Saatja: Viru Keemia Grupp <
[email protected]>
Saadetud: 10.09.2021 08:25
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>; Tauno Hilimon <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Teile on suunamine VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks
Registreerimise kuupäev: 09.09.2021 nr VKG.01-09/177-3Teie:
Keskkonnaministeeriumi 30.07.2021 e-kiriKeskkonnaministeeriumMajandus- ja
KommunikatsiooniministeeriumRahandusministeerium Teadmiseks:
Riigikantselei TereSaadame Teile manuses Viru Keemia Grupp AS poolt
digitaalselt allkirjastatud vastuskirja - VKG ettepanekud kliimapoliitika
kujundamiseks.LugupidamisegaKristel Kopelmanbüroojuht334
[email protected] Keemia GruppJärveküla tee 1430328 Kohtla-
Järvewww.vkg.ee
Tõnis Mölder Teie 30.07.2021 e-kiri
keskkonnaminister
Keskkonnaministeerium Meie 09.09.2021 nr VKG.01-09/177-3
[email protected]
[email protected]
VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks
Austatud minister
Olete avaliku konsultatsiooni käigus palunud meie sisendit tähtpäevaga 10.09.2021 EL-i
liikmesriikide ülese KHG 55% vähendamise (2030 vs 1990. a) eesmärgi täitmiseks Euroopa
Komisjoni poolt 14.07.2021 avalikustatud õigusaktide eelnõude paketi- Fit for 55 (FF55)- mõju
osas.
Nimetatud paketti kuulub muuhulgas heitmekaubandussüsteemi (HKS) muutmise ettepanek, mis
lisaks juba kehtiva HKS-i regulatsiooni puudustele muudab järjest töenäolisemaks, et VKG
investeeringud, mis on tehtud kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma
väärtuse, tekitades sellega VKG-le ettenägematut kahju.
Seega on meile vajalik olla informeeritud FF55 paketi läbirääkimiste kulgemisest ja osaleda
sisuliselt igal FF55 paketi läbirääkimise etapil. Seda tuleb pidada eriti oluliseks arvestades
asjaolu, et KOM näeb 8 kehtiva õigusakti muutmise ja 5 uue õigusakti kehtestamise FF55 paketti
kui tervikut, millest ühe osa muutmisel tuleb korrigeerida või kohandada kõik ülejäänuid. Selline
kaasamine võib toimuda kas vahetult või Eesti Keemiatööstuse Liidu kaudu vahendatult.
Meile teadaolevalt kujundab Vabariigi Valitsus enda esialgse raamseisukoha FF55 paketi osas
hiljemalt 2021. aasta novembris. Esitame käesoleva kirjaga enda põhjendused ja ettepanekud,
mis aitavad Vabariigi Valitsusel teadmispõhiselt kujundada FF55 paketi läbirääkimiste
raamseisukohta. VKG ettepanekute detailsemad selgitused on esitatud kirja lisas.
Kokkuvõtlikult on VKG põhiseisukohad ja ettepanekud järgmised:
- EL-l ja Eesti riigil on õigus võtta meetmeid keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Samas peab selline üleminek olema sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatud ja tagama,
et kavandatavate meetmete negatiivsed mõjud ei ületa eesmärgiks vajalikku taset
(eesmärgipärasus ja proportsionaalsus) ning isikud on meetmete ebaproportsionaalsete
mõjude eest kaitstud kaitsemehhanismide või kompensatsioonimeetmetega.
- Paraku puuduvad käesoleval ajal nii EL kui Eesti tasemel tehtud asjakohased mõjuanalüüsid,
mis:
o kinnitaksid, et senised regulatsioonid pole piisavad soovitud eesmärkide saavutamiseks
(eriti Eesti tasemel) – seega on küsitav, kas eksisteerib üldse vajadus uute regulatsioonide
järele;
o selgitaksid adekvaatselt välja regulatsioonide karmistamisest põhjustatava sotsiaal-
majandusliku mõju nii riigile ja ühiskonnale laiemalt kui kitsamalt regulatsioonidest otseselt
negatiivselt mõjutatud isikutele (sh VKG).
Viru Keemia Grupp AS Telefon 334 2700 Registrikood 10490531
Järveküla tee 14 Infotelefon 334 2701 E-post
[email protected]
30328 Kohtla-Järve Faks 337 5044 www.vkg.ee
- Mõjude ebapiisav hindamine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi nagu Eesti põlevkivi
sektori konkurentsivõimetuks muutumise aastaks 2030 (ja sellega seonduvad kaudsed
negatiivsed tagajärjed). HKS-i eesmärk ei ole aga põlevkivisektori väljasuretamine, vaid
üksnes teatud piirini KHG heidete vähendamine (mis Eesti kontekstis on juba saavutatud).
- Kuna pole välistatud, et FF55 pakett toob kaasa põhjendamatud tagajärjed HKS osalistele (nt
prognoosidele mittevastava ebaproportsionaalselt kõrge LHÜ hinna tõttu), tuleb EL
õigusaktides reguleerida kompensatsioonimeetmete rakendamist paketist negatiivselt
mõjutatud HKS osalevate isikute suhtes. Kui seda ei tehta EL tasandil, langeb
kompensatsioonimeetmete kehtestamise kohustus Eesti riigile.
- LHÜ-de ehk nn CO2 kvootide hinnad (edaspidi nimetatud ka kui HKS-i saastetasu) on
osutunud etteprognoosimatult kõrgeks ja ületanud kõiki HKS-i regulaatori (EL) sellekohaseid
hinnaprognoose. FF55 paketi tulemusel võib vastav prognoosimatus ja hinnakallidus veelgi
suureneda, mis võib põhjustada ettevõtjatele ettenägematut (õigusvastast) kahju. Selle
ärahoidmiseks teeme ettepaneku asendada senine muutuva määraga HKS-i saastetasu
fikseeritud saastetasuga või alternatiivselt kehtestada HKS-i saastetasule hinnalagi, mille
ületamisel tuleb riikidel rakendada kompensatsioonimeetmeid.
- FF55 paketi tulemusel ei tohi CO2 kulu perioodil 2021-2030 ületada EL poolt 2018. aasta
mõjuhinnangus perioodiks 2021-2030 prognoositud CO2 hinnatasemeid. Selle tagamiseks:
o VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 CSCF koefitsiendiga 1;
o VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 tasuta eraldatavate LHÜ-de arvutamise
peamine alus - protsessipõhine koefitsient 0,97;
o VKG-le peab säilima perioodil 2021-2030 LHÜ hinnalagi, mida EL progoosis samaks
perioodiks 2018. aasta HKS-i muudatuse mõjuhinnangus;
o VKG-le peab kohalduma tasuta eraldatavate LHÜ-de süsinikulekke vältimise meede ka
peale 2030. aastat.
- Täiendavalt teeb VKG ettepaneku välja töötada ja vastu võtta Eesti siseriiklik kliimaseadus, et
sõnastada Eesti riigi kliimakaitse eesmärgid, meetmed eesmärgi saavutamiseks ja ka
võimalikud tagajärjed, millega saaks huvitatud isikud oma majandustegevuse
ümberkorraldamisel arvestada.
Juhul kui teil ei ole võimalik FF55 paketi läbirääkimise protsessis meie ettepanekutega arvestada,
siis palume teil seda kirjalikult põhjendada. Teie põhjendusi palume selleks, et saaksime
vajadusel aegsasti selgitada võimalikud probleemkohad ning esitada lisaselgitusi.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Asmann (allkirjastatud digitaalselt)
juhatuse esimees Meelis Eldermann
juhatuse aseesimees
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected];
[email protected])
Rahandusministeerium (
[email protected])
Teadmiseks: Riigikantselei (
[email protected])
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 2/2
Lisa
Viru Keemia Grupp AS 09.09.2021. a
kirja nr VKG.01-09/177-3 juurde
VKG ettepanekud FF55 paketi osas
1. HKS-i kehtiv regulatsioon on puudulik ja vajab efektiivset LHÜ hinnalage.
1.1 Teeme ettepaneku asendada senine HKS-i kõikuva määraga saastetasu ettevõtetele
ettenähtavama KeTS-i kohase saastetasuna, võttes vajadusel kasutusele EL-i
ühtlustatud miinimummäärad.
1.2 Juhul kui eelmine ettepanek jääb LR-ide seas vajaliku toetuseta, siis teeme
ettepaneku kehtestada selle alternatiivina HKS-is LHÜ hinnalagi, mille ületamisel
käivituksid leevendusmeetmed. LHÜ hinnalae trajektoorina tuleb käsitleda 2018.
aasta HKS-i viimase muudatuse mõjuhinnangus ettenähtud hinnatasemeid
aastateks 2025 ja 2030.
HKS-i süsteemis kujuneva hinnaga LHÜ ostmise kohustuse täitmist nõutakse vastavalt CO2
keskkonda viimise tegelikule kogusele. LHÜ-de lunastamise kohustuse täitmata jätmise korral
kohaldatakse karistust, mille tulu laekub riigieelarvesse.
Juhime tähelepanu, et alanud HKS-i 2021-2030 kauplemisperioodi kehtiv reeglistik, mille
alusel kujuneb LHÜ hind, kinnitati alles 2018. aastal. Samas on LHÜ hind tänaseks juba
ületanud 2018. aasta regulatsioonide väljatöötamise hetkel 2040. aastaks kehtiva
regulatsiooni mõjul prognoositud LHÜ hinna 52 eurot LHÜ, olles tasemel 60 eurot LHÜ.
Seega ei kontrolli HKS-i regulaatorid juba kehtiva õiguse tingimustes LHÜ hinnalage, mille
mõjul on LHÜ hind 100% kõrgem kavandatud lähtetasemest ning toonud sellega kaasneva
mõju 20 aastat prognoositust ette. Kontrollimatu LHÜ hind ei võimalda muu hulgas tagada, et
valitud regulatiivne meede (LHÜ ostmise kohustus) on proportsionaalne vastavalt eesmärgile
vähendada ühenduse KHG-d kulutõhusalt aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga vähemalt
55%.
HKS on meetmena võetud kasutusele selleks, et HKS-i süsteemi käitised vähendaksid
kulutõhusalt KHG emmissioone. Kulutõhususe kriteerimiumi täitmine ei ole usutav olukorras,
kus HKS-i regulaator on kas i) teadlikult alahinnanud tema poolt kehtestatud regulatiivsete
meetmete mõju või ii) mõju hindamisel eksinud ning ei ole sätestanud piisavaid
kontrollimehhanisme (nt efektiivne hinnalagi).
HKS-i kuuluvad käitised vajavad kaitset riikliku rahalise kohustuse (HKS-i saastetasu) suuruse
määramatuse eest. EL ja Eesti õigusaktides sätestatud rahalisel kohustusel osta LHÜ-sid on
VKG majandustulemustele oluline negatiivne mõju. LHÜ efektiivse hinnalae puudumine ja
sellest tulenev määramatus muudab järjest tõenäolisemaks, et VKG investeeringud, mis on
tehtud kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma väärtuse. See
tekitaks VKG-le kahju, mille tekkimist pole VKG-l võimalik ise ära hoida. Seejuures on kõik
vastavad investeeringud tehtud rohelise kokkuleppe eelsel perioodil lähtudes
investeerimisotsuse tegemise hetkel kehtinud EL ja riiklikest õigusaktidest ja arengukavadest,
millest ükski ei prognoosinud HKS-i saastetasu kulu niivõrd rabavat muutust.
Seetõttu teeb VKG Eesti riigile ettepaneku asendada senine muutuva määraga HKS-i
saastetasu fikseeritud saastetasuga või alternatiivselt kehtestada HKS-i saastetasule
hinnalagi, mille ületamisel tuleb riikidel rakendada kompensatsioonimeetmeid.
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 1/6
HKS-is on CO2 tonni saastetasu määr süsteemi parameetritest tingituna ajas tõusev ja suurtes
piirides kõikuv. Seega kujuneb HKS-i kohustuslastele CO2 saastetasu kulu
keskkonnakompleksloa piires lubatud CO2 välisõhku paiskamise tegeliku koguse ja
saasteatasu muutuva ühikmäära korrutisest. Saastetasu ühikmäära efektiivse lae puudumiest
tingitult jääb saastetasu kulu ettenähtamatuks.
Peame õigusselguse põhimõtte järgimiseks vajalikuks muuta CO2 saastetasu hind
ettenähtavaks. Muu hulgas on selline õiguslik selgus vajalik selleks, et tagada ettevõtjatele
ettenähtavus CO2 kulust olukorras, kus tegevus on keskkonnakaitseloaga lubatud.
HKS-i kõikuva määraga saastetasu kulutõhusam, subsidiaarsem ja proportsionaalsem
alternatiiv on võimalik viia ellu fikseeritud määraga CO2 saastetasu instrumendina. Vajadusel
on EL-is ühtlustatud lähenemiseks võimalik selleks sätestada CO2 saastetasu ühtlustatud
miinimummäärad, mida LR-idel on võimalik vastavalt riiklike kliimaeesmärkide täitmise
vajadusele siseriiklikus õiguses EL õigusega kooskõlaliselt tõsta.
Juhime tähelepanu, et VKG tegevus on riiklike pikaajaliste kehtivate arengukavade (PAK,
ENMAK, KPP, REKK) ja keskkonnanõuetega kooskõlas. Niisamuti pole HKS õigusaktide
eesmärgiks nõuetele vastavate ettevõtete väljasuretamine, vaid üksnes EL tasandil heidete
vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti on selle eesmärgi saavutamisel olnud
eesrindlik. Eesti on seadnud KPP-ga aastateks 2030 ja 2050 EL-ist ambitsioonikamad
eesmärgid tasemel 70% ja 80%. Seejuures on Eesti 2020. aastal juba täinud 2030. aastaks
seatud siseriikliku eesmärgi ning oluliselt ületanud EL-i eesmärke. Seda nii sektoriteüleselt kui
ka HKS-is.
VKG on Eesti SKP-sse ja sotsiaalsesse stabiilsusse pikajaline panustaja. Tuleb arvestada
seosega, et juhul kui regulaator ei suuda tagada HKS-i efektiivset LHÜ hinnalage või muul
moel hoida LHÜ kulu madalal, siis on selline tegevusetus vastuolus VKG tegevust toetavate
õigusaktide, haldusaktide, arengukavadega ja nendes VKG-le antud investeeringute tegemist
ja tootmise pikaajaliselt jätkamist toetava signaaliga. Kui selle tulemusel tekib VKG-le kahju,
siis tuleb vastava kahju ärahoidmist või kompenseerimist adresseerida EL tasemel või kui EL
tasemel seda ei tehta, siis langeb vastav kohustus Eesti riigile Eesti põhiseaduse kohaselt.
2. Puudub põhjendatud vajadus kehtestada EL-i ambitsioonikama kliimaeesmärgi
täitmiseks perioodis 2021-2030 täiendavaid HKS-i meetmeid. Küll tõuseks sellega muu
hulgas süsinikulekke ohuga ettevõtete (sh VKG) kulu.
2.1 Teeme ettepaneku nõuda Euroopa Komisjonilt kehtiva HKS-i regulatsiooni
meetmete 61% eesmärgi täitmise piisavuse hindamiseks ajakohastatud LHÜ
hinnaga mõjuaanalüüsi.
2.2 Teeme ettepaneku nõuda Euroopa Komisjonilt peale ajakohastatud mõjuanalüüsi
läbiviimist FF55 paketi meetmete kohandamist ja vajadusel uuesti esitamist.
2020. aasta lõpus lepiti kokku EL-i uues 2030. aasta kliimaeesmärgis vähendada ühenduse
KHG-d 55% (2030 vs 1990). Tegemist oli poliitilise kokkuleppega, mis ei tuginenud põhjalikule
mõjuhinnangule. Eesmärgi täitmiseks on Euroopa Komisjon pidanud vajalikuks FF55 paketi
eelnõude jõustamist. Selle osana on esitatud HKS-i muutev eelnõu. Eelnõus tehakse
ettepanek tõsta HKS-i eesmärki 42% võrra tasemeni 61% (2030 vs 2005. a).
Kordame 1. punktis toodut, et HKS-i regulaator on juba kehtiva HKS-i 2021-2030
kauplemisperioodi regulatsioonide mõju LHÜ-de hinnale arvutuslikult rohkem kui 2 korda
alahinnanud. Sarnaselt on FF55 mõjuhinnangus REF (kehtiva regulatsiooni) stsenaariumis
nähtud ette aastateks 2025 ja 2030 tänasest LHÜ hinnast rohkem kui kaks korda madalamaid
hinnatasemeid, vastavalt 27 ja 30 eurot LHÜ. FF55 mõjuhinnangus nähakse vastavateks
aastateks paketi meetmete jõustamisel maksimaalselt hindasid 35 ja 52 eurot LHÜ.
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 2/6
Seega on mõju, mida HKS-i regulaator LHÜ hinda kujundava nõudmise ja pakkumise
juhtimisega proovinud FF55 HKS-i muutmise eelnõuga saavutada kehtiva HKS-i
regulatsiooniga juba saavutatud ja isegi ületatud.
HKS-i muutmise vajadus saab olla põhjendatud vaid mõjuanalüüsile toetudes, mis võtab
arvesse reaalset olukorda ja tegelikku mõju. Olukorras kus HKS-i regulaatorile on teada
mõjuanalüüsi kriitilised puudused, ei ole õiguspärane sellisele mõjuanalüüsile toetuda olulise
majandusliku mõjuga järelduste tegemisel.
Seetõttu peaks Eesti riik tegema ettepaneku täiendavate analüüside tegemiseks või
alternatiivselt tagama, et vähemalt Eestis vastavate uute regulatsioonide rakendamisega
kaasnevad mõjud on eelnevalt nõuetekohaselt väljaselgitatud ja proportsionaalsed
kavandatava eesmärgi suhtes. Vastupidisel juhul pole vastavate meetmete rakendamine
põhiseadusega kooskõlas.
3. Vabariigi Valitsus ei ole hinnanud F55 paketi osana HKS-i muutmise eelnõu
sotsiaalmajanduslikku mõju Eestis. Negatiivse stsenaariumina võib FF55 mõjul
põlevkiviõli tootmine muutuda konkurentsivõimetuks juba aastaks 2030, mille
tulemusena jääb loomata ca 4,5 miljardit eurot rahvuslikku rikkust ning ei ole võimalik
tagada Ida-Virumaa õiglast üleminekut.
2021. aasta juunis valmis Riigikantselei hangitud uuring „Euroopa Liidu 2030. aasta
kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“
(uuring). Juhtisime tellija tähelepanu korduvalt asjaolule, et uuringu lähteüleande vigade tõttu
ei võimalda uuring täita selle peaeesmärki – hinnata ambitsioonikuse tõstmise
sotsiaalmajanduslikku mõju.
Sotsiaalmajanduslik mõju avaldub läbi ettevõtete. Selleks, et uuringu tellijal tekiks arusaam
kliimapoliitika mõjust ettevõtjatele, peab suutma arvutada millist lisanduvat kliimapoliitika kulu
on ettevõtjad võimelised kandma ning millisest piirväärtusest alates kaasneb ettevõttete
tegevuse järsem muutus (käitiste sulgemine või tootmise lõpetamine) ja sellega kaasnev
sotsiaalmajanduslik mõju. Uuringu lähteülesanne sellist ülesannet ei sea ja sellele sobivat
metoodikat ei võimalda.
Lisaks ei võimalda töö metoodika võtta arvesse ühte peamist sotsiaalmajanduslikku mõjurit –
HKS-ist tuleneva LHÜ kulu edasikandmine tarbijale – peamiselt elektrihinna tõusuna. Eesti
hinnapiirkonnas on elektrihind tarbijale rekordkõrge suurel määral LHÜ kulu tõusu
edasikandumisest. Kõrge elektrihnna mõjutamise vahendid on riigil piiratud. Üks neist on LHÜ
kulu.
Juhime jätkuvalt tähelepanu asjaolule, et uuringu metoodika ja stsenaariumid anti uuringu
teostajale ette tellija poolt ettevõtjaid kaasamata, puudulikult, ning enne FF55 paketi
avalikustamist.
Aastateks 2025 ja 2030 on arvutusmudelisse valitud LHÜ hinnad 22,5 eurot ja 27,3 eurot. FF55
paketi mõju ennustavas (mis ei olnud uuringu teostamisel veel avalikustatud) kahes
stsenaariumis on 2021. aastal reaalset LHÜ hinda 60 eurot ennustatud aastateks 2027 ja
2030.
Seega esineb mudelis olulisi metoodilisi puudusi, mis ei võimalda võtta seda aluseks Eesti
HKS-i kohustuslaste kaudu avalduva sotsiaalmajandusliku mõju arvutamiseks ning võrrelda
HKS-i kehtiva regulatsiooni ja selle muutmise ettepaneku mõju. Uute rangemate
regulatsioonide kehtestamine ilma vastavat vajadust ja regulatsioonide proportsionaalsust
kinnitavate mõjuanalüüsideta ei ole põhjendatud.
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 3/6
4. Valitsuse raamseisukoht FF55 läbirääkimisteks peab järgima 05.06.2020 fikseeritud
roheleppe raamseisukohti.
Roheleppe raamsesisukohtades1 on muu hulgas punktides 1.2 ja 1.3 toodud: „...Eesti jaoks on
oluline, et Euroopa Liidu kauplemissüsteemis osalevates süsinikulekkeohuga sektorites, sh
Eesti puhul põlevkiviõli ja tsemendi tootmine, jätkuks tasuta süsinikukvootide süsteem seni
kokkulepitud tasemel ...“ ja
„Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi püstitamine ja saavutamine 2050. aastaks
peab olema realistlik ja jälgitav ning liikmesriikide iseärasusi arvestav...“
Lisaks on Valitsuse pressiteates rõhutatud: „Eesti toetab 2050. aasta Euroopa Liidu ülese
pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses. Samas Euroopa
Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamisele peab eelnema põhjalik liikmesriikide
ja sektorite analüüs.“.
Seetõttu peaks Eesti riik ka FF55 läbirääkimiste raames jääma eeltoodud seisukohtade juurde
ning taotlema uute regulatsioonide kehtestamisel Eesti eripära (sh KHG heidete edukat
vähendamist) arvesse võtmist, tasuta kvootide allokeerimise jätkamist ning võimalusel muude
põhjendatud erisuste kohaldamist (nt võrreldes riikidega, kelle poolt KHG heidete
vähendamise eesmärkide täitmine pole sama edukalt kulgenud).
5. Teeme ettepaneku lisada õigusaktidesse kliimapoliitika mõjul ettevõtetele tekitatud
võimaliku majandusliku kahju ennetamise ja arvestamise meetmed, sh võimalikud
riigiabi meetmed. Samuti tuleb sätestada täpsem kahju hüvitamise regulatsioon.
Nimetatud meetmed võivad osutuda vajalikuks kui LHÜ kulu osutub ettevõtetele kehtivatest
regulatsioonidest ettenähtust kõrgemaks. Kuna Eesti riik on loovutanud suurte negatiivsete
mõjude vältimiseks vajaliku otsustusõiguse Euroopa Komisjonile, siis on vältimatult vajalik luua
õiguslik raamistik, mis sätestab leevendusmeetmed võimaliku kahju ennetamiseks ning
kohase ja kiire haldusmenetluse tekkiva kahju hüvitamiseks.
Kohustus enim puudutatud valdkondadele ja isikutele ette näha leevendusmeetmed tuleneb
PS §-st 13 ja 14. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, millele vastab
seadusandja kohustus kehtestada piisav regulatsioon, mis võimaldab kaitsta isikute
põhiõigusi. PS §-st 14 tuleneb riigile üldine nõue põhiõiguste tagamiseks vajalikule
menetlusele ja korraldusele. PS § 14 laieneb ka teistele PS normidele, millest tuleneb
subjektiivne õigus. Seega on PS §-ga 14 hõlmatud ka omandipõhiõigus, millest tuleneb isikule
subjektiivne õigus omandi kaitsele ning ettevõtlusvabadus.
Juhime tähelepanu, et Eesti on oma varasemate otsuste tulemusena andnud Euroopa
komisjonile õiguse teha muudatusi tasuta LHÜ-te eraldamise mehhanismis ja LHÜ
hinnakujunduses, mis on otsekohalduv Eesti ettevõtetele.
6. FF55 pakett ei tohi suurendada VKG käitiste käitamise HKS-ist tulenevat kulu võrreldes
FF55 paketi esitamise hetkega.
FF55 paketi esitamise hetkeks on LHÜ hind tõusnud kõrgemale FF55 paketis eesmärgiks
seatud tasemest 52 eurot LHÜ. Sealjuures on Eesti 2020. aastal juba täitnud EL
kliimaeesmärgid rohkem kui 15 aastat ennetähtaegselt. Seega eeldused kliimaeesmärkide
saavutamiseks on loodud juba täna ning igasugusel täiendaval kulul oleks juba majanduslikult
karistav toime.
FF55 paketiga tõuseb LHÜ-de ostmise riiklik rahaline kohustus, kohustuse maksimaalse
suuruse määramatus. Eelnõuga on tõenäolisem, et VKG investeeringud, mis on tehtud
1
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 4/6
kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma väärtuse. Seega on
eelnõul otsene seos VKG-le tekkiva majandusliku kahjuga.
HKS-is määratud riikliku rahalise kohustuse lae määramatusest ja tasuta eraldatavate LHÜ-
de mahu ebaselgusest tingitult ei allu LHÜ kulu juhtimine VKG kontrollile, ei ole VKG-le
ettenähtav ning selline kulu ei ole majanduslikult efektiivsete alternatiivide puudumisel VKG-le
välditav.
Riigi poolt VKG-le seatud rahaliste kohustuste (sealhulgas LHÜ ostmise kulu) ettenähtavus on
õigusselguse põhimõttest lähtuvalt VKG tootmise juhtimisel (sh investeerimisotsuste tegemisel
ja investeeringute tootlusele) kriitilise tähtsusega. Seega lähtume ettepanekute tegemisel
suurema kahju vältimise põhimõttest. See tähendab, et FF55 paketi tulemusel ei tohi CO2 kulu
perioodil 2021-2030 ületada EL poolt 2018. aasta HKS-i viimase muudatuse mõjuhinnangus
samaks perioodiks (2021-2030) ettenähtud CO2 hinnatasemeid.
Selle eesmärgi tagamiseks on vaja rakendada järgmisi meetmeid:
6.1 VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 CSCF koefitsiendiga 1.
6.2 VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 tasuta eraldatavate LHÜ-de
arvutamise peamine alus- potsessipõhine koefitsient 0,97.
6.3 VKG-le peab säilima perioodil 2021-2030 LHÜ hinnalagi, mida EL progoosis samaks
perioodiks 2018. aasta HKS-i muudatuse mõjuhinnangus.
6.4 VKG-le peab kohalduma tasuta eraldatavate LHÜ-de süsinikulekke vältimise meede
ka peale 2030. aastat.
VKG käitised on arvatud süsinikulekke ohuga käitiste hulka. See tähendab, et VKG käitistele
eraldatakse enamus tootmistasemele vastavast vajalikust LHÜ kogusest tasuta.
FF55 paketiga tehakse ettepanek loobuda tasuta LHÜ-de eraldamisest süsisinikulekke ohuga
käitistele asendades senine süsteem süsiniku piirimaksumeetmega (CBAM). Kuigi VKG
käitised ei ole CBAM- i pilootvaldkondade hulgas, siis on risk, et meedet laiendatakse tulevikus
ka VKG käitistele. Juhime tähelepanu, et VKG on toodangut kolmandatesse riikidesse
eksportiv ettevõtte ning senise süsinikulekke vältimise meetme (tasuta LHÜ-de eraldamine)
asendamine tooks VKG-le kaasa LHÜ kulu järsu tõusu, mis ei võimalda kaitset süsinikulekke
eest. Sellisel juhul lõpetab VKG tootmistegevuse ja toimub süsinikuleke kolmandatesse
riikidesse, mis oleks vastuolus HKS õigusaktide eesmärkidega. Seega peaks Eesti riik seisma
ka selle eest, et VKG käitistele jätkuks LHÜ-de tasuta eraldamine ka pärast 2030. aastat.
7. Teeme ettepaneku asuda töötama välja kliimavaldkonna raamseadust.
Eesti õiguses ei ole sätestatud selgelt, milline on Eesti roll EL-i liikmesriikide ülese
kliimaeesmärgi täitmisel (nt mida kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti kontekstis tähendab)
ning kuidas, millal, milliste vahenditega eesmärgi täitmiseks on vaja Eesti ühiskonnakorraldust
muuta. Eestis esineb kliimavaldkonnas raamregulatsiooni vaakum, mida teema ja sellega
kaasnevate mõjude olulisust arvestades ei tohiks esineda.2 Rohepöörde ja kliimareformi (sh
FF55 paketi) elluviimine puudutab riigielu olulisi küsimusi ning riivab intensiivselt paljude
isikute põhiõigusi, mistõttu on Riigikogul kohustus neid küsimusi reguleerida seadusega (PS §
3).
Rohepööret reguleeriv raamseadus (Kliimaseadus) on vajalik, et sõnastada kliimakaitse
eesmärgid, meetmed eesmärgi saavutamiseks ja ka võimalikud tagajärjed, millega saaks
huvitatud isikud oma majandustegevuse ümberkorraldamisel arvestada. Raamseadus aitaks
2
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 2 lg 1 kohaselt tuleb koostada seaduseelnõu, kui vajalik
õiguslik regulatsioon puudub või ei ole piisav või ei ole ajakohane.
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 5/6
ühtlustada riigi erinevate institutsioonide tegevusi nii lühi- kui ka pikaajaliste eesmärkide
saavutamisel ning oleks aluseks erinevate valdkondlike seaduste loomisel.
Raamseadus aitaks kaasa erinevate valdkondade äriühingute tegevuste planeerimisel,
parandades (välis)investeeringute turvalisust ja suurendades riigi tegevuste ettenähtavust ja
läbipaistvust. Näiteks ei saanud investorid rohelise kokkuleppe eelsel perioodil
investeerimisotsuste tegemisel ette näha kokkuleppe sisust tulenevaid olulisi mõjusid ja
muutusi. Investeerimisotsused on tehtud lähtudes riiklikest arengukavadest ja stabiilses
majanduskeskkonnas, mistõttu tuleb varem tehtud investeeringute puhul arvestada
õiguskindluse põhimõttega, vältides muudatuste negatiivset tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu
peaks raamseadus ette nägema rohepöördest enim puudutatud valdkondadele ja isikutele
leevendusmeetmed (PS § 14) ning looma rohepöörde läbiviimiseks vajaliku õigusselguse (PS
§ 13) ning aitama välistada riigi omavoli rohepöörde läbiviimisel (PS § 13).
PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, millele vastab seadusandja
kohustus kehtestada piisav regulatsioon, mis võimaldab kaitsta isikute põhiõigusi. PS §-st 14
tuleneb riigile üldine nõue põhiõiguste tagamiseks vajalikule menetlusele ja korraldusele.
Kliimaseadus looks vajaliku õigusliku raamistiku, mis:
1) koondaks erinevates poliitikadokumentides ja õigusaktides sisalduvad Eesti riigiülesed ja
valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, EL õiguse
ja rahvusvaheliste lepingutega;
2) sätestaks kliimaeesmärkide täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed isikute õiguste ja
vabaduste tagamiseks vajalikud normid;
3) ühtlustaks ja defineeriks asjassepuutuvad mõisted;
4) sõnastaks põhiseaduse põhimõtted, mida kliimareformi läbiviimisel järgitakse, näiteks
parlamendireservatsioon, põhiõiguste lünkadeta kaitse, õiguskindlus, proportsionaalsus ja
võrdne kohtlemine.
Sarnase reguleerimisalaga raamseadused on Euroopas juba võetud vastu Saksamaal3,
Hollandis4, Taanis5, Hispaanias6, Norras7, Rootsis8, Soomes9, Prantsusmaal10, Horvaatias,
Iirimaal, Austrias, Bulgaarias, ja Maltal. Veel mitmes EL-i liikmesriigis on kliimavaldkonna
raamseadus väljatöötamisel. Kliima raamseaduste olemasolu on seega pigem reegel ja Eestil on
võimalik oma kliimaseaduse väljatöötamisel edukalt ära kasutada teiste riikide vastavaid parimaid
praktikaid.
3
Saksamaa kliimaseadus.
4
Hollandi kliimaseadus.
5
Taani kliimaseadus.
6
Hispaania kliimaseadus.
7
Norra kliimaseadus.
8
Rootsi kliimaseadus.
9
Soome kliimaseadus.
10
Prantsusmaa kliimaseadus.
Viru Keemia Grupp AS
www.vkg.ee 6/6