Riigikantselei
[email protected] Meie 05.09.2021 nr 22-1/2021/5215-1
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti digiühiskond 2030 arengukava
Austatud riigisekretär
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ja seonduvalt
eelnevale valitsuskabineti nõupidamisele uuendatud kujul „Eesti digiühiskond 2030
arengukava“ eelnõu ja materjalid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
/*Lisad:
1) Eesti digiühiskond 2030 arengukava;
2) Eesti digiühiskond 2030 seletuskiri;
3) Eesti digiühiskonna 2030 arengukava kooskõlastustabel;
4) Eesti digiühiskond 2030_protokollilise otsuse eelnõu
Kaidi-Kerli Kärner
625 6348
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU 03.09.2021
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
2021 nr
„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:
1. Esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu (edaspidi eelnõu) arutamiseks
Riigikogule.
2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril esindada Vabariigi Valitsust eelnõu menetlemisel
Riigikogus.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
03.09.2021
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030
arengukava“ eelnõu esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019.
a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium enne Vabariigi
Valitsuse poolt kinnitamist Riigikogule arutamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ eelnõu
(edaspidi ka arengukava).
Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud
poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas). Vabariigi
Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020.
Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat
vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt
kohaneda.
Arengukava koostamisel on arvesse võetud
globaalseid suundumusi;
valdkonna tugevusi ja eripärasid;
valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja
statistikat;
kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes
alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;
siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid.
Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:
Ülevaade arengukavast
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Visioon
Põhimõtted
Üldeesmärk ja mõõdik
1
I valdkond – digiriik
II valdkond – ühenduvus
III valdkond – Küberturvalisus
Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Maksumusprognoos
Arengukaval on järgmised lisad:
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, kaidi-
[email protected], tel 625 6348.
2. Eelnõu sisu
Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse
ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad
järgmiseks kümneks aastaks.
Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on
antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse
konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas
seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja
sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.
Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna
Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata
digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu
hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas
2021-2035.
Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning
rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega.
2
Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse
ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest.
Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö
suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii
Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte.
Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta digiühiskonna
visioon, mis hõlmab endas järgnevat:
meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;
meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
Digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna arendamisel
peab alati arvesse võtma:
Kaitseme inimeste põhiõigusi
Hoiame eesti keelt ja kultuuri
Hoiame usaldusväärsust
Oleme tehnoloogianeutraalsed
Ehitame digiühiskonda koostöös
Oleme uuendusmeelsed
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud
Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil
mõõdetakse kogu arengukava arengut.
Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme alaeesmärgi – digiriik, ühenduvus ja
küberturvalisus – tegevussuunad. Alaeesmärkide kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade
hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning
viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse.
Kuna alaeesmärk „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks: esiteks
Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad
digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja ettevõtjate rahulolu avalike
digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi
3
arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi
loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on
arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka
keskkonnale jätkusuutlikult.
„Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata
kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada
uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum,
juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste
tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine.
Kolmas alaeesmärk on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti
küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja mõjude
analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse.
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades
täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni
elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise
korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse
arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste
poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja
uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.
Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil
moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja
asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia.
Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma
käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide
saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis.
Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa
ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava koostamisel.
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Punkt 1 esitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava” arutamiseks Riigikogule.
Punkt 2 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Suttil esindada Vabariigi Valitsust arengukava
menetlemisel Riigikogus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
4
4. Protokollilise otsuse mõjud
Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna
poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule.
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:
Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;
erasektor;
riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks
kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja
kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes
saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu
paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad
kasutajate vajadustele
Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja
meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised
Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas
rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt
ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise
kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel
toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab
erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam
eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.
Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste
kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja
füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta
kasutusele üha kliima- ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse.
Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs
avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu
paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.
Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste
pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa
infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist
5
sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja
6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist
piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult
tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju
regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade
konkurentsivõimet.
Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja
tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase
kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas
annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida.
Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.
5. Protokolli märgitava otsuse rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit eurot.
Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid).
6. Eelnõu jõustumine
Otsus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamise infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile
ministeeriumidele ja Riigikantseleile, kes on eelnõu kooskõlastanud või teinud seda märkustega.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Asutajad MTÜ, E-riigi
Akadeemia SA, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Finance Estonia, Eesti
Pangaliit, Vabaühenduste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda,
Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Arvamused ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise
ülevaade on seletuskirja lisas.
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
6
„Eesti digiühiskonna 2030 arengukava“ eelnõu kooskõlastustabel
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Eesti Linnade ja Praktikutena kogeme igapäevaselt, et mitmete arengukavas seatud eesmärkide Sisuliselt Õiguslike väljakutsete lahendamine on eri
Valdade Liit saavutamise peamised väljakutsed ei ole tehnilised, vaid õiguslikud. Arengukavas arvestatud tegevussuundade raames toimuv pidev töö. Oleme seda
puudub ettevaatava õigusliku raamistiku loomise analüüs valdkonnas Digiriik (on välja toonud eraldi paaris kohas, kus vajadus selle järgi on
olemas ühenduvuse ja küberturvalisuse juures). Teeme ettepaneku luua strateegilise kaaluga - nt andmeteaduse ja -analüütika või
analoogne peatükk ka valdkonna Digiriik juurde. krattide kasutuselevõtuks.
Eesti Linnade ja Avaliku pilve kasutamine ei ole tänases õigusruumis lubatav. Seda piirab ISKE Sisuliselt Pilvelahendustele üleminek hõlmab ka vastavalt
Valdade Liit meede, mis lubab avalike pilveteenuste kasutamist kuni turvaklassini K2T1S1, arvestatud õigusruumi ülevaatuse kui ka muid samme, et riskid
on M 2.535 „Pilveteenuse kasutamise turvapoliitika koostamine“, kui vajalikul moel maandada.
andmekaitsega seotud õigusest tulenevad nõuded.
Eesti Linnade ja Proaktiivsed teenused saaksid täna tugineda üksnes IKÜM art 7 vastavale Sisuliselt Meie hinnangul pole vajalik sellisel kujul õigusaktide
Valdade Liit nõusolekule, mis ei ole lahendus, mis võimaldaks neid kompleksselt osutada. arvestatud muutmine, proaktiivseid teenuseid saab siiski ka tänaste
Samuti on proaktiivsete teenuste osutamiseks vaja muuta praktiliselt kõiki seaduste raames teha. Kuid õigusruumi arendus vastavalt
vastavate teenuste osutamist reguleerivaid õigusakte. vajadusele on iga suuna ja sh proaktiivsete teenuste
arenduse osa.
Eesti Linnade ja Andmeanalüüs ja andmepõhised otsused eeldavad samuti läbimõeldud Arvestatud Lisasime andmepõhise riigivalitsemise blokki
Valdade Liit õigusraamistiku olemasolu isikuandmete töötlemisel juba seetõttu, et tegevussuuna: "Arendame andmeteaduse ja -analüütika
andmetöötlus oleks andmesubjekti jaoks läbipaistev, aga ka selleks, et tagada võimaldamiseks õigusruumi, sh vastavaid juhiseid".
see, et riik ei sekkuks inimeste eraellu ülemääraselt ega rikuks õigustatud
ootuse põhimõtet, mille kohaselt on inimesel andmeid riigile usaldades
arusaam, et neid ei töödelda muul viisil, kui talle teada on. Õiguslikult oleks
sellise andmetöötluse puhul vajalik vaadata üle kogu andmekogusid puudutav,
sest isikuandmete töötlemise puhul on olulised IKÜM art 5 põhimõtted,
muuhulgas põhimõte, et andmeid töödeldakse selgelt määratletud eesmärkidel
ja minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Alternatiivina on võimalik luua nende
küsimuste lahendamiseks andmekogude ülene regulatsioon.
1
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Eesti Linnade ja Masinõppe algoritmide kasutamise valdkonnas on hetkel selgelt reguleerimata, Sisuliselt Krativäelise riigi suunas juba sisaldub mh tegevussuund
Valdade Liit milliseid otsuseid võib „mustale kastile“ jätta millised tingimused peavad selleks arvestatud "arendame õigusruumi, et võimaldada krattide suuremat
täidetud olema. Kui krati abil on soov töödelda isikuandmeid, siis tänases ja ühtlasi turvalist kasutamist".
õigusruumis ei ole see ka lubatav. Siin tegeleb küll õigusloomega Euroopa Liidu
tasand, kuid seni kuni selles osas õigusraamistikku ei ole, on võimalikud
samasugused katsetused nagu täna kasutusel st ilma isikuandmeid kasutamata.
Eesti Linnade ja Selliseid näiteid innovatiivseid lahendusi piiravatest regulatsioonidest leidub Sisuliselt Õiguslike väljakutsete lahendamine on eri
Valdade Liit arengukavas veel. Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide saavutamine ei arvestatud tegevussuundade raames toimuv pidev töö. Oleme seda
takerduks piirava õigusraamistiku taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma välja toonud eraldi paaris kohas, kus vajadus selle järgi on
koos. Näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja võimaldajana, et teeme strateegilise kaaluga - nt andmeteaduse ja -analüütika või
ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine dokumendis krattide kasutuselevõtuks.
kajastada.
Eesti Linnade ja Peatükis on viidatud digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava Sisuliselt Tegevuste tähtajad seatakse läbivalt programmi tasemel.
Valdade Liit algatamisele. Teeme ettepaneku täpsustada tegevuskava valmimise tähtaeg. arvestatud
Eesti Linnade ja Väga sümpaatne on arengukava eesmärk hoida Eesti keelt ja kultuuri. Eesmärki Sisuliselt Nõustume vajadusega, aga ettepaneku näol on tegemist
Valdade Liit pole sügavalt avatud, kuid on viidatud, et ennekõike mõeldakse selle all arvestatud arengukava jaoks liiga detailse küsimusega - tegu on ühe
eestikeelseid teenuseid. Peame silmas pidama, et väga suur osa tänasest nõudega teiste kõrval. Lisaks juhime tähelepanu, et keele
kultuurist tekibki ainult digitaalses formaadis, sh avalikke teenuseid puudutav. ja kultuuri hoidmine on sõnastud põhimõttena, mida
Rahvusarhiiv küll üritab tegeleda oluliste andmekogude arhiveerimisega ja läbivalt arvestada - mida tulebki töö käigus läbivalt silmas
teemat kajastab üldsõnaliselt ka kooskõlastusringil olev Kultuuri arengukava pidada kõikjal.
2021–2030, kuid riigi digilahendusi luues peaks enam tähelepanu pöörama
andmete tulevikukindlale tehnoloogianeutraalsele säilitamisele. Teeme
ettepaneku võtta eesmärgiks, et arhiiviväärtuslikke andmeid sisaldavad
andmekogud on arhiveeritavad by design.
Eesti Linnade ja Eesti digiriigi arenguhüpped. Tabelis on kirjas: “Eestis saab riigiga asjad aetud Arvestatud Täpsustasime.
Valdade Liit vestluskrati abil”. Teeme ettepaneku kasutada sõna "riik" asemel "avalik sektor"
et oleks hõlmatud ka KOV teenused
2
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Haridus- ja Tervitame põhimõtet, et plaanitakse minna üle sündmuspõhistele ja Sisuliselt Tõime ühiskonnaelus osaluse kasvu välja ühes teises
Teadus- proaktiivsetele teenustele ja mõistame, et see on üks põhimõte, millest arvestatud lisatud visiooni punktis.
ministeerium lähtutakse visiooni osas „Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida
vajame või tahame.“ Teeme ettepaneku täiendada selle deviisi alapunkte viisil,
et tuleks välja, et kodanikul on lisaks mugavale teenuse tarbimisele ka lihtne ise
riigi ja/või kohaliku omavalitsuse poole pöörduda omapoolsete mõtete ja
ettepanekutega – ehk pöörata tähelepanu rohkem kodanikuosaluse ja e-
demokraatia soodustamisele.
Haridus- ja Palume lisada seonduvate arengukavade juurde ka eesti keele arengukava, kuna Arvestatud "Seotud arengukavade" peatükki on seos arengukavaga
Teadus- ootused keeletehnoloogiale on vastavas alapeatükis lk 43 ka välja toodud. loodud.
ministeerium
Haridus- ja Ajalise ja geograafilise takistuste kõrval soovitame kaaluda, kas pöörata enam Sisuliselt Visioon esimene punkt juba algab järgnevalt: "Teenused
Teadus- tähelepanu ka sotsiaalmajanduslike ja erivajadustest tingitud takistustele. arvestatud toimivad täpselt minu vajaduste järgi…" ehk kätkeb endas
ministeerium Viimastest on küll juttu näiteks suuna 1 „Avalike teenuste juhtimise ja sama mõtet.
kasutajakesksuse juurutamine“ juures, kuid soovitame kaaluda selle esile
tõstmist ka visiooni kirjelduse juures, näiteks täiendades punkti „Ma pääsen
igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma
Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas.“
Haridus- ja 2.1 Juhime tähelepanu, et lk 8 on trükiviga, kus PIAAC uuringu asemel on kirjas Arvestatud Parandatud
Teadus- „PIIAC“.
ministeerium
Haridus- ja 2.1 Samuti juhime tähelepanu, et lk 12 on sõnastusviga lauses: „/---/Eesti on Arvestatud Parandatud
Teadus- ülikiire internet kõigile internet /---/“ ja soovitame korrigeerida lk 12 kasutatud
ministeerium väljendit „küberturvalisuse turvalisus“.
ITL Digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemas- Arvestatud Digimuutuste võimendamise blokki tegevus lisatud: "Viime
olevate süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi."
jäetud tahaplaanile. Samas peaks just kestlik ja mõistlik infosüsteemide haldus
ning arendus olema prioriteediks. Seda vajadust ilmestab näiteks hästi hetkel
Covid-19 pandeemia ajal tervishoiu IT-lahendustes ilmnenu.
3
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
ITL Omavahel ei ole sidestatud teenuste ja ühenduvuse ning küberturvalisuse osad. Arvestatud Küberturvalisuse edendamise suunad tõukuvad mitmel
Ehk siis küberturvalisuse osas ei lahendata teiste valdkondade arengutega juhul digiriigi arendamise suundadest, vastavad suurimad
seotud probleeme. seosed on nüüd rohkem veel esile tõstetud. Side
arengusuunad ei sea piiranguid või konkreetseid vajadusi
ette küberturvalisuse arendamisele. Eesmärkide
põhjendustes on üldised seosed ka toodud juba
varasemalt.
ITL Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat komplekselt, vaid ainult selle Sisuliselt Nagu dokumendis ja kaasamise käigus selgitatud, ei saa
kolme alavaldkonda: digiriiki (mille all on mõeldud avalikus sektoris digitaalse arvestatud tegevusi arengukavade vahel dubleerida. Majanduse
tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja digipöörde jaoks on esmatähtsad ettevõtluspoliitika ja
riigivalitsemise korraldamiseks), ühenduvust ja küberturvalisust. Visiooni majandusarengu meetmed, mis sisalduvad TAIE
kohaselt on Eesti majandus aastal 2030 „digiväeline“, samas kui dokumendis arengukavas – vastavad viited ja seosed on ka siinses
majanduse digipööret sisuliselt ei käsitleta. arengukavas juba toodud, samuti ootused TAIE
elluviimiseks ehk käsitlus kõrgetasemeliselt olemas.
ITL Kuigi dokumendis on sõnastatud ootused teistele poliitikavaldkondadele, ei ole Sisuliselt Dokumendis on vastavalt laiemale visioonile välja toodud
need kooskõlas nende valdkondade hetkel kas kinnitatud või kinnitamisel arvestatud ootused teistele valdkondadele just selleks, et nende järgi
olevate arengukavadega. Vaid ühe näitena – haridusvaldkonnale seatud kolme ka vastavate arengukavade elluviimisel ja edaspidisel
ootuse osas kahte (erialaste digioskuste arendamine ning infotehnoloogia muutmisel nende sisu suunata ja mõjutada – kui need
spetsialistide juurdekasv) haridusvaldkonna arengukava ei käsitle. Kui teised kavad juba ootustega vastavuses veel pole. Sageli on
arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke ei sisalda, ootused just teiste arengukavade programmide ja
siis peab käesolev arengukava olema laiem. elluviimise tasandile suunatud (hariduse näitel).
ITL Väljapakutud juhtimiskorraldus, mis peaks tagama digiühiskonna Sisuliselt Juhtrühm koguneb regulaarselt hoidmaks pidevat ülevaate
tasakaalustatud arendamise läbi digiühiskonna arengukava ja teiste seotud arvestatud toimuvast ja tekkinud probleemidest, juhtrühm on ka IT-
valdkondade (arengukavade), ei ole arusaadav. Kuidas saab digiühiskonna ministri poolt juhitud ja vastava kaaluga.
arengukava juhtrühm mõjutada mingi teise valdkonna arengukava täitmist, eriti Juhtrühm saab mõjutada teiste valdkondade planeerimist,
kui selle arengukava eest vastutab teine ministeerium? kaasates vastavaid osapooli - nii nagu ongi juhtrühma kui
ka muudel tasanditel kavas. Lisaks toimub see IT-ministri ja
MKM poolse poliitika koordinatsiooni jooksva töö käigus,
vajadusel küsimusi ka Vabariigi Valitsuse tasandile
otsustamiseks või lahendamiseks viies (kui visiooni
järgimisega on suurem mure).
4
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
ITL Arengukava osaks olev maksumusprognoos on ilma selgitusteta, mistõttu jääb Arvestatud Lisasime selgitusi, kust on maksumuse prognoos tekkinud -
arusaamatuks esitatud koondsummade taga peituv. põhimõtteliselt seni kokkulepitud rahastuse ja
lisavajaduste summana, lähtuvalt tegevussuundade
raames plaanitud sisust.
ITL Arengukava jätab pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni. Samas Arvestatud Rahvusvahelist dimensiooni oli juba eelnõus puudutatud
tuleb suur osa valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust. Eesti kõigis kolmes suuremas suunas. Nt digiriigi blokis on vastav
digitaalse keskkonna atraktiivsus määrab meie konkurentsivõimet pea kõikides „strateegia“ ka välja öeldud – toetada teiste sihtide
majandusvaldkondades, nii regionaalses kui globaalses võrdluses. Eesti suudab elluviimist vajalikul moel, sh fookusega piiriülesele
mugavate digiteenuste keskkonda (ning küberturvalisust) tagada ainult koosvõimele. S.t eraldi rahvusvahelise tasandi strateegiat
koostöös teiste riikidega. Oleme seisukohal, et arengukava peab suhestuma ei ole kavas teha, rahvusvaheline tegevus pole siht ise-
Eesti digiriigi konkurentsi ja koostöövõimega globaalselt. eneses meie jaoks – vaid teiste sihtide saavutamiseks
vajalik tugitegevus.
EL suunalisi tegevusi on läbivalt juurde toodud.
Justiits- Palume tulemuste/tegevuste read üle vaadata pilguga, kas paika on pandud nn Sisuliselt Mõnedes suundades ongi sihid ja tulemused meelega
ministeerium üldine eesmärk, mitte pelgalt tehniline eesmärk. Näiteks on pilvelahendus või arvestatud tehnoloogiapõhiselt seatud, kui see on strateegiliselt
kratitehnoloogia viisid eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. vajalik ja mõistlik (nt mainitud kratid ja pilv).
Justiits- Arengukavas on käsitletud IT-alusteenuste arengut ja tegevuste suunda, sh Sisuliselt Selle sama sihi nimel ongi digiriigi arendamise üheks
ministeerium nende ühtsetel standarditel keskset osutamist. Siiski leiame, et ühesugustel arvestatud alasuunaks "Tulevikukindlad digiriigi platvormid" ja selle
eesmärkidel ja vajadustel põhinevate kasutajakesksete arenduste puhul ei osana "Loome, viime ellu ja pidevalt uuendame uute
suunata riigiasutuste koostööd piisavalt. Teenuseid, mis tulenevad riigi- ja platvormteenuste arenduse plaani".
kohaliku omavalitsuse asutuste sarnastest ülesannetest, arendatakse
dubleerivalt ja killustatult ning selle tulemusena suurenevad nii kulutused kui
teenuste arendamise aeg. Samuti ei ühildu teenused omavahel ning nende
ülalpidamine nõuab mitmekordselt rohkem ressurssi. Tulemusena võivad
teenused olla sisult ja kvaliteedilt erinevad. Sellisteks teenusteks on näiteks
tõlketeenused, dokumentide kättetoimetamisteenused, teavitusteenused (nt
Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee) jne. Teeme ettepaneku kajastada arengukavas
riigi- ja kohaliku omavalitsuse sarnaste ülesannete täitmiseks vajalike teenuste
koostöös arendamise toetamise. Mh tuleks selleks selgitada välja ühised
teenused; esitada koostööprojekte ning korraldada keskne rahastamine.
5
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Palume arengukava lk-l 8, kuuenda alapunkti „Tehnoloogiline areng muudkui Sisuliselt Pakutud täienduse sel kujul lisades läheks meie vaates
ministeerium jätkub – see avab uusi võimalusi kui ka ohte“, lisada pärast „Samas toob uus arvestatud arengukava liigsesse detaili, mis niigi kaetud ja pikemalt
tehnoloogia alati uusi küberohte“ lause järgmises sõnastuses: „Uute ja kirjutamine pole mahu tõttu põhjendatud. Ohud hõlmavad
murranguliste tehnoloogiate arendamine ja rakendamine on lisaks ka teie pakutuid.
majanduslikule ja ühiskondlikule kasule toonud kaasa ka tõsiseid ohte nii
inimeste põhiõigustele kui ka demokraatiale ja õigusriigile laiemalt.“
Justiits- Arengukava lk-l 9 „Meie elukorraldus on vägev […]“ esimese alapunkti osas Mitte Ka riiklik dokument võiks inimest ehk üksikisikut otseselt
ministeerium märgime, arusaamatuks jääb „mina“ kasutus siin ja edaspidi, kui tegemist on arvestatud kõnetada, et teda kaasa mõtlema ja toetama panna - seega
riigi arengukavaga. Lisaks tuleks arengukavas selgemini arvestada inimestega, stiililiselt taotluslik vorm valitud.
kes ei eelista digitaalseid lahendusi ega proaktiivseid teenuseid. Teeme
ettepaneku sõnastada esimene alapunkt järgmiselt: „Avalikud teenused on
inimkesksed ja lähtuvad kasutajate vajadustest ja eelistustest. Inimesed
pääsevad teenustele ligi siis, kui neil on neid vaja ja viisil, nagu nemad soovivad.
Justiits- Leiame, et „Oleme digiväega kaitstud […]“ esimese alapunkti käsitlus on liiga Sisuliselt Visiooni jaoks läheks täpselt pakutud kujul lisanduse
ministeerium kitsas. Teeme ettepaneku lisada selle asemel alapunkt järgmises sõnastuses: arvestatud tegemine liiga detaili, lisaks on põhiõiguste kaitse juba
„Nagu väljaspool digiruumi, on digiruumis tagatud demokraatia ja õigusriigi kõige olulisema läbiva põhimõttena välja toodud seejärel.
põhimõtted ning kaitstud on inimeste põhiõigused, sealhulgas õigus Lisaks mainime, et põhiõiguste täpne ülelugemine vast ei
isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu puutumatusele, väljendus- ja ole siinse arengukava sees vajalik, sama siht ja mõte on aga
teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, õigus mittediskrimineerimisele juba kaetud.
ja lapseõigused.“
Justiits- Arusaamatuks jääb sama punkti teises alapunktis kasutatav fraas „ […] kartmata Sisuliselt ÕS-i järgi on väärinfo desinformatsiooni eestikeelne vaste.
ministeerium väärinfot, küberkiusu või kuritegevust“, kuna küberkiusu ega kuritegevust ei ole arvestatud Muus osas oleme täiesti päri, et ära hoida pole võimalik -
võimalik täiesti ära hoida. Kui termini „väärinfo“ all mõeldakse aga rõhuasetus on sellel, et inimeste usaldus ei kaoks ehk
„desinformatsioon“ ehk inglise keeles disinformation, siis palume koos neil hirmu poleks - isegi kui kiusu, kuritegevust, väärinfot
Riigikantseleiga täpsustada terminoloogiat, lähtudes Eesti seisukohtadest nendeni jõuab. See juhtub vastavate teadmiste, oskuste,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu aga ka teie mainitud kaitsetegevuste, tehnoloogilise
(digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, kohta. arenduse, jm tulemusel.
Palume lähtuda ka seisukohast 5.13, mille kohaselt Eesti toetab
informatsioonilise mõjutustegevuse, sealhulgas desinformatsiooni mõjude
piiramist üksnes vabatahtlike tegevusjuhendite tugevdamise ja väga suurtele
digiplatvormide olemusega kaasnevate süsteemsete riskide hindamise kaudu.
Riskimaandamise nõuete kehtestamist ega teisi sõnavabadust otseselt piiravaid
meetmeid Eesti ei toeta, Eesti desinformatsiooni vastane võitlus keskendub
teadlikkuse tõstmisele ja inimeste vastupanuvõimele ehk sõnavabadusse vähem
6
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
sekkuvatele meetmetele. Teeme ettepaneku alapunkt ümber sõnastada
järgmiselt: „Digiruumis on ohutu toimetada, kaitstakse küberkiusu ja
kuritegevuse eest ning desinformatsiooni kahjuliku mõju eest.“
Justiits- „Meie majandus on digiväeline“ teise alapunkti mõte, et „me ei tunne enam Osaliselt Oleme küll visioonist selle punkti välja jätnud, aga teistel
ministeerium muret, kas tervise- ja hoolekandeteenuste joaks tulevikus raha jagub“ põhjusel, arvestatud põhjustel. Samas võiksite seaduse paragrahvile viitamise
et „inimesed püsivad nutikate lahenduste abil tervemana pikemalt ja saavad asemel võiksite kaasa mõelda mitte seda, miks ei saa - vaid
vajaduse korral heal tasemel tuge“, ei ole realistlik. Sellise väite esitamine kuidas saaks? Visiooni näol on tegu ambitsiooni ja
arengukavas ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, sest asutuse poolt püüdluse väljendusega, sarnane muutus mitmeski muus
isikule antav teade ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. valdkonnas toimunud ja me ei näe põhjust, miks
(RKHKo 02.11.2015, nr 3-3-1-22-15, p 14.). Palume koostöös tervishoid/hoolekanne peaks olema erinev.
Sotsiaalministeeriumiga alapunkt ümber sõnastada,
Justiits- Lisaks märgime, kolmanda alapunkti „Oleme tehnoloogiarahvas […]“ juures Sisuliselt Käesolev visiooni punkt ongi sõnastatud sihi ja
ministeerium tuleb mõelda sellele, kuidas kaasata ja arvestada inimestega, kes ei soovi uusi arvestatud ambitsiooniga, et lõhesid ei tekiks või võimenduks -
lahendusi ega agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi omandada. Demokraatlik oskuste omandamisega tuleb ka kasutuselevõtu valmidus,
õigusriik on loodud kogu rahva teenimiseks ja peab kõikide inimeste huve ja on näitanud ju Eestigi pikk kogemus.
eelistusi arvestama. Lisaks tasub tähelepanu pöörata asjaolule, et tehnoloogia ja
digilahenduste pealesurumisega kaasneb oht kaudsele vanuselisele
diskrimineerimisele, mida riik on kohustatud ära hoidma.
Justiits- Arengukava lk-l 11, esimese punkti „Kaitseme inimeste põhiõigusi“ käsitlus on Osaliselt Tõime teie ettepanekutest sisse edendamise dimensiooni,
ministeerium liiga kitsas ja juriidiliselt ebatäpne. Oluline on mõelda mitte ainult põhiõigustega arvestatud lisaks kohendasime isikuandmete ja privaatsuse osa. Muus
seotud riskidele, vaid ka sellele, kuidas digiühiskond saab edendada põhiõigusi osas oleme sisuliselt päri, aga nende detailide lisamine
ja neid paremini kaitsta. Näiteks võib tuua justiitsvaldkonna digitaliseerimine, pole meie hinnangul vajalik - nt eri inimrühmade või
mis soodustab ja parendab isikute juurdepääsu õigusemõistmisele ja tõhusale põhiõiguse alaliikide üleslugemine - eriti arvestades
õiguskaitsevahendile. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt järgmiselt: taotlust, et põhimõtted peaksid olema kiirelt hoomatavad
„Kaitseme ja edendame põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused ja lihtsalt kirjas.
digiühiskonnast osa saada, pöörates tähelepanu nii naiste ja meeste
võrdõiguslikkusele kui ka laste ning puudega inimeste ja teiste
vähemusgruppide esindajate vajadustele, võimalustele ja õigustele. Kaitseme
digiühiskonna toimimiseks vältimatut internetivabadust ning kõikide inimeste
põhiõigusi, sealhulgas õigus isikuandmete kaitsele, privaatsusele, eraelu
puutumatusele, väljendus- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus,
õigus mittediskrimineerimisele ja lapseõigused. Tagame inimestele võimaluse
kontrollida oma isikuandmete kasutamist ja kaitset. Otsime võimalusi
digilahenduste kaudu edendada ja soodustada põhiõiguste kaitset ja nende
teostamist, sealhulgas õigus heale haldusele.“
7
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Kolmanda punkti „Hoiame usaldusväärsust“ juures tuleb selgemalt välja tuua, Sisuliselt Ei pea detailide lisamist arengukava üldistustaset
ministeerium milliseid riske silmas peetakse. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt arvestatud arvestades tarvilikuks, riskid peaksidki kõike mõeldavat
järgmiselt: „Algatusi ja arendusi tehes hindame nendega seotud riskid, sh riskid hõlmama - olema terviklikult alati läbi mõeldud ja nii ka
küberturvalisusele, elule ja tervisele ning teistele põhiõigustele. Kavandame ja käsitluses juba oli.
rakendame sobivaid riskihaldamismeetmeid – just nii saame digiühiskonna
arenguteel tagada usaldusväärsust ja usaldust ning digiühiskonna arenguteel
julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja
lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.“
Justiits- Viienda punkti „Ehitame digiühiskonda koostöös“ osas teeme ettepaneku Arvestatud Sõnastus täpsustatud.
ministeerium kustutada sõna „suisa“ enne sõna „rahvusvaheliselt“. Välja tuleb tuua, et Eesti
teeb koostööd nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil edumeelse,
usaldusväärse ja väärtuspõhise digiühiskonna mudeli kujundamisel ja
edendamisel.
Justiits- Kuuenda punkti „Oleme uuendusmeelsed“ juures märgime, et uuendused ehk Mitte See on olnud taotluslik, et meie vaates peaks Eesti alati
ministeerium teisiti tegemine ei tohiks riigi jaoks olla eesmärk omaette. Teeme ettepaneku arvestatud püüdlema innovatsiooni poole, kui võimalik. Ehk tegu pole
asendada esimeses lauses sõna „teisiti“ sõnaga „paremini“. Samuti palume eesmärgiga omaette, aga võiks olla läbiv põhimõte
lisada teises lauses enne sõna „Võimaluse“ sõnad „Vajaduse ja“. võimalusel järgimiseks just - nagu sõnastuses ka öeldud.
Justiits- Arengukava lk-l 12 on toodud, et üldeesmärgiks on „ […] suurendada Eesti Sisuliselt Põhiseadus on niigi kõigile ja alati järgimiseks. Digiriigi
ministeerium digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eesti on ülikiire internet kõigile arvestatud arenguhüpe oleks just inimeste kogemuse keskmesse
internet ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.“ Meie hinnangul ei seadmine ja see on kõige inimkesksem lähenemine,
kajasta see sõnastus piisavalt inimkeskset lähenemist ega kooskõla pakutud täpse sõnastuse lisamine pole vast tarvilik seega –
põhiseadusega, mis paneb aluse riigile, mis on loodud inimest ja rahvast mõte on aga juba kaetud.
teenima ning kaitsma. Teeme ettepaneku üldeesmärki kohandada ja lisada
enne „digiriigis on tagatud parim kogemus“ sõnad „digiriik on usaldusväärne ja
inimkeskne,“.
Justiits- Arengukava lk-l 13 vajaks täiendamist ja selgitamist digiriigi kogemuse Osaliselt Sõnastust täpsustatud, inimkesksuse mõõde lisatud.
ministeerium kontseptsioon, seda tuleks selgelt seostada inimkesksuse, kvaliteedi ja hea arvestatud
halduse tagamisega. Teeme ettepaneku sõnastada esimese lõigu teine lause
järgmiselt: „Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada riigihalduse tõhusust,
seejuures on teenuste kvaliteet, väärtuspõhisus ja inimkesksus järgmine digiriigi
küpsustase.“
8
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Arengukava lk-l 14 digiriigi arenguhüpete juures märgime, oluline on arvestada Mitte Meie pakutud algsed sõnastused ei välista loobumise
ministeerium sellega, et kõik inimesed ei soovi proaktiivseid teenuseid ega digilahendusi arvestatud võimalust - aga peame oluliseks väljendada teie taotlusega
laiemalt. Riik peab ka nende vajaduste ja eelistustega arvestama. Teeme vastupidist sihti, et kõik soovijad saaksid proaktiivseid
ettepaneku esimene lubadus sõnastada järgmiselt: „Eestis on avalikud teenused teenuseid ja bürokrati tuge - see oleks hüpe edasi.
kättesaadavad siis, kui isikul on neid vaja ja asju saab korraga aetud“. Ühtlasi
teeme ettepaneku sõnastada teine lubadus järgmiselt: „Eesti saab soovi korral
asjad aetud vestluskrati abil“ ning neljas lubadus sõnastada järgmiselt:
„Inimestel on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada“.
Justiits- Teeme ettepaneku sõnastada „Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja Osaliselt Tõime inimkesksuse dimensiooni sisse sõnastusse, mis
ministeerium tagavad digiriigi kestlikkuse“ esimene lubadus järgmiselt: „Avalikud teenused on arvestatud hõlmab meie vaates juba muud teie pakutut.
usaldusväärsed, inimkesksed ja tagavad inimeste põhiõigusi, neid kujundatakse,
juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel.“
Justiits- Sama lubaduse („Kõiki avalikke teenuseid kujundatakse, juhitakse ja Sisuliselt Täpne tasakaal on töö käigus leidmiseks. Suurem
ministeerium mõõdetakse ühtsetel alustel“) osas märgime, et nimetatud lubadus võib olla arvestatud väljakutse kui innovatsiooni pärssimine on täna Eestis
ideeliselt hea, kuid praktikas kaasneb mitmeid murekohti, mida on vajalik silmas ikkagi see, et kvaliteet teenustel on väga ebaühtlane ja
pidada. Nimetatud lubadus võib pärssida innovatsiooni ja raskendada millegi pigem mahajäänud ootustest - sellest ühtsete
parema ja efektiivsema katsetamist. On oht kinni jääda konkreetsetesse minimaalsete aluste vajadus.
dogmadesse, mis eelduslikult luuakse perioodi alguses ning hilisemal perioodil
ei ole võimalik oma teenustega paremini/efektiivsemalt toimetada. Säilitada
tuleb domeeni autonoomsus ja võime ise teenuseid teha paremini, kui seda
nõuab miinimumstandard. Samuti tuleks keskenduda just kasutajate
tagasisidele.
Justiits- Arengukava lk-l 15 toodud arengusuuna „Üleminek sündmuspõhistele ja Mitte Meie pakutud algsed sõnastused ei välista loobumise
ministeerium proaktiivsetele teenustele“ juures tuleb taas arvestada asjaoluga, et kõik arvestatud võimalust - aga peame oluliseks väljendada teie taotlusega
inimesed ei soovi riigilt proaktiivseid teenuseid. Teeme ettepaneku sõnastada vastupidist sihti, et kõik soovijad saaksid proaktiivseid
tulemuste all olev esimene punkt järgmiselt: „Eestis on avalikud teenused teenuseid ja bürokrati tuge - see oleks hüpe edasi.
kõigile kättesaadavad siis, kui isikutel on neid vaja. Isiku soovi korral pakub riik Loobumisvõimalus vm on töise tasandi disaini teemad.
neid ise välja, kui isikul võiks olla neid vaja.“ Järgnevas lauses tuleks kajastada
seda, et riik saab anda ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku,
kuid inimesed ja ettevõtjad ei pea sellega nõustuma.
9
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelmises punktis mainitud arengusuuna tegevuste Mitte Pakutud tegevussuund ja tegevused on hõlmatud TAIE
ministeerium loetellu „E-aruandluse digipööre ja reaalmajandus“. Need ettevõtjad, kes ei arvestatud arengukava raames.
soovi iga-aastast/igakuist aruannet esitada, saavad riigile avada oma e-
arvete/raamatupidamise keskkonna ning riik saab regulaarselt ise vastavad
andmed sealt võtta. Riik võiks omalt poolt raamatupidamise tarkvarasid toetada
liidestumise võimekuse loomisega.
Justiits- Arengukava lk-l 16 toodud arengusuuna „Krativäeline riik“ osas teeme Osaliselt Tõime usaldusväärsuse rõhuasetused üldistatult sisse,
ministeerium ettepaneku lisada hetkeolukorra kirjeldusse järgmine punkt: „Tehisintellekti arvestatud lisasime mõiste lühiselgituse.
arendamisel, kasutuselevõtmisel ja rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris
ei ole süsteemselt tagatud tehisintellekti usaldusväärsus, s.o. õiguspärasus,
eetilisus ja tehniline ning sotsiaalne töökindlus.“ Vajadusel võib joonealustes
märkustes lisada: „Nõuded usaldusväärsele tehisintellektile on välja töötanud
Euroopa komisjoni moodustatud kõrgetasemelise tehisintellekti ekspertrühm
oma 2018. a juunis avaldatud eetikasuunistes usaldusväärse tehisintellekti
arendamiseks, mille komisjon on omaks võtnud nii 25.04.2018 teatises
„Tehisintellekt Euroopa huvides“ kui ka 19.02.2020 Valges Raamatus
„Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast.“
Vabariigi Valitsus on Eesti seisukohtades Euroopa Komisjoni digipaketi
„Digiajastule vastav Euroopa“ kohta viitega mh komisjoni Valgele Raamatule
avaldanud toetust EL-i ja Euroopa Nõukogu ning nende liikmesriikide tegevusele
ja rahvusvahelisele koostööle, mis põhineb jagatud väärtustele. Nendele
nõuetele põhineb ka Euroopa Komisjoni 21.04.2021. avaldatud tehisintellekti
määruse eelnõu.
Justiits- Sama arengusuuna teise tulemuse juures on oluline ühtlasi väljendada, et Sisuliselt Meie pakutud algsed sõnastused ei välista bürokratist
ministeerium inimestel peab olema ka jätkuvalt võimalus suhelda inimesega. Teeme arvestatud loobumise võimalust, täienduse lisamist sel kujul ei pea
ettepaneku lisada lauseosa „riigiga kõik asja aetud vestluskrati abil“ ette sõnad seega tarvilikuks.
„soovi korral“
10
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Sama arengusuuna tegevuste teise punkti juures on oluline selgemalt välja tuua, Osaliselt Rõhutasime usaldusväärsust turvalisuse asemel + lisaks
ministeerium et õigusruumi tuleb kujundada selliselt, et tagatud oleks inimkeskne ja arvestatud tõime teie ettepanekuid täiendavalt usaldusväärsuse ka
usaldusväärne tehisintellekti disain, arendamine ja rakendamine. Teeme selle suuna tulemustes välja.
ettepaneku sõnastada viimane lause järgmiselt: „Sealhulgas arendame Eesti
õigusruumi, et tagada krattide kooskõla usaldusväärse tehisintellekti nõuetega,
võimaldades krattide suuremat kasutamist ja edendades krattide tulemusliku
kasutuselevõtu võimekust.“
Justiits- Arusaamatuks jääb lk-l 17-18 toodud tulemuste kolmandas punktis kasutatud Sisuliselt Sõnastust täpsustatud.
ministeerium mõiste „ […] andmete teisene kasutamine […]“ tähendus. Palume selgitada. arvestatud
Justiits- Arengukava lk-l 18 on toodud arengusuuna „Võim oma andmete üle“ Sisuliselt Täpsem arutelu ses osas tuleb edaspidi tegevuse
ministeerium tegevustena: „Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija, sh laiendame seda arvestatud elluviimisel ja töisel tasandil teha - arengukava kui
ettevõtjate andmetele“ ning „Võtame riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse, ambitsiooni või taotletava sihi väljendus on sõnastatud
sh laiendame seda ettevõtjate andmetele […]“. Palume täpsustada, kas meelega laiemalt kui isikuandmed.
andmejälgija ja nõusolekuteenuse osa on mõeldud vaid isikuandmetele või
kõikidele (era-)ettevõtjate andmetele (nt äriregistris). Eelduslikult on mõeldud
siiski üksnes isikuandmeid, mistõttu tuleks ettevõte/ettevõtja mõiste
arengukavast eemaldada. Juhul, kui eesmärgiks on andmejälgija ja
nõusolekuteenuse rakendamine lisaks mitte isikuandmeteks olevate ettevõtja
andmete suhtes, võib nimetatu olla vastuolus nn avaandmete direktiivis (EL)
2019/1024 kehtestatud vaba juurdepääsu jmt põhimõtetega. Kaheldav on ka
eesmärgi täidetus 2030. aastaks, kuna näiteks äriregistri pinnalt on
lahendamata mitmeid probleemkohti. On tõsi, et suur osa ettevõtjate (ÄÜ)
andmetest on avalikud ja kättesaadavad ilma sisselogimist/autentimist
nõudmata (nt registrikaart). Osalt on olnud selline lahendus vajalik, kuna
välismaalastelt ei ole võimalik autentimist isikukoodi puudumisel nõuda.
Ettevõtja andmed peavad olema nähtavad ka piiriüleselt, vastasel juhul on Eesti
ettevõtjad nõrgemas seisus. Tekitades nõude, et kõik ettevõtja andmete
vaatamised peavad olema andmete kasutaja poolt isikustatud, võib tekkida
vajadus piiriüleste teenuste sulgemiseks, kuivõrd puudub võimalus
välismaalaste tuvastamiseks.
11
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Teeme ettepaneku lisada arengukava lk-l 18 arengusuuna „Roheline digiriik“ Sisuliselt Ettepanek on väärt kaalumist edaspidi tegevuste täpsema
ministeerium tulemuste juurde nn rohemärgis, mille saavad endale teenused, mis vastavad arvestatud kavandamise ja elluviimise järgus, mil võtamegi arutada ja
rohepöörde tingimustele. Rohemärgis tekitaks riigiasutustele motivatsiooni kokku leppida võimalikud sammud konkreetselt.
enda teenuste vastavusse viimiseks ning annaks ülevaate, millised teenused on
ennast vastavalt kohandanud. Rohemärgise „väljastamise“ võiks panna
erasektorile, kes teostaks teenuste osas auditeid (sarnaselt nt ISKE audititega).
Justiits- Arengukava lk-l 19 suuna „Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse Arvestatud Sõnastust täpsustatud.
ministeerium juurutamine“ osas teeme ettepaneku sõnastada tulemuse esimene punkt
järgmiselt: „Kõik avalikud teenused on kujundatud ja osutatud kasutajakeskselt,
tagatud on kasutajate põhiõigused ning arvestatud on kasutajate vajaduste ja
eelistustega.“
Justiits- Märgime arengukava lk-l 21-22 suuna „Andmepõhine riigivalitsemine ja Sisuliselt Ei näe siin vastuolu arengukavas olnud sõnastusega.
ministeerium andmete taaskasutus“ tulemuse „Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete arvestatud
andmete abil“, et otsuseid tuleb teha lisaks tasuvuspõhiselt/optimaalselt, mitte
pelgalt andmete põhjal ja arvutuskäike avalikustades.
Justiits- Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tegevuste loetellu Arvestatud Lisasime märke.
ministeerium „Linkandmete tehnoloogia kasutuselevõtt“, mis aitab erinevaid semantilisi
mõisteid ja ontoloogiaid omavahel siduda. See on kasuks ka nn krati
lahendustele, kuivõrd paranevad seosed andmete ja mõistete vahel.
Justiits- Arengukava lk-l 23 suuna „Tulevikukindlad digiriigi platvormid“ hetkeolukorra Osaliselt Sõnastust täpsustatud järgnevalt: "Arendamisel on keskse
ministeerium kirjelduses on mh toodud: „Rajamisel on dokumendihoidla, mis võimaldab üle arvestatud kättetoimetamisteenuse lahendused."
minna digitaalsele kättetoimetamisele“ Märgime, et Justiitsministeerium on
alustanud keskse kättetoimetamise pilootprojekti ja keskse kättetoimetamise
süsteemi kontseptsiooni koostamist. Meie hinnangul on vajalik veel analüüsida,
kuidas keskne kättetoimetamisteenus välja arendada selliselt, et see ei tooks
kaasa erinevate riigiasutuste dubleerivaid tegevusi. On oht, et sellised
arendused võivad olla dubleerivad, mistõttu teeme ettepaneku eelnimetatud
lause sõnastada nt järgmiselt: „Võimalik on välja arendada keskne
kättetoimetamisteenus kasutades selleks muuhulgas Eesti.ee riikliku e-posti
aadresse ning integreerida seni riigiasutuste poolt loodud lahendused“.
Justiits- Sama suuna tegevuste juures teeme ettepaneku kajastada ka vajadust Sisuliselt See on digiidentiteedi tegevuskava sisu teemaks.
ministeerium soodustada konkurentsi selleks, et eID teenusepakkujaid oleks turul rohkem. arvestatud
12
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Tuleb silmas pidada, et kuigi suur osa Eesti inimestest on vähem või rohkem Sisuliselt Me näeme, et digiriigi parima kogemuse nimel on
ministeerium digipädevad, siis on endiselt olemas ka suur hulk inimesi, kes seda ei ole ega ka arvestatud edasihüpe siiski vajalik - et vaikeväärtusena just nimelt
soovi olla. Riigil on ka nende inimeste põhiõiguste tagamise kohustus. toimetataks dokumente kätte digitaalsena, mitte paberil
Elektrooniline kättetoimetamine on ka juba kehtiva õiguse järgi vähemalt nagu seni. Kuidas täpselt säilub inimesel loobumise
tsiviilkohtumenetluses eelistatud viis, seega on lk-l 23 toodud tulemus „Kõik võimalus, on edaspidise disaini ja kokkuleppe küsimus. Ent
teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku vaja on nihet põhipraktikas ja seda arengukava välja
postkasti kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad“ juba saavutatud ütlebki.
nende jaoks, kes seda soovivad ja selleks võimelised on. Ülejäänute jaoks on
vajalik siiski säilitada ka mittedigitaalne võimalus ühiskonnaelus osalemiseks
Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Keskselt osutatud IT-alusteenused“ puhul on oluline, Sisuliselt Kõik need on olulised teemad tegevuse enda elluviimise
ministeerium et arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuse konsolideerimine ei tooks ühegi arvestatud raames kokkuleppimiseks ja aruteluks.
haldusala jaoks kaasa teenuse halvenemist. Lahendamist vajab, kas
konsolideerimine hõlmab ka riigisaladuse (RS) töötlusega tegelevaid töökohti
või mitte. Riskide hajutamise mõttes oleks mõistlik, et RS töötlust tagavaid
isikuid ei konsolideeritaks keskasutusse.
Justiits- Arengukava lk-l 25 suuna „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“ tulemuste Sisuliselt Pole meie vaates vajalik täpselt pakutud moel ehk liigselt
ministeerium puhul on vajalik rõhutada, et uue tehnoloogia agar kasutuselevõtt ei tähenda arvestatud rõhutada, sest sama asi on läbiva põhimõttena niigi juba
seda, et kesksel kohal ei ole jätkuvalt inimene. Tehnoloogia kasutuselevõtt ei eespool paika pandud ehk sisus kaetud.
tohiks avalikus sektoris olla eesmärk omaette, vaid vahend riigi ülesannete
tõhusaks täitmiseks. Teeme ettepaneku sõnastada esimene alapunkt järgmiselt:
„Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise,
tagades sealjuures rakenduste inimkesksus ja usaldusväärsus: Eesti on uute
lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja.“
Justiits- Sama suuna tulemusena on mh toodud: „Eesti katsetab esimeste riikide seas Sisuliselt Ettepanek on edasise töö käigus ehk elluviimisel
ministeerium esilekerkivate tehnoloogiate võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi arvestatud arvestamiseks.
ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel“. Teeme ettepaneku kaasata
kõikvõimalikesse otsustuskomisjonidesse ka teiste ministeeriumide esindajaid,
samuti erasektorit. Seeläbi oleks otsustamise korral, milliseid tehnoloogilisi
katsetusi rakendada, tagatud võimalikult lai sisuteadmisi omavate esindajate
ring.
13
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud „Algatame ja rahastame Sisuliselt Ettepanek on edasise töö käigus ehk elluviimisel
ministeerium katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd erasektoriga ning arvestatud arvestamiseks.
võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes“. Teeme ettepaneku tuua
sisse ka vajadus luua üksikasjalik (näidetega) juhis, kuidas erasektoriga koostöös
loodud häkatonist jõuda reaalse teenuse juurutamiseni riigiasutuses. Hetkel on
vastav praktika puudulik.
Justiits- Eelnimetatud suunda silmas pidades teeme lisaks ettepaneku võimaldada Sisuliselt Selles ongi pakutud tegevussuuna sisu suuresti.
ministeerium ettevõtjatel katsetada uusi tehnoloogiaid selliselt, et riik loob vajaliku arvestatud
„liivakasti“ ning regulatsiooni väikesemahuliseks katsetamiseks. Selline kiire
regulatsiooni ja „katsepolügoni“ loomine toob Eestisse eeldatavasti uusi
ettevõtjaid olgu tegemist siis krüptoraha, droonitranspordi, isesõitvate robotite,
kratilahenduste vm valdkonnaga. Ettevõtjad vajavad kohti, kus nende
innovaatilisi teenuseid katsetada, aga tihti on takistuseks just regulatiivne pool.
„Liivakastis“ katsetamisega on riskid väiksemad ja hiljem on võimalik
regulatsioon „liivakastist“ kogu sektorile välja tõsta. Eesti võiks siin vallas olla
eesrindlik ja luua protseduuri, kuidas innovatsiooniga turule tulla.
Justiits- Arengukava lk-l 27 suuna „Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna Mitte Arengukavas sõnastatud tulemus näitab üldist suunda,
ministeerium arendamine“ tulemuseks on mh: „Kõik avaandmeteks sobilikud andmed on arvestatud mille poole liikuda tasuks ja tuleks - isegi kui jääb erisusi ja
masinloetavalt kättesaadavad ja aktiivses kasutuses“. Eelmainitud tulemus säilub piiranguid.
vajab täpsustamist, kuivõrd kõik avaandmed ei pea olema masintöödeldaval
kujul kättesaadavad ning samuti ei saa riik tagada, et masintöödeldaval kujul
kättesaadavad avaandmed oleksid aktiivses taaskasutuses. Juhime tähelepanu,
et teabevaldajal on võimalik avaliku teabe seaduse § 31 lg 8 alusel piirata
avaandmete taaskasutamiseks andmise viisi. Muuhulgas võimaldab see säte
anda avaandmed taaskasutamiseks vaid üksikpäringutega ja piirata nt
veebirobotite juurdepääsu andemete masstöötlemiseks. Me ei ole kindlad, et
antud eesmärgi sõnastus peegeldab korrektselt võimalikke piiranguid
avaandmete taaskasutamiseks andmise viiside osas.
14
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Eelnimetatud suuna tegevusena on toodud: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja Sisuliselt Ettepanek on edasise töö käigus ehk elluviimisel
ministeerium välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi arvestatud arvestamiseks.
täisteenusena sisse.“ Taolise eesmärgi puhul toome välja vajaduse analüüsida
hoolikalt, milliseid teenuseid on võimalik riigil erasektorilt täisteenusena sisse
osta ja milliseid mitte. Praktika on näidanud, kui erasektor hakkab mingit
monopoolset teenust pakkuma täisteenusena, toob see kaasa hinnatõusu.
Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“ Sisuliselt Samasisulise mõttega täpsustusi tehtud.
ministeerium tulemuse teise punkti puhul märgime, et riigil tuleks jätkuvalt tegeleda avalike arvestatud
teenuste tõhususega, oluline on inimkesksus, kasutajakesksus ja teenuste
tulemus. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkti teine lause järgmiselt:
„Jätkuvalt on digiriigi arengu siht suurendada riigihalduse tõhusust, lisaks on
fookuses väärtuse loomine ja eriti kasutajakesksus ja -kogemus, sh
valdkonnaülene koostöö.“
Justiits- Arengukava lk-l 29 suuna „Sihitud väliskoostöö“ hetkeolukorra vaates märgime Mitte Piiratud ressursside tingimustes peame eriti väliskoostöö
ministeerium järgmist. Arengukavas tuleks käsitleda digiühiskonda laialt. Lisaks tuleks arvestatud puhul (kus tulu-kulu head suhet on raske saavutada)
kajastada Välisministeeriumi diplomaatilist, aga ka Justiitsministeeriumi, valima fookust väga hoolikalt. Eesti digiriigi kogemuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jt ministeeriumide senist olulist tõstmist ehk digiriigi arendamise üldeesmärki mainitud
tööd erinevates foorumites internetivabaduse ja inimkeskse, väärtuspõhise ning välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on
usaldusväärse digiühiskonna mudeli, kus kaitstud on nii inimõigused, kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel
demokraatia kui ka õigusriigi põhimõtted, edendamisel. Lisaks peaks käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud
arengukava seda olulist tööd toetama nii nende põhimõtete selgema ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline
juurutamise kaudu Eestis aga ka selle suuna edaspidise arendamise kaudu. suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtuda
välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi ja olla
vastava/teise arengukava osaks.
15
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Teeme ettepaneku lisada eelnimetatud suuna tulemuste (lk 30) juurde punkt Mitte Piiratud ressursside tingimustes peame eriti väliskoostöö
ministeerium järgmises sõnastuses: „Eesti on eeskujuks ja hinnatud partner inimkeskse, arvestatud puhul (kus tulu-kulu head suhet on raske saavutada)
väärtuspõhise ning usaldusväärse tehnoloogia mudeli edendamisel Euroopa valima fookust väga hoolikalt. Eesti digiriigi kogemuse
Liidus, teistes rahvusvahelistes organisatsioonides (sh Euroopa Nõukogu, OECD, tõstmist ehk digiriigi arendamise üldeesmärki mainitud
OSCE, ÜRO) ja maailmas laiemalt.“ välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on
kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel
käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud
ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline
suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtud
välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi ja olla
vastava/teise arengukava osaks.
Justiits- Eeltoodut silmas pidades palume ühtlasi lisada tegevuste juurde punkt Mitte Piiratud ressursside tingimustes peame eriti väliskoostöö
ministeerium järgmises sõnastuses: „Osaleme EL-i, Euroopa Nõukogu, OECD ja teiste arvestatud puhul (kus tulu-kulu head suhet on raske saavutada)
rahvusvaheliste organisatsioonide vastavates foorumites, edendame valima fookust väga hoolikalt. Eesti digiriigi kogemuse
internetivabadust ja inimkeskse, väärtuspõhise ning usaldusväärse tehnoloogia tõstmist ehk digiriigi arendamise üldeesmärki mainitud
Euroopaliku mudelit.“ välistegevus piisavalt ei toeta. Oleme nõus, et see on
kasulik Eesti mainele jm laiemalt - aga selle nimel
käesoleva arengukava raames paratamatult piiratud
ressurssidega panustada ei pea võimalikuks. Kui selline
suund on Eestile oluline välispoliitiliselt, saab see mahtud
välispoliitika raames toimuva digidiplomaatia skoopi ja olla
vastava/teise arengukava osaks.
Justiits- Kordame oma 13.05.2020. a esitatud märkust, s.o palume küberturvalisuse Mitte Vastav suund on kaetud siseturvalisuse arengukavas, need
ministeerium vaatest arengukavas arvestada vajadusega digiriigis toetada ning tagada arvestatud arengukavade seosed ka välja toodud (vt seotud
küberkuritegude ennetamise, analüütika ning menetlemise pädevus ning arengukavade ptk).
võimekus menetlusasutustes, prokuratuuris ja kohtutes. Allikana
küberkuritegude kohta saate soovi korral kasutada Justiitsministeeriumi
statistikaveebi: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-
statistika/kuberkuriteod.html ja RAND uuringut „SRSS-C2018-092“, milles
analüüsiti Vabariigi Valitsuse tellimusel tehnoloogia arengu mõju
küberkuritegevuse tulevikule.
16
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Justiits- Lk-l 40 suuna „Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus“ tulemusena on Mitte Küberturvalisuse keskkond ja küberohud muutuvad
ministeerium kajastatud „Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul arvestatud pidevalt ning sellest tulenevalt on oluline hoida
tasemel, mis on määratletud standardites ja teistes eeskirjades või baasvõimekust ajakohasena, ka vastu tänaseid nõudeid.
õigusaktides“. Märgime, et õigusaktide järgimine on kohustus ja peab olema Lisaks tuleb hoida ajakohasena ja muuta vajadusel nõudeid
õigusriigis nn normaalsus mitte arengukavas seatav tulemus. Seetõttu teeme (nt õigusaktides kohustusi lisada) ja see tingib vajaduse ka
ettepaneku see arengukavast välja jätta või ümber sõnastada. nende järgimise tagamiseks.
Seda enam, et õigusakti kohustus ei tähenda reaalset
võimekust ja ressursside piisavust. Me oleme sihtide
seadmisel tahtnud olla ausad ja realistlikud - peame alles
baasvõimekuse tagama (sh vastu õigusaktides sisalduvaid
nõudeid) ja sellel fookust hoidma.
Justiits- Ühtlasi teeme ettepaneku lisada tegevusena riigis tehtavate nn legaalsete Sisuliselt Täiendatud tegevuste kirjeldust fookuse väljatoomisega -
ministeerium ründetestide arvu suurendamise, eesmärgiga tõsta küberturvalisuse taset, arvestatud viitega testimise mahu kasvatamisele laiemalt (pole ainult
tuvastada ennetavalt võimalikke turvaauke kui ka suurendada inimeste läbistustestide küsimus).
tähelepanelikkust.
Justiits- Lk-l 47 toodud temaatiliste töörühmade all palume ära mainida ka Turvajuhtide Sisuliselt Temaatilisi töörühmasid on kõigis kolmes valdkonnas
ministeerium komisjoni ja selle juhatuse (TJKJ). arvestatud mitmeid (kui mitte kümneid) ja arengukavas ei ole võimalik
ega vajalik mainida kõiki. Sisulises plaanis on tegemist ühe
kasuliku ja kasutusel oleva töörühmaga muidugi.
Justiits- Märgime, et Justiitsministeeriumi välja toodud ettepanekute lisamisel tuleb Sisuliselt Meie hinnangul on mõjude analüüs eeltoodust arvestatud
ministeerium arengukava mõjuanalüüsi vastavalt täiendada. arvestatud aspekte juba piisavalt hõlmav.
Kaubandus- Eesmärgid ei pruugi olla realistlikult saavutatavad ebapiisavate rahaliste Osaliselt Digimuutuste võimendamise blokki tegevus lisatud: "Viime
Tööstuskoda vahendite tõttu. Ühe ohukohana näeme ebapiisavate rahaliste vahendite arvestatud läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi." Maksumuse
olemasolu eelnõus välja toodud eesmärkide efektiivselt täitmise osas (võttes prognoosi pole muutnud, sest see lähtub kehtivatest
arvesse ka erinevaid kärpeplaane). Kui omakorda arvestada, et olemasolevate nõuetest arengukavale ja teistest seni heakskiidetud
süsteemide säilitamine nõuab omajagu ressursse ning rahalisi vahendeid, siis arengukavade näidetest.
võivad eelnõus välja toodud sihid olla liialt optimistlikud ning mitte piisavalt
realistlikud. Lisaks sellele ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud, milline eesmärk kui
suurt rahalist panust endas vähemalt umbkaudselt hõlmab. Sellise info
olemasolu looks arusaadavama kuvandi eesmärkide ja nende täitmise osas.
Samuti võiks eelnõus olla täpsemalt mainitud ka kasutusel olevate süsteemide
ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine. Erinevad tehnilised
probleemid, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, tulid selgelt esile
seoses Covid-19 pandeemia tekkega.
17
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kaubandus- Arengukava skoop võiks laiemalt arvesse võtta nii rahvusvahelist dimensiooni Sisuliselt Arengukava juba hõlmab ootusi teistele valdkondadele ehk
Tööstuskoda kui ka erinevaid siseriiklikke poliitikavaldkondi. Eelnõus ei ole käsitletud piisava arvestatud vastavatele arengukavadele, mis ongi loodud KTK pakutud
põhjalikkusega rahvusvahelist dimensiooni, mis tegelikkuses suunab mitmeid põhjustel. Rahvusvahelist dimensiooni on puudutatud ning
digiühiskonna arengusuundasid. Märgatav osa valdkonna seadusandlusest ning selle strateegia ka nt digiriigi blokis selgelt sõnastatud -
rahastusest tuleb Euroopa Liidu tasandilt, seega mõjutab rahvusvaheline toetada teiste sihtide elluviimist vajalikul moel. S.t eraldi
dimensioon otseselt mitmeid arenguid. Eesti suudab mugavate digiteenuste rahvusvahelise tasandi strateegiat ei ole kavas teha,
keskkonda ning küberturvalisuse kõrget taset tagada eelkõige koostöös teiste rahvusvaheline tegevus pole siht ise-eneses.
riikidega. Seega peaks eelnõu sisaldama rohkem informatsiooni seotusest
rahvusvaheliste aspektidega (sh digitaalse keskkonna atraktiivsuse säilitamise
osas). Eelnõus on sõnastatud mõned ootused ka teiste poliitikavaldkondade
(näiteks haridus) osas, kuid eelnõu võiks käsitleda ka teisi valdkondi täpsemalt.
Juhul kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja
eesmärke ei sisalda, siis võiks käesolev eelnõu hõlmata laiemalt ka teiste
valdkondade suundasid. Digiteemad on olulisel kohal kõikides valdkondades,
seega ei tohiks alahinnata kindlate ja realistike sihtide loomist erinevates
teemades. Võimalusel palume täpsemalt täiendada eelnõud sellisel viisil, mis
sisaldaks sihte ka teiste valdkondade osas või nende olemasolul viidata teiste
valdkondade arengukavade punktidele.
Keskkonna- Palume kaasata arengukava Eesti digiriigi arenguhüppe alameesmärk "Roheline Sisuliselt Kaasame töö käigus kindlasti, sarnaselt kõigile
ministeerium digiriik" digiriigi keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava koostamisse arvestatud ministeeriumidele.
Keskkonnaministeerium. Tegevuskava eesmärgina on välja toodud vähendada
tehnoloogiate negatiivset mõju disainis, tootes, kasutades ja hiljem käideldes
tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel. Loetletud keskkonnahoidlike
tegevuste poliitika kujundamine on seotud keskkonnavaldkonna arengukavaga
ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisala korraldada.
Keskkonna- Arengukavas ei ole riigiülest IT-korraldust käsitletud rohkem, kui keskse Mitte Arengukavas käsitleme tegevussuunana muutuste
ministeerium taristuasutuse loomist. Sõnastatud peaks olema täpsemalt, et domeenipõhiste arvestatud tegemist korralduses. Domeenipõhine IT - haldusaladele
(sisuvaldkondlike) teenuste osutamiseks vajalike IT-teenuste tagamine on iga endale lähedal olev IT - jätkub sarnastel põhimõtetel edasi.
valdkonna otsustada, st digiteenuste arendamise korraldamine, sh Ainus muutus, mida arengukava selles liinis näeb, on
organisatsiooniliselt IT-majade olemasolu on vastava ministeeriumi enda dubleeritud standardteenuste väljatõstmine ja
pädevuses, st ei plaanita suuremat riigiülest teenuse konsolideerimist. konsolideerimine, sest need pole haldusalade enda
domeenid vaid puhtalt IT domeenid, mida võiks
taaskasutada.
18
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Arengukavas lk 5 on öeldud, et arengukava ei hõlma konkreetseid sihte ega Vastatud Siinse arengukava maksumus ei hõlma IT-investeeringuid
ministeerium tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid eri elualadel või valdkondades, kui need just ei tule läbi
plaane peavad sisaldama kõik arengukavad enda valdkonna kohta. Samas kesksete (tugi)meetmete, mis siinses arengukavas
hinnatakse arengukava elluviimise kogumaksumuseks ehk rahastamise sisalduvad.
koguvajaduseks kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot. Palume
täpsustada, kas kogumaksumus 1,2 miljardit eurot on ainult MKMi poolt ellu
viidavate tegevuste maksumus ja ei hõlma tegevusi IKT kasutuselevõtu
edendamiseks teistel elu- ja ettevõtlusaladel?
Keskkonna- Lk 10 sõnastatakse visiooniks see, et tänu mugavale asjaajamisele on mujalt Sisuliselt Meie vaates ongi tasakaal pakutud kujul leitud - et ühtpidi
ministeerium pärit inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada, siis lk 11 on ühe arvestatud tegevuste raames püüeldakse selle poole, et teenuse
põhimõttena toodud eesti keele ja kultuuri hoidmine. Kuna mujalt pärit kasutajatel on nende keeles lihtsam teenust saada - aga
inimestele tuleb siiski tagada asjaajamise mitmekeelsus, siis ei saa eesti keele ja samas tehakse teisalt tegevusi eesti keele
kultuuri hoidmine olla alati peamiseks eesmärgiks ja nende kahe suuna vahel kasutusvõimaluste hoidmiseks.
tuleb leida sobiv tasakaal. Soovitame arengukava vastavalt täiendada.
Keskkonna- Teeme ettepaneku sõnastada lk 11 toodud viimane põhimõte konkreetsemaks Osaliselt Täpsustasime rohelise digiriigi arengusuunda siin
ministeerium ja täpsemaks järgmiselt: „Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Edendame arvestatud soovitatud detailsusega. Põhimõtete peatükis nii detailseks
kliimamuutuste leevendamist ja keskkonnakaitset toetavate digilahenduste ei ole mõistlik minna ehk täpsemalt keskkonnahoiu eri
kasutamist, samal ajal tagades et digiteerimise võimalik mõju keskkonnale oleks aspektid üles lugeda. Üldised täiendused (rasvases kirjas)
minimaalne. Arendusi tehes võtame arvesse nende energia-, ressursi- ja lisasime küll põhimõtetesse.
veekasutust, KHG heidet, mõju loodusele ning jäätmeteket. Teeme asju
digitaalselt sel moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimanuutuste
leevendamisse ning aitab kliimamuutuste mõjuga kohaneda.“
Keskkonna- Kui 69% on eraisikute rahulolu ja 47% ettevõtjate oma (mis selgub täpsemalt Sisuliselt Olete arvestanud küberiturvalisuse mõõdikuid ekslikult,
ministeerium järgmisest peatükist), siis võiks eeldada, et 58% on küberturvalisuse turvalisus ja arvestatud arvestades kaks mõõdikut küberi valdkonna omaks. 58%
96% küberturvalisuse usaldusväärsus, aga mis on siis ülikiire interneti on ülikiire internetiga kaetus ehk ühenduvuse mõõdik.
kättesaadavus % ? Ettepanek on siduda mõõdik vastava sihttasemega, et oleks Kohendasime selguse huvides küll ka tekstilist kirjeldust.
kohe aru saada, millisele mõõdikule vastav % vastab.
Keskkonna- I ja II valdkonna peatükkides toodud mõõdikud vastavalt üldeesmärgi Arvestatud Täpsustasime sõnastust. Küberturvalisuse 1. mõõdiku
ministeerium mõõdikutele. III valdkonna peatükist selgub, aga et küberturvalisusel on 2 lisame üldeesmärgi arvutusse siis, kui mõõdik on
mõõdikut, millest esimene on loomisel ja üldeesmärgi mõõdikuna kasutatakse väljatöötatud ja esimene tulemus olemas.
% järgi järeldades ainult teist (2. Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud
turvariskide olemasolu kaalutlusel).
19
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud rohelise digiriigi peatüki Arvestatud Lisatud.
ministeerium hetkeolukorda numbriliste näitajatega järgmiselt: „IKT sektori osa koos
andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest KHG heitest, mis on
võrreldav lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi jätkumisel võib 2040.
aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%.“ Allikad on lisatud.
Keskkonna- Arengukava on koostatud kümneks aastaks. Kui esimese mõõdiku esimene Arvestatud Täpsustasime sõnastust. Küberturvalisuse 1. mõõdiku
ministeerium tulemus peaks selguma 2022. aastal, siis ei selgu, miks 2030. aasta eesmärgist lisame üldeesmärgi arvutusse siis, kui mõõdik on
on see välja jäetud. Märgitud on, et arengukava viiakse ellu digiühiskonna väljatöötatud ja esimene tulemus olemas.
programmi kaudu, mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse
valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad
eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate,
rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks
vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö
rulluvalt. Lisaks on märgitud, et arengukava on plaanis vähemalt kaks korda
perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada ja selleks tehakse enne
arengukava elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine
on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles ja 2027. aasta lõpuks.
Arengukavast ei selgu täpselt, kas üldeesmärgi mõõdikuna küberturvalisuse
turvalisus ja usaldusväärsus kasutatakse ainult mõõdikut Digiteenuste
kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel või ka mõõdikut
Võrgu- ja infosüsteemidega seotud ohud on adekvaatselt kajastatud oluliste ja
elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on piisavad
riskileevendusmeetmed.
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud teist hetkeolukorra punkti Osaliselt Lisasime pakutud sõnastuse lühemalt, hõlmates peamise
ministeerium järgmiselt: „Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus, arvestatud mõtte. Taakvara energiatarviduse osas ei taha nõustuda,
keskkonnaseires kasutatakse satelliite, droone ja rajakaameraid, kuna võimalik on ka vastupidine mõju - kuniks me
andmeanalüütika kasutamine avalikus sektoris suureneb ning teenuseid viiakse täpsemalt ei ole uurinud.
järjest enam pilve, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (energia-, ressursi- ja
veekasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise
viise pole analüüsitud. Järjest vananevad infosüsteemid (legacy või taakvara) on
võrreldes uutega aeglasemad ja vajavad seetõttu rohkem energiat.“
20
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tulemusi järgmise punktiga: Mitte Ettepaneku taust on arusaadav, aga tahame vältida nn
ministeerium „Infosüsteeme ja taristut uuendatakse järjepidevalt ning hoitakse ajakohasena, arvestatud legacy arenduste ümberehitamise rahastamisi
mis vähendab nende energiatarvet ja aitab seeläbi leevendada kliimamuutusi.“ kliimamuutuste eesmärgil. Seos kliimamuutuse ja arenduse
endaga on liiga mitu sammu teineteisest eraldunud ja
puuduvad piisavad tõendid, et uue arenduse puhul ei tehta
piisavat funktsionaalsust juurde, mis neutraliseerib
võimaliku kliimamõju.
Keskkonna- Teeme ettepaneku täiendada lk 18 toodud tegevusi järgmise punktiga Arvestatud Lisasime.
ministeerium „Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise“, kuna
hetkeolukord sellele juba tähelepanu juhib.
Keskkonna- Roheline digiriik hetkeolukorra kirjelduses täiendada läbivalt teksti ka kliima Arvestatud Täiendasime vastavalt teie teistele ettepanekutele.
ministeerium temaatikaga.
Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et liiga väheste andmete õiguslik tähendus ja kvaliteet on Arvestatud Täpsustasime sõnastust.
ministeerium tuvastatav. Palume selgitada, mida mõeldakse selle all, et liiga väheste andmete
õiguslik tähendus on tuvastatav. Kuna õiguslik tähendus antakse andmetele
ainult seadusega, siis kas seadustes on andmete õiguslik tähendus ebapiisavalt
reguleeritud? Õigusliku tähendusega andmed toovad õiguslikke tagajärgi ehk
õiguslik seisund tekib ainult läbi registrikande. Või seisneb probleem siis hoopis
selles, et liiga vähe õiguslikke tagajärgi toovaid andmeid on kantud
registritesse? Nii nagu enamus keskkonnaandmeid ei ole õigusliku tähendusega,
vaid on informatiivsed, on ka paljud muud andmed Eestis õigusliku tähenduseta
ja ei vaja ilmselt oma tähenduse täiendavat tuvastamist.
Keskkonna- Lk 20 on öeldud, et ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest Arvestatud Lisasime tegevuse: "Arendame andmeteaduse ja -
ministeerium andmetest on ebapiisav ja et see on olemas andmekogudes, kuid ka seal on analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh vastavaid
andmete kirjeldused ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli juhiseid"
raskesti tuvastatav. Kuna avaliku teabe seaduse andmekogusid käsitlev peatükk
jõustus juba 13 aastat tagasi, on see kohati ajale jalgu jäänud ja omab praktikas
laia tõlgendusruumi (nt andmekogu vs infosüsteem). Teeme ettepaneku
tegevuste all lk 21 näha mh ette andmekogusid käsitleva õigusraamistiku
läbivaatamine ja uuendamine.
21
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Lk 22 tulevikukindlad digiriigi platvormid on mainitud sisulised alusplatvormid Sisuliselt Geoinfoga tegelemine on eeskätt ikkagi keskkonna
ministeerium digi-id ja x-tee ning ka eesti.ee kui üks kasutajatele avatud teenus. Selgusetuks arvestatud valdkonna ja vastava arengukava pärusmaa, kuigi sellele
jääb, miks on välja toodud ainult see. Fundamentaalsete alustena peaks riigi toetub riik laiemalt - tegevusi kavade vahel me ei saa aga
toimimise seisukohalt kriitilisena ära mainima ka geoinfo olemasolu dubleerida.
(topograafia- ja aadressiandmete süsteem ja geodeetiline süsteem), et füüsilise
maailmaga oleks olemas adekvaatne seos.
Keskkonna- Lk 27 jaluses on ingliskeelne viide „artefactory“, kuid korrektne termin on Arvestatud Parandatud.
ministeerium „artifactory“.
Keskkonna- Teeme ettepaneku lisada lk 30 toodud tegevusse OECD ja Digital Nationsi kõrval Mitte Arvestades piiratud ressursse ja arengukavas pakutud
ministeerium ka ÜRO, mis on just viimastel aastatel digiteemad rohkem fookusesse võtnud. arvestatud digiriigi arendamise sihte, ei ole ÜRO suunaline tegevus
Nimelt on ÜRO peasekretär käivitanud digitaalse koostöö tegevuskava meie seisukohast prioriteet. KeM mainitud
digitehnoloogia potentsiaali ärakasutamiseks globaalselt. Samuti luuakse Eesti keskkonnaprogrammi suund on kindlasti oluline ja kasulik
juhtimisel ÜRO keskkonnaprogrammi alla globaalne keskkonnaandmete allianss keskkonna valdkonna vaates, aga valdkondlikke
(Data for the Environment Alliance, DEAL), mis on koostööplatvorm ettevõtmisi üleriiklikus digiriigi kavas me ei dubleeri (st ka
keskkonnaandmete ja digilahenduste fookusega (arengu)koostööprojektide ei tohi dubleerida).
algatamiseks. Seetõttu väärib ka ÜRO koostöövormides osalemine esiletõstmist.
Keskkonna- Lk 36 Mõõdik: Eesti küberruum on turvaline, usaldusväärne ja küberohtudele Arvestatud Sõnastasime mõõdiku ümber, täpsem sisu selgub endiselt
ministeerium vastupidav. Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu: Võrgu- ja mõõdiku väljatöötamise käigus.
infosüsteemidega seotud ohud on adekvaatselt kajastatud oluliste ja
elutähtsate teenuste riskianalüüsis ning rakendatud on piisavad
riskileevendusmeetmed. On selgelt piiritlemata, milliseid teenuseid peetakse
silmas oluliste teenuste all. Kas KüTSi järgseid või teenuseid, mida riigikontroll
nimetab kriitilisteks andmekogudeks, või ka näiteks selliseid riiklikult olulisi
teenuseid, mis mängivad tähtsat rolli hädaolukordades, ja/või AvTSis sätestatud
riigi infosüsteemi kindlustavaid süsteeme. Kuna mõõdiku esimene tulemus
peaks selguma juba 2022. aastal, peame oluliseks määratleda täpsemalt oluliste
teenuste ulatus.
22
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Lk 38 Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku Arvestatud Sõnastus muudetud järgnevaks: "Koostame ja hoiame
ministeerium küberturvalisuse haldusmudeli, millega määrame oluliste riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena küberturvalisuse
küberturbefunktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja haldusmudeli, millega määrame riikliku küberturbe
ülesanded. Vajaduse korral teeme organisatsioonilised ümberkorraldused funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid,
lähtuvalt ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.. Praeguses vastutuse ja ülesanded." Riikliku tähendab siin n-ö
sõnastuses jääb selgusetuks, kas olulise küberturbefunktsiooniga asutuste all üleriiklikku, kõiki teisi asutusi toetavat ja suunavat rolli.
peetakse silmas hetkeolukorra kirjelduses mainitud MKMi, RIAt, SiMi ja selle Lisatud on ka täiendus, mida mõeldakse riikliku funktsiooni
allasutusi, KaMi ja VäMi, või on oluline küberturbefunktsioon näiteks ka riigi all.
kriitiliste andmekogude jms infosüsteemide ülalhoidjatel. Peame olulisemaks
selgemalt määratleda oluliste küberturbefunktsiooniga asutuste ring.
Keskkonna- Lk 41 Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal Sisuliselt Strateegia annab üldise suuna ja ei spetsifitseeri
ministeerium määral konsolideerimis. Sõnastuse põhjal eeldame, et küberturbefunktsioonide arvestatud konkreetseid sihtrühmi ja tegevusi. Skoop on loomisel
konsolideerimise otstarbekuse määratlemine on eelduseks, millest tulenevad tegevuste täpsema kavandamise ja elluviimise töö käigus
küberturvalisuse suutlikkuse suurendamistegevuste subjektid. Momendil ei ole programmi ja tegevuste tasandil.
võimalik hinnata, milliseid riigi(IT-)asutusi need tegevused mõjutaksid, või
millisel viisil toimub suutlikkuse suurendamine. Peame küll suunda
süstematiseerida ja konsolideerida õigeks, kuid selle sisu pole valitsemisalast
lähtuvalt võimalik hinnata.
Keskkonna- Lisas 2 kirjeldatud mõjude analüüsis soovitame käsitleda ka võimalikku (5G) Mitte Käsitleme ainult olulisi (uusi) mõjusid. Tänase teadmise
ministeerium kiirguse mõju inimestele ja keskkonnale. arvestatud põhjal oluline mõju puudub, sh just võrreldes mobiiliside
kiirgusega üldiselt.
Keskkonna- Täiendada lk 53 tabelit läbivalt kliima temaatikaga Arvestatud Täiendused sisse viidud.
ministeerium
23
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Keskkonna- Palume arengukava täiendada vajadusega arendada ja uuendada ka Sisuliselt Olulisi andmestikke on mitmeid, arengukava tasemel me
ministeerium ruumiandmeid, mida ei ole arengukavas hetkel käsitletud. Ruumiandmed (sh nt arvestatud nii spetsiifiliseks ei läheks (nt on ka terviseandmed või
asukohaandmed) on alusandmed, mis seovad reaalmaailma asukoha virtuaalse baasregistrid vm) – töisemal tasandil oleme koostöös selle
maailmaga ja on seetõttu alusandmeteks kõigi teiste andmekogude ja suuna kallal toimetamas niigi.
protsesside jaoks, mis on seotud asukoha infoga. Kvaliteetne ruumiinfo on
eelduseks jätkusuutliku digiriigi arengule. Näiteks puudutavad ruumiandmed
järgmiseid valdkondi: siseturvalisus, väisturvalisus, aadressiandmed,
kohanimeandmed, inimese elukaarega seotud teenused, tervis, elukoht,
tegevuskoht, sündmuskoht, keskkonnainfo, keskkonnahoid, planeeringud,
logistika, liiklus, transport, kuller- ja postiteenused, kinnisomandiga seotud info,
maksustamine, sotsiaaltoetused, turism, ohuanalüüsid, kriisitegevuse
planeerimine. Eeltoodust tulenevalt tuleb arengukavas välja tuua ka
ruumiandmete (sh kaartide ja teiste asukohaandmete) olulisus. Teeme
ettepaneku täiendada digiriigi arenguhüppeid lubadusega: „Eestis on asukohaga
seotud info avalik ning nii teenusepõhiselt kui ka läbi kasutajaliidese lihtsalt
kättesaadav“. See tagab selle, et asukohaandmed on kõikidele (kodanikele,
avaliku sektori asutustele, infosüsteemide arendajatele) mugavalt ja kiirelt
kättesaadavad ja kasutatavad ning võimaldab parimal viisil tagada erinevate
asukohaandmeid kasutavate andmekogude koostalitusvõime.
Kultuuri- Peame oluliseks, et arengukavas on ühe olulise põhimõttena eraldi välja toodud Sisuliselt Põhimõtete bloki jaoks läheks see sõnastus liiga detailseks
ministeerium „Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust arvestatud ja pikaks - seda enam, et põhimõtete raames ei peaks me
digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on see, et igapäevaseadmeid ja - täpselt ette ära määratlema, mis tegevustega neid
teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles“. Teeme ettepaneku põhimõtet saavutame. Põhimõtted on läbivalt kõigi tegevuste puhul
täiendada, lisades: „Toetame kultuurivaldkonna digipööret ja soodustame uute järgimiseks. Lisasime ettepaneku ainestel aga ka ühe
tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta kultuuripärandi digiteerimise ning alasuuna visiooni tasemele.
digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti,
mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust“.
Selline sõnastus oleks kooskõlas ka koostatava „Kultuuri arengukava 2021–
2030“ eelnõuga (valmib 2021. aasta I pooles).
24
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kultuuri- Juhime tähelepanu, et kuigi arengukava nimes sisaldub sõna „ühiskond“, ei leia Arvestatud Visiooni on ühiskonna suunaga täiendatud, lisaks jätkub
ministeerium ühiskondlik mõõde arengukavas palju kajastamist. Eelnõus keskendutakse arutelu kindlasti edaspidigi - vähemalt arengukava
peamiselt teenuste kasutusmugavusele ja üksikkodanikele ning sellele, kuidas ettenähtud uuendamise raames kui ka elluviimisel.
erasektori ettevõtted saaksid digiteenuste arendamises kaasa lüüa. Lisada võiks
laiema vaate ehk kuidas digitehnoloogiate ja -teenustega kaasa aidata
demokraatia arengule, kodanike osalusele riigivalitsemises ning seda eriti
digiteenuste ja nende üle otsustamisel. Praeguseks on laiemalt mõistetud, et
tehnoloogiad kannavad endas väärtusi, mistõttu peaks igasugune tehnoloogiate
kasutamine ühiskondade kujundamisel algama nende väärtuste läbiarutamisest,
mida tehnoloogiatega saavutada soovitakse – milline peaks olema nn Eesti
digiriik, milline on hea ja heaolu loov ühiskond. Praegune visioon, et
riigiteenused on kodanikele mugavad ja riik on tehnoloogiaettevõtetele hea
partner, on üks võimalus, aga selline väärtuste pidev läbikaalumine peaks olema
digiühiskonna toimimisse sisse ehitatud. Teeme ettepaneku nimetatud teemade
käsitlusega jätkata edaspidi, kaasates aruteludesse laiemaid huvigruppe,
eksperte ja teadlasi.
Kultuuri- Peame oluliseks, et arengukavas on ühe olulise põhimõttena eraldi välja toodud Sisuliselt Põhimõtete bloki jaoks läheks see sõnastus liiga detailseks
ministeerium „Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust arvestatud ja pikaks - seda enam, et põhimõtete raames ei peaks me
digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on see, et igapäevaseadmeid ja - täpselt ette ära määratlema, mis tegevustega neid
teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles“. Teeme ettepaneku põhimõtet saavutame. Põhimõtted on läbivalt kõigi tegevuste puhul
täiendada, lisades: „Toetame kultuurivaldkonna digipööret ja soodustame uute järgimiseks. Lisasime ettepaneku ainestel aga ka ühe
tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta kultuuripärandi digiteerimise ning alasuuna visiooni tasemele.
digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti,
mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust“.
Selline sõnastus oleks kooskõlas ka koostatava „Kultuuri arengukava 2021–
2030“ eelnõuga (valmib 2021. aasta I pooles).
Kultuuri- Samas arvestades, et arengukavas mainitakse läbivalt välistalente, e-residente Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki on seos "Sidusa Eesti
ministeerium ning väiksemate digioskustega inimesi (kellest paljud võivad olla eesti keelt Arengukava 2021-2030" eelnõuga loodud. Teenuste
nõrgalt valdavad inimesed), tuleb samuti tagada, et digiriigi teenused on vajalikus keeles kättesaadavus on ka digiriigi alasuuna
kättesaadavad ka vähemalt inglise ja vene keeles, mis on kooskõlas koostatava "Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõuga. arendamine" raames ette nähtud.
25
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kultuuri- Palume ootustes teistele arengukavadele ja seonduvate teiste arengukavade Arvestatud "Seotud arengukava" peatükki on seos mõlema
ministeerium juures välja tuua ka „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukavaga lisatud.
arengukava 2021–2030“. Koostatavas kultuurivaldkonna arengukavas on
digiteemadele olulist tähelepanu pööratud ja see võimaldaks kahe valdkonna
teemasid ka rohkem omavahel ühendada. Samuti valmib 2021. aasta I pooles
„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis käsitleb lõimumise ja kohanemise
ning kodanikuühiskonna ja rahvastikutoimingute valdkonda. Selle arengukava
raames on seos nii lõimumise ja kohanemise (Kultuuri-ministeeriumi
vastutusala) kui ka rahvastikutoimingute valdkonnaga (Siseministeeriumi
vastutusala). Eestisse saabuvad välistalendid ja diginomaadid võivad
kohanemisel Eesti ühiskonnaga abi vajada. Rahvastikutoimingute valdkonna
eesmärgid on seotud rahvastikuregistri arendamisega, mis on üks olulisemaid
riiklikke andmebaase.
Kultuuri- Eelnõus on välja toodud keeletehnoloogia teema, kuid see on üks väike osa Mitte Keeletehnoloogia pole meie vaates üldse ainult
ministeerium (digi)kultuuri valdkondadest. Näiteks on digitaliseerumise valdkonnas väga arvestatud (digi)kultuuri küsimus, vaid väga otsene sisend ja
oluline teema autoriõigused ning nende kaitsmine uuenenud digimaailmas. alustehnoloogia digiriigi arendamiseks laiemalt.
Autoriõiguste temaatika puudutab laiemalt ka kogu digitaliseerimise arendamist Autoriõiguse küsimused meie vaates selle arengukava
(arendusi, uuendusi, platvorme jne). See teema peaks (lisaks avaandmete sisusuundades olulist rolli ei täida siiski, samuti visiooni
kättesaadavusele, kasutatavusele ja ligipääsude lubamisele) olema ka laiemalt vaates liiga detailne teema. Autoriõiguste temaatika
digiühiskonna vaatest kajastatud kui oluline juriidiline teema. laiemalt on lisaks teiste valdkondade ja vastavate
arengukavade pärusmaa.
26
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kultuuri- Kuna arengukavas eeldatakse kõigilt kodanikelt küllaltki suuri muutusi üsna Sisuliselt Vastavad tegevused kavandatakse ja viiakse ellu vajadusel
ministeerium lühikese ajaga (kümne aastaga), mis puudutab nende andmete kasutamist nii arvestatud konkreetsete tegevussuundade raames.
riigi- kui ka erasektoris, ja väga häid digiteadmisi, peaks arengukavas olema
olulise teemana välja toodud ka kodanike hoiakute muutmine. Hoiakutega
tegelemata tundub ebarealistlik, et kõik Eesti elanikud (arvestades meie
vananevat rahvastikku) muutuksid tehnoloogiarahvaks ja igaüks hakkaks
igapäevaelus pakkuma ning sujuvalt rakendama uusi digilahendusi. Seepärast
tuleks arengukavas lisaks konkreetsetele teostustele (kratid, sündmusteenus)
välja tuua ka lähenemisviisid, kuidas neid suuri muudatusi mõtestada ning
julgustada inimesi suhtlema näiteks „virtuaalassistentidega“. Praegu on
arengukava eeldus, et kõik kodanikud soovivad, et riigiteenused oleksid
digitaalsed ja mitte näiteks füüsilises ruumis või omavalitsuskeskustes. 2021.
aasta distantsõppe kogemused näitavad aga selgelt, et ei saa eeldada, et kõigil
Eesti peredel on valmisolek või soov kõiki teenuseid digitaalselt tarbida (iga
eraisiku sündmusteenuse arendusplaan) kas tehnikavahendite,
internetiühenduse ja/või digipädevuse puudumise tõttu.
Kultuuri- Üks väga oluline põhimõte lähima kümne aasta vaates on ka Sisuliselt Keskkonnamõjudes on seos juba algses eelnõus ära
ministeerium keskkonnahoidlikkus. Ka nimetatud teema on arengukavas väga napilt arvestatud toodud, suuremat detailsust ei pea me vajalikuks. Rohelise
sisustatud. Arvestades tehnoloogia väga suurt süsiniku jalajälge, tuleks need digiriigi suuna juures oleme öelnud ja KeM märkustest
ambitsioonid palju täpsemalt ja tõenduspõhiselt välja tuua. Rohepööre ja lähtuvalt täiendanud, et täpsemate sihtide seadmiseks
süsinikuneutraalsus on olulised eesmärgid nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, peame tänase olukorra ja parendusvõimalused täpsemini
kuid arengukava praegused üldised sõnastused ei aita nende saavutamisele paika saama. Aga see suund pole sees mitte populaarsuse
kaasa. Eriti arvestades, et väga suur osa arengukavast on suunatud riigisektori tõttu, vaid sisulise vajaduse tunnetuse tõttu - isegi kui me
teenuste muutmisele ja arendamisele. Digi- ja rohepööre peaksid käima täpsemalt sihitavat tulemust hetketeadmisega ei oska veel
loogilises koostoimes kõikide avaliku sektori muudatustega, mitte „võimalusel paika panna. Aga peame asuma otsast teele ja järgmiste
kasutades rohelisi digilahendusi“, sh selgitamata, mis need on. Toome välja, et arengukava iteratsioonidega täpsustusi lisama, kui
näiteks lk-l 18 on kirjutatud: „Roheline mõtteviis kogub populaarsust“. Teeme teadmisi on juurde tulnud.
ettepaneku käsitleda ka digiühiskonna arendamisel rohepööret ja
süsinikuneutraalsust kui riiklike eesmärkide kogumit, mitte kui populaarset
teemat, mida kasutuskogemuse puhul hinnatakse. Kui planeeritakse saada
kõige rohelisemaks digiriigiks, tuleks arengukavas seada sellekohaseid
sisulisemaid eesmärke. Ka mõjude analüüsis tuleb välja tuua, et mõju
keskkonnale on siiski olemas.
27
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kultuuri- Dokumendis käsitletakse nii riigi kui ka kõigi kohalike omavalitsuste teenuseid, Sisuliselt KOV-ide IT-ala pikem analüüs ja lahkamine pole meie
ministeerium mis peaks kümne aasta perspektiivis hakkama toimima ühtselt ja ühise arvestatud arvates proportsionaalne, tegemist on ikkagi ühe alasuuna
platvormina. Dokumendis ei ole selgelt välja toodud, milline on hetkeolukord osaga vaid digiriigi arendamises. KOVide
kohalikes omavalitsustes, millised teenused ja kui paljudes omavalitsuses on kompetentsikeskuse täpne roll jm selgub töö käigus,
keskselt kättesaadavad ja milliste riiklike tasandi süsteemidega ühendatud. vastavad analüüsid on juba alanud - suund peame aga
Sellise detailsema taustainfo lisamine täpsustaks ka teiste seotud osapoolte möödapääsmatuks sõltumata täpsest sisust.
(ministeeriumide) jaoks, millist panust neilt oodatakse, kuhu nad saaksid oma
strateegiates tähelepanu koondada. Sel juhul oleks ka selgem, kuidas see ühine
süsteem aitab kultuurivaldkonnas paremini kaasa ürituste korraldusele ja
infovahetusele. Samuti, millist osa selle eesmärgi elluviimisel hakkab täitma
kohalike omavalitsuste ülene kompetentsikeskus ja kas see asutus katab kõikide
valdkondade teenuste ühtlustamise ambitsiooni.
Kultuuri- Juhime tähelepanu, et ühtne digivärav ettevõtjatele, mis on kahtlemata Sisuliselt Osaliselt tegeletakse sellega töö käigus ehk tegevuste
ministeerium tänuväärne lahendus, eeldab aga ka kõigi ettevõtjate valmisolekut kõiki oma arvestatud tasandil. Lisaks aga arendame lahendusi nagu
andmeid jagada kõigi riigistruktuuridega. Leiame, et ka see on paljuski hoiakute nõusolekuteenus või andmejälgija, mis peaks ka valmidust
ja valmisoleku küsimus, mida peaks lisaks tehnoloogilistele ambitsioonidele suurendama eeldatavasti.
arengukavas käsitlema. Näiteks osad kultuurisektorid ei soovi erinevatel
põhjustel (nt konkurentsitingimusel) avalikult oma statistikat koguda ega
jagada.
Kultuuri- Lk-l 27 on toodud, et avaandmete kättesaadavaks tegemine ei ole läbivalt Vastatud Meie kogemuses on küsimus muus kui juriidikas - oskustes,
ministeerium igapäevane tava. Palume täpsustada, kas küsimus on „tavas“ või on sellega töökorralduses, tahtes, jm.
seotud ka juriidilised probleemid
Kultuuri- Lk-l 43 viidatud kasvavad investeeringud keeletehnoloogia arendusse tekitavad Vastatud Eesti keeletehnoloogia kompetentsikeskusesks on EKI, aga
ministeerium küsimuse, kas see on Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus või lahendavad investeeringuteks vahendeid saavad taotleda kõik
(ehk taotlevad) neid investeeringuvajadusi keskselt arengukavas nimetatud asutused, mis soovivad keeletehnoloogiat rakendada.
uued oivakeskused või võrgustikud.
Kultuuri- Dokumendi osa „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ on väga Eesti keskne. Sisuliselt Et arengukava tegeleb Eesti digiühiskonnaga, siis sellest
ministeerium Laiem digimajanduse ja seonduvate ökosüsteemide arengu analüüs puudub. arvestatud Eesti kesksus. Oleme aga kasutanud võrdlusbaasi EL-ist ja
ka mujalt, et muidugi Eestit laiemas taustsüsteemis
positsioneerida.
28
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Kultuuri- „Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil“ juures oleks vaja välja Sisuliselt Enamik neid küsimusi on töötasandi aruteluks ja
ministeerium tuua, kuidas adresseeritakse tõenäoseid probleeme andmeõiglusega; kuidas arvestatud tegelemiseks. Arengukavasse lisasime tegevussuuna:
hakatakse otsustama andmete “kvaliteedi” üle; millisest perspektiivist on "Arendame andmeteaduse ja -analüütika võimaldamiseks
andmed kvaliteetsed; kuidas lahendatakse kas liigselt üldistavate või õigusruumi, sh vastavaid juhiseid."
konkretiseerivate andmetega kaasnevaid moonutusi; millised saavad olema
andmekasutuse eetika üle otsustavad protsessid
Kultuuri- „Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma Sisuliselt Erasektoril on ikkagi meie vaates vaja hoida fookus, sest
ministeerium viia.“ Ei ole põhjendatud vaid erasektori esiletõstmine. Kaasatud peaks olema ka arvestatud Eesti senisest kogemusest ja ettenähtavast perspektiivist
kolmas sektor ning kodanikkond laiemalt. tuleb kaastöö ja lahendused ikkagi eeskätt sealt. See ei
välista teisi.
Kultuuri- Abstraktseks jääb eesmärk „Aina enam on piiriüleseid teenuseid“. Selle mõte Sisuliselt Kaalusime sõnastusvariante, aga meie hinnangul ütleb
ministeerium vajaks selgitamist. arvestatud lause siiski sisu ära - piiriülesed teenused on konkreetse
sisuga mõiste digiriigis/riigihalduses ja neid on üha rohkem
tegevuste tulemusel (=aina enam).
Kultuuri- Osa 5, „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“. Lubatakse tulemust: Osaliselt Lisasime arengu seirele lisaks kasutuselevõtu seire. Riskide
ministeerium „Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja arvestatud pool sisaldub arengu seires meie vaates niigi, lisaks on
arendustegevuse tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi. vastavalt ettevaatav riskide analüüsivõime arendamine
Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu süsteemset seiret.“ Oluline on mitte terve üks alasuund küberturvalisuse arendamisel niigi (vt
ainult seirata tehnoloogia arengut, vaid ka sellega kaasnevaid riske. Samuti vastav ptk).
seda, milleks ja kuidas inimesed neid tehnoloogiaid ja sh digiriigi teenuseid
tegelikult kasutavad; millised on nende mured; kas kogetakse ebaõiglust;
millised on ootused alternatiividele. Palume tulemuse sõnastust täiendada.
Kultuuri- Kultuuriministeerium soovib arengukava elluviimisesse olla kaasatud vastava Arvestatud KuM on kaasatud digiriigi nõukoja tasemel, sest
ministeerium juhtimiskorralduse tasandi – kas arengukava juhtrühma või valdkondlike koostöökoht ja panus on eeskätt digiriigi keskne -
nõukodade kaudu arengukava juhtrühm aga kogu kava ulatuse vaates. Lisaks
on KuM osaline neid puudutavate ja nende ekspertiisi
nõudvate teemade arutelus või koostöövormides töisel
tasemel.
Maaelu- Maaeluministeerium kooskõlastab arengukava eelnõu ettepanekuga kaasata Arvestatud Nii ongi kavas - kõiki ministeeriume vastavalt kaasata.
ministeerium Maaeluministeerium maapiirkonna ja ettevõtlusega seotud valdkondlike
nõukodade töösse.
29
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Rahandus- Arengukavas keskendutakse digimuutustele, uute teenuste Arvestatud Lisasime digiriigi arengu suuna "Avaliku sektori
ministeerium arendamisele/käigus hoidmisele, samas ei pöörata piisavalt rõhku digimuutuste võimendamine" alla tegevussuuna: "Viime
olemasolevate ning aktiivses kasutuses olevate teenuste uuendamise või läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi."
hooldamise rahastusele – „No legacy policy“.
Rahandus- Arengukava ei adresseeri agiilse arenduse põhimõtteid, mis ei allu tavapärastele Sisuliselt Agiilne arendus on üks arendusviise (kuigi üks peamisi),
ministeerium riiklikele rahastusmudelitele ja seega võiks nimetatu olla üheks arengukava arvestatud selle arengukavas sedavõrd tugevalt käsitlemine oleks
alapeatükiks. ebaproportsionaalne. Sisulises plaanis on meetmed aga
suunatud selle toetamisele tulevikus, seega töise tasandi
raames tingimuste seadmise teemaks.
Rahandus- Lk 19 käsitletakse teenuste omanikke ja nende juhtimist, samas jääb Mitte See vaidlus on juba TKTA määruse raames vaieldud aastaid
ministeerium arusaamatuks, miks peaks ministeerium juhtima valitsemisala teenuste arengut. arvestatud 5+ tagasi. Ka ministeeriumidel on teenuseid, lisaks hoida
Ministeeriumitel endil on teenuseid reeglina väga vähe. Asutustel on teenuseid valitsemisala teenuste portfell kui tervik.
seevastu palju ning asutuse juhi roll on täita asutusele antud ülesanded ja
eesmärgid, seega ka arendada teenuseid. Ministeeriumi roll võib olla asutuse
strateegiasse tuua teenuste kvaliteedi mõõdikuid ja sihte kui neid ei ole. Kuid
teenuste arendamine ja juhtimine jääb asutuse juhi pädevusse.
Rahandus- Lk 20 kajastab ministeeriumide kesksete teenuste arendamist ja portfelli Mitte See vaidlus on juba TKTA määruse raames vaieldud aastaid
ministeerium juhtimist. Palume täpsustada (võimalusel lisada lihtne skeem) dokumendis, kas arvestatud 5+ tagasi. Ministeeriumide hoida valitsemisala teenuste
visioonis nimetatu tähendab, et ministeerium juhib valitsemisala kuuluvate portfell kui tervik.
asutuste teenuste arendamist ning otsustuskoht viiakse töötasandist
kaugemale?
Rahandus- Ettepanek on digiühiskonna arengukavas nii detailselt teenuste kvaliteedist, Sisuliselt Digiriigi areng algab ja pahatihti lõpeb teenuste
ministeerium mõõtmisest ja kataloogist mitte rääkida (lk 20), kuna segi lähevad teenused arvestatud juhtimisega - just nimelt avalike teenuste kui terviku,
laiemalt ja digiteenused. Keskne avalike teenuste kataloog hõlmab hetkel kõiki millest digikanalis või digiteenused on osa. Töö käigus
avalikke teenuseid, mis muudab andmete sisu ka täna segaseks ja raskelt saame eri tegevuste raames ulatust ja piirjooni muidugi
võrreldavaks. Kui muuta avalike teenuste kataloog digiteenuste kataloogiks, mis täpsemalt täpsustada.
võimaldaks ka kvaliteeti ühtlasemalt hinnata, siis on lõik asjakohane.
30
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Rahandus- Arengukavas kirjeldatakse Eesti probleemina, et erasektor ei investeeri uurimis- Sisuliselt Need tegevused ja mõõdikud on TAIE arengukavas, siinses
ministeerium ja arendustegevusse piisavalt ning väikeste ja keskmiste ettevõttete arvestatud arengukavas on lähtuvalt laiemast visioonist ainult toodud
digitaliseerimise tase jätab soovida. Dokumendi lõpus on kirjas, et ootused TAIE suunas ja kavade vahelised seosed.
ettevõtluspoliitikas toetatakse digipööret, aga konkreetsemad tegevused ja
mõõdikud puuduvad. Palun kaaluda tegevuste ja mõõdikute osas arengukava
täiendamist.
Rahandus- Tuleviku vaates on isikute (sh eraisik ja asutused) õigused ja rollid digiriigis Sisuliselt See on teema ja ettepanek järgmisteks etappideks ehk
ministeerium ühtselt lahendatud. Need muudatused kehtestatakse riigi hajussüsteemide arvestatud töisele tasandile.
üleselt ja sarnastel põhimõtetel. Ühe probleemkohana juhime tähelepanu, et
teenusmajanduse ja teenuste sisse ostmise kasvuga lisandub juurde rolle
kolmandate isikute näol (näiteks raamatupidamise ettevõtted, finantsistid jne).
Palume täpsustada, kuidas õiguste haldus ja nõusoleku teenus tagavad
teadmisvajaduse õiged tasemed.
Rahandus- Riigi vaatest on käsitlemata suurandmete valdkond, kuna inimese nägu ja Sisuliselt Digiriigi arendamise suund "Andmepõhine riigivalitsemine
ministeerium elukaart järgivad personaalsed avalikud teenused eeldavad terviklikult toimivaid arvestatud ja andmete taaskasutus" juba kätkeb endas neid tegevusi,
ja sidusaid andmemudeleid, suurandmete kasutamist ja ennekõike sh et "Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust
olemasolevatest andmetest seoste loomise oskust. Kratid on oluline teema, ning nende kasutamist avalikus sektoris", lisaks
kuid kindlasti on suurandmed ja nende kasutamine enam kui masinõpe. Oluline andmehalduse arendamine jm
on terviklik andmete valdkonna juhtimine, vähendamaks isikutelt ja ettevõtetelt
topelt andmete kogumist.
Rahandus- Palume täiendada arengukava maksumuse peatükki detailsema kirjeldusega, Arvestatud Täiendused tehtud.
ministeerium mida on maksumuse prognoosimisel arvesse võetud ning millistest eeldustest
on lähtutud kulude leidmisel. Lisaks ei selgu, kas maksumuse hinnang on
kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegiaga (esimesed 4 aastat).
Rahandus- Seletuskirjas on mõjudena välja toodud, et arengukava elluviimisega Mitte Selline täpsem jaotus läheks arengukava tegevussuundade
ministeerium kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna poliitikas, mis arvestatud ehk planeerimise taset arvestades liiga ehk
aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt ebaproportsionaalselt detailseks.
järgmistes sihtrühmades: Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja
sideteenuste kasutajad; erasektor; riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Jääb arusaamtuks, kas kõigile gruppidele on mõjud horisontaalselt ühesugused
või on ka erisusi? Välja võiks tuua mh, mis on ootus kohalikele omavalitsustele.
31
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Riigikantselei Palume kaaluda sõnade „digivägi“ ja „väetamine“ kasutamise otstarbekust. Mitte Visiooni peatükis on sõna kasutamise alusmõte lahti
arvestatud seletatud ning meie vaates on see väga otstarbekas viis
visiooni väljendada.
Riigikantselei Palume arengukavasse lisada seosed ülemaailmsete säästva arengu Arvestatud Täiendatud "Seonduvad arengukavad " peatükki.
eesmärkidega. Igas arengukavas tuleb kajastada panust „Eesti 2035“ sihtidesse
ning ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisse. Soovitame
kasutada võrdlustabelit selgitustega, kuidas ja millistesse säästva arengu
eesmärkidesse arengukava panustab.
Riigikantselei Soovitame nimetada arengukavas suuremad valdkonnad alaeesmärkideks ja Osaliselt Nimetasime ümber alaeesmärkideks.
samas loobuda programmide jäikadest nimetustest ja struktuurist, sest arvestatud Programmide nimetamine juhtimise kontekstis ei kirjuta
arengukava kestuse jooksul võib tekkida vajadus neid muuta samas meie vaates midagi kinni tulevikuks, sest
programme saab ka praegusel kujul vajadusel lisada.
Samas näitame programmi nimetamisega tänast kavastust
ja suunda, et lugeja saaks edaspidi lihtsamalt leida, millise
programmi on arengukava tegevused tõenäoliselt (ja
tänase teadmisega) ellu viidud.
Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada maksumuse prognoos vähemalt valdkonna kaupa. Mitte Maksumuse prognoosi loomisel lähtusime "Valdkonna
arvestatud arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise korrast" ning teistest
seni heaks kiidetud arengukavade sisust - kus prognoos on
samal üldistustasemel olnud.
Riigikantselei Soovitame sõnastada „ootused teistele valdkonna arengukavadele“ „ootusena Arvestatud Ümber sõnastatud.
teistele valdkondadele“. Sellisel juhul saab valdkonna arendamisel arvestada
digiühiskonna jaoks sõnastatud ootustega nii programmi tasandil kui ka
tegevustes üldisemalt/läbivalt.
Riigikantselei Palume selgitada väljatöötamisel olevat turvalisuse mõõdikut: kas tegemist on Vastatud Mõõdik on väljatöötamisel ja valmib 2022. aastal. Seega on
eksperdihinnanguga või komposiitindeksiga, mis toetub objektiivsematele praegu veel vara öelda, kuidas mõõdik täpselt saab üles
näitajatele nagu registreeritud juhtumid, ja millal see valmib? ehitatud. Mõõdiku sisu ja sõnastust on nüüd täpsustatud
samas ka.
Riigikantselei Palume selgitada, mis tasandil arengukavas esitatud arvukad tegevuskavad on Vastatud Tegevuskavade koostamise ja heakskiitmise tasand selgub
planeeritud. töö käigus vastavalt vajadusele ja võib erineda (nt kas tegu
on valitsuse või ministri või madalama tasandi otsusega).
32
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Riigikantselei Soovitame kaaluda ka juhtrühma liikmete hulka valdkonna ekspertide ja Arvestatud Lisatud märge.
teadlaste kutsumist
Riigikantselei Teeme ettepaneku esitada mahukamad olukorra kirjeldused lisades, mis Mitte Olukorra kirjeldused annavad lugejale lihtsamalt arusaama,
hõlbustab dokumendi jälgitavust. arvestatud mida planeeritud tegevus tahetakse muuta ning mis on
antud valdkonna või suunaga seonduvad konkreetsed
probleemid, mida lahendatakse. Nende eraldi koondamine
hakiks jälgitavust just.
Riigikantselei Palume kajastada Euroopa Liidu arengusuundade ja arengukava eesmärkidega Arvestatud "Seonduvad arengukavad" peatükki on täiendatud
seonduva Euroopa Liidu poliitika mõjusid arengukavas püstitatud eesmärkidele. vastavalt. Digiriigi ja küberturvalisuse suundades on EL
Samuti Eesti Euroopa Liidu suunalist tegevust, tulenevalt arengukava taseme huvid markeeritud väliskoostöö huvide raames - 10
eesmärkidest. Valitsuskabineti 8. märtsi 2018. a nõupidamisel otsustatu aasta perioodi arvestades aga üldsõnaliselt, täpsemad
kohaselt integreeritakse Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaajalised 2 (2) suunad huvid tulevad operatiivsemalt programmide ja tegevuste
Eesti pikaajalistesse strateegilistesse sihtidesse ja nendega seotud valdkonna tasandil edaspidi.
arengukavadesse. Ühtlasi näeb Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna
arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise kord“ § 1 lõige 3 ette, et valdkonna arengukavades kajastatakse Eesti
Euroopa Liidu poliitika eesmärke.
Siseministeerium Hetkeolukord peaks siduma uue arengukava infoühiskonna arengukava 2020 Sisuliselt Seniste tegevuste elluviimise seisud ja tulemused on
eesmärkide ja mõõdikutega: millised varasema arengukava eesmärgid on arvestatud hõlmatud iga tegevussuuna juures olevas hetkeolukorra
täidetud, kus on jätkuvalt puudusi. kirjelduses. Eraldi kompaktsel senise arengukava
elluviimise peatükil ei näe lisandväärtust, pigem lisab
tarbetut mahtu niigi pikka dokumenti.
Siseministeerium Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Lk 15: “Alati kui Sisuliselt Lisasime sõnastuse: "või selle kasutamisviisi valida", sest ka
võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui arvestatud kohustuse puhul peab säilima paraku võimalus nt
neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust mittedigitaalselt teenust kasutada senises käsitluses.
osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul, andes inimesele võimaluse
teenusest loobuda.“ Palume täiendada, et kohustuste täitmisest ei peaks olema
võimalus loobuda - näiteks loobumine järelevalve tegevustest või trahvi
tasumisest.
33
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Siseministeerium Krativäeline riik Lk 14, lk 16: „Eestis saab riigiga kõik asjad aetud vestluskrati Osaliselt Lisasime täpsustuse: "inimesele või ettevõtjale mõeldud
abil. #Bürokrati ehk riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide arvestatud digiteenused". Ametnikuga suhtlemise võimalus ei ole
haldusalade tähtsamad digiteenused“. Oleme ka aruteludes rõhutanud, et pakutud sõnastustega välistatud, aga arenguhüpe oleks,
kratiga suhtlemine peaks jääma valikuks, kodanikule peab jääma võimalus kui igal võimalusel on esmalt võimalus vestluskratiga asi
suhelda ka ametnikuga. Soovime ka täiendada, et silmas on peetud „kõikide aetud saada. Riigiasutuste otsused on ka võimalik
haldusalade tähtsamaid kodanikule suunatud digiteenuseid“, kuna automatiseerida väga paljudel juhtudel, seega seda
Siseministeeriumi haldusalas on mitmeid kriitilisi digiteenuseid, millele ei ole välistust kindlasti ette pole mõistlik teha. Täpsem
kodanikul otsest juurdepääsu. Eristama peaks seejuures vestluskratti ning piirjoonte määratlemine on täpsema tegevuse
teenuseid, kus on vajalik riigiasutuse otsus. Praeguses sõnastuses võib jääda kavandamise järgu küsimus.
ekslik mulje, et vestluskratt teeb teenuste vaates ka otsuseid. Juhime
tähelepanu, et kuigi EL-i tehisintellekti regulatsioon ei ole vastu võetud, on selle
üks eesmärk välistada olukord, kus tehisintellekt teeb riigi nimel
automaatotsustusi ilma ametniku järelevalveta ning kus selline otsus võib tuua
inimesele negatiivseid tagajärgi, nt kohustusi või võtta ära toetusi.
Siseministeerium vajalik on arvestada erisustega õiguskaitseasutuste ja julgeolekuasutuste jaoks. Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema kavandamise järgu küsimusega.
arvestatud
Siseministeerium Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus a. Lk 20 hetkeolukord: Mitte Kõik arengukavad on mõeldudki olema kõrgel
Teema hetkeolukorra kirjeldus ja soovitud arengusuundade sõnastus on liiga arvestatud üldistustasemel. Ka need analüüsid on süntees osapoolte
üldistav ja puudub väidetele teadmispõhine taust, mille vajadust hinnangust, analüüsidest, jm - et hoida niigi pikka mahtu
riigivalitsemises arengukava samas välja toob. Palume lisada viited, millel minimaalsena.
olukorra kirjeldus põhineb. Siis on võimalik mõõta ka arengut. Analoogne suur
üldistuse tase on ka arengukavas läbivalt probleemiks.
Siseministeerium Lk 20: „Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese Sisuliselt Oivakeskuse loomine on juba pikemalt olnud laual ja
andmehalduse ja -teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks arvestatud arutelul, ka tegevusi selles suunas tehtud. Täpsem
vastavat oskusteavet ning pakkuda asutustele tuge“. Varasemates aruteludes ei organisatoorne lahendus on tegevuse täpsema
ole arutatud vajadust eraldi oivakeskuse loomist. Tekstist jääb arusaamatuks, kavandamise järgu küsimus.
kas see on planeeritud eraldiseisva asutusena, Statistikaameti juurde või
peetakse silmas juba tegutseva andmehalduse võrgustikku.
34
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Siseministeerium Keskselt osutatud it-alusteenused Lk 25: "Läheme avalikus sektoris tervikuna üle Sisuliselt Tegu on tegevuse täpsema kavandamise järgu küsimusega.
pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja arvestatud Blokkide eristamist ei pea põhjendatuks, sest meie
võimaluse järgi". Palume täpsustada tegevussuundi pilvelahendustele hinnangul ilma pilvelahenduste vähemalt osalise
üleminekuks ning täiendada punkti sõnastusega "kehtestatakse pilve- ja rakendamiseta tänapäevast baasteenuste kvaliteeti tagada
hübriidpilve laheduste kasutamise reeglid avalikus sektoris". Lisaks juhime pole võimalik.
tähelepanu, et eesmärki „baasteenused on kvaliteetsed“ on võimalik tagada ka
pilvesse minemata, mistõttu võiks kaaluda baasteenuste ja pilvetehnoloogia
teemaplokkide eraldamist.
Siseministeerium Digiriigi platvormid Digitaalse isikutuvastuse kõrval peaks arengukavas olema Sisuliselt See on meie teadmise järgi juba siseturvalisuse
kajastatud ka biomeetria arengusuunad. Riigi vaates on oluline biomeetrilise arvestatud arengukavaga kaetud. Lisaks hõlmab "liikuda mugava ja
identifitseerimissüsteemi arendamine, mis tõstab isiku tuvastamise ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole" sama suunda.
isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja usaldusväärsust.
Siseministeerium Ühenduvuse valdkond Varasemalt oleme juhtinud tähelepanu, et arengukava Sisuliselt Lisasime kokkuleppel märkuse esitajaga tegevusliini ja
peaks arvestama juba koostatud riigiside kontseptsiooni eelnõu. Arengukava on arvestatud tulemuse digiriigi arendamise kesksete IT-alusteenuste osa
küll täiendatud viitega riigiside kontseptsioonile küberturvalisuse valdkonnas, juurde, kuhu see eesmärgipõhiselt enim kuulub.
kuid ühilduvuse valdkond riigisidet ei maini. Antud peatükki tuleks siiski sisse
tuua laiemalt riigiside suuremad eesmärgid ning suunad edasiseks, näiteks side
turvalisuse teemad, käideldavus, operatiivraadioside lahendamise vajadus või
siis riigiside vajaduste kaardistamine üldisemalt. See on põhimõtteline
ettepanek. Palun sellega kindlasti arvestada. Juhime tähelepanu, et riigiside
kontseptsiooni eelnõu ei ole saanud valitsuse heakskiitu veel.
Siseministeerium Soovitame täpsustada mõttekoja rolli, et vältida dubleerimist. Küberturvalisuse Osaliselt Mõttekoda ei dubleeri olemasolevaid koostöövorme, mis
mõõdik peaks kajastama ka "küberohtudele vastupidavust". arvestatud konsulteerimiseks ja koostöö korraldamiseks loodud.
Mõttekoja funktsiooni ülesandeks on toetada küberturbe
poliitika kujundamist analüüsidega.
Mõõdiku sõnastus on täpsustatud kajastamaks
vastupidavuse aspekte.
35
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Siseministeerium Arengukava maksumusprognoos Arengukavas on välja toodud kava elluviimise Osaliselt Tõime mõningad selgitused maksumusprognoosi juurde
hinnanguline maksumus. Palume täpsustada, kas arengukavas toodud arvestatud välja - nt et hõlmab ka lisavajadusi. Maksumuse prognoos
maksumusprognoos sisaldab ainult MKMi planeeritud kulusid või kõigi ei hõlma kogu riigis digilahenduste kasutamise ja arenduse
mõjutatud osapoolte kulutusi. Võrdluseks oleks kasulik välja tuua ka eeldatav vajadusi - valdkondlikud vajadused ei ole siia dubleeritud,
kokkuhoid ja tulu, mis kaasneb digilahenduste kasutusele võtmisega. kui just neid ei rahastata siinses arengukavas kavandatud
Arengukava elluviimine on planeeritud riigieelarve, sh välisvahendite toel. kesksetest tugimeetmetest. Tegevustest mõjutatud
Siinkohal juhime aga tähelepanu, et juba aastal 2022 ei ole riigieelarvest osapoolte kulutused (nt platvormteenuste arenduse puhul
tagatud vajalikku lisarahastust arengukavas toodud tegevuste elluviimiseks, nende liidestuse kulud) on tegevuste kogumaksumuse
seejuures Siseministeeriumi vaates oleme eriti mures küberturvalisuse osaks.
valdkonna alarahastuse pärast.
Sotsiaal- Sündmuspõhise ja proaktiivsele digiriigile ülemineku eelduseks on suures osas Sisuliselt Protsessimuudatuste elluviimist toetavad lisaks tugevalt
ministeerium tänaste avaliku sektori teenuste toimereeglite ja protsesside arvestatud mitmed muud suunad ka (nt teenuste juhtimise
ümbermõtestamine ja muutus, mida aga hetkel arengukavas eelduslikult on arendamine, avaliku sektori digimuutuste võimendamine,
puudutatud ainult proaktiivsete teenuste arendamise programmi kaudu ja jm). Samas on kõigis (tugi)meetmetes niigi üheks
krativäelise riigi (automatiseerituse) vaatest, kuid palume kaaluda senist fookuseks ja igati toetatav just teenuste protsesside
suuremat toetust protsessimuudatustele erinevate avaliku sektori asutuste sees ringikujundamine.
Sotsiaal- Leiame, et eraldi tähelepanu vajab arengukavas ning selle koostamisega Arvestatud Digimuutuste võimendamise blokki tegevus lisatud: "Viime
ministeerium kaasnevates aruteludes digiriigi kestmiseks vajaliku riigieelarvelise läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi."
baasrahastuse tagamine. Nagu riigikontrolör Janar Holm Postimehele antud
intervjuus välja tõi, siis enam ei piisa „tatist, teibist ja pärituulest“, vaid „Raha
on vaja selleks, et olemasolevaid süsteeme üleval hoida. Ei tahaks jõuda
olukorda, kus Eesti e-riigi peamiseks strateegiliseks eesmärgiks saab see, et
süsteemid ei kukuks kokku“. Avaliku sektori digimuutuste võimendamise
peatükis tuuakse küll tegevusena välja nõustamise ja rahastusega digimuutuste
elluviimise toetamine avaliku 2 sektori asutustes, kasutades selleks
suuremahulisi digimuutuste programme, kuid tõdetakse ka, et enamik
digiühiskonna arengukava tegevusi on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.
Näeme, et uue perioodi alguses ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite
lisandudes on sõltuvus Euroopa Liidu vahenditest kasvamas ning riigi
eelarvestrateegia protsessis ei leita juba mitmendat aastat järjest katet tänase
digiriigi baas- ning jätkusuutlikkuskulude katteks.
36
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Sotsiaal- Riigi vaatest on küberturvalisus riigi ja majanduse toimimise ning sise- ja Sisuliselt Tegemist on olemasolevate võimekuste tõstmisega ja
ministeerium välisjulgeoleku lahutamatu osa. Siinkohal toome välja, et oluline oleks luua arvestatud tagamisega (näiteks RIA suutlikkus nõustada), mis juba
küberturvalisuse kompetentsikeskus, mis täidaks nii nõustaja, soovitaja kui sisaldub arengukavas suunana.
eksperdi funktsiooni. Lk 39 on viidatud küll võrgustikupõhise mõttekoja
loomisele, kuid leiame, et see ei ole võrdväärne näiteks eksperdi kaasamisele.
Samuti oleks oluline rõhutada kasutajate küberturvalisuse ja - hügieeni
koolituste vajadust. Märgime, et järjest ulatuslikum IT kasutamine ei tohi
põhjustada tehnoloogilist sõltuvust, mille tulemusena ei mõisteta enam oma
töö sisu. Oht, et näiteks süsteemide ajutise tõrke tõttu töö seiskub, tuleks
minimaliseerida.
Sotsiaal- Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüsis lk 57 on toodud sotsiaalsete ja Arvestatud Digiriigi valdkonna mõjuanalüüsis (sotsiaalsete mõjude
ministeerium demograafiliste mõjude juures välja, et otsest mõju ei ole ja kaudne mõju tekib plokki) on lause lisatud.
digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. Meie hinnangul saaks seal siiski
välja tuua, et andmekogudes, kus andmeid töödeldakse õigusaktides
kehtestatud infoturbenõuete kohaselt, on andmetöötlus turvalisem ja inimesele
läbi logide ka paremini jälgitav.
Sotsiaal- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle koostööpartneriteks on täna Sisuliselt Võimekuse tõstmine on arengukavas välja toodud peatükis
ministeerium väga erineva digivõimekusega tervishoiuteenuse osutajad, näeb suurt vajadust arvestatud "Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus" tegevuste
koostöö tegemisel küberturvalisuse valdkonnas, et tagada, et ka väikeste all. Avalike ülesandeid täitvate asutuste kui ka ETOde all on
tervishoiuteenuseosutajate juures on inimeste andmed kaitstud hõlmatud ka tervishoiuteenuste osutajad.
Sotsiaal- Seotud arengukavade hulgas on haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, kus Arvestatud "Seonduvad arengukavad" peatükis on täiendatud
ministeerium on eesmärk muuhulgaks arendada kogu elanikkonna baastaseme infoturbe pädevuse arendamise osas.
digikirjaoskust. Võimalik, et selle eesmärgi alla koondub ka laiema elanikkonna
andmekirjaoskuse parandamine, kuid praegusest kirjeldusest jääb pigem mulje,
et püütakse suurendada digitehnoloogiate kasutamisoskust õppeprotsessis ja
üldisemalt.
Sotsiaal- Teenuste arendusse võiks kaasata ka kohalikud omavalitsused, kes oskavad Sisuliselt Ettepanek puudutab tegevuste elluviimise järku; kindlasti
ministeerium näiteks sotsiaalvaldkonna teenuste osas kaasa rääkida, mida tuleks teha selleks, arvestatud on KOVid vajalikul moel ja mahus kaasatud teenuste
et teenused jõuaksid ka nendeni, kel täna sellist (digi)võimekust ei ole. arendamisel teenuste omanike poolt.
37
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Sotsiaal- Eraldi tähelepanu ja mõju on asjakohane välja tuua vanemaealiste digioskuste ja Sisuliselt Nõustume probleemide olemasoluga. Ühenduvuse
ministeerium digiteenuste võimaluste kasutamisel. Samuti näitas kriis majanduslikult arvestatud parendamine on arengukava üks suurem suund.
keerulisemas olukorras olevate inimeste raskusi mitmele lapse arvuti tagamisel Digioskuste edendamine on teiste valdkondade ja nende
või püsiva internetiühenduse saavutamisel. meetmete pärusmaa, vastav ootus on visioonist lähtuvalt
aga ka siinses arengukavas välja toodud.
Sotsiaal- Andmekaitse teemale võiks tähelepanu pöörata ka juhtimiskorralduses. Kuivõrd Sisuliselt Meie vaates on tegu juhtimise vaates andmehalduse osaga
ministeerium töötasandil põrkutakse andmevahetuse ja -kasutuse juures pidevalt kokku arvestatud ja vastavat korraldust, võimekust, jm on kavas arendada -
andmekaitse temaatikaga, siis võiks sellele käesoleva arengukava kontekstis need tegevused sisalduvad juba suunas "Andmepõhine
veelgi enam tähelepanu pöörata. Dokumendis on andmekaitse teemat küll riigivalitsemine ja andmete taaskasutus". Samuti on
põhjalikult käsitletud, aga juhtimistasandile see välja ei jõua. andmekaitse osa infoturbest, mille arendamist käsitleb
terve eraldi suurem suund.
Sotsiaal- Andmeanalüüsi valdkonnas lk 20 on välja toodud probleemkohad. COVID-19 Arvestatud Digiriigi arendamise suund "Andmepõhine riigivalitsemine
ministeerium pandeemiaga seotud otsuste juhtimisel on riigil olnud suhteliselt keeruline ja andmete taaskasutus" juba kätkes endas neid tegevusi,
saada kokku erinevates andmekogudes olevaid andmeid. Leiame, et siinkohal sh et "Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust
võiks arengukavas olla lisaks probleemkohtade välja toomisele ka tegevused, ning nende kasutamist avalikus sektoris." Lisasime
mida riik saaks andmeanalüüsi osas ära teha. õigusruumi arendamise tegevuse.
Sotsiaal- Digiühiskonna üks sihte peaks olema registriandmete parem kasutus, viimane Sisuliselt Kõik see sisaldub digiriigi arendamise suunas
ministeerium tähendab ka seda, kuidas ja millisel moel on võimalik neid kasutada nii arvestatud "Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus"
poliitikaanalüüsideks kui teadustööks. Hetkel vajab arendamist nii jõudluse kui välja pakutud tegevusliinides. Lisasime õigusruumi
ka kasutusmugavuses osas näiteks Statistikaameti teadlaste keskkond. Samuti arendamise tegevuse.
on küsimus, kas ja mil määral registrite omanikud on valmis tegema andmete
väljavõtte teadustööks. Lisaks vajab arendamist metaandmete kvaliteet ja
klassifikaatorite ühtlustamine.
38
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Sotsiaal- Digipööre aitab kaasa paremale teenuseosutamisele, kuid on sektorid, mis Arvestatud Juhime tähelepanu, et algset lauset ei saa kuidagi lugeda,
ministeerium oluliselt toetuvad inimeste tehtavale tööle ja kus tehnoloogia ei asenda et digilahendused oleksid ainuvõimalikuks lahenduseks
inimkontakte, hoolekanne ja tervishoid on sellised sektorid. Seepärast ei saa rahalise kestlikkuse tagamisel. Lisaks on visiooni näol tegu
digipöördest oodata võtit hoolekande ja tervisevaldkonna jätkusuutlikkusele ambitsiooni ja püüdluse väljendusega, tõenduspõhiselt on
ilma täiendava rahastuseta. Visioonis toodud: „me ei tunne enam muret, kas sarnane muutus mitmeski muus valdkonnas toimunud ja
tervise- ja hoolekandeteenuste jaoks tulevikus raha jagub,“ on ebarealistlik ja me ei näe põhjust, miks tervishoid/hoolekanne peaks
tõenduseta ootus. Seda enam, et elame siiski vananevas ühiskonnas ja nii olema erinev. Jätsime visiooni ülevaatusel siiski selle lõigu
digipööre ise kui süsteemide käimas hoidmine ja uuendamine on väga suure välja teistel põhjustel, et digiriigi arendamise valdkondlikke
kuluga. Lk 43 on tervise- ja hoolekandesüsteemi kestlikkuse saavutamise suundi mitte dubleerida arengukavade vahel.
ainuvõimaliku lahendusena välja toodud tervise ja heaolu arengukavade
fookuses olev ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia. Palume visiooni ja
lahenduse sellises sõnastuses dokumendist välja võtta või siis üldistades öelda,
et paljude teenuste jaoks on digipööre olulise mõjuga, toomata välja
konkreetseid valdkondi.
Sotsiaal- 2020. aastal kiitis valitsuskabinet heaks Sotsiaalministeeriumi poolt Mitte Oleme piirdunud vastavalt arengukavade koostamist
ministeerium ettevalmistatud rohelise raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese arvestatud reguleerivale VV määrusele arengukavade või
igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. See keskendub inimeste (rahvusvaheliselt) samaväärsete dokumentidega seoste
pikaajalisele kodus elamise toetamisele ning seal nähakse ette, et väljatoomisega - mis ei tähenda, et oleksime antud
abitehnoloogial on tervena ja aktiivsena vananemisel üha olulisemaks muutuv rohelise raamatuga vastuolus või seda ei peaks oluliseks
roll – ja kindlasti ka kasutamata potentsiaal – tänapäevases inimese heaoluga sisuliselt.
seotud teenusekorralduses. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu
suurendamine sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel eeldab uudsete
teenuseosutamise mudelite ja mõtteviiside kasutuselevõttu ja juurutamist.
Rohelise raamatu kontekstis mõeldakse sotsiaalsüsteemi innovatsiooni all
eelkõige olemasolevate teenuste uuendamist ja/või uute teenuste loomist,
kasutades muuhulgas abitehnoloogiat ja muid digilahendusi, millest tulenvalt
paluksime Teil arengukavas ka antud dokument ära märkida.
Sotsiaal- Arengukavas on läbivalt puudu ligipääsetavusega arvestamine. Ligipääsetavus Sisuliselt Ligipääsetavuse järgimine on sees nii visioonis
ministeerium tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et arvestatud elementidena kui ka arengukava elluviimisel aluseks
kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on olevates põhimõtetes. Digiriigi valdkonna mõjude peatükis
tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Palume arengukavas on mõju ligipääsetavusele juba kirjeldatud. Täpsem
läbivalt selgitada, kuidas digiühiskonna arendamisel tagatakse, et kõik inimesed arvestamine on töisema tasandi ja edasine teema.
saavad loodavatest lahendustest võrdselt osa, ehk, kuidas on tegevused Konkreetsemalt digiriigi teenuste ligipääsetavuse
planeeritud selliselt, et nad on ligipääsetavad kõigile Eesti inimestele. edendamine on ka digiriigi suundades sisalduv.
39
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Sotsiaal- Palume lähtuda Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma Sisuliselt Konkreetsemalt digiteenuste ligipääsetavuse parandamine
ministeerium vahearuandest, kus on eraldi e-keskkondi puudutav peatükk. Peatükis on arvestatud on avalike teenuste juhtimise parendamise all äratoodud
toodud ülevaade nii probleemidest kui ka lahendusest, mis aitavad erifookusena (ühe tegevussuunana).
ligipääsetavus parandada. Dokument on leitav siit
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vah
earuanne_09_2 020.pd
Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tulemuste Mitte Käesolev arengukava toob välja üleriiklikud suunad, ühe
ministeerium punkti (lk 25): „Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate arvestatud riigi teenuste valdkonna esiletõstmine pole siinkohal
võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste põhjendatud.
arendamisel. Vananeva ühiskonna kontekstis on uudsete abitehnoloogiliste
lahenduste osakaalu suurendamisel märkimisväärne osa tuleviku tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel.“
Sotsiaal- Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tegevuste Mitte Käesolev arengukava toob välja üleriiklikud suunad, ühe
ministeerium punkti (lk 26) juurde täiendav punkt: „Uudsed tehnoloogilised lahendused arvestatud riigi teenuste valdkonna esiletõstmine pole siinkohal
heaoluga seotud teenuste korralduses on hakanud toetama inimesi mitmes põhjendatud.
igapäevaelu valdkonnas, nii nende koduses kui koduvälises keskkonnas (st
kogukonnas ja teenuseosutajate juures) ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas
on võetud kasutusse kaasajastatud ja tulevikuvajadustele vastavaid ja teenuste
osutamist toetavad IKT-lahendused, mis tagavad elanikele järjepideva ja nende
vajadustele vastavate heaoluteenuste kättesaadavuse elukoha lähedal ja
kaugemates piirkondades.“
Sotsiaal- Palume lisada punkti 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine Mitte Käesolev arengukava toob välja üleriiklikud suunad, ühe
ministeerium tulemuse punkti (lk 27) juurde täiendava punkt: „Rakendame esmaselt riigis arvestatud riigi teenuste valdkonna esiletõstmine pole siinkohal
põhimõtet, et integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakutakse inimesele põhjendatud.
tema elusündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus
(nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu ning
teenuseosutajale inimese kohta käivad andmed on sotsiaal- või
tervishoiuteenuste pakkumisel osapooltele kättesaadavad.“
Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste Mitte Käesolev arengukava toob välja üleriiklikud suunad, ühe
ministeerium punkti alla (lk 27) täiendavalt: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja arvestatud riigi teenuste valdkonna esiletõstmine pole siinkohal
välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi põhjendatud.
täisteenusena sisse, eriti toetame sise- ja välisriiklike koostöövõimalusi
sotsiaalsektori probleemidele lahenduste leidmiseks.“
40
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Sotsiaal- Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste Mitte Käesolev arengukava toob välja üleriiklikud suunad, ainult
ministeerium punkti alla (lk 28) täiendavalt: „Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse arvestatud ühe riigi teenuste valdkonna esiletõstmine võrreldes
väljaarendamist, eriti keskendume integreeritud teenuste kättesaadavuse ja teistega pole siinkohal põhjendatud. Valdkondlikud
teenusepakkujate vahel andmete liikumise ja ristkasutuse parandamise eesmärgid on kaardistatud valdkondade arengukavades.
toetamisele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.“
Sotsiaal- Palume lisada punkt 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus hetkeolukorra (lk Arvestatud Muudatus sisse viidud.
ministeerium 35) punkti juurde ka sotsiaalvaldkonna, millest lähtuvalt võiks punkti sõnastus
olla: „Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade
piirkondade tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse, sotsiaal- ja
tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib
Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude
väljaarendamisest.
Sotsiaal- Lõpetuseks teeme ettepaneku, et arvestades Sotsiaalministeeriumi IT- Sisuliselt SoM on kaasatud digiriigi nõukoja tasemel, sest mainitud
ministeerium arenduste mahtu ja mitmeid olulisi puutepunkte, võiks juhtrühma olla kaasatud arvestatud panus ja seos on digiriigi keskne - arengukava juhtrühm
ka Sotsiaalministeerium. aga tegeleb kogu kava ulatuse vaates. Lisaks on SoM
osaline neid puudutavate ja nende ekspertiisi nõudvate
teemade arutelus või koostöövormides töisel tasemel.
Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas peab teistele arengukavadele tehtavad tellimused Sisuliselt Arvestades arengukavade paratamatult kõrgemat taset,
konkreetselt välja tooma kui tegemist on vastastikku sõltuvatest ning riigile arvestatud oleks konkreetsemad tellimused liiga detailsed - need on
kriitiliste valdkondade võimekuste kasvatamisest. Praegu on arengukava kava elluviimise käigus töötasandil kujundamiseks ja
tellimused teistele arengukavadele liiga üldsõnalised, millest ei selgu esitamiseks.
prioriteetsus.
Startup Estonia Digiühiskonna arengukavas on öeldud, et TAIE „ sihid on sisuliselt seotud Sisuliselt Ootused teistele valdkondadele ja juhtimiskorraldus on
digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab arvestatud aluseks, et arengukavad koos toimima panna.
tuginema uutele teadmistele ja lahendustele“. Seega on TAIE väljund mitmeti
Digiühiskonna AK eelduseks. Digiühiskonna arengukavas on lausa kirjas
„Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks
küberturvalisuse valdkonnas.“ Kuna kogu riigi TAIE teemad jooksevad ühte
arengukavasse, siis praegu puuduvad Digiühiskonna arengukavas hoovad
määratlemaks küberturvalisuse TAIE võimekuse kasvatamise kriitilisust.
41
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Startup Estonia TAIE vajab sisendit kübermajanduse sektori arendamise ootuste osas, et tekiks Sisuliselt Arengukavade tasemel on lingid loodud, ettepanekus
üheselt arusaadav tellimus. Kaetud peavad olema riigile prioriteetsed arvestatud mainitud sisend on nüüd programmide ja töise elluviimise
innovatsioonivaldkonnad, uued innovatsiooniplatvormid, ülikoolide ning taseme teemaks.
startupidega koostöö. Meil on riigis vajadus töökindlate digilahenduste osas,
meil on täna hea maine nii küberi kui innovatsiooni riigina. Paneme need kokku
ning teeme sellest riigile võimekuse ning talendimootori, millega saame riiki just
seda talenti, millest meil puudu on.
Startup Estonia Arengukavas on läbivalt öeldud, et meil on ka 10 aasta pärast super maine, mille Mitte Avatud innovatsioon on digiriigi arendamise
pinnalt oleme jätkuvalt tegijad, kuid seda staatust toetavat haridus- ja arvestatud tegevussuunana kavandatud ja kirjeldatud ikkagi oluliselt
innovatsioonisüsteemi ei paista mitte kusagilt välja. Mainitud on avatud laiemalt kui kratid (mida seal muide ei mainitagi kordagi).
innovatsiooni, kuid selle olemus ja kasutamise kontekst viitab ennekõike ja vaid Ettevõtetele suunatud innovatsiooni toetavad tegevused
krattidele. ning haridusvaldkonna tegevused sisalduvad vastavalt TAIE
ja Hariduse valdkonna arengukavas.
Startup Estonia Arengukavas on e-residendid välja toodud kui maksuraha toojad, kuid Sisuliselt E-residendid on üks võimalik digiriigi arendusse panustav
kasutamata on nende kui talentide kaasamine sh Eesti digiriigi arendamisse. arvestatud erasektori osa. Täpsem nende hõlmamine on töise tasandi
teema edaspidi.
Startup Estonia Eestis on ülisuur keerulist tehnikat arendava talendi puudus. Samas ei nähta Sisuliselt E-residentide mainimine visioonis on laiemas ja teises
seda arengukava üldse kui selle talendi oskuste riigi kasuks tööle panemise arvestatud kontekstis - osa majanduse digipöördest. See ei välista
tööriista. Samas on valmisolek kasvatada e-residentide üldarvu Eesti elanike kuidagi laiemat talentide ärakasutamist, mis mh ongi
omast suuremaks. Viimane on liiga madal eesmärk. Õigem oleks luua süsteem, vajalik visiooni teljeks "väetatud pind tulevikulahenduste
mis võimaldaks sobivaim talent kaasata kõige paremini oma riigi loomiseks".
arengueesmärkide täitmisse.
Startup Estonia Arengukava ambitsioon on väheldane ja seatud eesmärkide ning tegevuste Mitte Kui on konkreetseid kohti, mis vasturääkivana näivad -
vahel on vasturääkivused. Turvalise digiriigi „jõudu mööda“ arendamine ei arvestatud tasuks konkreetselt välja tuua. Meie vaates on kooskõla
suurenda „tuntavalt alusvõimeid“ nagu arengukavas on eesmärgiks seatud. piisavalt tagatud.
Seos lisaks on vastupidi - küberturvalisuse alusvõimete
suurendamine on vajalik digiriigi turvalisena hoidmiseks ja
on ise juba nii suur väljakutse, et suuremat (nt
maailmavallutamise) ambitsiooni pole praegu veel mõistlik
seada. Sihid peavad olema suured, aga realistlikud,
arvestama algseisu - sest ressursid nende elluviimiseks ei
saa kunagi olema piiramatud.
42
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Startup Estonia Ettevõtete digitaliseerimise ja sellega kaasnevate küberriskide maandamiseks ei Sisuliselt Ettevõtete digitaliseerimine ja selle suunas planeeritud
ole mitte midagi praegu arengukavas. Samas kui ettevõtted hakkavad arvestatud tegevused on kaetud TAIE arengukavas. Eraettevõtete
küberturbes järjest põruma, siis on see inimeste usalduse kadu ning Eestile küberturvalisuse suunas toimuvad tegevused on kaetud
mainerisk, mis mõlemad toovad kaasa majandusliku kahju. TAIE arengukavaga ja selle elluviimise raames.
Startup Estonia Ka haridusvaldkonna on küberturbe pädevuse ja võimekuse osas puudulik. Sisuliselt Arengukavade tasemel on lingid loodud, ettepanekus
Seega taaskord on vaja Digiühiskonna arengukavasse saada sisse küberturbe arvestatud mainitud sisend on nüüd programmide ja töise elluviimise
TELLIMUSE sõnastus. taseme teemaks.
Statistikaamet Arengukava näeb ette teenustega rahulolu mõõtmist. Mõõdiku puhul on Sisuliselt Oleme samal arvamusel ja sellisena mõõtmist
oluline, et tulemust mõõdetaks sarnastel alustel üle kogu avaliku sektori. arvestatud kavandamegi.
Soovitame rahulolu mõõtmiseks kasutada ministeeriumi valitsemisalade üleselt
võrreldavat metoodikat ning rahulolu mõõta esindusliku kogumi põhjal (st
rahulolu mõõdetakse olulise osa teenuste puhul). Samuti on oluline, et rahulolu
mõõtmine toimuks teenuse kasutaja jaoks võimalikult märkamatult, näiteks
olles teenuse osutamise viimane osa. See vähendab teenuse saaja koormust
ning annab ajakohast tagasisidet.
Statistikaamet Valdkonnas „Digiriik“ on seatud üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. Mitte Tehnoloogia arendamine on vajalik selleks, et mõnda
aastaks parim digiriigi kogemus. Nelja digiriigi eesmärgi (arenguhüppe) arvestatud sisulist eesmärki saavutada ning pole siht või asi iseeneses.
saavutamiseks esitatud kaheksast suunast pooled ei ole otse teenustega seotud Sel moel panustavad kõik digiriigi pakutud suunad meie
(näiteks platvormid, uued lähenemisviisid). Teeme ettepaneku lisada avalike vaates samasse üldeesmärki ehk kogemuse parandamisse
digiteenustega rahulolu mõõdikule ka avaliku sektori ehk kitsamas mõttes e-riigi (sh platvormid v uued lähenemisviisid).
olukorda väljendav mõõdik. Selleks sobib ühe näitena tehnoloogilist iganemist
või uuenduslikkust väljendav näitaja. Statistikaamet pakub omapoolset abi
sobiva mõõdiku väljatöötamisel.
Statistikaamet Teeme ettepaneku sarnaselt Eesti 2035 arengukavale välja tuua digiühiskonna Mitte Ühenduvuse osas oleme lähtunud EL ühtsest mõõdikust.
arengukava seosed Eesti säästva arengu näitajatega. Seejuures soovitame arvestatud Katusstrateegiaid on Eestis praegu ainult üks ja seepärast
kaaluda ühenduvuse mõõdikuna säästva arengu näitajana praegu kasutusel "Eesti 2035" kõrvale teisi näitajaid või seoseid ei lisaks.
olevat näitajat „Kiire internetiga ühenduste osatähtsus“, kuna see võimaldab
saada objektiivsemat ülevaadet kiire internetiga kaetusest. Eesti
kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda kiire
intenetiühendusega, ei näita selle kättesaadavust, kuivõrd kiire ühendus võib
küll olemas olla, kuid jääda rahaliselt kättesaamatuks.
43
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Statistikaamet Kuigi arengukavas on eraldi peatükina käsitletud seoseid teiste arengukavadega, Sisuliselt Eraldi lahtikirjeldamine iga suuna seos võimalike
soovitame selguse huvides konkreetsed kokkupuutepunktid arengukavade arvestatud arengukavadega tõstab väga suuresti arengukava mahtu
lõikes välja tuua. See hõlbustab arengukavast huvitatud ja selle elluviimisega proportsionaalselt samaväärt lisaväärtust andmata.
seotud huvigruppidel arengukavade vahelisi seoseid luua ning paremini mõista, Kõrgetasemeliselt on aga seosed vajalikul moel juba välja
kuidas ühe arengukava tegevused teise eesmärkidesse panustavad. toodud ka.
Statistikaamet Lõpetuseks teeme ettepaneku kaasata Statistikaameti esindaja digiühiskonna Sisuliselt Statistikaamet on kaasatud digiriigi nõukoja tasemel, sest
arengukava juhtrühma töösse, kuna soovime aktiivselt panustada arvestatud mainitud panus on digiriigi keskne - arengukava juhtrühm
andmehalduse ja –teaduse valdkonna arengusse ning varustada kõikide aga kogu kava ulatuse vaates. Lisaks on STAT osaline neid
valdkondade poliitikakujundajaid asja- ja ajakohaste andmetega. puudutavate ja nende ekspertiisi nõudvate teemade
arutelus või koostöövormides töisel tasemel.
Tallinna Arengukava eelnõus on välja toodud, et valdkonna suurimaks arengupiduriks on Sisuliselt Kaalume ettepanekut järgmistes etappides ja täpsema töö
Tehnikaülikool IT-pädevuste ja – spetsialistide puudus ning et universaalsete ekspertide abil ei arvestatud käigus.
saa enam lahendada kompleksseid riske, mida tekitavad uute tehnoloogiate
võidukäik. See viitab sellele, et meie majandusstruktuur muutub üha
keerulisemaks ja nutikamaks, mis omakorda tähendab, et ka lahendused
erinevatele probleemidele ja küsimustele peavad olema uudsed, innovaatilised
ja teaduspõhised. Selles kontekstis on arengukavas ühe tegevusena mainitud
digiriigi alase teadus- ja arendustegevuse (TA) tellimuse suurenemist. Soovime,
et TA komponent oleks rohkem institutsionaliseeritud, mistõttu teeme
ettepaneku, et arengukava rakendamiseks tuleks vastu võtta vastavasisuline TA
programm (digiühiskonna programmi osa), mille raames käsitletaks digiriigi
arendamiseks vajalikke TA tegevusi ning vajaminevate pädevuste ja oskuste
tagamist. Teatud paralleeli saaks tuua dokumendiga „Energiamajanduse
arengukava aastani 2030“ (ENMAK), mille rakendusplaani lisaks on ENMAK TA
programm. Samuti teeme ettepaneku, et arengukava erinevatesse
juhtimistasanditesse kuuluksid ka ülikoolide esindajad.
Tallinna Digiriigi areng on horisontaalne tegevus, mis tähendab, et sellesse panustavad Sisuliselt Rollide jaotus peab olema vajaduse põhine ja vajadusel ka
Tehnikaülikool nii riik, ülikoolid/TA asutused ja ettevõtjad/esindusorganisatsioonid. Ühis- ja arvestatud ajas muutuv, lisaks pole rollide jaotus strateegia teema
koosloome paremaks elluviimiseks tuleks selgemalt välja tuua erinevate otseselt – vaid järgnevate planeerimistasandi käigus
osapoolte rollid (ootused/eeldused), et ühelt poolt tagada laiapõhjalisus ja täpsustatav.
koostöö, kuid teiselt poolt vähendada killustumist ja võimalike tegevuste
dubleerimist.
44
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Tallinna Ülikool Põhilise probleemina tõstame esile, et eelnõu koos viidatud teiste valdkondade Sisuliselt Tegemist on täpselt nii laia arengukava, kui seda olla saab -
arengukavadega ei käsitle digiühiskonna problemaatikat kompleksselt, vaid arvestatud arvestades, et ühtpidi peab digisuund olema iga
fragmentaarselt ja kohati digiarengu probleeme ebapiisavalt prioritiseerides. arengukava sisuks ja samas ei tohi arengukavad teineteist
Näiteks on eelnõus haridusvaldkonnale seatud kolmest ootusest kaks (erialaste dubleerida sisus/rahas/jm.
digioskuste arendamine ning infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) sellised, Seepärast ongi siin visioon sõnastatud laiemalt ja sellest
mida haridusvaldkonna arengukava ei käsitle. Seetõttu näeme, et vaid kolme lähtuvalt ootused teistele valdkondadele, mille järgimine
IKT alavaldkonda kattev digiühiskonna programm ei taga Eesti digiühiskonna juhtimiskorralduse kaudu peab rakenduma.
tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arendamist ning digivaldkonna edukaks
arenguks Eestis on vajalik koostada terviklik arengukava.
Tallinna Ülikool Tervitame suundumust suurendada digiriigialast teadus- ja arendustegevuse Sisuliselt Täpsem planeerimine tuleb edaspidi, programmi ja
(TA) mahtu, kuid näeme, et see võiks olla selgema rõhuasetusega ning arvestatud tegevuste tasemel ja seal kindlasti kaasatakse ka
planeeritud koostöös ülikoolidega. Ka üldisemalt on eelnõus käsitlemata partnereid. Eri osapoolte rollide kirjeldus läheks
olulised osapooled (lisaks ülikoolidele ja TA asutustele nt ka Infotehnoloogia ja arengukava tasemel liiga detailseks.
Telekommunikatsiooni Liit, jms) ning nende roll arengukava realiseerimisel.
Tallinna Ülikool Digiühiskonna arengu kirjeldamisel peame rahvusvaheliste allikate (DESI 2020, Sisuliselt Seosed teiste arengukavadega on vastavates peatükkides
PIIAC, eGovernment Benchmark 2020, United Nations E-Government Survey arvestatud ära toodud.
2020) kõrval väga oluliseks suuremat seostatust Eesti arengut kirjeldavate
dokumentidega nagu nt Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 või Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidu visioon 2030 Nutikas Eesti.
Välis- Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab eesmärgiks edendada Eesti Sisuliselt Tegemist on täpselt nii laia arengukava, kui seda olla saab -
ministeerium majandust, riiki ning ühiskonda digitehnoloogiate kaasabil järgneval kümnendil. arvestatud arvestades, et ühtpidi peab digisuund olema iga
Vaatamata sellele seatud ambitsioonile, keskendub Digiühiskond 2030 arengukava sisuks ja samas ei tohi arengukavad teineteist
digilahenduste kasutamisele avalikus sektoris, eelkõige avalike digiteenuste dubleerida sisus/rahas/jm. Seepärast ongi siin visioon
arendamisele, ühenduvusele ning küberturvalisusele. Peame antud tegevuskava sõnastatud laiemalt ja sellest lähtuvalt ootused teistele
fookust põhjendamatult kitsaks ning teeme ettepaneku käsitleda digiühiskonda valdkondadele, mille järgimine juhtimiskorralduse kaudu
laiemalt. Uutest avaliku sektori lahendustest ei piisa, et viia Eesti digiriik peab rakenduma. Lisaks juhime tähelepanu, et ühenduvus
järgmisele arengutasemele. ja küberturvalisus ei käsitle ainult avaliku sektori skoopi.
45
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Välis- Esiteks, digiühiskonna areng mõjutab kõiki eluvaldkondi ning ka antud Sisuliselt Arengukavas sisalduv ja kolmest tegevussuunast laiemalt
ministeerium arengukava viitab digitaalsetele tehnoloogiatele kui instrumendile, mis aitab arvestatud koostatud visioon on just sõnastatud valdkonnaüleste
erinevates valdkondlikes strateegiates seatud eesmärke täita. Samas pakuvad ambitsioonidena.
digitaalsed tehnoloogiad valdkonnaüleseid võimalusi ja väljakutseid, mida
arengukavas piisavalt käsitletud ei ole. Valdkonnaüleste eesmärkide seadmine
aitaks paika panna teiste valdkondade arengukavade digiarengu eesmärke ning
suurendaks kooskõla tegevuskavaga Digiühiskond 2030.
