Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Jüri Rass
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad üksikelamud jäädavalt kasutusest välja. See mõjutab
omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi piirkond, küla) elanike elukorraldust kui ka
kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele on vajalikud andmed
üksikelamute kasutusest välja langemise (tühjenemise) kaardistamiseks. Tühjenemise mustrite
analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini planeerida tegevusi, toetusmeetmeid ja
investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute
puhul on oluline hinnata kooskõla piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida
elamufondi (sh üksikelamute renoveerimisvajadust), tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning
korraldada teenuseid.
Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist. Isiku
tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et elektritarbimise mõõtepunktide
andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad üksik- või paariselamud ja esitada andmeid
isikustamata kujul, kuna tulemused koondatakse võrgustiku ühiku (nt ruutvõrgustiku ruudu)
täpsusega, mis sisaldavad minimaalselt 5 eluruumi.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale võib Eestis
aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 40 000 üksikerelamut, mis on 25% kõikidest
üksikelamutest.
Elamumajanduse korraldamise ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on kahanemise kui fenomenti
probleemistiku kirjeldus järgmine: väheneva rahvaarvu (elanikkonna vananemine suremus ja
väljaränne) tagajärjel kasvab tühjade eluruumide arv, mistõttu omakorda süvenevad turutõrked
eluasemeturul, väheneb kinnisvara väärtus, väheneb nõudlus eluruumide järele, väheneb
motivatsioon elamufondi investeeringuteks ja halveneb elamufondi seisukord.
Kolmandik (30%) Eesti leibkondadest elab üksikelamutes. Võrreldes korterelamute seisukorra ja
asustatusega on üksikelamute olukorda, sh asustatust uuritud väga vähesel määral. Üksikelamud
moodustavad just maapiirkondades rohkem kui poole eluasemetest (62%, Eesti sotsiaaluuring 2017)
ning võivad tiheasustusega piirkondades hõlmata koos väliruumi ehk aiaga suure osa asula (nt
linnaosa või alev) territooriumist. Just väikeelamute puhul on inimeste hinnang eluaseme
seisukorrale madalam (Eesti Sotsiaaluuring 2017) ning vajadus elamufondi kvaliteedi parandamise
järele suurem. Väikeelamute hoonetüübi (vanuse ja suurus) täpsem mõistmine on seetõttu
muuhulgas oluline Eesti hoonefondi energiatõhususe saavutamiseks ning seonduvate
toetusmeetmete (nt rekonstrueerimistoetused) täpsemaks suunamiseks.
Väikeelamute puhul on hoone ajutise või hooajalise kasutuse mõistmine tähtis, kuna erinevalt
korterelamutes olevatest eluruumidest esineb seal hooajalist kasutust (nt suvemajana) rohkem.
Üksikelamutes olevate eluruumide analüüsimine elektriandmete põhjal on seetõttu eriti oluline,
kuna võimaldab erinevalt nt rahvastikuregistri põhisest analüüsist täpsemalt mõista üksikelamute ja
üksikelamutega piirkondade kasutusmustreid - st kas piirkond on tõepoolest tühjenev või pigem
hooajalise kasutusega. Üksikelamutega piirkondade detailsem asustatuse põhine analüüs võimaldab
muuhulgas täpsemalt mõista ja kavandada piirkonnas vajamineva infrastruktuuri ja teenuste
vajalikkust - nt lairibaühenduste vajalikkus hajaasustusega piirkondades, vee- ja
kanalisatsioonitaristu laiendamine.
Kahaneva piirkonna kontekstis hakkavad asulate või asumite sees tühjalt ja kasutuseta seisvad majad
negatiivselt mõjutama sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku
lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks,
mis omakorda võivad mõjutada rahvaarvu edasist vähenemist ja halvendavad oluliselt nende
piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.
KOKS § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muuhulgas elamu- ja
kommunaalmajandust ning ruumilist planeerimist. Seda ülesannet on võimalik täielikul määral täita
vaid juhul, kui kohalikul omavalitsusel on objektiivne pilt olukorrast ja probleemidest tema
territooriumil.
Rahandusministeeriumi poolt algatatud tühjenevate korterelamute näidisprojekti raames on
valminud juhendmaterjal ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia
koostamiseks. Analüüsi oluline osa on üksikelamute (vähem kui kolme eluruumiga hoonete)
andmestiku olemasolu.
Haldusreformi tagajärjel on kohalikud omavalitsused suuremad ning ei pruugi veel olla ülevaade
kõikide piirkondade võimalike probleemide kohta. Eriti võivad olla jäetud tagaplaanile elanikkonna
kahanemise ja elamumajanduse korraldamisega seotud teemad. Suurel osal omavalitsustel on
koostamisel uus üldplaneering ning on sobiv aeg tõsta fookusesse elanikkonna kahanemise teemat.
Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika kujundamisel.
Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku omavalitsuste üksuste
üksikelamute asustatusest. See võimaldab paremini planeerida toetusmeetmeid (sh
renoveerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja teenuste kohandamiseks ja laiendamiseks nt teed või
sideteenused) ja riiklikke programme.
Muuhulgas on kavas kasutada saadud elektritarbimise andmeid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringus „Üleriigiline uuring elamute kasutuse
väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“. Üleriigilise uuringuga soovib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga koondada Eesti piirkondade
kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute (nii üksikelamud kui korterelamud)
asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise
põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste eesmärk on soodustada asjakohaste ja tõhusate
investeeringute tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ning toetada toetusmeetmete ja
digitaalsete tööriistade väljatöötamist.
Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja eluhoonete
tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste tähelepanu
võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava uuringu üheks oodatavaks
tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt üleriigilise veebipõhise
andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude ja infosüsteemide
funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks, sh ettepanekud elektritarbimise andmete
kasutamiseks asustamata eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise tuvastamiseks.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Andmete analüüsimisel ja kokkuvõtte tegemisel esitatakse andmed isikustamata kujul.
Üksikelamutes ja paariselamutes paiknevate eluruumid on koondatud minimaalselt viiestesse
gruppidesse, mille puhul näidatakse kogu grupi asustatust elektritarbimise põhjal.
Andmete töötlemine ei põhjusta andmesubjektidele kohustuste muutumist.
Uuringu tulemused aitavad vaid tuvastada üksikelamutega piirkondi, mis on täielikult või osaliselt
asustamata. Kui selline piirkond on andmete põhjal avastatud, siis on kohalikul omavalitsusel
võimalus uurida selle tegelikku olukorda, näiteks suheldes piirkonna elanike ja kohaliku
kogukonnaga. Võimalik, et piirkonna elanikud või kohalik kogukond vajavad kohaliku omavalitsuse
tuge ja abi. Koostöös on võimalik välja töötada pikaaegsed lahendused.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Eleringist saabuvad Statistikaametile andmed füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on
elektrileping, riikliku statistikauuringu raames. Isikukoodid pseudonüümitakse ja edasine
andmetöötlus toimub pseudonüümidega.
Statistikaamet umbisikustab isikute andmed (elektrilepingute omanikud). Statistikaamet arvutab
üksik- või paariselamutes asuvate eluruumide aastase elektritarbimise ning hindab eluruumide
asustatust tarbimise andmete alusel.
Üksik- ja paariselamute elektritarbimise põhjal asustatuse määramise statistikatöö on kaheastmeline.
Elektritarbimise põhjal asustatuse arvutamisel võetakse aluseks, et asustamata on need eluruumid,
millel puudus elektrivarustuse leping või mille tarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (2019. aasta
andmetel):
Esmalt on tarvis piiritleda üksik- ja paariselamute kogum, mille kohta on Statistikaametil
andmeid 2019. aasta elektritarbimise kohta
Statistikaamet liidab elektritarbimise andmed polügooni (kas ruut või voronoi-diagrammil
põhinev polügoon) ID põhiselt. Iga polügooni kohta on tarvis andmeid selles polügoonis
paiknevate eluruumide arvu, mille elektritarbimine on vahemikus 0-100 kWh/a (või puudub
leping).
Lisaks esitatakse koondtabel maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa üksik ja
paariselamute arvu summa (mitu hoonet), eluruumide arvu summa (mitu eluruumi), elektrivarustuse
lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv, kus see konfidentsiaalsus
tingimustele vastavalt on võimalik.
Metoodika andmehulkade piiritlemiseks:
Hoonete loend on koostatud Aadressiandmete süsteemi (ADS) ja Ehitisregistri alusel seisuga
01.01.2020.
Eluruum või mitteeluruum on loetud asustatuks elektri tarbimise alusel, kui sellel puudus
elektrivarustuse leping või selle aastane elektritarbimine jääb vahemikku 0-100 kWh (2019.
aastal);
Koondtabelis on maakondade, kohalike omavalitsuste ja asustusüksuste kaupa esitatud
andmete summad: üksik- ja paariselamute arv, eluruumide arv kokku, elektrivarustuse
lepinguta või vahemikus 0-100 kWh/a tarbivate eluruumide arv.
Väljund-tabeli andmestruktuur üksikelamute ja paariselamute elektritarbimise andmete puhul:
Esimeses tulbas on viide ruumilisele ühikule selle id järgi ning järgnevad lahtrid on Statistikaametilt
küsitavad väärtused.
id_polygon Eluruumide arv ruudustikus Elektrivarustuse lepinguta või vahemikus 0-100
(minimaalselt 5) kWh/a tarbivate eluruumide arv
Lävendiks on eluruumi elektritarbimine 100 kWh/aastas. Selline madal elektritarbimine tähendab,
et isegi külmkapp ei tööta, rääkimata muust elektritarbimisest eluruumis (valgus, muud
köögiseadmed, elektriseadmete laadimine jt). Samas on lävendis arvestatud üksiku või väga vähese
elektritarbimisega, mis ei tähenda aga eluruumi sihtotstarbelist ja alalist kasutamist.
Oleme suhelnud nii Eleringi kui ka Statistikaametiga. Eleringil täna tehnilist lahendust ei ole, et nad
saaksid väljastada andmeid hoone tüübist lähtuvalt. Tänane Eleringi andmevahetusplatvorm on
loodud jaeturgude toimimise eesmärgil ning sisaldab valdavalt infot ja äriprotsesse, mis on vajalik
energiamüüjatele.
Elering on elektritarbimise andmed juba väljastanud Statistikaametile riikliku statistika programmi
statistikatööde tegemiseks. Eleringi andmekoosseisus on ka isikuandmed. Käesoleva uuringu jaoks
tehakse väljavõte Eleringist Statistikaametisse juba varem hõivatud kõigi eluhoonete ja
mitteeluhoonete elektri tarbimise andmetest. Statistikaamet on korrastanud Eleringi mõõtepunktide
aadressid, lisanud aadressisüsteemi koodid, et oleks võimalik eristada korterelamud ja üksikelamud.
Eleringi andmetes sellist tunnust ei ole, mis võimaldaks korterelamuid üksikelamutest eristada.
Eleringi mõõtepunktide aadresside andmetöötluse töömaht on umbes 0,5 inimtööaastat.
Eleringi mõõtepunktide aadressid ei ole masintöödeldaval kujul, mis võimaldaks teha väljavõtteid
hoonete kaupa.
Ei ole otstarbekas küsida andmed uuesti Eleringilt. See tekitaks ebaproportsionaalselt suure
halduskoormuse Eleringile. Statistikaametis on riikliku statistika programmi raames tehtud mahukas
andmetöötlus Eleringi andmetele – aadresside korrastamine ja kodeerimine, tarbimisandmete
summeerimine, hoone kasutusotstarbe ja korterite arvu lisamine.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
1.1 Vastutava töötleja nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70003158
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-
aadressid Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-
registrikandega) Ameerika 1, 10122
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed 631 3609;
[email protected];
[email protected]
telefon, e-post
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 kohaselt on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.
valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud elluviimine elamumajanduse ja ehituse
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise
avamise otsus, leping vms koordineerimine.
Riikliku statistika seaduse § 201 kohane
andmejagamisteenus.
3. Uuringu tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemus annab riigile võimaluse
kaardistada ja analüüsida elanikkonna
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud siserände, kahanemise ja elamute
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine tühjenemisega seotud probleeme ning
kasutada informatsiooni
poliitikakujundamisel ja toetusmeetmete
väljatöötamisel. Uuring on ühtlasi aluseks
elamumajanduse planeerimise digitaalse
tööriista loomiseks kohalikele
omavalitsustele.
Kohaliku omavalitsuse üksustel võimaldab
uuringu tulemus kaardistada tühjenevaid
elamuid oma territooriumil ning vastavalt
olukorrale planeerida ruumilist arengut ja
korraldada elamumajandust.
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Vähem kui kolme eluruumiga hoonete
töödeldakse ning valimi suurus elektrilepingu omanikud. Eesti kõikide
väikeelamute elektritarbimise andmed.
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning
kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik)
Mõõtepunkti kood
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Mõõtepunkti asukoha aadress
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
Mõõtepunkti elektri tarbimine
6. Isikuandmete allikad Eleringi elektri tarbimise andmebaasi andmed,
mis on väljastatud Statistikaametile riikliku
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, statistika programmi statistikatööde tegemiseks
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist
7.1 Isikuandmete umbisikustamise
(kodeerimise) viib läbi ...
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Antud uuringu jaoks kasutatud isikuandmed
säilitatakse säilitatakse kuni uuringu teostamise lõpuni.
Päringu tegemiseks koostatakse andmestik
järgmises koosseisus:
Lepingu omaniku pseudonüümitud
isikukood või juriidilise isiku
registrikood
Mõõtepunkti identifikaator
Mõõtepunkti aadress
Mõõtepunkti elektrienergia tarbimine
aastas
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus (võrgustiku ühiku
täpsus analüüsis on minimaalselt 5
eluruumi);
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
Rahandusministeerium on korterelamute
elektritarbimise uuringu teavituse raames
viidanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
uuringule, mis analüüsib üleriigiliselt
elamute kasutusest väljalangevust ja
tühjenemise mustreid.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Jüri Rass /allkirjastatud digitaalselt/
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Statistikaamet
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 70000332
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
aadressid Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
Tatari tn 51, 10134
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed 372 6259202,
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)