dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. september 2021
Viit
53
Registreeritud
6. september 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Anton Merits

Failid

  • 📎53 06.09.2021 Ministri määrus.asice554 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 06.09.2021 nr 53 Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 7 alusel. § 1. Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu (1) Reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) laeva nimi; 2) registrinumber; 3) tunnusnumber või kutsung; 4) kodusadam; 5) kogumahutavus; 6) laevapere suurus; 7) lubatud reisijate arv; 8) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud merekõlblikuks; 9) lubatud sõidupiirkond; 10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta; 11) tunnistuse kehtivusaeg; 12) märge, kas tunnistusele on lisatud varustuse loetelu; 13) märge eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta, kui see on laevale rakendatav; 14) tunnistuse väljastaja; 15) väljaandmise koht; 16) väljaandmise kuupäev; 17) tunnistuse number; 18) volitatud ametiisiku allkiri; 19) pitsati jäljend, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood. (2) Reisijateveo tunnistuse iga-aastase ülevaatuse kohta kantakse tunnistusele järgmised andmed: 1) kinnitus, et laev on läbinud ülevaatuse ja tunnistus kehtib; 2) järgmise ülevaatuse ajavahemik; 3) väljaandmise koht; 4) väljaandmise kuupäev; 5) volitatud ametiisiku allkiri; 6) tempel, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood. 2 § 2. Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu (1) Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) laeva nimi; 2) registrinumber; 3) reederi nimi ja registrikood; 4) laevapere suurus; 5) lubatud reisijate arv; 6) kinnitus, et laev on läbinud meresõiduohutuse seaduse kohase ülevaatuse ja on tunnistatud sõidukõlblikuks; 7) lubatud sõidupiirkond; 8) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta; 9) tunnistuse kehtivusaeg; 10) märge, kas tunnistuse juurde kuulub varustuse loetelu; 11) tunnistuse väljastaja; 12) väljaandmise koht; 13) väljaandmise kuupäev; 14) tunnistuse number; 15) volitatud ametiisiku allkiri; 16) pitsati jäljend, elektroonilise tunnistuse puhul unikaalne tuvastusnumber või QR-kood. (2) Siseveelaeva reisijateveo tunnistuse iga-aastase ülevaatuse kohta kantakse tunnistusele § 1 lõikes 2 nimetatud andmed. § 3. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määrus nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 02.09.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 172 lõike 7 alusel. 11. mail 2021. a võttis Riigikogu vastu MSOS-i muudatused, mis jõustusid 1. juunil 2021. Tulenevalt MSOS-i muudatusest kehtestatakse määrus uue volitusnormi alusel ning varasema tunnistuste vormide asemel kehtestatakse tunnistustele kantavate andmete loetelu. Tunnistuste õigsuse kontrolli teostab Transpordiamet, mistõttu puudub vajadus ministri määrusega kehtestada ametlikku vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Eelnõuga viiakse määruse regulatsioon vastavusse meresõiduohutuse seadusega. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715 3423, e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (tel: 6397648, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ asemel uus määrus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on sätestatud reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu. Reisijateveo tunnistus (või MSOS § 172 lõike 2 alusel väljastatav reisilaeva ohutuse tunnistus) peab olema Eesti riigilippu kandval reisilaeval. Varasemalt määrusega kehtestatud reisijateveo tunnistuse vormi asemel sätestatakse eelnõuga tunnistusele kantavate andmete loetelu. Võrreldes majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruses nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ esitatud reisijateveo tunnistuse vormile kantud andmetega määruse §-s 1 esitatud andmete loetelus sisulisi muudatusi ei ole, välja arvatud märge eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta – see tehakse reisiparvlaeva, mis vastab MSOS § 172 lõike 6 nõuetele1, reisijateveo tunnistusele. 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2005. a määrus nr 90 „Parvlaevade eripüstuvusnõuded“. Määrus kehtestati MSOS § 32 lõike 8 alusel, seaduse 1.06.2021. a muudatusega muudeti volitusnormi asukohta MSOS § 172 lõikeks 6. 1 Lisaks on täpsustatud, et elektroonilisele reisijateveo tunnistusele kantakse unikaalne tuvastusnumber või QR-kood. Unikaalse tuvastusnumbri ja tunnistuse kehtivust saab kontrollida üksnes Transpordiameti laevade infosüsteemi avaliku liidese kaudu. Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides tunnistusele määruse §-s 1 esitatud andmed. Senise määruse alusel väljastatud tunnistused jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Lõikes 2 on sätestatud andmete loetelu, mis kantakse reisijateveo tunnistusele iga-aastase ülevaatuse kohta. MSOS § 13 lõike 2 punkti 2 kohaselt tehakse reisilaevale iga-aastane täisülevaatus seoses tunnistuse kehtivuse kinnitamisega. Tunnistusele kantakse andmed laeva ülevaatuse läbimise kohta ning järgmise ülevaatuse ajavahemik. Samasisulised andmed kantakse ka siseveelaeva reisijateveo tunnistusele, mille andmete loetelu on sätestatud eelnõu § 2 lõikes 2. Eelnõu §-s 2 on sätestatud siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu. Võrreldes varem kehtinud määrusega on andmete loetelust jäetud välja andmed laeva üldpikkuse, laiuse, süvise ja vabaparda kohta. Nende olemasolu ei ole vajalik, kuna siseveelaeva reisijateveo tunnistuse puhul on oluline eelkõige lubatud reisijate arv. Samuti on täpsustatud, et elektroonilisele siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse unikaalne tuvastusnumber või QR-kood. Unikaalse tuvastusnumbri ja tunnistuse kehtivust saab kontrollida üksnes Transpordiameti laevade infosüsteemi avaliku liidese kaudu. Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides tunnistusele määruse §-s 2 esitatud andmed. Senise määruse alusel väljastatud tunnistused jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Eelnõu §-s 3 on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ kehtetuks tunnistamise säte. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on kaudne mõju meresõiduohutusele. Kavandatav muudatus: määruse lisas esitatud dokumendivormide asendamine andmete loeteluga. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju sihtrühm: Transpordiamet. Avalduv mõju/mõju kirjeldus: Andmete loetelu kehtestamisel saab Transpordiamet konkreetsed dokumentide vormid ise välja töötada. Samuti võimaldab andmete loetelu kehtestamine vajaliku paindlikkuse dokumentide elektrooniliseks väljastamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju riigiasutustele saab pidada väheoluliseks, kuna mõju avaldumise sagedus puudub (tegemist ühekordse kulutusega dokumendi vormi väljatöötamisel) 2 ning puudub ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigile ega ettevõtetele täiendavaid kulusid ega tulusid ei kaasne. Samuti ei kaasne määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja Transpordiametile. Eesti Laevaomanike Liit esitas ettepaneku määruse täiendamiseks sättega, et need tunnistused, mis on väljastatud enne eelnimetatud määruste kehtetuks tunnistamist, jäävad kehtima vastaval tunnistusel märgitud kuupäevani. Tunnistuste kehtivus on reguleeritud MSOS-is (§ 18) ning see ei eelda määruse muutmist, kuid vastav täpsustus on seletuskirja sisse viidud. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel