk 1 aT 48.42
48.93 7 6 591 465,19 695 756,14
2 48.64 Plokk 2 aT 8 6 591 279,66 695 807,12
48.89 48.16
48.94 48.60 9 6 591 122,10 695 216,60
49 4
49.07
.
0 48.54 Pa-5
48.
48.46
48.
48.
49.01 48.69
4 48,11 Pindala 7,07 ha
65
48. 8
67
13
48. 5
48.
49.15
2 I
I’
90
48.07
0
48.24 38,21
.
49.29
4
7
44
48.69 8 8
48.66
49.03
9
.048.97 48.57 48.30 1,5 480
.2
4 4
49.10
0,7 48.56
8,4
47.5
48.85 3 48.35 48.04
49.
49.
49.23
49.
49.42 8,7 483
.1
60
0
0
. 7.
.
42
4
46
I
39
48.69
11
8
48.
Pa-3
48.
48.49
48.
0
7
V’
49.
3
4
48.
49.26
Uikala lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa
59
49.26
48. 8
54
15
49.10
48.
48.
49.34
1 Pa-1 48,66 73
.7
58
48.35 4
piiripunktide koordinaadid ja pindala
I
62
2
3
49. 1
0
I
.7
49.
47
49,35
48.
I
39,26 48.58
51
44
49.13 48. 48.37
39
9
48.52
48.43
38,35 49.17
48.86
48.43 483
.7
85
48
.
86 Nr X Y
4 7.
48.
48.54
1 Pa-4 Pa-4a 1
48.
87
. 1 6 591 245,28 695 142,11
48.
8 4
57
483
.
13
48.90 48.49 5 9
.1
52
48,56 .9 7
0
0
. 7 4
1,0 49 48,58
.
4
49.44 39.
0 85
.0 2 6 591 306,42 695 394,58
44
1 4
I 48.55
39,06 485
.7 487
.
8
48.
78
.
10,0 3
48.
49.30
48.
8 4
48.49 48.0
5
.8 6 591 253,65 695 424,00
61
4 8
54
2
22
4 87
.
4
49.
6 591 295,69 695 573,56
49.
5
48.
49.18 48.63 1
48.88 48.63
9 48.74 48.1 48.85 480
.
36
84
.8
6 591 200
42
97
4 2 4
Kohtla metskond 131
0,8 486
.
0
. 8
493
.
01
5 6 591 352,62 695 561,15
48 48.
49.31 80201:001:0585 49.18 9 1
.9
6
49.13
48.61 8,7 486
.
04
4 9
487
.3
6 591 464,73 695 585,38
48 .
4 8 3
0
.
0 1
7
48.
0
.
48.42 9 6
.
6 591 513,25 695 784,42
48.
4 48
48.
49.37 6
695 800
86
. 5
52
4 9
.
49
0 47
15
0
.
4 8
8
.9 485
.9 8 6 591 280,83 695 848,34
49.18 48.86 48.64 48
49.11 6
.2 6
8
4 479
.
9 6 591 209,50 695 575,55
49.
5
49.
1
.
48.
49.12 4 8 6
.5
48
34
5
35
49.04 7
.
88
48.37 485
.7
48
8.02 10 6 591 105,42 695 179,74
1
.0 4
48.98 4 8 7
.0
4 48
Pa-2 6
.6
487
.
.09 48.47
48 48 Uikala
48.96 4 82
.9
.64 Pindala 11,17 ha
49,04 0,8 49.10
0
.6
48
49
5 83
.4
7
.
38,24 10,0
4
4
8
8 4
.2
4
487
.2 48.46
49.02
49.
2
.5
48.
49.
49.00 4 9
49.28 90
.2
4
8 5
21
2 .4 48.36
76
34
48.6 4
49
9
.0
0 4 8
94
.
.
4
0
I
I 4
4
8
8
9
.
.
8
65 484
.8
7
48.84
9 92
.9
488
.
4
0
.0
49
54 48 7
.5
4 8. .99
49.02 48
I
2
.7
I
49
1
10
I
91
. .55 48.97
4 48
’
.64
48
489
.8 Pa-2
493
.8 Puuraugu nr
48.59
5
48.88
49,04 0,8 Katendi paksus, m
49.0
Puuraugu suudme abs kırgus, m
38,24 10,0 Kasuliku kihi paksus, m
48.
Kasuliku kihi lamami abs kırgus,m
48.
48.
96
92
34
Meeraldise piir, piiripunkt ja number
1 Looduskaitseline piiranguvnd
M˜RKUSED:
Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis;
1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk;
Maaparandusssteemi hoiuala
3. Plaani koostamisel kasutatud Maa-ameti ruumiandmekogude avaandmeid seisuga 16.03.2021, sh
Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir ja nimetus katastriksuse ja kitsendusi pıhjustavad piiranguvndi piirid ning asendiplaani aluskaart.
Geodeetilise mrgi kaitsevnd 4. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutuse plaani,
EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18.
I I’ Geoloogilise lbilıike joon
Objekti asukoht ja nimetus:
Kohtla metskond 34
80201:001:0340 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Uikala lubjakivikarjr
90
. E-post:
[email protected]
4 Maapinna samakırgusjoon, abs m
Telefon: 607 2732 Joonise nimetus:
0
.
44 Ploki 1 aT lamami samakırgusjoon, abs m
Joonmııtkava:
Mııtkava: Meeraldise plaan
390
. Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 1: 2 000
Koostas: Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
0 20 50 100 m
Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09
EMG Karjrid O
Gr lisa 1 Kuupev: 09.04.2021
Geoloogiline lbilıige III-III’
Geoloogiline lbilıige I-I’
SW NE NW SE
abs m abs m abs m abs m
Pa-1 1,0 Pa-1 1,0
49,35 10,0 49,35 10,0 Pa-2
50 Pa-3 50 50 0,8 50
38,35 Pa-6 Pa-7 38,35 49,04
48,66 0,7 0,8 0,8 10,0
48,52 48,62 38,24
1:
39,26 8,7 7,1 7,8
1:
40,02
2
49 0,3 40,62 49 49 0,3 49
2
2
1:
vt. 1,3 m vt. 1,3 m vt. 1,0 m
0,4
1:
11.06.2020 vt. 0,9 m 11.06.2020 12.06.2020
2
0,3 vt. 1,0 m
1:
1,0 1,0
2
2
vt. 1,0 m 0,4 0,8
1:
24.11.2020
0,45 24.11.2020 5K
48 1K 0,7
24.11.2020 48 48 1K 48
1,7 0,8 0,8 1,7 1,3
47 Plokk 1 aT 47 47 47
Plokk 1 aT
46 6-1 7-1 46 46 46
3-1
LA 33 LA 32 2-1
2K 1-1 LA 32 2K 1-1 6K
LA 32 Plokk 1 aT F 1,6
F 1,5 F 1,7 LA 32 LA 36
F 1,6 F 1,6 F 2,0
45 45 45 45
44 5,3 4,5 44 44 5,3 5,0 44
4,7
5,0
Kohtla metskond 131 Kohtla metskond 34
80201:001:0585 5,8
80201:001:0340
43 43 43 43
6,5 Plokk 2 aT 6,5
6-2 7K
LA 30 7-2
42
3K F 1,2 LA 29 42 42
3K Plokk 2 aT 42
3-2 F 1,8
Plokk 2 aT LA 39
F 1,3 7,4
41 1-2 41 41 1-2 2-2 41
LA 30 LA 30 LA 29
8,8 7,9 8,8
F 1,2 F 1,2 F 1,1
40 8,6 40 40 40
8,55 8K
4K 9,4 4K
39 39 39 39
11,0 9,8 11,0
10,1 10,8
38 38 38 38
Kohtla metskond 131
80201:001:0585
37 37 37 37
12,3
36 36 36 36
35 35 35 35
14,4 14,4
34 34 34 34
Geoloogiline lbilıige II-II’
SW NE
Geoloogiline lbilıige IV-IV’
abs m abs m
Pa-2
NW SE
50
49,04 0,8 Pa-4 50
abs m abs m
0,8
38,24 10,0 48,56 Pa-4a Pa-5
39,06 8,7 1,5
48,58 48,11
1:
49 8,4 49
38,21
2
vt. 1,0 m 50 50
0,4 Pa-7
12.06.2020 0,8
0,8 0,4 vt. 1,1 m 48,62 Pa-5
48 5K 48 40,02 7,8 1,5
2
vt. 1,4 m 29.10.2020 48,11
1:
1,3 0,8 49 49
29.10.2020 0,4
38,21 8,4
1:
vt. 1,6 m
2
vt. 1,0 m
47 47 0,4
24.11.2020 24.11.2020
2
48 48
1:
1,5 0,8
0,4
4-1
46 LA 34 46 vt. 1,6 m
2-1 47 47
6K F 2,2 24.11.2020
LA 36 Plokk 1 aT Plokk 1 aT 1,5
F 2,0
45 45
5-1 46 7-1 46
LA 33 LA 32 Plokk 1 aT
F 1,4 F 1,7
Kohtla metskond 34
44 5,0 Kohtla metskond 34 44 80201:001:0340
80201:001:0340 45 45
5,0 5-1
5,8 LA 33
43 Kohtla metskond 131 43 F 1,4
80201:001:0585 44 4,7 44
7K 5,7
42 42
43 43
4-2
7,4 LA 29 5,7
41 2-2 Plokk 2 aT F 1,6
Plokk 2 aT 41 7-2
LA 29 42 LA 29 42
5-2
F 1,1 F 1,8
LA 29
40 F 1,6 40 Plokk 2 aT
41 41
8K
5-2
LA 29
39 9,5 39
40 8,6 F 1,6 40
10,0
10,8 9,9
38 38
10,4 39 39
9,8
37 37 9,9
38 38
12,3
11,5
36 36
37 37
35 35 11,5
36 36
Meeraldise piir
Meeraldise teenindusmaa piir
Kasvukiht Pa-1 Puuraugu nr
Plokk 1 aT Varu arvutuse ploki piir ja nimetus 49,35 1,0 Puuraugu suudme abs kırgus, m Katendi paksus, m
38,35 10,0 Kasuliku kihi lamami abs kırgus,m
Saviliivmoreen Kasuliku kihi paksus, m
vt. 1,0 m
24.11.2020
Veetaseme sgavus maapinnast ja mııtmise kuupev Porsunud lubjakivi 0,3
Kivimi lhendatud 1,0 sgavus maapinnast, m Mrkused:
Kohtla metskond 34
80201:001:0340 keemiline anals 1K
Katastriksuse piir, nimi ja tunnus Kırgekalda kihistu lubjakivi 1. Kırgused EH2000 ssteemis.
Proovi number ja this 2. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu geoloogilisi lbilıikeid I-I‘, II-II‘, III-III‘ ja IV-IV‘,
1-1
LA 32 Killustiku LA tegur % EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18.
Vo kihistu lubjakivi
F 1,6 Killustiku klmakindlus F % 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
Looduskaitseline piirganguvnd
Objekti asukoht ja nimetus:
Kandle kihistu lubjakivi
6,5
Maaparandusssteemi hoiuala EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald
Uikala lubjakivikarjr
Loobu kihistu lubjakivi Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604
Pıhjavee eeldatav tase prast maavara ammendamist, E-post:
[email protected]
abs kırgusel 47,5 m Joonmııtkava: Telefon: 607 2732
14,4 puuraugu sgavus, m Joonise nimetus:
1:
Nılvaterviku kalle Geoloogilised lbilıiked
2
Mııtkava:
0 20 50 100 m
Koostas: Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
H 1: 2 000 I-I’, II-II’, III-III’ ja IV-IV’
V 1: 100
Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09
EMG Karjrid O
Gr lisa 2 Kuupev: 09.04.2021
ASENDIPLAAN 1 : 50 000
Kaardilehe nr 6444
N
W E
S
Uikala lubjakivikarjr
7
48.76
49.07
49.
0
48.99
6 48.70
7
48.98
48.56
48.79
48.79
695 200
6
48.88
6 591 400 48.81
Uikala lubjakivikarjri meeraldise
48.
49.
48.
piiripunktide koordinaadid ja pindala
99
05
48.44
17
48.71
Nr X Y
0
.
40
1 6 591 225,70 695 188,79
48.89 5 5 2 6 591 275,02 695 392,86
Kohtla metskond 34 3 6 591 236,46 695 423,81
.0
48. 9
48.
80201:001:0340
48.
9
4 6 591 284,29 695 601,56
3
77
1
74
48.22 5 6 591 361,58 695 579,88
6 6 591 432,75 695 623,08
48.93 7 6 591 465,19 695 756,14
2 48.64
8
48.89 48.16 6 591 279,66 695 807,12
48.94 48.60 9 6 591 122,10 695 216,60
4
48. 47.
49
.
0
0
49.07
49.01 48.69
4 Pindala 7,07 ha
0
49.15
49.29 2 48.07
48.69 8 8
48.66
49.03 .048.97 02
9 48.
4 4
7.5
4
49.10
3 48.04
49.
0
49.
49.23 8.
49.
49.42 4 83
.1 0
4 6
0
0
. 7.
.
42
4
46
39
48.69
11
8
37
4
0
. 8.
49.26 49 4
49.26
1
49.34
48.35 473
.7 Uikala lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa
3
49. 1
70
.
piiripunktide koordinaadid ja pindala
49.
47
48.
51
44
48. 48.37
39
9
83
.7 48
4 .
48.43
4 78
.5 86
Nr X Y
1 8 487
.1
48
7
3
.
.95 479
.1 1 6 591 245,28 695 142,11
49.44 39 4 0
.
0 71 485
.
Kohtla metskond 131 485
.7 48.
8
.8
2 6 591 306,42 695 394,58
.08 4 7
48.49 48
80201:001:0585
48.
0
4 87
.2 4 85
.8
3 6 591 253,65 695 424,00
49.
49.
5
48.
1
9 48.74 48.1 48.85 480
.
4 6 591 295,69 695 573,56
36
84
.8
6 591 200
42
97
4 2 4
486
. 93
.
4
49.31
480
. 8
480
.1 5 6 591 352,62 695 561,15
69 91
.9 3
48. 4 87
.
4
Veetase 47,5 abs m 48.61
48 0
.4
4 8 3
0
. 6 6 591 464,73 695 585,38
90
.0 6
.1
4 48
49.37 6 7 6 591 513,25 695 784,42
695 800
486
. 95
0 47.
4 80
. 9
485
.
6
.2 488
.9 8 6 591 280,83 695 848,34
48 79
.6
4
49.
5
49.
1
.
48.
4 8
486
.5
9 6 591 209,50 695 575,55
34
5
35
7
.
88
48
57
48.37 4
4
8.
81
.0 48.0
7
2
0
10 6 591 105,42 695 179,74
48 .
87
.4
4
6
.6 .09 48.47
48
82
.9 48 Uikala
48.96 4 .64
0
.6
48
Pindala 11,17 ha
49
5 83
.4
87
. 4 48.46
4 4 2 2
9.
0 8 4
. 487
.
49.02 4
49.
2
.5
48.
49.
4 9
49.28 90
.2
4
8 5
21
2 .4 48.36
76
34
48.6 4
49
9
.0
0 4 8
94
.
.
4
0
9
.8 48
48 48. 48.84
8.65
4 7
9 92
.9
488
.
4
0
.0
49
54 48 7
.5
4 8. .99
49.02 48
92
.7
4
1
10 49
8
1
.
.64 48.55 48.97
4 9
.8
48
93
.8
4
59 48.88
48.
9.05
4
48.
48.
48.
96
92
34
Meeraldise piir, piiripunkt ja number
1 Looduskaitseline piiranguvnd
M˜RKUSED:
Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis;
1 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk;
Maaparandusssteemi hoiuala
3. Plaani koostamisel kasutatud Maa-ameti ruumiandmekogude avaandmeid seisuga 16.03.2021, sh
katastriksuse ja kitsendusi pıhjustavad piiranguvndi piirid ning asendiplaani aluskaart.
Kohtla metskond 34
80201:001:0340 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus Geodeetilise mrgi kaitsevnd 4. Kasutatud Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutuse plaani,
EMG Arendus O, 17.02.2020, t nr 20-EA18.
90
.
4 Maapinna samakırgusjoon, abs m Objekti asukoht ja nimetus:
390
. Korrastatud maa veealune samakırgusjoon, abs m EMG Karjrid O Ida-Viru maakond Toila vald
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik 74604 Uikala lubjakivikarjr
E-post:
[email protected]
Telefon: 607 2732
Veekogu Joonise nimetus:
Joonmııtkava:
Mııtkava: Korrastatud ala plaan
Koostas: 1: 2 000
Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
0 20 50 100 m
Joonise nr: Arendaja: T nr: 21-EK09
EMG Karjrid O
Gr lisa 3 Kuupev: 09.04.2021
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa taotlus
Töö nr 21-EK09
Kiiu 2021
EMG Karjäärid OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik
Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5344 1048
KMKR: EE102089767 E-post:
[email protected]
www.emg.ee
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus
TAOTLUSE DOKUMENDID
1. Taotluse seletuskiri;
2. Ärakiri Maa-ameti korraldusest nr 1-17/21/649, 10. märts 2021. a „Ida-Viru maakonna
Uikala lubjakivimaardla registrisse kandmine“;
3. Põllumajandusameti 18.02.2021. a kooskõlatus nr 6.2-2/9057;
4. RMK Ida-Viru metsaülema 16.03.2021. a e-kiri;
5. Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava;
6. Mäeeraldise plaan M 1:2 000;
7. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´, III-III´ ja IV-IV´, Mh 1:2 000, Mv 1:100;
8. Korrastatud ala plaan M 1:2 000.
TAOTLUSE ELEKTROONILISED DOKUMENDID
1. Mäeeraldise ruumikuju;
2. Mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju;
3. Maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina;
4. Mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
5. Ploki 1 aT lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
6. Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.02.2021);
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
EMG Karjäärid OÜ kuulub EMG (Eesti Maavarade Grupp) kontserni, mis tegeleb
ehitusmaavara kaevandamise ja töötlemisega. Ettevõtte mäetöid juhivad erialase haridusega
diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid. Taotletava mäeeraldise kasutamise
eesmärgiks on ettevõttele sobiliku kvaliteediga ehituslubjakivi kaevandamine, millest on
võimalik toota kõrge kvaliteediga lubjakivikillustikku (LA30, F2). Sellega soovib ettevõte
laiendada oma tegevust antud regiooni ning pakkuda betoonitehastele ja piirkonna teede
ehituseks ning korrashoiuks sobivat materjali. Ida-Virumaal on võimalik kasutada suurtes
hulkades aherainest toodetud lubjakivikillustikku, kuid mille purunemis- ja külmakindluse
näitajad on kehvad ning seda kõigis vajalikes kohtades ei ole võimalik kasutada. Seetõttu lisaks
aherainekillustikule on regioonis vaja ka kvaliteetset lubjakivikillustikku, mida tuuakse täna
kaugemalt (nt AS Betoonimeister Jõhvi andmetel toovad nad täna vajaliku külmakindlusega
kivi Kunda lähedalt Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist, mis jääb nende tehasest enam kui 70 km
kaugusele). Taotletav mäeeraldis jääb Jõhvi betoonitehastest vähem kui 10 km kaugusele,
mistõttu vajaliku materjali veokaugus väheneks enam kui 60 km võrra. Umbes 18 km kaugusel
Jõhvist lõunasse lõpeb ala, kus on täna tagatud kvaliteetse killustiku varustuskindlus, lähimad
Jõgeva maakonnas asuvad lubjakivikarjäärid jääva sellest asukohast umbes 118 km kaugusele,
mistõttu ligi 70 km suurusel alal täna varustuskindlus kvaliteetse killustikuga puudub ja sellesse
regiooni transporditakse vajalik materjal kaugemalt. Narva linnas asuvad Kadastiku II ja
Kadastiku III lubjakivikarjäärid. Kuna seal ei ole kõik vajalikud keskkonnanõuded täidetud, ei
toimu seal ka kaevandamist. Seega täna puudub varustuskindlus ka alates piirist, mis jääb
Jõhvist 20 km kaugusele itta. Karjääri avamine taotletud asukohas aitaks elavdada Ida-Virumaa
majandust, kuna langeb oluliselt ehituseks vajaliku kvaliteetse lubjakivikillustiku sisendhind
tänu transpordimaa vähenemisele.
Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Uikala lubjakivimaardla madalamargilise ehituslubjakivi
aktiivse tarbevaru plokki 1 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi plokki 2. Karjääri mõlemas plokis
leiduvat lubjakivi saab töötlemisel kasutada kõrgeima kvaliteedinõudega lubjakivikillustiku
tootmiseks, mida tarbitakse ehitusmaterjalide tootmises ja teedeehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus (maavaldused, maakasutus,
hoonestus, kommunikatsioonid ja piirangutega alad)
Uikala lubjakivikarjäär pindalaga 11,17 ha (mäeeraldise pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru
maakonnas Toila vallas Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla
metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis
ning jäävad Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. Ala keskosa geograafilised
koordinaadid on 59°24`51`` pl ja 27°26`42`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444.
Taotletav mäeeraldis kattub Uikala lubjakivimaardla madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru plokiga 1 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 2.
Uikala lubjakivikarjääri lääneosa kattub maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (väline tunnus:
1106780030010001). Põllumajandusamet kooskõlastas 18.02.2021. a kirjaga nr 6.2-2/9057
kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal (lisa 3). Uikala lubjakivikarjäär jääb
1,5 km kaugusele idasuunda põhja-lõunasuunalise Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr
1
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
13136), millega on taotletav karjäär ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001).
Asunduse kruuskattega tee jääb mäeeraldisest ligikaudu 21 m kaugusele lõunasuunda ning
mäeeraldise teenindusmaast jääb tee 16 – 17 m kaugusele. Tee kaitsevööndiga taotletav
mäeeraldis ei kattu. RMK Ida-Viru metsaülem on andnud oma 17.03.2021. a kirjas nõusoleku
teenindusmaa paiknemisest Asunduse tee teljest 16 – 17 m kaugusel (lisa 4).
Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus:
80201:001:0163). Taotletav karjääriala on kaetud nii segametsa kui rohumaaga. Mäeeraldise
idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik.
Mäeeraldise ala läbivad ja selle lähiümbruses on madalad kuivenduskraavid, mis on
amortiseerinud ehk ei täida oma eesmärki. Kraavid on kinnikasvanud ning pinnast kuivendada
ei suuda. Maapinna reljeef alal on tasane, maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku
48,2 - 49,3 m.
Taotletava Uikala lubjakivikarjääri piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega muid kaitstavaid loodusobjekte ja kitsendusi. Mäeeraldise teenindusmaast 1 - 5 m
kaugusele põhjasuunda jäävad mitmed looduskaitselised objektid: I kategooria kaitsealune liik
Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria kaitsealuste liikide Neckera
pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja Epipactis helleborine
(laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322. Taotletavast mäeeraldisest
~290 m põhjasuunda jääb Ontika maastikukaitseala.
Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond. Maa-ala
piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud.
Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alad.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Geoloogilisi uuringuid on Uikala lubjakivimaardlaga kattuval alal tehtud kahel korral:
- 1957. - 1960. a tegi Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne
Ekspeditsioon ja Tallinna Polütehniline Instituut fosforiitide geoloogilisi otsingutöid, mille
tulemusena koostati aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957. -
1960.a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel (M. Palo jt, 1961; EGF 1570). Antud
töö käigus puuriti ka Uikala lubjakivikarjääri alale kaks puurauku, 151 ja 152, mis asuvad
vastavalt plaanimaterjalile kõrvuti.
- 2020. - 2021. a tegi EMG Arendus OÜ Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi
geoloogilise uuringu (varu seisuga 01.02.2021) (L. Ordlik, 2021; EGF 9459). Geoloogilise
uuringu raames rajati 7 puurauku ning võeti 14 proovi killustiku kvaliteedi määramiseks.
Uuringu tulemusena kinnitati madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal
7,07 ha (plokk 1) ja kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha
(plokk 2). Plokk 2 aT jääb ploki 1 aT lamamisse. Enamus kasulikust kihist asub allpool
põhjaveetaset ning selle moodustatavad Uhaku ja Lasnamäe lademe lubjakivid. Ülalpool
põhjaveetaset asub 3% maavara varust.
Taotletav Uikala lubjakivikarjäär paikneb Ordoviitsiumi ladestu Uhaku (O2UH) ja Lasnamäe
(O2LS) lademe avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi
2
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
moodustab muld ja turbasegune muld. Katendi paksus on vaadeldaval alal väike, jäädes
vahemikku 0,7 - 1,5 m (keskmine 1,0 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m).
Olemasolev katend praktilist väärtust ei oma.
Kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu (O2kr) ja
Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) lubjakivid.
Kõrgekalda kihistu lubjakivi paksus alal on väike ning see varieerub vahemikus 0,4 - 0,7 m,
keskmine 0,5 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas ning Kõrgekalda kihistu puudub
mäeeraldise idaosas. Kihistu on esindatud valkjashalli, kohati kollakashalli, keskmisekihilise,
pisikristallilise, õhukeste mergli vahekihtidega lubjakiviga. Kivim sisaldab kohati püriidi
pesakesi.
Väo kihistu lubjakivi asub osaliselt Kõrgekalda kihistu lamamis ning tema paksus varieerub
vahemikus 7,1 - 9,5 m, keskmine 8,4 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas. Väo kihistu
lubjakivi on hall kuni tumehall, pisikristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sagedasti
stüloliitpindadega. Stüloliitpinnad on kohati täitunud saviga. Kihistut iseloomustavad
vertikaalsed mudasööjate elujäljed ehk püstakud. Kivim on kohati nõrgalt savikas ning sisaldab
õhukesi paksusega kuni 0,5 cm lainjaid mergli vahekihte ning merglikilesid. Kihistu kivim on
kohati nõrgalt dolomiidistunud - peamiselt Pae kihistiku intervallis. Pae kihistik on esindatud
30 - 40 cm paksuse tumehalli nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga. Kivimis leidub nautiloide.
Samuti leidub kivimis kohati kaverne (üksikud kavernid täidetud kaltsiidiga), intervalliti võib
kivim olla kavernoosne. Kogu kihistut läbivad subvertikaalsed lõhed. Kihistu alumisel piiril
nõrk fosfaatne katkestuspind ja lubioodide ilmumine.
Kasuliku kihi lamamiks on Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) lubjakivi. Kandle kihistut
iseloomustab hall kuni pruunikashall, pisikristalliline, detriitne, keskmisekihiline lubjakivi.
Kihistut iseloomustab rohkete pruunide raudooidide sisaldus.
Vaadeldaval alal on kaevandamise käigus puudutavateks veekogumiteks Kvaternaarisetete ja
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite
gruppi. Kaevandamise ja lähipiirkonna veetarbimise seisukohalt on tähtis Ordoviitsiumi Ida-
Viru põhjaveekogum, mis on esimene aluspõhjaline veekiht, mis toitub põhiliselt läbi
pinnakatte infiltreeruvatest sademetest. Seega on veetaseme muutus sesoonne ja tingitud
ilmastikust ehk veetase on madalam suvel ning kõrgem kevadel, kui toimub ka lumesulamine.
Ordoviitsiumi põhjaveekogumit iseloomustab Na-HCO3- tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega
0,3 - 0,8 g/L (Marandi jt, 2019). Põhjavee liikumine on Narva lahe suunas.
2020. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus mõõdeti puuraukudes veetase, mis jäi
maapinnast 0,9 - 1,6 m sügavusele. Puuraugud olid pinnakatte osas manteldatud. 2020. a juunis
toimunud Pa-1 ja Pa-2 puuraukude rajamisel avati esimesed veesooned ca 4 m sügavusel
maapinnast ehk ülemine 3 m lubjakivist oli kuiv ning suurenenud veevool oli sügavusel
11 - 12 m maapinnast. Mäeeraldise lamam jääb veevoolu suurenemise abs kõrgusest
kõrgemale. 2020. a sügisel kasutati puurimistel vett ning puurtööde läbiviija sõnul muutus
puuraugust väljatuleva vee hulk samuti ca 3 - 4 m sügavusel suuremaks. Seega võib järeldada,
et ka 2020. a oktoobris ja novembris rajatud puuraukudes võis ülemine kuni 3 m paksune
lubjakivi intervall olla kuiv. Kuigi puuraugud olid katendi osas manteldatud, oli märgata vee
juurdevoolu puurauku ülemistest lubjakivikihtides esinevatest lõhedest, sest ka savikas
pinnakate oli puuraugu asukohas läbindatud. Keskmine põhjaveetase taotletava mäeeraldise
3
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
piires vastavalt puuraukudes avatud veetasemetele on abs kõrgusel 47,5 m. On tavaline
praktika, et veesooned avatakse maapinnast sügavamal kui seda on hilisem mõõdetav veetase,
seda ka surveta põhjaveekihi puhul. Maa-ameti geoportaali hüdrogeoloogilise kaardi andmetel
jääb mäeeraldisest 700 m kaugusel idasuunda Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi hüdroisohüps
kõrgusega 45 abs m (joonis 3.1) Antud kaardi alusel võib järeldada, et põhjavee tase
mäeeraldise alal ning selle lähiümbruses on abs kõrgustel 45 - 46 m. Eesti Geoloogiateenistuse
2019. a valminud aruandes „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate
hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ on toodud, et
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum järgib maapinna muutusi ning veetase on 1 - 3 m
sügavusel ning sõltub sademetest (Marandi jt., 2019). Põhjaveekogumi veetase järgib maapinna
reljeefi ning põhjaveetaseme sesoonne muutlikkus on ~2 m.
Joonis 3.1 Põhjaveekomplekside hüdroisohüpsid Uikala lubjakivikarjääri lähiümbruses.
Arvestades kõike eelpool toodut, siis keskmine põhjaveetase on arvatavasti madalam, kui
puuraukudest mõõdetud veetasemete keskmine ning tegelik olukord selgub peale katendi
eemaldamist mäetööde käigus. Samuti tuleb arvestada ka mäetööde planeerimisel veetaseme
sesoonse muutusega. Sellest tulenevalt saab otsustada põhjaveetaseme alandamise vajalikkuse
ning mahu ja valida sobiva kaevandamistehnoloogia. Veetaseme alandamise korral on võimalik
kasutada olemasolevaid kuivenduskraave, mida mööda vesi juhtida 540 m kaugusel asuvasse
Mägara ojja.
4
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
2020. a geoloogilise uuringu käigus uuriti taotletava mäeeraldise ala hüdrogeoloogilist
situatsiooni ning tehti veetasemete mõõtmised puuraukudest ning hüdrogeoloogilised
katsepumpamised, mille tulemusena saadi vajalikud parameetrid, et arvutada vee juurdevoolu
karjääri. Geoloogiliste uuringute aruannetes tehakse arvutused puuraukudest mõõdetud
veetasemetega. Katsepumpamise andmetel saadi lubjakivi veejuhtivuseks 76 m2/ööp.
Täpsemaid andmeid hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta on toodud Ida-Viru maakonna Uikala
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (varu seisuga 01.02.2021) (L. Ordlik, 2021; EGF
9459).
Vee juurdevoolu arvutuste tulemused on toodud kokkuvõtlikult allpool olevas tabelis 3.1. Vee
juurdevoolu arvutustes on arvestatud puuraukudes mõõdetud veetasemetega ehk kõige
konservatiivsema variandiga ning arvutustes on toodud maksimaalsed väljapumbatava vee
kogused. Täpsed andmed selguvad kaevandamise käigus. Võimalusel planeerib kaevandaja
maavara väljata veetaset alandamata.
Tabel 3.1 Vee juurdevool Uikala lubjakivikarjääri
Vee juurdevool ploki 1 aT lamamini Vee juurdevool ploki 2 aT lamamini
kaevandamisel, m3/ööp kaevandamisel, m3/ööp
Mõjutav põhjavee
põhjavee ja lume lume
veekiht põhjavee põhjavee ja
sademete sulamisel sulamisel
arvel arvel sademete
arvel perioodil perioodil)
arvel
Ordoviitsium 740 858 1 350 1 609 1 727 2 219
4. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvalitatiivne ja kvantitatiivne
iseloomustus
Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus moodustati lähtuvalt maavara kvaliteedist
kaks maavara plokki – madalamargilise ehituslubjakivi plokk 1 aT ja kõrgemargilise
ehituslubjakivi plokk 2 aT. Maavaravarust 3% asub pealpool põhjaveetaset.
Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52
kehtestatud nõuetest “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvele võtmiseks“.
Uikala lubjakivikarjääris levivaks karbonaatkivimiks on lubjakivi, mis proovide järgi ei vasta
tehnoloogilise lubjakivi nõuetele.
Ploki 1 aT lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0%
(keskmine 43,0%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 5,0%) ja lahustumatu
jääk 9,2 - 13,2% (keskmine 11,2%).
Plokk 2 aT lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 43,0 - 45,0%
(keskmine 44,1%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,2% (keskmine 4,8%) ja lahustumatu
jääk 5,5 - 9,5% (keskmine 7,3%).
5
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Madalamargilise ehituslubjakivi ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on
7 proovi andmetel vahemikus 32 - 36%, kaalutud keskmine 33% ehk LA kategooria on
vahemikus LA35 - LA40, keskmine LA35 (tabel 4.1). Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub
vahemikus 1,4 – 2,2%, kaalutud keskmine 1,7%, külmakindluse kategooria on F2 – F4,
keskmine F2. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on
vahemikus 2,0 – 2,7%, kaalutud keskmine 2,6% ning terade näivtihedus kõikides proovides on
2,77%. Õigete tehnoloogiliste võtetega (sealjuures tavapärasest mõnevõrra suuremate sõelmete
osakaaluga) on sellisest kivist võimalik toota LA30 nõuetele vastavat killustikku.
Tabel 4.1. Ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste
näitajad
Terade
LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus,
näivtihedus,
% kat. F, % kat. %
Mg/m3
min 32 LA35 1,4 F2 2,0 2,77
max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,77
keskmine 33 LA35 1,7 F2 2,6 2,77
Kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki 1 aT lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur
seitsme proovi andmetel vahemikus 29 - 30%, kaalutud keskmine 29% ehk LA kategooria on
LA30 (tabel 4.2). Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,1 - 1,8%, kaalutud
keskmine 1,4%, külmakindluse kategooria on F2. Lisaks määrati kolmest proovist veeimavus
ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,0 - 2,2%, kaalutud keskmine 2,1% ning terade
näivtihedus on vahemikus 2,77- 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Sellisest kivist on läbivalt
võimalik toota LA30 nõuetele vastavat killustikku.
Tabel 4.2. Ploki 2 aT lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste
näitajad
Terade
LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus,
näivtihedus,
% kat. F, % kat. %
Mg/m3
min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77
max 30 LA30 1,8 F2 2,2 2,78
keskmine 29 LA30 1,4 F2 2,1 2,77
Kasuliku kihi paksused ja kogused aktiivse tarbevaru plokkides on toodud alljärgnevas tabelis.
Kasuliku kihi paksused ja maavara kogused tarbevaru plokkides on arvutatud
arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i.
Tabel 4.3. Kasuliku kihi paksus ja kogus mäeeraldise piires
Mäeeraldise Kasulik kiht, m Aktiivne tarbevaru tuh, m3
pindala,
kokku plokk 1 plokk 2 kokku plokk 1 plokk 2
ha
7,07 8,5 4,3 4,2 600 301 299
6
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatava kasvukihi kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Karjääri avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise ala on osaliselt kaetud
segametsaga ning osaliselt rohumaaga. Seega tuleb metsaga kaetud alalt mets raadata ning
kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist kooritakse katend, mis koosneb
vastavalt kasvukihist ja saviliiv- ja liivsavimoreenist. Kogu katendi keskmine paksus taotletaval
mäeeraldisel on 1,0 m, kogumahuga 71 tuh m3, millest kasvukihi keskmine paksus on 0,4 m
kogumahuga 28 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata seda kõrgemates kui 3 m
puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate
korrastamistööde käigus. Moreeni osa katendist lükatakse valli valitud alale, milleks on
mäeeraldise teenindusmaa põhja-, lääne ja idapiir, kuhu rajatakse trapetsikujuline tihendatud
tõkkevall takistamaks pinnasevee liikumist karjäärialale, ülejääki kasutatakse, kas
korrastamiseks või turustatakse. Pinnasevee liikumise tõkestamiseks rajatavaks valliks
kasutatakse minimaalselt 10 tuh m3 moreeni.
Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Kuna kasuliku kihi paksus
mäeeraldisel on 8,5 m, siis see väljatakse kahe astanguga. Peale lõhkamist laetakse kaevis
ekskavaatori või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis purustatakse
ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Mäetöid tehakse vastavalt
kaevandamisprojektile. Puur-lõhketööde tegemisel kasutatakse alltöövõtuna professionaalselt
lõhkajat, kes määrab lõhketööde ohutud mahud ja parameetrid lõhketööde projektis. Täpsem
kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja
karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära
toodud ka korrastamiseks vajalikud kasvukihi ja moreeni mahud.
Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Juurdepääs karjäärile kavandatakse selle teenindusmaa lõunaservast ~16 m kaugusel kulgeva
Asunduse tee (tee nr 8020001) kaudu. Asunduse tee viib 1,5 km kaugusele läände jääva Jõhvi-
Uikala kõrvalmaanteeni (tee nr 13136).
6. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 11,17 ha suurusel pindalal, millest mäeeraldis
moodustab 7,07 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Uikala lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru
plokke 1 ja 2. Mäeeraldise piir kattub nii pindalaliselt kui ka sügavuti aktiivse tarbevaru piiriga.
Mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir järgib RMK Ida-Viru metsaülema tingimust, millega
teenindusmaa ei asu lähemal kui 16 m Asunduse tee teljest. Ülejäänud mäeeraldise
teenindusmaa piiri moodustamisel on arvestatud kaitsealuste liikide leiukohtadega ning
kaugusega 40 m mäeeraldise piirist.
Taotletava mäeeraldise piiresse jääva aktiivse tarbevaru maht on 600 tuh m3, mida saab
kogumahus kaevandada, kuna lubjakivilasund on vertikaalselt püsiv ning hoide- ega
nõlvatervikuid ei ole vaja jätta. Mäeeraldise piirile rajatakse karjääriala teenindav tee ja katendi
stabiilsuse tagamiseks kujundatakse ohutu nõlvus (nõlvus 1:2) teenindusmaale. Keskmine
katendi paksus on 1 m seega kujundatakse ohutu nõlvus mäeeraldise teenindusmaal 2 m laiuses.
7
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Arvestades seda, et kogu maavaralasund on väljatav, siis on kaevandatava varu suurus
mäeeraldises 600 tuh m3.
7. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõud võimalike muutuste
ennetamiseks ja vähendamiseks
Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked
ning mõju põhjaveerežiimile.
Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, kopplaadurid,
kallurautod, puurmasin. Lisaks veel purustus- ja sorteerimissõlm ning puur-lõhketööd, mis oma
olemuselt on lühiajalised. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu, mis jääb 740 m
kaugusele kirdesse. Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB (tabel 7.1). Vastavalt
Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on tööstusliku müra
normväärtus päevasel ajal rohe- ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB.
Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist on võimalik arvutada
järgneva valemi abil :
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus :
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast
Tabel 7.1 Karjääris töötavate masinate tekitatavad müratasemed
Müratase mõõdetud 10 m
Masin
kaugusel, dB
Purustus-sorteerimissõlm 90
Ekskavaator 80
Kopplaadur 83
Kallur 83
Puurmasin 80
Kõige suurimaks müraallikaks on purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on maksimaalselt
90 dB (mõõdetud 10 m kauguselt).
Eespool oleva valemi abil arvutades on 740 m kaugusel asuva elamu juures müratase:
Lp1 = 90 + 20log10(10) – 20log10(740) = 52,6 dB
Mitme müraallika koostöötamisel kasutatakse mürataseme leidmiseks alljärgnevat graafikut :
8
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Suurimale helirõhutasemele lisatav dB
Müraallikate erinevus, dB
Karjäärimasinate üheaegsel töötamisel on müratase lähima elamu juures purustus-
sorteerimissõlme puhul 52,6 dB, ekskavaatori töötamisel 42,6 dB ning kopplaaduri ja kalluri
puhul 45,6 dB. Seega on masinate poolt tekitatav müratasemete erinevused järgnevad: purustus-
sorteerimissõlme ja ekskavaatori erinevus on 10 dB, purustus-sorteerimissõlme ja kopplaaduri
ning kalluri puhul on erinevus 7 dB. Ülalpool toodud graafiku järgi on lähima majapidamise
juures kombineeritud müratase 52,6 + 0,45 + 0,8 + 0,8 = 54,65 dB ≈ 55 dB. Seega jääb müratase
elamu juures seadusega lubatud päevasesse piirnormi. Lisaks ainult kauguse arvestamisega
mõjub tegelikule müra levikule ka müratekitaja asukoht, milleks on lubjakivikarjääri puhul
astangu alune. Astang töötab karjääris kui müraekraan ehk mürasummutaja. Samuti tuleb
arvestada, et müraallikad ei asu karjääri lähimas punktis elamu suhtes. Lisaks eelnevale jääb ka
elamu ja karjääri vahele mets, mis tõkestab müra levikut. Seega arvestades eelnevat langeb
müratase lähima elamu juures veelgi. Täiendavalt rajatakse mäetööde avamise käigus
karjääripiirile tõkkevall, mis täiendavalt töötab kui müratõkkevall, alandades müra levikut
veelgi.
Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus-
sorteerimissõlm ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on
üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.
Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris
plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning
tolmu praktiliselt ei teki. Suurim tolmukontsentratsiooni võib tekkida lõhketööde käigus, kuid
see on hetkeline ning vähendamaks tolmu levikut ümbritsevatele aladele, tuleb teha lõhketöid
tuulevaiksetel hetkedel.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” on
toodud künniskogused, mille ületamise korral tuleb kaevandajal esitada õhusaasteloa taotlus.
Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,189 tonni aastas, mis
on väiksem kui kehtestatud künniskogus (tabel 7.2). Arvutustes on arvestatud eriheiteks
0,0022 kg/t kohta. Samuti jäävad süsinikoksiidi, vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide kogused
alla kehtestatud künniskoguste piirmäärasid. Arvutustes on arvestatud aastaseks purustamise
koguseks 55 000 t killustikku, millele kuluks lõhkeainet 12 t aastas. Praeguste arvutuste
tulemused on esialgsed ning prognoositavad, saasteainete heitkogused täpsustuvad
kaevandamisprojektis, lõhketööde projektis, kus litsentseeritud lõhketööde tegija esitab
vajalike lõhkamispuuraukude kogused, vahemaad ja lõhkeaine kogused. Samuti täpsustuvad
eelpool toodud saasteainete heitkoguste näitajad tegeliku tootmisprotsessi käigus. Kui on oht
ületada lubatud künniskoguseid, tellitakse saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja
taotleb õhusaasteluba.
9
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Tabel 7.2. Uikala lubjakivikarjääri prognoositavad saasteainete kogused
Saasteainete heidete kogus
Saasteaine Uikala lubjakivikarjääris Künniskogus (tonni aastas)
(tonni aastas)
Süsinikoksiid (CO) 0,412 >10
Tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,189 >1
(PM-sum)
Vääveldioksiid (SO2) 0,012 >1
Lämmastikoksiidid (NOx) 0,097 >0,3
Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat
mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju vähendamiseks kasutatakse sobiva pikkusega topist.
Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja
maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega tagades lõhketööde turvalisuse.
Enamik kasulikust kihist jääb põhjaveetasemest allapoole, seega võib tekkida vajadus
põhjaveetaseme alandamiseks, mis tingib depressioonilehtri tekkimise. Geoloogilise uuringu
käigus tehtud arvutuste andmetel on alanduslehtri ulatus kuni 349 m tulevase karjääri piirist,
seda juhul kui veetaset alandatakse mäeeraldise põhjani. Veetaseme alandamise vajalikkus
selgub kaevandamise käigus, kuna siis täpsustub veetaseme sesoonne muutlikkus. Alandus on
suurem karjääri läheduses vähenedes karjäärist kaugenedes. Kuna alanduslehter ei mõju
lähimale majapidamisele, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse, siis puudub mõju ka
majapidamise kaevule. Peale varu ammendumist veetaseme alandamine lõpetatakse ning
alanduslehter kaob ja põhjaveetase taastub. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke
aineid, siis ei ole mõju ka majapidamistes kasutatava vee kvaliteedile.
Mäeeraldisest 13 - 20 m kaugusele põhjasuunda jäävad looduskaitselised objektid: I kategooria
kaitsealune liik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria kaitsealuste liikide
Neckera pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja Epipactis
helleborine (laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322. Taotletavast
mäeeraldisest ~290 m põhjasuunda jääb Ontika maastikukaitseala. Mullastiku kaardi põhjal
levib eelpool toodud taimede leiukohtades gleimullad ja gleistunud mullad (joonis 7.1), mida
iseloomustab pidev liigniiskus ehk kaitsealused taimed on harjunud liigniiskete tingimustega.
10
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Joonis 7.1 Mullastiku kaart
Mäeeraldise kasvukihi all lasub saviliiv- ja liivsavimoreen, mis töötab kui veepide, eeldatavalt
lasub ka kaitsealuste taimete leiukohtades ning vääriselupaigas glei- ja gleistunud muldade all
nii saviliiv- kui liivsavimoreen. Kasvukiht ja Kvaternaarisetete veekompleks on sademete
toiteline, seega võib järeldada, et antud piirkonnas on taimestik pinnasevee toiteline ning
kaevandamise käigus on oluline tagada, et muldade niiskustase ei väheneks ja muldade
liigniiskus oleks tagatud. Veepideme olemasolu kinnitab ka geoloogiline uuring, kuna ülemine
lubjakivi kiht oli kuni 4 m sügavuseni kuiv. Pinnasevee liikumise suund järgib maapinna abs
kõrgusi ja antud piirkonnas on see põhja-lõunasuunaline ehk looduskaitseliste piirangutega
aladel on maapinna abs kõrgused suuremad kui mäeeraldise alal. Tõkestamaks pinnasevee
liikumist mäeeraldise alale rajatakse enne lubjakivi kaevandamist mäeeraldise teenindusmaa
ida-, põhja- ja läänepiirile trapetsikujuline moreenist tõkkevall, mille minimaalseks
põhjalaiuseks on 6 m ja kõrguseks 2 m (joonis 7.2). Tõkkevalli rajamisega tagatakse mullastiku
liigniiskus ja olemasoleva veerežiimi säilimine looduskaitseliste piirangutega aladel. Kuna
taimestik on pinnasevee toiteline, siis aluspõhjalise põhjaveekogumi veetaseme alandamine ei
mõjuta liigniiskeid glei- ja gleistunud muldade niiskusrežiimi. Teenindusmaa lääneserva jääva
maaparandussüsteemi kraavi paigaldatakse tõkkevalli alla truup, et olemasolev kuivenduskraav
saaks vajadusel toimida ka edaspidi. Hetkel on maaparandussüsteem nii mäeeraldisel kui selle
ümbruses amortiseerunud ehk kraavid on kinni kasvanud, kuid Riigimetsa Majandamise
Keskusel on planeeritud maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, mis samuti võib muuta
ümbruskonna muldade niiskusrežiimi.
11
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Joonis 7.2 Katendivalli rajamine teenindusmaale tõkestamaks pinnavee voolamist karjääri
looduskaitseliste piirangutega aladelt.
On võimalus, et kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset mäeeraldise lamamini, vaid
kaevandatakse osaliselt vee alt. Ploki 2 aT keskmine paksus on 4,2 m, mida on vajadusel
võimalik ilma veetaset alandamata kaevandada, sel juhul väheneb väljapumbatava vee kogus
ja prognoositud maksimaalne alanduslehtri ulatus. Samuti on võimalus, et veetaset ei alandata
üldse, sel juhul depressionilehtrit ei teki ja veerežiim ei muutu. Täpsem kaevandamise
tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis ja seda vajadusel täpsustatakse mäetööde käigus.
Kui veetaset on vajalik alandada, siis taotleb kaevandaja enne veetaseme alandamist vee
erikasutuse keskkonnaloa. Kaevandamist ja tootmist on võimalik alustada ilma veetaset
alandamata ning vett ära juhtimata, seejärel selgub, kas edaspidi võib veetaseme alandamine
vajalikuks osutuda.
Kui peaks vajalikuks osutuma veetaseme alandamine ning vee ärajuhtimine karjäärialalt, siis
on arendaja arvestanud, et karbonaatkivimi kaevandamisel tekib heljumit, seega tuleb vesi
esmalt juhtida settetiiki, kus heljum settib, puhas vesi juhitakse äravoolukraavi ning
olemasoleva kraavituse kaudu Mägara ojja. Osa heljumist imbub tänu kivimis esinevatele
lõhedele põhjavette, kuid see sadestub karjääri läheduses.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis
on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhku. Karjäärimasinate remontimine toimub selleks
ettenähtud kohtades. Eriolukorras avarii korral on kaevandajal kohustus likvideerida võimalike
nafta- ja õliproduktide levik pinnasesse või karjäärivette vastavate kaitsevahenditega
(absorbendid). Saastunud materjalid antakse üle vastavat kompetentsust omavale
jäätmekäitlejale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide
ohtu.
12
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on
aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse
korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik.
Kaevandaja plaanib varu ammendumisel rajada karjäärialale veekogu, kuna enamus kasulikust
kihist asub allpool põhjaveetaset.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
8. Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Taotletava Uikala lubjakivikarjääri katendi kogumaht on 71 tuh m3, millest kasvukihi maht on
28 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata materjali kõrgemates kui 3 m
puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate
korrastamistööde käigus. Korrastamiseks jääv kasvukiht ladustatakse vallidesse. Pärast
kasvukihi eemaldamist eemaldatakse ülejäänud katend, milleks on saviliiv- ja liivsavimoreen.
Moreenist koosnevast katendist rajatakse mäeeraldise teenindusmaale pinnasevee liikumist
tõkestav trapetsikujuline vall, orienteeruva mahuga 10 tuh m3. Ülejäänud osa katendist
ladustatakse vallidena ning kasutakse ala korrastamisel – ülejääk turustatakse. Lubjakivi
kaevandamisel tekkivad sõelmed kasutatakse nõlvade rajamiseks. Korrastamistöödega
alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse
samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmetena võib käsitleda Uikala lubjakivikarjääris
maavaral lasuvat katendit ja lubjakivikillustiku tootmisest ülejäävaid sõelmeid. Seega esitab loa
taotleja koos taotlusega kaevandamisjäätmekava.
9. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine, korrastamistööde eeldatav maksumus
Pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Kaevandamisega rikutud
maa korrastamine toimub selleks koostatud projekti alusel, mille koostamiseks väljastab
Keskkonnaamet korrastamistingimused. Korrastamisprojektis määratakse tehtavate tööde
tehnoloogia ja järjestus.
Kaevandatud ala on plaanis korrastada tehisveekoguks, kuna põhjaveetasemest allapoole jääv
keskmiselt 8,4 m paksune kasulik lubjakivikiht. Veekogu kallaste korrastamisel kasutatakse
karjäärialal ladustatud kasvukihti.
Kuna korrastamistööd tehakse paralleelselt kaevandamisega, siis jääb korrastamisaegseks tööks
ainult heakorra ja haljastustööd, mille kogumaksumus on ~15 tuhat eurot.
10. Maavara kaevandamise keskkonna loa kättetoimetamine
Maavara kaevandamise luba soovib EMG Karjäärid OÜ saada elektrooniliselt. Palume
kaevandamise luba saata EMG Karjäärid OÜ e-posti aadressil
[email protected].
13
Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse
seletuskiri
Seletuskirja ja taotluse koostasid:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
Geoloogiainsener
EMG Karjäärid OÜ
09.04.2021
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
Diplomeeritud mäeinsener , EKR tase :7
kutsetunnistus nr 135955 (maavarade pealmaakaevandamine)
kutsetunnistus nr 135956 (pealmaakaevandamise projekteerimine)
EMG Karjäärid OÜ
09.04.2021
14
KORRALDUS
10. märts 2021 nr 1-17/21/649
Ida-Viru maakonna Uikala
lubjakivimaardla registrisse kandmine
EMG Arendus OÜ esitas Maa-ametile Uikala uuringuruumi piiresse jääva ehituslubjakivi aktiivse
tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 19.02.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/751-5).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 24.10.2019
andnud geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333810).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. plokk ja 2. plokk), mis paiknevad Ida-Viru
maakonnas Toila vallas Uikala külas riigile kuuluvatel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
olevatel katastriüksustel Kohtla metskond 131 (katastritunnus 80201:001:0585) ja Kohtla
metskond 34 (katastritunnus 80201:001:0340), millede volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Uikala uuringuruumis.
Aruandes moodustatud plokkide lääneosa kattub maaparandusüsteemiga ASUNDUSE
(maaparandussüsteemide registri kood 1106780010050, ehitise kood 001). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi nimetatud Korra) nõuetest. Aruandes esitatud andmete alusel liigitub
maavara madalamargiliseks ehituslubjakiviks ja kõrgemargiliseks ehituslubjakiviks.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 9 lõike 6 ja § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda EMG Arendus OÜ poolt koostatud aruande „Ida-Viru maakonna Uikala
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2021)“ alusel seisuga
01.02.2021. a keskkonnaregistri maardlate nimistusse Uikala uuringuruumi piires arvutatud
varu järgmiselt:
1.1. madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha – 301 tuh m3 (1.
plokk),
1.2. kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 7,07 ha – 299 tuh m3 (2.
plokk, 1. ploki lamamis).
2. Kanda Uikala uuringuruumi piires arvutatud varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse
Uikala lubjakivimaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks EMG Arendus OÜ-le, Keskkonnaametile, Toila Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Lisa 9
Varu arvutuse tulemused
Triangle Volume Report
Report Created: 1/26/2021
Time: 2:26pm
Mode: Selected Shapes
Input Grid Factor: 1.000000
Original Surface: Maapind EH2000
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: katend
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 70645.8 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 70645.8 cu m
Original Surface: katend
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: plokkide vahepiir
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 301373.0 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 301373.0 cu m
Original Surface: plokkide vahepiir
Description:
Preference: Default
Type: Existing
Design Surface: lamam
Description:
Preference: Default
Type: Existing
66
Cut Factor: 1.00
Fill Factor: 1.00
Cut: 299248.0 cu m
Fill: 0.0 cu m
Net: 299248.0 cu m
Katendi maht on 71 tuh m3.
Madalamargilise ehituslubjakivi plokk 1 aT maht on 301 tuh m3.
Kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT maht on 299 tuh m3.
67
Lisa 10
PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT
Objekti nimetus: Uikala uuringuruum, geoloogilise uuringu luba L.MU/333810.
Puuraukude rajamise aeg: 11.06 - 12.06.2020, 20.10 - 22.10.2020 ja
17.11 - 23.11.2020. a
Puuraukude asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Kohtla metskond 131 (tunnus:
80201:001:0585) ja Kohtla metskond 34 (tunnus: 80201:001:0340).
Rajatud puuraugud:
Puuraugu Koordinaadid Puuraugu
nr X Y sügavus, m
Pa-1 6 591 221,30 695 191,57 14,4
Pa-2 6 591 123,91 695 217,35 12,3
Pa-3 6 591 264,61 695 393,64 10,1
Pa-4 6 591 205,47 695 514,82 10,4
Pa-4a 6 591 208,36 695 527,71 11,0
Pa-5 6 591 417,65 695 630,79 8,6
Pa-6 6 591 447,47 695 740,25 9,8
Pa-7 6 591 277,61 695 795,13 11,5
Puuraukude ja likvideerimise põhjus: puuraugud täitsid oma ülesande – puuraukudest
võetud puursüdamik kirjeldatud ja proovid võetud, vajalikud hüdrogeoloogilised
mõõtmised ja katsetööd tehtud.
Puuraukude likvideerimise aeg: puuraugud likvideeriti 12.06.2020. a ja 24.11.2020
Puuraukude likvideerimise moodus: Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude
vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealse osa kaljuses kivimis kasutati
savi. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga.
Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude ümbrus on korrastatud seisundisse, milline
oli see enne puuraukude rajamist.
Geoloogilise uuringuloa omanik:
EMG Arendus OÜ Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
Maaomaniku esindaja:
Riigimetsa Majandamise keskus Alar Süda /allkirjastatud digitaalselt/
EMG Arendus OÜ:
objekti eest vastutav geoloog Liina Ordlik /allkirjastatud digitaalselt/
68
N
Uikala uuringuruumi puuraukude paiknemise plaan
M 1:5 000
W E
S
Pa-6 Asendiplaan
M 1:50 000
Pa-5 Kohtla metskond 34
80201:001:0340
Kohtla metskond 131
80201:001:0585
Pa-3
Pa-7
Pa-1
Pa-4a
Pa-4
Uikala uuringuruum
Pa-2
Kasutatud Maa-ameti WMS teenust
LEPPEM˜RGID
Uikala uuringuruumi teenindusala piir
Pa-3
Puuraugu asukoht ja nimetus
Kohtla metskond 131
80201:001:0585 Katastriksuse piir ja nimetus
69
70
Lisa 11
KORRALDUS
07.12.2020 nr DM-112438-2
Uikala uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
I ASJAOLUD
EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, kuusalu
vald, 74604 Harju maakond) esitas Keskkonnaametile Uikala uuringuruumi puuraukude
likvideerimise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.12.2020
numbriga DM-112438-1).
Uikala uuringuruum, pindalaga 7,07, ha asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas
riigile kuuluvatel katastriüksustel Kohtla metskond 34 (katastritunnus 80201:001:0340) ja
Kohtla metskond 31 (katastritunnus 80201:001:0585). Katastriüksuste Kohtla metskond 34 ja
Kohtla metskond 31 riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Puuraugud Uikala uuringuurumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333810 (kehtivusaeg
24.10.2021, loa omanik ja uuringu teostaja EMG Arendus OÜ) alusel.
Puuraukude likvideerimise akti kohaselt rajati Uikala uuringuruumi piires 8 puurauku
sügavusega kuni 14,4 m. Akti kohaselt likvideeriti puuraugud pärast puursüdamike kirjeldamist,
proovide võtmist ning hüdrogeoloogliste mõõtmiste ja katsetööde tegemist veetasemete
mõõtmist. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku
sõelmetega ja veepealse osa kaljuses kivimis kasutati savi. Katendi osas täideti puurauk
killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga.
II KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud
maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija
eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Aktile on andnud
kooskõlastuse Riigimetsa Majandamise Keskus.
MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt.
Uikala uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõuespetsialisti poolt 05.12.2020
71
üle vaadatud. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et puuraugud ja kaeveõõned on likvideeritud ning
nende ümbrus korrastatud nõuetekohaselt.
III OTSUSTUS
Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4 ning kooskõlas
Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse
kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1 ja 3.9.4
otsustan:
3.1. kiita heaks Uikala uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades
vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lilli Tamm 5699 2028
[email protected]
2(2) 72
73
Lisa 12
TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI
Töö nr: 20/3202
Objekt: Uikala uuringuruum
Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Toila vald, Uikala küla
Katastriüksuse nimi: Kohtla metskond 131 (80201:001:0585)
Kohtla metskond 34 (80201:001:0340)
Uuringuruumi pindala: 7 ha
Mõõdistatud ala pindala: 14 ha
Töö tellija: EMG Karjäärid OÜ
Töö läbiviija: Arles Tehu
Kameraaltööd: Arles Tehu
Töö teostamise aeg:
- Välitöö november 2020
- Kameraaltöö november 2020. a
Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine
Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis
Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk
Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus
Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS horisontaalne mõõtetäpsus
± 10 mm + ppm, vertikaalne ± 20 mm + ppm)
Plaani mõõtkava: M 1 : 2000
Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i
(litsents: 70000661800020)
Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud mõõtandmed,
topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri.
Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo
STEIGER digitaalses arhiivis.
Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg
Valaste 6594509.487 690814.709 54.801
Kontroll 1 6594509.495 690814.723 54.821 15.11.2020 09:19
Erinevus 0.008 0.014 0.02
Kontroll 2 6594509.496 690814.695 54.813 16.11.2020 14:25
Erinevus 0.009 -0.014 0.012
Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele.
Arles Tehu
Geodeet
16.11.2020
74
75
Lisa 13
UIKALA LUBJAKIVI REGISTRIKAARDI PROJEKT
002. Objekt
Maavara nimetus: lubjakivi
Maardla nimetus: Uikala
Maardla osa nimetus:
Maardla liik: kohaliku tähtsusega
Põhimaavara Kasutusala kood
ehituslubjakivi 0803
Kaasnev maavara Kasutusala kood
003. Asukoht
Maakond (linn) Vald
Ida-Viru maakond Toila vald
004. Topoalus
Mõõtkava Kaardilehe nomenklatuur
1 : 50000 6444
Lähtereeperid
Riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkt nr 1662, Uikala,
X= 6591800,50 m Y=694131,38 m Z=52,285 m
005. Koordinaadid
Maardla keskme koordinaadid
Põhjalaius Idapikkus
Kraad Minut Sekund Kraad Minut Sekund
59 24 51 27 26 42
006. Pindala
Maardla pindala hektarites: 7,07
008. Uuritus
Uuringuid teostanud Töö nimetus Tööde lõpeta- Aruande EGF
organisatsioon mise aasta inv. nr.
EMG Arendus OÜ Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi 2021
geoloogilise uuringu aruanne (varu
arvutus seisuga 01.02.2021)
L. Ordlik
1/4 76
009. Maardla tüüpläbilõige
Kihi paksus Strat. Kivimi Kivimi Kasulik Kasutusala Täiendavad
min. maks. keskm. indeks geneetiline nimetus kiht kood andmed
tüüp
0.3 0.5 0.4 IV kasvukiht
0.4 0.8 0.5 gIIIjr3 g saviliivmoreen
0.0 0.7 0.3 O2kr m lubjakivi + 0803
7.1 9.5 8.4 O2vä m lubjakivi + 0803 vert.
mudasööjate
elujälgedega
0.7 2.9 1.4 O2kn m lubjakivi, lamam
raudooididega
0.5 0.5 0.5 O2lb m lubjakivi
011. Keemiline koostis
Väli, plokk, kiht Komponent Sisaldus, %
01 02 min. maks. kesk.
Plokk 1 CaO 40.0 45.0 43.5
Plokk 1 MgO 2.8 6.8 5.0
Plokk 1 Lahustumatu jääk 9.2 13.2 11.2
Plokk 2 CaO 43.0 45.0 44.1
Plokk 2 MgO 2.8 6.2 4.8
Plokk 2 Lahustumatu jääk 5.5 9.5 7.3
77
2/4
015. Füüsikalis-mehaanilised omadused
Väli, plokk, Looduslik Tihedus Survetugevus- Kuluvus- Külmakindlus- Veeimavus, Plastsusarv Sulamis- Radiatsioon,
kiht niiskus, % tervikus, g/cm3 mark mark mark % temperatuur, ˚C +/-
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10
Plokk 1 2.6
Plokk 2 2.1
016. Tehnilised näitajad
Väli, Looduslik Tuhasus, Orgaanilise Põlemis- Õli Lagunemisaste Happesus, Reostus- Radiatsioon, Purunemis- Külma- Filtrats.
plokk, niiskus, % massi soojus, saagis, % H pH aste +/- kindlus, LA kindlus, moodul
kiht % sisaldus, % MJ/kg % % m/ööp
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14
Plokk 1 33 1,7
Plokk 2 29 1,4
3/4
78
017. Hüdrogeoloogia
Mõjutatav Veetase Vee juurdevool Vee juurdevool Vesivarustust
veekiht abs, m mäetööde algperioodil, mäetööde lõpp- mõjutava
m3/d perioodil, m3/d depressiooni
keskm. maks. keskm. maks. ulatus, m
01 02 03 04 05 06 07
Ordoviitsiumi 47,5 1609 2219 349
Vee kõrvaldusmeetod: veetaseme alandamisel on võimalik juhtida vett kuivenduskraavide kaudu
Mägara ojja.
Vee puhastusvajadus:
Veekaitse meetmed:
Täiendavad andmed: Enne kuivenduskraavi juhtimist, tuleb lasta veel settida.
018. Mäetehnilised eritingimused
Tulevase karjääri kaevandamise mäenduslikud tingimused on hüdrogeoloogiliselt keerulised, kuna
põhjaveetase on kõrge, 97% kasulikust kihis jääb allapoole põhjaveetaset. Katendi paksuse osas on
tingimused soodsad, kuna katendi paksus on väike, samuti on küllaltki soodne infrastruktuur. Tulevane
karjäär külgneb avalikus kasutuses oleva Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse tee on
ühenduses Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega (tee nr 13136), mis jääv vaadeldavast alast 1,5 km kaugusele
läänesuunda. Peale varu ammendamist korrastada ala veekoguks. Veetase stabiliseerub abs kõrgusele
47,5 m. Väljapumbatavat vett saab ära juhtida kuivenduskraavide kaudu Mägara ojja, mis jääb maardla
lõunapiirist ca 530 m kaugusele.
019. Maavara kasutusalad
01 Põhimaavara kasutusalad:
Lubjakivikillustik tsiviil- ja teedeehitus
02 Kaasnevate maavarade kasutusalad:
020. Maardla varu
Kuupäev Eraldise, Ühik Pindala, Keskm. Tarbe- Reserv- Prognoos- Kasutus- Uuringu-
välja või ha paksus, varu (T) varu (R) varu (P) ala kood viis
maavara m Ta Tp Ra Rp
nim.
01.02.2021 Uikala tuh m3 7.07 600.0 0803
01.02.2021 1 plokk tuh m3 7.07 4.3 301.0 0803 2018
01.02.2021 2 plokk tuh m3 7.07 4.2 299.0 0803 2018
021. Geoökoloogilised tingimused
Keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole.
4/4
79
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Ordlik
EMG Arendus OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson
Ida-Viru maakonna
Uikala uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne
(varu seisuga 01.02.2021)
Töö nr 20-EA18
Kiiu 2021
EMG Arendus OÜ Aadress: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik
Reg. kood: 14273374 Tel: (+372) 607 2732 GSM: (+372) 5347 0476
KMKR: EE102089767 E-post:
[email protected]
www.emg.ee
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
ANNOTATSIOON
Liina Ordlik. Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.02.2021). Teksti 30 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa. EMG Arendus OÜ, 74604,
Kiiu alevik, Vana-Narva mnt 11b; veebruar 2021. a.
Uikala uuringuruum (teenindusala pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas
Uikala külas riigile kuuluval kinnistutel Kohtla metskond 131 (katastritunnus:
80201:001:0585) ja Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) jäädes Eesti
1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444. Uuringu käigus viidi läbi topograafiline mõõdistamine
pindalal ~14,0 ha mõõtkavas 1:2 000, rajati seitse puurauku üldmetraažiga 77,1 m, milledest
võeti 14 proovi dolokivi füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja kaheksa proovi keemilisteks
analüüsideks. Lisaks rajati üks vaatluspuurauk hüdrogeoloogilisteks katsepumpamisteks.
Käesoleva geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse lähtuvalt maavara kvaliteedi
näitajatest kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal 7,07 ha. Maavaravaru lasub enamjaolt
allpool põhjaveetaset. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ja turbasegune muld
ning saviliivmoreen lubjakivi lahmakatega. Katendi paksus uuringuruumi alal on väike,
vahemikus 0,7 - 1,5 m. Kasuliku kihi paksus puuraukude järgi on uuringuruumi alal
7,1 - 10,0 m, keskmiselt 8,7 m. Kasulik kiht on esindatud Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu ja
Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakiviga. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad
on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA35 ja killustiku
külmakindluse kategooria on F2. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise
ehituslubjakivi nõuetele. Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised
näitajad on järgmised: killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku
külmakindluse kategooria on F2. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise
ehituslubjakivi nõuetele
Uikala uuringuruumi uurituse tase, materjali kvaliteet, topograafiline alus, majanduslik
otstarbekus ja mäenduslikud tingimused võimaldavad klassifitseerida nii madalamargilise kui
ka kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru (aT).
Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse kinnitamiseks
seisuga 01.02.2021 järgnev varu:
- plokk 1 (pindala 7,07 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru
301 tuh m3;
- plokk 2 (pindala 7,07 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru
299 tuh m3.
Võtmesõnad: Ida-Viru maakond, Toila vald, Uikala uuringuruum, madalamargiline
ehituslubjakivi, kõrgemargiline ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru, põhjaveetase.
Koostas: L. Ordlik
2
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 5
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ......................................... 6
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................... 7
3.1 Puuraukude rajamine ................................................................................................ 7
3.2 Hüdrogeoloogilised tööd........................................................................................... 8
3.3 Proovide võtmine ...................................................................................................... 8
3.4 Laboratoorsed uuringud ........................................................................................... 8
3.5 Topotööd .................................................................................................................... 9
3.6 Kameraaltööd............................................................................................................. 9
4. GEOLOOGILINE EHITUS .............................................................................................. 10
5. MAAVARA KVALITEET ................................................................................................. 14
5.1 Kivimi keemiline koostis ......................................................................................... 14
5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused ...................................................... 15
6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................... 18
6.1 Üldandmed ............................................................................................................... 18
6.2 Tulevase karjäärivee juurdevoolu hindamine ...................................................... 19
6.3 Alanduslehtri ulatus ja mõju................................................................................... 21
6.4 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................. 21
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................................................... 23
8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG ....................................... 24
9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG .................................... 25
10. VARU ARVUTUS ............................................................................................................. 26
11. KOKKUVÕTE .................................................................................................................. 29
12. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 30
3
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333810 ......................................................................... 31
2. Põllumajandusameti 18.02.2021. a kooskõlastus nr 6.2-2/9057....................................... 34
3. Puuraukude kataloog......................................................................................................... 36
4. AS Teede Tehnokeskus laboratooriumi katseprotokollid................................................. 37
5. Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laboratooriumi katseprotokoll ..................... 50
6. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel ................................................... 53
7. Puuraukude geoloogiline kirjeldus ................................................................................... 54
8. Puursüdamike fotod…………………………………………………………………….58
9. Varu arvutuse tulemused .................................................................................................. 66
10. Uikala uuringuruumi rajatud puuraukude likvideerimise akt .......................................... 68
11. Uikala uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmine............................... 71
12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ......................................................................... 74
13. Maardla registrikaardi projekt ......................................................................................... 76
Maa-ameti otsus varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:2 000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’, III-III` ja IV-IV´ Mhor 1:2 000, Mvert 1:100.
ELEKTROONILISED LISAD
1. Varu arvutuse plokkide ruumikuju;
2. Katendi lamami samakõrgusjooned;
3. Ploki 1 aT lamami samakõrgusjooned;
4. Ploki 2 aT lamami samakõrgusjooned;
5. Fotode katoloog ja puursüdamike pildid;
6. Filtratsiooniparameetrid Uikala pumpamiskatse tulemustel.
4
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
1. SISSEJUHATUS
Uikala uuringuruum (teenindusala pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas
Uikala külas riigile kuuluval kinnistutel Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340)
ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585). Geoloogilise uuringu läbiviimiseks
Uikala uuringuruumis on Keskkonnaamet välja andnud geoloogilise uuringu loa nr
L.MU/333810 (lisa 1). Geoloogilise uuringu tulemused esitatakse kinnitamiseks
Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale.
Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi piires
kaevandamisväärse maavara levik, kasuliku kihi paksus, materjali kvaliteet ja
kaevandamistingimused, mis võimaldaksid maavara aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Selleks
tehti topograafiline mõõdistamine ja rajati puuraugud, milledest võeti proovid laboratoorseteks
uuringuteks. Geoloogilised välitööd tehti mitmes etapis. Esimeses etapis rajati Uikala
uuringuruumi alale kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2) 2020. a juunis, puurimistööd viis läbi OÜ REI
Geotehnika. 2020. a oktoobris rajati uuringuruumi alale puurauk Pa-4 ja hüdrogeoloogiliste
pumpamiste jaoks vajalik vaatluspuurauk Pa-4a. Puurimistööd viis läbi
OÜ Rakendusgeoloogia. Hüdrogeoloogilised katsepumpamised tegi oktoobris Tartu Ülikooli
Maapõueressurside arenduskeskus. Viimased neli puurauku rajas OÜ Rakendusgeoloogia
2020. a novembris. Füüsikalis-mehaaniliste näitajate killustiku katsed tehti AS-i Teede
Tehnokeskus laboris ja kivimi keemiline koostis määrati Eurofins Environment Testing
Estonia OÜ laboris.
Aruande koostamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”.
Uuringuruumi teenindusala mõõdistas ja topoplaani koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER
geodeet Arles Tehu. Geoloogilised välitööd tegi, puursüdamikud kirjeldas ja käesoleva aruande
koostas EMG Arendus OÜ geoloog Liina Ordlik.
5
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
Uikala uuringuruum (pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Uikala külas
Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla metskond 131 (katastritunnus:
80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis, katastriüksused jäävad Riigi
Metsamajandamise Keskuse valitsemisalasse. Uikala uuringuruumi teenindusala lääneosas
jätkub kõikides suundades Kohtla metskond 131 kinnistu ning uuringuruumi idaosas jätkub
kõikides suundades Kohtla metskond 34 kinnistu. Uuringuruumi keskosa geograafilised
koordinaadid on 5924`51`` pl ja 2726`42`` ip ja ta jääb M 1:50 000 baaskaardi lehele nr 6444.
Uuringuruumide teenindusaladel ei asu hooneid. Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel
kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus: 80201:001:0163). Uuringuruumi teenindusala on kaetud
nii segametsa kui rohumaaga. Uuringuruumi idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning
metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik. Uuringuruumi läbivad ja selle lähiümbruses on
madalad kuivenduskraavid, mis on amortiseerinud ehk ei täida oma eesmärki. Kraavid on
kinnikasvanud ning uuringuruumis levivat pinnast kuivendada ei suuda. 2020. a kevadel oli
kraavides vesi ning rohumaa osaliselt vee all, samuti oli kraavides vesi novembris, oktoobri
alguses vett ei olnud, kuigi pinnas oli kohati liigniiske. Maapinna reljeef alal on tasane,
maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 48,2 - 49,3 m.
Uikala uuringuruumi teenindusala jääb 1,5 km kaugusele idasuunda põhja-lõunasuunalise
Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr 13136). Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega on uuringuruum
ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001). Asunduse kruuskattega tee jääb
uuringuruumist ligikaudu 20 m kaugusele lõunasuunda. Tee kaitsevööndiga uuringuruumil
kattumist ei ole. Uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maaparandussüsteemiga
ASUNDUSE (1106780030010001). Põllumajandusamet kooskõlastas oma 18.02.2021. a
kirjaga nr 6.2-2/9057 maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala
uuringuruumis (lisa 2).
Uuringuruumist 18 - 34 m kaugusele põhjasuunda jäävad mitmed looduskaitselised objektid: I
kategooria kaitsealune liik Ranunculus lanuginosus (villtulikas) leiukoht, III kategooria
kaitsealuste liikide Neckera pennata (sulgjas õhik), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) ja
Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) leiukoht ning vääriselupaik VEP nr 205322.
Uikala uuringuruumi teenindusalade piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku
alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte ja nende kitsendusi.
Geoloogilisi uuringuid karbonaatkivimite otsinguteks ei ole lähiümbruses tehtud, küll on aga
tegi Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne Ekspeditsioon ja Tallinna
Polütehniline Instituut 1957. - 1960. a fosforiitide geoloogilisi otsingutöid, mille tulemusena
koostati aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957. - 1960.a klindieelses
vööndis Tallinna ja Narva vahel (M. Palo jt, 1961;EGF 1570). Antud töö käigus puuriti ka
Uikala uuringuruumi alale kaks puurauku, 151 ja 152, mis asuvad vastavalt plaani materjalile
kõrvuti. Antud puuraukude kirjeldus, vastab üldjoontes käesoleva uuringu käigus rajatud
puuraukude geoloogilistele kirjeldustele. Antud tööde raames rajatuid puuraukude andmeid
käesolevas aruandes ei kasutata
6
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
3.1 Puuraukude rajamine
Käesoleva geoloogilise uuringu käigus rajati puurauke kolmes etapis. Esimeses etapis rajati
11.06 - 12.06.2020. a kaks puurauku (Pa-1 ja Pa-2). Puuraugud rajati sügavusega kuni 14,4 m.
Puurimistööd viis läbi OÜ REI Geotehnika, puuragregaadiga URB2-2a, mis oli monteeritud
autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Lubjakivi puurimisel kasutati
puurkroone läbimõõduga 112 mm ja 93 mm. Puurimisel kasutati suruõhukompressorit.
Puurimiskärni parema väljatuleku saamiseks kasutati puurimisel lühendatuid tõsteid ja
kärnimurdjat. Kuna uuringuruumis leviv pinnakate oli puuraukude rajamise aeg liigniiske ning
kohati olid osa alast väikese veekihi all, siis antud tehnikaga polnud võimalik ülejäänud
puurauke puurida ning edasiste puurimiste tarbeks otsiti teine puurimistööde läbiviija.
20.10 - 23.10.2020. a rajati uuringuruumi alale puurauk Pa-4 ja hüdrogeoloogiliste
pumpamiste jaoks vajalik vaatluspuurauk Pa-4a ning 17.11 - 23.11.2020. a rajati geoloogilise
uuringu viimased neli puurauku (Pa-3, Pa-5 - Pa-7). Puurimistööd viis läbi
OÜ Rakendusgeoloogia roomikutel puurmasinaga Sedidrill 200RPv Combi. Puuraugud rajati
südamikpuuriga, puurimislahuseks kasutati vett. Südamikpuurimisel puuriti „Double tube core
barrel“ süsteemiga, T-6-86 (välistoru diameeter 86 mm, sisemine toru (kärn) 67 mm), kasutati
teemant otsaga puurpead diameetriga 90 mm. Vaatluspuurauk Pa-4a tehti roto-perccussion
tüüpi Topp Hammer vasaraga, mille vardad diameetriga 32 mm ja ots 57 mm.
Hüdrogeoloogilised katsepumpamised tegi oktoobris Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna
hüdrogeoloogid. Katendi osas manteldati puuraugud. Kokku rajati uuringuruumi geoloogiliste
uuringute käigus 8 puurauku (Pa-1 – Pa-7). väljatulek varieerus puuraukudes lubjakivi kihis
vahemikus 66,1 - 100,0%, keskmiselt 93,0% (tabel 3.1). Rajatud puuraukude sügavus
varieerub vahemikus 8,6 - 14,4 m, üldmetraaž 87,1 m. Puuraukude vahekaugused jäävad
~113,0 - 308,0 m vahemikku.
Tabel 3.1 Puursüdamiku väljatulek puuraukude järgi
Puuraugu Läbitud lubjakivi Kärni väljatulek, Kärni
nr paksus, m m väljatulek, %
Pa-1 13,4 11,5 85,8
Pa-2 11,5 7,6 66,1
Pa-3 9,4 9,4 100,0
Pa-4 9,6 9,6 100,0
Pa-5 10,3 10,2 99,0
Pa-6 7,75 7,75 100,0
Pa-7 9,0 9,0 100,0
Keskmine 93,0
Peale puurimistööde lõppu mõõdeti veetasemed kõikides puuraukudes. Kõik puuraugud
likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraukudest eemaldati
7
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
manteltorud, puuraukude vettandev osa likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses
kivimis saviga. Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa mullaga.
Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud vastavasisuline
akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Uikala uuringuruumi alale rajatud puuraukude
korrastamise kohta 07.12.2020. a heakskiitmise korralduse nr DM-112438-2 (lisa 11).
3.2 Hüdrogeoloogilised tööd
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes ning
katsepumpamised puuraugus Pa-4, vaatluspuurauguks oli Pa-4a. Katsepumpamised viis läbi
Tartu Ülikooli geoloogia osakond (elektrooniline lisa 6). Katsepumpamisel kasutati pumpa
GRUNDFOS P21318, mille tootlikkus 5 m3/h ja tõstekõrgus 48 m. Puuraugus Pa-4 ja Pa-4a
mõõdeti veetase enne katsepumpamist ja katsepumpamise vältel ning peale katset.
Katsepumpamised kestsid 1 h ning veetaseme taastumist jälgiti 1,5 ha. Katsepumpamise
tulemused on vajalikud hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldamiseks ja arvutuste tegemiseks.
3.3 Proovide võtmine
Enne proovide võtmist kirjeldati ja pildistati puursüdamikud ning määrati sobivad proovide
intervallid. Lubjakivi puursüdamikust võeti puursüdamikest 14 proovi killustiku füüsikalis-
mehaanilisteks katseteks. Proovid võeti kogu puursüdamiku proovitavast intervallist,
proovimine toimus vahedeta kogu karbonaatkivimi kasuliku kihi (Kõrgekalda ja Väo kihistu)
paksuse ulatuses. Kõrgekalda kihistut eraldi ei proovitud kuna kihistu paksus alal on väike ning
katseteks vajalikku proovikogust ei olnud. Proovi pikkused olid vahemikus 3,4 - 5,5 m
(keskmine 3,3 m).
Lühendatud keemiliseks analüüsiks võeti kaheksa proovi puuraukudest Pa-1 ja Pa-2.
Keemiliste analüüside proovide võtmiseks viidi puursüdamikud TTÜ Geoloogia Instituuti, kus
puursüdamikust lõigati ühtlane 1 cm paksune riba kogu puursüdamiku pikkusest. Nendest 1 cm
paksustest ribadest võeti proovid ning viidi Eurofins Environment Testing Estonia OÜ laborise.
Proovide pikkused olid 0,5 - 3,7 m (keskmine 2,5 m).
3.4 Laboratoorsed uuringud
Laboratoorseid uuringuid tehti kahes etapis. 2020. a septembris võeti uuringuruumi alale
rajatud kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) neli proovi killustiku füüsikalis-mehaaniliste
omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus laboratooriumisse, kus määrati
killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil, veeimavus ja terade tihedus. 2020. a
detsembris võeti Uikala uuringuruumi alale rajatud viiest puuraugust 10 proovi killustiku
füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseteks. Proovid viidi AS-i Teede Tehnokeskus
laboratooriumisse, kus määrati killustiku külmakindlus, purunemiskindlus LA meetodil,
veeimavus ja terade tihedus. Terade tihedus ja veeimavus määrati puurauk Pa-6 proovidest.
Killustiku külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja
katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA
meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati
püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Kõikide
8
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
killustiku katsete jaoks vajalike fraktsioonide jaoks purustati puursüdamik lõugpurustis.
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramise katsete tulemused on toodud lisas 4.
2020. a juunis puuritud puuraukudest võeti kahest puuraugust (Pa-1 ja Pa-2) kaheksa proovi
(1K - 8K) kivimi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Proovide pikkus jääb vahemikku
0,5 - 3,7 m. Keemilised analüüsid tehti Eurofins Environment Testing Estonia OÜ Saksamaa
laboratooriumis. Kivimi keemilise analüüsi katsed on akrediteeritud vastavalt standardile
DIN EN ISO/IEC 17025:2005. Laboratooriumis määrati kivimi CaO, MgO ja lahustumatu jääk
10% soolhappes. Labori katseprotokoll on toodud lisas 5.
Laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”.
3.5 Topotööd
Topograafilise mõõdistamise tegi 11.11 - 12.11.2020. a OÜ Inseneribüroo STEIGER (töö
nr 20/3202) pindalal 14 ha. Topograafiline mõõdistamine on teostatud GPS-iga reaalajas
mõõdistamise teel, selleks on kasutatud liikuvjaama Trimble R8 GNSS. Koordinaatide süsteem
on L-Est´97, kõrgused on EH2000 süsteemis.
Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku.
Topogeodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:2 000 on tehtud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Uikala uuringuruumi maapinna 3D mudel koostati
arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i triangulatsiooni
interpoleerimismeetodiga, kasutades 11.11 - 12.11.2020. a mõõdistuse andmeid. Täiendavaid
andmeid on võimalik saada topograafilise mõõdistamise seletuskirjast (lisa 12).
3.6 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi 2020. a välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute
andmestik. Aruande koostamisel ja materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri
määrusega nr 52 (17.12.2018, “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi
ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”) kehtestatud nõuetest. Killustiku
füüsikalis-mehaanilised põhinäitajad arvutati kaalutud keskmise meetodil ning tulemused on
toodud tekstilisas 6 ja peatükis 5. Kivimi keemilise analüüsi tulemused on toodud peatükis 5.
Varu vertikaalses läbilõikes on kontuuritud puuraukudega läbitud kasuliku kihi paksusega.
Enamus ehk 97% varust asub allpool põhjaveetaset, varu on arvutatud kahes plokis vastavalt
maavara kvaliteedile. Selleks, et planeerida maavaravaru kaevandamist, on geoloogilistel
läbilõigetel (Gr lisa 2) toodud killustiku proovide põhinäitajad - LA tegur ja külmakindluse %.
Topo- ja varu arvutuse plaanil (Gr lisa 1) on iga puuraugu juures näidatud katendi ja kasuliku
kihi paksus ning maapinna ja lamami absoluutkõrgus EH2000 süsteemis.
9
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
4. GEOLOOGILINE EHITUS
Uikala uuringuruumi teenindusala paikneb Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe (O2UH) ja
Lasnamäe lademe (O2LS) avamusalal. Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen.
Kasvukihi moodustab muld ja turbasegune muld. Katendi paksus vastavalt puuraukude
andmetele jääb vahemikku 0,7 - 1,5 m (keskmine 0,9 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine
0,4 m). Stratigraafiliselt jääb uuringuruumi teenindusala õhukese pinnakattega alale.
Olemasolev katend ehitusmaterjali tootmiseks praktilist väärtust ei oma. Maapinna reljeef
vaadeldav alal on tasane, abs kõrgused varieeruvad vahemikus ~48 - 49 m.
Uikala uuringuruumi kasulikuks kihiks on Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda
kihistu (O2kr) ja Lasnamäe lademe Väo kihistu (O2vä) lubjakivid. Aruandes kasutatavate
litoloogiliste kihtide nimetused ja nende indeksid on toodud tabelis 4.1. Puuraukude detailsem
geoloogiline kirjeldus on toodud tekstilisas 7 ja fotod puuraukudest on toodud lisas 8.
Tabel 4.1. Uuringul kasutatav litoloogiline legend
Ladestu Lade Kihistu Indeks
Uhaku Kõrgekalda O2kr
Lasnamäe Väo O2vä
Ordoviitsium
Aseri Kandle O2kn
Kunda Loobu O2lb
Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu (O2kr)
Uuringuruumi lääneosas avaneb kvaternaarisetete all Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe
Kõrgekalda kihistu lubjakivi, mis avati neljas puuraugus (Pa-1 - Pa-4). Kõrgekalda kihistu
lubjakivi paksus uuringuruumi alal on väike ning see varieerub vahemikus 0,4 - 0,7 m,
keskmine 0,5 m. Kihistu paksus väheneb idasuunas ning lõpuks kaob. Kihistu on esindatud
valkjashalli, kohati kollakashalli, keskmisekihilise, pisikristallilise, õhukeste mergli
vahekihtidega lubjakiviga (foto 4.1). Kivim sisaldab kohati püriidi pesakesi ja ühes
puursüdamikus leidus nautiloidi kivistisi.
Foto 4.1. Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu kollakashall pisikristalliline lubjakivi puuraugus
Pa-3.
10
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu (O2vä)
Uuringuruumi idaosas avaneb kvaternaarisetete all Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi.
Vaadeldava ala lääneosas asuvad Väo kihistu kivimid Kõrgekalda kihistu lamamis. Väo kihistu
lubjakivi paksus puuraukude andmetel varieerub vahemikus 7,1 - 9,5 m, keskmine 8,4 m.
Kihistu paksus väheneb idasuunas. Kihistu avati kõikide puuraukudega. Väo kihistu lubjakivi
on hall kuni tumehall, pisikristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sagedasti
stüloliitpindadega (foto 4.2). Stüloliitpinnad on kohati täitunud saviga. Kihistut iseloomustavad
vertikaalsed mudasööjate elujäljed ehk püstakud (foto 4.3). Kivim on kohati nõrgalt savikam
ning sisaldab õhukesi paksusega kuni 0,5 cm lainjaid mergli vahekihte ning merglikilesid.
Puursüdamikus on näha selgeid õhukesi savikihte, paksusega kuni 2 cm (foto 4.4). Kihistu
kivim on kohati nõrgalt dolomiidistunud - peamiselt Pae kihistiku intervallis. Pae kihistik on
esindatud 30 - 40 cm paksuse tumehalli nõrgalt dolomiidistunud lubjakiviga. Pae kihistik oli
märgatav peaaegu kõikides puuraukudes. Kivimis leidub nautiloide. Samuti leidub kivimis
kohati kaverne (üksikud kavernid täidetud kaltsiidiga), intervalliti võib kivim olla kavernoosne
(Pa - 5). Kogu kihistut läbivad subvertikaalsed lõhed. Kihistu alumisel piiril nõrk fosfaatne
katkestuspind ja lubioodide ilmumine.
Foto 4.2. Lasnamäe lademe Väo kihistu hall kuni tumehall, keskmise- kuni paksukihiline
lubjakivi puuraugus Pa-7.
Foto 4.3. Väo kihistule iseloomulikud mudasööjate elujäljed ehk püstakud.
11
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Foto 4.4. Puuraugus Pa-7 sügavusel 7,2 m savikiht paksusega 1 cm ning lainjad merglikiled
Väo kihistu lubjakivis.
Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu (O2kn)
Aseri lademe Kandle kihistu lubjakivi on uuringuruumi alal kasuliku kihi moodustava Väo
kihistu lamamis, kihistu avati kõikides puuraukudes. Kandle kihistu lubjakivi paksus
puuraukude andmetel varieerub vahemikus 0,7 - 2,9 m, keskmine 1,4 m. Kandle kihistut
iseloomustab hall kuni pruunikashall, pisikristalliline, detriitne, keskmisekihiline lubjakivi.
Kihistut iseloomustab rohkete pruunide raudooidide sisaldus (foto 4.5). Kihistus õhukesed
lainjad merglikiled. Kihistus leidub väikseid kaltsiidipesasid ja nautiloide. Kihistut läbivad
rohked subvertikaalsed lõhed. Kandle kihistu alumine piir avati ühes puuraugus Pa-1, alumisel
piiril on kahekordne fosfaatse impregnatsiooniga ja sügavate taskutega katkestuspind (foto
4.6).
Foto 4.5. Aseri lademe Kandle kihistu raudooidide rikas lubjakivi.
12
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Foto 4.6. Aseri lademe Kandle kihistu ja Kunda lademe Loobu kihistu piir puuraugus Pa-1.
Iseloomulik kahekordne fosfaatse impregnatsiooniga katkestuspind.
Ordoviitsiumi ladestu Kunda lade Loobu kihistu (O2lb)
Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi asub Aseri lademe Kandle kihistu lamamis.
Geoloogiliste puurimiste käigus avati ainult ühes puuraugus (Pa-1) Loobu kihistu, teiste
puuraukudega nii sügavale ei jõutud. Puuraugus Pa-1 avati 0,5 m paksune intervall. Loobu
kihistu lubjakivi on rohekashall, lainjate merglikiledega, pisikristalline (foto 4.7).
Foto 4.7. Kunda lademe Loobu kihistu merglikiledega lubjakivi puuraugus Pa-1.
Tabel 4.2. Uikala uuringuruumi geoloogiline läbilõige
Kivimi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik
min max keskmine indeks kiht
Kasvukiht 0,3 0,5 0,4 IV -
Saviliivmoreen 0,4 0,8 0,5 gIIIjr₃ -
Lubjakivi, pisikristalliline 0,0 0,7 0,3 O2kr +
Lubjakivi, pisikristalliline, 7,1 9,5 8,4 O2vä +
mudasööja elujälgedega
Lubjakivi, raudooididega 0,7 2,9 1,4 O2kn -
Lubjakivi, rohekashall 0,5 0,5 0,5 O2lb -
13
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
5. MAAVARA KVALITEET
Kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks uuringuruumi piires kasutati käesoleva uuringu
2020. a välitööde käigus võetud proovide laboratoorsete uuringute andmeid. Varu on arvutatud
aktiivse tarbevaruna kahes maavara plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT) üldpindalal 7,07 ha.
Materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 (17.12.2018,
“Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”)
kehtestatud nõuetest.
Tehnoloogiline lubjakivi: - CaO sisaldus ≥ 50%
- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 10%
Tehnoloogiline dolokivi: - MgO sisaldus ≥ 18%
- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus ≤ 5%
Kõrgemargiline karbonaatkivim:
- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel ≤ 30
- külmakindluse kategooria ≤ F2
Madalamargiline karbonaatkivim:
- purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 31 – 35
- külmakindluse kategooria ≤ F4
Kivim, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele loetakse täitelubjakiviks või -dolokiviks.
5.1 . Kivimi keemiline koostis
Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti puuraukudest Pa-1 ja Pa-2 kokku kaheksa
proovi. Kivimi keemilised näitajad on toodud tabelist 5.1 ja tekstilisas 5.
Uikala uuringuruumis levivaks karbonaatkivimiks on vastavalt labori andmetele ning
geoloogilise kirjeldamise käigus 5% soolhappe lahuse kasutamise tulemusena lubjakivi.
Lubjakivi CaO sisaldus kõikide proovide järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0% (keskmine
43,5%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu jääk
5,5 - 13,2% (keskmine 9,3%). Kõikide proovide järgi ei sobi lubjakivi tehnoloogiliseks
lubjakiviks.
Kõrgekalda kihistu lubjakivi CaO sisaldus kahe proovi järgi on 44%, MgO sisaldus on
3,0 - 6,2% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu jääk 10,5 - 13,2% (keskmine 11,6%). Kõrgekalda
kihistu lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi nõuetele. Käesolevas töös käsitletakse
Kõrgekalda ja Väo kihistut koos, kuna Kõrgekalda kihistu paksus on väike ning osades
puuraukudes puudus üldse ehk siis füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramisel on võetud
kahe kihistu kivimid kokku, samuti varu arvutuses ei käsitleta kahte ülalpool toodud kihistut
eraldi.
14
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Tabel 5.1. Kivimi keemilise analüüsi tulemused
Keemilised
Proovi Proovi Proovi komponendid
Pa nr Kihistu
nr intervall, m pikkus, m
CaO MgO lah. jääk
1K 1,0 - 1,7 0,7 Kõrgekalda kihistu 44,0 6,2 10,5
2K 1,7 - 5,3 3,6 45,0 4,0 11,3
Pa-1
3K 5,3 - 8,8 3,5 Väo kihistu 45,0 2,8 9,2
4K 8,8 - 11,0 2,2 44,0 5,0 6,3
5K 0,8 - 1,3 0,5 Kõrgekalda kihistu 44,0 3,0 13,2
6K 1,3 - 5,0 3,7 40,0 6,8 11,9
Pa-2
7K 5,0 - 7,4 2,4 Väo kihistu 43,0 4,7 9,5
8K 7,4 - 10,8 3,4 44,0 6,2 5,5
Kõrgekalda kihistu kaalutud
1,2 44,0 4,9 11,6
keskmine
Väo kihistu kaalutud keskmine 18,8 43,5 4,9 9,2
Uuringuruumi kaalutud
20,0 43,5 4,9 9,3
keskmine
Ploki 1 aT kaalutud keskmine 10,5 43,0 5,0 11,2
Ploki 2 aT kaalutud keskmine 9,5 44,1 4,8 7,3
Väo kihistu lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0%
(keskmine 43,5%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 4,9%) ja lahustumatu
jääk 5,5 - 11,9% (keskmine 9,2%). Väo kihistu lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi
nõuetele.
Plokk 1 aT lubjakivi CaO sisaldus kuue proovi järgi varieerub vahemikus 40,0 - 45,0%
(keskmine 43,0%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,8% (keskmine 5,0%) ja lahustumatu
jääk 9,2 - 13,2% (keskmine 11,2%). Plokk 1 aT lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi
nõuetele.
Plokk 2 aT lubjakivi CaO sisaldus nelja proovi järgi varieerub vahemikus 43,0 - 45,0%
(keskmine 44,1%), MgO sisaldus on vahemikus 2,8 - 6,2% (keskmine 4,8%) ja lahustumatu
jääk 5,5 - 9,5% (keskmine 7,3%). Plokk 2 aT lubjakivi ei vasta tehnoloogilise lubjakivi
nõuetele.
5.2 Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti puuraukude Pa-1 - Pa-7
puursüdamikest 14 proovi, milledest määrati killustiku purunemiskindlus LA meetodil ja
külmakindlus ning osadest proovidest määrati lisaks veeimavus ning terade tihedus. Killustiku
külmakindlus määrati kõikides etappides vastavalt standardile EVS-EN 1367-1 ja
katsefraktsioonist 8/16 mm, purunemiskindlus määrati katsefraktsioonist 10/14 mm LA
meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2. Veeimavus ja terade tihedus määrati
püknomeetriga katsefraktsioonist 4/31,5 mm vastavalt standardile EVS-EN 1097-6. Killustiku
15
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel on toodud tekstilisas 6 ja labori katseprotokollid
tekstilisas 4.
Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur 14 proovi andmetel on
vahemikus 29 - 36%, kaalutud keskmine 31% ehk LA kategooria on vahemikus LA30 - LA40,
keskmine LA35. Uuringuruumis vastab ainult ühes proovis (proov nr 2-1) kivim killustiku
purunemiskindluse järgi täitelubjakivile Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub
vahemikus 1,1 - 2,2%, kaalutud keskmine 1,6%, külmakindluse kategooria on F2 - F4,
keskmine F2. Lisaks määrati kuuest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on
vahemikus 2,0 - 2,7%, kaalutud keskmine 2,4% ning terade näivtihedus on vahemikus
2,77 - 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab uuringuruumis
esinev Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivi madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Kuna on
näha selge erinevus kasuliku kihi nn ülemise ja alumise osa vahel, siis maavara kvaliteedi alusel
eraldatakse välja kaks varu arvutuse plokki, millele antakse omad füüsikas-mehaanilised
näitajad.
Tabel 5.2. Kõrgekalda ja Väo kihistu lubjakivist valmistatud killustiku füüsikalis-
mehaaniliste omaduste näitajad
Terade
LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus,
näivtihedus,
% kat. F, % kat. %
Mg/m3
min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77
max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,78
keskmine 31 LA35 1,6 F2 2,4 2,77
Plokis 1 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur seitsme proovi andmetel vahemikus
32 - 36%, kaalutud keskmine 33% ehk LA kategooria on vahemikus LA35 - LA40, keskmine
LA35. Killustiku külmakindlus F näitaja varieerub vahemikus 1,4 - 2,2%, kaalutud keskmine
1,7%, külmakindluse kategooria on F2 - F4, keskmine F2. Lisaks määrati kolmest proovist
veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on vahemikus 2,5 - 2,7%, kaalutud keskmine 2,6%
ning terade näivtihedus on 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 1aT lubjakivi
madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Tabel 5.3. Ploki 1 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad
Terade
LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus,
näivtihedus,
% kat. F, % kat. %
Mg/m3
min 32 LA35 1,4 F2 2,0 2,77
max 36 LA40 2,2 F4 2,7 2,77
keskmine 33 LA35 1,7 F2 2,6 2,77
Plokis 2 aT on lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur seitsme proovi andmetel vahemikus
29 - 30%, kaalutud keskmine 29% ehk LA kategooria on LA30. Killustiku külmakindlus F
näitaja varieerub vahemikus 1,1 - 1,8%, kaalutud keskmine 1,4%, külmakindluse kategooria
16
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
on F2. Lisaks määrati kolmest proovist veeimavus ja terade näivtihedus, veeimavus on
vahemikus 2,0 - 2,2%, kaalutud keskmine 2,1% ning terade näivtihedus on vahemikus
2,77- 2,78%, kaalutud keskmine 2,77%. Eelpool toodud näitajate põhjal vastab plokk 2 aT
lubjakivi kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Tabel 5.4. Ploki 2 aT lubjakivi killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste näitajad
Terade
LA tegur, LA Külmakindlus F Veeimavus,
näivtihedus,
% kat. F, % kat. %
Mg/m3
min 29 LA30 1,1 F2 2,0 2,77
max 30 LA30 1,8 F2 2,2 2,78
keskmine 29 LA30 1,4 F2 2,1 2,77
17
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
6. UURINGURUUMI HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
6.1 Üldandmed
2020. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest
põhjaveetaseme mõõtmised puuraukudest ja hüdrogeoloogilised katsepumpamised puuraugust
Pa-4a. Põhjavesi avati 8 puuraugus (tabel 6.1) maapinnast 0,9 - 1,6 m (keskmiselt 1,2 m)
sügavusel. Veetaseme keskmiseks abs kõrguseks on 47,5 m. 97% kasulikust kihist jääb
põhjaveetasemest allapoole. Uuringuruumist ~540 m kaugusele lõunasuunda jääb Mägara oja
(väline tunnus: VEE1067800), mis suubub Pühajõkke, mis omakorda suubub Narva lahte.
Vaadeldaval alal on tulevase kaevandamise käigus puudutavateks veekompleksideks
Kvaternaarisetete ja Ordoviitsiumi. Kaevandamise ja lähipiirkonna veetarbimise seisukohalt
on tähtis Ordoviitsiumi põhjaveekogum, mis on esimene aluspõhjaline veekiht ning, mis toitub
põhiliselt läbi pinnakatte infiltreeruvatest sademetest. Seega on veetaseme muutus tingitud
ilmastikust ehk veetase on madalam suvel ning kõrgem kevadel, kui toimub ka lumesulamine.
Ordoviitsiumi veekompleksi iseloomustab Na-HCO3- tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega
0,3 - 0,8 g/L (Marandi jt, 2019). Põhjavee liikumine on Narva lahe suunas.
Tabel 6.1. Põhjaveetaseme mõõtmisandmed
Maapinna Kasuliku kihi Veetase Veetaseme Veetaseme
Pa nr abs kõrgus, lamami abs maapinnast, abs kõrgus, mõõtmise
m kõrgus, m m m aeg
Pa-1 49,35 43,85 1,3 48,05 11.06.2020
Pa-2 49,04 43,24 1,0 48,04 12.06.2020
Pa-3 48,66 43,56 0,9 47,76 24.11.2020
Pa-4 48,56 43,26 1,4 47,16 29.10.2020
Pa-4a 48,58 - 1,1 47,48 29.10.2020
Pa-5 48,11 42,41 1,6 46,51 24.11.2020
Pa-6 48,52 44,32 1,0 47,52 24.11.2020
Pa-7 48,62 43,92 1,0 47,62 24.11.2020
Keskmine 1,2 47,5
Tulevase karjääri hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustamiseks viidi läbi
katsepumpamised, katsepumpamised viidi läbi puuraugus Pa-4 ning vaatluspuurauguks
kasutati puurauku Pa-4a. Katsepumpamised viidi läbi 29.10.2020 ning töid teostas Tartu
Ülikooli geoloogia osakond (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY00002).
Pumpamisteks kasutati pumpa GRUNDFOS P21318 tootlikkusega 5 m3/h ja tõstekõrgusega
48 m. Katsepumpamiste tulemusena arvutatakse käesolevas aruandes kivimite
filtratsioonikoefitsient, veejuhtivus – antud parameetrite abil arvutatakse väljapumbatav
veehulk tulevasest karjäärist, vee juurdevool karjääri ning alanduslehtri ulatus.
Hüdrogeoloogiliste parameetrite arvutamiseks kasutatakse raamatuid „Põhjaveevaru
hindamise juhend“, „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse“ ja „Защита карьеров от воды”.
18
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Tulevase karjääri kuivendamiseks tuleb vett maksimaalselt alandada veetaseme keskmisest abs
kõrgusest kasuliku kihi madalaimast abs kõrgusest 0,5 m sügavamale, et lubjakivi pealispind
oleks kuiv ehk 47,5 – 38,2 – 0,5 = 9,8 ≈ 10,0 m. Seega veekihi paksuseks arvutustes on 10 m.
Tabel 6.2. Puuraugu Pa-4 katsepumpamise tulemused
Staatiline Filtrat.
Dünaamiline Tootlikkus, Alandus, Veejuhtivus, Erideebit,
veetase, koefitsient,
veetase, m l/s m m2/ööp l/s*m
m m/ööp
1,4 1,82 1,3 0,42 7,6 76 3,1
Katsepumpamise andmetel saadi lubjakivi filtratsioonikoefitsiendiks 7,6 m/ööp ning
veejuhtivuseks 76 m2/ööp. Puuraugu tootlikkus pumpamisel oli 1,3 l/s ehk 112 m3/ööp.
6.2 Tulevase karjäärivee juurdevoolu hindamine
Tulevase karjääri puhul tuleb veetaset alandada maksimaalselt 10 m (vt. peatükk 6.1).
Hüdrogeoloogiliste arvutuste lähteandmed:
- veejuhtivuse koefitsient Km = 76 m2/ööp (peatükk 6.1);
- tasemejuhtivuse koefitsient a = 3 800 m2/ööp [arvutatud valemi järgi 𝑎 = , kus
lõheliste kivimite puhul veeandluse koefitsient µ = 0,02 (Põhjaveekomisjon,
2004)];
- veetaseme alandus S = 10,0 m.
Veejuurdevoolu Q arvutamisel on kasutatud ebastabiilse liikumise valemit 1:
4𝜋 × 𝐾 × 𝑆
𝑄= (1)
6,12 × 𝑎 × 𝑡
𝑙𝑛
𝑟
kus t – pumpamise aeg aastas päevades (365 päeva)
r – karjääri tinglik raadius.
Tulevases karjääris on mõttekas kaevandada kaheastmeliselt ehk alguses väljata
madalamargiline ehituslubjakivi plokis 1 aT ja siis väljata kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki
2 aT varu. Ploki 2 aT varu on võimalik väljata ka ilma veetaset alandamata. Seega esimeses
etapis on vaja alandada veetaset ploki 1 aT lamamist 0,5 m sügavamale 47,5 – 42,4 – 0,5 =
4,6 m võrra. Perspektiivse karjääri pindala on 7,07 ha.
Karjääri vee juurdevool perspektiivsesse karjääri veetaseme langetamisega ploki 1 lamamini
põhjavee arvel valemi 1 järgi on:
4𝜋 × 𝐾 × 𝑆 4 × 3,14 × 76,0 × 4,6
𝑄= = = 740 𝑚 /öö𝑝
6.12 × 𝑎 × 𝑡 6.12 × 3800 × 365
𝑙𝑛 𝑙𝑛
𝑟 150
kus
19
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
𝐹 70700
𝑟= = = 150 𝑚 (2)
𝜋 3,14
kus F – läbitöötatud ala pindala (F = 7,07 ha)
Karjääri vee juurdevool perspektiivsesse karjääri veetaseme langetamisega ploki 2 lamamini
põhjavee arvel valemi 1 järgi on:
4𝜋 × 𝐾 × 𝑆 4 × 3,14 × 76,0 × 10,0
𝑄= = = 1609 𝑚 /öö𝑝
6.12 × 𝑎 × 𝑡 6.12 × 3800 × 365
𝑙𝑛 𝑙𝑛
𝑟 150
Täiendavalt suureneb vee juurdevool sademete ja lume sulamisperioodil talviste sademete
arvel. Selle hindamisel on kasutatud Jõhvi ilmajaama pikaajalise kuu keskmiste sademete
andmeid (tabel 6.3).
Tabel 6.3 Sademete hulk Jõhvi ilmajaama andmetel
Kuud Kokku
aastas,
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
mm
Pikaajaline
keskmine, 45 34 36 34 50 84 77 93 67 84 64 49 717
mm
Sademetevee juurdevoolu karjääri arvutati järgmise valemi 3 järgi (Abramov jt, 1976):
Wd = 1000×Hd×α×F (3)
kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimite jaoks α = 0,85
Hd – keskmine sademete hulk ööpäevas; Hd = 717 mm / 365 ööp =1,96 mm/ööp
F – perspektiivse karjääri lõplik pindala (km2); arvutuses on võetud pindala 7,07 ha ehk
0,0707 km2.
Seega:
Wd = 1000×1,96×0,85×0,0707= 118 m3/ööp.
Sulavee juurdevool lumesulamise arvel arvutati järgmise valemi 4 järgi (Abramov jt, 1976):
𝛼×𝛽×ℎ ×𝐹
𝑊𝑡 = (4)
𝑡
kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristuse taset (tavaliselt β = 0,5)
hlumi – aastane lumehulk; hlumi = 0,164 m (arvestades XII, I, II, III kalendrikuud)
F – perspektiivse karjääri pindala, m2
tsulavesi – intensiivse lumesulamise aeg tundides. On võetud 10 päeva ehk 240 tundi
20
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Seega:
0,85 × 0,5 × 0,164 × 70700
𝑊𝑡 = = 20,5 𝑚 / 𝑡 𝑒ℎ𝑘 492 𝑚 /öö𝑝
240
Koondatult vee juurdevool tulevasse karjääri on antud järgmises tabelis 6.4.
Tabel 6.4 Vee juurdevool perspektiivsesse karjääri
Vee juurdevool ploki 1 aT lamamini Vee juurdevool ploki 2 aT lamamini
kaevandamisel, m3/ööp kaevandamisel, m3/ööp
Mõjutav põhjavee
põhjavee ja lume lume
veekiht põhjavee põhjavee ja
sademete sulamisel sulamisel
arvel arvel sademete
arvel perioodil perioodil)
arvel
Ordoviitsiumi 740 858 1 350 1 609 1 727 2 219
6.3 Alanduslehtri ulatus ja mõju
Veevarustust mõjutava depressiooni (alanduslehtri) ulatust arvutatakse järgmise valemi 5 järgi:
𝑅 = 2 × 𝑆 √𝑘 × 𝐻 (5)
kus S – veetaseme alandus, 10 m
k – filtratsioonikoefitsient, 7,6 m/ööp
H – mõjutatava Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keskmine paksus 40 m (Marandi
jt, 2019)
Seega alanduslehtri ulatus karjääri piirist on:
𝑅 = 2 × 10 7,6 × 40 = 349 𝑚
Alanduslehtri ulatus, kui ploki 2 varu kaevandatakse vee alt:
𝑅 = 2 × 4,6 7,6 × 40 = 160 𝑚
Tulevase karjääri alanduslehtri ulatus on 349 m mäeeraldise piirist, kui kogu varu
kaevandamiseks alandatakse veetaset. Kui veetaset alandatakse ainult ploki 1 varu
väljamiseks, siis alanduslehtri ulatus perspektiivse mäeeraldise piiris on 160 m.
Depressioonilehtri mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Seega ümbruskonna
majapidamiste kaevude veetasemele ei tohiks arvutuste põhjal mõju olla.
6.4 Kaevandamise mõju pinna- ja põhjaveele
Kuna enamus (97%) kasulikust kihist jääb põhjaveetasemest allapoole, siis on vajalik
põhjaveetaseme alandamine, mis tingib depressioonilehtri tekkimise. Eelnevas peatükis toodud
arvutuse põhjal on alanduslehtri ulatus kuni 349 m tulevase karjääri piirist. Alandus on suurem
karjääri läheduses ning veetaseme alandus väheneb karjäärist kaugenedes. Kuna alanduslehter
21
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
ei mõju lähimale majapidamisele, mis jääb 740 m kaugusele kirdesse, siis puudub mõju ka
majapidamise kaevule. Peale varu ammendumist veetaseme alandamine lõpetatakse ning
alanduslehter kaob ja põhjaveetase taastub. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke
aineid, siis ei ole mõju ka majapidamistes kasutatava vee kvaliteedile.
On võimalus, et kaevandamise käigus ei alandata põhjaveetaset mäeeraldise lamamini, vaid
kaevandatakse osaliselt vee alt. Kõrgemargilise ehituslubjakivi ploki keskmine paksus on
4,2 m, mida on vajadusel võimalik ilma veetaset alandamata kaevandada, sel juhul väheneb
väljapumbatava vee kogus ja alanduslehtri ulatus. Täpsem kaevandamise tehnoloogia
määratakse kaevandamisprojektis.
Karbonaatkivimi kaevandamisel tekib heljumit, seega tuleb vesi esmalt juhtida settetiiki, kus
heljum setitakse välja ning puhas vesi juhitakse äravoolukraavi kaudu Mägara ojja. Osa
heljumist ilmub tänu kivimis esinevatele lõhedele siis põhjavette, kuid see sadestub karjääri
läheduses.
Kaevandamisel tuleb jälgida, et mäetööde masinatest ei satuks kütte- ja määrdeõli pinna- ega
põhjavette. Juhul kui tekib avariiolukord, tuleb koheselt keskkonnareostus likvideerida.
22
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Tulevase karjääri kaevandamise mäenduslikud tingimused on hüdrogeoloogiliselt keerulised,
kuna põhjaveetase on kõrge, 97% kasulikust kihis jääb allapoole põhjaveetaset. Katendi
paksuse osas on tingimused soodsad, kuna katendi paksus on väike, samuti on küllaltki soodne
olemasolev infrastruktuur. Tulevane karjäär külgneb avalikus kasutuses oleva Asunduse teega
(tee nr 8020001). Asunduse tee on ühenduses Jõhvi-Uikala kõrvalmaanteega (tee nr 13136),
mis jääv vaadeldavast alast 1,5 km kaugusele läänesuunda.
Katendi paksus Uikala uuringuruumi alal on väike, varieerudes vahemikus 0,7 - 1,5 m
(keskmine 0,9 m), sh kasvukiht 0,3 - 0,5 m (keskmine 0,4 m). Kasuliku kihi paksus
puuraukude andmetel on 7,1 - 10,0 m (keskmine 8,7 m). Kasuliku kihi lamam jääb abs
kõrgustele 38,2 - 40,6 m.
Tulevane karjääriala on osalisel kaetud segametsaga. Seega tuleb esmalt mets raadata ning
kännud eemaldada. Peale metsa ja kändude eemaldamist järgneb katendi eemaldamine. Katend
lükatakse valli valitud alale, kasvukiht ladustatakse eraldi. Kogu kasulik kiht jääb allapoole
põhjaveetaset, seega korrastatakse karjääriala veekoguks ning kogu ladustatud mulda ja
moreeni ei kasutata karjääriala korrastamiseks – korrastamiseks mittevajalik moreenpinnas
realiseeritakse vastava loa alusel. Mulda ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades ning
korrastamiseks mittevajalik muld turustatakse.
Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Peale lõhkamist laetakse
kaevis ekskavaatoriga või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis
purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Mäetöid tehakse vastavalt
kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia määratakse kaevandamisprojektis.
Kaevandamist raskendab kõrge põhjaveetase, kuna 97% kasulikust kihist lasub allpool
põhjaveetaset, seega tuleb veetaset alandada vajaliku kõrguseni. Veetaseme alandamiseks tuleb
esmalt vesi juhtida settetiiki, kus peale settimist juhitakse vesi kraavide kaudu ~530 m
kaugusele lõunasuunda jäävasse Mägara ojja. Veetaset ei pea alandama allapoole mäeeraldise
põhja, võimalik on põhjaveetaseme osaline alandamine ehk osa lubjakivist väljatakse vee alt.
Peale kaevandamise lõppu taastub põhjaveetaset karjäärialal ning see jääb abs kõrgusele
47,5 m.
Kaevandatud ala korrastatakse vastavalt Keskkonnaameti esitatud tingimustele, korrastamiseks
koostatakse eraldi projekt. Kuna enamus kasulikust kihist asub allpool põhjaveetaset, siis
korrastatakse karjääriala veekoguks.
23
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
8. GEOLOOGILISE UURINGU KESKKONNAMÕJU HINNANG
Uikala uuringuruumis ei kaasnenud geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset
mõju. Geoloogiliste uuringute välitööde esimene etapp tehti puuragregaadiga URB2-2a, mis
oli monteeritud autole ZIL-131, puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil. Puurimisel
kasutati suruõhukompressorit. Välitööde teine ja kolmas etapp tehti roomikutel puurmasinaga
Sedidrill 200RPv Combi ning puurimislahuseks kasutati vett. Geoloogilise uuringu teostamisel
järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude rajamiseks kasutati korras
tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda
reostavaid materjale. Puuraugud likvideeriti peale puursüdamiku võtmist ja veetaseme
mõõtmist ning katsepumpamisi. Puuraukudest eemaldati manteltorud, puuraukude vettandev osa
likvideeriti killustiku sõelmetega ja veepealne osa kaljuses kivimis betoneeriti (Pa-1 ja Pa-2) või
täideti saviga (Pa-3 – Pa-7). Katendi osas täideti puurauk killustiku sõelmetega, kasvukihi osa
mullaga. Puuraukudesse torusid ei jäetud. Puuraukude likvideerimise kohta on koostatud
vastavasisuline akt (lisa 10). Keskkonnaamet väljastas Uikala uuringuruumi alale rajatud
puuraukude korrastamise kohta 07.12.2020. a heakskiitmise korralduse nr DM-112438-2 (lisa
11).
Kuna uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid
ega muid kaitstavaid loodusobjekte või nende piiranguvööndeid, siis uuringutega nendele mõju
ei kaasnenud. Uikala uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt maaparandussüsteemiga
ASUNDUSE (väline tunnus: 106780010050). Puurauke ei rajatud kraavipervedele, kõik
kraavide ületused korrastati ning maaparandussüsteemi ei kahjustatud. Müra, mida puurmasin
puuraukude rajamisel tekitas oli lühiajaline ega tekitanud keskkonnaohtu ega riski.
24
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
9. KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda.
Karbonaatkivimite kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra,
tolm, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked ning mõju pinna- ja põhjaveele.
Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed,
purustussõlmed ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on
üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.
Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris
plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille konveierid on kaetud ning
tolmu praktiliselt ei teki.
Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning
püsivat mõju keskkonnale ei oma. Lööklaine mõju kõrvaldamiseks ning vähendamiseks
kasutatakse sobiva pikkusega topist. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kes
arvestab mäeeraldise geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega
ning tagab lõhketööde turvalisuse.
Kaevandamisega kaasneb alati müra, mida tekitavad nii mäetööde masinad (ekskavaator,
buldooser, laadur, kallurauto, puurmasin, purutus- ja sorteerimissõlm ning lõhketööd) kui
maavara transpordiks kasutatavad masinad. Müra suhtes tundlikum objekt jääb tulevasest
mäeeraldisest 740 m kaugusele kirdesse. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala
ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkkevalle.
Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis
on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Kuid ikkagi on oht, et mäetööde masinate tehnilisel
avariil satub nafta- ja õliprodukte pinnasele või karjäärivette, siis on kaevandaja kohustatud
viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima.
Tulevases karjääris kaevandatakse veealust varu, seega tuleb osaliselt veetaset alandada,
millega kaasneb ka alanduslehtri tekkimine, peale kaevandamise lõppu veetase taastub ning
samuti kaob ka tekitatud alanduslehter. Eriti hoolikas tuleb olla, et kaevandamisel ei rikutaks
põhjaveekvaliteeti ning karjäärist väljapumbatav vesi lastakse korralikult enne Mägara ojja
juhtimist settida.
Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on
aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse
korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik.
Karjääri korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes kaevandamise tagajärjel
tekkivatele nõlvadele ohutud kalded. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt
korrastamisprojektile, korrastamistingimused annab välja Keskkonnaamet. Tulevases karjääris
kaevandatakse veealust maavaravaru seega ammendatud karjääriala korrastatakse veekoguks.
25
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
10. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on Uikala uuringuruumi topograafiline plaan seisuga 16.11.2020. a
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/3202) ja 2020. a geoloogiliste välitööde käigus rajatud
puuraukude andmed, laboratoorsed määrangud ning puursüdamike geoloogilised kirjeldused
(lisa 7). Samuti on varu arvutuse aluseks topograafilise mõõdistamise andmetel koostatud
maapinna 3D mudel.
Katendi, madalamargilise ehituslubjakivi ning kõrgemargilise ehituslubjakivi maht on varu
arvutuse plokkide piires arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i
triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Maapinna, katendi lamami, madalamargilise
ehituslubjakivi lamami ja kõrgemargilise ehituslubjakivi lamami loomisel kasutati 2020. a
topomõõdistuse ja 2020. a välitööde andmeid.
Varu arvutus on tehtud Uikala uuringuruumi piires kahes plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT)
kogupindalal 7,07 ha. Maavaravaru lasub 97% ulatuses allpool põhjaveetaset. Pindalaliselt on
varu arvutuse plokid kontuuritud uuringuruumide piiriga. Varu plokkide piiripunktide
koordinaadid ja pindalad on toodud joonisel 10.1. Varu arvutuse tulemused arvutiprogrammi
alusel on toodud lisas 9.
Plokk 1 aT (pindala 7,07 ha)
Varu arvutuse plokk 1 aT kattub täielikult uuringuruumiga, ploki pindala on 7,07 ha. Ploki
kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on varu arvutuse
plokk kontuuritud katendi lamamiga ja madalamargilise ehituslubjakivi lamamiga. Sügavuti
jätkub kõrgemargilise ehituslubjakivi plokk 2 aT. Kasuliku kihi ning katendi paksuse
arvutamisel kasutatakse seitsme puuraugu (Pa-1 - Pa-7) andmeid (tabel 10.1). Kasuliku kihi
paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus 3,7 - 5,5 m (keskmine
4,4 m). Katendi moodustavad kasvukiht ja saviliivmoreen, katendi paksus puuraukude
andmetel varieerub vahemikus 0,7 - 1,5 m (keskmine 0,9 m), sh kasvukihi paksus 0,3 - 0,5 m
(keskmine 0,4 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis katendi ja kasuliku kihi
paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 1 aT materjal madalamargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Plokk 1 aT (pindala 7,07 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 301 tuh m³. Katendi maht
on 71 tuh m³, millest kasvukihi maht on 0,4 m*7,07 ha = 28 tuh m3.
Keskmine katendi paksus arvutiprogrammi järgi on 71 tuh m3 / 7,07 ha = 1,0 m.
Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on
301 tuh m3 / 7,07 ha = 4,3 m.
26
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
Tabel 10.1. Katendi ja kasuliku kihi paksus puuraukudes
Suudme Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Lamami
Pa
abs sh
nr kokku kokku sh plokk sh plokk abs
kõrgus, m kasvukiht 1 aT 2 aT kõrgus, m
Pa-1 49,35 1,0 0,3 10,0 5,5 4,5 38,35
Pa-2 49,04 0,8 0,4 10,0 5,0 5,0 38,24
Pa-3 48,66 0,7 0,3 8,7 4,3 4,4 39,26
Pa-4 48,56 0,8 0,4 8,7 4,2 4,5 39,06
Pa-5 48,11 1,5 0,4 8,4 4,2 4,2 38,21
Pa-6 48,52 0,8 0,45 7,1 3,7 3,4 40,62
Pa-7 48,62 0,8 0,4 7,8 3,9 3,9 40,02
Keskmine 0,9 0,4 8,7 4,4 4,3 39,1
Katendi ja kasuliku kihi keskmine paksus kaevandite andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud
arvutuste järgi erineb vähesel määral kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid maapinna,
katendi ja kasuliku kihi paksuste muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides.
Tõenäolisemaks tuleb lugeda katendi ja kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud
arvutiprogrammi järgi.
Plokk 2 aT (pindala 7,07 ha)
Varu arvutuse plokk 2 aT kattub täielikult uuringuruumi pindalaga, ploki pindala on 7,07 ha.
Ploki kontuur piirneb pindalaliselt uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes varu arvutuse
plokk kontuuritud plokk 1 aT lamamiga ja kasuliku kihi ehk Väo kihistu lamamiga. Kasuliku
kihi paksuse arvutamisel kasutatakse seitsme puuraugu (Pa-1 – Pa-7) andmeid (tabel 10.1).
Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis varieerub puuraukude andmetel vahemikus
3,4 - 5,0 m (keskmine 4,3 m). Tabelis 10.1 on toodud varu arvutuse plokis kasuliku kihi
paksused puuraukudes. Kvaliteedi poolest vastab ploki 2 aT materjal kõrgemargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Plokk 2 aT (pindala 7,07 ha) maavara maht arvutiprogrammi järgi on 299 tuh m³.
Keskmine kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokis arvutiprogrammi järgi on
299 tuh m3 / 7,07 ha = 4,2 m.
Kasuliku kihi keskmine paksus kaevandite andmetel (tabel 10.1) ning eelpool toodud arvutuse
järgi erineb 0,1 m võrra kuna arvutiprogramm arvestab rohkemaid kasuliku kihi paksuse ja
lamami muutusi, mis ei kajastu puuraukudega avatud intervallides. Tõenäolisemaks tuleb
lugeda kasuliku kihi keskmist paksust, mis on saadud arvutiprogrammi järgi.
27
Joonis 10.1
N Varu plokkide paiknemise plaan
M 1:4 000
W E
S
7
6
6 591 400
695 200
5
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
2 4
8
3
1
Plokk 1 aT ja plokk 2 aT piiripunktide
koordinaadid ja pindala
Nr X Y
1 6 591 225,70 695 188,79
2 6 591 275,02 695 392,86
3 6 591 236,46 695 423,81
9
4 6 591 284,29 695 601,56
5 6 591 361,58 695 579,88
6 6 591 432,75 695 623,08
7 6 591 465,19 695 756,14
8 6 591 279,66 695 807,12
9 6 591 122,10 695 216,60
6 591 000
Pindala 7,07 ha
695 600
Plokk 1 aT
Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number
1
Uuringuruumi piir
Maht:
- katendi maht on 71 tuh m‡;
- ploki 1 aT maavara maht on 301 tuh m‡;
- ploki 2 aT maavara maht on 299 tuh m‡.
28
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
11. KOKKUVÕTE
Käesoleva geoloogiliste uuringute eesmärgiks oli välja selgitada Uikala uuringuruumis
pindalaga 7,07 ha maavara levik, selle kvaliteet ja maht ning sobivus kaevandamiseks. Selleks
rajati uuringuruumide teenindusalale puuraugud (Pa-1 - Pa-7), milledest võeti puursüdamik
geoloogiliseks kirjeldamiseks ning puursüdamikust võetud proovidest määrati killustiku
purunemiskindlus LA katsel ja külmakindlus püktomeetris, samuti määrati kivimi veeimavus
ja terade tihedus. Uuringute käigus mõõdeti veetase, tehti hüdrogeoloogilised
katsepumpamised ning mõõdistati teenindusala ning koostati topogeodeetiline alusplaan ning
pinnamudelid varu arvutuseks. Käesolev aruanne on koostatud vastavalt 17.12.2018. a vastu
võetud Keskkonnaministri määrusele nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi
ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”.
Geoloogilise uuringu tulemusena moodustatakse kaks aktiivse tarbevaru plokki pindalal
7,07 ha. Maavaravarust 97% lasub allpool põhjaveetaset. Plokkide moodustamisel lähtuti
maavara kvaliteedist. Katendi moodustavad kasvukiht, milleks on muld ja saviliivmoreen.
Kasulik kiht on esindatud Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu ja Lasnamäe lademe Väo kihistu
lubjakiviga. Kasuliku kihi paksus on vahemikus 7,1 - 10,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb abs
kõrgustele 38,2 - 40,6 m. Ploki 1 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised:
killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA35 ja killustiku külmakindluse
kategooria on F2. Seega plokis 1 aT leviv lubjakivi vastab madalamargilise ehituslubjakivi
nõuetele. Plokis 1 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 3,7 - 5,5 m, keskmiselt 4,3 m.
Ploki 1 aT lamamis asuva ploki 2 aT põhilised kaalutud keskmised näitajad on järgmised:
killustiku purunemiskindluse kategooria LA katsel on LA30 ja killustiku külmakindluse
kategooria on F2. Plokis 2 aT leviv lubjakivi vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.
Plokis 2 leviva kasuliku kihi paksus on vahemikus 3,4 - 5,0 m, keskmiselt 4,2 m.
Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse kinnitamiseks
seisuga 01.02.2021 järgnev varu:
- plokk 1 (pindala 7,07 ha) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru
301 tuh m3;
- plokk 2 (pindala 7,07 ha) kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru
299 tuh m3.
Soovitame vastavalt käesolevas aruandes toodule viia sisse muudatused keskkonnaregistrisse.
29
Ida-Viru maakonna Uikala uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.02.2021)
12. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Абрамов, C. K., Газизов, M. C., Костенко, В. И., 1976. Защита карьеров от воды.
2. Keskkonnatehnika 3/2011. Vaadatud 29.01.2021
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2011/Reinsalu_kaevud.pdf
3. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara
geoloogilise uuringu kord ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ”.
4. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.
Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
5. Maa-ameti geoportaal. Vaadatud 03.02.2021
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html.
6. Maapõueseadus. 2016. Vaadatud 29.01.2021 https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS.
7. Palo, M., Petersell, L., Moltshanova, A., Smagin, N., 1961. Aruanne fosforiitide
geoloogiliste geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957.-1960.a klindieelses vööndis
Tallinna ja Narva vahel. Geoloogia- ja Maapõuevarade Kaitse Valitsuse 2. Komplektne
Ekspeditsioon ja Tallinna Polütehniline Instituut. Kohtla-Järve. EGF 1570
8. Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn
9. Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 03.02.2021
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed.
10. Tamm, I., Metsur, M., 2017. Põhjaveevarude hindamise juhend. AS Maves, Tallinn.
30
Lisa 1
GEOLOOGILISE UURINGU LUBA
Keskkonnaamet L.MU/333810
1.1. Nimi EMG Arendus OÜ
1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress Vana-Narva mnt
1. Loa omaja 14212964 11b, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, 74604 Harju maakond
2.1. Maardla nimetus
2. Maardla 2.2. Maardlaosa nimetus
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number
3.1. Nimetus Uikala uuringuruum
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht:
veekogu (piiriveekogu, majandusvöönd, territoriaal- või sisemeri) või
3. Uuringuruum maismaa (maakond, vald) Ida-Viru maakond, Toila vald
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 7,07
3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad
Ehituslubjakivi, ehitus, teedeehitus ja -hoole
4.1. Ettevõtja nimi EMG Arendus OÜ
4. Uuringu 4.2. Äriregistri kood 4.3. Aadress Vana-Narva mnt 11b,
teostaja 14212964 Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604
Harju maakond
5.1. Maavara uuringu eesmärk:
tarbevaru uuring [X]
reservvaru uuring [ ]
täiendav uuring [ ]
5.2. Uurimissügavus, m kuni 20
5.3. Puuraukude arv kuni 10
5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni -
5. Uuringu iseloom 5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd
ja maht veetasemete mõõtmised ja vajadusel muud katsetööd
5.6. Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km -
gravimeetria, km -
5.7. Muud sihtotstarbelised tööd
laboratoorsed katsetused, topogeodeetiline mõõdistamine
5.8. Ajutiste ehitiste loetelu -
5.9. Loa kehtivus
alates 24.10.2019 kuni 23.10.2021
6. Täiendavad 6.1. Keelatud on sõita läbi kuivenduskraavide.
tingimused 6.2. Puurimisel tekkivat hiiba ei või suunata otse kuivenduskraavi.
31
6.3. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada
Põllumajandusameti Ida regiooni Jõhvi esindust e-posti aadressil
[email protected] või telefonil 554 4054.
6.4. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa
Majandamise Keskuse Ida-Viru metsaülemat välitööde
läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette.
6.5. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest
teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu
tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või
raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
7. Loa andmise ja Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti 24.10.2019
muutmise otsused korraldusega nr 1-3/19/2115
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Kuupäev: 24.10.2019
2 (2) 32
33
Lisa 2
EMG ARENDUS OÜ
Harju maakond
Kuusalu vald
Kiiu alevik
Vana-Narva mnt 11b
74604 Teie: 12.01.2021 nr
[email protected] Meie: 18.02.2021 nr 6.2-2/9057
Maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja
hilisema kaevandamise kooskõlastamine
Austatud pr Liina Ordlik
Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) kooskõlastamise taotluse maavara aktiivse
tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamiseks Uikala geoloogilises uuringuruumis.
Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole kavandatava tegevuse osas vastuväiteid ning kooskõlastab
aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala geoloogilises uuringuruumis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
RAIGO KULDMAA
Peaspetsialist
554 4054,
[email protected]
34
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
35
Lisa 3
Puuraukude kataloog
Suudme Puuraugu Katendi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m Lamami Veetaseme Proovimise Puuraugu
Jrk Kaevandi Koordinaadid Läbitud lubjakivi paksus, m Veetaseme Proovitud
abs sügavus, sh sh madala- sh kõrge- abs abs kõrgus, intervall, Proovi nr rajamise
nr nr kokku sügavus, m pikkus, m
X Y kõrgus, m m kasvukiht kokku O₂kr O₂vä O₂kn O₂lb margiline margiline kõrgus, m m m kuupäev
1 Pa-1 6591221.30 695191.57 49.35 14.4 1.0 0.3 13.4 0.7 9.3 2.9 0.5 5.5 4.5 38.35 1.3 48.05 1,0 - 11,0 10.0 1-4K; 1-1, 1-2 11.06.2020
2 Pa-2 6591123.91 695217.35 49.04 12.3 0.8 0.4 11.5 0.5 9.5 1.5 - 5.0 5.0 38.24 1.0 48.04 0,8 - 10,8 10.0 5-8K; 2-1, 2-2 12.06.2020
3 Pa-3 6591264.61 695393.64 48.66 10.1 0.7 0.3 9.4 0.5 8.2 0.7 - 4.3 4.4 39.26 0.9 47.76 0,7 - 9,4 8.7 3-1, 3-2 23.11.2020
4 Pa-4 6591205.47 695514.82 48.56 10.4 0.8 0.4 9.6 0.4 8.3 0.9 - 4.2 4.5 39.06 1.4 47.16 0,8 - 9,5 8.7 4-1, 4-2 20-21.10.2020
5 Pa-4a 6591208.36 695527.71 48.58 10.0 - - - - - - - - - 1.1 47.48 - - - 22.10.2020
6 Pa-5 6591277.61 695795.13 48.11 11.5 1.5 0.4 10.3 - 8.7 1.6 - 4.2 4.2 38.21 1.6 46.51 1,5 - 9,9 8.4 5-1, 5-2 19-20.11.2020
7 Pa-6 6591417.65 695630.79 48.52 8.55 0.8 0.45 7.8 - 7.1 0.65 - 3.7 3.4 40.62 1.0 47.52 0,8 - 7,9 7.1 6-1, 6-2 17.11.2020
8 Pa-7 6591447.47 695740.25 48.62 9.8 0.8 0.4 9.0 - 7.8 1.2 - 3.9 3.9 40.02 1.0 47.62 0,8 - 8,6 7.8 7-1, 7-2 18.11.2020
Puuraukude näitajad
Minimaalne 8.6 0.7 0.3 7.8 0.4 7.1 0.7 0.5 3.7 3.4 38.21 0.9 46.51 7.1
Maksimaalne 14.4 1.5 0.5 13.4 0.7 9.5 2.9 0.5 5.5 5.0 40.62 1.6 48.05 10.0
Keskmine 10.9 0.9 0.4 10.1 0.5 8.4 1.4 0.5 4.4 4.3 39.11 1.2 47.5 8.7
36
Lisa 4
KATSEPROTOKOLL
NR 3829/20
21.09.2020 nr 7-6.4/4198
Lk 1/3
Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik
Töö ülesanne: Proovi katse tamine
Tellija poolt esitatud proovide andmed:
Objekt Uikala uuringuruum
Võtmise koht Vt tellijapoolne tähistus
Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja
11.06.2020-12.06.2020, 14.09.2020 11:35,
Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ
Tellija poolne tähistus Labori reg nr
Karbonaatkivim, proovi nr 1-1, PA-1, intervall
5369
1,0-6,5 m, lubjakivi
Karbonaatkivim, proovi nr 1-2, PA-1, intervall
5370
6,5-11,0 m, lubjakivi
Karbonaatkivim, proovi nr 2-1, PA-2, intervall
5371
0,8-5,8 m, lubjakivi
Karbonaatkivim, proovi nr 2-2, PA-2, intervall
5372
5,8-10,8 m, lubjakivi
Katsetamine ja
tulemused
1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 5369
Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m
Katsetamise kuupäev: 21.09.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 32
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
2. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 5369
Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m
Katsetamise kuupäev: 18.09.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,5
Veeimavus, WA24 (%) 2,6
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,58
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,65
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta.
Vastutav teostaja
Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete
õigsuse ja proovi kvaliteedi eest.
Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt
allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed.
TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 37
Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1
11216 Tallinn, Eesti
[email protected] 71011 Viljandi, Eesti
Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365
Katseprotokolli nr 3829/20 lk 2/3
3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 5370
Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m
Katsetamise kuupäev: 21.09.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 30
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
4. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 5370
Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m
Katsetamise kuupäev: 18.09.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,5
Veeimavus, WA24 (%) 2,0
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,63
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 5371
Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m
Katsetamise kuupäev: 21.09.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 36
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
6. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 5371
Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m
Katsetamise kuupäev: 18.09.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,5
Veeimavus, WA24 (%) 2,7
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,58
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,65
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 5372
Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m
Katsetamise kuupäev: 21.09.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 29
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
38
Katseprotokolli nr 3829/20 lk 3/3
8. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 5372
Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m
Katsetamise kuupäev: 18.09.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,2
Veeimavus, WA24 (%) 2,1
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,62
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
39
40
KATSEPROTOKOLL
NR 4240/20
08.10.2020 nr 7-6.4/4636
Lk 1/2
Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik
Töö ülesanne: Proovi katse tamine
Tellija poolt esitatud proovide andmed:
Objekt Uikala uuringuruum
Võtmise koht Vt tellijapoolne tähistus
Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja
11.06.2020 -12.06.2020, 14.09.2020 11:35,
Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ
Tellija poolne tähistus Labori reg nr
Karbonaatkivim, proovi nr 1-1, PA-1, intervall
5369
1,0-6,5 m
Karbonaatkivim, proovi nr 1-2, PA-1, intervall
5370
6,5-11,0 m
Karbonaatkivim, proovi nr 2-1, PA-2, intervall
5371
0,8-5,8 m
Karbonaatkivim, proovi nr 2-2, PA-2, intervall
5372
5,8-10,8 m
Katsetamine ja
tulemused
1. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 5369
Võtmise koht: PA-1, intervall 1,0-6,5 m
Katsetamise kuupäev: 06.10.20
Külmakindlus, F (%) 1,6
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 5370
Võtmise koht: PA-1, intervall 6,5-11,0 m
Katsetamise kuupäev: 06.10.20
Külmakindlus, F (%) 1,2
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta.
Vastutav teostaja
Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete
õigsuse ja proovi kvaliteedi eest.
Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt
allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed.
TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 41
Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1
11216 Tallinn, Eesti
[email protected] 71011 Viljandi, Eesti
Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365
Katseprotokolli nr 4240/20 lk 2/2
3. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 5371
Võtmise koht: PA-2, intervall 0,8-5,8 m
Katsetamise kuupäev: 06.10.20
Külmakindlus, F (%) 2,0
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 5372
Võtmise koht: PA-2, intervall 5,8-10,8 m
Katsetamise kuupäev: 06.10.20
Külmakindlus, F (%) 1,1
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
42
43
KATSEPROTOKOLL
NR 7/21
04.01.2021 nr 7-6.4/5856
Lk 1/5
Tellija: EMG Karjäärid OÜ – Liina Ordlik
Töö ülesanne: Proovi katse tamine
Tellija poolt esitatud proovide andmed:
Objekt Uikala uuringuruum
Võtmise koht Pa-3, Pa-4, Pa-5, Pa-6, Pa-7
Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja
20.10-21.10.2020, 17.11-23.11.2020 02.12.2020 16:00,
Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ Liina Ordlik, EMG Karjäärid OÜ
Tellija poolne tähistus Labori reg nr
Karbonaatkivim, proovi nr 3-1 7468
Karbonaatkivim, proovi nr 3-2 7469
Karbonaatkivim, proovi nr 4-1 7470
Karbonaatkivim, proovi nr 4-2 7471
Karbonaatkivim, proovi nr 5-1 7472
Karbonaatkivim, proovi nr 5-2 7473
Karbonaatkivim, proovi nr 6-1 7474
Karbonaatkivim, proovi nr 6-2 7475
Karbonaatkivim, proovi nr 7-1 7476
Karbonaatkivim, proovi nr 7-2 7477
Katsetamine ja
tulemused
1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7468
Võtmise koht: Pa-3; 0,7-5,0 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 32
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7468
Võtmise koht: Pa-3; 0,7-5,0 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,6
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta.
Vastutav teostaja
Amet Labori juhataja Nimi Henri Prank /allkirjastatud digitaalselt/
Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete
õigsuse ja proovi kvaliteedi eest.
Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt
allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed.
TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND 44
Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1
11216 Tallinn, Eesti
[email protected] 71011 Viljandi, Eesti
Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365
Katseprotokolli nr 7/21 lk 2/5
3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7469
Võtmise koht: Pa-3; 5,0-9,4 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 29
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7469
Võtmise koht: Pa-3; 5,0-9,4 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,3
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7470
Võtmise koht: Pa-4; 0,8-5,0 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 34
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
6. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7470
Võtmise koht: Pa-4; 0,8-5,0 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 2,2
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7471
Võtmise koht: Pa-4; 5,0-9,5 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 29
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
8. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7471
Võtmise koht: Pa-4; 5,0-9,5 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,6
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
45
Katseprotokolli nr 7/21 lk 3/5
9. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7472
Võtmise koht: Pa-5; 1,5-5,7 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 33
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
10. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7472
Võtmise koht: Pa-5; 1,5-5,7 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,4
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
11. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7473
Võtmise koht: Pa-5; 5,7-9,9 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 29
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
12. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7473
Võtmise koht: Pa-5; 5,7-9,9 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,6
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
13. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7474
Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 33
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
14. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7474
Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,5
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
46
Katseprotokolli nr 7/21 lk 4/5
15. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 7474
Võtmise koht: Pa-6; 0,8-4,5 m
Katsetamise kuupäev: 09.12.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,5
Veeimavus, WA24 (%) 2,5
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,59
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,77
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,66
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
16. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7475
Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 30
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
17. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7475
Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,2
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
18. Terade tiheduse ja veeimavuse määramine EVS-EN 1097-6
Reg nr 7475
Võtmise koht: Pa-6; 4,5-7,9 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Meetod püknomeeter
Katsefraktsioon (mm) 4/31,5
Veeimavus, WA24 (%) 2,2
Osakeste tihedus väljakuivatatud olekus, ρrd (Mg/m3) 2,62
Osakeste näivtihedus, ρa (Mg/m3) 2,78
Osakeste tihedus küllastatud pindkuivas olekus, ρssd (Mg/m3) 2,68
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
19. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7476
Võtmise koht: Pa-7; 0,8-4,7 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 32
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
47
Katseprotokolli nr 7/21 lk 5/5
20. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7476
Võtmise koht: Pa-7; 0,8-4,7 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,7
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
21. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14
Reg nr 7477
Võtmise koht: Pa-7; 4,7-8,6 m
Katsetamise kuupäev: 10.12.20
Katsefraktsioon 10/14
Los Angelese tulemus, LA 29
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
22. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1
Reg nr 7477
Võtmise koht: Pa-7; 4,7-8,6 m
Katsetamise kuupäev: 29.12.20
Külmakindlus, F (%) 1,8
Katsefraktsioon (mm) 8/16
Proovi eelnev purustamine laboratoorses lõugpurustis jah
48
49
Lisa 5
CANCELS AND REPLACES*
Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 1/3
Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021
Sample arrived 14.09.2020
Our reference: EUAA55-00002162
Client Code: EP0000079
EMG Karjäärid OÜ Technical contact for your Veronika Tammekivi
orders
Liina Ordlik
Vana-Narva mnt 11b
74604 Kiiu alevik
ESTONIA
Email:
[email protected]
(*this report cancels and replaces the previous one, numbered AR-20-EP-006863-01/337-2020-00006858 dated 10/12/2020 which must be
destroyed)
Sample number 337-2020-00006858 337-2020-00006859 337-2020-00006860 337-2020-00006861 337-2020-00006862
Client sample code 1K 2K 3K 4K 5K
Sample reference Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-1, sügavus Pa-2, sügavus
1,1-1,7 m 1,7-5,3 m 5,3-8,8 m 8,8-11,0 m 0,8-1,3 m
Sample description Limestone Limestone Limestone Limestone Limestone
Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00
Physico-chemical test
Moisture FR2CN % (w/w) 0,4 0.5 0.3 0.4 0.6
Heavy metals as oxide
Calcium as Calciumoxid FR1G4 % (w/w) 44 45 45 44 44
dm
Magnesium as MgO FR1G1 % (w/w) 6.2 4.0 2.8 5.0 3.0
dm
HCl insoluble residue FR666 Ma.-% DS 10.5 11.3 9.2 6.3 13.2
Sample number 337-2020-00006863 337-2020-00006864 337-2020-00006865
Client sample code 6K 7K 8K
Sample reference Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus
0,8-5,0 m 5,0-7,4 m 7,4-10,8 m
Sample description Limestone Limestone Limestone
Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00
Physico-chemical test
Moisture FR2CN % (w/w) 0.8 0.5 0.2
Heavy metals as oxide
Calcium as Calciumoxid FR1G4 % (w/w) 40 43 44
dm
Magnesium as MgO FR1G1 % (w/w) 6.8 4.7 6.2
dm
Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983
10412 Tallinn
[email protected] VAT number: EE101823296
ESTONIA www.eurofins.ee 50
CANCELS AND REPLACES*
Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 2/3
Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021
Sample number 337-2020-00006863 337-2020-00006864 337-2020-00006865
Client sample code 6K 7K 8K
Sample reference Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus Pa-2, sügavus
0,8-5,0 m 5,0-7,4 m 7,4-10,8 m
Sample description Limestone Limestone Limestone
Sampling date and time 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00 13.09.2020.00:00
HCl insoluble residue FR666 Ma.-% DS 11.9 9.5 5.5
Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983
10412 Tallinn
[email protected] VAT number: EE101823296 51
ESTONIA www.eurofins.ee
CANCELS AND REPLACES*
Analytical Report Nr. AR-20-EP-006863-02 Page 3/3
Í%SCÃÂÂ!fsVÎ Date 02.02.2021
Method information
Testcode Parameter name Default MU Default LOQ Accredited Method Laboratory
Physico-chemical test
FR2CN Moisture 0.1 Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR
D-PL-14081-01
-00
Heavy metals as oxide
FR1G4 Calcium as Calciumoxid Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR
D-PL-14081-01
-00
FR1G1 Magnesium as MgO Yes DIN EN 12485: 2017-10 FR
D-PL-14081-01
-00
FR666 HCl insoluble residue No VGB M 701 Nr. 8.11.:2008 FR
Laboratory
FR Eurofins Umwelt Ost GmbH (Freiberg) (Not accredited)
FR Eurofins Umwelt Ost GmbH (Freiberg) DIN EN ISO/IEC 17025:2005 D-PL-14081-01-00
D-PL-14081-01-00
Method
DIN EN 12485: 2017-10
In-House method
SIGNATURE
Gerda Alekand
Müügijuht
[email protected]
Report electronically validated by
Additional information
Sampling person: Liina Ordlik
Sampling location: Uikala uuringuruum
Additional information: lubjakivi proovid puursüdamikust
Sample arrival date: 14.09.2020
Analysis was performed between sample arrival date and Analytical Report date.
EXPLANATORY NOTE
This certificate may only be copied as whole. The results apply solely to the samples received and analyzed. Conclusion and other comments are not
accredited.
Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983
10412 Tallinn
[email protected] VAT number: EE101823296
ESTONIA www.eurofins.ee 52
Lisa 6
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel
Purunemiskindlus Külmakindlus Terade tihedus, Mg/m³
Proovi Proovi Proovitud Veeimavus,
Pa nr väljakuiva- küllastatud pind- näiv-
nr intervall, m pikkus, m LA, % kategooria massikao % mark %
tatud olekus kuivas olekus tihedus
1-1 1,0 - 6,5 5.5 32 LA₃₅ 1.6 F₂ 2.6 2.58 2.65 2.77
Pa-1
1-2 6,5 - 11,0 4.5 30 LA₃₀ 1.2 F₂ 2.0 2.63 2.68 2.77
2-1 0,8 - 5,8 5.0 36 LA₄₀ 2.0 F₂ 2.7 2.58 2.65 2.77
P-2
2-2 5,8 - 10,8 5.0 29 LA₃₀ 1.1 F₂ 2.1 2.62 2.68 2.77
3-1 0,7 - 5,0 4.3 32 LA₃₅ 1.6 F₂
Pa-3
3-2 5,0 - 9,4 4.4 29 LA₃₀ 1.3 F₂
4-1 0,8 - 5,0 4.2 34 LA₃₅ 2.2 F₄
Pa-4
4-2 5,0 - 9,5 4.5 29 LA₃₀ 1.6 F₂
5-1 1,5 - 5,7 4.2 33 LA₃₅ 1.4 F₂
Pa-5
5-2 5,7 - 9,9 4.2 29 LA₃₀ 1.6 F₂
6-1 0,8 - 4,5 3.7 33 LA₃₅ 1.5 F₂ 2.5 2.59 2.66 2.77
Pa-6
6-2 4,5 - 7,9 3.4 30 LA₃₀ 1.2 F₂ 2.2 2.62 2.68 2.78
7-1 0,8 - 4,7 3.9 32 LA₃₅ 1.7 F₂
Pa-7
7-2 4,7 - 8,6 3.9 29 LA₃₀ 1.8 F₂
Uuringuruumi kaalutud
60.7 31 LA₃₅ 1.6 F₂ 2.4 2.60 2.67 2.77
keskmine
Plokk 1 aT kaalutud
30.8 33 LA₃₅ 1.7 F₂ 2.6 2.58 2.65 2.77
keskmine
Plokk 2 aT kaalutud
29.9 29 LA₃₀ 1.4 F₂ 2.1 2.62 2.68 2.77
keskmine
53
Lisa 7
Puuraukude geoloogiline kirjeldus
Uikala uuringuruum (L.MU/333810)
Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud
Geol
lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi
indeks
sügavus, m m m % Proovi nr m
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Puurauk 1 (Pa-1)
X = 6 591 221,30 Y = 695 191,57 Z = 49,35 abs m
Läbitud: 11.06.2020; sügavus: 14,4 m; veetase maapinnast: 1,3 m
IV 0,0 - 0,3 0.3 Kasvukiht, muld.
gIIIjr ₃ 0,3 - 0,6 0.3 Liivsavimoreen, beež. 0,3 - 0,6 Foto_Pa-1, K-1
gIIIjr ₃ 0,6 - 1,0 0.4 Liivsavimoreen lubjakivi lahmakatega, beež. 0,6 - 1,0 Foto_Pa-1, K-1
O₂kr 1,0 - 1,7 0.7 0.4 57.1 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 1,0 - 1,7/ 1K 1,0 - 1,7 Foto_Pa-1, K-1
valkjashall, õrnalt kollakas, keskmise- kuni paksukihiline,
pisikristalliline. Sisaldab kohati püriidi pesakesi.
1,0 - 6,5/ 1-1
O₂vä 1,7 - 11,0 9.3 8.3 89.2 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,7 - 5,2 Foto_Pa-1, K-1
dolomiidistunud, hall kuni tumehall, keskmise- kuni paksukihiline, 6,5 - 11,0/ 1-2 5,2 - 9,2 Foto_Pa-1, K-2
pisikristalne. Sisaldab rohkelt püstakuid ehk mudasööjate käike. 1,7 - 5,3/ 2K 9,2 - 11,0 Foto_Pa-1, K-3
Sisaldab merglikihte, valdavalt paksusega 1 - 3 mm. Merglikihid 5,3 - 8,8/ 3K
lainjad. Kivimis üksikuid nautiloidid. Sügavusel 5,1 m püriitsed 8,8 - 11,0/ 4K
katkestuspinnad. Sügavusel 6,5 m nautiloid. Intervallis 5,9 - 6,7 m ja 8,0
- 10,9 m subvertikaalsed lõhed. Intervalli lõpus lubiooidid. Intervalli
lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga.
O₂kn 11,0 - 13,9 2.9 2.4 82.8 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, detriitjas, 11,0 - 13,9 Foto_Pa-1, K-3
hall kuni pruunikashall, keskmisekihiline. Sisaldab rohkelt raudooide.
Lainjad mergli vahekihid paksusega kuni 0,5 cm. Sisaldab kohati
väikseid kaltsiidipesasid. Intervalli lõpus fosfaatse impregnatsiooniga
katkestuspinnad.
O₂lb 13,9 - 14,4 0.5 0.4 80.0 Ordoviitsiumi ladestu Kunda lade Loobu kihistu - lubjakivi, 13,9 - 14,4 Foto_Pa-1, K-3
rohekashall. Valdavalt lainjate õhukeste merglikiledega. Sügavusel 14,2
m katkestuspind.
Puurauk 2 (Pa-2)
X = 6 591 123,91 Y = 695 217,35 Z = 49,04 abs m
Läbitud: 12.06.2020; sügavus: 12,3 m; veetase maapinnast: 1,0 m
IV 0,0 - 0,4 0.4 Kasvukiht, muld.
gIIIjr ₃ 0,4 - 0,6 0.2 Liivsavimoreen, beež. 0,4 - 0,6 Foto_Pa-2, K-1
gIIIjr ₃ 0,6 - 0,8 0.2 Liivsavimoreen lubjakivi lahmakatega, beež. 0,6 - 0,8 Foto_Pa-2, K-1
O₂kr 0,8 - 1,3 0.5 0.4 80.0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 0,8 - 1,3/ 5K 0,8 - 1,3 Foto_Pa-2, K-1
valkjashall, kohati kollakas, keskmise, pisikristalliline, õhukeste mergli
vahekihtidega. Sisaldab kohati püriidi pesakesi.
0,8 - 5,8/ 2-1
O₂vä 1,3 - 10,8 9.5 6.5 68.4 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,3 - 5,6 Foto_Pa-2, K-1
nõrgalt dolomiidistunud, hall kuni tumehall, kohati rohekashall,
keskmise- kuni paksukihiline. Vertikaalsed mudasööjate elutegevuse 5,8 - 10,8/ 2-2 5,6 - 10,8 Foto_Pa-2, K-2
jäljed. Sisaldab merglikelmeid, mis on valdavalt lainjad, kohati hajusad, 1,3 - 5,0/ 6K
paksusega kuni 0,5 cm. Sisaldab üksikuid nautiloide. Intervallis 9,7 - 5,0 - 7,4/ 7K
10,1 m kivim kavernoosne ja dolomiidistunud (Pae kihistik). Sügavustel 7,4 - 10,8/ 8K
3,2 - 5,0 m ja 7,4 - 10,6 m subvertikaalsed lõhed. Intervallis 7,5 - 7,7 m
tühimik. Kivim purustatud intervallis 7,4 - 10,6 m. Sügavusel 10,7 m
nautiloid läbimõõduga 1,5 cm. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise
piiriga.
O₂kn 10,8 - 12,3 1.5 0.7 46.7 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 10,8 - 12,3 Foto_Pa-2, K-2
tumehall, keskmisekihiline, õhukeste mergli vahekihtidega. Sisaldab
väikseid stromatopoore. Intervalli 11,8 - 12,3 m kivim purustatud.
Puurauk 3 (Pa-3)
X = 6 591 264,61 Y = 695 393,64 Z = 48,66 abs m
Läbitud: 23.11.2020; sügavus: 10,1 m; veetase maapinnast: 0,9 m
IV 0,0 - 0,3 0,3 Kasvukiht, muld.
gIIIjr ₃ 0,3 - 0,55 0,25 Saviliivmoreen, beež.
gIIIjr ₃ 0,55 - 0,7 0,15 Lubjakivi lahamakatega saviliivmoreen. 0,55 - 0,7 Foto_Pa-3, K-1
O₂kr 0,7 - 1,2 0,5 0,5 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, 0,7 - 1,2 Foto_Pa-3, K-1
valkjashall, õrnalt kollakas, pisikristalliline, keskmisekihiline. 0,7 - 5,0/ 3-1
54
Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud
Geol
lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi
indeks
sügavus, m m m % Proovi nr m
1 2 3 4 5 6 7 8 9
O₂vä 1,2 - 9,4 8,2 8,2 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 0,7 - 5,0/ 3-1 1,2 - 4,35 Foto_Pa-3, K-1
nõrgalt dolomiidistunud, helehall kuni helehall, mikro- kuni 5,0 - 9,4/ 3-2 4,35 - 8,25 Foto_Pa-3, K-2
pisikristalne, keskmise- kuni paksukihiline, stüloliitpindadega. 8,25 - 9,4 Foto_Pa-3, K-3
Stüloliitpinnad kohati täitunud saviga. Esineb rohkelt Lasnamäe
lademele omaseid vertikaalseid mudasööjate elujälgi ehk püstakuid.
Sisaldab lainjaid õhukesi kuni 5 mm paksuseid merglikilesid. Ülemises
1,2 - 4,4 m kivim savikam ning rohkemate püstakutega. Sügavusel 2,8
m 3 mm paksune savikiht. Lubjakivi iseloomustab savikamate ja
puhtamata kihtide vaheldumine. Kihistus nautiloidide kivistisi.
Subvertikaalsed lõhed sügavustel 2,7 - 3,2 m, 3,6 - 4,2 m ja 4,7 - 5,2 m.
Alumine piir on määratud valgete lubiooidide ilmumise ja õrna fosfaatse
katkestuspinnda järgi. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga.
O₂kn 9,4 - 10,1 0,7 0,7 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,4 - 10,1 Foto_Pa-3, K-3
pruunikashall, keskmisekihiline, õhukeste lainjate mergli vahekihtidega.
Kihistu ülemises osas rohkelt nautiloide. Sisaldab rohkelt kihistule
omaseid raudooide.
Puurauk 4 (Pa-4)
X = 6 591 205,47 Y = 695 514,82 Z = 48,56 abs m
Läbitud: 20-21.10.2020; sügavus: 10,4 m; veetase: 1,4 m
IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, muld.
gIIIjr ₃ 0,4 - 0,6 0,2 Saviliivmoreen, beež.
gIIIjr ₃ 0,6 - 0,8 0,2 Saviliivmoreen, lubjakivi lahmakatega. 0,6 - 0,8 Foto_Pa-4, K-1
O₂kr 0,8 - 1,2 0,4 0,4 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Uhaku lade Kõrgekalda kihistu - lubjakivi, hall, 0,8 - 1,2 Foto_Pa-4, K-1
kollakashall, pisikristalliline, keskmisekihiline. Sügavusel 1,0 m
nautiloid.
0,8 - 5,0/ 4-1
O₂vä 1,2 - 9,5 8,3 8,3 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, kohati 1,2 - 4,5 Foto_Pa-4, K-1
nõrgalt dolomiidistunud, hall kuni rohekashall, keskmise- kuni 5,0 - 9,5/ 4-2 4,5 - 8,2 Foto_Pa-4, K-2
paksukihiline, mikro- kuni pisikristalne. Sisaldab sisaldab kuni 1,0 cm 8,2 - 9,5 Foto_Pa-4, K-3
paksuseid lainjaid mergli vahekihte. Sügavusel 2,9 m 1,0 cm paksune
savikiht. Lubjakivi kohati savikas. Sagedased stüloliitpinnad, üksikud
nautiloidid. Subvertikaalsed lõhed sügavustel 1,2 - 1,4 m, 2,3 - 2,8 m,
6,2 - 6,6 m, 7,4 - 7,8 m, 8,3 - 8,55 m, 8,8 - 9,5 m. Sügavusel 7,4 - 7,7 m
on tumehall dolomitiseerunud lubjakivi ehk Pae kihistik. Sügavusel 8,7 -
9,2 m kivim peenkavernoosne, kavernid läbimõõduga kuni 3 mm.
Alumisel piiril on 3x katkestuspind ja valgete lubioodide ilmumine.
Intervalli lõpp ühtib ploki 1 aT alumise piiriga.
O₂kn 9,5 - 10,4 0,9 0,9 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,5 - 10,4 Foto_Pa-4, K-3
pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, hajusate lainjate
merglikiledega, pisikristalliline, keskmisekihiline. Puursüdamikus
leidub nautiloide. Vertikaalne lõhe sügavusel 10,0 - 10,4 m.
Puurauk 5 (Pa-5)
X = 6 591 277,61 Y = 695 795,13 Z = 48,11 abs m
Läbitud: 19-20.11.2020; sügavus: 11,5 m; veetase: 1,6 m
IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, turvasmuld.
gIIIjr ₃ 0,4 - 1,2 0,8 Saviliivmoreen, beež.
O₂vä 1,2 - 1,5 0,3 0,2 66,7 Porsunud lubjakivi, tume-kollakashall.
O₂vä 1,5 - 9,9 8,4 8,4 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, helehall 1,5 - 5,7/ 5-1 1,5 - 5,2 Foto_Pa-5, K-1
kuni hall, keskmise- kuni paksukihiline, mikro- kuni pisikristalne. 5,7 - 9,9/ 5-2 5,2 - 9,0 Foto_Pa-5, K-2
Sisaldab merglikilesid ja vahekihte, mis on lainjad kuni hajusad ning
paksusega 0,5 cm. Kivimis vertikaalsed mudasööjate elujälgi ehk 9,0 - 9,9 Foto_Pa-5, K-3
püstakuid, stüloliitpindu ja nautiloide. Sügavusel 2,75 ja 3,35 m 1 cm
paksused savikihid. Sügavusel 7,7 - 8,1 m on Pae kihistik, lubjakivi
dolomitiseerunud, tumehall, kavernidega. Sügavusel 7,7 - 9,6 m
puursüdamikus kavernid ning kivim kohati õrnalt dolomitiseerinud.
Subvertikaalsed lõhed sügavustel 6,6 - 7,8 m, 8,2 - 8,5 m, 9,0 - 9,2 m ja
9,6 - 10,1 m. Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja valgete
lubiooidide ilmumine. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga.
O₂kn 9,9 - 11,5 1,6 1,6 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 9,9 - 11,5 Foto_Pa-5, K-3
pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, hajusate lainjate
merglikiledega, pisikristalliline, detriitne, keskmise- kuni paksukihiline.
55
Kihi Kihi Puursüdamiku Proovimise Pildistatud
Geol
lasuvuse paksus, väljatulek Geoloogiline kirjeldus intervall, m/ vahemik, Fotofaili nimi
indeks
sügavus, m m m % Proovi nr m
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Puurauk 6 (Pa-6)
X = 6 591 417,65 Y = 695 630,79 Z = 48,52 abs m
Läbitud: 17.11.2020; sügavus: 8,55 m; veetase: 1,0 m
IV 0,0 - 0,45 0,45 Kasvukiht, turbasegune muld.
gIIIjr ₃ 0,45 - 0,8 0,35 Saviliivmoreen, beež.
O₂vä 0,8 - 7,9 7,1 7,1 100,0 0,8 - 4,5/ 6-1 0,8 - 4,7 Foto_Pa-6, K-1
Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, hall kuni
rohekashall, keskmise- kuni paksukihiline, pisikristalne. Sisaldab 4,5 - 7,9/ 6-2 4,7 - 7,9 Foto_Pa-6, K-2
merglikilesid ja vahekihte, mis on lainjad kuni hajusad ning paksusega
0,5 cm. Kivimis vertikaalsed mudasööjate käigud ehk püstakud.
Sagedased stüloliitpinnad, mis on kohati täitunud saviga. Üksikud
õhukesed savikihid. Kivim kohati nõrgalt savikas. Kivimis esineb
üksikuid kaverne, mis on kohati täitunud kaltsiidiga, samuti üksikud
püriidipesad. Puursüdamikus leidub ja nautiloide. Sügavusel 5,75 - 6,4
m, kivim kavernoosne ja tumehall, nõrgalt dolomitiseerunud, intervallis
ka Pae kihistik. Subvertikaalsed lõhed sügavusel 1,4 - 1,6 m, 2,2 - 2,3
m, 3,5 - 3,9 m, 7,0 - 8,55 m. Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja
lubiooidide ilmumine. Intervalli lõpp ühtib ploki 2 aT alumise piiriga.
O₂kn 7,9 - 8,55 0,65 0,65 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Aseri lade Kandle kihistu - lubjakivi, hall kuni 7,9 - 8,55 Foto_Pa-6, K-2
pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, lainjate merglikiledega,
pisikristalne, detriitne, keskmisekihiline. Ülemises osas nautiloide.
Puurauk 7 (Pa-7)
X = 6 591 447,47 Y = 695 740,25 Z = 48,62 abs m
Läbitud: 18.11.2020; sügavus: 9,8 m; veetase: 1,0 m
IV 0,0 - 0,4 0,4 Kasvukiht, turbasegune muld.
gIIIjr ₃ 0,4 - 0,8 0,4 Saviliivmoreen lubjakivi lahmakatega ning porsunud lubjakiviga.
O₂vä 0,8 - 8,6 7,8 7,8 100,0 Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lade Väo kihistu - lubjakivi, helehall 0,8 - 4,7/ 7-1 0,8 - 4,45 Foto_Pa-7, K-1
kuni tumehall, pisikristalne, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste 4,7 - 8,6/ 7-2 4,45 - 8,2 Foto_Pa-7, K-2
lainjate merglikiledega, stüloliitpindadega. Kivimis kihistule
iseloomulikud vertikaalsed ussikäigud ehk püstakud. Sügavustel 2,0 m, 8,2 - 8,6 Foto_Pa-7, K-3
7,2 m ja 7,6 m savikihid paksusega kuni 1,5 cm. Puursüdamikus
nautiloidid. Sügavusel 6,6 - 7,0 m Pae kihistik?, kus kivim
dolomitiseerunud ja värvuselt tumehall. Kivim kohati nõrgalt savikas.
Subvertikaalsed lõhed sügavustel 3,6 - 5,0 m, 7,6 - 7,9 m ja 8,1 - 8,6 m.
Alumisel piiril fosfaatne katkestuspind ja valgete lubiooidide ilmumine.
Intervalli lõpp ladestu
Ordoviitsiumi ühtib ploki 2 aT
Aseri ladealumise
Kandlepiiriga.
kihistu - lubjakivi, hall kuni
O₂kn 8,6 - 9,8 1,2 1,2 100,0 pruunikashall, sisaldab rohkelt raudooide, pisikristalne, lainjad 8,6 - 9,8 Foto_Pa-7, K-3
õhukesed (paksusega kuni 2 mm) merglivahekihid. Kivimis väiksed
kaltsiidipesad.
Kirjeldas: /allkirjastatud digitaalselt / L. Ordlik
06.01.2021. a
EMG Arendus OÜ
56
57
Lisa 8
PUURSÜDAMIKE FOTOD
2020. a rajatud puuraugud
Uikala uuringuruumi piires
58
Puurauk 1 (Pa-1)
59
Puurauk 2 (Pa-2)
60
Puurauk 3 (Pa-3)
61
Puurauk 4 (Pa-4)
62
Puurauk 5 (Pa-5)
63
Puurauk 6 (Pa-6)
64
Puurauk 7 (Pa-7)
65
Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava
KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA
1. Jäätmekava vajadus
EMG Karjäärid OÜ taotleb Uikala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba.
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Maapõueseaduse (MaaPS) §50 ja §56 (RT I,
10.11.2016, 1) ning Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I 2004, 9, 52) ja selle koostamisel on
lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise
kord” (RT I, 11.11.2010, 1). Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada taotletavas Uikala
lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
2. Tegevuskoht
Uikala lubjakivikarjäär pindalaga 11,17 ha (mäeeraldise pindala 7,07 ha) asub Ida-Viru
maakonnas Toila vallas Kohtla metskond 34 (katastritunnus: 80201:001:0340) ja Kohtla
metskond 131 (katastritunnus: 80201:001:0585) kinnistutel. Antud kinnistud on riigiomandis
ning jäävad Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. Uikala lubjakivikarjääri
lääneosa kattub maaparandussüsteemiga ASUNDUSE (väline tunnus: 1106780030010001).
Põllumajandusamet kooskõlastas 18.02.2021. a kirjaga nr 6.2-2/9057 kaevandamise
maaparandussüsteemiga kattuval alal (lisa 3). Uikala lubjakivikarjäär jääb 1,5 km kaugusele
idasuunda põhja-lõunasuunalise Jõhvi - Uikala kõrvalmaanteest (tee nr 13136). Jõhvi-Uikala
kõrvalmaanteega on taotletav karjäär ühendatud kohaliku Asunduse teega (tee nr 8020001).
Asunduse kruuskattega tee jääb mäeeraldisest ligikaudu 21 m kaugusele lõunasuunda.
Lähim majapidamine on ~740 m kaugusel kirdes, katastriüksusel Hundi (tunnus:
80201:001:0163). Taotletav karjääriala on kaetud nii segametsa kui rohumaaga. Mäeeraldise
idaossa jäävas metsas on rohkelt tormimurdu ning metsa põhjaosas kasvab kasenoorendik.
Kommunikatsioonid taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa alal puuduvad.
3. Tegevuse kirjeldus
Uikala lubjakivikarjääri toodanguks on ehituslubjakivi killustik ehitusmaterjali toormeks ja
teedeehituseks. Kaevandamine toimub aastaringselt. Karjääri avamine algab
ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise ala on osaliselt kaetud segametsaga ning osaliselt
rohumaaga. Seega tuleb metsaga kaetud alalt mets raadata ning kännud eemaldada. Peale metsa
ja kändude eemaldamist kooritakse katend, mis koosneb vastavalt kasvukihist ja saviliiv- ja
liivsavimoreenist. Kogu katendi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 1,0 m,
kogumahuga 71 tuh m3, millest kasvukihi keskmine paksus on 0,4 m kogumahuga 28 tuh m3.
Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata seda kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline
osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Moreeni
osa katendist lükatakse valli valitud alale, milleks on mäeeraldise teenindusmaa põhja-, lääne
ja idapiir, kuhu rajatakse trapetsikujuline tihendatud tõkkevall takistamaks pinnasevee liikumist
karjäärialale, ülejääki kasutatakse, kas korrastamiseks või turustatakse. Pinnasevee liikumise
tõkestamiseks rajatavaks valliks kasutatakse minimaalselt 10 tuh m3 moreeni.
1
Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava
Kasuliku kihi ehk lubjakivi väljamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Peale lõhkamist laetakse
kaevis ekskavaatoriga või kopplaaduriga mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme, kus kaevis
purustatakse ning seejärel sõelutakse vajalikesse fraktsioonidesse. Ülejäävaid sõelmeid
kasutatakse ala korrastamiseks (nõlvade täitmine), sõelmete maht selgub kaevandamise käigus.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Puur-lõhketööde tegemisel kasutatakse
alltöövõtuna professionaalselt lõhkajat, kes määrab lõhketööde ohutud mahud ja parameetrid
lõhketööde projektis. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse
kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud
korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud mulla ja katendi mahud.
Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Peale maavara ammendumist
korrastatakse ala veekoguks.
4. Kaevandamisjäätmed
JäätS §71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida taotletava tegevusega kooritud katendit koguses
~71 tuh m3, millest kasvukiht on 28 tuh m3. Samuti võib kaevandamisjäätmeteks lugeda
lubjakivi purustamisel tekkivaid sõelmeid. Katend ja lubjakivi sõelmed on võrdsustatav
saastumata pinnasega, sest JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses
pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta
saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
Katend (kasvukiht, moreen) ja killustiku sõelmed on käsitletavad püsijäätmetena, sest materjal
on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus
ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega
sõelmed biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid
viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi ja sõelmete
leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta
täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades
(JäätS § 4).
Vastavalt JäätS § 2 lõike 5 alusel kehtestatud valitsuse määrusele „Jäätmete liigitamise kord ja
jäätmenimistu“ (RT I, 18.12.2015, 14) võib katendi liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02
(mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). Kaevandamise käigus toimub materjali
sõelumine erinevatesse fraktsioonidesse. Väikseimale fraktsioonile 0/4 mm ehk sõelmetele on
üldiselt väike turunõudlus, mistõttu võib ladustatud peenfraktsiooni liigitada koodiga 01 04 13
ehk kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01
04 07, sh paekivi (näiteks lubjakivi ja dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed. Sõelmeid
kasutatakse ala korrastamisel, karjääri nõlvade täiteks nii kaevandamise käigus kui ka
kaevandamise lõppedes hilisemate korrastamistööde käigus.
Tulevases karjääris ei ole lubatud ladestada olmejäätmeid, karjääris tekkivad jäätmed
käideldakse vastavalt nende liigile, kogutakse konteinerisse ning antakse üle
jäätmekäitlusettevõttele.
2
Uikala lubjakivikarjääri kaevandamisjäätmekava
5. Jäätmehoidla
Jäätmeseaduse §352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega
tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendivallide ning sõelmete puistangute ala
käsitleda kui jäätmehoidlat. See ala vastab jäätmeseaduse §352 kohaselt B-kategooria
jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud
asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik,
sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja
vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest katendivallid haljastuvad
vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Vallide pealispind on silutud, et tagada nende
stabiilsus. Maapõueseaduse §84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandamisega rikud maa-ala korrastada
enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Vallid ja puistangud ehk
jäätmehoidla likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel kui vallidesse ladustatud materjal
kasutatakse karjääripõhja ja -külgede katmiseks ning teenindusmaa silumiseks või uute
pinnavormide kujundamiseks vastavalt ala korrastamise projektile. Katendi vallitamine ja
sõelmete puistangud ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega – valvet.
Jäätmekava koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
EMG Karjäärid OÜ
09.04.2021
3
EMG ARENDUS OÜ
Harju maakond
Kuusalu vald
Kiiu alevik
Vana-Narva mnt 11b
74604 Teie: 12.01.2021 nr
[email protected] Meie: 18.02.2021 nr 6.2-2/9057
Maavara aktiivse tarbevaru kinnitamise ja
hilisema kaevandamise kooskõlastamine
Austatud pr Liina Ordlik
Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) kooskõlastamise taotluse maavara aktiivse
tarbevaru kinnitamiseks ja hilisemaks kaevandamiseks Uikala geoloogilises uuringuruumis.
Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole kavandatava tegevuse osas vastuväiteid ning kooskõlastab
aktiivse tarbevaru kinnitamise ja hilisema kaevandamise Uikala geoloogilises uuringuruumis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
RAIGO KULDMAA
Peaspetsialist
554 4054,
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
RMK tee kaitsevööndi laius
Saatja: Alar Süda <
[email protected]>
Saatmisaeg: teisipäev, 16. märts 2021 12:12
Adressaat: Liina Ordlik <
[email protected]>
Teema: RE: RMK tee kaitsevööndi laius
Tere
Mäeeraldise teenindusmaa piir tee teljest 16-17 m kaugusel sobib. Siis ei tule see tee + kraav +
kraaviperv teealasse sisse.
Lugupidamisega
Alar Süda
506 1698
Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Kuupäev: 2021-09-07 08:35
Tere!
Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS
infosüsteemi dokument: DM-115434-18 Riigi huvi väljaselgitamine Uikala
lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/60568-d8dfa3fa5c82e1dbd89efeebc79fd7c958064bc347a6282cf50b3804d8d84e4a
KOTKAS automaatteavitus
Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata.
Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
<https://kotkas.envir.ee/>
Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja
sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist
<https://www.keskkonnaamet.ee/et/kontakt>