MÄÄRUS
06.09.2021 nr 53
Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo
tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 7 alusel.
§ 1. Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
(1) Reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) tunnusnumber või kutsung;
4) kodusadam;
5) kogumahutavus;
6) laevapere suurus;
7) lubatud reisijate arv;
8) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud
merekõlblikuks;
9) lubatud sõidupiirkond;
10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
11) tunnistuse kehtivusaeg;
12) märge, kas tunnistusele on lisatud varustuse loetelu;
13) märge eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta, kui see on laevale rakendatav;
14) tunnistuse väljastaja;
15) väljaandmise koht;
16) väljaandmise kuupäev;
17) tunnistuse number;
18) volitatud ametiisiku allkiri;
19) pitsati jäljend, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood.
(2) Reisijateveo tunnistuse iga-aastase ülevaatuse kohta kantakse tunnistusele järgmised andmed:
1) kinnitus, et laev on läbinud ülevaatuse ja tunnistus kehtib;
2) järgmise ülevaatuse ajavahemik;
3) väljaandmise koht;
4) väljaandmise kuupäev;
5) volitatud ametiisiku allkiri;
6) tempel, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood.
2
§ 2. Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
(1) Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) reederi nimi ja registrikood;
4) laevapere suurus;
5) lubatud reisijate arv;
6) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud
sõidukõlblikuks;
7) lubatud sõidupiirkond;
8) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
9) tunnistuse kehtivusaeg;
10) märge, kas tunnistuse juurde kuulub varustuse loetelu;
11) tunnistuse väljastaja;
12) väljaandmise koht;
13) väljaandmise kuupäev;
14) tunnistuse number;
15) volitatud ametiisiku allkiri;
16) pitsati jäljend, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood.
(2) Siseveelaeva reisijateveo tunnistuse iga-aastase ülevaatuse kohta kantakse tunnistusele § 1
lõikes 2 nimetatud andmed.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määrus nr 37 „Reisijateveo
tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
02.09.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva
reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 172 lõike 7 alusel.
11. mail 2021. a võttis Riigikogu vastu MSOS-i muudatused, mis jõustusid 1. juunil 2021.
Tulenevalt MSOS-i muudatusest kehtestatakse määrus uue volitusnormi alusel ning varasema
tunnistuste vormide asemel kehtestatakse tunnistustele kantavate andmete loetelu. Tunnistuste
õigsuse kontrolli teostab Transpordiamet, mistõttu puudub vajadus ministri määrusega
kehtestada ametlikku vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Eelnõuga viiakse
määruse regulatsioon vastavusse meresõiduohutuse seadusega.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715
3423, e-post:
[email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (tel: 6397648, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse
nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ asemel uus määrus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 on sätestatud reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu. Reisijateveo
tunnistus (või MSOS § 172 lõike 2 alusel väljastatav reisilaeva ohutuse tunnistus) peab olema
Eesti riigilippu kandval reisilaeval.
Varasemalt määrusega kehtestatud reisijateveo tunnistuse vormi asemel sätestatakse eelnõuga
tunnistusele kantavate andmete loetelu. Võrreldes majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.
detsembri 2002. a määruses nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ esitatud reisijateveo
tunnistuse vormile kantud andmetega määruse §-s 1 esitatud andmete loetelus sisulisi
muudatusi ei ole, välja arvatud märge eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta – see tehakse
reisiparvlaeva, mis vastab MSOS § 172 lõike 6 nõuetele1, reisijateveo tunnistusele.
1
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2005. a määrus nr 90 „Parvlaevade eripüstuvusnõuded“.
Määrus kehtestati MSOS § 32 lõike 8 alusel, seaduse 1.06.2021. a muudatusega muudeti volitusnormi asukohta
MSOS § 172 lõikeks 6.
1
Lisaks on täpsustatud, et elektroonilisele reisijateveo tunnistusele kantakse unikaalne
tuvastusnumber või QR-kood. Unikaalse tuvastusnumbri ja tunnistuse kehtivust saab
kontrollida üksnes Transpordiameti laevade infosüsteemi avaliku liidese kaudu.
Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides tunnistusele määruse §-s 1 esitatud
andmed. Senise määruse alusel väljastatud tunnistused jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja
lõpuni.
Lõikes 2 on sätestatud andmete loetelu, mis kantakse reisijateveo tunnistusele iga-aastase
ülevaatuse kohta. MSOS § 13 lõike 2 punkti 2 kohaselt tehakse reisilaevale iga-aastane
täisülevaatus seoses tunnistuse kehtivuse kinnitamisega. Tunnistusele kantakse andmed laeva
ülevaatuse läbimise kohta ning järgmise ülevaatuse ajavahemik. Samasisulised andmed
kantakse ka siseveelaeva reisijateveo tunnistusele, mille andmete loetelu on sätestatud eelnõu
§ 2 lõikes 2.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu.
Võrreldes varem kehtinud määrusega on andmete loetelust jäetud välja andmed laeva
üldpikkuse, laiuse, süvise ja vabaparda kohta. Nende olemasolu ei ole vajalik, kuna
siseveelaeva reisijateveo tunnistuse puhul on oluline eelkõige lubatud reisijate arv. Samuti on
täpsustatud, et elektroonilisele siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse unikaalne
tuvastusnumber või QR-kood. Unikaalse tuvastusnumbri ja tunnistuse kehtivust saab
kontrollida üksnes Transpordiameti laevade infosüsteemi avaliku liidese kaudu.
Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides tunnistusele määruse §-s 2 esitatud
andmed. Senise määruse alusel väljastatud tunnistused jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja
lõpuni.
Eelnõu §-s 3 on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a
määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ kehtetuks tunnistamise säte.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on kaudne mõju
meresõiduohutusele.
Kavandatav muudatus: määruse lisas esitatud dokumendivormide asendamine andmete
loeteluga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Mõju sihtrühm: Transpordiamet.
Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Andmete loetelu kehtestamisel saab Transpordiamet
konkreetsed dokumentide vormid ise välja töötada. Samuti võimaldab andmete loetelu
kehtestamine vajaliku paindlikkuse dokumentide elektrooniliseks väljastamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju riigiasutustele saab pidada väheoluliseks, kuna mõju
avaldumise sagedus puudub (tegemist ühekordse kulutusega dokumendi vormi väljatöötamisel)
2
ning puudub ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Riigile ega ettevõtetele täiendavaid kulusid ega tulusid ei kaasne. Samuti ei kaasne määruse
rakendamisega täiendavaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja Transpordiametile.
Eesti Laevaomanike Liit esitas ettepaneku määruse täiendamiseks sättega, et need tunnistused,
mis on väljastatud enne eelnimetatud määruste kehtetuks tunnistamist, jäävad kehtima vastaval
tunnistusel märgitud kuupäevani. Tunnistuste kehtivus on reguleeritud MSOS-is (§ 18) ning
see ei eelda määruse muutmist, kuid vastav täpsustus on seletuskirja sisse viidud.
3