Välis- Teiseks, vastavalt 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialustele[1] Mitte AVP puhul pole tegemist arengukavaga.
ministeerium toetavad digitaalsed tehnoloogiad administratsiooni sisemiste protsesside ning arvestatud
teenuste pakkumise kõrval ka demokraatia edendamist, sh avatud ja kaasava
digiühiskonna kujundamist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada
digiühiskonnaga seonduvate arengukavade nimistusse Eesti Avatud Valitsemise
Partnerluse tegevuskava 2020-2022.
Välis- Kolmandaks, antud tegevuskava ei sea eesmärke avalikkuse ega ka ettevõtete Sisuliselt Vastavad tegevused sisalduvad vastavates arengukavades,
ministeerium digi- ning küberkompetentsi tõstmiseks, vaatamata sellele, et digiühiskonna arvestatud siinses arengukavas on neile laiemast visioonist kantult aga
arengu suurimaks murekohaks peetakse justnimelt IT-pädevuste ja - sõnastatud ootused - mida juhtimiskorralduse kaudu ja töö
spetsialistide puudust (lk. 8). Siinkohal väärivad veelkord väljatoomist Euroopa käigus edasi viia.
Digimajanduse- ja Ühiskonna Indeksi, nö DESI indeksi tulemused, mis
kinnitavad, et Eesti jääb maha Euroopa keskmisest ettevõtete digikasutuses[1]
ning jääb maha Euroopa liidritest avalikkuse ehk inimeste digiteenuste
kasutamise osas[2]. Eesti juhib just avaliku sektori digiteenuste pakkumise
osas[3], mis aga ei ole piisav selleks, et tõusta Euroopa ja maailma juhtivaks
digiriigiks. Avalikkuse ning erasektori digitaalne mahajäämus võib jääda
oluliseks takistuseks ka antud digiühiskonna arengukavas seatud eesmärkideni
jõudmisel
46
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Välis- Lähtuvalt ülaltoodust, tekib küsimus, kas seotud valdkondlikes arengukavades, Sisuliset Arengukavad on sisult üldisemal tasemel. Mainitud
ministeerium eelkõige Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning Eesti teadus- ja arvestatud konkreetsed seosed peavad realiseeruma programmide ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 tegevuste tasandil, kuigi miks mitte edaspidi ka eri
seatud eesmärkidest ja tegevustest piisab selleks, et tagada Eesti inimeste ja arengukavade uuendamisel - selleks ongi neile ootused
ettevõtete digi- ja küberkompetentside kasv, toetamaks tegevuskava siinses arengukavas ära toodud (n-ö alusena, millest
Digiühiskond 2030 ja tagamaks Eesti digiühiskonna areng? Näiteks lähtuvalt koordinatsiooni teha).
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ei sea digi- ja küberpädevustega Juhime tähelepanu, et ELi struktuuritoetuse
seotud üld- või strateegilisi eesmärke ning keskendub digilahendustele- ja toetusskeemile „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ on
pädevustele eelkõige kooliõppes[1]. Lisaks ei käsitle antud tegevuskava SF2020 vahenditest ja sellisel kujul lõppemas ehk uue
küberoskusi. Teeme ettepaneku seada Digiühiskond 2030 tegevuskavas arengukava elluviimisse ei panusta.
eesmärke ja tegevusi ka avalikkuse ning erasektori digikompetentsi tõstmiseks,
mida jäävad toetama nii Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 kui Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–
2035 seatud eesmärgid ja tegevused. Viimane aitaks seada eesmärke ja tegevusi
ka ELi struktuuritoetuse toetusskeemile „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ ,
mille rakendusasutuseks on hetkel siiski MKM koos RIAga.
Välis- Jääb selgusetuks, millel tugineb digiühiskonna arengukava aluseks olev Vastatud Analüüs on süntees arengukava käigus toimunud
ministeerium hetkeolukorra analüüs (va DESI 2020 indeksi andmed, mida kasutatakse aruteludest ja taustatööst. Eraldi suure alusanalüüsi
võrdluseks teiste Euroopa riikide digiarenguga) ning milline olnud viimase tegemist ei pidanud me proportsionaalseks, hetkeolukorra
kaardistamisprotsess (töögrupid, teenuste tagasiside, vms)? kaardistused toimusid sisu kavandamise käigus.
Välis- Hetkeolukorra analüüsist ei selgu, mis on need valdkonnad, kus on digiteenused Mitte Selline sisemine võrdlus oleks arengukava jaoks liigse
ministeerium kasutajasõbralikumad, kus on areng olnud kiirem ning mis on need valdkonnad, arvestatud detailsusega, sest meetmeid ei kavanda me arengukavas ju
kus arengud on olnud aeglasemad või kus oleme ka ebaõnnestunud. Samuti ei sektoripõhiselt või suunitletult - need fookused on töise
selgu, mis on need tööstus- ja majandusharud, kus mahajäämus on olnud tasandi prioriseerimise teemaks edaspidi.
suurem ning miks. Lisaks ei selgu, kas esiletoodud probleemide mõju ja ulatus
on sektoriüleselt sama või erinev. Võib ju eeldada, et areng ei ole olnud ühtlane
ning just viimase analüüs peaks andma võimaluse seada tulevikueesmärke ja
viia sisse senisesse arengusse vajalikke korrektuure.
47
ASUTUS KOMMENTAAR/ETTEPANEK VASTUS SELGITUS
Välis- Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 seab digitehnoloogiate kasutusega seatud Arvestatud "Seotud arengukavad" plokki on täiendatud. Juhime aga
ministeerium eesmärke ja tegevusi, mis lisaks julgeolekule toetavad Eesti riigi maine ja tähelepanu, et iga ministeerium toimetab enda
mõjukuse kasvu, samuti arengukoostöö ning äridiplomaatia mainet ja mõjukust, pädevusalas. Välisministeerium esindab Eesti digihuvisid
kaubandussuhteid jne. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja välispoliitika ülesannete (sh julgeolekupoliitika ja
arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete äridiplomaatia) skoobis, mitte tervikuna ja laiemalt.
ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab Välisministeerium Eesti digihuvisid
rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega,
protsessidega ning poliitikatega. Digiühiskonna 2030 arengukavaga on seotud
Eesti Välispoliitika Arengukavaga nii küber- kui digikoostöö ehk nii küber- kui
digidiplomaatia (punkt 8. sihitud väliskoostöö) kontekstis.
Välis- Arengukava loetleb mitmeid alaprojekte- ja dokumente, mida on plaanis ellu Sisuliselt Nagu juhtimiskorralduses kirjeldatud, tehakse seda tööd
ministeerium viia ja vastu võtta (nt riiklik küberjulgeoleku haldusmudel, küberjulgeoleku arvestatud temaatiliste töörühmade ja võrgustike kaudu. Lisasime
nõukoda jm). Nii mõnedki neist eeldavad teiste ministeeriumide ja asutuste selgituse, et sinna kaasatakse seotud osapooled. Kindlasti
ulatuslikku kaasamist. Samas jääb ebaselgeks, kuidas, millisel määral ja mis ka VM teid puudutavates teemades.
formaatides selline kaasamine toimub, või kuidas on tagatud, et kõik
asjassepuutuvad asutused saavad õiges kohas sõna sekka öelda. Eriti just riikliku
küberjulgeoleku huvides on vajalik laiapindne koostöö ning samas tagamine, et
erinevad koostööformaadid üksteise tööd ümber ei teeks. Seega tuleb tagada
tegevuste läbipaistvus ja teiste asutuste kaasamine alates varasest faasist.
48
Eesti digiühiskond 2030
VALDKONNA ARENGUKAVA
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
2021
Sisukord
Ülevaade arengukavast..................................................................................................................... 4
Digiühiskonna arengu hetkeolukord ............................................................................................. 7
Visioon: Eesti täis digiväge ........................................................................................................... 11
Põhimõtted ......................................................................................................................................... 13
Üldeesmärk ja mõõdik..................................................................................................................... 14
I alaeesmärk. Digiriik[5] .................................................................................................................. 15
Digiriigi järgmised arenguhüpped ............................................................................................... 18
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele .......................................... 18
2. Krativäeline riik[13] .................................................................................................................. 19
3. Võim oma andmete üle ........................................................................................................... 20
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse .......................... 23
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine ..................................... 23
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus ................................................ 24
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid ................................................................................... 26
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused ..................................................................................... 28
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine ......................................................................... 30
6. Avatud innovatsioon[29] ja digiriigi kogukonna arendamine ...................................... 31
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine ................................................................... 32
8. Sihitud väliskoostöö ............................................................................................................... 34
II alaeesmärk. Ühenduvus .............................................................................................................. 36
Ühenduvuse suunad ........................................................................................................................ 37
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum.................................................................................... 37
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine .............................................................................. 38
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ....................................................................................... 39
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus ................................................................................. 39
III alaeesmärk. Küberturvalisus .................................................................................................... 41
Küberturvalisuse suunad ............................................................................................................... 42
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus .................................................................. 42
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime ............................................................ 43
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus ................................................................. 45
Juhtimiskorraldus ............................................................................................................................ 51
Maksumusprognoos ........................................................................................................................ 54
Lisad .................................................................................................................................................... 55
Lisa 1. Seonduvad arengukavad .............................................................................................. 55
1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 ......................................................... 55
2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid ......................................................................... 56
3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.................................................................... 56
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035 ................................................................................................................................... 57
5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 ......................................................................... 58
6. Riigikaitse arengukava ....................................................................................................... 58
7. Välispoliitika arengukava 2030 ......................................................................................... 59
8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 ............................................................................... 59
9. Kultuuri arengukava 2021-2030 ........................................................................................ 59
10. Eesti keele arengukava 2021-2030 ................................................................................ 59
Lisa 2. Mõjuanalüüs ..................................................................................................................... 60
Digiriigi alaeesmärgi mõjuanalüüs ...................................................................................... 60
Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs ............................................................................. 63
Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs..................................................................... 64
Lisa 3. Kaasamine ........................................................................................................................ 65
Viited ................................................................................................................................................ 67
Ülevaade arengukavast
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti
majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi
arendada.
Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat
ehk digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et seeläbi saavutada „Eesti 2035“[1] sihid.
Otsesemalt panustatakse läbi järgnevate alaeesmärkide:
Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi
tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Arengukava panustab läbi selle, et on
loodud soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks.
Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri
ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.
Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning
otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini
põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja
mugavus. Arengukava tegevused panustavad läbi selle, et kasutusel on uuenduslikud
tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad kliimamuutuste mõju, ajakulu
vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis.
Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus
ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.
Arengukava tegevused panustavad läbi selle, et valitsemiskorraldus soosib ühiskonna
sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud
teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja
inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.
Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb järgnevat:
meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;
meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist;
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas seatud täpsemad eesmärgid ja
kavandatud tegevussuunad kolmel alal:
arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest digiriigi
üldist arendamist ei hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik sektor Eesti
digiühiskonna arengu eestvedaja ja suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike
teenuste kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu
visioonis on esile toodud. Selle nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped
ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.
arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, sest piisav ühenduse kättesaadavus
on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega.
Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis.
arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui on tagatud vajalik usaldus, saame
visioonis sõnastatult digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab
küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt.
Põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades
kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba parajalt ambitsioonikas siht.
Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub lisaks veel mitmetest muudest valdkondadest ja
poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste arengukavadega. Seepärast on siinses arengukavas
sõnastatud eraldi ka ootused teistele poliitikavaldkondadele, sest arengukavade vahel ei
tohi olla dubleerimist ega samas mõistlik teiste valdkondade meetmeid osaliselt eraldi
käsitleda.
Ootuste näol on tegemist laiemast digiühiskonna visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et panna
selgelt paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada tugitegevust teiste arengukavade
elluviimisel või suunata arengukavade kooskõla. Siinne arengukava ise ei hõlma konkreetseid
sihte ega tegevusi IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja ettevõtlusaladel, sest neid
plaane peavad sisaldama kõik arengukavad enda valdkonna kohta.
Visiooni elluviimisel on kõigis alaeesmärkides oluline järgida läbivalt põhimõtteid, mis on
samuti siin arengukavas esile toodud.
Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine ja kooskõla teiste arengukavadega tagatakse
juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava juhtrühm, mida juhib digiühiskonna
arengu eest vastutav minister. Iga siinse arengukava alaeesmärkide arengut suunab
riigiasutusi ja muid partnereid hõlmav nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb lisaks
Küberjulgeoleku Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni alarühma staatuses. Töisel ehk
rakenduslikul tasandil kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks, tegevuste
kavandamiseks ja seireks.
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks
aastaks ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Programm
sisaldab konkreetseid meetmeid, mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja
lähiaastate tegevusplaanina arengukava sihtide ja suundade elluviimiseks. Programmi
uuendamises ja täitmise seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui ka loomulikult
arengukava juhtrühm.
Arengukava ülesehitus joonisena:
Eesti digiühiskonna visioon 2030
Põhimõtted visiooni elluviimisel
Digiriigi Ühenduvuse Küberturvalisuse Ootused teistele valdkonna
alaeesmärk alaeesmärk alaeesmärk arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Programmi ja seega arengukava elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM), konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi allasutused
ja/või teised riigiasutused või osalised.
Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus ehk rahastamise koguvajadus on
kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot.
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused valitud tegevussuundadele on toodud
arengukava sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti digiühiskonna arengu
hetkeolukorra n-ö suure pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi põhijäreldused,
sh võimalusel rahvusvahelisest võrdlusest lähtuvalt.
Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on praegu järgnevad:
1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga tegemist jagub: korraga on vaja
nii uuele tasemele jõuda kui seni loodut kestmas hoida.
Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI
2020[2] või eGovernment Benchmark 2020[3] järgi, United Nations E-Government Survey
2020[4], jm). Meid eristab see, et meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik.
Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja ettevõtjad kasutavad riigiga
asjaajamises digiteenuseid ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on üks EL
suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on pea kõik otsesed avalikud teenused ühel või
teisel viisil digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti digiriik on olnud rajatud
tugevatele alusplatvormidele nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud eri
valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks, kiiremaks, odavamaks.
Siiski on murekohti ka:
teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate ootustele ega nõuetele või
parimatele tavadele – isegi kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti
kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud;
teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul tasemel ülalhoid ei ole
tagatud, ei tehnoloogiliselt, protsessiliselt ega ka ressursi poolest;
digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik;
piiriülesed teenused on vähearenenud, sh Euroopa Liidu tasandil ja riikide vahel
jätkuvalt tõkkeid riikidevahelise andmevahetuse ja ühisteenuste rajamiseks.
Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad paratamatult teineteisega nt talentide,
ekspordi või investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste kvaliteet on selles üha olulisem
tegur, mis seni on Eestit soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme konkurentsis
maha – paljud EL ja maailma riigid on viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori
digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast tõukuvalt.
2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei jõua veel riigis kaugeltki kõigini
ja kõikjale.
Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe konkurents. Eriti on see paista mobiiliside
alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid (mobiilse lairibaühenduse
kasutajaid on poolteist korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G kasutuselevõtul
oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga
samuti käivitumas.
Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL keskmike seas – 57% majapidamisi omab
ligipääsu väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), kuigi vastavasse baasvõrku on
rohkelt investeeritud ja 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde rajatud. Väljaspool
suuremaid asulaid on turutõrge ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu on sinna võrgu
rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge. Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti
võimalusi veel vähe. Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse liitumisleping
on 14% majapidamistel (DESI 2020). Nõudlus ja tegelik vajadus suuremate kiiruste järele
tulevikus ilmselt kasvab.
3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja
alusvõimeid on vaja tuntavalt suurendada.
Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid agaralt, sest usaldus nende ja
teenusepakkujate vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti turvaline digiriigi
ülesehitus, terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise
olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda arendamine.
Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid
kasvavad. Nii küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast kantud rünnakud on
tõusuteel – tehnoloogiat kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks. Samas
toetume olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate lahendustele. Kui meil pole
võimet seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad nende pakkujate haavatavuste
kaudu. Paratamatult kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on oluline suuta valida
usaldusväärseid partnereid ja lahendusi.
Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval tasemel kindlustamine on Eesti jaoks
möödapääsmatu, sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda digilahendustele. Eesti
on kõrgelt arenenud digiühiskond, mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub
igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast taristust – võrgu- ja infosüsteemidest,
riist- ja tarkvarast, tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast. Digisõltuvus puudutab
ka elutähtsa teenuse osutajaid, kellest suur osa hindab oma teenuse tehnoloogilist sõltuvust
kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid.
Et intsidendid levivad üle riikide piiride ja ohud kasvavad maailmas üldisemalt, on väga vajalik
rahvusvaheline koostöö. Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoleku alane ühistegevus
kasvanud, aga veel pikk tee käia, et kogu EL ulatuses oleks ühtlaselt kõrge tase digielu
turvalisena hoidmisel.
4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-
sektor ja tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond.
Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu – kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk
avalikus sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei ole sama toimunud
majanduses laiemalt. EL mastaabis on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt e-
kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi
(DESI 2020). Samas on märke, et see on muutumas. Näiteks on digipöörde toetusmeetmete
järele nõudlus kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud e-kaubanduses tugeva
edasihüppe.
Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on Eestis tugev, rahvusvaheliselt
silmapaistev ja jõudsalt kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor on olnud kogu
majanduse üheks kasvumootoriks viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud
nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks valdkonnaks.
5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus.
EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas
(DESI 2020). Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis pärsib nii majanduse
digipööret, tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist.
Mida rohkem kogu majandus ja maailm digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on ka
edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid
võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks muuta.
Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, et interneti kasutamine oleks suur.
Samas ei ole see enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, olles stabiliseerunud
90% peal ning lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad digioskused
on murekohaks. See pärsib näiteks töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate
tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib põhjustada struktuurset tööpuudust.
Digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi ettevõtetes
digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020).
6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab uusi võimalusi kui ka ohte
Üks megatrend on maailmas vääramatu – digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste
ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb ja eksponentsiaalselt. See
tähendab ühtpidi võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna, sest uus tehnoloogia
loob uusi kasutusalasid või võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel paremana.
Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. Tähele tasub panna seejuures, et
digilahendused muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. Seotud ohtude nägemine,
ennetamine ja maandamine vajab seega üha suuremat (eri)pädevust. Universaalsete
ekspertide abil ei saa enam piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab
pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia, kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse,
robootika jms võidukäik.
Visioon: Eesti täis digiväge
„Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele
sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni
ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks. Eesti
on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat.
Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu
muidu loota võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogia võimalused alati parimal moel
ära.
Digiväeline Eesti näeb välja järgmine.
Meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame
Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui mul
neid vaja, ja viisil, nagu mina soovin.
Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul on
rohkem aega teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat igapäevaelu. Riigi
toimimise keerukus on eraisiku ja ettevõtja jaoks nähtamatu.
Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele hea ühenduvusega ligi, olgu ma
Tallinnas, Obinitsas või laias ilmas rändamas.
Oleme digiväega kaitstud – me digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi
Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kasutada andmeid uute nutikate
lahenduste loomiseks.
Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata väärinfot, küberkiusu või -kuritegevust.
Ma käitun nii, et ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam tagaplaanil
nähtamatult.
Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis alati kaitstud. See loob meie majandusele
ka konkurentsieelist.
Meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor
Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või pakuvad
digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse keskkonnahoidlikuks
muutnud.
Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid koostatakse täisdigitaalsena,
automaatselt ning silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega.
Tänu mugavale asjaajamisele on laiast ilmast inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma
äri ajada. Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke.
Digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist
Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid kõikjal
kasutama. Omandame kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.
Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam seotuks ja lõimunuks, üle eri
lõhedest ja vajadusel toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja kogukonna
käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond.
Eesti kultuur on kogu maailmas digiteel hõlpsalt kättesaadav, tulevikuks talletatud ja
aktiivselt (taas)kasutuses. Eesti keel on digiruumis elus ja arenev.
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks
Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja
maailma viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia tullakse tulevikulahendusi
looma mujalt maailmast, siin võrsub suureks uusi tegijaid ja toimetavad agaralt edasi
senised tegijad.
Põhimõtted
Digiühiskonna arendamisel ning siinse arengukava raames tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel järgime alltoodud põhimõtteid:
Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi. Tagame, et kõigil on võrdsed
võimalused digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates
internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete
kasutamist ja privaatsuse kaitset.
Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust
digiühiskonnas ja -ruumis. Eriti oluline on, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks
kasutada heas eesti keeles.
Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud
riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame
digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas
muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda
tagajärgedega.
Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume tulemustele,
mille saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia. Kui vähegi võimalik,
eelistame avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi. Loome ühtsed
poliitikavahendid (toetused, õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi sobivate lahenduste
kohta.
Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et
ühiste teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida
sobivaimad lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete
ja ülikoolide, avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite ja kolmanda sektoriga või
teiste riikidega. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame omi.
Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas
saaks senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest
see võib tuua hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni valmis,
vaid neid saab ja tuleb pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna ehitada.
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis edendab
keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab kliimamuutuste
mõjuga kohaneda.
Üldeesmärk ja mõõdik
Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk suurendada
Eesti digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele
kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja mõõdiku arenguga järgnevalt:
Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas + avalike digiteenustega rahulolu ettevõtjate
seas + ülikiire interneti kättesaadavus + küberruumi vastupidavus küberohtudele ja
usaldamine / 4 = X
Arengukava algseis: 69% + 47% + 58% + 96% = 67,5
2030. aasta eesmärk: 90% + 90% + 100% + 96% = 94
I alaeesmärk. Digiriik[5]
Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks parim digiriigi kogemus.
See alaeesmärk on otseselt seotud 2030. aasta digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega
– saavutada digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus. Kui varem on olnud digiriigi arengu
siht eeskätt suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet ja inimkesksus on
järgmine digiriigi küpsustase. See ei tähenda, et asju ei tuleks ega saaks teha riigis endiselt
tõhusamalt, vaid seda tuleb lihtsalt teha teenuste kvaliteedi parandamise kõrval ja raames.
Lisaks edendab selle alaeesmärgi elluviimine visiooni teisi telgi. Avalike teenuste parim
kogemus ja kvaliteet aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on asjaajamine kõigile
ettevõtjatele üha lihtsam – muu hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima digiriigi
kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda samme, et Eestis oleks väetatud pind kogemust
parandavate tulevikulahenduste loomiseks, nagu visioonis rõhutatud.
Mõõdik:
Avalike digiteenustega[6] rahulolu
eraisikute seas:
2019. aasta seis: 69%;
2030. aasta eesmärk: 90%;
ettevõtjate seas:
2019. aasta seis: 47%;
2030. aasta eesmärk: 90%.
Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on
tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus,
sotsiaalmeedia).[7] Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist[8] ja seda
mõõdetakse kord aastas.
Alaeesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil on
korraga käsil kaks proovikivi: viia digiriik uute lahendustega järgmisele arengutasemele ning
ühtlasi hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena.
1. Eesti digiriigi arenguhüpped
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030. Tegevussuund
aastaks
• Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui • Üleminek sündmuspõhistele
sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. ja proaktiivsetele teenustele
• Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil • Krativäeline riik
• Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe • Krativäeline riik
• Inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja • Võim oma andmete üle
võimalus neid päriselt jagada
• Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik • Roheline digiriik
2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030. Tegevussuund
aastaks
• Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid • Avalike teenuste juhtimise ja
kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel kasutajakesksuse juurutamine
• Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil • Andmepõhine riigivalitsemine
ja andmete taaskasutus
• Digiriigi ühislahendused[9] on tulevikukindlad • Tulevikukindlad digiriigi
platvormid
• Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed • Keskselt osutatud IT-
baasteenused
• Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja • Uute lähenemisviiside pidev
katsetamine
• Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja • Avatud innovatsioon
lahendused saab maailma viia
• Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas • Avaliku sektori digimuutuste
teadmised, oskused ning raha võimendamine
•Aina enam on piiriüleseid teenuseid. •Sihitud väliskoostöö
Digiriigi järgmised arenguhüpped
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele
Hetkeolukord:
Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt lapsesaamine,
abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on nii riigi-,
KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Avalike teenuste teavet leiab ja
teenuseid pakutakse eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne lähenemisviis.
Tihti on raske mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust
kasutada.
Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja algatusel ning samu andmeid
küsitakse jätkuvalt ja asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud andmed
teenuse, nt mõne toetuse proaktiivseks pakkumiseks olemas.
Kuigi sündmusteenustest[10] on räägitud eesmärgina juba mõned aastad, oleme
nende loomisel alles teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete
teenustega[11], kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt üksi elava pensionäri
toetus) on seni loodud vaid üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus (perehüvitiste
pakkumine).
Tulemus:
Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu juurde, kui sul on neid vaja. Alati kui
võimalik, annab riik ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, kui neil on
õigus saada mõnda hüvet või täita mõni kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse
automaatselt või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest loobuda või selle
kasutamisviisi valida.
Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale tema elu- või ärisündmusest
lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite
koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.
Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt samu andmeid vaid ühe korra, välja
arvatud juhul, kui andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus.
Tegevused:
Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse kohta
välja sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani[12].
Toetame ettevõtjate sündmusteenuste väljaarendamist, sh e-residentidele (s.t
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-
2035 ettevõtluskeskkonna edendamise suuna elluviimist)
Algatame ja viime ellu proaktiivsete teenuste arendamise programmi, et muuta
proaktiivseks sündmusteenustesse koonduvate kõrval ka muid teenuseid.
2. Krativäeline riik[13]
Hetkeolukord:
Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava[14] alusel on tehisintellekti
kasutamine avalikus sektoris alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta lõpu
seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 krati kasutuselevõtu projekti. Sellest
hoolimata jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, eesti
keeletehnoloogia rakendamise tase on endiselt madal ning esineb õigustakistusi
andmete kasutamisel (näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel). Tehisintellekti
rakendamisel ei ole seni süsteemselt tagatud algoritmiline usaldusväärsus.
Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on praeguseks jõutud kasutusele võtta –
rakendamine nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides.
Tehisintellekt on Eesti riigi suur võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine uuele
arengutasemele, nagu näitavad juba esmased kogemusedki.
Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad ja asutuste veebilehed on
kujundatud ja arendatud eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri portaalide
ja keskkondade vahel navigeerimine segane ning keeruline. Inimene tahab riigilt
lihtsust ja tuge, kuid endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks pöörduma, kui tekib
vajadus riigiga suhelda. Digisuhtlus riigiga eeldab head digikirjaoskust, aga see ei
peaks nii olema. Samas on maailmas selliste proovikivide lahendamiseks kiirelt
arenemas virtuaalassistentide jt krattide tehnoloogia.
Tulemus:
Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste kasutaja avalike teenuste
pakkumisel: meie digiriik on krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse rutiine
automatiseeriva tehnoloogia tulemusel on tehtud riigisektoris uus tõhusushüpe ning
meil rakendatavad kratid on usaldusväärsed[15].
Eestis saab avaliku sektoriga kõik asjad aetud vestluskrati abil. #Bürokrati[16] ehk
riikliku virtuaalabiliste ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade tähtsamad
inimesele või ettevõtjale mõeldud digiteenused. Nii saab kasutaja tarbida kõiki avalikke
teenuseid ilma eriteadmisteta, kasutades selleks mistahes enam levinud suhtlusviisi
või kanalit ja seadet.
Tegevused:
Viime ellu #Bürokrati kontseptsiooni, et teha avalikud teenused kättesaadavaks
virtuaalassistentide kaudu.
Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kratikava ehk tegevuskava, et laiendada
avalikus sektoris krattide kasutamist (sh robotite) ja tõsta vastavat võimekust. Muu
hulgas teeme aktiivset piiriülest ja EL tasandi koostööd kogemuste ja kratilahenduste
jagamiseks ja taaskasutuseks.
Arendame õigusruumi, et võimaldada krattide suuremat ja ühtlasi usaldusväärset
kasutamist (sh tagada isikute põhiõiguste kaitset). Seisame selle eest ka Euroopa Liidu
jm rahvusvahelisel tasandil tehisintellekti alases poliitika- ja õigusloomes.
3. Võim oma andmete üle
Hetkeolukord:
Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab mõne olulise andmekogu kohta
ülevaate, kes ja kuidas neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed digiloos).
Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis on aga algusjärgus. Riik ei anna
täielikku ülevaadet, millal ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse.
Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal ja kuidas tema andmeid
kasutab.
Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele juurdepääsu ja neid kätte saada, et
edastada neid teistele pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele pooltele
automatiseeritult andmete küsimiseks ning samuti ei saa andmete kasutusse
andmiselt tulu teenida, mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi. Seetõttu
on erasektoril keeruline eraisiku andmeid kasutada ja nende andmete kogumist
dubleeritakse, mis aeglustab digimajanduse arengut.
Puudub antud nõusolekute haldamise ja tagasivõtu tehnoloogialahendus. Seetõttu on
eraisikul ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada saada, kas ja kuidas tema
andmeid kasutatakse (sh temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste
osutamiseks.
Tulemus:
Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll oma andmete üle ja neid saab päriselt
jagada.
Kõikides teenustes on nii eraisikul kui ka ettevõtjal ülevaade, milliseid andmeid on riik
tema kohta kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid kasutab. Nende
andmete kasutamine on turvaline, jälgitav ja läbipaistev.
Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis
eesmärkidel ja tingimustel (sh soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid
kasutada.
Tegevused:
Arendame riigiportaalis välja võimaluse saada kõigist riigis hoitud enda andmetest
terviklik ülevaade.
Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija[17], sh laiendame seda ettevõtjate
andmetele.
Võtame riigiüleselt kasutusele nõusolekuteenuse[18], sh laiendame seda
ettevõtjate andmetele.
Kujundame EL jm rahvusvahelist tegevust, mis edendab riikide vahel piiriülest ja
üleilmset (isiku)andmete vahetust viisil, et inimestel on suurem võim oma andmete
üle (nt rahvusvaheliste lepingute raames).
4. Roheline digiriik
Hetkeolukord:
Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud tähelepanu lahenduste
keskkonnahoidlikkusele ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise
keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha kasvab. IKT sektori osa koos
andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside
(KHG) heitest, mis on võrreldav lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi
jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%.
Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda
keskkonnasäästlikumalt on kasin.
Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus ja tõhustunud nt
keskkonnaseire, kuid Eesti digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt
ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise
viise pole analüüsitud.
Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, sh tehnoloogiasektoris, ja annab
Eestile võimaluse olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. Ka
kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas teenuseid osutatakse
keskkonnahoidlikult või mitte.
Tulemus:
Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele eeskujuks.
See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, vaid digiriigi arendamine ja haldus
lähtuvad kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse
kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi
keskkonnajalajälge.
Tegevused:
Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise.
Algatame ja viime ellu digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT[19]
tegevuskava.
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet
ja tagavad digiriigi kestlikkuse
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
juurutamine
Hetkeolukord:
Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu bürokraatia näitavad, et avalikud
teenused ei ole kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt on eri asutuste
teenused selles suhtes ebaühtlase kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard,
mis seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja
mõõtmist kirjeldavad nõuded on killustunud või puudulikud.
Väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit
inimestel on raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti on neil suurem
oht jääda ilma olulistest teenustest.
Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik on määratud, siis on see pigem
formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel küll
nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala tasemel teenuste
arengut süsteemselt ei juhita.
Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase
neid võrrelda. Tihti mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, sest selles
nähakse pigem lisakohustust ja -kulu kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja
võrdlemiseks on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle funktsionaalsus on
piiratud ja kasutatavus väike. Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti
vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna hõlmatud kõik teenused ja
asutused.
Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste kvaliteedist nii avaliku sektori
asutuste sees kui ka riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused tuginevad
rohkem subjektiivsele tunnetusele kui tegelikele (seire)andmetele.
Tulemus:
Kõik avalikud teenused on inimkesksed - kujundatud ja osutatud kasutajate ja nende
vajaduste ja eelistuste järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on arvestatud
väiksemate digioskustega ja erivajadustega inimeste, välisriikidest Eestisse tulnute
ning e-residentide vajadusi.
Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad on kogu avalikus sektoris heal
tasemel. Kõiki avalikke teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi võrreldavalt.
Teenuste arendamise otsused tehakse (seire)andmete põhjal.
Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes vastutab igapäevaselt teenuse arengu ja
kvaliteedi, sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas ministeeriumis keskne
teenuste arendamise ja portfelli juhtimine.
Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav ning andmeid edastatakse
automatiseeritult. Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline võrreldavus
teenustest ja nende kvaliteedist. Lisaks on teenuste omanikele saadaval rohkelt
vajalikke tööriistu.
Tegevused:
Töötame välja ja juurutame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis hõlmab
teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist.
Avaliku sektori asutustes juurutame teenuste mõõtmise tava ja ühetaolist
metoodikat.
Arendame edasi teenuste omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi ning
teenuste juhtimist avaliku sektori asutustes.
Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sh muudame
riigiülese keskse teenusekataloogi kasutusmugavaks.
Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh
erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse.
Seisame EL siseturul piiriüleste teenuste arengu tõkete kõrvaldamise eest.
Investeerime Eesti digiteenuste piiriüleselt kättesaadavusse ja osaleme vastavates
ühisalgatustes - eriti Põhjala koostöö ja EL raames.
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete
taaskasutus
Hetkeolukord:
Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki
piisavalt. Üks põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide kui ka
spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid vastuste allikana. Teine põhjus on
see, et kuigi digiriigis on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende leitavus ja
kvaliteet murekohad.
Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav.
See on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased ja
andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste
haldamiseks mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See raskendab andmete
taaskasutust ja seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet
rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn lingitud andmete alal, mis
võimaldaks arenguhüpet teenuste kujundamisel ja osutamisel.
Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh vastutus, korraldus ja pädevus, on
asutuseti väga ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja kvaliteet on
tuvastatav. On palju menetlussüsteeme, kuid pea kõikjal on andmed saadud
ütluspõhiselt, mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega ei taaskasutata
neid andmeid piisavalt. Andmete elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita
süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud ebavajalike andmete
hävitamist.
Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses
isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja
privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast – arendada,
katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia[20] lahendusi. Selle nimel on
Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.
Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte
masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes struktureeritud
andmetele. See raskendab masinõppe ja nüüdisaegse andmeanalüütika
kasutuselevõttu.
Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest ning arvutuskäigust on ebapiisav
ülevaade, mis vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks piirata väärinfo
levikut.
Tulemus:
Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja
kasutamise kiirus annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning tõhustavad
protsesse.
Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade nii andmekogude kui ka
andmestike tasandil. Andmeid saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete
ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet[21].
Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab oluliselt isiku- ja tundlike andmete
ohutu taaskasutus teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.
Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. Avaliku sektori tehtavate otsuste ja
analüüside lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel määral avalikustatud.
Tegevused:
Arendame andmeteaduse ja -analüütika pädevust ning nende kasutamist avalikus
sektoris.
Arendame andmeteaduse ja -analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh
vastavaid juhiseid.
Arendame andmehalduse kompetentsi ja korraldust ning juurutame parimaid
tavasid kõigis avaliku sektori asutustes. Loome ja pakume vajalikke töövahendeid, sh
linkandmete kasutuselevõtuks.
Eelnevate suundade toetamiseks arendame välja asutusteülese andmehalduse
ja -teaduse oivakeskuse, et koondada ja teha kättesaadavaks vastavat oskusteavet
ning pakkuda asutustele tuge.
Arendame edasi ja võtame laiemalt kasutusele riigi infosüsteemi tehniliste
teenuste ja andmekogude haldussüsteemi, mis tagab ajakohase ülevaate
andmetest ning riigi infosüsteemist.
Algatame ja viime ellu riikliku privaatsustehnoloogia rakendamise programmi.
Töötame välja ja juurutame korralduse, et tagada riiklike otsuste ja analüüside
alusandmete ja arvutuskäigu läbipaistvus.
Toetame ja vajadusel käivitame EL jm rahvusvahelist tegevust, mis edendab
riikide ja sektorite vahel piiriülest ja üleilmset andmete jagamist ja taaskasutust.
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid
Hetkeolukord:
Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on olnud tugevate platvormide ehk kesksete
taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on kiirendanud digiteenuste
arendust ja kasutuselevõttu läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme
tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arenguga ning neid
edasi arendada.
Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus ja mobiil-ID on seni ajale vastu
pidanud ning kõige turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad lihtsamaid
lahendusi. Samuti mõjutab nende kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis
raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud füüsilisele kandjale või nõuda
kasutajale eriseadmeid. Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja
allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline rahvusvahelise äri ja piiriüleste
teenuste võimaldaja, mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles. eID
baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja riistvaraplatvormidega, et meie
digiteenused toimiksid – samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt.
X-tee[22] on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee
tulevikukindlusele on proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja suurandmete
maailma või krativäeliste teenuste nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas
üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia arenduseks ühendanud jõud ja
ressursid Soome riigiga, luues vastava konsortsiumi NIIS[23]. See lihtsustab
lahenduste leidmist.
68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses
riigiportaalis. Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja mitu taaskäivituse
katset on pooleli jäänud. Ka otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on aga
riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei
toeta riigiportaal praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset teenuskanalit.
Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse
digivärava arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste baaskoosvõime ELi
tasemel.
Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, kuid see toimib seni vabatahtliku
edastusaadressina. Arendamisel on keskse kättetoimetamisteenuse lahendused.
Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise nimel saab platvormilahenduste
või -teenuste kaudu täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist ja arendust
pole seni teadlikult juhitud. Seniste platvormteenuste osutamine ei ole olnud ühtlaselt
heal ja kestlikul tasemel.
Tulemus:
Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad: kestlikud ning muutuvad paindlikult
koos kasutajate muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega.
Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba ning seda saab kasutada kõigis
levinud seadmetes ja keskkondades, sh üle Euroopa.
X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja
sobivuselt endiselt parem kui alternatiivid.
Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate teenuste ja info värav, sh ühtne
kontaktpunkt piiriülesel toimetamisel.
Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku
postkasti kaudu ning need on inimesele alati kättesaadavad.
Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused on platvormidena lahendatud ja
osutatud, platvormteenused heal tasemel juhitud.
Tegevused:
Viime ellu ja uuendame digiidentiteedi tegevuskava. Arendame selle alusel pidevalt
edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et liikuda
mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole.
Panustame Euroopa Liidus digiidenteedi ja digiallkirjade õigusruumi, koosvõime
ja ühislahenduste edasiarendusse, et tõsta piiriülest kasutatavust.
Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist
kasutamist.
Arendame edasi eesti.ee ehk riigiportaali, sh ettevõtja ühtseks teenuskanaliks ja
Euroopa Liidu digivärava ühtseks kontaktpunktiks.
Arendame välja riikliku postkasti ning seadustame selle paberkirjade asemel riikliku
teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina.
Loome, viime ellu ja pidevalt uuendame uute platvormteenuste arenduse plaani.
Edendame platvormteenuste juhtimise kvaliteeti.
Toetame EL-is ja Põhjalas digiriigi platvormide ühisarendust ja taaskasutust,
eriti piiriülese andmevahetuse edendamiseks. Tagame Eesti digiriigi ühilduvuse
Euroopa koosvõimeraamistikuga ja panustame selle raamistiku edasiarendusse.
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused
Hetkeolukord:
Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu arvutitöökoha ja serverimajutuse
teenuste pakkumine korraldatud igas valitsemisalas eraldi. Pädevus ja kvaliteet
nende teenuste pakkumisel on ebaühtlased ning teenuseid on raske omavahel
sobitada, mis raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks ülesannete
ümberkorraldamist riigireformi käigus. Sealhulgas on ebaühtlane erasektorist
teenuste sisseostmise tase, maht ja suutlikkus.
IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile liiga kulukad. Samas on üldisem
murekoht digiriigi tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab tõhustamiskohti
otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab servereid, serveriruume, litsentse ja pädevat
personali.
Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne, näiteks on tänapäevased
pilvelahendused ja ELi tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused alakasutatud.
Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv. Samuti on halval tasemel tänapäevaste
pilveteenuste rakendamine infosüsteemides või selle valmidus. Seetõttu on pärsitud
ka avalike teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus tipphetkedel).
Digiriigis on tehtud andmesaatkonna[24] katseprojekt, mis tagab riigile toimimiseks
kõige olulisemate andmete turvalise talletamise riigi territooriumist väljaspool. Seni on
andmesaatkonna funktsionaalsus olnud minimaalne ja praegu see kiiresti
ümberlülitatava riigitaristu lisaõlana veel ei toimi.
Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis hajutatud üle haldusalade
ebaühtlaselt ega sobitu kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist. See
tekitab ka turvalisusriske, sest puudub ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi
ning kas ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll muutub.
Kuigi riigiside osutamine on olnud juba konsolideeritud, pole teenuste kvaliteet ja
juhtimine vastanud kasutajate ootustele. Valminud on riigiside arendamise
tulevikusuunad (kontseptsioon), mis ootavad elluviimist.
Tulemus:
Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt. Selle tulemusel on
serverimajutuse ja arvutitöökoha teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja
kasutajakogemus, paranenud (sh ühistöö lihtsam). Lisaks on nende teenuste
osutamine (kulu)säästlikum ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt kiirem.
Standardteenuseid ostetakse erasektorist rohkem sisse.
Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus
on viidud üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates vastunäidustatud.
Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning seda saab kasutada ka kriitiliste
andmekogude tehnilise lisaõlana suurkatkestuste korral.
Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste rahvusvaheliste piiriüleste algatustega, nt
pilve- ja plokiahela teenuste taristud.
Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud. Nende muudatused kehtestatakse
kogu riigi hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel.
Riigiside teenused on tagatud kasutajate jaoks piisaval tasemel (sh käideldavus,
terviklus, konfidentsiaalsus, katvus, andmeside kiirus ja maht).
Tegevused:
Konsolideerime arvutitöökoha- ja serverimajutusteenuste osutamise ühtse
kompetentsikeskuse korraldada kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud digiriigi
teenuste aluskihi parim võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle raames lähme üle
rollide ja õiguste ühtsele haldusele.
Käivitame digiriigi turuplatsi[25], et standardteenuseid ja tarkvaralahendusi
erasektorist ühtselt, laiemalt ja kiiremini sisse osta.
Läheme avalikus sektoris tervikuna üle pilvelahendustele, sh kombineerides avaliku
ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi.
Teeme ELi tasandil koostööd ja investeerime oma digiriigi taristu koosvõimesse
ELi ühistaristuga.
Viime ellu ja uuendame andmesaatkonna tegevuskava.
Viime ellu riigiside arendamise kontseptsiooni: arendame riigiside juhtimise
võimekust ja teenuste kvaliteeti.
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Hetkeolukord:
Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, läheb suurem osa tähelepanust ja
ressurssidest olemasolevate digiteenuste haldamisele ning edasiarendamisele. Selle
tulemusel on vähenenud uute lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise maht
ehk raputavam innovatsioon[26] digiriigis.
Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste arendamise ega tehnoloogilise
arengu kaardistamisega. Samas on nii era- kui ka akadeemilises sektoris teadmisi ja
lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi arendamisse kaasata, sh eriti Eesti
jõudsalt kasvavas idufirmade kogukonnas.
Tulemus:
Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut tehnoloogiat ja lähenemisviise: Eesti
on uute lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja. Võtame ette ja lahendame ära
suuri ühiskondlikke ja majanduslikke murekohti täiesti uudsel viisil.
Eesti katsetab esimeste riikide seas tärkava tehnoloogia[27] võimalikku kasutust ja
väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel.
Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt koostööd, et luua uusi teadmisi ja
pädevust akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti tehnoloogiakogukonnas
ka enam digiriigi arendamise kompetentsi.
Tegevused:
Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd
erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Muu hulgas
käivitame missioonipõhiseid[28] täiesti uudsete lahenduste kasutuselevõtu
algatusi.
Algatame ja viime ellu olulise mõjuga uute tehnoloogiate kasutuselevõtu
programme, sh osaleme ELi taseme ühisalgatustes.
Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja
arendustegevuse tellimust, levitame ja võtame kasutusele selle tulemusi.
Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtu süsteemset seiret.
6. Avatud innovatsioon[29] ja digiriigi kogukonna
arendamine
Hetkeolukord:
Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on suuresti läbipaistmatud nii
haldusalade kui ka avaliku ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on
avalikus või erasektoris juba olemas või arendamisel, mida dubleeritakse või mille
puhul ei teki vajalikku sünergiat.
Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja teenusehalduse korraldus piiravad
erasektori võimalusi pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik võiks sisse
osta, selle asemel et neid ise arendada ja hallata. Digiriigi arendusega erasektori
kogukond on väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi levikut.
Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga partnerluses kasutatakse eri töökeskkondi,
mis omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse ootused ja nõuded on
killustunud ning ebapiisavalt kommunikeeritud, mis teeb koostöö ja arenduste loomise
ebatõhusaks.
Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks seni
loodud lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid, on väga vähesel
määral eksporditavad.
Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud hoogsalt, aga nende kättesaadavaks
tegemine pole veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on vähene.
Tulemus:
Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud koostöös erasektoriga uuele tasemele:
erasektor annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja täislahenduste
pakkumisega suure panuse digiriigi innovatsiooni.
Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised kasutavad töövahendeid, mis
tagavad vajaliku infoturbe ja samas võimaldavad paindlikku koostööd.
Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest, vastavatest nõuetest ja
raamistikest on olemas läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade.
Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud lähtekoodiga, kui need on ehitatud
maksumaksja raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku poolest olulised ja
sisaldavad avaliku sektori intellektuaalomandit.
Digiriigi arendamine toetub taaskasutust võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele.
Selle toel Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada nii äriliselt kui ka
tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti.
Kõik masinloetavad avaandmed on kättesaadavad ja võimalikult aktiivses
taaskasutuses.
Tegevused:
Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning koostöövorme,
sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse.
Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste
ekspertide ringi, vastavat ühistegevust ning teabevahetust.
Kujundame välja digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse
inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku. Hoiame
inforuumi ja raamistikke ajakohasena.
Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist toetavad
arhitektuuripõhimõtted ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas juurutame
näiteks autonoomsete sündmuspõhiste mikroteenuste ja domeenist juhinduva
disaini[30] lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise eelistamise
nõude[31].
Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja
koostööks, sh uuendatud tehniliste teenuste ja andmekogude haldussüsteem
(senine RIHA), koodi-[32] ja jupivaramu[33], koostöörakendused jm.
Viime ellu ja uuendame pidevalt andmete taaskasutuse tegevuskava eesmärgiga
toetada andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete
andmete kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete kättesaadavust ning
nõusolekupõhist andmetöötlust.
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Hetkeolukord:
Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt üle digiteenustele, aga
digilahendustega saame teha veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja
nende osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on suuremahuliste digimuutuste
elluviimine alles ees: digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja teenuste
toimeloogikat.
Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja edukaks elluviimiseks on puudu teadmisi
ja oskusi. Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori töötajate pädevuse
suurendamist pole seni süsteemselt tehtud ega ka värbamisotsustes arvestatud.
Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase
kohalikes omavalitsustes (KOV-id). Selleks ei jagu ei raha ega inimesi, et seda igas
linnas ja vallas ühtlaselt heal tasemel eraldi teha. Vastava ühise kompetentsikeskuse
loomine Eesti Linnade ja Valdade Liidu baasil on algatatud, et KOV-ide ühist
digistrateegiat luua ja ellu rakendada, aga see üksus on endiselt piiratud võimekuse
ja ülesannetega.
Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi viia senised infosüsteemid
ja teenused uuele tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või asemele uusi ärivajadusi
poliitikakujundamisest ja riigi arengust, nt valdkonnaüleste arengutakistuste
ületamiseks. Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi teenuseid ja lahendusi pidevalt edasi
arendada – sellesse investeerida.
Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja IT-taristu ajakohasena hoidmine,
mis vajab järjekindlat tähelepanu ning investeerimist nende ajakohastamisse ja
ülalhoidu.
Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja juurutada uusi lahendusi parimal
moel, on otstarbekas ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja lahendusi
üksteisega. Samuti peavad olema paigas ühtsed suunad ja nõuded, et tagada
koosvõime, vältida dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad lahendused
oleksid tehnoloogiliselt parimal võimalikul alusel. Riigi infosüsteemi ja selle
arhitektuuri juhtimise tugevdamist on viimastel aastatel küll taasalustatud, kuid tehtud
on alles esimesed sammud.
Tulemus:
Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid on ajakohased ning neid
arendatakse pidevalt edasi, vastav järjepidev rahastus on tagatud. Samas on
toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute suuremahuliste muutuste
algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet ja
kestlikkus.
Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise ning ülalhoiu jaoks on vajalik
pädevus, tugi ja raha olemas. Fookus on nihkunud väärtuse loomisele ja eriti
kasutajakesksusele ja -kogemusele, sh valdkonnaülesele koostööle selle nimel –
kuigi ka tõhususe tõstmiseks tehakse arendusi endiselt.
Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus sektoris teada ja töö nende nimel
toimub ühtselt kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud ühtsetele põhimõtetele
ja koosvõimeliselt ühilduvatele lahendustele (tehnoloogiatele).
Tegevused:
Edendame digiriigi arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi avalikus sektoris – nii
juhtide ja spetsialistide kui ka alusteadmiste ja erioskuste tasandil.
Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori
asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri valdkondades,
riigiülesed ühisarendused ning digiriigi kvaliteeti halvendavate pärandsüsteemide
värskendamine või ümberarendamine.
Viime läbi digiriigi kestliku rahastamise reformi.
Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist ja seeläbi KOV-i tasandi
IT-strateegia elluviimist.
Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku koostööd.
Sealhulgas arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi teenuste arenduse ja
tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja
koosvõime raamistikku.
8. Sihitud väliskoostöö
Hetkeolukord:
Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse rahvusvahelistesse digivaldkonna
koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja rahvusvahelisel
poliitikakujundamise tasandil. Kuna ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis
teemal, millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Euroopa Liidus kui ka mujal
maailmas.
Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, kuid seejuures peavad nad
endiselt taluma paberipõhist asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka
kahepoolsel tasandil pole piiriülene andmevahetus ega teenused katseprojektidest
ega üksikalgatustest kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks eeskätt vaja välja
arendada piiriülene koosvõime alates ühtsetest lähenemisviisidest kuni toetavate
platvormideni.
Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise kogemustest, nii edulugudest kui ka
ebaõnnestumisest. See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi ning
parendada poliitikakujundamist, kuid vajab samuti sihipärast tegevust piiratud
ressursside oludes.
Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste ja lahenduste vastu suurt huvi, mis
avab Eesti ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste ekspordi võimalusi.
Sageli on kasulik või vajalik, et riik lööks seejuures kaasa varases müügijärgus ehk
tutvustaks enda tehtut ja sektori tegijaid.
Tulemus:
Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis vastab digiriigi
arengueesmärkidele ja -vajadustele (mida on siinses arengukavas suundade all välja
toodud).
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti elanikud ja
ettevõtjad saavad Euroopa Liidus, sh eriti Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvaheliselt
liikudes või äri tehes põhiasjad digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid
teenuseid on üha rohkem.
Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas ülevaade maailma parimatest
tavadest ja uutest suundadest.
Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste eksport kasvab „uste avamise“ toel.
Tegevused:
Osaleme ELi ja Põhjala piirkonna koostöövormides, poliitikakujundamises ning
õigusloomes vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses on piiriülese koosvõime
edendamine ning Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri kooskõla tagamine.
Osaleme teadmusvahetuse eesmärgil OECD ja Digital Nationsi koostöövormides,
samuti teeme digiriigi arengu eesliini riikidega ühisalgatusi.
Vajaduse ja võimaluse korral toetame välisriikidele sisuteadmuse jagamise ja riiklike
ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit digiriigi lahenduste ekspordis ning riigiasutusi
äridiplomaatia alal.
II alaeesmärk. Ühenduvus
Üldeesmärgist tulenev siht:
2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja
taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid.
See alaeesmärk on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev
elukorraldus. Nagu eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt toimivad
ja kättesaadavad kõikjal Eestis – selleks ongi vaja vastavaid (side)ühendusi.
Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad ühendused,
seda rohkem saavad digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor eri sektorites ja
üle Eesti. Ühenduste kvaliteedist ja saadavusest sõltub ka see, kui väetatud on Eesti pind
tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama sooviga ka mujalt riikidest.
Mõõdik:
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Hetkeseis (2021): 58%
Eesmärk 2030. aastaks: 100%
Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas.
Ühenduvuse suunad
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum
Hetkeolukord:
Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon annab selged raamid ka Eesti
sideturu konkurentsipõhisele toimimisele. Regulatsioon peab olema järjepidev ja
õiguskindel - selliselt on Eesti atraktiivne investeerimiskeskkond, mis omakorda
soodustab väga suure läbilaskevõimega[34] sidetaristu kiiremat ja tõhusamat
rajamist. Mobiilsideteenuste hinnad on inimeste ostukorvis soodsate hindadega. Eesti
sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit ja kolm mobiilsideoperaatorit
ning hulk väiksemaid piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev konkurents jaeteenuste turul
tõestab, et uutel tulijatel on võimalik lihtsalt siseneda sideteenuste turule.
Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma mastaabis väike, mis võib
ebasoodsate majandus- ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada väikese
turu jaoks ootamatuid ümberkorraldusi või konsolideerumisi ning kokkuvõttes ka
tõhusa konkurentsi vähenemist.
Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus on loonud soodsa eelduse ka
tulevikus sarnaste mudelite kasutamiseks.
Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides järgmisena kasutusele võtta
sagedusalad 3400–3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn 5G-sagedused).
Täpsustada saab 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust.
Tulemus:
Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi ja turuosaliste huve nii, et regulatiivne
keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks tasakaalustatult.
Sealhulgas on soodustatud koostööd baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades.
Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks vajalik sagedusressurss on
kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud.
Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused
vastavad Eesti huvidele.
Tegevused:
Soodustame uudseid investeerimis- ja koostöömudeleid sidetaristu
arendamiseks.
Teeme järjepidevalt tõhusat järelevalvet turu toimimise üle.
Anname turuosalistele võimalikult kiirelt kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud ja
kodumaal vabanevad sagedusressursid konkursside alusel.
Kujundame ning esindame Eesti seisukohti Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu aruteludel.
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Hetkeolukord:
Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on riigi toetusel valminud 7000 km
pikkune kogu riiki ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel alustel ja soodsa
hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada
sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades.
Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis häid keskmisi ja maksimaalseid
kiiruseid, millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on
mobiilse interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks.
Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla püsivõrgu lairibaühenduse
kättesaadavuselt maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest.
Kaugtöö ja -õppe vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu tähtsus
suurenenud ning kasvab ka edaspidi.
2020. aasta seisuga on hinnanguliselt 100 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire
püsiühenduseta. Neist 40 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise
juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski
jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 60
000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid.
Tulemus:
Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile
ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele
majapidamistele.
Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik
kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni
1 Gbit/s-ni.
Tegevused:
Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust
maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei
tee.
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine
Hetkeolukord:
Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude ja nendega ühendatud mastide kujul
on hea alus vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja -teenustesse, et
jõuda uue sidevõrgu arenguhüppeni mobiilside alal.
Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab sideettevõtjatelt
märkimisväärseid investeeringuid ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise taristu,
vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise osas.
Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte
ainult katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus äriinvesteeringud kiiret
tasuvust ei luba.
Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete teenuste kättesaadavus võib
takerduda, kui väljaspool suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega
lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine uude baastaristusse
väljaspool suuremaid linnu sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult kasulik.
Inimeste peamistes liikumiskoridorides ehk põhi- ja kõrvalmaanteede ääres esineb
endiselt nn valgeid alasid.
Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna
mobiilside turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt enne 2030. aastat.
Tulemus:
Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja
sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate
kasutuselevõttu.
Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude kasutuselevõtuks valmis.
Tegevused arengukavas:
Toetame Eesti peamistes transpordikoridorides baastaristu rajamist, mis
võimaldab luua neil katkematu 5G-leviala.
Toetame valitud elu- ja ettevõtluspiirkondade katmist 5G-levialaga.
Teeme vajalikud ettevalmistused 6G kasutuselevõtuks, kui vastav tehnoloogia
tuleb turule. Toetame EL tasandil 6G kasutuselevõtu õigusraamistiku ja tugimeetmete
esmavõimalusel kokkuleppimist.
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Hetkeolukord:
Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid tarbijarakendustele, siis uusimad
tehnoloogiad on mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- ja
äriteenused). 5G ja 6G kasutuselevõtu edusamme ei vaadata enam lihtsalt ühenduste
juurdeehitamise ja kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu edukuse määrab
pigem sisu- ja äriteenuste (ehk kasutusjuhtude) arv ja levik.
Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade
piirkondade tööstuse, ühendatud mobiilsuse, siseturvalisuse ning sotsiaalteenuste ja
tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti
saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude
väljaarendamisest.
Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja äriteenuste innovatsiooni kaudu
on Eestil võimalus olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest kasu lõigata
ja toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G äriteenuste kasutusvaldkondade võtmes.
Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste kättesaadavus, on internetivabaduse
põhimõtete kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline.
Tulemus:
Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on igapäevakasutuses, lahendades olulisi
sotsiaal- ja majandusprobleeme.
Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge.
Tegevused arengukavas:
Toetame uudsete teenuste arendusvõrgustike tegevust.
Toetame suure avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist ja arendamist.
Osaleme rahvusvaheliste organisatsioonide töös eesmärgiga kaitsta
internetivabadust.
III alaeesmärk. Küberturvalisus
Üldeesmärgist tulenev siht:
Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne.
Küberturvalisuse alaeesmärk panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni
elluviimisse, sest eesmärk on tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi kaitse.
Turvalises keskkonnas saab digiarenguga julgelt edasi minna – nii teenuste arenguga,
majanduse digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab küberturvalisuse
alaeesmärk kogu visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades riikliku julgeoleku
huvisid.
Mõõdik:
Eesti küberruum on küberohtudele vastupidav ja seda usaldatakse.
Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu:
1. Teenuste osutajad (Küberturvalisuse seaduse tähenduses) on küberturvalisuse nõuded
täitnud tasemel, mille puhul ei ole võimalikud kahjud märkimisväärsed.
Hetkeseis: algtase teadmata.
Mõõdik loomisel. Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal (mõõdiku lisame üldeesmärgi
arvutusse siis, kui mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas).
2. Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide olemasolu kaalutlusel.
Hetkeseis: algtase (2019): 96,2%
Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega võrdne
Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu avaliku sektori asutuste või
teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased internetikasutajad
(Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna kasutatakse pöördvastust ehk tulemuseks võetakse
inimeste hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud. Tulemust mõõdab Statistikaamet. Seni on
tulemust mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi tellib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium mõõtmise kord aastas.
Küberturvalisuse suunad
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
Hetkeolukord:
Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Iga
infosüsteemi omanik ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema oma
süsteemide turvalisuse ja intsidendihalduse eest ennekõike ise ning omama selleks
vajalikke võimeid. Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse valdkonnas
järjest suuremaks ning süsteemide omanikel on väga keeruline kogu vajalikku
pädevust oma süsteemide kaitseks hankida – see tekitab neile liiga suurt koormust ja
samas langetab küberturvalisuse taset.
Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on tsentraliseeritud. Need on näiteks
küberruumi seire ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi arendamine,
järelevalve, poliitika kujundamine jne. Samuti on tsentraliseeritud teatud riiklikud
funktsioonid, nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja riigikaitselised
küberoperatsioonid.
Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus, on rakendatud
juhtministeeriumi ja küberturbe asutuse süsteem. Riikliku küberturvalisuse
juhtministeerium on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning
küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Küberkuritegude uurimise ja
sisejulgeoleku tagamise vastutus on Siseministeeriumil ning tema allasutustel.
Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on Kaitseministeeriumil ja tema valitsemisala
asutustel. Küberdiplomaatiaga tegeleb Välisministeerium. Selline üldine
juhtimissüsteem on aastate jooksul välja kujunenud, kuid mitmel puhul on rollid,
vastutus ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt reguleeritud.
Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja ülesanded on tarvis sätestada
nüüdisaegsete vajaduste põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja kasvu
ning lisaülesandeid (sertifitseerimine, tehnoloogia hindamine, operatiiv-koostöö jne)
tuleb arvesse võtta küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel.
Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside lahendamise korraldus vajab täiendamist.
Erinevad intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud esile puudusi riiklikus
kriisihaldussüsteemis. Näiteks on eri tasanditel ülesanded ja vastutus ebaselged,
alates intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku funktsiooniga ametist kuni valdkonna
vastutava ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuseni.
Tulemus:
Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele)
vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel.
Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning ülesanded on kehtivates õigusaktides
ajakohaselt sätestatud.
Tegevused:
Analüüsime pidevalt digisuundumuste ja küberohtude muutust ning nende
mõju Eesti küberturvalisusele ja selle korraldusele.
Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena küberturvalisuse
haldusmudeli, millega määrame riikliku küberturbefunktsiooniga asutuste ja
organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded.
Vajaduse korral teeme organisatsioonilised ümberkorraldused lähtuvalt
ajakohastatud riikliku küberturvalisuse haldusmudelist.
Täiendame ja täpsustame õigusakte, lepinguid, kriisiplaane jt
regulatiivdokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse,
ülesanded ning koostöösuhted.
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
Hetkeolukord:
Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni turvaline rakendamine, tuleb
varasemast paremini mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut. See
tähendab võimet aru saada tehnoloogiaga kaasnevatest riskidest ja nende mõjust
ning suutlikkust välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus peab toetama
innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab senisest
suuremat tähelepanu.
Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide leevendamise vastutus on igal
infosüsteemi omanikul. Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete väljatöötamist
toetavad mitmed asutused ja organisatsioonid analüüside ja juhenditega: Riigi
Infosüsteemi Amet, julgeolekuasutused, haridus- ja teadusasutused ning samuti
riiklikud ja rahvusvahelised kompetentsikeskused. Arendamist vajab pidev olukorra
analüüsimise võime, et uuendada kehtivaid turvanõudeid ning koostada praktilisi
soovitusi ja juhendeid infosüsteemide omanikele. See vajab ka vastava aluspädevuse
arendamist, sh akadeemilistes asutustes.
Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude analüüs ei toimu veel täies mahus
ettevaatavalt ega süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia, robootika,
liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade interneti valdkonnas ning paljudes muudes
tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on vaja valmis olla. Praegu ei ole
analüüsivõimekus piisav, et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt lahti
mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja töötada.
Tulemus:
Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad head
olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja küberturvalisuse suundumustest,
riskidest ja mõjudest Eestile.
Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on riskid läbi mõeldud ja maandatud.
Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada Eesti konteksti sobivaid
küberturvalisuse tagamise meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja
ekspertide kompetentsi.
Tegevused:
Kasvatame riigisektori võimekust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning
välja töötada turvameetmeid riigiüleselt ja eri sektorites, sh suurendame vastavat
teadlikkust ja pädevust.
Loome töökorralduse digiinnovatsiooni kavandamisel turvalisuskaalutlustega
arvestamiseks.
Loome küberturbepoliitika kujundamise toetuseks võrgustikupõhise mõttekoja, mis
võtab ettevaatavates hinnangutes ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi,
julgeolekupoliitilisi, majanduslikke, välispoliitilisi ja muid asjakohaseid aspekte.
Loome kestliku korralduse küberturbe uurimis- ja arendusvajaduste,
programmide ja projektide määratlemiseks ning rahastamiseks. Töötame välja ja
viime ellu küberturvalisuse riikliku uurimis- ja arendustegevuse kava.
Toetame EL tasemel küberturvalise teadus- ja arendustegevuse rahastuse ja
ühistegevuste kasvu ning oleme neis aktiivsed osalised, et EL-is oleks toimiv ühine
teadmuse loome ja jagamine.
Kasvatame akadeemiliste asutuste ja arenduskeskuste võimekust viia ellu
riiklikult olulisi küberturbe uurimis- ja arendusprojekte.
Eelnevates tegevustes pöörame suuremat tähelepanu ning võtame fookusse:
Eesti digiriigi baasteenuste ja platvormide, tehisintellekti ning pilveandmetöötluse
kasutamise turvalisuse tagamise;
Tehnoloogia usaldusväärsusega seotud strateegilised riskid, mis võivad ühiskonnale
mõju avaldada tehnoloogia kasutamise ja sõltuvuse kaudu.
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus
Hetkeolukord:
Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada ja vähendada võrgu- ja
infosüsteeme ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng tingib vajaduse
ennetusvõimet hüppeliselt edasi arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet
parandada.
Küberturbemeetmete rakendamine on detsentraliseeritud haldusmudeli puhul
kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad küberturbefunktsioonide täitmiseks
sarnast ressurssi (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse tagamise
kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust
hankida spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul tasemel.
Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis olema. Eesti digiökosüsteem on
äärmiselt keerukas taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate
turbemeetmete rakendamine majanduslikult otstarbekas. Tuleb optimeerida
turbemeetmete kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See tähendab, et kõiki
intsidente ei ole võimalik ennetada, vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt
tuvastama, reageerima ja neid ära lahendama.
Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi
digisõltuvust arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv seab suuremad
nõudmised kriisihaldussüsteemile. See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka
küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis toetavad võrgu-
ja infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja pidevalt
uuendada ja täiustada.
Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev
spetsialiseerumine toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse valdkonnas. Eri
tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt,
krüptosüsteemid, asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse
spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete
arendamise kui ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks.
Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse valdkonnas on proovikivi olla
rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud edukast
digivõimaluste kasutamisest ning sellega käsikäes oskuslikust küberturvalisuse
tagamisest. See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi ning annab panuse
riikliku julgeoleku tagamisse. Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja
omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust (s.t eksperte ja praktilist kogemust).
Suureneva keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis kõrgetasemelist
pädevust, vaid peab valima selged spetsialiseerumise suunad.
Tulemus:
Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud vajalikul tasemel, mis on
määratletud ajakohastatud õigusaktides, standardites ja juhendites. Prioriteediks on
seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
kindlustamine.
Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri mastaabiga kriise ja osalema
rahvusvahelises kriisihalduses.
Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks on piisavalt spetsialiseerunud
eksperte ja vahendeid.
Eesti on Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvaheliselt suunda andev juhtriik
konkreetsetes prioriseeritud küberturbe valdkondades.
Tegevused:
Viime läbi küberturbefunktsioonide süstematiseerimise ja otstarbekal määral
konsolideerimise.
Suurendame avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide ning
elutähtsate teenuse osutajate suutlikkust rakendada ennetusmeetmeid: turvalise
arhitektuuri loomine, infoturbestandardi(te) rakendamine, sertifitseerimine, testimine
(sh eri testimiste mahu oluline kasv), auditeerimine, koolitamine, nõustamine ja
teavitamine.
Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste
suutlikkust teha küberturbe olukorra seiret ja järelevalvet. Töötame välja
ajakohased mõõdikud ja mehhanismid riikliku küberturbe olukorra hindamiseks.
Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel osalevate valitsusasutuste
suutlikkust lahendada küberintsidente.
Korraldame riiklikke ja rahvusvahelisi õppusi intsidentide lahendamise
harjutamiseks.
Seisame Euroopa Liidu tasandil küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme
tagamise eest ning edendame liikmesriikide vahelist küberturvalisuse alast koostööd
riskidega toimetulekuks ja intsidentidele reageerimise ühise suutlikkuse tõstmiseks.
Suurendame riigisektoris spetsialiseerunud ekspertide hulka teemadel, mis on
vajalikud kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi alusteenuste
toimimiseks, tehisintellekti ja pilveandmetöötluse rakendamiseks ning
digiinnovatsiooniks.
Määrame ja eelisarendame küberturvalisuse valdkondi, kus Eestil on kõige
suurem rahvusvaheline potentsiaal. Võtame rahvusvahelise initsiatiivi sellistel
aladel, mis lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest tugevustest.
Visiooni elluviimiseks ootused teistele
valdkondadele
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades
täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise
korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse
arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste
poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja
uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.
Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on vaja järgmist:
Kriitiliselt tähtis on piisaval hulgal ja tasemega IKT-spetsialistide saadavus, sh
küberspetsialistide saadavus. 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses
vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas küberspetsialistide osakaal kasvama, et
tulevikusihte vajalikul määral ellu viia.
Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe
kvaliteeti kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme õpetamisvõimekuse
kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist.
Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste realiseerimiseks ei piisa, peab
looma talentidele lihtsa võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja atraktiivne
sihtkoht.
Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, on oluline
algatada laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendusõpe. See võimaldab eri alade
spetsialistidel omandada vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida või toetada
digimuutusi oma organisatsioonides. Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine
olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud ühtlasi hõlbustavad töötajate
kohanemist majanduse muutustega.
Elanikkonna laiema digikirjaoskusega tegelemise vajadus kestab edasi. Üha vähem
on vaja inimesi „internetti tuua“. Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused
digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks kõik Eesti
täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse tagada nende
piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete
järgseid teenuseid üha paremini kasutada.
Teadus- ja arendustegevuse alal tuleb investeerida digiühiskonna arenguga seotud
teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste
loomiseks ning samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses kiirelt proovida ja
rakendada. Võti on piisava IKT-alase TjaA rahastuse tagamises.
Parimad võimalikud teenused vajavad head eesti keele tehnoloogia baasi, et nii
kodumaised kui ka globaalsed teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti
digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks muuta. See tähendab kasvavaid
investeeringuid keeletehnoloogia aluslahendustesse.
Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: 1) traditsioonilisemate
sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine vajalike hoobadega – teadlikkuse
ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see digipööre
toimuks küberturvaliselt); 2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev
arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused, et ettevõtted
arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid, et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid
ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid välistegijaid.
Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et ettevõtlusega tegelemine
oleks Eestis lihtsaim kogu maailmas. Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena
reaalaja majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.
Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka laiemalt uudsete lahenduste loomine ja
kasutuselevõtt, peab kiirelt muutuvas maailmas olema seadusloome paindlik ja
suutma võimalustele kiiresti reageerida. Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma
inimese põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust.
Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad ehk proaktiivsemad ja automaatsemad,
võib väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste arusaam riigi toimimisest. Selle
vältimiseks tuleb parandada infoteenuste kvaliteeti ning valitsemise avatust. Teisisõnu
tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisse ja arutellu. Selleks saab
muu hulgas nutikalt ära kasutada digilahendusi alates kogukondade toimimise toetamisest
kuni riiklikul tasandil osaluse võimaluste suurendamiseni.
Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on vajalik jätkata tööga, et Eestit tuntaks
maailmas kui edasipürgivat ja tarka digiühiskonda ja -riiki. See avab ettevõtetele uksi
IT-lahenduste maailma viimiseks, mis teeb neid tugevamaks partneriks ka Eestis
tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti tuntusest, kas talendid ja maailma tegijad
kaaluvad Eestit oma võimaliku järgmise asupaigana.
Visioonis rõhutatud ühiskondliku kaasatuse, sidususe ja lõhede vähenemine on
võimalik ainult juhul, kui tervise, heaolu jt ühiskonna arengule suunatud arengukavades on
fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia, sisuvaldkondade arendamine on hästi
seostatud ning ka elluviimist juhitakse tulemuslikult.
Lisaks on vaja, et kultuuri valdkonnas jätkuks hoogne kultuuripärandi digiteerimine ning
digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti tõstmine, lisaks digisisu
uus- ja ristkasutuse edendamine. Siis on saavutav visiooni ambitsioon, et Eesti kultuur
edeneks digiajastul.
Juhtimiskorraldus
Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel).
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis
hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse
paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud
tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse
neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö
rulluvalt.
Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata
ja uuendada, et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt tehnoloogia arengut) ning
tegevuste elluviimise tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava elluviimise hindamine,
mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses pooles
ja 2027. aasta lõpuks.
Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste
eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta
visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik
kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on arengukava juhtimiskorraldus ja
selle eri tasandid kavandatult järgnevalt.
Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed
Digiühiskonna - Arengukava ja selle Vähemalt kord Juht: digiarengu eest
arengukava juhtrühm muudatuste arutelu ning aastas (aasta vastutav minister
(VV määruse mõistes: heakskiitmine – alguses Liikmed: MKMi digiarengu
juhtkomisjon) valitsusele esitamiseks programmi asekantsler; visiooni enim
- Arengukava elluviimise uuendamise panustavate valdkondade
jälgimine ja suunamine ajal), vajaduse asekantslerid (MKM,
nii visiooni kui ka korral majandusareng ja
arengukava valdkondade sagedamini ettevõtluskeskkond; HTM
tasandil ning vajaduse digioskused, JuM avalik
korral valdkonna koostöö õigus); Riigikantselei kui
suunamine riikliku strateegilise
- Programmi iga-aastaste planeerimise
fookuste arutelu, koordineerija; ITLi ning
programmi Linnade ja Valdade Liidu
heakskiitmine, vajaduse esindajad; Riigi
korral jooksvate Infosüsteemi Ameti ning
muutuste arutelu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise
heakskiitmine Järelevalve Ameti
- Arengukava hindamise peadirektorid,
algatamine digiühiskonna arengu
valitsusväline
ekspert/eksperdid
Juhtrühma tööd korraldab
MKMi digiarengu
asekantsler
Küberjulgeoleku Küberturvalisus: Nõukogus Juht: MKMi kantsler
nõukogu - Arengukava ja selle arengukava(de) Liikmed: asjakohaste
(VV julgeoleku muudatuste arutelu ning teemaline arutelu ministeeriumite kantslerid,
komisjoni alarühm) heakskiitmine enne VV vähemalt kord asutuste juhid ja muud
arutelu aastas, valdkonna esindajad
- Arengukava ja seotud programmi Nõukogu tööd korraldab
arengukavade elluviimise uuendamise ajal MKMi riikliku
jälgimine ning vajaduse aasta algul küberturvalisuse osakond
korral valdkonna koostöö
suunamine
- Programmi iga-aastaste
fookuste arutelu ja
heakskiitmine
Valdkondlikud - Arengukava elluviimise Vähemalt kord- Juht: MKMi vastava
nõukojad: jälgimine ja vajaduse kaks aastas osakonna juhataja
digiriigi nõukoda, korral koostöö (enne poolaasta Seotud avaliku sektori
küberturvalisuse suunamine töisel tasandil lõppu) asutused (asekantslerite
nõukoda, ühenduvuse oma valdkonnas või osakonnajuhatajate
nõukoda - Programmi arutelu ja tasemel); Linnade ja
ettepanekute tegemine Valdade Liidu esindaja;
juhtrühmale erasektori esindajad;
- Arengukava hindamise valdkonna eksperdid
arutelu ja Nõukodade tööd
muudatusettepanekute korraldab MKMi vastav
tegemine juhtrühmale osakond digiarengu
asekantsleri alluvuses
Temaatilised - Tegevuste sisu täpsem Vajaduse järgi Oleneb tegevusest ja
töörühmad ja kavandamine ja teemast – seotud
võrgustikud: alalised elluviimine, vastav asutused, partnerid,
(nt riigi IT-juhtrühm, koordineerimine ja sihtrühmad
arhitektuurinõukogu) korraldamine
või ajutised, sh - Ettepanekute tegemine
valdkondade-, uute tegevuste
sektorite- ja algatamiseks või seniste
asutusteülesed kohendamiseks
rühmad
Maksumusprognoos
Maksumusprognoos sisaldab nende kulude koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on
vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste
piisav rahastus digiühiskonna programmis:
Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Kokku
2021–
2030
Maksumu 68,3 111, 134,9 119,9 120,1 125,2 131,2 135,3 138,3 139,4 1223,9
s 3
(mln €)
Prognoosis sisaldub ja on arvesse võetud muu hulgas:
2021-2030 aastateks teadaolev juba otsustatud rahastus, sh välisvahendid ja
riigieelarveline baasrahastus arengukava tegevussuundade elluviimiseks (vastavalt
viimasele riigi eelarvestrateegiale);
tegevussuundade elluviimise maksumuse koguhinnang ehk n-ö lisavajadus, mida
riigieelarves protsessis edaspidi taotleda.
Lisad
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ on toodud välja hädavajalikud teemad ja
suunad teisteks arengukavade sisus ja elluviimisel arvestamiseks, et saavutada Eesti
digiühiskonna 2030. aasta visioon, siis selles peatükis tuuakse lisaks välja konkreetsed
koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. Siinkohal on esile toodud neist kõige
olulisemate piirjoonte ja sünergiaga arengukavad, kus seos on valdkonna poliitikameetmete
vahel.
Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud iga valdkonna
arengukavaga, sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste
arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see poleks otstarbekas
– üles peas lugema iga kui viimse arengukava samade lausetega. Siinne arengukava toetab
kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade
sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks (digiriigi arengu, küberturvalisuse ja
ühenduvuse alal).
1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030
Arengukava lähtub oma põhimõtetes ja tegevuste planeerimisel ÜRO säästva arengu
tegevuskava aastaks 2030 põhieesmärkidest. Tegevustega toetatakse mitme põhieesmärgi
teostumist, kuid kõige suurem mõju on järgnevate põhieesmärkide puhul:
ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk
3. Tervis ja heaolu Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele
Krativäeline riik
Võim oma andmete üle
Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
juurutamine
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete
taaskasutus
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
4. Kvaliteetne haridus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
8. Tööhõive ja majanduskasv Võim oma andmete üle
Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna
arendamine
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
10. Ebavõrdsuse vähendamine Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid Krativäeline riik
5G- ja 6G-baastaristu arendamine
12. Säästev tootmine ja tarbimine Roheline digiriik
13. Kliimamuutuse vastased meetmed Roheline digiriik
16. Rahumeelsed ja kaasavad Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
institutsioonid juurutamine
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete
taaskasutus
Sihitud väliskoostöö
Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid
Arengukava arvestab Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike
raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia[35], andmestrateegia[36], 5G ühenduvuse
strateegia[37], küberjulgeoleku strateegia[38] ja VKEde strateegia[39]. Arengukava sobitub
üle-euroopalistes kavades plaanituga nagu digiõppe tegevuskava[40], oskuste
tegevuskava[41], tehisintellekti tegevuskava[42] jt. Arengukava toetub põhimõtetele, mis on
e-valitsuse valdkonnas EL liikmesriikides vahel kokku lepitud Tallinna deklaratsiooni[43] ja
Berliini deklaratsiooniga[44]. Arengukava eesmärgid on seotud ka ELi digikümnendi visiooniga
(nn digikompass)[45]. ehitada turvalised ja kestlikud digitaristud ning tagada avalike teenuste
digiüleminek.
3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused, mis toetavad IKT-teenuste
tarbimist ja kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll
digioskuste arendamisel kolmest aspektist:
baastaseme digikirjaoskuse ja digiturbe pädevuse arendamine kogu elanikkonna
seas;
erialaste digioskuste arendamine;
infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).
Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas
õppeastmes ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel
oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava erifookuste seas.
Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas,
siis avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on
kaetud siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste võimendamise suunas.
Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:
Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe
pädevuse määratlemisse. Vajadusel koostatakse eraldi dokument küberturbe
pädevuse määratlemiseks.
Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte
õppematerjalide koostamisse.
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021–2035
Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on
innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, ning et Eesti
ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on
sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine
peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on TjaA ja vastava
võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava
edukaks rakendamiseks.
TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele
teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast
horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse.
Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni
ja kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse
suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka
küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni ja ettevõtluse
üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.
Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna
arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist
konkurentsivõimet.
Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:
TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks
küberturbe vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi
dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.
TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas.
Kava kohta küsitakse arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt.
5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus.
Siseturvalisuse arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja
inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka digiühiskonna
arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda,
millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus.
Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab
edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise kontseptsiooni koostamisega, mis on
kooskõlas üldise riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga. Lisaks kajastatakse
siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate
teenuste toimepidevuse tagamist.
Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus
küberkuritegude vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama
tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning
küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis
suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende
toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust
küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest ning luua
nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest
politseile. Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse
arengukava üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks osa.
6. Riigikaitse arengukava
Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud.
Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.
7. Välispoliitika arengukava 2030
Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sisaldab eesmärke ja tegevusi, mis toetavad Eesti riigi
maine ja mõjukuse kasvu. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja arendamiseks, aga ka
Eesti ekspertide kogemuse ning IT ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks esindab
Välisministeerium välispoliitika (sh julgeolekupoliitika ja äridiplomaatia) ulatuses Eesti
digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega,
protsessidega ning poliitikatega.
Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja
hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna
eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht siinse arengukavaga on Eesti panus rahvusvahelisse
küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas
tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada
rahvusvahelisse koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid,
algatused jne). Samuti on oluline arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone ja
üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi.
8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030
Arengukava on Riigikogu menetluses. Oluline seos on sidusama ja kaasavama ühiskonna
loomisel, mida Digiühiskonna arengukava toetab läbi paljude tegevuste, kuid eelkõige läbi
avalike eteenuste arendamise ja ligipääsetavuse suurendamise. Lisaks käsitleb arengukava
rahvastikutoimingute valdkonna arengusuundi, mis mõjutavad kõiki rahvastikuregistri andmeid
kasutavaid teenuseid.
9. Kultuuri arengukava 2021-2030
Arengukava on Riigikogu menetluses. Kultuuri kättesaadavuse toetamine läbi digitaalsete
lahenduste on oluline teemavaldkond, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja
valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste
mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning
sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Samuti on oluline kultuuripärandi pikaajaline digitaalne
säilimine.
10. Eesti keele arengukava 2021-2030
Eesti keele arengukava üks strateegiline eesmärk on keeletehnoloogia areng, mis on oluline
osa Eesti avalike digiteenuste arendamisest.
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma.
Kuid siinkohal avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad sihtrühmade igapäevaelu
ja -tööd kõige otsesemalt mõjutama.
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:
Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;
erasektor;
riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Digiriigi alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek ja Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena
rahvusvahelised lihtsustub rahvusvaheline asjaajamine.
suhted Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel
tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse
rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme
tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu
veelgi.
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega.
Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti
piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri
tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda
ajada.
Sotsiaalsed ja Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste
demograafilised mõjud pakkumisel tagab, et teenused jõuavad laiema sihtrühmani
senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Inimkeskselt
kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja
kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega
inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest.
Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust
ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb ligipääs teenustele,
teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused
vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus
teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne.
Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku
sektori töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti
– suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et
pakkuda talle nõu ja olla partner.
Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste
arv (sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema
hulga teenuste vahel. Andmekogudes on andmetöötlus
turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav.
Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete
teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste iseseisvust.
Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata
tähelepanu eetikariskide vähendamisele.
Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi.
Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel
ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust.
Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja
konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see
toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks
standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest
rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames
saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini
kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad
suurendavad majanduskasvu.
E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende
lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse
väärtuslikku lisatulu.
Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel.
Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida
füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja
füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse).
Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta
kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad
vähem ressursse. Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks
valitakse võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. See
suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas.
Avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus
vähendab inimeste sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju.
Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral
tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem
enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi.
Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele,
kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus.
Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga
kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt
koondada ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad.
Digilahendused aitavad luua kiiremat analüüsivõimekust
erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning
aitavad neile paremini reageerida.
Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel
inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb
vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama
suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö
toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades.
Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide
teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte
kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus
või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.
Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku
omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner
kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja
sobivate teenuste väljavalimisel.
Riigiasutuste ja Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse
kohaliku omavalitsuse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete
ülesanded ning põhjal.
töökorraldus Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad
riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama
senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema
praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete
teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna
teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset
bürokraatiat.
Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja
ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor
luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad
ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada
paremat koostööd erasektoriga.
Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt
vähenevad tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud.
Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek ja Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja
rahvusvahelised Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku.
suhted
Sotsiaalsed ja Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste
demograafilised mõjud sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema
sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna
pakutavatest teenustest.
Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine
maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse.
Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda
tööhõives liikumispuudega inimestel.
Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist
sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue
põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks.
Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja
arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel
ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv.
5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab
uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning
kasutamist.
5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna
toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest
veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste
pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii
teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel.
Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt
maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka
põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi
jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult
vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab
säästa kulusid.
Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes
rakenduslikul elluviimistasandil (sidetaristu ehitus).
Regionaalareng Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja
5G-baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne,
parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade
konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu
kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi
pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist
valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab
maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime.
Riigiasutuste ja Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks
kohaliku omavalitsuse baastaristuks teenuste pakkumisel ja tootmise korraldamisel
ülesanded ning tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve
töökorraldus sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.
Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti sidevaldkonnaga tegelevaid
struktuuriüksusi. Samuti vajab lisaressursse riiklike
toetusmeetmete elluviimine, et toetada turutõrkealadel
sidetaristu rajamist.
Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Sotsiaalsed ja demograafilised Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
mõjud usaldamise ja kasutamise kaudu.
Riigi julgeolek ja Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt,
rahvusvahelised suhted sest küberturvalisus on selle oluline osa.
Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti
usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.
Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab
Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes
mõjule pääseda ja kaasa rääkida.
Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel
oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.
Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
usaldamise ja kasutamise kaudu.
Regionaalareng Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste
usaldamise ja kasutamise kaudu.
Riigiasutuste ja kohaliku Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama
omavalitsuse ülesanded ning rohkem tähelepanu küberturberiskide hindamisele ning
töökorraldus nende maandamise meetmete rakendamisele.
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine
kestis kuni 2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava
tervikeelnõule. Ametlikult laekunud arvamuste ja ettepanekute ja nendega arvestamise
ülevaade on saadaval eraldi dokumendina.
Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised partneritega arengukava koostamiseks, kuid
pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt kahepoolseid kohtumisi, kus arutati
arengukava üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet. Suuremad partneritele ja
avalikkusele mõeldud üritused olid järgnevad.
Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad
Digital Agenda 16. Konverents, kus esimest korda Avatud kõigile huvilistele;
for Estonia september arutleti pikemalt visiooni ja osalejad peamiselt avalikust ja
2021+ 2019 põhisuundade üle, kuhu Eesti erasektorist
peaks digivaldkonnas liikuma
Kõrgemad 14.–15. Hoida avaliku sektori Avaliku sektori IT-majade ja
infoühiskonna november otsustajaid ja põhipartnereid osakondade juhid, avaliku sektori
kursused 2019 kursis peamiste infoühiskonna tippjuhid
arengusuundumustega ning
kavandada koos edasist
teekonda
Üks ühele November Arutada põhipartneritega Põhipartnerid arengukava
kohtumised ja 2020 põhjalikumalt läbi arengukava elluviimisel (HTM, ITL,
diskussioonid suunad ja eesmärgid Riigikantselei, Siseministeerium,
partneritega Välisministeerium, Eesti Linnade
ja Valdade Liit)
e-Eesti 7. veebruar Visiooniloome Ligi 70 esindajat
arengukava 2020 partnerorganisatsioonidest (sh
visioonipäev avalik ja erasektor)
Koosolekud Märtsist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja
digiriigi ja septembrini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, mõlemas
ühenduvuse 2020 kindlakstegemine, eesmärkide töörühmas u 20–40 inimest
töörühmades ja tegevuste kavandamine
Koosolekud Juunist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja
küberpoliitika 2020 sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, u 30–40
nõukojas märtsini kindlakstegemine, eesmärkide inimest
2021 ja tegevuste kavandamine
Euroopa Liidu 22. märts Uuest toetusperioodist Partnerorganisatsioonide ja
uue 2021 rahastatud tegevuste asutuste esindajad, kolmanda
toetusperioodi tutvustamine. Enamik sektori esindajad, u 60 inimest
arutelud arengukava tegevusi on
rahastatud ELi vahenditest
Viited
[1] Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia
[2] Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/digital-economy-and-society-index-desi
[3] eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/news/egovernment-benchmark-2020-egovernment-works-people
[4] 2020 United Nations E-Government Survey,
https://www.un.org/development/desa/publications/publication/2020-united-nations-e-
government-survey
[5] Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste
osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks.
[6] Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise
kanali, nagu nt e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või
e-posti kaudu.
[7] Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega.
[8] https://www.riigiteenused.ee/et/user
[9] Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või
asutust (või ka erasektor) ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi.
[10] Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks
täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra
tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus)
kasutajale üheks teenuseks.
[11] Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute
eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel.
[12] Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 -
https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste-
arendamisel
[13] Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne
ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.
[14] Kratikava aastateks 2019-2021
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf
[15] Tehisintellekti usaldusväärsus lähtub Euroopa Liidu tasandil sihiks võetud tehisintellekti
eetikasuunistest.
[16] #Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori
pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina
avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. Vt #bürokrati kontseptsiooni
https://www.kratid.ee/burokratt
[17] Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste
informeeritust kui abistades asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab
isikule ülevaate, mida tema andmetega on tehtud ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee.
Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks avaliku sektori infosüsteemidega, mis hoiavad ning
töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid.
[18] Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene
saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale
andmete väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete
väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu.
[19] Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju
disainides, tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel.
[20] Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt
ja preventatiivselt.
[21] Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt.
Taaskasutamise põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel
eesmärgil kogutud andmete taaskasutamine uue teadmise loomiseks.
[22] X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja
tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga.
Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed
saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju,
saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja
andmeid.
[23] Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/
[24] Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid
hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid
piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate
andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.
[25] Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm.
[26] Ingl k: disruptive innovation.
[27] Ingl k: emerging technologies.
[28] Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi
lahendamisele suunatud innovaatilised (koostöö)algatused.
[29] Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri
osapooltega ja eri osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise
või üksi välja mõtlema, tellima, tegema.
[30] Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design.
[31] Nn API-first põhimõte
[32] Ingl.k. code repository.
[33] Ingl.k. artifactory
[34] Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest
vähemalt kuni teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes
tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse,
töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle muutuse osas.
[35] Shaping Europe's digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-
shaping-europes-digital-future-feb2020_en_3.pdf
[36] A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-
european-strategy-data-19feb2020_en.pdf
[37] Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit
Society: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587
[38] EL küberjulgeoleku strateegia: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eus-
cybersecurity-strategy-digital-decade-0
[39] VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0103
[40] EL digiõppe tegevuskava (2021–2027): https://ec.europa.eu/education/education-in-the-
eu/digital-education-action-plan_et
[41] EL oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en
[42] Tehisintellekti tegevuskava: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:22ee84bb-
fa04-11e8-a96d-01aa75ed71a1.0009.01/DOC_1&format=DOC
[43] Tallinna deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-
declaration-egovernment-tallinn-declaration
[44] Berliini deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-
digital-society-and-value-based-digital-government
[45] Euroopa Liidu digikümnendi visioon: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-
2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_et