„Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul'' lähteülesanne . U uringu eesmärk Uuringu eesmärk on : 1) selgitada välja VKE-de ja suurettevõtete seas sihtrühmad (nt teadus- ja tehnoloogiamahukad sektorid), kus esinevad peamised turutõrked kapitali kaasamisel suuremahuliste projektide puhul (5 ja enam miljonit eurot või ligilähedases mahus) ja 2) saada poliitikasoovitusi, kuidas riik saaks eelnevalt tuvastatud probleeme leevendada läbi finantseerimislahenduste pakkumise ja erainvesteeringute võimendamise kaudu. Uuringu tulemusel valmivad teadmuspõhiselt koostatud soovitused, ettepanekud ja ekspertarvamused , mille põhjal töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja finantsinstrumendid, mille kaudu Eesti ettevõtteid toetada. Taust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 näeb ühe tegevussuunana ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sh kasvatades ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Ühe tegevusena nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades (p 3.1). Samuti tuuakse arengukavas välja teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, kõrgema lisandväärtuse loomist ning tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-)investeeringuid. Antud juhul on käesolev uuring üheks aluseks selgitamaks, mida ja kuidas soodustada/parandada kapitali kättesaadavuse puhul, et toetada eelnevalt nimetatud riiklikke prioriteete. Lisaks on eelnevaga seotud omaniku ootused, mille osas teostatakse asutajaõigusi SA KredExis järgmistel kaalutlustel: Luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks olukordades, kus ei ole tagatud finantsteenuste nõudlusele vastav pakkumine erasektori poolt; Pakkuda ettevõtetele turulähedastel ja mõistlikel tingimustel finants- ja nõustamisteenuseid; Tagada pakutavate teenuste finantsiline jätkusuutlikkus üle majandustsükli. Erandid ja eritingimused sätestatakse kriisiolukorraks, kui erakorraliselt on vajalik toetada kriisist kannatanud sektoreid või ettevõtteid ning elavdada majandust. Lahendamist vajav probleem Kuigi SA KredEx koos tütarettevõtte AS SmartCapiga leevendab täna laenude/käenduste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu mitmeid kapitali kättesaadavusega seotud turutõrkeid (viimati kaardistatud 2018. aastal EY poolt tehtud uuringus „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine“) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) seas, siis tänases olukorras on põhjust turuolukorrale uuesti pilk peale heita, kuna koroonapuhangust tekitatud ebastabiilsus on võimendanud kapitali kättesaadavusega seotud probleeme ning ettevõtete pöördumised riigiasutustesse viitavad sellele, et mitmed rahastust väärivad (kasvu-)ettevõtted sobivat finantseerimislahendust turult ei leia. 2018. aastal EY poolt tehtud uuring tõi välja, et erialaliitude sõnul eksisteerib olukordi, kus kasvufaasis ettevõte vajab enda krediidivõimekuse piiridest oluliselt suuremat laenu, et suuremahulist ekspordivõimalust realiseerida, aga krediidiasutused ei ole neid alati valmis iseseisvalt finantseerima. Suurtehinguid toetava finantsinstrumendi nõudluse suurenemisele täna ja tulevikus on viidanud ka Ida-Virumaa õiglase ülemineku programmi loomise protsess, mille käigus on potentsiaalne huvi meetme järgi tuvastatud sellistes tegevusvaldkondades nagu energeetika, toidutehnoloogia, keemiatööstus jms sektorites. Ainuüksi Ida-Virumaal on tänaseks kaardistatud 15 potentsiaalset suurprojekti, mille kogumaht jääb hinnanguliselt suurusjärku 2 miljardit eurot ja mille käigus planeeritakse luua üle nelja tuhande uue töökoha. Piirangud tänastes riiklikes meetmetes Laenud/käendused : SA KredEx võimaldab täna väljastada VKE - dele laene ja käendusi ainult kuni 5 mln euro ulatuses struktuurivahendite arvelt. VKE-de tehingud, mis ei vasta struktuurivahendite tingimustele, finantseeritakse SA KredEx sihtkapitali arvelt, kust on riski liigse kontsentreerituse vältimiseks võimalik väljastada laene ja käendusi kuni 2 mln euro ulatuses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et SA KredEx pakub finantsinstrumente ettevõtjatele vähese tähtsusega abi (VTA) raames. VTA seab suurettevõtjate toetamisel täiendavaid piiranguid, mistõttu ei ole võimalik suurettevõtetele pakkuda suuremat käendust kui 1,5 mln eurot (pikemaajalisi kuni 0,75 mln eurot). Omakapitaliinvesteeringud : AS SmartCap on seni keskendunud innovaatiliste idusektori tehnoloogiaettevõtete rahastamisele läbi varajase faasi riskikapitalifondide (välistades seega suuremahulise finantseerimise/kasvukapitali traditsioonilistele ettevõtetele) ning vaba raha investeeringute tegemiseks tänase seisuga puudub. Seejuures on oluline märkida, et eespool toodud riiklikud strateegiad ja arengukavad eeldavad oma eesmärkide saavutamiseks mahukaid digi- ja rohepöörde investeeringuid ka traditsioonilise majanduse ettevõtetes ja seeläbi ka nende kasvuambitsiooni rahastami st. Probleemid 1. Eestis on raske leida rahastust 5 mln eurot ja enam suuruses investeeringule. 2. Puudub mehhanism, kus riik saaks tema strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute puhul toetada nende ellu viimist ja vajadusel komm ertspankadega riske jagada . 3. Laen/käendus ei pruugi olla kasvurahastust kaasavatele ettevõtetele piisav lahendus – ettevõtte kapitalistruktuur vajab kasvu finantseerimiseks tugevdamist ja täiendavat omakapitali investeeringut, milleks täna puudub riigil mehhanism, et eraturu fondivalitsejatega koos riske jagada. Kuivõrd suurprojektid /kasvuinvesteeringud on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks igati olulised, siis ka Eesti Pangaliit on välja toonud, et SA KredExiga koostöös tuleks leida meetmed , mis kindlustaks enamate suuremahuliste projektide finantseerimise kohalike turuosaliste poolt. Kirjeldatud investeeringu te toimumist on osaliselt samuti pärssinud COVID-19 kriis , kuivõrd ettevõtjad on investeerimisotsuste tegemisel pigem ettevaatlikud . Samas on Eesti majandusele tervikuna ja samuti ka regionaalsest arengust lähtuvalt iga taoline investeering oluline, mistõttu tuleks kindlustada, et ükski mõistliku riski-tulu suhtega projekt ei jääks puuduva finantseerimise tõttu tegemata. Kõige efektiivsemalt võiks toimida lahendus, kus SA KredEx kaudu oleks võimalik kombineerida kommertspanga finantseerimist KredExi käenduse ga ja vajadusel ka näiteks SmartCapi omakapitaliinvesteeringuga (erafondivalitseja kaudu või ka otse investeeringuna ). U urimis küsimused 1. uurimissuund: Turutõrkeanalüüs. Võimalik metoodika: d okumendianalüüs ja kvantitatii vse ning kvalitatiivse andmeanalüüs i kombineerimine. Millistes sihtrühmades/sektorites/projektides esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel? Mis eesmär kide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisav alt saadaval – ekspordivõimekuse suurendamine, toote- ja teenuse innovatsioon, toote- ja teenuse väärtusahelas üles liikumine, kohaliku ressursi väärindamine, uute toodete ja teenuste turule toomine ja portfelli mitmekesistamine, M&A tehingud vms? Millistes sektorites on põhjendatud riigi sekkumine kapitali turul ja millistes ei ole põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim? Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed kasvufinantseeri ngu ja suuremahuliste rahakaasamiste puhul? Mis puudused (nt tagatise, omafinantseeringu puudumine) iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid? Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu kasvu - ja suurprojekti jääb aastas rahastamata või liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta? uurimissuund: Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavust suuremahuliste projektide puhul. Võimalik metoodika: f ookusgrupi arutelud ettevõtjate, Eesti Pangaliiduga ja Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega . Milline võiks ja peaks olema riigi roll varasemalt tuvastatud turutõrgete lahendamisel , sh eri majandustsüklite s ? Milliste rahastamisvahendite ja sekkumisloogikaga on võimalik lahendada eelnevalt tuvastatud turutõrkeid , kus mitte ei konkureerita rahastajatega , vaid võimendatakse neid? Näited võimalikest tehingutest ja struktuurist erinevate riiklike finantstoodete kombineerimisel. U ute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendava mõju ja lisandväärtuse hindamine potentsiaalsete kasusaajate põhjal. Millised on teiste riikide kogemused kasvuettevõtete fin antseerimisel ja suurtehingute soodustamisel (nt 3-5 riigis, eelistatult Taani ja Soome näitel ning mujal asjakohastes riikides ) ? U uringu eeldatav tulemus Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti ettevõtete rahastusvajadused ja turutõrked kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel. Tulemused annavad ülevaate, milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need on lahenenud. Täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi parandada ning kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Tulemuse rakendamine. U uringu tulemusi kasutatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alusel uute rahastamisvahend ite ehk (i) laenude, (ii) käenduste ja (iii) omakapitaliinvesteeringute rakendamiseks. U uringu läbiviimise metoodika. U uringut teostada sooviv pakkuja kirjeldab pakkum u ses uuringu läbiviimise metoodika t , mis aitab saavutada uuringu eesmärki ning võimaldab leida vastused kõikidele uuringu küsimustele. Uuringu läbiviimise metoodikat hinnatakse ühe kriteeriumina uuringu läbiviija hindamisprotsessis. Tellijal on õigus teha uuringu läbiviimise metoodikale omapoolseid ettepanekuid. Uuringu läbiviimise lõplik metoodika lepitakse tellija ja uuringu läbiviija vahel kokku enne lepingu sõlmimist. U uringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi) Henrik Kutberg Osakond Majandusarengu osakond Uuringu planeeritav läbiviimise aeg 1. september – 3 0 . november 2021. a.
LISA 1 U uringu „Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul'' pakkumuste hindamine. Pakkumuse hindamine Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja nelja hindamiskriteeriumi alusel. Komisjon tunnistab vastavaks kõik pakkumised, mis vastavad lähteülesandes toodud nõuetele. Komisjon hindab kõiki vas tavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkumuse esitanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. H indamiskriteeriumite le ant ud punktid summeeritakse. K omisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Hindamiskriteeriumide alusel antud punktid summeeritakse. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka ks pakkumuse ks hinnalt odavama maksu muse ga pakku mus . Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, selgub edukas pakkumus liisu heitmise teel. Pakkumuse maksumuse hindamine Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse maksumus koos käibemaksu g a) pakkumus. Teised saavad 25 -st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hi nnatava pakkumuse maksumus” × 25 . Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja tabelis 1 toodud hindamiskriteeriumite alusel: T abel 1 Pakkumuse h indamiskriteeriumid e ja väärtuspunktide jaotus : HINDAMISKRITEERIUMID väärtuspunktid 1. Pakkumise vastavus lähteülesandes nõutud tingimustele /uurimisküsimustele 3 0 2. Uurimustöö met o odika 3 0 3. Pakkuja ja pakkuja meeskonna kogemus uuringu valdkonnas 15 4. Pakkumuse maksumus 2 5 KOKKU 100 Pakkumise vastavus nõutud tingimustele: Suurepärane (3 0 punkti) – Pakkumuses esitatud u uringu kirjeldus vastab komisjoni hinnangul täielikult lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile. U uringu kirjeldus vastab peamistele uurimisküsimustele, on loogiline, põhjendatud, eesmärgipärane ja sisaldab informatsiooni ja teavet, et uuringut on võimalik läbi viia tähtaegselt ja kooskõlas lähteülesande g a . Hea (20 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust. P akkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele uurimisküsimustele, kuid pakkumusest ei nähtu kuida s loodavad riiklikud finantsinstrumendid aitavad eraturgu võimendada ja lisandväärtust pakkuda. Pakkumuse kirjeldus on põhjendatud ning eesmärgipärane . Rahuldav (10 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust. P akkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele uurimisküsimustele üldjoontes, ei ole loogiliselt järjestatud, kuid on põhjendatud ja/või eesmärgipärane. Kahtluse all on uuringu tähtajaline valmimine . Mitterahuldav (0 punkti) - Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse tähtaegselt tulemuseni või on selge, et tulemust tähtajaliselt ei saavutata. P akkumuses esitatud uuringu kirjeldus on esitatud üldiselt ja ei vasta peamistele uurimisküsimustele. Pakkumusest nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamist sisuliselt läbi mõelnud. Uurimustöö metoodika : Suurepä rane (3 0 punkti) – P akkumuses esitatud uuringu metoodika on selge, põhjendatud ja tagab täielikult lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamise. Uurimustöö metoodika on teadmusmahukas ja sisaldab märkimisväärsel hulgal innovaatilisi lahendusi. Hea (2 0 punkti) - Pakkumuses esitatud m etoodika sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist puudust. M etoodika ei ole piisavalt selge või sellega kaasneb ebakindlus, et selle metoodika alusel tehtav uuring ei taga lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamis t . Metoodika on teadmusmahukas ja on kasutatud innovaatilisi lahendusi, kuid need ei ole seotud ja ei aita kaasa uuringuküsimuste lahendamisele või nende kasutamine jääb ebaselgeks Rahuldav (10 punkti) – Pakkumuses esitatud m etoodika sisaldab komisjoni hinnangul enam kui kaks mittepõhimõttelist puudust. Me toodika ei ole piisavalt ja ühemõtteliselt lahti kirjutatud ning ei ole eesmärgipärane. Metoodika teadmusmahukus on keskpärane ja on kasutatud üksikuid innovaatilisi lahendusi. Mitterahuldav (0 punkti) – Pakkumuses esitatud metoodika ei taga, et uuringuga soovitud lõpptulemust ja uuringuküsimuste le vastamist. M etoodika ei ole sisuliselt läbi mõelnud ja/ või piisavalt arusaadavalt kirjeldatud . Metoodikal puudub teadusmahukus ja innovaatilisus . Pakk uja ja pakkuja meeskonna kogemus uuringu valdkonnas: Suurepärane (15 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 3-aastane sarnaste uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste n ing kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on vähemalt kaks vanemeksper t i, kellel on kahe peale kokku vähemalt 2 sarnaste uuringu te läbiviimise kogemus , kus on hinnatud/kaardistatud ettevõtete kapitali kättesaadavusega seotud aspekte vms . Hea (10 punkti) - Pakkumu se esitanud pakkujal on vähemalt 2 -aastane sarnaste uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on üks vanemeksper t , kellel on vähemalt 2 sarnaste uuringu te juhtimise ja läbiviimise kogemus , kus on hinnatud/kaardistatud ettevõtete kapitali kättesaadavusega seotud aspekte vms. Rahuldav (5 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 1-aastane sarnaste uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna s puuduvad uurimustöö täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning kogemust ega liikmed. Pakkuja meeskonda ei ole kaasatud vanemeksper te. Mitterahuldav (0) – Pakkumuse esitanud pakkujal puudub varasem sarnaste uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna liikmetel puudub uuringu läbiviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
TÖ ÖVÕTULEPING nr ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 , asukoht Suur-Ameerika 1 , Tallinn 10 12 2, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi t ellija ), ja XXX , registrikood …, asukoht … , mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi t öövõtja ), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka p ooled ja eraldi p ool , sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi l eping ) alljärgnevas: Üldsätted Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi . Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu ese , alus ja tähtaeg Lepingu esemeks on uuringu koostamine (edaspidi töö ) , mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisa s sätestatud tingimustele . T ööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lähteülesandes (vt Lisa 1 ) . Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke tulemusena ning vastavalt väike hanke alus dokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. Töövõtja teostab punktis 2 .1 nimetatud töö ja annab selle elek t rooniliselt tellijale üle hiljemalt 30.11.2021. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord T ellija tasu b töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot . Poolte v olitatud esindajad Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Henrik Kutberg, telefon 625 6426/+372 5533687, e-post
[email protected]. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … , telefon … , e-post … . Lepingu lisad Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. V äikehanke alusdokumendid ; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus . Muud sätted Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: Töövõtja on teadlik, et leping on avalik . Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
CURRICULUM VITAE
Riigihanke nimetus: “Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste
finantstehingute puhul“
Projektijuht/vanemekspert
Perekonnanimi: Toomsalu
Eesnimi: Helli
Sünniaeg: 11.08.1987
Töökogemused
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 10/2017 - jätkuv
Ettevõte / organisatsioon Ernst & Young Baltic AS
Asukoht Tallinn
Amet Vanemkonsultant
Töökirjeldus Avaliku ja erasektori projektide, sh
mõjuanalüüsid, turu-uuringud ja ärimudelite
analüüsid, läbiviimine erinevaid andmekogumise ja
analüüsi tehnikaid kasutades.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 05/2009 – 10/2017
Ettevõte / organisatsioon Maksu- ja Tolliamet, teabeosakond
Asukoht Tallinn
Amet Analüütik
Töökirjeldus Peamiseks vastutusvaldkonnaks oli kvantitatiivne
andmeanalüüs ning erinevate poliitikameetmete
mõjude analüüs.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 09/2013 – 05/2018
Ettevõte / organisatsioon Sisekaitseakadeemia
Asukoht Tallinn
Amet Lektor
Töökirjeldus Loengute andmine maksualase riskihindamise
teemal (osaline tööaeg)
Valitud uuringuprojektide kogemused
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 11/2020 – 01/2021
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Eesti mikro- ja väikeettevõtete finantseerimise
nimetus, lühikirjeldus tingimuste võrdlevanalüüs valitud välisriikidega.
Analüüs keskendus Eesti mikro- ja väikeettevõtete
finantseerimistingimuste võrdlusele Saksamaa,
Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome, Rootsi, Taani
ja Norra mikro- ja väikeettevõtete finantseerimise
tingimustega väljaspool suuremaid linnasid ning
andis hinnangud tingimuste erinevusele.
Analüüsi käigus viidi läbi eskpertintervuusid Eestis
tegutsevate pankade esindajatega,
andmepäringuid välisriikide keskpankadest jm,
teostati võrdlevanalüüs.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Ekspertintevjuude läbiviimine Eestis tegutsevate
pankade esindajatega, kvalitatiivne andmeanalüüs,
uuringuaruande kirjutamine.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 05/2021 – 07/2021
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Lihtsustatud kulumeetodite kasutamine Euroopa
nimetus, lühikirjeldus Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–
2027 rakenduskava rakendamisel.
Uuringu eesmärgiks oli konkreetsete toetatavate
tegevuste rahastamiskõlblike kulude kohta
alusandmete kogumine ja koondamine ning
analüüsi tulemusena lihtsustatud kulumeetodite
rakendamise metoodika väljatöötamine.
Positsioon projektis Projektijuht-ekspert
Täidetud ülesanded Projekti juhtimine, ekspertintervjuude läbiviimine,
soovituste väljatöötamine, uuringuaruande
kirjutamine, kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 09/2020 – 03.2020
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate
nimetus, lühikirjeldus tegurite uuring.
Uuringu eesmärk oli olemasolevate ja
potentsiaalsete eksportööride ning valdkondlike
ekspertide sisendi põhjal selgitada, millised on
välisturgudele sisenemist ja turgudel kasvamist
toetavad ja pidurdavad tegurid. Uuring hõlmas
mahukat küsitlusandmete analüüsi, sh Äriregistri,
EMTA, riigiabi registri andmete sidumist ja
analüüsi.
Positsioon projektis Ekspert-analüütik
Täidetud ülesanded Küsitlustöö ettevalmistamine, andmepäringute
koostamine, küsitlusandmete ning registriandmete
analüüs, fintech fookusgrupi läbiviimine,
uuringuaruande koostamine.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 12/2018 – 05/2019
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Uuring ettevõtete riskikapitali kaasamise ja
nimetus, lühikirjeldus põllumaade pikaajalise rentimise ning müügi ja
tagasiostu tehingute tegemise vajaduste ja
võimaluste väljaselgitamiseks.
Uuringu eesmärk oli kaardistada ja analüüsida
toiduainete ümbertöötlemisega tegelevate ja
primaarsektori ettevõtete riskikapitali kaasamise
vajadused ja võimalused Eestis. Samuti välja
selgitada põllumaade pikaajalise rentimise ning
müügi ja tagasiostu tehingute (nö sale and
leaseback tehingud) vajadused ja võimalused
Eestis.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Ekspertintervjuude läbiviimine, ettevõtete
küsitlusankeedi ettevalmistus ja veebiküsitluse
läbiviimine, andmete analüüs, soovituste ja
ettepanekute väljatöötamine, uuringuaruande
kirjutamine, kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 10/2018 – 02/2019
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Füüsiliste isikute finantskohustuste uuring.
nimetus, lühikirjeldus
Uuringu hõlmas rahvusvaheliste praktikate
analüüsi kuue riigi näitel (Läti, Rootsi, Saksamaa,
Belgia, Iirimaa) ja võrdlevat analüüsi. Uuringu
lähteülesanne oli analüüsida erinevaid
regulatiivseid ja tehnilisi võimalusi
füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetuse
mudeli loomiseks.
Analüüsi eesmärk oli leida Eesti jaoks sobivaim
mudel erinevate võimaluste võrdluse teel, mis
toimiks efektiivselt, looks lisaväärtust nii
riigile, laenusaajatele kui ka ettevõtetele, kellel on
kohustus järgida vastutustundliku laenamise
põhimõtteid ja teostada isikute
krediidivõimelisuse hindamist, ning mis aitaks
kõrvaldada käesoleval ajal esinevad tõrked ja
probleemkohad.
Positsioon projektis Analüütik
Täidetud ülesanded Fookusgruppide ja ekspertintervjuude läbiviimine,
ankeetküsitluse korraldamine ja küsitlusandmete
analüüs, kogutud sisendinfo koondanalüüs,
uuringuaruande koostamine ja ettepanekute
väljatöötamine.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) kuni (kuu/aasta) 09/2017 – 01/2018
Hindamise, uuringu või valdkonna analüüsi Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika
nimetus, lühikirjeldus vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite
eelhindamise uuendamine.
Projekti eesmärk oli viia läbi finantsinstrumentide
eelhindamine, mille käigus tuvastati VKE-de
finantseerimisel esinevad turutõrked ning töötati
välja riigi sekkumisstrateegia
(investeerimisstrateegia) nende adresseerimiseks.
Positsioon projektis Analüütik
Täidetud ülesanded Eesti majanduskeskkonna, KredEx vahendite ning
ettevõtete seas läbiviidud veebiküsitluse tulemuste
analüüs, uuringuaruande kirjutamine.
CURRICULUM VITAE
Riigihanke nimetus: “Kapitali kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste
finantstehingute puhul“
Vanemekspert
Perekonnanimi: Friedenthal
Eesnimi: Keiu
Sünniaeg: 02.12.1984
Töökogemused
Ajaperiood 04/2008 - jätkuv
Ettevõte / organisatsioon Ernst & Young Baltic AS
Asukoht Tallinn
Amet Vanem juhtivkonsultant
Töökirjeldus Avaliku ja erasektori analüüsi- ja nõustamisprojektide juhtimine ja
läbiviimine, sh EL ja riiklike vahendite kasutamisega seotud hindamised,
mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid, sektor- ja turu-uuringud, strateegilise
planeerimise alased nõustamisprojektid, tööprotsesside ja –korralduse
analüüsid.
Ajaperiood 06/2007 – 04/2008
Ettevõte / organisatsioon Riigikogu kantselei
Asukoht Tallinn
Amet Õiguskomisjoni konsultant
Töökirjeldus Komisjoni töö korraldamine, materjalide ettevalmistamine istungiteks,
koosolekute protokollide koostamine
Valitud uuringuprojektide kogemused
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 12/2018- 03/2019
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Maaeluministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Uuring ettevõtete riskikapitali kaasamise ja põllumaade pikaajalise
lühikirjeldus rentimise ning müügi ja tagasiostu tehingute tegemise vajaduste ja
võimaluste väljaselgitamiseks
Positsioon projektis Projektijuht
Täidetud ülesanded Projekti planeerimine, osalemine andmekogumise ettevalmistamisel,
analüüsi juhendamine, raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
Kliendisuhtlus ja ekspertgrupi töö juhtimine.
Ajaperiood 09/2017-01/2018
Hindamise, uuringu või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest
lühikirjeldus kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine.
Projekti eesmärk on viia läbi finantsinstrumentide eelhindamine, mille
käigus tuvastatakse VKE-de finantseerimisel esinevad turutõrked ning
töötatakse välja riigi sekkumisstrateegia (investeerimisstrateegia)
nende adresseerimiseks.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Osalemine andmekogumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel, analüüsis,
raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
1
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 07/2015-11/2015
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Keskkonnaministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest meetme
lühikirjeldus „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ kavandatavate
rahastamisvahendite eelhindamine
Eelhindamise käigus hinnati prioriteetide ja meetmete raames
rakendatavate finantsinstrumentide (nt omakapitaliinvesteering,
garantii ehk tagatis ja laen) asjakohasust ja vajalikkust lähtudes
hetkeolukorrast, sh tuvastatud valdkonna turutõrgetest ja
mitteoptimaalsetest investeerimisolukordadest ning koostati
sihtrühmade vajadustele vastav finantsinstrumentide
investeerimisstrateegia. Töö hõlmas riigiabi analüüsi.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Osalemine andmekogumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel, analüüsis,
raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 01/2014-04/2015
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest
lühikirjeldus kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine
Eelhindamise eesmärgiks oli meetme „Kapitali ja krediidikindlustuse
kättesaadavuse parandamine“ kontekstis VKE-de tegevust takistavate
turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ületamiseks
täiendava eelhindamise läbi viimine ühte-kuuluvuspoliitika määruse
(EL nr 1303/2013) artikkel 37 lg 2 toodud uurimisülesannete C, E, F
ja G lõikes. See keskendus eeskätt rakendamistingimuste analüüsi
läbiviimisele investeerimisstrateegia ettepaneku koostamisele.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Osalemine andmekogumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel, analüüsis,
raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 03/2017 – 07/2017
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit
valdkonna analüüsi nimetus, Eesti metsa- ja puidusektori mõju analüüs
lühikirjeldus
Analüüsi eesmärgiks oli mudeldada metsa- ja puidusektori
makromajanduslik mõju, sh riigituludele, tööhõivele, maksutuludele.
Arvestati nii otsest, kaudset kui kaasnevat mõju. Samuti mudeldati
majandusmõju erinevate raiemahtude puhul
Positsioon projektis Projektijuht
Täidetud ülesanded Projektijuhtimine, andmekogumise ja analüüsi läbiviimine ja
koordineerimine, raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta)
kuni (kuu/aasta)
2
Hindamise, uuringu või Linnahalli arenduse tasuvusanalüüs
valdkonna analüüsi nimetus, Uuringu eesmärgiks oli Tallinna Linnahalli renoveerimiseks ja
lühikirjeldus restruktuureerimiseks vajaliku investeeringu tasuvusanalüüsi
läbiviimine. Tasuvusuuring tugines Euroopa Komisjoni CBA (Cost-
Benefit Analysis) metoodikal. Analüüs koosnes kolmest osast:
1. Finantsanalüüs, mille eesmärgiks oli analüüsida investeeringu
finantsilist tasuvust ja rahastamise puudujääki. See kätkes endas
muuhulgas ka projekti nüüdisväärtuse ning finantsilise
jätkusuutlikkuse analüüsi.
2. Sotsio-majanduslik analüüs, mille eesmärgiks oli analüüsida
projekti sotsio-majanduslikku tasuvust. Selle eesmärgiks oli uurida,
kas projekti sotsiaal-majanduslikud kasud ületavad kulusid ning
milline on projekti sotsio-ökonoomiline nüüdisväärtus.
3. Riskianalüüs, mille eesmärgiks oli kaardistada projekti
potentsiaalselt mõjutavad riskid ning vajalikud maandamismeetmed.
Positsioon projektis Projektijuht
Täidetud ülesanded Projekti juhtimine, kliendisuhtlus, andmeanalüüsi ja analüüsi
juhendamine, aruande kvaliteedikontroll
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 11/2016-03/2017
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, EL rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide
lühikirjeldus täitmisele
Projekti peamisteks eesmärkideks oli välja selgitada, milliste
meetmetega panustati energiasäästu ja taastuvenergia tootmise
kasvu ja kui suur on nende mõju aastatel 2014-2020 ning koostada
ettepanekud rakenduskava meetmete mõju hindamiseks tulevikus.
Positsioon projektis Ekspert/ projektijuht
Täidetud ülesanded Projektijuhtimine, andmekogumise ja analüüsi läbiviimine ja
koordineerimine, raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 07/2015 – 12/2015
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring
lühikirjeldus
Uuringu eesmärgiks on selgitada välja, milline on Eesti eksportööride
konkurentsivõime erinevatel välisturgudel ning milliseid probleeme
eksportimisel kogetakse. Uuring hõlmab veebiküsitlusega info
kogumist Eesti eksportööride sihtrühmalt.
Positsioon projektis Ekspert
Täidetud ülesanded Osalemine andmete kogumisel ja analüüsis.
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 04/2015 – 08/2015
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
valdkonna analüüsi nimetus, Ettevõtluse ja ekspordisuunaliste omategevuste vahehindamine
lühikirjeldus
Analüüsi eesmärgiks oli selgitada välja, milline on olnud EAS-i
programmiliste tegevuste mõju Eesti ettevõtete arengule. Töö
hõlmab veebiküsitluse ja telefoniintervjuudega tagasiside kogumist
EAS-i tegevustes osalenud isikutelt ja ettevõtetelt.
Positsioon projektis Projektijuht ja ekspert
Täidetud ülesanded Projektijuhtimine, andmekogumise ja analüüsi läbiviimine ja
koordineerimine, raporti koostamine ja kvaliteedikontroll.
3
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 02/2014-04/2014
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või EAS
valdkonna analüüsi nimetus, Ettevõtlustoetuste vahehindamise intervjuude läbiviimine
lühikirjeldus
Projekti käigus viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud EAS-ist
perioodil 2007-2013 ettevõtlustoetust saanud ettevõtetega, et
tuvastada toetuse mõju ettevõtte käitumisele ja arengule.
Positsioon projektis Intervjueerija
Täidetud ülesanded Intervjuude läbiviimine
Ajaperiood: alates (kuu/aasta) 11/2012- 07/2013
kuni (kuu/aasta)
Hindamise, uuringu või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
valdkonna analüüsi nimetus, Omakapitali investeeringute kättesaadavuse uuring
lühikirjeldus
Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida Eesti ettevõtete
kapitali investeeringute kättesaadavust ja kaasamise võimalused,
ettevõtete nõudlus kapitali investeeringute kaasamiseks ning sellest
tulenevalt esitada soovitused ja ettepanekud riigile.
Positsioon projektis Projektijuht
Täidetud ülesanded Projektijuhtimine
4
Kapitali kättesaadavuse
turutõrke uuring
kasvurahastuse ja
suuremahuliste
finantstehingute puhul
Pakkumus
19.08.2021
1. Metoodika ja tegevuskava
Antud analüüs hõlmab kahte peamist uurimissuunda. Nendest esimene keskendub turutõrgete
väljaselgitamisele VKE-de ja suurettevõtete kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel. Teine
uurimissuund käsitleb riigi rolli ja võimalusi kapitali kättesaadavuse parandamiseks suuremahuliste
projektide puhul.
Esimese uurimissuuna ehk turutõrgete analüüsi puhul näeme peamise andmekogumise meetodina
intervjuusid ja ettevõtjate veebiküsitlust, mida täiendame dokumendianalüüsiga (varasemad uuringud,
strateegiadokumendid). Teist uurimisküsimust käsitleme kvalitatiivselt, st peamiselt intervjuude ja
fookusgruppide kaudu. Uuringu käigus kogutakse primaarinformatsiooni nii otse ettevõtjatelt,
erialaliitudelt, eraturu kapitali pakkujatelt kui ka riigi finantsinstrumentide rakendajatelt (KredEx SA,
MKM, SmartCap).
Lähteülesanne toob ühe uurimisülesandena välja ka teiste riikide kogemuse analüüsi kasvuettevõtete
finantseerimisel ja suurtehingute soodustamisel. Teeme oma pakkumisega ettepaneku teiste riikide
analüüs antud tööst välja jätta (st seda ei ole arvestatud hinnapakkumise hulka) kahel põhjusel. Esiteks,
kuna teiste riikide kogemust finantsinstrumentidega analüüsitakse Rahandusministeeriumi poolt
tellitavas uue perioodi rahastamisvahendi eelhindamise projektis, seega oleks tegemist dubleeriva
analüüsiga. Teiseks, me ei näe võimalust etteantud eelarve piires seda analüüsi teostada.
Antud töö läbiviimise puhul tuleb ka laiemalt arvestada, et samal ajal viiakse läbi uue perioodi
rahastamisvahendi eelhindamise projekti, mis hõlmab samuti MKM-i finantsinstrumente. Seega on oht
tegevuste dubleerimisele. Seega tuleb antud töös kriitiliselt hinnata seda, mis on tingimata vaja antud
tööga koguda ning milline info laekub juba eelhindamise projektist. Kuivõrd eelhindamise projektis viiakse
läbi ettevõtjate veebiküsitlus laiapõhjalise valimiga, siis teise samateemalise laiapõhjalise küsitluse
läbiviimine paarikuuse vahega koormaks liigseks ettevõtjaks ja poleks ka ressursisäästlik. Seega üritame
antud töös keskenduda rohkem kvalitatiivse info kogumisele ning võimalusel viia läbi veebiküsitlus nö
suunatud ehk sihipärase valimiga, mille koostamisel eeldame koostööd Tellijaga.
Uurimisküsimustele vastamiseks kasutatud metoodika uurimisküsimuste lõikes on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Uurimisteemadele vastamise metoodika
Dokumendi- Veebi- Fookus-
Intervjuud
analüüs küsitlus grupid
Uurimissuund 1
1) Millistes sihtrühmades/sektorites/projektides
esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja x x x
suuremahuliste projektide finantseerimisel?
2) Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel
x x x
kasvuraha ebapiisavalt saadaval?
3) Millistes sektorites on põhjendatud riigi sekkumine
kapitaliturul ja millistes ei ole põhjendatud, et x x x
majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim?
4) Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed
kasvufinantseeringu ja suuremahuliste rahakaasamiste x x x
puhul?
1
5) Mis puudused (nt tagatise, omafinantseeringu
puudumine) iseloomustavad pankade poolt pooleli x x x
jäetud suurtehinguid?
6) Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu kasvu- ja
suurprojekti jääb aastas rahastamata või liigub Eestist x x
väljapoole ilma riigi sekkumiseta?
Uurimissuund 2
1) Milline võiks ja peaks olema riigi roll varasemalt
tuvastatud turutõrgete lahendamisel, sh eri x x
majandustsüklites?
2) Milliste rahastamisvahendite ja sekkumisloogikaga
on võimalik lahendada eelnevalt tuvastatud
x x
turutõrkeid, kus mitte ei konkureerita rahastajatega,
vaid võimendatakse neid?
3) Näited võimalikest tehingutest ja struktuurist
x x
erinevate riiklike finantstoodete kombineerimisel.
4) Uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise
võimendava mõju ja lisandväärtuse hindamine x x x x
potentsiaalsete kasusaajate põhjal.
5) Millised on teiste riikide kogemused
kasvuettevõtete finantseerimisel ja suurtehingute N/A - ei uurita antud töös
soodustamisel?
Allikas: EY
Uuringu käigus tehakse tihedat koostööd Tellijaga, et ühelt poolt tuvastada juba varasemalt teadaolevad
projektid/ettevõtted, kellel uuritav turutõrge esineb. Teiselt poolt on koostöö Tellijaga oluline
uuringutulemuste valideerimiseks, eriti teise uurimisküsimuse osas.
Uuring viiakse läbi vahemikus september kuni november 2021. Uuringu tegevuskava sisaldab uuringu
ettevalmistust (sh dokumendianalüüs), intervjuude, veebiküsitluse ja fookusgruppide läbiviimist ning
kogutud sisendi analüüsi ja ettepanekute väljatöötamist (joonis 1). Uuringu tulemusel valmib kirjalik
raport peamiste uuringutulemustega.
Analüüs;
Aruande
Planeerimine Intervjuud Veebiküsitlus Fookusgrupid ettepanekute
väljatöötamine koostamine
Joonis 1. Uuringu tegevuskava
Uuringu planeerimine
Uuringu planeerimise faasis viiakse Tellijaga läbi avakohtumine, mille eesmärgiks on koguda uuringu
taustainfot, täpsustada Tellija ootuseid tulemustele, arutada metoodilisi küsimusi ning projekti tegevus-
ja ajakava. Kohtumisel lepitakse kokku projekti kontaktisikud Tellija ja uuringu läbiviija poolt.
Avakohtumise arutatakse ka intervjueeritavate ja veebiküsitluse valimi moodustamise põhimõtteid ning
vajadust sissejuhatava(te) intervjuude järele, et veelgi täpsustada uuringu tausta ja oodatavaid tulemusi.
Läbi projekti viiakse Tellijaga läbi töökohtumisi, mille käigus antakse ülevaade tehtud ja eesootavatest
tegevustest, tekkinud küsimustest, vajadusel kõrvalekalletest tegevus- ja ajakavast ning sellisel juhul
lahendusettepanekutest. Töökohumised toimuvad regulaarselt või vastavalt vajadusele (lepitakse kokku
avakohtumise käigus), projekti indikatiivsesse ajakavasse (ptk 2) on lisatud esialgsed töökohtumiste
2
võimalikud ajad.
Uuringu planeerimise faasis viiakse läbi dokumendianalüüs, mis hõlmab endas ka varasemate
teemakohaste uuringute ja taustamaterjalidega tutvumist. Ka EY on varasemalt läbi viinud mitmeid
turutõrgete ja kapitali kaasamisega seonduvaid uuringuid (sh rahastamisvahendite eelhindamisi), millest
käesoleva uuringu planeerimisel ja sisendi kogumisel kasu võib olla. Dokumendianalüüs täiendab
veebiküsitlust ja intervjuusid sellega, et aitab tuvastada juba olemasolevat informatsiooni ning vältida
dubleeriva informatsiooni kogumist. Dokumendianalüüsi käigus kogutakse varasematest uuringutest
sisendit turutõrgete kohta ehk kus esinevad (on varasemalt esinenud) turutõrked ettevõtete kasvu- ja
suuremahuliste projektide finantseerimisel ning milleks kasvuraha kasutataks, samuti ettevõtete
takistuste kohta suuremahulise rahakaasamise puhul jm. Samuti annavad uuringule taustainfot erinevad
riigi strateegiadokumendid.
Ekspertintervjuud
Intervjuud on sisendiks nii turutõrgete väljaselgitamiseks VKE-de ja suurettevõtete kasvu- ja
suuremahuliste projektide finantseerimisel kui ka riigi rolli ja võimaluste väljaselgitamisel kapitali
kättesaadavuse soodustamiseks suuremahuliste projektide puhul. Intervjuudega saadakse sisendit nii
nõudluse (ettevõtete esindusorganisatsioonid) kui pakkumise poolelt (kapitali pakkujad). Intervjuud
viiakse läbi poolstruktureeritud meetodil, mis võimaldab intervjueeritaval väljendada otseselt intervjuu
küsimustiku väliste teemade osas oma arvamusi ja seisukohti. Intervjueeritavate nimekiri täpsustatakse
Tellijaga ning see võib projekti käigus täieneda. Projekti käigus viiakse läbi kuni 15 intervjuud. Esialgne
intervjueeritavate nimekiri sisaldab:
► Rahastamisvahendite rakendajad ja riigipoolsed kapitali pakkujad (nt MKM, KredEx SA, SmartCap
AS)
► Esindusorganisatsioonid (ettevõtete esindusorganisatsioonid, Eesti Pangaliit, Finance Estonia,
Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsatsioon- EstVCA)
► Kapitali pakkujad eraturult (nt krediidiasutuste esindajad jt kapitali pakkujad, olenevalt
esindusorganisatsioonidelt saadud sisendist otsustatakse, kellega veel eraldi rääkida)
Veebiküsitlus
Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole antud lähteülesande kontekstis mõistlik laiaulatusliku valimiga
ettevõtete küsitluse läbiviimine, kuna selline küsitlusuuring toimub rahastamisvahendite eelhindamise
käigus paar kuud hiljem. Siiski peame oluliseks antud töö raames ettevõtjatelt primaarinfo kogumist ning
kuna potentsiaalsete ettevõtete hulk siin on suurem, kui oleks võimalik intervjuudega katta, siis oleme
planeerinud n-ö suunatud ehk sihipärase valimiga küsitluse. See tähendab, et tuvastame kõigepealt
suurprojektide potentsiaalse nimekirja Tellija kaasabil ning intervjuude käigus ka erialaliitude kaasabil.
See tähendab, et koostame käsitsi antud uuringu tarbeks valimi. Kuivõrd sellise meetodiga ei saa
tulemusi üldistada kõikidele ettevõtetele, siis ei saa selle põhjal teha uurimisküsimuste osas ka üldistatud
järeldusi.
Sellise meetodiga ei saaks me kõikidele ettevõtetele üldistatavaid tulemusi, kuid saame vältida
dubleerivat infokogumist (eelhindamise küsitlus) ning keskendume antud töö vaates rohkem potentsiaali
omavatele ettevõtetele.
Pärast sihtgrupi ja küsitlusankeedi sisulist kooskõlastamist Tellijaga, sisestatakse ankeet selleks
vastavasse küsitluskeskkonda. Sellele järgneb ankeetide testimine projekti meeskonna poolt ning
vajadusel paranduste sisseviimine. Ankeedi testimisel tehakse läbi kõik vastamise versioonid,
3
kontrollitakse suunamisi, filterküsimuste korrektsust jms. Enne küsitluse avamist on soovi korral ka
Tellijal võimalik selle veebiversiooni testida ja omapoolseid kommentaare parandusteks esitada.
Küsitlemisperioodi jooksul monitooritakse regulaarselt küsitlusele vastamist ning vastavalt vajadusele
saadetakse teatud aja jooksul meeldetuletusi (maksimaalselt kaks meeldetuletust). Veebiküsitlusega
kogutud informatsiooni valideeritakse ettevõtete fookusgruppides, kus on võimalik teemakäsitlusega ka
rohkem süvitsi minna.
Fookusgrupid
Fookusgrupid on sisendiks riigi rolli ja võimaluste väljaselgitamiseks kapitali kättesaadavuse
soodustamiseks suuremahuliste projektide puhul. Fookusgrupid viiakse läbi ettevõtete esindajate hulgas
(sisend fookusgrupi kutse saajatest saadakse veebiküsitlusest (kui ettevõte on ankeedis andnud
nõusoleku ning jaganud kontakti fookusgrupi kutse saamiseks), aga ka võimalusel intervjuudest
erialaliitudega ja aruteludest Tellijaga. Ettevõtete esindajatega viiakse läbi kuni kaks fookusgruppi.
Fookusgrupid võimaldavad lauale tuua erinevaid seisukohti, nende üle diskuteerida ning jõuda selle
kaudu küsimuste süvakäsitluseni. Lisaks võimaldavad fookusgrupi intervjuud võrreldes
individuaalintervjuudega katta suuremal hulgal osalejaid ja arvamusi. Kõik fookusgrupi intervjuud viiakse
läbi grupiarutelu meetodil (suure tõenäosusega veebi teel). Intervjuul osaleb 8-10 isikut, mis on nn
efektiivse grupi suurus, st esindatud on piisav hulk arvamusi, samas on igal osalejad võimalik oma
arvamust avaldada.
Analüüs ja ettepanekute väljatöötamine
Uuringus kogutakse infot ja andmeid erinevaid meetodeid kasutades: dokumendianalüüs,
ekspertintervjuud, veebiküsitlus ning fookusgrupid. Kogutud andmete koondanalüüsi käigus võetakse
arvesse kogu teadolev informatsioon, mida trianguleeritakse, st analüüsitakse kõigi meetodite käigus
kogutud info ja senised tulemused, sünteesitakse koondtulemused ja -järeldused. Andmekogumise käigus
kogutud kvalitatiivne ja kvantitatiivne info on sisendiks uurimisküsimustele vastamiseks ja
poliitikasoovituste väljatöötamiseks.
Kogutud info ja andmed on sisendiks mh uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendava
mõju ja lisandväärtuse hindamisele potentsiaalsete kasusaajate põhjal (turutõrke olemasolu eeldusel ja
sellest tulenevalt uue rahastamisvahendi soovitamisel). Uute rahastamisvahendite rakendamise
tulemuslikkuse olulisteks näitajateks ongi potentsiaalsete kasusaajate arv, ringlusefekt, mis näitab riigi
vahendite ringluse tulemusel lõppkasusaajateni jõudvate finantseerimismahtude suurust, ning
võimendus, mis võtab veel arvesse erasektorilt kaasatavate rahaliste vahendite panust. Ringlusefekt
tuleneb asjaolust, et rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendeid saab kasutada edasiste
finantseeringute tarbeks. Seega jõuab lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui on
rahastamisvahendite jaoks planeeritud eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid
uuesti käiku lasta ning teisalt võib summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra (juhul kui
intressitulu ületab kahjusid ja rakendamise halduskoormust). See tagab vahendi rakendamise
jätkusuutlikkuse ka ilma regulaarsete lisavahendite eraldamiseta, mis on vajalik näiteks toetuste
väljastamisel. Lisaks võtab ringlusefekt arvesse ka teiste rahastamisallikate (nt krediidiasutuste) panust.
Nii jõuab ettevõteteni rahastamisvahendi ühe euro kohta rohkem kapitali.
Uuringu käigus hinnatakse väljapakutud uue riikliku rahastamisvahendi rakendamise võimendavat mõju
(summaarse finantseeringute mahu (koos erasektori panusega) suhe prognoositavasse sihtturu
eelarvevajadusse) ja lisandväärtust (rahastamisvahendi rakendamise tulemusel genereeritavaid
täiendavaid rahalisi vahendeid) vastavalt kogutud sisendile dokumendianalüüsist, intervjuudest,
4
veebiküsitlusest ja fookusgruppidest. Kuna antud uuringu tähtaeg ja maht on piiratud, st uuring on
kaasusepõhisem nt eelhindamise uuringust, siis tuleb seda ka mõju hindamisel arvestada. See võib
tähendada, et saadud sisend ei pruugi olla absoluutne ja kõikehõlmav ning arvutuskäigus võib olla vajalik
möönduste tegemine ja hinnangupõhine lähenemine (Tellijaga kooskõlastatult).
Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele on uuringu tulemusena välja selgitatud Eesti ettevõtete
rahastusvajadused ja turutõrked kasvu- ja suuremahuliste projektide finantseerimisel. Tulemused
annavad ülevaate, milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need
on lahenenud. Lisaks täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste
instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi parandada ning
kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust.
5
2. Indikatiivne ajakava
Projekti indikatiivne ajakava on alljärgnev ning tehtud eeldusel, et tegevustega on võimalik alustada
septembri esimesel nädalal. Juhul, kui lepingu sõlmimine jääb hilisemasse aega, siis lükkuvad edasi ka
järgnevad tegevused. Projekti ajakava vaadatakse üle töö planeerimise etapis, sh arutatakse läbi Tellijaga
ja vajadusel muudetakse/ täpsustatakse.
Sept Okt Nov
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Avakohtumine
Planeerimine ja dokumendianalüüs
Ekspertintervjuud (kuni 15 tk)
Veebiküsitluse ankeedi ja valimi loomine
Veebiküsitluse läbiviimine
Fookusgrupid (kuni 2 tk)
Analüüs ja aruande mustand
Kommenteerimine
Lõpparuande esitamine
Töökohtumised
6
3. Meeskond
Meie meeskonna põhieksperdid on Keiu Friedenthal ja Helli Toomsalu, kelle tutvustus on toodud siin ning
CV-d esitatud eraldi failina. Lisaks põhiekspertidele kaasame meeskonda nooremspetsialiste, kes
toetavad põhieksperte erinevates analüüsiosades, sh tehnilisemat ja administratiivsemat laadi
tegevused. Nooremspetsialistide nimed esitatakse Tellijale soovi korral töö planeerimise etapis.
3.1 Helli Toomsalu – projektijuht-vanemekspert
Helli töötab EY Tallinna kontoris nõustamisteenuste vanemkonsultandina alates
2017. aastast. Varasemast on Hellil 8-aastane töökogemus Maksu- ja Tolliameti
Teabeosakonnast, kus ta töötas peaspetsialistina ning tegeles peamiselt
andmeanalüüsiga (sh riskianalüüs ja mõjude hindamine, finantsanalüüs), ning
Sisekaitseakadeemiast maksualaste riskide hindamise lektorina. Helli on osalenud
mitmetes majandus- ja sotsiaalvaldkonna projektides ning ta valdab hästi erinevaid
andmekogumise ja –analüüsi tehnikaid, sh on ta erinevate projektide käigus viinud
läbi nii küsitlusuuringuid kui individuaal- ja fookusgrupi intervjuusid ning töötubasid.
Helli on osalenud EY poolt läbi viidud antud hankega seotud uuringute läbiviimisel: nt MES-i uuring
ettevõtete riskikapitali kaasamise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks (2019), laenutingimuste
analüüs (Kredex, 2021), aga ka eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuring (MKM,
EAS, VäM, 2020), füüsiliste isikute finantskohustuste uuring (RAM, 2019), samuti on ta osalenud perioodi
2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise
uuendamisel (2018).
Hellil on magistrikraad avaliku sektori majanduse erialal ning pooleli on doktoritöö Tallinna
Tehnikaülikoolis ärikorralduse erialal, spetsialiseerudes turuväliste väärtuste ökonoomikale. Hellil on 3-
aastane projektijuhtimise kogemus ning rahvusvahelistes projektides töötamise kogemus.
3.2 Keiu Friedenthal – vanemekspert
Keiu töötab EY Tallinna kontoris konsultatsioonide meeskonnas vanem-
juhtivkonsultandina. Tal on rohkem kui 10-aastane kogemus majandus- ja
poliitikaanalüüside, EL ja riiklike vahendite hindamiste ja muude uuringute
läbiviimisel. Muuhulgas on ta osalenud erinevates uuringutes, mis on käsitlenud
ettevõtete kapitali kättesaadavust. Keiu on osalenud eksperdina EY poolt läbiviidud
perioodi 2014-2020 rahastamisvahendite eelhindamise projektides, mis käsitlesid
ressursitõhususe ning kapitali ja krediidikindlustuse meetmeid.
Tal on ka pikaajaline kogemus muude antud hankega seotud analüüsiprojektide elluviimisel, nt MES-i
uuring ettevõtete riskikapitali kaasamise vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks (2019) ning EAS-i
kapitali kättesaadavuse uuring (2013).
Keiul on magistrikraad (MA) majanduses ning bakalaureusekraad (BA) avalikus halduses, samuti
omandamisel magistrikraad (MSc) infotehnoloogias. Keiu omab rahvusvaheliselt tunnustatud
projektijuhtimise sertifikaati PRINCE2 ning tal on rahvusvahelistes projektides töötamise kogemus
Euroopa Liidus ning Lähis-Idas.
7
4. Hinnapakkumus
Pakume antud töö läbiviimise maksumuseks 24 050€, millele lisandub käibemaks (koos km-ga
28 860€).
Pakkumus on koostatud pakkumises kirjeldatud metoodika kohta, sh väljatoodud eelduste ja piirangutega.
Pakkumine hõlmab 370 töötundi maksumusega 65€/h. Kuigi tegemist on fikseeritud hinnapakkumisega
tööga, siis eeldame, et töömaht ei ületa märkimisväärselt väljatoodud töötunde. Vajadusel oleme valmis
pakkuma antud tööga seotud lisatöid väljatoodud tunnihinnaga.
8
TÖÖVÕTULEPING nr
ERITINGIMUSED
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi tellija),
ja
Ernst & Young Baltic AS, registrikood 10877299, asukoht Tallinn, Rävala 4, 10143, mida
esindab volituse alusel Siim Aben (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu
sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on uuringu koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema
vastavalt lepingus ja lepingu lisas sätestatud tingimustele.
2.2. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lähteülesandes (Lisa 1).
2.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt väikehanke
alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle
hiljemalt 30.11.2021.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 24 050
eurot käibemaksuta, 28 860 eurot käibemaksuga.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Henrik Kutberg, telefon 625 6426/+372 5533687, e-post
[email protected].
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on
Keiu Friedenthal, telefon +372 58 042 283, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Väikehanke alusdokumendid;
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus.
6. Muud sätted
1
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-199
kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord“ § 8 „Väikehange“
6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:
https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/