dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. september 2021
Viit
1.15-5/2021/5319-1
Registreeritud
10. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viru Keemia Grupp
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎VKG_ettepanekud_kliimapoliitika_kujundamiseks_VKG01-09_177-3_09092021.asice443 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Viru Keemia Grupp <[email protected]> Saadetud: 10.09.2021 08:25 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Tauno Hilimon <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Teile on suunamine VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks Registreerimise kuupäev: 09.09.2021 nr VKG.01-09/177-3Teie: Keskkonnaministeeriumi 30.07.2021 e-kiriKeskkonnaministeeriumMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRahandusministeerium Teadmiseks: Riigikantselei TereSaadame Teile manuses Viru Keemia Grupp AS poolt digitaalselt allkirjastatud vastuskirja - VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks.LugupidamisegaKristel Kopelmanbüroojuht334 [email protected] Keemia GruppJärveküla tee 1430328 Kohtla- Järvewww.vkg.ee Tõnis Mölder Teie 30.07.2021 e-kiri keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Meie 09.09.2021 nr VKG.01-09/177-3 [email protected] [email protected] VKG ettepanekud kliimapoliitika kujundamiseks Austatud minister Olete avaliku konsultatsiooni käigus palunud meie sisendit tähtpäevaga 10.09.2021 EL-i liikmesriikide ülese KHG 55% vähendamise (2030 vs 1990. a) eesmärgi täitmiseks Euroopa Komisjoni poolt 14.07.2021 avalikustatud õigusaktide eelnõude paketi- Fit for 55 (FF55)- mõju osas. Nimetatud paketti kuulub muuhulgas heitmekaubandussüsteemi (HKS) muutmise ettepanek, mis lisaks juba kehtiva HKS-i regulatsiooni puudustele muudab järjest töenäolisemaks, et VKG investeeringud, mis on tehtud kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma väärtuse, tekitades sellega VKG-le ettenägematut kahju. Seega on meile vajalik olla informeeritud FF55 paketi läbirääkimiste kulgemisest ja osaleda sisuliselt igal FF55 paketi läbirääkimise etapil. Seda tuleb pidada eriti oluliseks arvestades asjaolu, et KOM näeb 8 kehtiva õigusakti muutmise ja 5 uue õigusakti kehtestamise FF55 paketti kui tervikut, millest ühe osa muutmisel tuleb korrigeerida või kohandada kõik ülejäänuid. Selline kaasamine võib toimuda kas vahetult või Eesti Keemiatööstuse Liidu kaudu vahendatult. Meile teadaolevalt kujundab Vabariigi Valitsus enda esialgse raamseisukoha FF55 paketi osas hiljemalt 2021. aasta novembris. Esitame käesoleva kirjaga enda põhjendused ja ettepanekud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel teadmispõhiselt kujundada FF55 paketi läbirääkimiste raamseisukohta. VKG ettepanekute detailsemad selgitused on esitatud kirja lisas. Kokkuvõtlikult on VKG põhiseisukohad ja ettepanekud järgmised: - EL-l ja Eesti riigil on õigus võtta meetmeid keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Samas peab selline üleminek olema sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalustatud ja tagama, et kavandatavate meetmete negatiivsed mõjud ei ületa eesmärgiks vajalikku taset (eesmärgipärasus ja proportsionaalsus) ning isikud on meetmete ebaproportsionaalsete mõjude eest kaitstud kaitsemehhanismide või kompensatsioonimeetmetega. - Paraku puuduvad käesoleval ajal nii EL kui Eesti tasemel tehtud asjakohased mõjuanalüüsid, mis: o kinnitaksid, et senised regulatsioonid pole piisavad soovitud eesmärkide saavutamiseks (eriti Eesti tasemel) – seega on küsitav, kas eksisteerib üldse vajadus uute regulatsioonide järele; o selgitaksid adekvaatselt välja regulatsioonide karmistamisest põhjustatava sotsiaal- majandusliku mõju nii riigile ja ühiskonnale laiemalt kui kitsamalt regulatsioonidest otseselt negatiivselt mõjutatud isikutele (sh VKG). Viru Keemia Grupp AS Telefon 334 2700 Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 Infotelefon 334 2701 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve Faks 337 5044 www.vkg.ee - Mõjude ebapiisav hindamine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi nagu Eesti põlevkivi sektori konkurentsivõimetuks muutumise aastaks 2030 (ja sellega seonduvad kaudsed negatiivsed tagajärjed). HKS-i eesmärk ei ole aga põlevkivisektori väljasuretamine, vaid üksnes teatud piirini KHG heidete vähendamine (mis Eesti kontekstis on juba saavutatud). - Kuna pole välistatud, et FF55 pakett toob kaasa põhjendamatud tagajärjed HKS osalistele (nt prognoosidele mittevastava ebaproportsionaalselt kõrge LHÜ hinna tõttu), tuleb EL õigusaktides reguleerida kompensatsioonimeetmete rakendamist paketist negatiivselt mõjutatud HKS osalevate isikute suhtes. Kui seda ei tehta EL tasandil, langeb kompensatsioonimeetmete kehtestamise kohustus Eesti riigile. - LHÜ-de ehk nn CO2 kvootide hinnad (edaspidi nimetatud ka kui HKS-i saastetasu) on osutunud etteprognoosimatult kõrgeks ja ületanud kõiki HKS-i regulaatori (EL) sellekohaseid hinnaprognoose. FF55 paketi tulemusel võib vastav prognoosimatus ja hinnakallidus veelgi suureneda, mis võib põhjustada ettevõtjatele ettenägematut (õigusvastast) kahju. Selle ärahoidmiseks teeme ettepaneku asendada senine muutuva määraga HKS-i saastetasu fikseeritud saastetasuga või alternatiivselt kehtestada HKS-i saastetasule hinnalagi, mille ületamisel tuleb riikidel rakendada kompensatsioonimeetmeid. - FF55 paketi tulemusel ei tohi CO2 kulu perioodil 2021-2030 ületada EL poolt 2018. aasta mõjuhinnangus perioodiks 2021-2030 prognoositud CO2 hinnatasemeid. Selle tagamiseks: o VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 CSCF koefitsiendiga 1; o VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 tasuta eraldatavate LHÜ-de arvutamise peamine alus - protsessipõhine koefitsient 0,97; o VKG-le peab säilima perioodil 2021-2030 LHÜ hinnalagi, mida EL progoosis samaks perioodiks 2018. aasta HKS-i muudatuse mõjuhinnangus; o VKG-le peab kohalduma tasuta eraldatavate LHÜ-de süsinikulekke vältimise meede ka peale 2030. aastat. - Täiendavalt teeb VKG ettepaneku välja töötada ja vastu võtta Eesti siseriiklik kliimaseadus, et sõnastada Eesti riigi kliimakaitse eesmärgid, meetmed eesmärgi saavutamiseks ja ka võimalikud tagajärjed, millega saaks huvitatud isikud oma majandustegevuse ümberkorraldamisel arvestada. Juhul kui teil ei ole võimalik FF55 paketi läbirääkimise protsessis meie ettepanekutega arvestada, siis palume teil seda kirjalikult põhjendada. Teie põhjendusi palume selleks, et saaksime vajadusel aegsasti selgitada võimalikud probleemkohad ning esitada lisaselgitusi. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Asmann (allkirjastatud digitaalselt) juhatuse esimees Meelis Eldermann juhatuse aseesimees Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]; [email protected]) Rahandusministeerium ([email protected]) Teadmiseks: Riigikantselei ([email protected]) Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 2/2 Lisa Viru Keemia Grupp AS 09.09.2021. a kirja nr VKG.01-09/177-3 juurde VKG ettepanekud FF55 paketi osas 1. HKS-i kehtiv regulatsioon on puudulik ja vajab efektiivset LHÜ hinnalage. 1.1 Teeme ettepaneku asendada senine HKS-i kõikuva määraga saastetasu ettevõtetele ettenähtavama KeTS-i kohase saastetasuna, võttes vajadusel kasutusele EL-i ühtlustatud miinimummäärad. 1.2 Juhul kui eelmine ettepanek jääb LR-ide seas vajaliku toetuseta, siis teeme ettepaneku kehtestada selle alternatiivina HKS-is LHÜ hinnalagi, mille ületamisel käivituksid leevendusmeetmed. LHÜ hinnalae trajektoorina tuleb käsitleda 2018. aasta HKS-i viimase muudatuse mõjuhinnangus ettenähtud hinnatasemeid aastateks 2025 ja 2030. HKS-i süsteemis kujuneva hinnaga LHÜ ostmise kohustuse täitmist nõutakse vastavalt CO2 keskkonda viimise tegelikule kogusele. LHÜ-de lunastamise kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatakse karistust, mille tulu laekub riigieelarvesse. Juhime tähelepanu, et alanud HKS-i 2021-2030 kauplemisperioodi kehtiv reeglistik, mille alusel kujuneb LHÜ hind, kinnitati alles 2018. aastal. Samas on LHÜ hind tänaseks juba ületanud 2018. aasta regulatsioonide väljatöötamise hetkel 2040. aastaks kehtiva regulatsiooni mõjul prognoositud LHÜ hinna 52 eurot LHÜ, olles tasemel 60 eurot LHÜ. Seega ei kontrolli HKS-i regulaatorid juba kehtiva õiguse tingimustes LHÜ hinnalage, mille mõjul on LHÜ hind 100% kõrgem kavandatud lähtetasemest ning toonud sellega kaasneva mõju 20 aastat prognoositust ette. Kontrollimatu LHÜ hind ei võimalda muu hulgas tagada, et valitud regulatiivne meede (LHÜ ostmise kohustus) on proportsionaalne vastavalt eesmärgile vähendada ühenduse KHG-d kulutõhusalt aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55%. HKS on meetmena võetud kasutusele selleks, et HKS-i süsteemi käitised vähendaksid kulutõhusalt KHG emmissioone. Kulutõhususe kriteerimiumi täitmine ei ole usutav olukorras, kus HKS-i regulaator on kas i) teadlikult alahinnanud tema poolt kehtestatud regulatiivsete meetmete mõju või ii) mõju hindamisel eksinud ning ei ole sätestanud piisavaid kontrollimehhanisme (nt efektiivne hinnalagi). HKS-i kuuluvad käitised vajavad kaitset riikliku rahalise kohustuse (HKS-i saastetasu) suuruse määramatuse eest. EL ja Eesti õigusaktides sätestatud rahalisel kohustusel osta LHÜ-sid on VKG majandustulemustele oluline negatiivne mõju. LHÜ efektiivse hinnalae puudumine ja sellest tulenev määramatus muudab järjest tõenäolisemaks, et VKG investeeringud, mis on tehtud kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma väärtuse. See tekitaks VKG-le kahju, mille tekkimist pole VKG-l võimalik ise ära hoida. Seejuures on kõik vastavad investeeringud tehtud rohelise kokkuleppe eelsel perioodil lähtudes investeerimisotsuse tegemise hetkel kehtinud EL ja riiklikest õigusaktidest ja arengukavadest, millest ükski ei prognoosinud HKS-i saastetasu kulu niivõrd rabavat muutust. Seetõttu teeb VKG Eesti riigile ettepaneku asendada senine muutuva määraga HKS-i saastetasu fikseeritud saastetasuga või alternatiivselt kehtestada HKS-i saastetasule hinnalagi, mille ületamisel tuleb riikidel rakendada kompensatsioonimeetmeid. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 1/6 HKS-is on CO2 tonni saastetasu määr süsteemi parameetritest tingituna ajas tõusev ja suurtes piirides kõikuv. Seega kujuneb HKS-i kohustuslastele CO2 saastetasu kulu keskkonnakompleksloa piires lubatud CO2 välisõhku paiskamise tegeliku koguse ja saasteatasu muutuva ühikmäära korrutisest. Saastetasu ühikmäära efektiivse lae puudumiest tingitult jääb saastetasu kulu ettenähtamatuks. Peame õigusselguse põhimõtte järgimiseks vajalikuks muuta CO2 saastetasu hind ettenähtavaks. Muu hulgas on selline õiguslik selgus vajalik selleks, et tagada ettevõtjatele ettenähtavus CO2 kulust olukorras, kus tegevus on keskkonnakaitseloaga lubatud. HKS-i kõikuva määraga saastetasu kulutõhusam, subsidiaarsem ja proportsionaalsem alternatiiv on võimalik viia ellu fikseeritud määraga CO2 saastetasu instrumendina. Vajadusel on EL-is ühtlustatud lähenemiseks võimalik selleks sätestada CO2 saastetasu ühtlustatud miinimummäärad, mida LR-idel on võimalik vastavalt riiklike kliimaeesmärkide täitmise vajadusele siseriiklikus õiguses EL õigusega kooskõlaliselt tõsta. Juhime tähelepanu, et VKG tegevus on riiklike pikaajaliste kehtivate arengukavade (PAK, ENMAK, KPP, REKK) ja keskkonnanõuetega kooskõlas. Niisamuti pole HKS õigusaktide eesmärgiks nõuetele vastavate ettevõtete väljasuretamine, vaid üksnes EL tasandil heidete vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesti on selle eesmärgi saavutamisel olnud eesrindlik. Eesti on seadnud KPP-ga aastateks 2030 ja 2050 EL-ist ambitsioonikamad eesmärgid tasemel 70% ja 80%. Seejuures on Eesti 2020. aastal juba täinud 2030. aastaks seatud siseriikliku eesmärgi ning oluliselt ületanud EL-i eesmärke. Seda nii sektoriteüleselt kui ka HKS-is. VKG on Eesti SKP-sse ja sotsiaalsesse stabiilsusse pikajaline panustaja. Tuleb arvestada seosega, et juhul kui regulaator ei suuda tagada HKS-i efektiivset LHÜ hinnalage või muul moel hoida LHÜ kulu madalal, siis on selline tegevusetus vastuolus VKG tegevust toetavate õigusaktide, haldusaktide, arengukavadega ja nendes VKG-le antud investeeringute tegemist ja tootmise pikaajaliselt jätkamist toetava signaaliga. Kui selle tulemusel tekib VKG-le kahju, siis tuleb vastava kahju ärahoidmist või kompenseerimist adresseerida EL tasemel või kui EL tasemel seda ei tehta, siis langeb vastav kohustus Eesti riigile Eesti põhiseaduse kohaselt. 2. Puudub põhjendatud vajadus kehtestada EL-i ambitsioonikama kliimaeesmärgi täitmiseks perioodis 2021-2030 täiendavaid HKS-i meetmeid. Küll tõuseks sellega muu hulgas süsinikulekke ohuga ettevõtete (sh VKG) kulu. 2.1 Teeme ettepaneku nõuda Euroopa Komisjonilt kehtiva HKS-i regulatsiooni meetmete 61% eesmärgi täitmise piisavuse hindamiseks ajakohastatud LHÜ hinnaga mõjuaanalüüsi. 2.2 Teeme ettepaneku nõuda Euroopa Komisjonilt peale ajakohastatud mõjuanalüüsi läbiviimist FF55 paketi meetmete kohandamist ja vajadusel uuesti esitamist. 2020. aasta lõpus lepiti kokku EL-i uues 2030. aasta kliimaeesmärgis vähendada ühenduse KHG-d 55% (2030 vs 1990). Tegemist oli poliitilise kokkuleppega, mis ei tuginenud põhjalikule mõjuhinnangule. Eesmärgi täitmiseks on Euroopa Komisjon pidanud vajalikuks FF55 paketi eelnõude jõustamist. Selle osana on esitatud HKS-i muutev eelnõu. Eelnõus tehakse ettepanek tõsta HKS-i eesmärki 42% võrra tasemeni 61% (2030 vs 2005. a). Kordame 1. punktis toodut, et HKS-i regulaator on juba kehtiva HKS-i 2021-2030 kauplemisperioodi regulatsioonide mõju LHÜ-de hinnale arvutuslikult rohkem kui 2 korda alahinnanud. Sarnaselt on FF55 mõjuhinnangus REF (kehtiva regulatsiooni) stsenaariumis nähtud ette aastateks 2025 ja 2030 tänasest LHÜ hinnast rohkem kui kaks korda madalamaid hinnatasemeid, vastavalt 27 ja 30 eurot LHÜ. FF55 mõjuhinnangus nähakse vastavateks aastateks paketi meetmete jõustamisel maksimaalselt hindasid 35 ja 52 eurot LHÜ. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 2/6 Seega on mõju, mida HKS-i regulaator LHÜ hinda kujundava nõudmise ja pakkumise juhtimisega proovinud FF55 HKS-i muutmise eelnõuga saavutada kehtiva HKS-i regulatsiooniga juba saavutatud ja isegi ületatud. HKS-i muutmise vajadus saab olla põhjendatud vaid mõjuanalüüsile toetudes, mis võtab arvesse reaalset olukorda ja tegelikku mõju. Olukorras kus HKS-i regulaatorile on teada mõjuanalüüsi kriitilised puudused, ei ole õiguspärane sellisele mõjuanalüüsile toetuda olulise majandusliku mõjuga järelduste tegemisel. Seetõttu peaks Eesti riik tegema ettepaneku täiendavate analüüside tegemiseks või alternatiivselt tagama, et vähemalt Eestis vastavate uute regulatsioonide rakendamisega kaasnevad mõjud on eelnevalt nõuetekohaselt väljaselgitatud ja proportsionaalsed kavandatava eesmärgi suhtes. Vastupidisel juhul pole vastavate meetmete rakendamine põhiseadusega kooskõlas. 3. Vabariigi Valitsus ei ole hinnanud F55 paketi osana HKS-i muutmise eelnõu sotsiaalmajanduslikku mõju Eestis. Negatiivse stsenaariumina võib FF55 mõjul põlevkiviõli tootmine muutuda konkurentsivõimetuks juba aastaks 2030, mille tulemusena jääb loomata ca 4,5 miljardit eurot rahvuslikku rikkust ning ei ole võimalik tagada Ida-Virumaa õiglast üleminekut. 2021. aasta juunis valmis Riigikantselei hangitud uuring „Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“ (uuring). Juhtisime tellija tähelepanu korduvalt asjaolule, et uuringu lähteüleande vigade tõttu ei võimalda uuring täita selle peaeesmärki – hinnata ambitsioonikuse tõstmise sotsiaalmajanduslikku mõju. Sotsiaalmajanduslik mõju avaldub läbi ettevõtete. Selleks, et uuringu tellijal tekiks arusaam kliimapoliitika mõjust ettevõtjatele, peab suutma arvutada millist lisanduvat kliimapoliitika kulu on ettevõtjad võimelised kandma ning millisest piirväärtusest alates kaasneb ettevõttete tegevuse järsem muutus (käitiste sulgemine või tootmise lõpetamine) ja sellega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju. Uuringu lähteülesanne sellist ülesannet ei sea ja sellele sobivat metoodikat ei võimalda. Lisaks ei võimalda töö metoodika võtta arvesse ühte peamist sotsiaalmajanduslikku mõjurit – HKS-ist tuleneva LHÜ kulu edasikandmine tarbijale – peamiselt elektrihinna tõusuna. Eesti hinnapiirkonnas on elektrihind tarbijale rekordkõrge suurel määral LHÜ kulu tõusu edasikandumisest. Kõrge elektrihnna mõjutamise vahendid on riigil piiratud. Üks neist on LHÜ kulu. Juhime jätkuvalt tähelepanu asjaolule, et uuringu metoodika ja stsenaariumid anti uuringu teostajale ette tellija poolt ettevõtjaid kaasamata, puudulikult, ning enne FF55 paketi avalikustamist. Aastateks 2025 ja 2030 on arvutusmudelisse valitud LHÜ hinnad 22,5 eurot ja 27,3 eurot. FF55 paketi mõju ennustavas (mis ei olnud uuringu teostamisel veel avalikustatud) kahes stsenaariumis on 2021. aastal reaalset LHÜ hinda 60 eurot ennustatud aastateks 2027 ja 2030. Seega esineb mudelis olulisi metoodilisi puudusi, mis ei võimalda võtta seda aluseks Eesti HKS-i kohustuslaste kaudu avalduva sotsiaalmajandusliku mõju arvutamiseks ning võrrelda HKS-i kehtiva regulatsiooni ja selle muutmise ettepaneku mõju. Uute rangemate regulatsioonide kehtestamine ilma vastavat vajadust ja regulatsioonide proportsionaalsust kinnitavate mõjuanalüüsideta ei ole põhjendatud. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 3/6 4. Valitsuse raamseisukoht FF55 läbirääkimisteks peab järgima 05.06.2020 fikseeritud roheleppe raamseisukohti. Roheleppe raamsesisukohtades1 on muu hulgas punktides 1.2 ja 1.3 toodud: „...Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu kauplemissüsteemis osalevates süsinikulekkeohuga sektorites, sh Eesti puhul põlevkiviõli ja tsemendi tootmine, jätkuks tasuta süsinikukvootide süsteem seni kokkulepitud tasemel ...“ ja „Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi püstitamine ja saavutamine 2050. aastaks peab olema realistlik ja jälgitav ning liikmesriikide iseärasusi arvestav...“ Lisaks on Valitsuse pressiteates rõhutatud: „Eesti toetab 2050. aasta Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses. Samas Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamisele peab eelnema põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs.“. Seetõttu peaks Eesti riik ka FF55 läbirääkimiste raames jääma eeltoodud seisukohtade juurde ning taotlema uute regulatsioonide kehtestamisel Eesti eripära (sh KHG heidete edukat vähendamist) arvesse võtmist, tasuta kvootide allokeerimise jätkamist ning võimalusel muude põhjendatud erisuste kohaldamist (nt võrreldes riikidega, kelle poolt KHG heidete vähendamise eesmärkide täitmine pole sama edukalt kulgenud). 5. Teeme ettepaneku lisada õigusaktidesse kliimapoliitika mõjul ettevõtetele tekitatud võimaliku majandusliku kahju ennetamise ja arvestamise meetmed, sh võimalikud riigiabi meetmed. Samuti tuleb sätestada täpsem kahju hüvitamise regulatsioon. Nimetatud meetmed võivad osutuda vajalikuks kui LHÜ kulu osutub ettevõtetele kehtivatest regulatsioonidest ettenähtust kõrgemaks. Kuna Eesti riik on loovutanud suurte negatiivsete mõjude vältimiseks vajaliku otsustusõiguse Euroopa Komisjonile, siis on vältimatult vajalik luua õiguslik raamistik, mis sätestab leevendusmeetmed võimaliku kahju ennetamiseks ning kohase ja kiire haldusmenetluse tekkiva kahju hüvitamiseks. Kohustus enim puudutatud valdkondadele ja isikutele ette näha leevendusmeetmed tuleneb PS §-st 13 ja 14. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, millele vastab seadusandja kohustus kehtestada piisav regulatsioon, mis võimaldab kaitsta isikute põhiõigusi. PS §-st 14 tuleneb riigile üldine nõue põhiõiguste tagamiseks vajalikule menetlusele ja korraldusele. PS § 14 laieneb ka teistele PS normidele, millest tuleneb subjektiivne õigus. Seega on PS §-ga 14 hõlmatud ka omandipõhiõigus, millest tuleneb isikule subjektiivne õigus omandi kaitsele ning ettevõtlusvabadus. Juhime tähelepanu, et Eesti on oma varasemate otsuste tulemusena andnud Euroopa komisjonile õiguse teha muudatusi tasuta LHÜ-te eraldamise mehhanismis ja LHÜ hinnakujunduses, mis on otsekohalduv Eesti ettevõtetele. 6. FF55 pakett ei tohi suurendada VKG käitiste käitamise HKS-ist tulenevat kulu võrreldes FF55 paketi esitamise hetkega. FF55 paketi esitamise hetkeks on LHÜ hind tõusnud kõrgemale FF55 paketis eesmärgiks seatud tasemest 52 eurot LHÜ. Sealjuures on Eesti 2020. aastal juba täitnud EL kliimaeesmärgid rohkem kui 15 aastat ennetähtaegselt. Seega eeldused kliimaeesmärkide saavutamiseks on loodud juba täna ning igasugusel täiendaval kulul oleks juba majanduslikult karistav toime. FF55 paketiga tõuseb LHÜ-de ostmise riiklik rahaline kohustus, kohustuse maksimaalse suuruse määramatus. Eelnõuga on tõenäolisem, et VKG investeeringud, mis on tehtud 1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 4/6 kehtivaid regulatsioone ja arengukavasid usaldades, kaotavad oma väärtuse. Seega on eelnõul otsene seos VKG-le tekkiva majandusliku kahjuga. HKS-is määratud riikliku rahalise kohustuse lae määramatusest ja tasuta eraldatavate LHÜ- de mahu ebaselgusest tingitult ei allu LHÜ kulu juhtimine VKG kontrollile, ei ole VKG-le ettenähtav ning selline kulu ei ole majanduslikult efektiivsete alternatiivide puudumisel VKG-le välditav. Riigi poolt VKG-le seatud rahaliste kohustuste (sealhulgas LHÜ ostmise kulu) ettenähtavus on õigusselguse põhimõttest lähtuvalt VKG tootmise juhtimisel (sh investeerimisotsuste tegemisel ja investeeringute tootlusele) kriitilise tähtsusega. Seega lähtume ettepanekute tegemisel suurema kahju vältimise põhimõttest. See tähendab, et FF55 paketi tulemusel ei tohi CO2 kulu perioodil 2021-2030 ületada EL poolt 2018. aasta HKS-i viimase muudatuse mõjuhinnangus samaks perioodiks (2021-2030) ettenähtud CO2 hinnatasemeid. Selle eesmärgi tagamiseks on vaja rakendada järgmisi meetmeid: 6.1 VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 CSCF koefitsiendiga 1. 6.2 VKG käitistele peab säilima perioodil 2021-2030 tasuta eraldatavate LHÜ-de arvutamise peamine alus- potsessipõhine koefitsient 0,97. 6.3 VKG-le peab säilima perioodil 2021-2030 LHÜ hinnalagi, mida EL progoosis samaks perioodiks 2018. aasta HKS-i muudatuse mõjuhinnangus. 6.4 VKG-le peab kohalduma tasuta eraldatavate LHÜ-de süsinikulekke vältimise meede ka peale 2030. aastat. VKG käitised on arvatud süsinikulekke ohuga käitiste hulka. See tähendab, et VKG käitistele eraldatakse enamus tootmistasemele vastavast vajalikust LHÜ kogusest tasuta. FF55 paketiga tehakse ettepanek loobuda tasuta LHÜ-de eraldamisest süsisinikulekke ohuga käitistele asendades senine süsteem süsiniku piirimaksumeetmega (CBAM). Kuigi VKG käitised ei ole CBAM- i pilootvaldkondade hulgas, siis on risk, et meedet laiendatakse tulevikus ka VKG käitistele. Juhime tähelepanu, et VKG on toodangut kolmandatesse riikidesse eksportiv ettevõtte ning senise süsinikulekke vältimise meetme (tasuta LHÜ-de eraldamine) asendamine tooks VKG-le kaasa LHÜ kulu järsu tõusu, mis ei võimalda kaitset süsinikulekke eest. Sellisel juhul lõpetab VKG tootmistegevuse ja toimub süsinikuleke kolmandatesse riikidesse, mis oleks vastuolus HKS õigusaktide eesmärkidega. Seega peaks Eesti riik seisma ka selle eest, et VKG käitistele jätkuks LHÜ-de tasuta eraldamine ka pärast 2030. aastat. 7. Teeme ettepaneku asuda töötama välja kliimavaldkonna raamseadust. Eesti õiguses ei ole sätestatud selgelt, milline on Eesti roll EL-i liikmesriikide ülese kliimaeesmärgi täitmisel (nt mida kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti kontekstis tähendab) ning kuidas, millal, milliste vahenditega eesmärgi täitmiseks on vaja Eesti ühiskonnakorraldust muuta. Eestis esineb kliimavaldkonnas raamregulatsiooni vaakum, mida teema ja sellega kaasnevate mõjude olulisust arvestades ei tohiks esineda.2 Rohepöörde ja kliimareformi (sh FF55 paketi) elluviimine puudutab riigielu olulisi küsimusi ning riivab intensiivselt paljude isikute põhiõigusi, mistõttu on Riigikogul kohustus neid küsimusi reguleerida seadusega (PS § 3). Rohepööret reguleeriv raamseadus (Kliimaseadus) on vajalik, et sõnastada kliimakaitse eesmärgid, meetmed eesmärgi saavutamiseks ja ka võimalikud tagajärjed, millega saaks huvitatud isikud oma majandustegevuse ümberkorraldamisel arvestada. Raamseadus aitaks 2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 2 lg 1 kohaselt tuleb koostada seaduseelnõu, kui vajalik õiguslik regulatsioon puudub või ei ole piisav või ei ole ajakohane. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 5/6 ühtlustada riigi erinevate institutsioonide tegevusi nii lühi- kui ka pikaajaliste eesmärkide saavutamisel ning oleks aluseks erinevate valdkondlike seaduste loomisel. Raamseadus aitaks kaasa erinevate valdkondade äriühingute tegevuste planeerimisel, parandades (välis)investeeringute turvalisust ja suurendades riigi tegevuste ettenähtavust ja läbipaistvust. Näiteks ei saanud investorid rohelise kokkuleppe eelsel perioodil investeerimisotsuste tegemisel ette näha kokkuleppe sisust tulenevaid olulisi mõjusid ja muutusi. Investeerimisotsused on tehtud lähtudes riiklikest arengukavadest ja stabiilses majanduskeskkonnas, mistõttu tuleb varem tehtud investeeringute puhul arvestada õiguskindluse põhimõttega, vältides muudatuste negatiivset tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu peaks raamseadus ette nägema rohepöördest enim puudutatud valdkondadele ja isikutele leevendusmeetmed (PS § 14) ning looma rohepöörde läbiviimiseks vajaliku õigusselguse (PS § 13) ning aitama välistada riigi omavoli rohepöörde läbiviimisel (PS § 13). PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, millele vastab seadusandja kohustus kehtestada piisav regulatsioon, mis võimaldab kaitsta isikute põhiõigusi. PS §-st 14 tuleneb riigile üldine nõue põhiõiguste tagamiseks vajalikule menetlusele ja korraldusele. Kliimaseadus looks vajaliku õigusliku raamistiku, mis: 1) koondaks erinevates poliitikadokumentides ja õigusaktides sisalduvad Eesti riigiülesed ja valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, EL õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega; 2) sätestaks kliimaeesmärkide täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed isikute õiguste ja vabaduste tagamiseks vajalikud normid; 3) ühtlustaks ja defineeriks asjassepuutuvad mõisted; 4) sõnastaks põhiseaduse põhimõtted, mida kliimareformi läbiviimisel järgitakse, näiteks parlamendireservatsioon, põhiõiguste lünkadeta kaitse, õiguskindlus, proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine. Sarnase reguleerimisalaga raamseadused on Euroopas juba võetud vastu Saksamaal3, Hollandis4, Taanis5, Hispaanias6, Norras7, Rootsis8, Soomes9, Prantsusmaal10, Horvaatias, Iirimaal, Austrias, Bulgaarias, ja Maltal. Veel mitmes EL-i liikmesriigis on kliimavaldkonna raamseadus väljatöötamisel. Kliima raamseaduste olemasolu on seega pigem reegel ja Eestil on võimalik oma kliimaseaduse väljatöötamisel edukalt ära kasutada teiste riikide vastavaid parimaid praktikaid. 3 Saksamaa kliimaseadus. 4 Hollandi kliimaseadus. 5 Taani kliimaseadus. 6 Hispaania kliimaseadus. 7 Norra kliimaseadus. 8 Rootsi kliimaseadus. 9 Soome kliimaseadus. 10 Prantsusmaa kliimaseadus. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 6/6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel