07. juuni 2021
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu
olemise näitel
Arhitektuuri visioon
Tellija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja Trinidad Wiseman OÜ, Tripledev
OÜ
Projekti „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“
rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015
käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avaliketeenuste koosvõime
loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse meetme nr 12.3 „Avalike teenuste pakkumise
arendamine“ tegevuse 12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine” raames toetuse andmise
tingimused rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks.
2021
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sisukord
1 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4
2 Arhitektuuri lähtekohad ........................................................................................................................... 5
2.1 Lahendatav probleem ....................................................................................................................... 5
2.2 Osapooled ......................................................................................................................................... 7
2.3 Osapoolte peamised funktsionaalsed ootused................................................................................. 8
2.4 Tehnoloogilised ja küberturvalisuse nõuded .................................................................................... 9
2.4.1 Üldised tehnoloogilised nõuded ............................................................................................................................... 9
2.4.2 Käideldavus ja andmete terviklikkus ...................................................................................................................... 10
2.4.3 Turvalisus................................................................................................................................................................ 11
2.4.4 Jälgitavus ................................................................................................................................................................ 12
2.4.5 Edasiarendatavus ................................................................................................................................................... 12
2.4.6 Integratsioonide testimine ..................................................................................................................................... 13
2.4.7 Riigiportaali tehnoloogilised nõuded...................................................................................................................... 14
2.5 Teenusepakkujate arendusvajadused .............................................................................................15
2.5.1 Seotus sündmusteenustega ................................................................................................................................... 15
2.5.2 Andmevahetuslahendused ..................................................................................................................................... 17
2.5.3 Iseteeninduste integreerimisvalmidus ................................................................................................................... 17
2.5.4 Arendusvalmidus .................................................................................................................................................... 18
2.5.5 Arendusvajadused .................................................................................................................................................. 18
2.6 Arhitektuuri võtmeküsimused ........................................................................................................20
2.6.1 Teenuste kirjeldamine ............................................................................................................................................ 20
2.6.2 Andmesündmuste edastamine............................................................................................................................... 24
2.6.3 Sündmusteenuse protsessi juhtimine .................................................................................................................... 30
2.6.4 Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine ...................................................................................................... 37
2.6.5 Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine .................................................................................................... 47
2.6.6 Variantide kokkuvõte ............................................................................................................................................. 49
2.7 Infotehnoloogiline taristu ...............................................................................................................54
2.7.1 Autentimine............................................................................................................................................................ 54
2.7.2 Ühekordne sisselogimine (SSO) .............................................................................................................................. 54
2.7.3 Autoriseerimine ...................................................................................................................................................... 55
2.7.4 Teenuste ja komponentide vaheline suhtlus .......................................................................................................... 56
2.7.5 Staatuspaneel ......................................................................................................................................................... 56
2.7.6 Sündmusteenuste süsteemid ................................................................................................................................. 57
2
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.7.7 Kasutajaliideste integratsioon ................................................................................................................................ 57
2.7.8 Sõnumivahetuse ruum ........................................................................................................................................... 59
2.7.9 Rakenduste paigaldusplatvorm .............................................................................................................................. 61
3 Arhitektuuri visioon ...............................................................................................................................62
3.1 Kontseptuaalne ülevaade................................................................................................................62
3.2 Andmevahetus töötuna arvel oleku näitel......................................................................................70
3.3 Sõnumivahetuse kontseptsioon ......................................................................................................74
3.3.1 Sõnumivahetuse kontseptuaalne arhitektuuri mudel ............................................................................................ 74
3.3.2 Sõnumivahetuse kontseptuaalne andmemudel ..................................................................................................... 77
3.3.3 Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused ................................................................................................................ 82
3.4 Staatuspaneeli kontseptsioon .........................................................................................................84
3.4.1 Staatuspaneeli kontseptuaalne arhitektuuri mudel ............................................................................................... 84
3.4.2 Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel ........................................................................................................ 86
3.4.3 Staatuspaneeli API liideste kirjeldused ................................................................................................................... 89
3.4.4 Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus ...................................................................................................... 92
3.5 Teenuste süsteemide kontseptsioon...............................................................................................95
3.5.1 Teenuste süsteemi API liideste nõuded ................................................................................................................. 97
3.6 Eesti.ee sündmusteenuste avalehe kontseptsioon .........................................................................99
3.7 Tehnilise lahenduse ettepanek .....................................................................................................102
3.7.1 Tehniliste komponentide ülevaade ...................................................................................................................... 102
3.7.2 Staatuspaneel ....................................................................................................................................................... 104
3.7.3 Teenuste süsteemid ............................................................................................................................................. 106
3.7.4 Sõnumiruum ......................................................................................................................................................... 111
3.7.5 Paigaldusvaade ..................................................................................................................................................... 112
3.7.6 Logimine ............................................................................................................................................................... 113
3.7.7 Monitooring ......................................................................................................................................................... 114
4 Realisatsiooni kava ...............................................................................................................................116
4.1 Sündmusteenuse loomise protsess ..............................................................................................116
4.2 Arhitektuurse lahenduse riskid .....................................................................................................119
4.2.1 Äritehnoloogilised riskid ....................................................................................................................................... 119
4.2.2 Tehnoloogilised ja küberturve riskid .................................................................................................................... 120
3
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
1 Sissejuhatus
Selles dokumendis on kirjeldatud sündmusteenuste käitamiseks tarvilikku infotehnoloogilist
arhitektuuri. Dokument on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
tellimusel tehtud analüüsi „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise
sündmusteenuse näitel“ raames. Töö annab sisendi sündmusteenuste tehnilise teostatavuse
analüüsiks ning edasiseks arenduseks.
Dokument koosneb järgmistest osadest:
• Arhitektuuri lähtekohad – selles osas püstitatakse eesmärgid, kirjeldatakse lahendusele
esitatavaid nõudeid ja pakutakse välja erinevaid lahendusvariante
• Arhitektuuri visioon – selles osas kirjeldatakse eelnevalt kirjeldatud variantide võrdlemise
tulemusena välja valitud lahendust
• Realisatsiooni kava – selles osas pööratakse tähelepanu lahenduse realiseerimisele.
4
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2 Arhitektuuri lähtekohad
2.1 Lahendatav probleem
Sündmusteenuse mõiste:
Sündmusteenuste arhitektuuri lähtekohtade selgitamist alustame sündmusteenuse mõiste ja
sellega lähedalt seotud mõistete selgitamisega:
• Otsene avalik teenus - Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või juriidilisele isikule
(edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis
tahes suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või
kasutada seadusest tulenevat õigust.
• Proaktiivne avalik teenus - Otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil,
näiteks riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivne teenus
osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul. Isikult nõusoleku küsimist nimetatakse
edaspidi ka teenuse pakkumiseks.
• Elusündmus - Oluline maailma oleku muutus eraisiku elus, mille tõttu võib tekkida
vajadus otsese avaliku teenuse järele või mis mõjutab avaliku teenuse osutamist.
• Ärisündmus - Oluline maailma oleku muutus juriidilise isiku elutsüklis, mille tõttu tekkida
vajadus otsese avaliku teenuse tarbimise järele või mis mõjutab avaliku teenus osutamist.
• Andmesündmus - Elu- või ärisündmust kajastava info edastamine.
• Sündmusteenus - Mitmeid otseseid avalikke teenuseid kasutajale üheks teenuseks
koondav teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja
kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse tõttu. Sündmusteenus raames
osutatavaid üksikuid otseseid avalikke teenuseid nimetatakse osateenusteks.
Nendest mõistetest tulevad välja järgmised punktid:
• Sündmusteenus hõlmab mitmeid otseseid avalikke teenuseid.
• Sündmusteenust osutavad mitmed asutused (edaspidi osateenuse osutajad).
• Sündmusteenus ja selle raames osateenuste osutamine käivitub sündmuse tõttu.
• Sündmusteenus peab teenuste kasutajale paistma ühe tervikuna.
5
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Arhitektuuri visiooni peamised küsimused
Eelnevatest punktidest tulenevalt peab arhitektuur andma vastused järgmistele küsimustele:
• Kuidas osateenuste osutajad saavad infot toimunud sündmuse kohta, kuidas toimuvad
andmesündmused?
• Kuidas osateenuste osutajad andmesündmustest lähtudes alustavad ja lõpetavad
teenuse osutamist, kuidas juhitakse sündmusteenuse toimumise protsessi?
• Kuidas isik saab infot talle pakutavate teenuste kohta, osaleb teenuse saamises (sh annab
nõusoleku) ja saab jälgida talle teenuse osutamise protsessi?
Sündmusteenus on teenuste äriline integratsioon:
Ükski sündmusteenus ei ole uus teenus. Iga sündmusteenus koondab kokku isikule ühe
eesmärgi täitmiseks vajalikke avalikke teenuseid. Ilma sündmusteenuseta peab isik ise
hoolitsema kõikide asjassepuutuvate teenuste taotlemise eest. Sündmusteenus ülesanne on
integreerida erinevate ametkondade erinevad teenused üheks tervikprotsessiks nii, et isikut
juhitakse sujuvalt läbi erinevate teenuste ahela.
Näiteks abiellumise sündmusteenus sisaldab abielu registreerimist (sh nime muutmine) ja
uue nimega dokumentide väljastamist (nt id-kaart, pass, juhiluba). Kui sündmusteenust pole,
siis isik peab ise teadma, et pärast nime muutmist tuleb esitada taotlused Politsei- ja
Piirivalve ametile uue id-kaardi ja/või passi saamiseks ja Transpordiametile uue juhiloa
saamiseks. Abielu sündmusteenuse korral kontrollitakse automaatselt, kas isikul on pass ja
kas tal on juhtimisõigus, küsitakse isikult uute dokumentide väljastamise nõusolekut ja
pärast Rahvastikuregistris nime muutuse registreerimist käivitub automaatselt uute
dokumentide väljastamine.
Sündmusteenus ei ole ainult infotehnoloogiline nähtus, vaid on ka äriline kontseptsioon
teenuste ühendamisest. Põhimõtteliselt võib sündmusteenuse realiseerida kasutades
jooksukullereid, kes lippavad paberite pakke seljakotis kandes ühest asutusest teise.
Tänapäevases maailmas on infotehnoloogia lihtsalt loomulik vahend sündmusteenuste
realiseerimiseks. IT arenduse taustaga inimestele sooviks rõhutada, et "sündmus" ja "teenus"
ei tähenda tingimata Service oriented architecture ja Event-driven architecture
kontseptsioonide rakendamist, vaid sündmusteenuse saab realiseerida ka muude
tehnoloogiliste lahenduste baasil.
Vastavalt eelnevalt öeldule sündmusteenus eelkõige integreerib olemasolevaid teenuseid.
Seega sündmusteenuste kavandamise käigus tuleb eelkõige mõelda sellele, kuidas saada
teada sündmusteenust algavast sündmusest ja käivitada sündmusteenuse protsess ning
6
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
kuidas pärast eelnevate osateenuste lõpetamist käivitada järgnevad osateenused. Üksikute
osateenuste ümber disainimine peaks sündmusteenuste kontekstis piirduma ainult
integratsiooniks ja tervikprotsessi sujuvamaks muutmiseks vajalike muudatustega. Üksikute
osateenuste sisene ümberkujundamine võib olla vägagi vajalik ja kasulik, kuid see jääb
väljapoole sündmusteenuste konteksti.
2.2 Osapooled
Kavandatavat lahendust kasutama hakkavad osapooled on:
• teenuste haldurid,
• isikud ja nende esindajad,
• osateenuste osutajad ja
• andmeandjad.
Teenuste halduri üldmõiste alla kuuluvad:
• sündmusteenuste portfelli haldurid,
• sündmusteenuste omanikud ja
• osateenuse omanikud.
Teenuste haldurite rollid kirjeldatud sündmusteenuste arendus ja haldusmudelis. Tehnilise
lahendusega puutuvad nad kokku nii, et teevad seadistusi, testivad tehnilisi lahendusi ja
jälgivad teenuste osutamist.
Isikud on teenuseid saavad isikud. Ühel sündmusteenusel võib olla mitu teenust saavat
isikut, näiteks lapse saamise sündmusteenusel ema ja isa.
Isiku esindajad on alaealiste või piiratud teovõimega isikute vanemad või eestkostjad.
Esindaja võib esindada isikut kogu teenuse tarbimise protsessi ulatuses või teatud sammus.
Näiteks töötu olemise sündmusteenuse raames peab vanem andma nõusoleku alaealise
töötuna arvele võtmiseks.
Osateenuste osutajad osutavad isikule osateenuseid. Osateenuste osutajate hulka võivad
hakata kuuluma lisaks riigiasutustele kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud
institutsioonid ja eraõiguslikud juriidilised isikud, näiteks õppeasutused, tervishoiuteenuse
osutajad, kindlustusseltsid. Näiteks töötu olemise sündmusteenuse korral võivad
eraõiguslikeks teenusepakkujateks hakata olema tööturu koolitusi läbi viivad
koolitusettevõtted.
7
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Andmeandjad väljastavad andmesündmusi või annavad x-tee päringute kaudu osateenuste
osutajatele teenuste osutamiseks vajalikku infot. Andmeandjad võivad, aga ei pea kattuma
osateenuste osutajatega. Töötu olemise sündmusteenuse korral kuuluvad andmeandjate
hulka asutused, kust saab infot töötuna arvele võtmise tingimuste kontrollimiseks (näiteks
andmed Maksu- ja Tolliametist töötamise , Haridus- ja teadusministeeriumist õppimise või
Kaitseressursside ametist ajateenistuses viibimise kohta).
2.3 Osapoolte peamised funktsionaalsed ootused
Isiku ootused:
• Ta saab kogu vajaliku info kätte ühest kanalist.
• Ta ootab, et infot edastatakse tema igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (nt e-
postiga).
• Ta on valmis kiirete vastuste saamiseks helistama või muul viisil otse suhtlema teenuse
osutajaga.
Selgituseks: Kui isik siseneb üldtuntud avalike teenuste keskkonda (riigiportaal eesti.ee),
siis ta soovib seal näha infot kõigi temasse puutuvate avalike teenuste kohta. Kuid ta ei
käi iga päev selles keskkonnas. Seepärast ta soovib operatiivset vastamist või reageerimist
eeldavat infot saada iga päev kasutatavate kanalite kaudu.
• Talle pakutakse asjakohaseid teenuseid (mis teenuseid tal on võimalik või vaja kasutada?).
• Talle teenuste osutamise menetlusprotsess on jälgitav ja arusaadav (kas ja mida ta ise
peab protsessi jätkumiseks tegema?).
• Ta ei pea teenuste saamiseks vajalikes taotluste vms vormides esitama korduvalt samu
andmeid.
• Ta saab ühest elusündmusest tulenevaid kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult
üheaegselt.
• Ta omab ka ülevaadet talle varasemalt osutatud teenustest.
Teenuse osutaja ootused:
Osateenuse osutaja jaoks ei tohi teenuse osutamine muutuda keerulisemaks. Teenust
osutava ametniku või spetsialisti jaoks ei tohi tekkida vajadust teha igapäevaselt vahet, kas ta
osutab teenust sündmusteenuse osateenusena või eraldi teenusena. Näiteks isikut tõendava
dokumendi trükkimine ja väljastamine peaks käima võimalikult ühtemoodi sõltumata sellest,
kas seda tehakse abiellumise sündmusteenuse raames või isiku PPA'le esitatud eraldi
taotluse alusel.
8
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Eelmises lõigus kirjeldatuga sama põhimõte peab kehtima ka teenust saava isiku kohta. Kui
isikutel on praegu võimalik kasutada piisavalt hästi toimivat e-teenust ja tulevikus tekiksid
juurde sündmusteenuste põhised iseteeninduse keskkonnad, siis ei tohi isikule tekitada
arusaamatust, mis keskkonnas ta peaks midagi teha. Näiteks, kui isiku saab töötuna arvele
võtmise avaldust esitada Töötukassa iseteeninduses (e-Töötukassas) ja tulevikus loodaks
juurde töötuna olemise sündmusteenuse iseteeninduse keskkond, siis need tuleb lahendada
integreeritult nii, et nende vahel valimine ei tekita isikule täiendavat segadust.
2.4 Tehnoloogilised ja küberturvalisuse nõuded
Sündmusteenuste ja osateenuste jaoks loodavatele tarkvarakomponentidele ja
infosüsteemidele kehtivad erinevad tehnoloogilised ja mittefunktsionaalsed nõuded, mis
tulenevad riigiametite ja arhitektide poolt varasemalt kokkulepitud standarditest ja millest
peamisteks on:
• Riigi infosüsteemide koosvõime raamistik
• Riigi järgmise põlvkonna digitaalse arhitektuuri põhimõtted
• Riigi ristfunktsionaalsed nõuded tarkvarale
• RIA mittefunktsionaalsed nõuded
• ISKE rakendusjuhend
• OWASP tase 2 turvalisuse standard
Lisaks üldistele tehnoloogilistele nõudmistele lähtume arhitektuuri koostamisel sellest, et
süsteem peab olema töökindel, skaleeritav, hooldatav, edasiarendatav ja turvaline.
2.4.1 Üldised tehnoloogilised nõuded
Tehnoloogilised valikud peavad lähtuma järgmistest põhiprintsiipidest:
• loodav süsteem peab olema realiseeritav ja majanduslikult põhjendatud,
• arvestama välja kujunenud tehnoloogilisi lahendusi:
o kasutajaliidese integratsioon läbi riigiportaal eesti.ee (https://www.eesti.ee/et/)
o andmevahetusliidesed üle x-tee infrastruktuuri (https://x-tee.ee/home)
▪ uute x-tee teenuste loomisel tuleb kasutada REST protokolli)
o kasutajate autentimislahendus TARA (https://e-gov.github.io/TARA-Doku/)
• toimima koosvõimes erinevate asutuste infosüsteemidega
o loodava süsteemi välised liidesed peavad olema semantiliselt arusaadavad ja
standardselt dokumenteeritud (OpenAPI Specification)
9
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• arvestama riigi järgmise põlvkonna digitaalse arhitektuuri põhimõtteid:
o mikroteenustel põhinev arhitektuurimuster, mis võimaldab äriteenused jaotada
väikesteks loogilisteks üksusteks..
o Domain Driven Design printsiip, kus teenused on disainitud domeenipõhiselt ja
üksteisest võimalikult vähe sõltuvana (loose coupling)
o sõnumi ja sündmuste põhine andmevahetus (Message and Event Driven
Architecture), mis vähendab teenuste vahelisi sõltuvusi (X-Rooms kontseptsioon)
o sündmusteenuse protsessi töövoo realiseerimiseks tuleks eelistatult kasutada
mõnda valmisolevat protsessihalduse tarkvara, mis võimaldab protsesse
paindlikult luua ja hallata. Näiteks graafiliselt või konfiguratsioonifailide muutmise
teel saab muuta alaprotsesside käivitamise järjekorda või eeltingimusi.
Domeenipõhiselt disainitud üksteisest võimalikult sõltumatutel mikroteenustel põhinev
lahendus suurendab süsteemi töökindlust, sest ühe teenuse maasolek ei takista kogu
süsteemi tööd.
2.4.2 Käideldavus ja andmete terviklikkus
Süsteemi töökindluse tagamiseks peab olema võimaldatud komponentide klasterdatavus
(dubleerimine) ja andmete terviklikkus. Arhitektuur peab olema hajutatud komponentide ja
asutuse infosüsteemide vahel, mis tagab süsteemi toimivuse juhul, kui üks või mitu
komponenti ei ole kättesaadavad.
Süsteemi kõrgkäideldavuse tagamiseks peavad komponendid olema skaleeritavad nii
vertikaalselt, kui horisontaalselt. Vertikaalne skaleerimine võimaldab komponendile eraldada
juurde lisaressursse (mälu, CPU), mille tulemusena klastersüsteemi üks õlg on suuteline
teostama rohkem protsesse kiiremini. Horisontaalse skaleerimise korral lisatakse klastrisse
juurde lisaõlgasid, mis võimaldavad korraga teenindada rohkem paralleelseid päringuid
(kliente).
Iga sündmusteenuse loomisega tuleb hinnata selle teenuse jõudlusvajadusi - kasutajate
päringute arv ajas, andmesündmuste arv ajas. Jõudlusvajadusi saab hinnata iga
sündmusteenuse orienteeruva sündmuste/sõnumite arvu pealt:
• kui palju inimesi on sündmusteenusega kaasatud
• mitu sündmust võib ühele inimesel tekkida mingi kindla aja jooksul
• kuidas hajub teenuse kasutamine ajas (teenust kasutatakse kindlaks tähtajaks, elus ühe
korra, regulaarselt iga aasta/kuu)
o kas sündmused jäävad mingisse lühikesse ajaperioodi (nt. maksuameti teade
kõigile inimestele - täida tuludeklaratsioon mingiks tähtajaks)
10
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Varasemate analüüsides kirjeldatud elusündmuste hinnangulised mahud:
Teenus Arv aastas
Üldhariduses õppimine (alustamine, lõpetamine; põhikool ja gümnaasium) 20000
Kutseõppesse õppima (alustamine, lõpetamine) 1000
Juhtimisõiguse omamine - esmane juhiluba 12000
Juhtimisõiguse omamine - esmase juhiloa vahetus 12000
Liiklusõnnetusse sattumine 35000
Kaitseväekohustuse täitmine - ajateenistusse võtmine 3400
Kaitseväekohustuse täitmine - õppekogunemisel osalemine 5000
Sõiduki omamine - esmane registreerimine 50000
Sõiduki omamine - omanikuvahetus 120000
Sõiduki omamine - tehn ülevaatus, liikluskindluslepingu lõpp 600000
Abiellumine 6000
Lapse saamine 14000
Laste hoidmine (lasteaiakoht) 14000
Lahutamine 3000
Töötu olemine (arvele võtmine) 30000
Juhiloa vahetus 70000
Töövõime vähenemine (hindamise otsuseid) 45000
Pensionile jäämine 6500
Kuriteo ohvriks langemine 27000
Surm 15000
KOKKUVÕTE Eelnevate ridade summa: 1 miljon aastas ehk 3000 päevas (ilma sõidukite
tehnilise ülevaatuseta 400000 aastas ehk 1000 päevas).
Tõenäoliselt lisanduvad elukoha ja kinnisvaraga seotud elusündmused ja
töötamisega seotud elusündmused.
Ühe elusündmusega on keskmiselt seotud umbes 10 andmesündmust või -
päringut.
Kokkuvõttes tuleb arvestada vähemalt 30000 andmesündmusega päevas.
2.4.3 Turvalisus
Sündmusteenuse süsteemide andmevahetuses liiguvad inimeste isikuandmed, mille
privaatsuse tagamiseks tuleb rakendada erinevaid turvalisuse meetmeid, mis peavad
vastama järgmistele nõuetele:
• Info esitaja peab olema tuvastav ja autoriseeritud - kas see edastaja saab sellist liiki
sündmuse kohta infot saata
• Sündmuste kohta info edastataks neile tarbijatele, kellel on õigus seda liiki infot saada
(tuleneb seaduses määratud ülesannete täitmisest või on saanud subjekti nõusoleku)
11
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Autentimist ja autoriseerimist tagavad komponendid peavad kasutama standardseid
protokolle
• Loodavad tarkvarakomponendid peavad vastama OWASP turvareeglistiku tase 2
reeglitele
2.4.4 Jälgitavus
Süsteemi kõikide komponentide toimingud ja komponentide vaheline andmete liikumine
peab olema jälgitav. Selleks rakendatakse tegevuste logimist ja komponentide toimivuse
jälgimiseks kasutatakse monitooringusüsteeme. Logimisele esitatavad nõuded:
• Logid peavad olema puhtad, arusaadavad ja sisaldama piisavalt infot, et oleks võimalik
kiiresti probleem tuvastada.
• Logikirjed peavad sisaldama unikaalset päringu ID-d (näiteks TraceID), mille alusel saab
kokku koguda ühe päringu raames algatatud järgnevad päringud.
• Igal päringu kohta peab olema maha logitud logikirje tekitamise aeg ning päringule
kulunud aeg.
• Logide pealt peab saama teha monitooringut, mille järgi tuvastada aeglaseid päringuid
või päringute ahelaid.
• Kesksete (eesti.ee) logide pealt ei tohi olla võimalik genereerida üleriiklikku isikustatud
andmetega megaandmebaasi.
Komponentide toimivuse jälgimiseks peavad komponendid pakkuma universaalset
health API-t, mis võimaldab automaatselt tuvastada komponentide tõrkeid.
Täpsema monitooringuinfo peavad edastamiseks võib pakkuda ka detailsemat meetrikat,
näiteks Prometheus (https://prometheus.io/) formaadis.
2.4.5 Edasiarendatavus
Sündmusteenuste terviklahendus koosneb erinevatest komponentidest, mis toimivad
tihedas integratsioonis riigi erinevate infosüsteemidega. Kuna äriprotsessid on üldjuhul
pidevas muutumises, siis on tulevikus ette näha ka muutmisvajadusi sündmusteenuste
funktsionaalsustes. Erinevaid komponente võivad arendada erinevad arendusmeeskonnad.
Seepärast on oluline, et komponendid oleksid arusaadavalt realiseeritud, piisavalt
dokumenteeritud ning lihtsasti edasiarendatavad. Suhtlus erinevate komponentide vahel
peab olema lihtne ja standardiseeritud.
12
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Kui luuakse universaalseid tarkvarakomponente, siis on mõistlik need luua ja paketeerida
taaskasutatavatena:
• lähtekood koos vajaliku dokumentatsiooniga avaldada Koodivaramus,
• paketeeritud komponendid avaldada RIA Maveni või NPM repositooriumites.
2.4.6 Integratsioonide testimine
Hajusate protsesside ja mitmete erinevate süsteemide koostöö testimine on keeruline ja
vajab täpset planeerimist iga sündmusteenuse projekti arenduse alguses.
Kaasatud süsteemide (sh. osateenuste) tasemel tuleb automaatsete testidega kontrollida, kas
teenuse poolt pakutav funktsionaalsus ja API on töökorras ning vastab kokkulepetele. Selleks
tuleb tagada, et:
• loodav sündmusteenuse ja osateenuste lähtekood on kaetud ühiktestidega. Sellega
kindlustatakse teenuse äriloogika toimivus üksiku funktsiooni tasemel;
• üksikute teenuste välised API-d on kaetud integratsioonitestiga, mis tagavad erinevate
liideste toimivuse;
• automaattestid käivitatakse CI/CD protsessi käigus - vea puhul protsess katkestatakse
ja vigast paketti ei komplekteerita.
Loodavat funktsionaalsust peab saama testida stabiilses test-keskkonnas, kus on võimalik
testida integratsioone erinevate süsteemide vahel. See tähendab, et iga osateenuse süsteemi
test-keskkond peab olema avatud sündmusteenuse süsteemi test-keskkonnale.
Test-keskkonna jaoks loodud API põhiseid integratsiooniteste peab saama käivitada
automaatselt, et kontrollida pidevalt teenuste koostoimivust.
Selleks, et edukalt süsteemide üleseid teste läbi viia, tuleb lahendada järgmised asjaolud:
• Kokku leppida testkeskkonna automaattestides kasutatavad testandmete komplektid,
mida muude testide raames ei tohi muuta;
o Lahendada tuleb ka nende andmete taaslaadimise protsess, mille käigus viiakse
andmed automaatselt testide eelsesse algseisundisse.
• Erinevate süsteemide haldajate vahel tuleb kokku leppida testimiseks mõeldud
isikukoodid, millega on võimalik isiku sündmusteenuseid ja selle erinevaid corner case
manuaalselt läbi mängida;
o Kõigis süsteemides peab olema võimalus luua isikupõhiseid test andmeid ning
sündmuseid, mis lihtsustavad sündmusteenuste testimist;
13
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
o Ka manuaalse testimise korral tuleb lahendada süsteemide ülene konkreetse
isikuga seotud andmete taaslaadimise protsess, mis võimaldab viia andmed
nende algseisundisse.
2.4.7 Riigiportaali eesti.ee tehnoloogilised nõuded
Sündmusteenuste süsteem hakkab toimima koostöös riigiportaaliga eesti.ee. Sellega seoses
tuleb süsteemi loomisel arvestada ka riigiportaali arhitektuuri ja tehniliste nõuetega.
• Riigiportaali AS-IS arhitektuur on kirjeldatud RIA
Confluences: https://confluence.ria.ee/display/RIG/Riigiportaali+arhitektuur+AS-IS
• Riigiportaali keskkonnas paigaldatakse rakendused eraldi virtuaalmasinatesse Jenkins
CI/CD skriptidega
o Konteinerite ja konteinerite orkestreerimisplatvormi (Kubernetes) kasutamine ei
ole hetkel võimalik
• Riigiportaali keskkonda paigaldatavad komponendid peavad kasutama järgmisi
olemasolevaid komponente:
o Ruuter - eesti.ee keskne komponent, mille vahendusel toimub kogu front-endi ja
back-endi vaheline suhtlus
▪ kontrollib kasutaja autentimis tokeni (JWTTOKEN) valiidsust, kasutades TIM
komponenti
▪ tegeleb andmete agregeerimisega ja võib vajadusel välja kutsuda mitut
päringut
o TIM - pakub eesti.ee ja samas domeenis asuvate rakenduste (postkast,
andmejälgija) kasutajatele SSO laadset kogemust
▪ suunab kasutajad TARAsse autentima
▪ väljastab sisse loginud kasutajale JWTTOKEN-i, kus sees on kasutaja
sessiooniinfo
▪ pakub /userinfo endpointi, kust UI saab küsida sisse loginud kasutaja
autentimisandmed
▪ kõik UI-st tulevad päringud valideeritakse TIMi poolt - kas JWTTOKEN kehtib
ja kas seda ei ole lisatud black list-i
o Andmemuundur - teostab päringute andmete formaadi teisendusi
▪ XTR - vahendab päringuid välistesse x-tee teenustesse
▪ CMS - riigiportaali sisuhaldust teostatakse Grav (https://getgrav.org/)
nimelise sisuhaldustarkvaraga, mis salvestab artiklid Markdown formaadis.
Artiklite sisu hoiustatakse Git-s ja serveeritakse kasutajaliidesele staatiliste
failidena
• Riigiportaali keskkonda paigaldatavad komponendi peavad järgima järgmisi printsiipe:
14
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
o Kasutajaliides teeb alati päringuid läbi Ruuteri
o Üksikuid komponente peab olema võimalik vajadusel välja vahetada
2.5 Teenusepakkujate arendusvajadused
Projekti käigus kohtusime 7 erineva asutusega, kes haldavad sündmusteenustes osalevaid
infosüsteeme ja analüüsisime süsteemide valmisolekut, arendusvajadusi ning asutuste
arendusvõimekust sündmusteenustega liitumiseks. Kaasatud asutused olid:
• Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus - TEHIK
• Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus - SMIT
• Registrite Infosüsteemide Keskus - RIK
• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus - RMIT
• Haigla infosüsteemi arendaja (Nortal)
• Tartu linn - KOV
• Töötukassa
2.5.1 Seotus sündmusteenustega
Analüüsi käigus tutvustasime asutuste esindajatele sündmusteenuse arhitektuuri visiooni ja
uurisime asutuste poolt hallatavate infosüsteemide osalusi erinevates sündmusteenustes.
Asutus Osalus sündmusteenustes
TEHIK Sotsiaalkaitse infosüsteem osaleb nii pensionile jäämise kui lapse saamise
sündmusteenuses ning Sotsiaalkindlustusamet on pakutud ka mõlema
teenuse omanikuks.
SMIT Rahvastikuregister (RR) pakub andmesündmuseid enamusele
sündmusteenustele. Isikut tõendavate dokumentide infosüsteem osaleb
abiellumise sündmusteenuses osateenusena.
RIK Kinnisturegister pakub nii andmesündmuseid kui osateenuseid kinnisvaraga
seotud sündmusteenustele. RIK-l on kogemus ettevõtja sündmusteenusega,
kui loodi kompleksne süsteemide ülene teenus, mis võimaldab ettevõtte
Äriregistris registreerimisel koheselt registreerida ettevõte
käibemaksukohuslaseks ning registreerida töötajad Maksuameti
süsteemides.
RMIT Töötajate register (TÖR) on mitmele sündmusteenusele andmesündmuse
allikaks. Näiteks kui inimesel lõppeb töötamise kanne.
Haiglad Haiglad kasutavad 3 erinevat infosüsteemi. Sündmusteenustega ei ole need
otseselt seotud, kuid haiglad on läbi oma süsteemide liidestatud Tervise
15
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Infosüsteemiga (TIS), mis mängib olulist rolli lapse saamise
sündmusteenuses. TIS-i haldab TEHIK.
KOV KOV-d osalevad sündmusteenustes osateenuse pakkujana nii abiellumise,
lapse saamise, üldhariduses õppimise kui lähedase surmaga tegelemise
sündmusteenustes.
Töötukassa Töötukassa on töötuks jäämise sündmusteenuse omanik ning ainuke
osateenuste pakkuja sellele sündmusteenusele.
Sündmusteenustega seotud ootustena toodi välja järgmised teemad:
• IT asutuste ootus on pigem lahendada teenuste äriloogika asutuste iseteeninduste või
menetlussüsteemide äriloogikas, et ei tekiks dubleerivat funktsionaalsust eesti.ee-s, mida
äriprotsessi omanikul ei ole õigus muuta ega edasi arendada.
• Asünkroonne andmevahetus läbi sõnumiruumi lahendaks suurel hulgal öiste
taustatöödena käivitatavate andemete sünkroniseerimisprotsesse, kus
andmemuudatused päritakse regulaarselt üle x-tee sünkroonse teenuse.
• KOV'de ootavad, et tsentraalsed süsteemid pakuksid võimalikult palju tuge
sündmusteenustes osalemiseks. Inimesed ei saa aru, mis on KOVi ja mis riigi teenused.
Sündmusteenused seoksid need kokku ja KOV'd peaksid sellisel juhul vähem
klienditeenindusega tegelema.
• KOV'de tehnilised võimalused ja vajadused on erinevad, sest Eestis on 79 erineva
suurusega kohalikku omavalitsust. Suuremad omavalitsused on ehitanud endale
iseteeninduskeskkonnad, aga väikestel KOV'del puudub selleks vajadus.
Sündmusteenuste loomisega seotud peamiste riskidena toodi peamiselt välja:
• Tuleb vältida, et ei tekiks sama funktsionaalsuse kohta mitut kasutajaliidest (nt
arendatakse nii Rahvastikuregistri ja Eesti.ee juurde). Kui teenuse äriloogika muutub, siis
tuleb muuta sisult sama asja mitmes kohas.
• Tuleb vältida olukorda, kus teenuse omanikul ei ole IT arenduste üle tulevikus kontrolli -
kui teenuse äriloogika muutub, siis teenuse omanik peab taotlema, et teha arendus IT
süsteemis, mille arendus pole tema kontrolli all (sh arendusressurss).
o Kui muudatused ühes sündmusteenuses tuleb kooskõlastada ja arendada
erinevates süsteemides samaaegselt, siis protsess muutub aeganõudvaks.
• Kui eesti.ee lehelt tehakse peale kasutaja sisse logimist osateenuste süsteemidesse
erinevaid päringuid, siis tuleb arvestada osateenuste süsteemide käideldavasuga.
Päringud ei tohi mõjutada osateenuste süsteemide jõudlust.
• Kui eesti.ee-st tehakse x-tee päringud asutuste infosüsteemidesse, siis jääb sellest jälg
andmejälgijasse. Asutused peavad vastama küsimustele, miks on isiku andmeid
vaadatud.
16
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Tõstatati küsimus, kas isikul on õigus keelata enda kohta päringute tegemine kõikidesse
registritesse (kas isik peab saama seadistada, et pärast eesti.ee lehele sisse logimist ei
tehta tema kohta päringuid ja ei pakuta talle teenuseid).
2.5.2 Andmevahetuslahendused
Kõik asutused kasutavad x-tee põhiseid andmevahetusteenuseid suuremal või vähemal
määral. Üldiselt on x-tee teenuste loomise ja kasutamise kompetents nii asutustes kui
asutustele teenust osutavates tarkvaraarendusettevõtetes kõrgel tasemel.
Registertüüpi süsteemid (RR, TÖR), kust pärinevad ka sündmusteenuste kontekstis
isikupõhised andmesündmused, pakuvad üldjuhul ka andmete muudatus- ja
staatuskontrollipäringuid. Vajadusel saab spetsiifilisemaid teenuseid juurde luua.
Asünkroonset andmevahetust üle x-tee enamasti ei teostata. Suuremates IT majades ja
infosüsteemides on mõningal määral rakendatud sündmuspõhist arhitektuuri, kus
andmevahetus on lahendatud läbi sõnumiruumide. Näiteks TEHIK-s ja RMIT-s on kasutusel
RabbitMQ ning SMIT on kasutanud Kafkat.
Vanemad infosüsteemid pakuvad oma x-tee teenuseid SOAP protokollil, mida ei ole plaanis
REST protokollile koheselt üle viia. Uued teenused arendatakse peamisel REST protokollil.
2.5.3 Iseteeninduste integreerimisvalmidus
Osades asutustes on kasutusel SSO lahendused, mis võimaldavad kasutaja sessiooni jagada
erinevate süsteemide vahel. Tehniliste lahendustena on kasutusel näiteks Keycloak, Cloud
Foundry või ise tehtud sessiooni üle andmise lahendus.
Kui RIA saab valmis TARA SSO, siis ollakse valmis see kasutusele võtma. TARA SSO kasutusele
võtmisel tuleb analüüsida süsteemide spetsiifikat ja turvanõudeid, mis võivad piirata antud
lahenduse kasutamist. Näiteks RMIT süsteemidest välja logimisel tuleb kindlasti lõpetada
TARA SSO sessioon. Sessiooni taasloomiseks peab kasutaja ennast uuesti autentima. See
läheb aga vastuollu TARA SSO loogikaga.
TARA autentimislahendus võetakse kasutusele kõigis uutes süsteemides, kuid kõike
olemasolevaid ei ole jõutud üle viia. TARA integreerimise keerukus peitub selles, et iga
süsteemi TARA-ga liidestamine nõuab eraldi liitumislepingut. Seepärast on paljud asutused
võtnud kasutusele vahekihi (näiteks Keycloak), mis võimaldab TARA-ga liidestada ainult
17
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
vahekihi süsteem, mis omakorda vahendab kasutajate autentimist standardse protokolli
alusel asutuse teistele süsteemidele.
Osades iseteenindustes saab süvalingiga kasutajat juhatada vajalikule lehele, kuid selline
lähenemine ei ole valdav. Süvalingid eksisteerivad pigem autentimata vaadetele
(infolehtedele). Üldiselt tõdeti ka seda, et süvalingi realiseerimine iseteeninduses ei ole
keerukas ülesanne, kui on teada konkreetne vajadus. Erinevad asutuste arhitektid nõustusid,
et sündmusteenuse raames süvalingiga kasutaja suunamine asutuse iseteenindusse on
kõige optimaalsem ja tehniliselt lihtsam lahendus riigiportaali ja sündmusteenuse
kasutajaliidese integreerimiseks.
Micro Front-end tehnoloogiaid ei ole teadaolevalt veel kasutusel. TEHIK on teinud esimesed
sammud sellise kasutajaliideste arendusmustri ning vastavate tehnoloogiate kasutusele
võtuks SKA infosüsteemide integreerimisel.
2.5.4 Arendusvalmidus
Asutustel on arendustööde plaanid üldiselt 6-12 kuud ette. Erandina võiks välja tuua
tervisega seotud infosüsteemide arendused, mis sõltuvad suuresti COVID-19 mõjudest ja
selle kestus on ette ennustamatu. Ka Rahvastikuregistri arendustööde plaan on 2 aasta
pikkune.
Uute tööde jooksvasse plaani vahele võtmine sõltub suuresti seaduslikest ja poliitilistest
prioriteetidest. Lihtsama x-tee päringuteenuse tegemise eeldatav aeg on umbes 1 arendaja 1
sprint (2 nädalat) ning võimalik paigutada suuremate tööde vahele. Arendustöödele
lisanduvad analüüsi, projekti juhtimise, testimise ja dev-ops tegevused.
2.5.5 Arendusvajadused
Intervjuude käigus tõdeti, et konkreetset arendusvajadust sündmusteenustega
liidestumiseks on praeguses staadiumis väga keeruline öelda. See sõltub väga palju
planeeritava sündmusteenuse äriloogikast ja keerukusest, mille peab tuvastama
detailanalüüs. Analüüsi käigus tuleb kindlasti hinnata mõjusid olemasolevatele
infosüsteemidele.
Lihtsa sündmusteenuse korral kogutakse isikule pakutavate teenuste andmed kokku
olemasolevate x-tee teenuste pealt ja sellisel juhul arendusvajadused võivad üldse puududa.
18
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Enamasti on siiski vaja luua uusi x-tee teenuseid olemasolevatest süsteemidest andmete
pärimiseks. Näiteks Töötukassa poolt isikule tehtav töötuna arvele võtmise pakkumuse
koostamiseks on vaja teha 10 infopäringut erinevatesse süsteemidesse. Selline
funktsionaalsus on küll realiseeritud Töötukassa menetlussüsteemis EMPIS, kuid x-tee
teenusena seda välja ei jagata. Samas on selliste päringute koostamine süsteemidele küllaltki
ressursimahukas ja seda ei saa teostada sünkroonselt. Lahendusena tuleks isikut
puudutavad pakkumiste andmed eelnevalt välja arvutada konkreetsete andmesündmuste
toimumise peale. Kui isik eesti.ee-sse sisse logib ja pakkumisi küsima tuleb, siis tagastatakse
juba eelnevalt välja arvutatud andmed.
Keskmiselt keerukama sündmusteenuse loomine nõuab spetsiaalse kasutajaliidese loomist,
kus kasutajal on võimalik sisestada avaldust või esitada muud infot osateenuse osutajale
saatmiseks. Sellise teenuse realiseerimiseks tuleb luua ka eraldi back-end süsteem, mis
haldab teenuse äriloogikat ning vajadusel salvestab andmed teenuse andmebaasi. Antud
süsteemi võib luua asutuse iseteeninduse baasil või täiesti eraldi süsteemina. Mõlemal juhul
tuleb luua osateenust toetav funktsionaalsus ka asutuse iseteenindusse.
Keerukamate sündmusteenuste korral võib tekkida vajadus teenusega seotud andmete
dubleerimiseks nii osateenuse, kui sündmusteenuse süsteemis. Näiteks abiellumise
sündmusteenuses planeeritakse luua ühisavalduse esitamise võimalust, mis juhul peab
sündmusteenuse süsteem teatud ajaks hoiustama isiku andmeid ja dokumente (pilti
isikutunnistuse jaoks). Andmete dubleerimisel tekib koheselt vajadus ka andmete sünkroonis
hoidmiseks, mis üldjuhul tekitab palju keerukaid erijuhtumeid, mida sündmusteenuse
arenduse käigus tuleb arvestada. Arvestada tuleb ka sellega, et inimesed võivad
osateenustega suhelda muid kanaleid pidi - asutuse elektrooniline ja füüsiline iseteenindus
või telefoni teel. Keerukam sündmusteenuse süsteem, mis hoiab inimese andmeid, peab
otsekanaleid pidi vahetatud infost teada saama, et andmeid terviklikuna hoida.
Keerukaks lahenduseks osutub ka koondmaksete süsteemi realiseerimine, sest see nõuab
seadusemuudatust ning Riigikassa protsesside olulist muutmist. Protsesside muutus toob
kaasa muudatusvajadusi Riigikassa infosüsteemis ja sellega liidestatu infosüsteemides.
Erinevad arendusmajad toetasid sõnumipõhist andmevahetuse loomist, mis võimaldaks
loobuda mitmetes infosüsteemides loodud öistest muudatuspäringute teostamisest.
Sündmusteenuste kontekstis tekiks kõige rohkem väärtust Rahvastikuregistri ja Töötajate
registri juurde sõnumiruumide loomisest, mis väljastaksid andmesündmuseid mitmele
erinevale sündmusteenusele ja osateenusele.
19
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6 Arhitektuuri võtmeküsimused
2.6.1 Teenuste kirjeldamine
2.6.1.1 Probleemi püstitus
Sündmusteenuste kirjeldamine on soovitatav järgmistel põhjustel:
• Semantiline koosvõime: Sündmusteenuste ja osateenuste omanikud ning tarkvara
arendajad peavad rääkima "ühte keelt" ehk saama ühte moodi aru iga andmesündmuse,
sündmusteenuse ja osateenuse tähendusest. Seepärast on vaja lahendust vastavate
kirjelduste haldamise ja kättesaadavaks tegemise jaoks..
• Tehnilised vajadused: Selleks, et isikule kuvada eesti.ee portaalis ülevaadet talle
pakutavate või osutatavate teenuste kohta, on vaja metaandmeid vastavaid andmeid
andvate x-tee teenuste kohta (mis x-tee teenustesse teha päringud teenuste pakkumise
ja osutamise kohta info saamiseks). Selleks, et süsteemid saaksid vahetatavaid andmeid
masintöödelda, peavad teenused olema ühtselt kodeeritud.
• Informeerimise vajadused: Isikud vajavad teenuste kohta infot. Esiteks tahavad isikud aru
saada, kuidas teenuste osutamise protsess toimub. Seega on vaja hallata ja
kättesaadavaks teha sündmusteenust kirjeldavaid artikleid (sündmusteenust selgitavaid
tekste, videod; sh mitmes keeles). Kui teenuste osutamise protsess väljub digitaalsest
kanalist, siis on vaja anda infot, kelle poole, kuidas (külastus, tel nr, e-mail aadress vms) ja
millal saab pöörduda. Seega on vaja hallata ja kättesaadavaks teha teenuse osutajate
kontaktandmestik.
• Arvelduse vajadused: Tasuliste teenuste ja riigilõivude tasumise jaoks vaja andmeid
tasumisele kuuluvate summade kohta (hinnakirju) ja tasumiseks vajalike rekvisiitide kohta
(makse saajad, arveldusarved, viitenumbrid).
2.6.1.2 Pakutav lahendus
Pakutav lahendus on kataloogid. Kontseptuaalsel tasemel oleme kataloogid jaotanud
mitmeks erineva eesmärgiga alamsüsteemiks:
20
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Isikutele ehk lõppkasutajatele suunatud "ärilised" kataloogid:
• Teenuste äriline kataloog. Kataloog, mille andmestruktuur peab vastama CPSV-AD
nõuetele (https://ec.europa.eu/isa2/solutions/core-public-service-vocabulary-application-
profile-cpsv-ap_et). Sündmusteenuste kontekstis peab kataloog andma isikutele
kuvatavat struktureeritud infot. Sündmusteenuste jaoks on olulised teenuste nimetused,
kirjeldused ja osutavate asutuste andmed (sh erinevate kanalite kontaktandmed, et isik
saaks infot, kuidas võtta ühendust e-teenuse väliselt).
• Artiklivaramu. Teenuseid kirjeldavad artiklite haldamise keskkond, kus saab iga teenuse
kohta hallata seda teenust kirjeldavaid artikleid ja metaandmeid muude kirjeldavate
allikate kohta (näiteks viited täiendavatele veebilehtedele, õigusaktide loetelu). Seda infot
saaks hakata kuvama eesti.ee keskkonnas ja teenuse osutamise süsteemides. Eesmärk
21
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
on, et erinevates süsteemis kuvatavad kirjeldusi hallatakse ühes kohas ja kõikjal antaks
välja ühesugust infot.
Praegu puudub nende kataloogide jaoks sobiv lahendus. Kasutusel on riigiteenused.ee
keskkond, kuid see ei vasta CPSV-AD nõuetele ja ei täida sündmusteenuste jaoks vajaliku
teenuskataloogi eesmärki. Kasutusele võtmisel on Artiklivaramu tarkvara. See sobib artiklite
haldamiseks. Sellel puudub praegu public API, mille kaudu sündmusteenuste lahendused
saaksid artikleid küsida, kuid seda API’t oleks võimalik juurde luua. Lahtine on struktureeritud
andmete küsimus. Teenuseid kirjeldavaid struktureeritud andmeid praegu on nii
riigiteenused.ee keskkonnas kui ka Artiklivaramu keskkonnas, kuid CPSV-AD struktuuriga
andmekomplekti pole kuskil. Ühe variandina on olnud jutuks hakata andmeid haldama
Artiklivaramus.
Sündmusteenuste projekti kontekstist on esmalt oluline defineerida sündmusteenuste
raames osutatavaid teenuseid kirjeldavate metaandmete struktuur, et:
o kõik sündmusteenuste kasutajaliidese prototüübid kavandataks lähtudes sellest
andmestruktuurist
o saaks anda sisendi kataloogi välja töötamiseks (mis andmeid kataloog peab
hakkama pakkuma sündmusteenustele)
Sündmusteenuste projektide raames loodavad tarkvara süsteemid peavad kataloogi
päringuid hakkama tegema läbi vahekihi, kuhu kapseldatakse ja peidetake muu rakenduse
eest kataloogi poole pöördumise realisatsioon. See on vajalik, et üleminek uuele kataloogi
tehnilistele lahendustele oleks võimalikult lihtne.
Teenuste omanikele ja arendajatele suunatud "tehnilised" kataloogid:
• Sündmusteenuste tehniline kataloog: Selle kataloogi üks ülesanne on anda
sündmusteenuste kohta andmete kogumiseks vajalikku tehnilist infot (vt ülal "Tehnilised
vajadused"). Selle kataloogi teine ülesanne on pakkuda võimalust kirjeldada
sündmusteenuseid semantilise koosvõime tagamise eesmärgil (teenuste omanikele ja
arendajatele, mitte isikutele suunatud kirjeldused). Kataloogi kolmas ülesanne on
vahendada teenuste äriliselt kataloogist ärilisi nimetusi ja kirjeldusi, et isikule teenuste
pakkumise ja osutamise andmeid kuvav kasutajaliides saaks kuvamiseks vajalikud
andmed kätte ühest kohast.
• Andmesündmuste tehniline kataloog: Selle kataloogi eesmärk on juhtida
andmesündmuste edastamist - anda infot, mis asutused võivad välja saata teatud liiki
andmesündmusi ja mis asutustele edastatakse teatud liiki ja/või teatud isikutega seotud
andmesündmustest. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud sündmusteenuste tehnilise
kataloogiga peab andmesündmuste tehniline kataloog hakkama toetama ka semantilise
22
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
koosvõime tagamist - kataloog peab võimaldama kirjeldada iga andmesündmuste liigi
tähendust. See kataloog muutub aktuaalseks siis, kui andmesündmuste edastamiseks
luuakse sõnumiruum (vt peatükk „Andmesündmuste edastamine“).
Kataloogide haldamine peab olema võimalik kasutajaliidese ja API'de kaudu. Osadel teenuste
osutajatel on olemas oma teenuste kataloogi süsteemid. Näiteks Tallinnal on avalike teenuste
andmekogu ja Tartu realiseerib sarnast lahendust. Kui asutusel on oma teenuste kataloogi
haldamise süsteem, siis selle asutuse teenuste omanikud ilmselt ei taha hakata teenuseid
sisestama mitmesse süsteemi ja soovivad edastada andmeid API kaudu.
Esmavajalik on realiseerida tehniline kataloog kui tehnilise konfiguratsiooni seadistuste
süsteem, et anda sündmusteenuste kohta andmete kogumiseks vajalikku tehnilist infot.
23
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.2 Andmesündmuste edastamine
2.6.2.1 Probleemi püstitus
Sündmusteenuste idee seisneb eri asutuste teenuste integreerimises. Selle eesmärgi
saavutamiseks peab toimuma asutuste vaheline andmevahetus. Eestis toimib asutuste
vaheline andmevahetus x-tee päringute teel. Sündmusteenuste kontekstis kasutatakse
andmesündmuse mõistet. Küsimus on, kuidas hakatakse edastama andmesündmusi, kas x-
tee päringute kaudu või tuleks rakendada täiendavaid mehhanisme, nagu tänapäevase IT-
arhitektuuri põhimõtetes sisalduv sõnumivahetus.
Andmevahetuse vajadusi ja variante selgitame kahe näite alusel:
• Töötuks olemise sündmusteenus: Töötukassa vajab andmeid töötamise registrist
(TÖR), et 1) saada teada isikutest, kes on töötamise lõpetanud ja kes võiksid saada
töötajana arvele; 2) saada teada isikutest, kes on alustanud töötamist ja juhul, kui isik on
töötuna arvel, siis lõpetada töötuna arvel olek (märkus: see näide on väga lihtsustatud,
tegelikkuses kontrollitakse andmeid 10'st süsteemist). Praegu näite esimeses pooles
esitatud info automaatselt Töötukassasse ei jõua, vaid esmalt isik esitab Töötukassale
töötuna arvele võtmise avalduse ja siis Töötukassa kontrollib TÖR'st x-tee päringuga isiku
töötamist. Näite teises pooles esitatud andmete saamiseks toimub Töötukassas töötuga
arvel oleva isikuga kord kuus vestlus, mille käigus Töötukassa infosüsteemist tehakse
päring TÖR-i.
• Abiellumise sündmusteenus: Pärast abielu registreerimisega kaasnevat nime vahetust
tuleb välja vahetada isikut tõendavad dokumendid. Nime vahetus registreeritakse
Rahvastikuregistris (RR) ja isikut tõendavaid dokumente väljastatakse isikut tõendavate
dokumentide andmekogus (ITDAK). Nime vahetuse ja isikut tõendavate teenuste vahelise
integratsiooni jaoks on vaja edastada RR'st ITDAK'sse nime muutuse andmesündmus.
Praegu vastava info automaatselt ITDAK'sse ei jõuam vaid isik esitab Politsei- ja Piirivalve
ametile avalduse uue dokumendi saamiseks ja tehakse ITDAK'st päring
Rahvastikuregistrisse.
2.6.2.2 Võimalikud variandid
1) X-tee teenuste põhine andmevahetus
Teenuse osutajate infosüsteemid kasutavad teineteise x-tee teenuseid. Info võib liikuda push
või pull põhimõttel.
24
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Töötu olemise sündmusteenuse näite korral võib jääda toimima juba praegusega sarnane
andmevahetus, et Töötukassa teeb päringuid TÖR'st. Alternatiiv, et Töötukassa süsteemil on
x-tee teenus, kuhu TÖR edastab töötamise alustamise ja lõpetamise andmed, on pigem
teoreetiline. Töötukassa teenuste pakkumise proaktiivsemaks muutmiseks tuleb muuta
päringute sisu (ühe konkreetse isiku asemel vaja saada kõiki muutuseid).
Abielu sündmusteenuse näite korral saab andmevahetuse teha nii, et ITDAK teeb RR'st x-tee
kaudu päringu (RR'l on nime muutused välja andev teenus). Teoreetiliselt on ka alternatiiv, et
RR edastab ITDAK'sse nime muutused (ITDAK'l nime muutuseid vastu võttev teenus).
Selle variandi tugevused:
• Põhineb olemasoleval x-tee infrastruktuuril. Suur osa vajalikest x-tee teenustest on
tõenäoliselt juba olemas (x-tee teenuste olemasolu või täiendamise vajaduse
määratlemine vajab iga sündmusteenuse juures detailsemat analüüsi).
Probleemid:
• Isikupõhised pull meetodil päringud ei sobi proaktiivseks teenuste pakkumiseks
(tehniliselt pole mõistlik kõiki isikuid regulaarselt läbi pollida). Seda probleemi pole, kui
25
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
kasutatakse lihtsalt kõiki uusi andmesündmusi väljastavaid pull päringud või push
päringuid.
• Push tüüpi päringud ei sobi siis, kui andmesündmusi on vaja edastada mitmetesse
süsteemidesse. Näiteks nime vahetuse korral tuleks välja vahetada ka juhiluba,
pangakaardid jne. Seega teise näite teine variant (RR pöördub nime muutuse
andmesündmuse edastamiseks teise süsteemi x-tee teenuse poole) on pigem
teoreetiline.
• Kõikide andmesündmuste väljastamise korral võivad tekkida isikuandmete kaitse riskid.
Esimeses näites kirjeldatud lahendus, et Töötukassa teeb igakuise vestluse raames
päringu, võib tunduda esmapilgul kohmakas, aga tagab selle, et Töötukassa teeb
päringuid ainult õigustatud huvi korral ehk nende isikute kohta, kellega parasjagu
tegeletakse ja Töötukassa ei küsi andmeid suvaliste isikute kohta.
Eelmise kolme punkti kokkuvõte on tõdemus, et universaalne retsept puudub, iga teenust tuleb
eraldi analüüsida ja leida konkreetsel juhul sobiv lahendus.
• Süsteemid suhtlevad omavahel otse. Andmete edastamiseks peavad mõlemad osapooled
"olema elus". Puudub üldine puhverdusmehhanism.
• X-tee päringud on isikule nähtavad andmejälgijas. Proaktiivselt teenuste pakkumiseks
tehtavad pull-tüüpi päringud hakkaksid tekitama isikutes küsimusi, miks tema kohta
tehakse nii palju päringuid.
2) Sõnumipõhine asünkroonne andmevahetus
Teenuseosutajate infosüsteemid edastavad andmesündmusi sõnumiruumi vahendusel.
Süsteem, kus andmesündmus aset leiab (producer), väljastab sõnumiruumi
andmesündmuse kohta sõnumi. Andmesündmusest teada saada tahtvad süsteemid
(consumer'd) kuulavad sõnumiruumi.
Töötu olemise sündmusteenuse näite korral võiks TÖR saata välja sõnumeid töötamise
alustamise ja lõpetamise kohta. Töötukassa süsteem kuulab neid sõnumeid. Kui tuleb sõnum
töötamise lõpetamise andmesündmuse kohta, siis kontrollitakse muid töötuna arvele
võtmise aluseid ja kui need on täidetud, siis tehakse isikule pakkumus võtta ennast töötuna
arvele. Kui tuleb sõnum töötamise alustamise kohta, siis kontrollitakse, kas isik on töötuna
arvel ja kui on, siis lõpetatakse töötuna arvel olemine.
Abiellumise sündmusteenuse näite korral Rahvastikuregister saadaks välja nime muutuse
sündmuse. ITDAK-i süsteem ja Liiklusregistri infosüsteem kuulavad seda sündmust ja
algatavad vastavalt uute isikut tõendavate dokumentide või juhilubade välja andmise.
Tarbijate lisamine on tehnoloogiliselt lihtne, näiteks saaksid sündmust hakata kuulama
pangad ja alustada pangakaartide uuendamist. Tarbijate ringi laiendamine on pigem õiguslik
26
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
küsimus. Õiguslike küsimuste lahendamisel võib olla abiks RIA arendatava nõusolekuteenus
edasiarendus nii, et isik saaks hakata andma nõusolekuid enda andmesündmuste
edastamiseks eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
Selle variandi tugevused:
• Ühine sõnumiruumide lahendus aitab kaasa standardiseeritusele. Vähendab
kahepoolsete andmevahetuste arenduste vajadus. Siiski tuleb rõhutada, et kriitiliseks
27
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
kohaks jääb semantilise koosvõime tagamine, sest kui erinevad osapooled mõistavad
mingi andmesündmuse tähendust erinevalt, siis pole sõnumite edastamisest mingit kasu.
• Sõnumiruumid tagavad sõnumite puhverduse. Kui mingi tarbija (consumer) on "katki",
siis see, et ta "ellu ärgates" saaks info kätte, on korraldatud sõnumiruumis. Sõnumiruum
peab sõnumite producer'telt vastuvõtmise osas olema võimalikult robustne, et tõrke
tõenäosus vastuvõtmise osas oleks minimaalne.
• Sõnumiruumi kaudu sündmuse sõnumit välja saatev teenuse osutaja infosüsteem
(producer) ei pea teadma, mis süsteemid seda tarbivad. Suunamine tarbijatele on
lahendatud sõnumiruumis. Sõnumite väljastajate ja tarbijate ringi laiendamine on
tehnoloogiliselt lihtne.
• Sõnumiruum võimaldab hakata paindlikult juhtima, mis infot kuhu edastada.
Sõnumiruumi saaks liidestada nõusolekuteenusega.
Probleemid:
• Peamine puudus võrreldes esimese variandi on imelihtne - x-tee päringuteenused on
olemas, sõnumiruumi pole olemas. NIIS x-road raames on olemas x-room initsiatiiv, kuid
ei ole teada selle arendamise konkreetseid tähtaegu. Sõnumiruumi ei saa kohe homme
hakata kasutama ja selle arendamiseks tuleb kulutada oluliselt ressursse.
• Kui sõnumiruum hakkaks saatma kõikidele kuulajatele laiali kõiki andmesündmusi
(broadcast), siis see seaks ohtu isikuandmete kaitse. Selle probleemi lahendamiseks peab
sõnumiruumis olema mitmetasandiline sõnumite suunamise mehhanism, mis peab
võimaldama määrata :
o mis liiki andmesündmusi võib mingi asutus või asutuste grupp (nt KOV'd) tarbida
(tarbija - andmesündmus seos).
o kellega seotud andmesündmusi võib mingi asutus või asutuste grupp tarbida
(tarbija - isik seos), kusjuures seda saab määrata
▪ avalikku teenust osutava asutuse õigustatud huvi alusel (nt Töötukassa
vajab ainult töötuna arvel olijate kohta tööle asumise andmesündmusi,
mitte kõigi isikute tööle asumisi)
▪ isiku antud nõusoleku korral (nt isik annab nõusoleku edastada andmeid
pankadele, koolidele).
2.6.2.3 Kokkuvõte
Kuigi sündmusteenuse mõiste võib tarkvara arendaja mõtetes koheselt tekitada
assotsiatsiooni sündmusepõhise (event-driven) arhitektuuriga ning sõnumivahetuse
tehnoloogiatega, siis tegelikult on sündmusteenus ikkagi äriline kontseptsioon, mida saab
käivitada ka ilma sõnumivahetuseta. Sõnumivahetuse lahendus annab mitmeid eeliseid ja
28
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
selle rakendamisele tasub tõsiselt mõelda, kuid esimeste sündmusteenuste rakendamine ei
pea jääma selle järgi ootama. Sõnumiruumi realiseerimise tehnilist lahendust on kirjeldatud
peatükis „Infotehnoloogiline taristu“ punktis "Sõnumvahetuse ruum".
2.6.2.4 Lisalugu: andmesündmuste sisu
Kui suur peaks olema andmesündmuse kohta välja antavate andmete hulk:
1) Väljastada ainult andmesündmuse id ja liik (null-payload)
Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse ainult sündmuse id ja liik ehk
lihtsalt info, et midagi toimus. Täiendavate andmete saamiseks tuleb esmalt id alusel teha
päring sündmuse algatanud infosüsteemist. Seega peaks iga tarbija alati tulema küsima
lisainfot ja sellel nagu pole mõtet. Selle variandi korral ei saa rakendada sõnumiruumis
isikupõhist suunamist.
2) Väljastada kõik tarbijatele vajalikud andmed (täielik payload)
Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse täielik komplekt andmeid, mida
algatavast süsteemist on võimalik saada ja mida teistel osateenuseid osutavatel süsteemidel
võib vaja minna. Kolmandatest allikatest täiendavate andmete saamiseks saavad
osateenused osutavad infosüsteemid teha päringuid sündmusega koos edastatud andmete
hulgas olevate seotud objektide andmete alusel.
Kui sooviks edastada kõikidele tarbijatele vajalikke andmeid, siis kes oskaks öelda, mis on
need kõigile vajalikud andmed. Kui andmeid kasutatakse viivitusega, siis andmed võivad olla
juba vananenud ja andmete tarbija peaks ikkagi küsima uuesti kehtivaid andmeid nende
kasutamise hetkel. Sellel pole ka nagu mõtet.
3) Väljastada sündmust ja objekte/subjekte identifitseerivad andmed (identifitseerivate
andmetega payload)
Andmesündmuse algatanud infosüsteemist väljastatakse sündmuse id, liik ja aeg ning seotud
objekte ja/või subjekte (isik, sõiduk, kinnisasi vms) identifitseerivad andmed (nt isikukood,
regmärk/VIN). Täiendavate andmete saamiseks saab teha päringuid sündmusega seotud
objekte identifitseerivate andmete alusel. Objektide / subjekti identifitseerivad andmed
esitatakse standardiseeritult, et sõnumiruumis saab välja lugeda isiku andmed ja rakendada
sõnumite isikupõhist suunamist.
29
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.3 Sündmusteenuse protsessi juhtimine
2.6.3.1 Probleemi püstitus
Sündmusteenuste idee seisneb eri asutuste teenuste integreerimises nii, et sujuvalt pärast
eelnevate osateenuste osutamist käivitatakse isiku jaoks sujuvalt järgnevad osateenused.
Küsimus on selles, kuidas ja mis süsteemides tehakse otsused järgnevate tegevuste
käivitamise kohta.
Vajaduste ja variante selgitamiseks kasutame juba peatükis „Andmesündmuste
edastamine“ kasutatud näiteid
• Töötuks olemise sündmusteenus: Pärast TÖR'st töötamise lõpetamise või alustamise
kohta andmesündmuse saamise korral käivitatakse töötuna arvele võtmise pakkumine
või arvele oleku lõpetamine
• Abiellumise sündmusteenus: Pärast Rahvastikuregistris abielu ja nimevahetuse
registreerimist käivitatakse ITDAK's uut isikut tõendavate dokumentide protsess.
Käesoleva on arutluse all küsimus, et kuidas tehakse otsus järgmise teenuse käivitamiseks.
Selle küsimuse juures pole olulist vahet, kas andmesündmused liiguvad x-tee päringute või
sõnumivahetuse kaudu. Seega neid arhitektuuri küsimusi saab otsustada üksteisest
sõltumatult.
2.6.3.2 Võimalikud variandid
1) Hajus osateenuste põhine lahendus
Osateenuste käivitamise äriloogika tingimused on realiseeritud osateenuste osutajate
infosüsteemides. Osateenuse osutaja infosüsteem saab andmesündmuse ja see on
signaaliks käivitada teenuse osutamise alustamine, lõpetamine või muu teenuse osutamise
staatust muutev protsess. Teenuse osutaja infosüsteem võib teha täiendavaid päringuid ja
otsustab, kas teenuse osutamine käivitada või mitte käivitada. Käivitusprotsessi sisse võib
kuuluda isiku teavitamine ja/või isikult nõusoleku küsimine (vt allpool joonealust märkust
proaktiivsuse tasemete kohta).
Näiteks töötuks olemise sündmusteenuse korral Töötukassa süsteem saaks signaali, et isik
enam ei tööta, kontrollib muid töötuna arvele võtmise tingimusi ja kui need on täidetud, siis
pakub töötuna arvel olemise võimalust.
30
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Näiteks abiellumise sündmusteenuse korral ITDAK saaks signaali nime muutuse kohta,
kontrollib isiku kehtivaid dokumente (mis dokumente oleks vaja uuendada) ja pakub nende
uuendamist.
Selle variandi tugevused:
• paindlikkus - kui osateenuste käivitamise äriloogika muutub, siis selle saab realiseerida
teenuse infosüsteemi tarkvara arendaja
• ei toimu äriloogika dubleerimist osateenuste süsteemides ja tsentraalses süsteemis
31
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Teenuse osutamise käivitamise otsustamine sisaldab spetsiifilist äriloogikat ja päringute
tegemist paljudesse registritesse. Näiteks töötuna arvele võtmiseks kontrollitakse andmeid
10'st andmekogust. Otsusprotsessis võib olla arvutusi, ekspertsüsteemi ja tulevikus miks-ka-
mitte tehisintellekti elemente. Seda on mõtet realiseerida seal kus on vastav äriteadmine
(teenuse osutajal ehk omanikul) ja kasutades sobivaimat tehnoloogiat.
Teenuse osutamise äriloogika on osateenuse osutajate infosüsteemides praegu enamasti
täielikult või osaliselt realiseeritud. Näiteks Töötukassa infosüsteemis on realiseeritud
peamised kontrollid, kas isikut saab töötuna arvele võtta. Üks osa otsustamiseks vajalikku
infost on olemas teenuse osutamise infosüsteemist. Näiteks Töötukassa infosüsteemis on
olemas andmed töötuna arvel olekute kohta, mis on olulised nii uuesti arvele võtmise
pakkumiseks (ei saa pidevalt uuesti arvele võtta) ja sündmusteenuste ajaloo kuvamiseks.
Probleemid:
• keeruline on jälgida ning anda isikule ning teenuse halduritele ülevaadet, mis seisus on
sündmusteenuse toimumise protsess
• sündmusteenuste komplekstaotlusi on keerulisem realiseerida (vt täpsemat selgitust
orkestreeritud lahenduse juures)
2) Tsentraliseeritud orkestreeritud lahendus
Sündmusteenuse realiseerimiseks luuakse iga sündmuseteenuse jaoks sündmusteenuse
süsteem. See süsteem haldab sündmusteenuse korraldamisega seotud äriloogikat - teab iga
sündmusteenuse koosseisus olevaid osateenuseid, osateenuste osutamise järjekorda ja
tingimusi ning juhib osateenuste käivitamist. Sündmusteenuse süsteemi kohta on varasemalt
kasutatud ka orkestraatori mõistet.
Sündmusteenuse süsteem võib olla realiseeritud eraldiseisva infosüsteemina (rakendusena)
või sündmusteenuse äriloogika võib olla integreeritud mõne olemasoleva
sündmusteenusesse kaasatud teenuseosutaja infosüsteemi osaks. Üks sündmusteenuse
süsteemi rakendus võib teenindada ühte või mitut sündmusteenust. Sündmusteenuse
süsteem võib, aga ei pea sisaldama BPMN protsessimootori valmistarkvara.
Näiteks töötuks olemise sündmusteenuse korral töötuna olemise sündmusteenuse süsteem
saaks signaali, et isik enam ei tööta, kontrollib muid töötuna arvele võtmise tingimusi (sh
päring Töötukassa infosüsteemi) ja kui need on täidetud, pakub isikule töötuna arvele
võtmise võimalust. Kui isik soovib töötuna arvele võtta, siis suunab edasi Töötukassa
infosüsteemi.
Näiteks abiellumise sündmusteenuse korral abiellumise sündmusteenuse süsteem saab
signaali nime muutuse kohta, küsib ITDAK'st isiku kehtivaid dokumente (mis dokumente
32
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
oleks vaja uuendada) ja pakub nende uuendamist. Kui isik soovib dokumente uuendada, siis
edastab taotluse ITDAK-sse. Abiellumise sündmusteenuses on kavas komplekstaotlus. See
tähendab, et dokumentide uuendamise algatamiseks ei oodata ära abielu registreerimist,
vaid juba abielu registreerimise avalduse koostamise käigus kontrollitakse ITDAK'st kehtivaid
dokumente, isik saab dokumentide uuendamise soovi ära märkida abielu registreerimise
taotlusel ja dokumentide uuendamine käivitatakse automaatselt pärast abielu
registreerimisega kaasnevat nime muutuse registreerimist.
Selle variandi tugevused:
33
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Sündmusteenuste süsteemis protsessi kirjeldades tekib parem arusaamine, milliseid
samme ja tegevusi iga teenuse protsess sisaldab ja milline süsteem iga tegevuse eest
vastutab.
• Tsentraalse sündmusteenuste protsessi jälgimine võimaldab anda isikule ning teenuse
halduritele ülevaadet, mis seisus on sündmusteenuse toimumise protsess.
• Saab paremini realiseerida komplekstaotlusi.
Probleemid:
• Tekib dubleerimise risk. Sündmusteenuse süsteemis hakatakse realiseerima
domeenipõhist äriloogikat, mis on juba lahendatud osateenuste süsteemides (teenuse
algatamise eeltingimused/valideerimised)
• Paindlikkuses kaotamise risk. Arenduse keerukus kasvab sündmusteenuse süsteemi ja
osateenuste osutajate süsteemide üksteisest sõltuvuse tõttu. Kui osateenuse äriloogikas
või API's midagi muutub, siis on vaja teha muudatusi ka sündmusteenuse süsteemis.
Muudatusi on vaja kooskõlastada. Teenuse osutajad on väljendanud vastuseisu sellele, et
nende teenuste edasi arendamine administratiivselt, tehniliselt või finantsiliselt sõltub
tsentraliseerivast üksusest ja tsentraliseeritud arendusprotsessist. Võivad tekkida
vastuolud, sest infotehnoloogiline arhitektuur ja organisatsioonide juhtimis-arhitektuur
pole omavahel kooskõlas. Kui osapoolte koostööd ei õnnestu ladusalt korraldada, siis
teenuste pidev parendamine takerdub ja pikemas perspektiivis ei muudeta teenuseid
paremaks, vaid areng aeglustub.
• Sündmusteenuse realiseerimine toob kaasa uue tarkvarakomponendi arenduse/halduse
kulu. On üsna tõenäoline, et mitmetel põhjustel (vt alapunkte) kulu esmalt alahinnatakse,
mistõttu sündmusteenuste süsteemi arendatakse liiga väikese eelarve tingimustes ja
valmis lahendus ei täida ootusi.
o Protsesse ei analüüsita ja disainita piisavalt detailselt ja jäetakse kõrvale erijuhud.
Näiteks abiellumise korral: a) kui abielu registreerimise avaldus esitada paberil
KOV's, kas siis edasist protsessi on võimalik jälgida sündmusteenusena, b) kui
soovitakse loobuda abielu registreerimisest, siis kas uue passi eest makstud raha
saab tagasi, c) kui soovitakse muuta abielu registreerimise aega või kohta, siis
kuidas see käib ja kas vajaduse korral saab raha juurde maksta (kui teenus
kallineb), d) kui pärast komplekstaotluse esitamist ja enne abielu registreerimist
nime muutev isik sai juhtimisõiguse ja juhiloa, siis kas selle juhiloa vahetamist saab
ka taotleda sündmusteenuse kaudu.
o Komplekstaotluse korral võib olla on vaja panna andmed ootele. Näiteks
abiellumise sündmusteenuse korral on vaja hoida uute dokumentide
väljastamiseks vajalikke rekvisiite (pilt, allkirja näidis) kuni dokumendi tootmise
protsessi käivitamiseni (kas neid hoida abilelu sündmusteenuse süsteemis või
ITDAK-s, igal juhul tuleb teha vastav arendus). Veel üks erijuhtum: mis saab siis, kui
34
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
abiellumine lükkub nii palju aega edasi, et selle ajaga pilt aegub. Komplekstaotluse
juures koondmaksete käsitlemiseks puudub praegu lahendus.
o Protsesside alternatiivvood ja kompenseerimisahelad tavaliselt keerukad, mida ei
ole võimalik süsteemide üleselt lahendada ja tsentraalselt hallata. Üldjuhul ei ole
protsess 1-2-3 järjestikused tegevused, vaid tegevused võivad olla paralleelsed.
Mingid osateenused võivad toimuda sündmusteenuse ahela väliselt. Näiteks lapse
sünd võib toimuda välismaal, aga eelnes rasedana arvele võtmine ja järgneb lapse
registreerimine, nime panek.
• Tsentraalselt on keeruline või pole isegi võimalik orkestreerida selliseid osateenuseid, kus
osateenuse osutaja ei ole üks konkreetne asutus ja teenuse osutamiseks ei kasutata ühte
infosüsteem, vaid üks paljudest, kusjuures teenused ei ole standardiseeritud.
Näiteks KOV'd, haiglad, pangad.
o Komplekstaotluste koondmaksete osas tuleb arvestada erinevate teenuste
hindadega ja arvelduse rekvisiitidega (saajad, arveldusarved, viitenumbrid). Tuleb
arvestada, et ka ühe teenuse osutaja ulatuses võivad rekvisiidid erineda (nt
erinevate teenuste korral erinevad viitenumbrid).
2.6.3.3 Kokkuvõte
Tsentraaliseeritud orkestreeritud lahendus võimaldab protsessi muuta ühest kohast
jälgitavamaks, aga selle lahenduse loomine ja haldamine on mitmekordselt, kuni
kümnekordselt keerukam ja kulukam.
Põhimõtteliselt on võimalik hübriidlahendus nii, et otsus hajutatud või tsentraliseeritud
lahenduse korral tehakse iga sündmuseteenuse kohta eraldi kas kogu sündmusteenuse
kohta või üksikute osateenuste lõikes. Otsuse tegemise aluseks peaks olema põhjalik
protsessi analüüs, mille käigus ajurünnatakse välja ja töötatakse läbi erijuhud ning
otsustatakse, kas ja kuidas neid arvestada.
Kui sündmusteenuse jaoks otsustatakse luua tsentraaliseeritud orkestreeriv lahendus, siis
tuleb otsustada, kes orkestraatori funktsionaalsuse arenduse eest vastutab, kusjuures
vastutuse kandmine peab olema jätkusuutlik (teenust tuleb edasi arendada ka 5, 10 jne aasta
pärast) ja vastutus peab vastama infotehnoloogilise ja äritehnoloogilise kompetentsi
paiknemisele.
Selliste kasutusjuhtude korral, kus teenust võivad osutada tuleb saata mitmele osateenuse
osutajad (KOV, pangad, haiglad), tuleb ikkagi kasutada hajusat lahendust. Teenuse osutamise
"käsklust" ei saa saata ühele asutusele, vaid levitatakse andmesündmused (x-tee
sünkroonsete teenuste kaudu või sõnumiruumi kaudu) ja teenuse osutajad ise otsustavad
teenuse osutamise.
35
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.3.4 Lisalugu: proaktiivsuse tasemed
Teenuste isikule proaktiivse pakkumise osutamise osas on kolm taset:
• teenusosutaja alustab teenuse pakkumist täiesti iseseisvalt (automaatne teenus)
• teenuseosutaja pakub isikule võimalust ja isik annab nõusoleku saada teenust (nõusoleku
küsimisega ehk pakkumisega teenus)
• teenuseosutaja ei paku teenust, isik taotleb teenust (mitte-proaktiivne teenus)
Kuidas isik saab proaktiivse teenuse pakkumuses:
• teenusosutaja saadab pakkumuse, nt saadab pakkumuse @eesti.ee e-maili aadressile
• pakkumisi kuvatakse eesti.ee portaalis
Eesti.ee-s pakkumuste, osutatavate teenuste ja osutatud teenuste kuvamise kohta vaata
järgmist peatükki (Sündmusteenuse koondinfo isikule kuvamine).
36
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.4 Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine
2.6.4.1 Probleemi püstitus
Sündmusteenuste ärianalüüside raames loodud kasutajaliidese prototüübid näevad ette, et
kui isik logib sisse eesti.ee keskkonda, siis isikule kuvatakse tal päevakorras olevate
sündmusteenuste koondinfo. Isikul on võimalik avada enda sündmusteenuste ajalugu.
Koondinfo all mõtleme ülevaadet, mis sündmusteenused toimuvad ja mis teenuseid
pakutatakse, osutatakse või on osutatud. Vt allolevat kasutajaliidese prototüübi
ekraanitõmmist.
37
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Iga teenuse kohta detailse info kuvamist käsitletakse järgmises peatükis „Sündmusteenuste
detailse info kuvamine isikule“. Käesolevas peatükis arutletav küsimus on, kuidas eesti.ee's
kuvatav koondinfo kokku koguda.
2.6.4.2 Võimalikud variandid
Allolevate võimalike variantide hulgas ei kirjeldata null-varianti. Null-variant oleks see, et infot
ei koondata ühte keskkonda, vaid iga osateenuse osutaja saadab teenuse pakkumise isikule
e-mailiga (nt @eesti.ee aadressile), isik siseneb e-mailis esitatud lingil teenuse osutaja
iseteeninduse ja seal annab nõusoleku teenuse saamiseks ning teeb vajalikud lisatoimingud,
näiteks sisestab täiendavad andmed.
Alljärgnevalt kasutame staatuspaneeli mõistet. Staatuspaneel on kavandatava arhitektuuri
komponent, mille ülesanne on pakkuda sündmusteenuste toimumise kohta infot,
muuhulgas eesti.ee portaalis kuvamise joaks.
1) Andmesündmuste põhjal info kogumine staatuspaneeli andmebaasi
38
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Staatuspaneel kuulab sõnumiruumi kaudu liikuvaid andmesündmusi ja nende alusel tuletab,
mis sündmusteenused toimuvad. Staatuspaneel hoiab oma andmebaasis isiku päevakorras
olevaid sündmusteenuseid ja lõppenud sündmusteenuste ajalugu ("õhuke" andmebaas, kus
on ainult esmane info, näiteks viide isikule, sündmusteenuse liik, aeg ja
staatus). Päevakorras olevate sündmusteenuste ajaloo ja sündmusteenuste ajaloo
kuvamiseks eesti.ee keskkonnas väljastatakse andmed staatuspaneeli andmebaasist.
Staatuspaneel saab isikule välja saata teavitusi (sh pakkumisi) eesti.ee e-posti aadressile.
Probleemid:
• Kõik sündmusteenustes osalevate teenuseosutajate infosüsteemid peavad välja saatma
andmesündmuste sõnumeid, mille alusel saab tuletada infot sündmusteenuste
toimumise ja staatuse muudatuste kohta. Kui sõnumiruumi pole ja sõnumivahetust ei
realiseerita, siis see variant langeb ära.
• Ainult andmesündmuste sõnumitest ei piisa sündmusteenuste toimumise ja staatuse
tuletamiseks, vaid on vaja tingimuslikku äriloogikat ja päringuid täiendavate andmete
hankimiseks. Tekib äriloogika dubleerimise risk, sest staatuspaneelis tuleb realiseerida ja
edaspidi pidevalt uuendada teenuste spetsiifilist tingimuslikku äriloogikat.
• Sündmusteenuste koondinfo juurest peab saama isikut suunata detailsema info juurde
(vt „Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine“). Seega peab staatuspaneel hoidma
viiteid (URL'e), kuhu kasutaja edasi suunata. Viited võivad vananeda ja "katki" minna,
mistõttu isikud hakkavad edasi suunamiste käigus saama ebameeldivalt sageli 404
teadet.
• Staatuspaneeli tekib isikustatud andmete andmebaas, kus oleks kirjas isiku kogu
"elulugu". Tekib arvestatav isikuandmete lekkimise turvarisk.
Võimalikud lahendused probleemidele:
• Selleks, et maandada isikustatud andmebaasist andmete lekkimise riski, rakendada
andmete räsimist või krüpteerimist.
o Säästlikum variant on isikukood vms isikut identifitseeriva andmed räsida
ühesuunalise räsi-funktsiooniga. Siis ei saa andmebaasist välja võtta kõikide isikute
isikukoodidega isikustatud andmeid.
▪ Kuid sellisel juhul säilib kaudse tuvastamise oht. Näiteks, kui on teada isiku
sünnikuupäev ja abiellumise kuupäev, siis on isiku tuvastamise tõenäosus
väga suur.
o Ressursikulukam variant on kõik andmebaasi salvestatavad andmed krüpteerida.
Vajaliku jõudluse tagamiseks on eeldatavalt vajalik kasutada riistvaraliselt
realiseeritud krüpteerimisseaded (HSM).
39
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Selleks, et tagada parem kontroll andmete kasutamise üle, tuleb isikule endal võimaldada
jälgida andmete kasutamist:
o lubada staatuspaneelist andmebaasist teha päringuid ainult konkreetse isiku
kohta (näiteks ei saa teha päringuid ajavahemiku, sündmus liigi vms kohta ilm
ühte isikut määramata),
o päringud logida andmejälgijas ja andmete kasutamise ajalugu teha isikule
nähtavaks ja kergelt leitavaks (nt avalehel link „vaata enda andmete kasutamist“)
• Selleks, et vabaneda sündmusteenuste staatuste haldamisest ja andmete
sünkroniseerimisest, võib vajadusel muuta kasutajaliidese funktsionaalsust nii, et
kasutajaliidesel ei näidata praegust seisu (mis teenused on pakkumise staatuses, mis
teenused on teostamisel, mis on osutatud), vaid näidatakse sündmuste ahelat (sellel ajal
tehti pakkumus, selle ajal alustati teenus osutamist jne).
2) Teenuste osutamise süsteemidest info edastamine staatuspaneeli
40
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sündmusteenuste süsteemid ja/või osateenuste osutajate infosüsteemid edastavad
staatuspaneeli andmeid sündmusteenuste toimumise ja osateenuste osutamise kohta (push-
tüüpi andmete edastus). Sarnaselt eelmise variandiga hakkaks staatuspaneel hoidma
infot isiku päevakorras olevate sündmusteenuste ja lõppenud sündmusteenuste ajaloo kohta
ning eesti.ee's kuvatavad andmed loetakse staatuspaneeli andmebaasist. Samuti saab
staatuspaneelist välja saata teavitusi teenuste pakkumise kohta.
Probleemid:
• Staatuspaneel hakkab dubleerima teenuse osutajate infosüsteemide infot.
Sünkroniseerimise vigade tõttu võivad tekkida vastuolulised andmed. Sünkroniseerimise
vead võivad tekkida näiteks osateenuste osutajate süsteemidest andmete välja saatmise
äriloogika vigade tõttu (nt mingit staatuse muutust ei saadeta välja) ja vigade tekkimise
tõenäosus on suur arvestades võimalikke erijuhtumeid (nt teenuse osutamise
katkestamine).
• Sarnaselt eelmise variandi tekib kogu "elulugu" sisaldav andmebaas ja sellega kaasnevad
isikuandmete kaitse riskid.
Võimalikud lahendused probleemidele on sarnased esimese variandiga.
3) Jooksvalt andmete päringud
Staatuspaneel ei hoia infot isiku sündmusteenuste kohta, vaid staatuspaneel teeb iga kord
päevakorras olevate sündmusteenuste ja lõppenud sündmusteenuste ajaloo väljastamise
jaoks päringud sündmusteenuste süsteemidesse, mis koguvad x-tee päringuteenuste kaudu
algandmeid osateenuse osutajate infosüsteemidest. Sündmusteenuse süsteemi ülesanne on
osateenuste osutamise süsteemidest kogutud andmetele alusel luua tervikpilt
sündmusteenuse toimumise seisust (näiteks, kas sündmusteenus on päevakorras või
lõppenud).
41
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Selle variandi tugevusena puuduvad eelnevate variantide probleemid:
• Ei teki isikute "eluloo" andmebaasi, turvariskid on oluliselt väiksemad.
• Infot ei dubleerita, pole vaja luua sünkroniseerimise mehhanisme ja puudub
dubleerivates andmebaasides vastuoluliste andmete tekkimise risk.
• Detailsema info juurde edasi suunamise lingid on "värsked" ja riski, et edasi suunamised
lõppevad 404 veaga, on minimaalne
Probleemid:
• Isikule kuvatavate andmete kogumiseks hakataks tegema arvukalt x-tee päringud.
Ennustatav summaarne x-tee päringute arv on umbes 100 päringut sekundis (vt allpool
märkusi).
42
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Kui teenust osutavad mitmed autonoomsed asutused (vt. näide allpool) nii, et teenuse
info on kätte saadav ainult lokaalsetes süsteemides ja puudub üleriigiline infosüsteem,
siis päringute arv ja sooritamise keerukus kasvab kordades.
• Staatuspaneel sõltub päringuid tehes erinevatest sündmusteenuste süsteemidest. Kui
lisandub uus sündmusteenuse süsteem või muudetakse olemasolevat, siis tuleb
staatuspaneeli poolt vaadates testida andmevahetuse toimimist.
• Staatuspaneel reageerib ainult isiku päringute korral. Staatuspaneel ei saa hakata isikule
välja saatma proaktiivseid pakkumisi. Proaktiivselt teenuste pakkumiste kohta teavituste
väljastamine tuleb lahendada sündmusteenuste infosüsteemides ja/või osateenuste
osutajate infosüsteemides.
Võimalikud lahendused probleemidele:
• Selleks, et vähendada staatuspaneelist välja saadetavate päringute hulka, rakendada
staatuspaneelis vahemälu (cache). Staatuspaneel hoiaks tehtud päringute vastuseid
vahemälus mingi aeg (nt 10 minutit või 1 tund). Lahendus tagab, et kui üks kasutaja
järjest korduvalt liigub eesti.ee avalehele, siis iga kord ei saadeta laiali uusi päringuid.
• Selleks, et kasutajaliides ei jääks pikalt ootama kõikide päringute ära tegemist, saata
staatuspaneelist päringud välja paralleelselt ja uuendada kasutajaliidesel andmeid kohe
pärast päringu vastuse saamist (nt rakendades websockets tehnoloogiat).
• Selleks, et sündmusteenuste portfelli haldur ja sündmusteenuste omanikud saaksid
tagada päringute tehnilist toimimist, tuleb staatuspaneelis:
o logida päringute tegemise tõrked (monitooringu lahendus),
o luua staatuspaneelist sündmusteenuste süsteemidesse testpäringute tegemise
võimalus,
o luua staatuspäringu saatmise võimalus (health endpoint),
o realiseerida administreerimise APi ja/või kasutajaliides, mille kaudu saab küsida
logi ja saata testpäringuid.
Jooksvalt andmete päringute lihtsustatud variant:
Selle variandi saab realiseerida ka ilma sündmusteenuste süsteemideta nii, et staatuspaneel
teeb päringuid otse osateenuse osutajate infosüsteemidest. Sellisel juhul:
• lahendus on kokkuvõttes lihtsam, et sündmusteenuse süsteemi "vahekiht" jääb vahelt ära
• iga osateenuse osutamise näidatakse eraldi, neid ei koondada sündmusteenuse
protsessiks (seda oleks pidanud tegema sündmusteenuse süsteem)
• staatuspaneeli jaoks tuleb realiseerida osateenuste osutajate infosüsteemides
standardiseeritud struktuuriga x-tee päringuteenus
43
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.4.3 Kokkuvõte
Esimene variant langeb ära, kui sündmusteenuste lahenduste kasutusele võtmisega ei
oodata sõnumiedastuse lahenduste valmimiseni.
44
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Teise ja kolmanda variandi vahel valides on eelistatud kolmas variant, välja arvatud siis, kui
päringute arv kasvab liiga suureks või andmeid ei saa teha kättesaadavaks üleriigilistest
süsteemidest.
Kui viimased asjaolud peaksid osutuma takistuseks, siis on valida kas teine variant või jääda
kolmanda variandi juurde lihtsustades kasutajaliideste disaini nii, et:
• sündmusteenuste toimumise isikustatud infot kuvatakse eesti.ee's ainult üksikute
sündmusteenustele klikkides, mitte kohe sisse logides üle kõigi sündmusteenuste,
• näidatakse ainult aktuaalset infot, ei kulutata ressurssi isiku ajaloo kokku panemiseks,
• näidatakse osateenuste infot eraldi, et osateenusete osutamist ei agregeerita kokku
sündmusteenuse protsessiks.
2.6.4.4 Märkused
Päringute arvu selgitus:
• eesti.ee'sse on aktiivsemal kasutusajal umbes 0,5 sisse logimist sekundis:
o viimastel aastatel on olnud ca 4 miljonit sisse logimiste aastas
o sisse logimiste arv on kerges kasvustrendis
o sündmusteenuste kasutusele võtmisest tulenevat mahtu ei oska ennustada
Joonisel on eesti.ee sisse logimiste statistika.
• realiseeritakse umbes 20 sündmusteenust,
• ühe sündmusteenuse staatuse arvutamiseks ja kuvamiseks tehakse eeldatavalt
päringuid 10'st teenuse osutamise infosüsteemist. Arv 10 on võetud töötuks olemise
sündmusteenuse näitel. Töötuna olemise sündmusteenuse raames kontrollitakse:
o Rahvastikuregistris (RR) - staatus ja vanus (kas on tööealine)
o Töötamise register (TÖR) - töötamise andmed
o Eesti Hariduse infosüsteem (EHIS) - õppimise andmed
45
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
o Kaitseväekohuslisate register (KVKR) - kaitseväe teenistuses viibimise andmed
o Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem (SKAIS) - ennetähtaegse pensioni andmed
o Äriregister (ÄR) - juhatuse liikmeks olemise vms ettevõtluses osalemise
andmed
o Töötukassa infosüsteem (EMPIS) - töötuna arvel oleku (sh eelnevad) andmed
o Notariks olemise andmed
o Kohtutäituriks või pankrotihalduriks olemise andmed
o Vanglakaristuse kandmise andmed
• 0,5*20*10 = 100
Näited mitmetest teenuse osutajatest (sama teenust osutavad mitmed isikud):
• kohalikud omavalitsused (üleriigilised süsteemid puuduvad)
• notarid (ühendav üleriigiline süsteem e-notar)
• tervishoiuteenuse osutajad (ühendav üleriigiline süsteem TIS)
• õppeasutused (ühendav üleriigiline süsteem EHIS)
• pangad, kindlustusseltsid (pensioniregister)
46
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.5 Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine
2.6.5.1 Probleemi püstitus
Eelnevate analüüside põhjal on kujunenud arusaam, et isikud soovivad kogu vajalikku infot
näha ühe kanalist (kontaktipunktist) ja saada operatiivseid teavitusi oma igapäevastele
kontaktidele (nt e-mailiga). Operatiivsete teavituste välja saatmine võib olla lahendatud
@eesti.ee aadressi kaudu eeldades, et isikud on selle suunanud oma igapäevasele e-maili
aadressile. Isikute ja riigi ühtseks kontaktpunktiks on eesti.ee portaal. Koondinfo esitamist
eesti.ee portaalis on kirjeldatud peatükis „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine".
Küsimus on selles, kuidas isik saab minna edasi selles, et vaadata detailsemat infot
konkreetse juhtumi kohta, vajaduse korral esitada täiendavaid andmeid või anda nõusolekut
teenuse saamiseks.
2.6.5.2 Võimalikud variandid
Füüsilisele isikute ja juriidilisele isikute teenused kattuvad osaliselt. Juriidiliste isikute jaoks
töötakse välja ettevõtete ühtse kontaktpunkti visiooni ja arhitektuuri. Selleks, et füüsilise
isikute ja ettevõtete kattuvate sündmusteenuste jaoks ei peaks hakkama realiseerima erineva
arhitektuuriga sisult dubleerivaid lahendusi, peaks tehniliste lahendust arhitktuur olema
samasugune.
EÜKP osas on välja töötatud visioon (vt https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn "Ettevõtjate
jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon", Nortal) ja praegu toimub arhitektuuri
lahenduse kavandamine (Krabu, Wisercat). Sündmusteenuste arhitektuuris on soovitatav
lähtuda nende tööde tulemustest.
Lahenduse võimalikud variandid on kokkuvõtlikult kirjeldatud peatükis „Infotehnoloogiline
taristu“ punktis "Kasutajaliidese integratsioon".
2.6.5.3 Märkused
Sündmusteenuste eesmärk on pakkuda isikutele sujuvat teenuse tervikprotsessi kogemust.
Praegu on rohkem rõhku pandud teenuse saamist toetavate uute, spetsiaalselt
sündmusteenuste jaoks välja töötatavate e-teeninduste kasutuskogemuse arendamisele.
Sündmusteenuste analüüside raames on fookuses sündmusteenuste jaoks välja töötavate
uute e-teeninduste kasutajaliideste prototüüpimine.
Sündmusteenuste e-teeninduste seosed mitte e-kanalitega: Kuid e-teenindus ei ole ainus kanal.
Tuleb läbi mõelda, kuidas e-teenindus haakub muude kanalitega. Näiteks, kui e-teenindust
47
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
kasutaval kasutajal on vaja konsultatsiooni või kasutajatuge, siis kus kohast ta seda saab.
Juhul, kui sündmusteenust jaoks arendatakse tsentraalselt uued e-teenindused, siis kas
tsentraliseeritakse ka kasutajatugi või kui ei, siis kuidas kasutajat suunatakse erinevate
teenusosutajate muudesse kanalitesse.
Sündmusteenuste e-teeninduste seosed olemasolevate e-teenustega: Praegu on osateenuste
osutajatel kasutusel oma iseteenindused. Kui sündmusteenuste jaoks kavandatakse uusi e-
teenindusi, siis kuidas need hakkavad haakuma olemasolevate e-teenindustega? Eeldatavalt
jäävad olemasolevad iseteenindused jätkuvalt kasutusele. Kuidas kasutaja saab aru, mis e-
teenindusse pöörduda ja kas tal on võimalik liikuda ühest e-kanalis teise e-kanalisse (nt, kui
Google'st jõuab otse teenuse osutaja e-teenindusse ja esitab seal avalduse, siis kas hiljem
saab sündmusteenust tervikuna jälgida sündmusteenuse e-teenindusest)?
Sündmusteenuste e-teeninduste jätkusuutlikkus: Praegu propageeritavad kasutajaliideste disaini
raamistikud ja arenduse tehnoloogilised raamistikud on viie või hiljemalt kümne aasta pärast
lootusetult vananenud. Kui sündmusteenuste jaoks luuakse uued e-teenindused, siis tuleb
lahendada, kuidas hakkab tulevikus toimuma järk-järguline üleminek uutele tehnoloogiatele
ja disainikeelele. Uuendamise vajadus hakkab olema pidev, järg-järgult erinevate
sündmusteenuste kaupa. Seega lahendus peab olema selline, kus erinevad teenuseid saab
arendada üksteisest tehnoloogiliselt sõltumatult, kaasata erinevaid arenduspartnereid ja ei
tohi tekkida bürokraatlikke takistusi (alates põhimõttelisest otsustest arendustöid käivitada ja
finantseerida kuni igapäeva töös pisiasjadeni nagu arendajatele ligipääsude andmine).
48
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.6.6 Variantide kokkuvõte
Eelnevalt kirjeldatud variantide pealt saab kokku panna järgneval joonisel esitatud
kombinatsioonid, mis annavad kokkuvõttes võimalikud arenguteed (NB! nooled skeemil
näitava info liikumise suunda, mitte andmevahetuse algatamise suunda).
49
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Variant 1) Osateenuste osutajate infosüsteemid suhtlevad üksteisega x-tee teenuse kaudu,
et anda edasi andmesündmusi osateenuste käivitamiseks.
Vastavus isiku ootustele
Ootus Vastavus
Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Ei ole täidetav
kanalist (portaalist)
Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info-
igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee
aadressile)
postile)
Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (teenuste osutajate info-
(mis teenuseid tal on võimalik või vaja süsteemide teevad pakkumisi)
kasutada?)
Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Ei ole täidetav (puudub ülevaatlikku infot
varasemalt osutatud teenustest kuvav portaal)
Isikule teenuste osutamise protsess on Ei ole täidetav (ei ole tervikpilti kogu
jälgitav ja arusaadav protsessist)
Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid
taotluste vms vormides esitama korduvalt saavad andmeid kasutada x-tee teenuste
kaudu)
samu andmeid
Isik saab ühest elu-sündmusest tulenevaid Pigem ei ole täidetav
kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult Saaks täita nii, et ühe teenuse osutaja
infosüsteem võtab vastu komplekstaotluse
üheaegselt.
Realiseeritavuse hinnang: Kõige lihtsam, kiiremini realiseeritav ja väiksemate riskidega
variant.
Variant 2) Esimesele variandile lisatakse staatuspaneel, mis hakkab eesti.ee's kuvamise
jaoks andmeid osateenuste osutajate infosüsteemidest kokku koguma.
Vastavus isiku ootustele
Ootus Vastavus
50
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Täidetav
kanalist (portaalist)
Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info-
igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee
aadressile)
postile)
Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid
(mis teenuseid tal on võimalik või vaja teevad pakkumisi)
kasutada?)
Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Täidetav
varasemalt osutatud teenustest
Isikule teenuste osutamise protsess on Ei ole täidetav (isik saab infot üksikute
jälgitav ja arusaadav osateenuste lõikes, aga ei kombineerita
kokku sündmusteenuse protsessiks)
Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav (teenuste osutajate info-süsteemid
taotluste vms vormides esitama korduvalt saavad andmeid kasutada x-tee teenuste
kaudu)
samu andmeid
Isik saab ühest elu-sündmusest tulenevaid Pigem ei ole täidetav
kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult Saaks täita nii, et ühe teenuse osutaja
infosüsteem võtab vastu komplekstaotluse
üheaegselt.
Realiseeritavuse hinnang:
• Andmete kokku kogumiseks tehtavate päringute koormus võib kasvada liiga suureks.
• Alternatiiv on andmete kokku kogumine staatuspaneeli andmebaasi, aga siis tekiks
andmete dubleerimiseks tulenevad sünkroniseerimise risk ja isikustatud elulugude kokku
kogumisest tulenev andmekaitse risk.
Variant 3) Teisele variandile lisatakse sündmusteenuste infosüsteem, mille kaudu saab
hakata juhtima osateenuste käivitamist ja mis paneb eesti.ee's kuvamise jaoks kokku
protsessi tervikpildi.
Vastavus isiku ootustele
Ootus Vastavus
51
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Isik saab kogu vajaliku info kätte ühest Täidetav
kanalist (portaalist)
Isikule saadetakse uut info tema Täidetav (teenuste osutajate info-
igapäevaselt kasutatavatele kontaktidele (e- süsteemide saadavad pakkumisi @eesti.ee
aadressile)
postile)
Isikule pakutakse asjakohaseid teenuseid Täidetav (pakkumiste tegemise saab
(mis teenuseid tal on võimalik või vaja realiseerida ka sündmusteenuse
kasutada?) infosüsteemis)
Isik omab ülevaadet talle osutatavatest ja Täidetav
varasemalt osutatud teenustest
Isikule teenuste osutamise protsess on Täidetav (sündmusteenuse süsteemi
jälgitav ja arusaadav kasutajaliidesel saab esitada ilusa tervikpildi
kogu protsessist).
Isik ei pea teenuste saamiseks vajalikes Täidetav
taotluste vms vormides esitama korduvalt
samu andmeid
Isik saab ühest elusündmusest tulenevaid Täidetav
kõiki vajalikke avaldusi esitada võimalikult
üheaegselt.
Realiseeritavuse hinnang:
• Sama moodi eelmise variandiga on andmete kokku kogumise küsimused.
• Osateenuste käivitamise tsentraliseerimine osateenuste süsteemidest sündmusteenuse
süsteemi toob kaasa äriloogika dubleerimise ja paindlikkuse kaotamise riskid.
• Tegemist on kõige kulukama variandiga. Ebaõnnestumise risk on kõige suurem seepärast,
et sündmusteenuste süsteemi loomise käigus võivad jääda tähelepanu alt välja olulised
äriprotsessi erijuhtumid või ärireeglid ja seepärast lahendus ei saa olema piisavalt
paindlik ning ei vasta kasutajate ootustele.
• Tsentraaliseeritud osateenuste käivitamine ei tööta juhul, kui osateenusel on mitmeid
võimalikke osutajaid, kes kasutavad erinevaid süsteeme ja nende hulgast pole iga
konkreetse juhu jaoks võimalik tsentraalselt määrata ühte teenuse osutajat ja
süsteemi. Samas, kui osateenuste osutajatel endil pole üldse süsteemi, siis
sündmusteenuse süsteemi osana saab välja arendada vastava süsteemi
52
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sõnumiruumi rakendamise variant: Kõikide eelnevalt kirjeldatud variantide juures on
võimalik võtta kasutusele andmesündmuste sõnumivahetuse keskkond (sõnumiruum).
Sõnumiruumi kasutusele võtmine aitab standardiseerida andmesündmuse koosseisu, võtta
kasutusele asünkroonne andmevahetuse, muuta andmesündmuste välja saatmise
lihtsamaks ja hakata paindlikumalt juhtima info edastamist (vt täpsemalt Andmesündmuste
edastamine). Sõnumiruumi olemasolu annaks tehnilisi eeliseid, kuid sõnumiruumi olemasolu
pole sündmusteenuste rakendamise jaoks tingimata vajalik. Sõnumiruumist on kõige rohkem
kasu siis, kui andmesündmused peavad liikuma paljude osateenuse osutajate erinevate
süsteemide vahel, mitte ainult üleriigiliste süsteemide vahel.
53
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.7 Infotehnoloogiline taristu
Eelnevas peatükis välja pakutud arhitektuursete lahendusvariantide realiseerimiseks peab
loodav sündmusteenuste infotehnoloogiline taristu koos toimima mitmete olemasolevate
süsteemidega. Süsteemide liidestuste käigus tuleb lahendada erinevaid infotehnoloogilisi
aspekte. Käesolevas peatükis tõstatame lahendamist vajavad väljakutsed ja kirjeldame
lahendusvariandid, mis on seotud loodava süsteemi komponentide ning olemasolevate
süsteemide liidestusvajadustega.
2.7.1 Autentimine
Riigiportaalis kasutatakse isiku tuvastamiseks riigi autentimisteenust TARA (https://e-
gov.github.io/TARA-Doku ), mis baseerub standardsel OpenID Connect (OIDC) protokollil. Küll
aga tuleb arvestada, et mitte kõik sündmusteenuste süsteemis osalevad osateenuseid
pakkuvad infosüsteemid ei pruugi olla TARA-ga liidestatud, vaid kasutusel on otseliidestused
turvaliste autentimislahendustega (Mobiil-ID, ID-kaard, Smart-ID). Eriti kehtib see
legacy süsteemide ja ka näiteks KOV-des kasutatavate infosüsteemide kohta.
Kasutajate autentimine on vajalik lahendada ainult kasutajaliidesega süsteemide
otspunktides, et tuvastada kasutaja, kelle kohta päringuid tehakse. TARA SSO on vajalik, et
kasutajat sujuvalt suunata ühest kasutajaliidesest teise teise ilma täiendava autenimiseta..
Näiteks siis, kui kasutaja suunatakse eesti.ee’st sündmusteenuse või osateenuse
kasutajaliidesesse teenuse detailandmetega tutvuma. Teenuste vaheliste taustapäringute
teostamisel ei ole kasutajate tuvastamine enam vajalik - välja kutsutud teenus tuvastab ja
autoriseerib teenust välja kutsuva süsteemi x-tee autentimislahendusi kasutades. Näiteks
staatuspaneelist teostatavates päringutes ei ole TARA kasutamine vajalik.
Lahendusvariandid:
• A: Sündmusteenuste süsteemi loodavad uued komponendid peavad kasutama kasutajate
tuvastamiseks TARA teenust.
• B: Kui osateenust pakkuv infosüsteem TARA ei kasuta ja kasutaja satub otselingiga
vastava süsteemi kasutajaliidesesse, siis tuleb kasutajal ennast uuesti autentida.
2.7.2 Ühekordne sisselogimine (SSO)
Sündmusteenuste kontseptsiooni järgi suunatakse kasutaja riigiportaalist edasi erinevatesse
infosüsteemidesse (iseteenindustesse), et kasutada isikule pakutavaid osateenuseid.
54
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Kasutusmugavuse tõstmiseks on oluline, et kasutaja sujuvaks navigeerimiseks ei pea ta
igasse süsteemi uuesti sisse logima. Selleks on vajalik kasutada Single-Sign-on (SSO)
lahendust. Hetkel veel puudub Eestis asutuste ülene SSO teenus, kuid vastav lahendus TARA
SSO on RIA poolt arenduses: https://e-gov.github.io/TARA-Doku/SSO projektlahendus. Single-
Sign-on teenuse kasutusele võtuga ei tohi ära unustada ka Single-Log-out (SLO) vajadust, kus
kasutajal oleks võimalik ennast ühest või kõikidest SSO-d kasutatavatest teenusest välja
logida. Riigiportaal kasutab kasutajate sessioonide jagamiseks erinevate riigiportaali teenuste
vahel enda poolt arendatud rakendust nimega TIM. Antud rakendus ei vasta standardsele
protokollile ja seda ei saa laiendada väliste infosüsteemidega.
Lahendusvariandid:
• A: eelistatud lahendusvarinadi korral võiksid kõik infosüsteemid (riigiportaal ja
osateenuste iseteeninduste infosüsteemid) hakata kasutama TARA SSO lahendust, kuid
see ei pruugi juhtuda lähitulevikus
o Paljudes asutustes on juba kasutusel enda SSO, tuleb lahendada TARA SSO
sessiooni üleandmine
• B: teine variant oleks riigiportaalis kasutusele võtta eraldi komponent (näiteks Keycloak),
mis toetab OIDC protokolli ja ms võimaldaks teiste asutustega lihtsamalt SSO-d
lahendada. Eelduseks on muidugi see, et ka teine asutus kasutab OIDC põhist SSO-d.
• C: riigiportaalis praegu kasutusel olev sessioonide jagamise teenus TIM ei toeta OIDC
protokolli. Väliste asutuste süsteemidega kasutajate sessioonide jagamine on selle
varinadiga keeruline (vajab iga uue süsteemi liidestamiseks lisaarendust)
• D: kui ühist SSO teenust kasutusele ei võeta, siis tuleb kasutajal ennast erinevatesse
iseteenindustesse sattudes uuesti sisse logida
2.7.3 Autoriseerimine
Kasutajate ligipääsuõiguseid süsteemide funktsionaalsustele ja andmetele saab vaadelda
erinevatest kasutusjuhtudest:
1. riigiportaali kasutajad pääsevad peale autentimist üldjuhul kõikidele endaga seotud
andmetele ja süsteemi funktsionaalsustele ligi ja sellise kasutusjuhu puhul eraldi
autoriseerimismehhanism kasutama ei pea
2. kui sündmusteenuse funktsionaalsuse kasutamise käigus tekib kasutajal võimalus
määrata ennast esindaja rolli (näiteks lapse või ettevõtte esindaja) - vastavad
esindusõigused tuleb pärida olemasolevatest registritest (RR, ÄR, TÖR, ...), kasutades
olemasolevaid x-tee teenuseid
55
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3. teatud sündmusteenuste puhul võib kasutaja ligipääsuõiguste saamine sõltuda teise isiku
nõusolekust (näiteks lapse ema võimaldab ligipääsu enda raseduse andmetele lapse
isale) - sellised nõusolekute andmised on domeenispetsiifilised ja tuleks lahendada
osateenuste süsteemides. Riigiportaal või sündmusteenuste süsteem teeb õiguste
kontrollimiseks eraldi päringud
4. sündmusteenuste kontseptsioon ja riigiportaali arhitektuur näevad ette mitmete
tsentraalsete haldusliidesete loomist (sündmusteenuste kataloog, sündmuste kataloog,
asutuste kataloog, artiklivaramu), kus tekib vajadus kasutajatele privileegide andmiseks ja
privileegide kontrollimiseks. Riigiportaali CMS-s on kasutusõiguste kontroll lahendatud
LDAPi gruppide põhiselt, kuid eelnimetatud süsteema hakkavad teenuste ja osateenuste
omanikena kasutama isikud erinevatest asutustest, kellel ei ole RIA LDAP kasutajakontot.
Antud kasutusjuhtude puhul vajab süsteemiülest lahendamist 4. punkt - haldusliidestele
ligipääsude haldamine.
Lahendusvariandid:
• A: luua riigiportaali keskne haldusliideste pääsuhaldussüsteem, kus
o saab määrata asutuste kasutajatele ligipääsu õiguseid erinevate teenuste
kasutamiseks
o teised rakendused (teenuste kataloogid, artiklivaramu) saavad API kaudu küsida,
kas kasutajal on valitud teenuse vaatamiseks ja andmete muutmiseks privileegid
või mitte
• B: kui ühtset pääsuhaldussüsteemi ei teki, siis tuleb vastav kasutajate ja õiguste
administreerimisliides luua igasse rakendusse eraldi, mis tekitab dubleerivate
funktsionaalsuste loomist ja hiljem ka dubleerivat seadistus- ning muutmisvajadusi
2.7.4 Teenuste ja komponentide vaheline suhtlus
Teenuste vaheline suhtlus peab käima üle x-tee teenuste.
Sellised komponendid, mis paigaldatakse riigiportaali eesti.ee infrastruktuuri, peavad
kasutajaliidese ja teiste komponentidega suhtluses kasutama Ruuter-muundur-TIM-XTR
teenuseid.
2.7.5 Staatuspaneel
Staatuspaneeli tehnilise lahenduse saab välja pakkuda peale seda, kui on otsustatud, millist
arhitektuurset lahendusvarianti isikule koondinfo esitamiseks looma hakatakse (vt. ka
peatükki „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine“).
56
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Lahendusvariandid:
• A: staatuspaneel omab andmebaasi ja salvestab sinna kõikide isikute sündmused ja
pakkumised. Andmed võetakse vastu läbi vastava API või kuulatakse
sõnumivahetusruumi
• B: staatuspaneel vahendab jooksvalt andmete päringuid üle x-tee erinevatesse
osateenuste süsteemidesse. Lahendada tuleb päringute puhverdamine ja päringute
paralleelselt teostamise võimekus
• mõlema lahenduse puhul peab staatuspaneel pakkuma API-t kasutaja sündmuste
pärimiseks, mida kasutab riigiportaal eesti.ee
2.7.6 Sündmusteenuste süsteemid
Igale sündmusteenusele oma süsteemi loomine vastab Domain Driven Design põhimõttele
ning Conway seadusele, kus ühe domeeni äriloogika eest vastutab üks tarkvarakomponent
(rakendus või infosüsteem). Ärianalüüsi tulemused on näidanud, et erinevad
sündmusteenuste protsessid koos kõigi erijuhtudega ja kasutajaliidese funktsionaalsused on
piisavalt keerukad (vt ka peatükk „Sündmusteenuse protsessi juhtimine“). Lisaks vastutavad
erinevate süsteemide loomise, arenduse ja haldamise eest erinevad asutused ning
arendusmeeskonnad. Seepärast on loogiline, et iga sündmusteenuse äriloogika
realiseeritakse erinevas rakenduses. Ühist äridomeeni jagavad sündmusteenused võivad olla
realiseeritud ka ühes rakenduses.
Nõuded ja lahendusvariandid:
• Sündmusteenuse süsteem võib olla eraldi infosüsteem või asutuse infosüsteemi osa
• Võib omada andmebaasi, kuhu salvestada protsessiga seotud andmeid
• Võib kasutada protsessimootorit, mis võimaldab protsesside tegevusi ja hetkestaatust
paremini hallata
• Peab pakkuma standardset API-t, et staatuspaneel saaks kasutajaga seotud
sündmusteenuse andmeid pärida
• Peab omama kasutajaliidest, kuhu kasutaja suunatakse riigiportaalist peale
sündmusteenuse detailandmete lingile vajutamist
2.7.7 Kasutajaliideste integratsioon
Sündmusteenuste süsteemid pakuvad kasutajale kasutajaliidest, kus kuvatakse detailsemat
infot ja mille sisendpunktiks on koondinfot kuvav riigiportaal eesti.ee (vt ka peatükki
57
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sündmusteenuse detailse info isikule kuvamine. Sündmusteenuste üheks olulisemaks
nõudeks on see, et kasutajale peab jääma mulje, nagu ta tegutseks ühes süsteemis, st.
üleminek eesti.ee lehtedelt sündmusteenuste vaadetele peab olema sujuv ja pakkuma
sarnast kasutajakogemust. EÜKP projekti raames on pakutud välja 5 erinevat kasutajaliidese
liidestamise varianti:
Lahendusvariandid:
• A: Lihtne link - viib teise asutuse süsteemi/sündmusteenuse süsteemi kasutajaliidesesse.
• B: Süvalink - viib teise asutuse süsteemi/sündmusteenuse süsteemi kasutajaliidesesse.
• C: Vormilahendus - eesti.ee portaal pakub dünaamilist vormide loomise lahendust, läbi
mille on võimalik saata kasutaja sisestatud andmeid asutuste süsteemidesse
• D: Asutuse lehe integreerimine portaali - võimalikud 2 varianti:
o D1: sündmusteenuse rakendus toimib eraldiseisvana rakendusena, kus
kasutatakse Veera raamistiku ühiseid komponente ühiste vaadete (menüü, päis, )
loomiseks (https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik/microfrontends). Kasutajal
jääb visuaalselt mulje, nagu ta tegutseks eesti.ee portaalis. Eelduseks TARA SSO või
muu sessiooni jagamise lahenduse kasutamine. Näiteks kasutatakse sama
domeeni (abiellumine.eesti.ee) ja eesti.ee poolt pakutavaid sessiooni jagamise
vahendit TIM.
o D2: sündmusteenuse kasutajaliidese funktsionaalsus jagatakse välja micro front-
end tehniliste lahendustega, kus eesti.ee kuvab sündmusteenuse funktsionaalsust
enda lehe osana. Sündmusteenuse UI komponendid lehed laetakse eesti.ee lehele
jooksvalt run-time's
• E: Teenuse täislahendus portaalis - kogu sündmusteenuse funktsionaalsus realiseeritakse
eesti.ee portaalis. Teenuste funktsionaalsuste dekomponeerimiseks saab kasutada NPM
pakette, mis arendatakse eraldi, kuid ehitatakse kokku ja rakendatakse riigiportaali
keskkonnas.
Variante A ja B saab eesti.ee lehe sündmuste nimekirja lehel kasutada kasutaja edasi
suunamiseks sündmusteenuse detailvaadetesse.
Variant D on eelistatud variant sündmusteenuse funktsionaalsuse kuvamiseks kasutusele.
Kusjuures seda varianti saab tehniliselt lahendada mitmel viisil. D1 variant on tehniliselt
lihtsam saavutatav ja hilisemalt lihtsamini hallatav. D2 varianti ei ole riigi infosüsteemides
teadaolevalt varasemalt kasutatud. Vajab POC-mist ja katsetamist, kas ja kuidas see lahendus
oleks jätkusuutlik.
Variantide C ja E kasutusele võtmine oleks sündmusteenuste kontekstis üpriski keeruline ja
võiks kõne alla tulla siis, kui luuakse väga-väga lihtne sündmusteenuse protsess.
58
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.7.8 Sõnumivahetuse ruum
Sõnumvahetuse ruumi (vt. „Andmesündmuste edastamine“) lahendus on lisaks
sündmusteenuse süsteemile üks keerukamaid kohti, nii äriloogiliselt kui tehniliselt.
Sõnumiruumi disaini käigus on vaja lahendada mitmed probleeme, mis tulenevad tehnilise
infrastruktuuri ning andmekaitse nõuetest.
Ühest küljest oleks tehniliselt lihtne rakendada pubslih/subscribe andmevahetusmustrit,
kasutades MesssageQueue funktsionaalsust pakkuvaid valmistarkvara platvorme - näiteks:
Kafka, RabbitMQ. Kuid tuleb arvestada, et süsteemi saadetavad sõnumid sisaldavad
isikuandmeid ja neid andmeid võivad teised süsteemid tarbida vaid isiku eelneva nõusoleku
või seaduses ette nähtud eesmärgil asutuse ülesannete täitmiseks. Ehk sõnumite laiali
jagamisel tuleb vajadusel teha päring nõusolekuteenusesse ja tuleb kontrollida ka asutuse
või asutuse gruppide õiguseid teatud tüüpi sõnumeid tarbida. Realiseerida tuleb vastav
haldusliides, mis võimaldab sündmusteenuse halduritel sündmuseid spetsifitseerida ja
sündmuse tüübi alusel anda asutusele või asutuse gruppidele ligipääsuõiguseid, kelle on
õigus sõnumeid kuulata (vt ka „Teenuste kirjeldamine“ punkt "Andmesündmuste tehniline
kataloog")
Lisaks tuleb arvestada ka infrastruktuuri piiranguga, kus infosüsteemid peavad omavahel
suhtlema üle X-tee. X-tee ei toeta hetkel sõnumipõhist andmevahetust, kuid NIIS liigub
vastava lahenduse ja standardi loomise poole X-Rooms kontseptsiooniga.
Sündmusteenuste süsteemi loodav sõnumvahetuse keskkond võib baseeruda X-Rooms
kontseptsioonil, kuid seda võib vaadelda ka sündmusteenuste spetsiifilist x-tee teenuste
kogumid, mis baseerub publish/subscribe mustril ja kuhu teised infosüsteemid võivad saata
(push) ainult eeldefineeritud ning kokku lepitud semantikaga andmesündmuseid.
Sündmustest huvitatud infosüsteemidele saavad registreerida ennast sündmuste kuulajaks
(haldur peab selleks haldusliideses vastava loa andma) ja saavad sõnumeid tarbida pull
mehhanismiga üle vastava REST x-tee teenuse. Seevastu X-Rooms kontseptsioon baseerub
sõnumite laiali saatmisel push mudeli järgi, mille juurutamine nõuab mitme (kõigi) x-tees
osalevate süsteemide üleseid kokkuleppeid. Pull mudeli rakendamine nõuaks ainult
sõnumiruumi ja tarbija vahelist kokkulepet. Pull mudeli saab hiljem asendada/täiendada ka
push mudeliga, kui vastav standard x-teel tekib.
Sõnumiruumile esitatavad tehnilised nõuded:
• suhtlus sõnumiruumiga peab käima üle X-tee infrastruktuuri
• sõnumiruume võib olla tulevikus mitu (näiteks igal asutusel oma sõnumiruum, mis
võimaldab teenindada asünkroonset andmevahetust)
59
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• sõnumiruumi omanik peab andma ligipääsuõigused sõnumite saatjatele ning tarbijatele
• sõnumiruumid peavad olema registreeritud keskses registris, nagu X-tee teenusedki
• sõnumiruum peab olema "rumal" andmevahetuskeskkond (dumb pipe vs. smart pipe)
• peab baseeruma publish/subscribe sõnumivahetuse mustril
Lahendusvariandid:
• A: oodata sündmusteenuste sõnumivahetusruumi kasutusele võtuga seni, kuni X-tee
infrastruktuurile on loodud standardne X-Rooms kontseptsiooni tugi.
o Nagu sündmusteenuste arhitektuurse kontseptsiooni lahendusvariantidest
nähtub, saab sündmusteenuseid käitada ka ilma ühise sõnumiruumita. Selleks
peab andmesündmuseid loovatest süsteemidest teostama hulgaliselt muudatus-
ja staatuspäringuid, kuid see on olemasoleva infra peal teostatav
o Hiljem, kui X-Rooms kontseptsioon realiseerub, saab osateenuste vahelist
andmevahetust samm haaval sõnumi põhiseks viia.
• B: realiseerida sündmusteenuste vajadustele vastav sõnumivahetusruum, kuhu saadavad
sõnumeid andmesündmuste tekitajad ning sõnumeid tarbivad erinevad osateenused
ning sündmusteenuste süsteemid
o Tegemist ei oleks X-Rooms kontseptsiooni realisatsiooniga, vaid eelnevalt
kokkulepitud publish/consume X-tee REST teenustega
o Tehnoloogiline lahendus, mis sõnumitöötlust pakub oleks ilmselt Kafka, sest Kafka
▪ sobitub dumb pipe kontseptsiooniga
▪ võimaldab sõnumeid salvestada ja ajalugu pärida
▪ Kafka Streams ja KSQL tehnoloogiatega saab luua spetsiaalset äriloogikat,
mis võimaldaks sõnumeid kliendi õiguste põhiselt filtreerida
▪ Kafka pakub väga head automaatseid skaleerimise ja kõrgkäideldavuse
tagamise lahendusi, mis vastaksid sündmusteenuste süsteemi
jõudlusnõuetele
▪ Confluent Rest API (https://docs.confluent.io/platform/current/kafka-
rest/index.html) võimaldab Kafka teenuseid kasutada üle REST liidese, mis
lihtsustab x-tee infrastruktuuri kasutust. AMQP protokollil baseeruvate
sõnumiruumi tehnoloogiatel REST API üldjuhul puudub.
o Kindlasti peab realiseerima ligipääsude halduskeskkonna, kus saab sõnumi tüübi,
asutuse ja asutuste grupi põhiselt määrata sõnumite saamise reegleid
o Hiljem, kui X-Rooms kontseptsioon realiseerub, võib tekkida vajadus loodud
sündmusteenuste sõnumiruumi lahendus viia vastavusse standardiseeritud X-
rooms lahendusega
60
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.7.9 Rakenduste paigaldusplatvorm
Teenuste rakendamiseks kasutusele võetav infrastruktuur mõjutab otseselt seda, kuidas
loodavaid rakendusi realiseeritakse, kokku ehitatakse, hallatakse ja korraldatakse teenuste
vaheline suhtlus.
Konteinerite orkestreerimisplatvorm võimaldab:
• lihtsustab rakenduste, konfiguratsioonide ja saladuste haldamist
• kontrollida teenuste toimivust (health check API) ja teostada monitooringut
• teenuseid automaatselt skaleerida
• luua lihtsamini automaatseid CI/CD töövoogusid
Vastava platvormi kasutusele võtmine nõuab tugeva devops kompetentsi omamist.
Lahendusvariandid:
• A: eelistatud konteinerite orkestreerimisplatvorm. Näiteks Riigipilve Kubernetes
• B: RIA-s kasutusel olev VMware põhinev virtuaalkeskkond
61
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3 Arhitektuuri visioon
3.1 Kontseptuaalne ülevaade
Selles peatükis on sündmusteenuste kasutusele võtmisega seotud süsteemide ülevaatlik
kirjeldus. Süsteemide koostööst annab ülevaatepeatükk Andmevahetus töötuna arvel oleku
näitel. Sündmusteenuste arendamise raames arendatavaid süsteeme on täiendavalt
kirjeldatud eraldi peatükkides (vt „Staatuspaneeli kontseptsioon“, „Teenuste süsteemide
kontseptsioon“, „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“).
Järgnevad komponentmudeli diagramm annab ülevaate sündmusteenuste kasutusele
võtmisega seotud süsteemidest. Seosed skeemidel kajastavad andmete liikumise suunda.
62
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sündmusteenuste jaoks loodavad süsteemid
Sündmusteenuste staatuspaneel
Staatuspaneeli ülesanne sündmusteenuste süsteemidest ja/või osateenuste osutajate
infosüsteemidest kokku koguda isikule eesti.ee portaalis kuvatavad teenuste pakkumised ja
andmed teenuste osutamise kohta. Staatuspaneel vahendab ja eesti.ee kuvab isikule ainult
ülevaatlikku infot (nt teenuse kood ja nimetus, osutamise aeg ja staatus), mille juures on link
detailsema infole.
Staatuspaneel on tsentraliseeritud komponent.
Staatuspaneel ei hoia isikustatud andmeid, vaid kogub andmeid jooksvalt sündmusteenuste
süsteemidest ja/või osateenuste osutajate infosüsteemidest. Staatuspaneel hoiab
sündmusteenuste tehnilist kataloogi, kus hallatakse andmete kokku kogumise jaoks vajalikke
seadistusi.
Vt ka peatükki „Staatuspaneeli kontseptsioon“
Sündmusteenuse süsteem
Sündmusteenuste süsteemi ülesanne hakkab olema teha isikule teenuste proaktiivselt
pakkumisi, käivitada osateenuste osutamist ja anda staatuspaneelile andmeid teenuste
pakkumise ning osutamise kohta. Sündmusteenuste süsteemi juurde võidakse luua
iseteenindus, kuhu isikud suunatakse eesti.ee'st ja kus isikud saavad täita avaldusi ning
saada detailset infot sündmusteenuse osutamise kohta.
Sündmusteenuste süsteeme tekib mitmeid. Iga sündmusteenuse jaoks võidakse luua eraldi
sündmusteenuse süsteem, kuid alternatiivina võib mitme sündmusteenuse jaoks luua ühise
sündmusteenuse süsteemi. Sündmusteenuse jaoks sündmusteenuse süsteemi loomise teine
alternatiiv on realiseerida vastavate ülesannete täitmine osateenuste osutajate
infosüsteemides. Sündmusteenuse süsteemi võib realiseerida ka mitme mikroteenusena (nt
üks mikroteenus teeb proaktiivseid pakkumisi, teine mikroteenus vahendab teatud
andmeid). Konkreetse sündmusteenuse jaoks sündmusteenuse süsteemi loomise vajalikkus
ja tehniline lahendus otsustatakse eraldi iga sündmusteenuse jaoks. Kuna sündmusteenuse
süsteemi loomine kätkeb osateenuse osutajate infosüsteemide võimalikust dubleerimisest
tulenevaid riske, siis sündmusteenuse jaoks täiesti uue süsteemi loomine peab olema selgelt
põhjendatud.
Sündmusteenuse süsteemi võib realiseerida nii, et seal hoitakse isikustatud infot iga
konkreetse sündmusteenuse juhtumi kohta. Näiteks võidakse seal hoida protsessi staatust
63
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
või juba kogutud, aga alles järgnevate osateenuste osutamise jaoks vajalikke andmeid. Teine
variant on sündmusteenuste süsteem realiseerida kui andmete agregeerija, mis ise andmeid
ei hoia, vaid võtab kõik algandmed osateenuse osutajate süsteemidest või kolmandatest
süsteemidest. Andmete dubleerimise ja sünkroniseerimise vigade vältimiseks on soovitatav
kasutada teist varianti, kuid lõplik otsus tehakse iga sündmusteenuse kohta eraldi.
Vt ka peatükk „Teenuste süsteemide kontseptsioon“.
Abielu sündmusteenuse korral on kavandatud, et isik saab ühe maksena maksta abielu
registreerimise teenustasud, abielu registreerimise riigilõivu ja uute dokumentide
väljastamise riigilõivud. Praegu pole olemas lahendust, mis toetakse selliselt maksete
tegemist. Juhul, kui kavandatud lahendus soovitakse ellu viia, siis tuleb realiseerida selline
koondmaksete käsitlemise lahendus ja siis on mõtet see realiseerida komponendina, mida
saaks korduvkasutada ka väljapool abielu sündmusteenust.
Andmesündmuste sõnumivahetuse ruum (sõnumiruum)
Sõnumiruumi ülesanne on pakkuda sündmusteenuste süsteemide ja/või osateenuste
osutajate infosüsteemide vahel asünkroonse andmevahetuse võimalust. Sõnumiruum
hakkab võimaldama andmesündmuste edastamist sõnumite välja saatmise teel.
Sõnumiruum on kavandatud arhitektuuri kohaselt hajutatult paigaldatav komponent. Iga
sõnumite saatja ja/või tarbija juures hakkaks olema oma sõnumiruumi paigaldis.
Sõnumiruumide vaheliseks sõnumite edastamiseks tuleks kasutada X-teed. Sõnumiruumidel
on tsentraalne kataloogi komponent. Sõnumiruumi kataloog annab ülevaate sõnumiruumi
kasutavatest asutustest, sõnumite liikidest ja sõnumite saatmise ning tarbimise õigustest.
Sõnumiruum lihtsustaks andmesündmuste edastamist, kuid andmesündmuste edastamise
saab realiseerida ka kasutades sünkroonseid x-tee teenuseid. Seega sõnumiruumi
realiseerimine ei ole sündmusteenuste jaoks hädavajalik. Sõnumiruumi arendamine pigem ei
kuulu sündmusteenuste arenduse skoopi, vaid sõnumiruum arendus võiks toimuda eraldi
laiaulatuslikuma projektina (nt X-rooms lahendusena). Selleks, et eraldi projektina arendatav
sõnumiruum sobiks kasutamiseks sündmusteenuste kontekstis, on arhitektuuri visiooni ühes
peatükis kirjeldatud sündmusteenuste ootused sõnumiruumi suhtes.
Vt ka peatükk „Sõnumivahetuse kontseptsioon“.
64
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sündmusteenuste jaoks täiendatavad süsteemid
Osateenuste osutaja süsteemid
Osateenuse süsteemid peavad hakkama tegema koostööd sündmusteenuste süsteemidega.
Nad peavad hakkama vastu võtma osateenuste osutamise "korraldusi" ja andma välja
andmeid osateenuste osutamise kohta. Nende andmevahetuste sisu sõltub otseselt
konkreetse sündmusteenuse äriloogikast ja kavandatakse iga sündmusteenuse osas eraldi.
Kui sündmusteenus realiseeritakse ilma eraldi sündmusteenuse süsteemi loomiseta, siis
tuleb osateenuste süsteemides realiseerida osateenuste vaheline integratsioon, isikutele
teenuste pakkumiste tegemine ja andmete väljastamine staatuspaneelile. Sellisel juhul peab
osateenuse süsteemil olema iseteenindus, kuhu saab isikuid eesti.ee keskkonnast edasi
suunata.
Sündmusteenuste avavaade eesti.ee portaalis
Isik peab eesti.ee portaalist hakkama saama ülevaatlikku infot päevakorras olevate
sündmusteenuste kohta (talle pakutavad või osutamisel olevad teenused) ja temaga seotud
sündmusteenuste ajaloo kohta. Eesti.ee portaalis tuleb realiseerida vastav kasutajaliides.
Kasutajaliides saab kuvatavad andmed sündmusteenuste staatuspaneelist.
Lisaks staatuspaneelist saadavatele isikustatud andmetele kuvab Eesti.ee teenuseid
kirjeldavat infot ehk pakub infoteenust. See info hakatakse tulevikus saama teenuste ärilisest
kataloogist ja artiklivaramust ja (vt peatükid „Teenuste äriline kataloog“ ja „Artiklivaramu“).
Lisaks CMS komponendile koosneb riigiportaal mitmest baaskomponendist, millega arendusi
tehes tuleb arvestada (vt peatükk „Riigiportaali eesti.ee tehnoloogilised nõuded“).
Vt ka „ Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“.
Sündmusteenustega seotud muud süsteemid
Riigi autentimisteenus TARA
TARA (https://e-gov.github.io/TARA-Doku/) kasutatakse eesti.ee portaali kasutajate
autentimiseks. Ka sündmusteenuste süsteemid ja osateenuste osutajate iseteenindused,
kuhu isikud detailsema info saamiseks edasi suunatakse, peavad autentimiseks kasutama
TARA autentimisteenust. Praegu on arendamisel TARA SSO (single-sign-on) lahendus.
Sündmusteenuste kontekstis on SSO lahendus vajalik, et isikud saaksid sujuvalt eesti.ee
65
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
portaalist liikuda edasi sündmusteenuste süsteemide ja osateenuste osutajate süsteemide
iseteenindustesse.
Artiklivaramu
Artiklivaramu (https://www.mkm.ee/sites/default/files/artiklivaramu_tutvustus.pdf) on RIA
arendatav süsteem, mille ülesanne on tsentraalselt hallata veebilehtedel kuvatavaid
infoartikleid. Eesmärk on luua "üks tõe allikas", kust talletatud artikleid kuvatakse erinevatel
kasutajaliidestel. Sündmusteenuste kontekstis hakkab artiklivaramu olema
sündmusteenuseid kirjeldavate tekstide haldamise kohaks. Eesti.ee portaal ja
sündmusteenuse süsteemid saaksid hakata võtma infoartikleid artiklivaramust ja tänu sellele
hakatakse kuvatama sama sündmusteenuse kohta erinevatel kasutajaliidestel sama sisuga
infot. Artiklivaramu on praegu arenduses.
Teenuste äriline kataloog
Teenuste ärilise kataloogi ülesanne on hallata avalikke teenuste struktureeritud andmeid.
Andmete struktuur peab vastama CPSV-AP nõuetele. Sündmusteenuste kontekstis tuleks
teenuste kataloogist võtta teenuste nimetused, lühikirjeldused ja teenuse osutajate andmed
koos kontaktandmetega ja vastuvõtuaegadega. CPSV-AP nõuetele vastava teenuste kataloogi
arendus ei ole veel alanud. Kui teenuste ärilist kataloogi sündmusteenuste kasutusele
võtmise ajaks ei ole loodud, siis tuleb sündmusteenuste raames vajalik ärilise kataloogi MVP
realiseerida sündmusteenuste staatuspaneelis (MVP peab andma teenuste kuvamise jaoks
hädavajalikud andmed, näiteks nimetused ja lühikirjeldused).
Eesti.ee teavitusteenus
Sündmusteenuste süsteemid ja osateenuste osutajate süsteemid hakkavad isikutele saatma
proaktiivseid teenuste pakkumisi e-postiga ametlikule eesti.ee aadressile eesti.ee
teavitusteenuse kaudu.
Nõusolekuteenus
Nõusolekuteenus (https://github.com/e-gov/NT) on RIA arendatav süsteem, mis võimaldab
isikul anda nõusoleku, et teine isik (ettevõte) saaks kasutada isikuandmeid.
Sündmusteenuste kontekstis nõusolekuteenuse kasutusele võtmise vajadus haakub
66
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
sõnumiruumi kasutusele võtmisega juhul, kui sõnumiruumi kaudu hakkavad
andmesündmusi saama ka ettevõtted. Siis tuleb isikult küsida nõusolekut tema kohta käivate
andmesündmuste edastamiseks eraõiguslikele osapooltele. Praegu on valmimas nõusoleku
teenuse MVP, kuid see on mõeldud teistsuguse kasutusjuhu jaoks. Praeguses lahenduses
kutsutakse õiguste andmine välja õigusi saava ettevõtte infosüsteemist, kuid
sündmusteenuste korral isik ei peaks käima nõusolekute andmiseks erinevate teenuse
osutajate infosüsteemides.
Pääsuhalduse süsteem
Sündmusteenuste portfelli haldur ja sündmusteenuste omanikud peavad omama ligipääsu
sündmusteenuste staatuspaneelile, et teha seal seadistusi ja testpäringuid. Seega peab
saama anda neile sinna ligipääsuõigusi. RIA hakkab arendama ühtset pääsuhalduse süsteemi
(Pääsuke). Projekti ei ole veel alustatud (toimub analüüsi hankemenetlus). Kui see süsteem
valmib, siis tuleb ligipääsuõiguste haldamine lahendada selles süsteemis. Kui see süsteem ei
ole sündmusteenuste kasutusele võtmise ajaks ei ole valmis, siis tuleb sündmusteenuste
jaoks vajalik õiguste lahendus realiseerida staatuspaneelis.
Süsteemid isiku vaatest
Selles punktis on tehtud kokkuvõte süsteemidest teenuseid kasutava isiku vaatepunktist.
• Isik hakkab saama ülevaatlikku infot eesti.ee portaalist
o Eesti.ee portaal hakkab isikupõhised konkreetseid sündmusteenuste juhtumite
andmed saama staatuspaneeli vahendusel sündmusteenuse süsteemidest ja
osateenuse osutajate süsteemidest.
o Eesti.ee portaal hakkab võtma teenuseid kirjeldavaid tekst jms infomaterjale
artiklivaramust ja avalike teenuste kohta kuvatavad struktureeritud andmeid
teenuste kataloogist.
• Isik suunatakse avalduste esitamiseks või detailsemate andmete saamiseks eesti.ee
portaalist sündmusteenuse süsteemi ja/või osateenuse osutaja infosüsteemi
iseteenindusse.
• Isik autenditakse kasutades riigi autentimisteenust TARA. TARA SSO tagab sujuva liikumise
eesti.ee ja iseteeninduste vahel.
• Isik saab teenuste proaktiivseid pakkumisi e-postiga, mis saadetakse
välja sündmusteenuse süsteemidest ja/või osateenuse osutaja infosüsteemidest eesti.ee
teavitusteenuse kaudu.
67
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Kui sündmusteenustesse kaasatakse eraõiguslikud isikud nii, et neil tekib võimalus
tarbida andmesündmusi, siis isikul peab tekkima võimalus anda tema kohta käivate
andmete edastamise nõusolek nõusolekuteenuse kaudu.
Süsteemid teenuste haldamise vaates
Portfelli haldur:
• Haldab sõnumiruumis ja staatuspaneelis asutusi (annab asutusele ligipääsu, seob
sõnumiruumis asutusi gruppidesse).
• Jälgib sõnumiruumis ja staatuspaneelis logisid.
• Käivitab sõnumiruumis testsõnumite saatmist ja staatuspaneelis testpäringute tegemist.
Teenuste omanik (sündmusteenuste omanik või osateenuse omanik):
68
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Haldab sõnumiruumis sõnumite teemasid ja liike, taotleb ja annab õigusi saata või
tarbida sõnumeid.
• Haldab teenuste kataloogis avalikke teenuseid kirjeldavaid andmeid.
• Haldab staatuspaneelis teenuste tehnilisi kirjeldusi.
• Jälgib sõnumiruumis ja staatuspaneelis logisid.
• Käivitab sõnumiruumis testsõnumite saatmist
• Käivitab staatuspaneelis testpäringute tegemist.
• Haldab artiklivaramus sündmusteenuseid või osateenuseid kirjeldavaid infoartikleid.
Sündmusteenuse omanik:
• Haldab seadistusi, jälgib sündmusteenuse protsesside toimimist (jälgib logisid), käivitab
testpäringuid
Osateenuse osutaja:
• Kasutab oma asutuse infosüsteemi osateenuse osutamiseks.
69
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.2 Andmevahetus töötuna arvel oleku näitel
Selles peatükis on ülevaatlikult kirjeldatud süsteemide koostööd. Ülevaatlikkuse huvides ei
ole välja toodud süsteemide ülesehituse üksikasju, näiteks on abstraktselt nimetatud
"Töötukassa infosüsteem" ja ei ole eraldi välja toodud, et see koosneb mitmest osast (nt
EMPIS ja e-töötukassa). Esmalt on esitatud jadadiagramm ja selle järel tekstilised
kommentaarid.
70
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
71
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Proaktiivsete pakkumiste tegemine:
1. Töötukassa infosüsteem saab andmesündmuse, mis näitab, et isik võib muutuda töötuks.
Näiteks saab töötamiste registrist (TÖR) andmed, et isikul on teatud aeg tagasi lõppenud
töösuhe ja uut ei ole alustatud.
2. Töötukassa infosüsteem kontrollib erinevatest süsteemidest (jadaskeemil
"andmeandjatest"), kas isikut saab võtta töötuna arvele (nt kas isik pole juba töötuna
arvel, ei õpi, pole kaitseväeteenistuses, pole vangis, pole vanaduspensionär jne).
3. Kui kõik tingimused on täidetud, siis Töötukassa infosüsteem teeb isikule pakkumuse
võtta töötuna arvele ja saada Töötukassalt teenuseid. Töötukassa infosüsteem saadab
pakkumuse isiku @eesti.ee aadressile eesti.ee teavitusteenuse kaudu. Välja saadetavasse
pakkumusse lisatakse:
o link Töötukassa iseteenindusse, kus isik saab täpsemalt tutvuda isikustatult talle
pakutavate Töötukassa teenustega
o eesti.ee infoteenusesse (https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein-
toeoetuks/).
Eesti.ee's andmete kuvamine :
1. Isik logib sisse eesti.ee portaali.
2. Eesti.ee portaal:
2.1. teeb staatuspaneelist aktiivsete teenuste ja andmevahetusteenuste kohta andmete
saamiseks,
2.2. kuvab teenuste lühikirjeldused ja
2.3. teeb andmevahetusteenuste kohta päringud staatuspaneeli.
3. Staatuspaneel edastab päringu Töötukassa infosüsteemi.
4. Töötukassa infosüsteem:
4.1. kontrollib, kas isikut saab võtta töötuna arvele (sarnaselt proaktiivse pakkumuse
tegemisega). Kui isikut saaks võtta töötuna arvele, siis Töötukassa infosüsteem lisab
päringu vastusesse pakkumuse võtta töötuna arvele,
4.2. otsib andmebaasist, kas isik on töötuna arvel või saab muid teenuseid. Kui isik saab
teenuseid, siis Töötukassa infosüsteem lisab päringu vastusesse andmeobjektid
isikule teenuste osutamiste kohta ja
4.3. väljastab päringu vastuse.
5. Staatuspaneel vahendab Töötukassa süsteemilt saadud vastuse.
6. Eesti.ee kuvab isikule Töötukassa poolt pakutavate või osutatavate teenuste andmed. Kui
isik ei saa Töötukassalt teenuseid ja pole põhjust neid saada (nt töötab), siis eesti.ee
töötuna olemise kohta isikule midagi ei kuva.
7. Kui isik soovib lähemalt tutvuda talle pakutavate või osutatavate teenustega, siis ta klikib
eesti.ee's kuvatud pakutava või osutatud teenuste andmetele. Eesti.ee suunab kasutaja
72
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Töötukassa infosüsteemi iseteenindusse, kus isik saab näha detailseid andmeid ja
nõustuda teenuse saamisega. Lingi, kuhu kasutaja suunatakse, väljastas Töötukassa
infosüsteem päringule vastamise käigus (vt lõik 4). Link peaks olema süvalink, mis viib
otse konkreetse pakkumise või teenuse osutamise andmete juurde, mitte üldisele
avalehele.
73
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.3 Sõnumivahetuse kontseptsioon
3.3.1 Sõnumivahetuse kontseptuaalne arhitektuuri mudel
74
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sõnumivahetuse printsiibid
1. Sõnumivahetuse lahendus koosneb:
1.1. sõnumivahetuse ruumist (sõnumiruumist) ja
1.2. sõnumivahetuse haldussüsteemist.
2. Sõnumiruum:
2.1. Sõnumiruumi peamine ülesanne on sõnumite edastamine sõnumivahetuse
osapoolte vahel (vt ka punkt 4).
2.2. Sõnumiruumi kuulub sõnumite kataloog, mille alusel toimub sõnumivahetuse
juhtimine (vt ka punkt 5).
2.3. Sõnumiruum on hajutatult paigaldatav komponent (iga osapoole juures on oma
sõnumiruumi paigaldis).
2.4. Sõnumiruumid vahetavad omavahel sõnumeid kasutades x-tee infrastruktuuri.
3. Sõnumivahetuse haldussüsteem:
3.1. Sõnumivahetuse haldussüsteem võimaldab hallata ja sirvida sõnumite kataloogi ning
monitoorida sõnumiruumide toimimist (nt teha health endpoint päringuid).
3.2. Sõnumivahetuse haldussüsteem on tsentraalne komponent.
4. Sõnumiruum teeb sõnumi edastamise protsessi raames järgmised tegevusi:
4.1. Sõnumi vastuvõtmine väljastavalt süsteemilt.
4.2. Sõnumi väljastamise õiguse kontroll (kas see asutus/süsteem võib väljastada vastava
teema sõnumeid).
4.3. Sõnumi struktuuri valideerimine (kas sõnumi sisu olevate andmete struktuur vastab
sõnumi spetsifikatsioonis kirjeldatud struktuurile).
4.4. Sõnumi tarbijate määramine (mis asutustele/süsteemideele tuleb sõnum edastada).
4.5. Sõnumi väljastamine tarbijatele.
5. Sõnumiruum kasutab sõnumite edastamise juhtimiseks katalooge:
5.1. Kataloogides kirjeldatakse:
5.1.1. sõnumivahetuses osalevad osapooled (asutused, sõnumiruumid ja asutuste
grupid)
5.1.2. sõnumite teemad, sh sõnumite spetsifikatsioonid (tähendus, struktuur)
ja teemapõhised õigused (mis teema sõnumeid mis osapooled väljastavad või
tarbivad)
5.1.3. sõnumivahetuse personaalsed õigused (kelle kohta mis osapooled võivad
sõnumeid tarbida)
5.2. Kataloogidel on API'd, mille kaudu toimub kataloogide sünkroniseerimine, haldamine
ja sirvimine.
6. Sõnumivahetuse kasutajaliidesed
6.1. Tsentraalne haldamise kasutajaliides - portfelli haldurile, et kirjeldada
sõnumivahetuses osalevate osapooled ja monitoorida sõnumiruume
75
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
6.2. Kataloogi sirvimise kasutajaliides - igaühele, et saada infot sõnumivahetuse osapoolte
ja sõnumite liikide kohta
6.3. Sõnumiruumi haldamise kasutajaliides - teenuse omanikule, et kirjeldada sõnumite
liigid
Märkused:
• Sõnumiruumis sõnumi struktuuri valideerimine ei ole tingimata vajalik ja sõnumiruum
võiks läbi lasta ka suvalise struktuuriga andmeid sisaldavaid sõnumeid, aga
sõnumiruumis valideerimise rakendamine on väga soovitatav selleks, et võimalik viga
ilmneks kohe sõnumi välja saatmise käigus, mitte tarbijate infosüsteemides sõnumi
töötlemise käigus. Sõnumi struktuuri muudatuse kirjeldamine kataloogis vähendab riski,
et sõnumi väljastaja infosüsteemis tehakse kiirelt sõnumi andmestruktuuri muudatus,
millest tarbijad ei saa eelnevalt teada ja ei ole enam võimelised sõnumit töötlema.
Sõnumite struktuuris tehtavad muudatused peavad olema versioneeritud. Teatud ajani
(vähemalt 2 versiooni) peab olema toetatud nii uue kui vana sõnumistruktuuri saatmise ja
tarbimise võimekus (backward compatibility). Kui sõnumil on palju tarbijaid, siis
ootamatust muudatusest on ka palju segadust.
• Sõnumi tarbijate määramine on kapseldatud sõnumiruumi. Sõnumit välja saatev süsteem
ei pea teadma, mis asutustele mis sõnum huvi pakub. Sõnumi tarbijad määrab
sõnumiruum kataloogis tehtud seadistuste alusel. Selline lahendus võimaldab paindlikult
luua uusi integratsioone ilma, et oleks vaja arendada sündmuseid välja saatvaid
infosüsteeme.
76
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.3.2 Sõnumivahetuse kontseptuaalne andmemudel
Andmeobjektid jagunevad kahte osasse:
• Kataloog - seadistused, mille alusel juhitakse sõnumite edastamist
• Sõnumid - edastavad konkreetsed sõnumid
3.3.2.1 Kataloog
Sõnumiruumi kataloog peab võimaldama hallata järgnevalt kirjeldatud andmeid.
Nimetus Selgitus
77
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Tsentraalselt hallatavad
Asutus Juriidiline isik, mis osaleb sõnumivahetuses sõnumite väljastajana
ja/või tarbijana.
Märkus: Terminit "asutus" kasutatakse siin laiemas tähenduses, kui
ainult ametiasutus. Käesolevas kontekstis võib asutus olla ka
avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidilise isik, mis osaleb avalike
teenuste osutamises või millelt saadav info on oluline teenuste
osutamiseks. Siin võib olla ka asutusi, mis ei osuta ühegi
sündmusteenuse raames ühtegi otsest teenust, kuid mis annavad
infot teenuste osutamise alustamise või lõpetamise jaoks oluliste
sündmuste kohta.
Asutuste grupp Asutuste grupp moodustatakse asutustest, mis saavad väljastada
ja/või tarbida samadesse teemadesse kuuluvaid
sõnumeid. Asutuste grupid võivad olla näiteks "Kohalikud
omavalitsused", "Notarid", "Kutse- ja kõrgkoolid", "Haiglad"
Asutuste gruppide kasutamise eesmärk on lihtsustada
sõnumivahetuse ja teenuste spetsifikatsioonide haldamist nii, et
sõnumite tarbimise ja teenuste kohta info esitamise õigust ei pea
määrama igale asutusele eraldi, vaid seda saab teha gruppide
kaupa.
Sõnumiruum Asutuses kasutava sõnumiruumi paigaldis.
Sõnumiruumi atribuudi on:
• identifitseerivad andmed, nt nimetus
• tehnilised "aadressid" (endpoint'd, kuhu pöörduda sõnumite
vahetamiseks ja sõnumiruumi haldamiseks).
Sõnumiruumi omanike hallatavad
Sõnumite teema Sõnumite teema koondab kokku sõnumite liigid, mille sõnumeid
edastatakse samade asutuste vahel (nt "Töötuna arvel olek").
Sõnumite väljastamise ja tarbimise õigused kirjeldatakse teemade
põhiselt. Eesmärk on lihtsustada õiguste haldamist, et õigusi ei
peaks andma iga sõnumi liigi kohta eraldi, vaid saaks anda kogu
teema kohta tervikuna.
Sõnumite teema atribuudid on:
• nimetus
• kirjeldus
• sõnumite ooteaeg (säilitamise aeg, kui kaua sõnumiruum hoiab
sõnumeid).
78
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Nimetus ja kirjeldust kasutatakse selleks, et teenuste omanikud ja
süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada
teema tähendusest.
Igal sõnumite teemal on omanik. Omanik on asutus, kes vastutab
teema haldamise eest ehk saab kirjeldada teemasse kuuluvad
sõnumite liike ja määrata sõnumite väljastajaid ning tarbijaid.
Iga asutus saab luua sõnumite teemasid ja liike. Sõnumi teema
loonud asutus saab vaikimisi teema omanikuks. Halduse lahendus
peab võimaldama ka teema omanikku muuta (nt asutuste
tegevuse ümberkorraldamise korral).
Sõnumite teema Sõnumite spetsifikatsioon kirjeldab ühte liiki ehk ühel eesmärgil
→ edastatavaid ja ühesuguse struktuuriga sõnumeid (nt teemasse
Sõnumite "Töötuna arvel olek" kuuluvad sõnumid "Teade töötuna arvele
spetsifikatsioon võtmise kohta", "Teade töötuna arvel oleku lõpetamise kohta").
Sõnumite spetsifikatsiooni atribuudid on:
• kood,
• nimetus ja
• kirjeldus
Kood on sõnumi spetsifikatsiooni tähis. Kood peab olema
unikaalne. Igas konkreetsetes sõnumis viidatakse koodiga
vastavale sõnumi spetsifikatsioonile.
Nimetust ja kirjeldust kasutatakse selleks, et teenuste omanikud ja
süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada,
milleks mingit sõnumit kasutatakse.
Sõnumite teema Sõnumi spetsifikatsioonis defineeritakse sõnumite struktuur, mis
→ andmeobjekt- ja elemente võib sisaldada sõnumi sisu (payload).
Sõnumite Eesmärk on võimaldada valideerida sõnumite struktuuri.
spetsifikatsioon
Rekvisiidi atribuudid on:
→
• kood,
Rekvisiit
• kirjeldus ja
• elemendi andmetüüp või viide alamobjektile.
Kood on rekvisiidi tähis. Kood peab olema sõnumi spetsifikatsiooni
ulatuses unikaalne. Igas konkreetsetes sõnumis olev andmete
väärtus tähistatakse rekvisiidi koodiga.
Kirjeldust kasutatakse selleks, et sündmusteenuste omanikud ja
süsteemide arendajad saaksid omavahel selgitada ja aru saada,
milleks mingit rekvisiiti kasutatakse.
Elementide andmetüüpe kasutatakse sõnumivahetuse käigus
konkreetsete sõnumite sisus olevate andmete valideerimiseks.
Vajadusel võib rekvisiitide omaduste kirjeldamist detailiseerida
79
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
(näiteks lisada kohustuslikkusse, unikaalsuse vms tingimused).
Rekvisiitide kirjeldamise aluseks võib võtta näiteks json-schema.
Sõnumite teema Sõnumite teema kohta määratakse, mis asutused võivad sellesse
→ teemasse kuuluvaid sõnumeid välja saata. Väljastaja määratakse
Teemapõhised kas konkreetse asutusena või asutuste grupi kaudu.
õigused:
Sõnumite väljastamise õigusi annab teema omanik. Ta ongi
väljastamise
vaikimisi enda omatavates teemades sõnumite väljastajaks.
õigused
Sõnumiruum peab võimaldama omanikul jagada sõnumite
teemasid ja nendesse kuuluvaid spetsifikatsioone teiste
asutustega, et ka teised asutused saaks väljastada täpselt
samasuguseid sõnumeid. See vajadus tekib siis, kui samasugust
avalikku teenust osutavad erinevad asutused, kes kõik peavad
sõnumivahetuse kaudu teatama teenuse osutamise sündmusest
(näiteks abielu võivad registreerida KOV ametnikud, notarid ja
vaimulikud).
Sõnumite väljastamise õigust saab jagada konkreetsele asutusele
või asutuste grupile.
Sõnumite teema Sõnumite teema kohta määratakse, mis asutustele edastatakse
→ sellesse teemasse saadetud sõnumid. Tarbijad määratakse kas
Teemapõhised konkreetse asutusena või asutuste grupi kaudu.
õigused:
Sõnumite teemapõhiseid tarbimise õigused annab teema omanik.
tarbimise
Teised osapooled saavad esitada taotlusi tarbimise õiguse
õigused
saamiseks. Teema omanik saab taotlusi läbi vaadata ja heaks kiita
või tagasi lükata.
Tarbimise õiguse juures esitatakse selgitus. Selgitust kasutatakse
selleks, et selgitada ja aru saada, miks see asutus seda liiki
sündmuste infot tarbib.
Tarbimise õiguse juures täpsustatakse, kas õigus kehtib kõikide
isikute kohta, asutuse õigustatud menetlushuvi või isiku nõusoleku
korral (vt allpool personaalsed õigused).
Märkus: Ühel teemal on üldiselt palju tarbijaid. Eeldatavalt tekib
teemasid, mille sõnumite tarbimisest hakkavad olema huvitatud
peaaegu kõik või vähemalt väga suur hulk asutusi. Sõnumite
tarbimise õigust saab jagada konkreetsele asutusele või asutuste
grupile.
Sõnumite teema Sõnumite isikustatud suunamine seob asutuse, sõnumite teema ja
→ isiku (isikukoodi). Isikustatud suunamine annab sellel asutusel
Isikustatud tarbida selles sõnumite teemas selle isiku kohta käivaid
suunamine sõnumeid.
Isikustatud suunamised õigused võivad tuleneda kahest allikast:
80
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• asutus deklareerib menetlushuvi - Asutus määrab isikud, kelle
kohta ta soovib teatud sõnumeid saada. See variant on
mõeldud kasutamiseks seadusest tulenevaid ülesandeid
täitvate avaliku sektori asutuste korral.
• isik annab nõusoleku - Isik määrab asutused, millel ta lubab
enda kohta sõnumeid saada. See variant on mõeldud
kasutamiseks eraõiguslike juriidiliste isikute korral (nt
kindlustusseltsid, pangad). Nõusolekute andmine on kavas
lahendada nõusoleku teenuse kaudu.
Asutuse menetlushuvi deklareerimise eesmärk on, et asutus ei
saaks andmeid kõigi isikute kohta, vaid ainult menetlushuvi
pakkuvate isikute kohta. Näiteks Töötukassa soovib saada töötuna
arvel olevate isikute kohta sõnumeid, mis võivad mõjutada isiku
õigust olla töötuna arvel. Kuna asutus ise deklareerib enda
menetlushuvi, siis on vaja kontrollmehhanismi, kas asutusel
tegelikult on menetlushuvi. Menetlushuvi olemasolu saab
kontrollida auditite käigus. Menetlushuvi deklareerimised tuleb
teha isikutele nähtavaks andmejälgija kaudu, et isikud ise saaks
vaadata, mis asutused on näidanud nende suhtes menetlushuvi.
• Kataloogi andmeobjektidel peab olema määratud ajaline kehtivus (mis ajast mis ajani
kataloogis esitatud seadistus kehtib).
3.3.2.2 Sõnumid
Nimetus Selgitus
Sõnum, sh Sõnumiruumi kaudu edastav/edastatud konkreetne sõnum.
rekvisiitide
Sõnumiruum ei säilita sõnumite andmeid alaliselt. Sõnumiruum
väärtused
hoiab ainult tarbijatele edastamise ootel olevate sõnumite
andmeid. Sõnumiruumist kustub sõnum pärast seda, kui tarbijad
on sõnumi kätte saanud või sõnumi säilitamise tähtaeg on
möödunud (tähtaja jooksul ei õnnestunud sõnumit tarbijani
toimetada). Edastamise ootel olevad sõnumid peavad olema
salvestatud nii, et sõnumid säilivad sõnumiruumi töö katkemise ja
taaskäivitamise korral.
Sõnumites peavad olema standardsel kujul esitatud sõnumi
identifikaator, sõnumi spetsifikatsiooni kood ja isik(ud), kelle kohta
sõnum käib (isikukood(id)). Sõnumi identifikaator on vajalik sõnumi
edastamisprotsessi jälgimiseks (nt logist vigade otsimiseks).
Spetsifikatsiooni kood on vajalik, et sõnumiruum saaks leida
kataloogist vastava spetsifikatsiooni ja selle alusel määrata sõnumi
81
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
tarbijad ning valideerida sõnumi sisu vastavaust struktuuri
nõuetele. Isikukoodid on vajalikud personaalsete õiguste
kontrolliks.
Sõnum → Sõnumiruum säilitab logi sõnumite välja saatmise ja tarbijate poolt
Väljastamine ja vastu võtmise kohta. Logis ei säilitata sõnumi sisu. Logis on sõnumi
tarbimine identifikaator, väljastamise ja tarbimise andmed koos
vigadega. Väljastamise andmed on näiteks väljastanud asutus ja
väljastamise aeg ja tarbimise andmed on näiteks tarbija asutus,
tarbimise staatus (kas sõnum on edastamise ootel, edastatud või
jäi edastamata) ja tarbimise aeg (millal asutus sai sõnumi kätte).
Ühel konkreetsel sõnumil on ühed väljastamise andmed ja
kuitahes palju (0..n) tarbimise andmed, sest üks konkreetne sõnum
saab tulla ainult ühest kohast, aga see võidakse saata laiali
paljudele asutustele.
3.3.3 Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused
Andmevahetuse liidesed jagunevad kahte osasse:
• Kataloogi API-d – Liidesed sõnumite kataloogi haldamiseks ja kasutamiseks
• Sõnumite API-d - Liidesed, mida kasutatakse sõnumit vahetamiseks.
Kataloogi API'sid kasutatakse:
• kataloogis muudatuste tegemiseks,
o paigaldiste sünkroniseerimiseks
• kataloogi kasutamiseks
o teenuse omanike ja arendajate poolt sirvimiseks
o sõnumite edastamise käigus
Kataloogis muudatuste tegemiseks peab kasutaja olema tuvastatud ja tuleb kontrollida
kasutajaõigusi.
Kataloogi API pakub järgmisi meetodeid:
• osapooltega seotud teenused
o asutuste gruppide päringud (listi ja ühe objekti päringud)
o asutuste listi päringud
o asutuste gruppide haldamine
o asutuste haldamine (sh gruppi kuulumise haldamine)
• sõnumite teemadega ja spetsifikatsioonidega seotud teenused
o teemade päringud (kõikide teemade listi, lubatud teemade listi ja ühe objekti
päringud)
82
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
o spetsifikatsioonide päringud (kõikide teemade listi, lubatud teemade listi ja ühe
objekti päringud)
o teemade haldamine
o spetsifikatsioonide haldamine
• teemapõhiste õiguste haldamine
• personaalsete õiguste haldamine
kusjuures "haldamise" all mõeldakse
• andmeobjekti lisamine
• andmeobjekti muutmine:
o sisu muutmine
o kehtivuse ja avaldamise staatuse muutmine
Sõnumite API pakub meetodeid:
• sõnumite vahetamiseks
• sõnumiruumi toimimise kontrollimiseks (check endpoint health) ja logide väljastamiseks
83
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.4 Staatuspaneeli kontseptsioon
3.4.1 Staatuspaneeli kontseptuaalne arhitektuuri mudel
Staatuspaneeli printsiibid:
1. Staatuspaneel koosneb:
1.1. sündmusteenuste osutamise andmete vahendajast (edaspidi andmevahendaja),
1.2. sündmusteenuste tehnilisest kataloogist ja
1.3. sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliidesest
2. Andmevahendaja:
84
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
2.1. Andmevahendaja ülesanne on vahendada andmeid isikule pakutavate, osutatavate
või osutatud teenuste kohta.
2.2. Andmevahendajast teevad päringuid:
o eesti.ee portaal, et isikule kuvada andmeid talle pakutavate, osutatavate või
osutatud teenuste koht (vt „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“)
o sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides (vt „Staatuspaneeli
kasutajaliidese funktsionaalsus“)
2.3. Andmevahendaja kogub vahendatavad andmed sündmusteenuste süsteemidest ja
osateenuste osutajate infosüsteemidest (edaspidi "teenuste süsteemidest"):
o Teenuste osutamise süsteemid peavad andmevahendajale pakkuma standardsete
sisenditega ja väljunditega andmevahetusteenuseid (vt „Teenuste süsteemi API
liideste nõuded“).
o Andmete kokku kogumist on täpsemalt kirjeldatud peatükis Staatuspaneeli API
liideste nõuded (vt punkt „Staatuspaneeli API liideste kirjeldused“)
3. Sündmusteenuste tehniline kataloog:
3.1. Kataloogis kirjeldatakse:
o teenused - mis teenuste pakkumise või osutamise kohta staatuspaneel andmeid
vahendab
o andmevahetusteenused - mis x-tee päringuteenusega staatuspaneel saab koguda
vahendatavaid andmeid teenuste süsteemidest
3.2. Kataloogi sisu on täpsemalt kirjeldatud punktis „Staatuspaneeli kontseptuaalne
andmemudel“
3.3. Kataloogi komponendil peavad olema API'd, mille kaudu toimub kataloogi haldamine
ja sirvimine ning kasutamine teenuse pakkumiste ja osutamiste andmete
vahendamise käigus (vt peatükk „Staatuspaneeli kontseptuaalne
andmemudel“ punktid "Kataloogi päringu API" ja "Kataloogi haldamise API").
4. Staatuspaneeli haldamise keskkonna kasutajaliides:
4.1. Kasutajaliides peab võimaldama:
• hallata sündmusteenuste tehnilist kataloogi
• teha päringuid isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste kohta
testimiseks ja kasutajatoe osutamiseks
• sirvida logi
4.2. Kasutajaliidese funktsionaalsus on täpsemalt kirjeldatud punktis „Staatuspaneeli
kasutajaliidese funktsionaalsus“.
5. Staatuspaneeli seadistamine:
5.1. Staatuspaneelis peab saama seadistada testpäringuteks kasutavaid pseudo (mock)
isikukoode.
85
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
5.2. Staatuspaneelis peab saama seadistada teenuste osutamise süsteemidest päringute
tegemiseks vajalikke parameetreid: vastuse ootamise aeg (time-out), maksimaalne
vastu võetav andmeobjektide arv, vastuste vahemälu hoidmise aeg
6. Täiendavad nõuded
6.1. Testpäringuteks kasutavate isikukoodide lisamised, muutmised ja eemaldamised
peavad olema logitud.
6.2. Staatuspaneeli kasutusõiguste andmised, muutmised ja lõpetamised peavad olema
logitud.
6.3. Haldamise keskkonna kasutajaliidese kaudu reaalsete isikukoodiga tehtavate
toodangu päringute kohta tuleb info edastada andmejälgijasse
(https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/x-tee/andmejalgija.html).
3.4.2 Staatuspaneeli kontseptuaalne andmemudel
86
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Andmeobjektid jagunevad üldiselt kaheks:
• Teenuste tehniline kataloog - seadistused, mille alusel juhitakse andmete vahendamist
• Teenuste andmete vahendamine - andmed pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste
kohta.
3.4.2.1 Teenuste tehniline kataloog
Nimetus Selgitus
Asutus Teenuste omanikeks olevate asutuste andmed.
Asutuste kaudu antakse haldamise kasutusõigused. Asutusega
seotakse ühtelt poolt teenused ja teiselt poolt teenuse omanikke
esindavad haldamise keskkonna kasutajad ning seeläbi tekib teenuse
omanikku esindaval kasutajal õigus konkreetsete teenuste
haldamiseks.
Teenuste teema Teenuste teema alla koondatakse sisult sarnased sündmusteenused
(nt "Perekond", "Töö ja töösuhted", "Liikus ja sõidukid").
Teenuse teemade eesmärk on erinevaid teenuseid kuvamise jaoks
grupeerida.
Teenus Teenuse andmetes kirjeldatakse ühte liiki sündmusteenust (nt "Töötu
olemine").
Teenuse atribuudid on:
• kood,
• nimetus,
• lühikirjeldus,
• sihtgrupp,
• staatus,
• viide teenuste teemale,
• viide omanikuks olevale asutusele,
• teenuse kirjelduse link.
Kood on API'des kasutatav teenuse spetsifikatsiooni tähis. Kood peab
olema unikaalne. Koodi kasutatakse igas konkreetses teenuse
toimumise andmeobjektis, et viidata vastava teenuse
spetsifikatsioonile.
Nimetust ja kirjeldust kasutatakse pakutavate, osutatavate ja osutatud
teenuste isikutele kuvamise jaoks. Nimetus ja lühikirjeldus esitatakse
mitmekeelselt.
Sihtgrupp näitab, kas teenust osutatakse füüsilistele ja/või juriidilistele
isikutele. Sihtgrupi atribuut võimaldab kasutada ühtset staatuspaneeli
87
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
nii eesti.ee kodanikuportaali kui ka ettevõtete ühtse kontaktpunkti
jaoks.
Staatus näitab, kas teenus on hetkel aktiivne või mitteaktiivne. Aktiivne
või mitte aktiivne tähendavad, et teenuse andmeid vastavalt
näidatakse või ei näidata isikutele ning staatuspaneel vastavalt
vahendab või ei vahenda päringuid vastava teenuse pakkumiste ja
osutamiste kohta.
Teenuse kirjelduse link viitab teenuste kirjeldavale
riigiportaali veebilehele (nt
https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein-toeoetuks/). Link
kasutatakse näiteks teenuste pakkumiseks välja saadetavatesse e-posti
teadete sisus. Lingi kirjeldamine kataloogis võimaldab teenuse
süsteemidel saada alati ühest allikast kehtiv link.
Märkus: Kui valmib CPSV-AP nõutele vastav teenuste äriline kataloog,
siis need andmeid hakatakse (vähemalt osaliselt) haldama ärilises
kataloogist ja tehniline kataloog peab hakkama võtma andmeid
teenuste ärilise kataloogist
Andmevahetus- Andmevahetusteenuse andmetes kirjeldatakse pöördumispunkt, kus
teenus kohast teenuspaneel saab teha päringuid teenuse pakkumise ja
osutamise andmete saamiseks. Praegu kavandatud tehnilise
lahenduse korral tähendab pöördumispunkt x-tee päringuteenust.
Andmevahetusteenuste ja teenuste vahel võivad olla mitu-mitmesed
seosed. Ühes andmevahetusteenuses võidakse realiseerida sama
asutuse mitme teenuse kohta andmete väljastamine. Ühe teenuse
kohta mitme andmevahetusteenuse kirjeldamine on vajalik siis, kui
sama teenus osutab mitu asutust, mis kasutavad erinevaid
infosüsteeme (nt KOVid).
• Kataloogi andmeobjektidel peab olema määratud ajaline kehtivus (mis ajast mis ajani
kataloogis esitatud seadistus kehtib).
3.4.2.2 Teenuste andmete vahendamine
Nimetus Selgitus
Päringu vastus Staatuspaneel salvestab vahemälus teenuste pakkumise ja
osutamise andmete saamiseks tehtud päringu vastused.
Staatuspaneel ei säilita andmeid alaliselt, vaid ajutiselt vahemälus.
Andmed kustutakse vahemälust automaatselt säilitamise aja
möödudes (nt 5 või 15 min).
88
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Andmeid hoitakse vahemälus selleks, et kui kasutaja liigub eesti.ee
keskkonnas erinevate ekraanivormide vahel, siis ei tehtaks uusi
päringuid iga kord kui kasutaja tuleb tagasi sündmusteenuse
vaatesse.
Andmete vahemälu salvestamise võti sisaldab:
• isikukoodi või registrikood
• viidet andmevahetusteenusele
Andmete vahemälus salvestatakse ka teenuse staatus ja
ajavahemik, mille kohta on andmed vahemälus. Kui staatuspaneeli
tuleb päring, millega küsitavate andmete staatus ja ajavahemik
kattub osaliselt vahemälus olevate andmetega, siis staatuspaneel
saadab edasi päringu ainult vahemälus puuduvate staatuste või
ajavahemiku kohta.
Kõikide isikute identifitseerimiseks saab kasutada isikukoodi, sest
andmevahendaja vahendab andmeid eesti.ee keskkonnale, kus
kasutaja autenditakse nii, et tema isikukood on teada. Isikukoodi
asemel võib olla ka registrikood, et staatuspaneeli saaks kasutada
ka ettevõtete ühtse kontaktpunktile (EÜKP) andmete vahendamise
jaoks.
3.4.3 Staatuspaneeli API liideste kirjeldused
3.4.3.1 Üldist
Staatuspaneelil hakkavad olema järgmised andmevahetuse liidesed:
• Primaarsed API-d (kasutatakse isikule pakutavate ja osutatavate teenuste kohta andmete
vahendamiseks)
o Kataloogi päring - väljastab teenused ja andmevahetusteenused, mille kohta ja
kaudu saab staatuspaneelist teha teenuste pakkumise ja osutamise päringuid
o Teenuste osutamise päring - kasutatakse isikule pakutavate, osutatavate ja
osutatud teenuste andmete saamiseks
• Sekundaarsed API-d (kasutatakse staatuspaneeli keskkonna haldamiseks)
o Kataloogi haldamise API-d
o Monitooringu API-d
Isikule pakutavate, osutatavate ja osutatud teenuste väljastamiseks tehakse staatuspaneelist
mitu päringut:
• Kataloogi päring, millega saadakse aktiivsed teenused
• Iga andmevahetusteenuse kohta tehakse eraldi teenuste osutamise päring
89
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.4.3.2 Teenuste osutamise päring
Teenuste osutamise päringu API vahendab päringut isikule osutatavate teenuste kohta.
Päringu sisendid:
• päringu id - päringu unikaalne id (uuid)
• isikukood või registrikood - isik, kelle teenuste kohta andmeid küsitakse; kohustuslik
• andmevahetusteenuse kood - andmevahetusteenus, mille kaudu andmeid küsitakse;
kohustuslik; viidatud andmevahetus teenus peab olema kirjeldatud sündmusteenuste
tehnilises kataloogis aktiivse andmevahetusteenusena
• teenuse kood - teenus, mille kohta andmeid küsitakse; list, kus võib üks või mitu teenuse
koodi; sisendis väärtuse puudumine tähendab sisendis viidatud andmevahetusteenusega
seotud kõikide teenuste kohta andmete küsimist; viidatud teenus peab olema kirjeldatud
sündmusteenuste tehnilises kataloogis aktiivse ja sisendis
viidatud andmevahetusteenusega seotud teenusena
• teenuse osutamise staatus - list võimalike väärtustega "pakutav", "osutatav", "osutatud";
vähemalt üks väärtus kohustuslik, võib olla mitu väärtust
• algus, lõpp - ajavahemik, mille jooksul osutatavate või osutatud teenuste andmeid
küsitakse. Algus ja lõpp omavad tähtsust ainult siis, kui teenuse osutamise staatus on
"ajalugu". Ka siis pole algus ja lõpp kohustuslikud. Kui sisendis algus ja/või lõpp on
määratud, siis teenuse osutamise aeg peab olema alates alguse ajast ja/või kuni lõpu
ajani.
Päringule vastamiseks tehtavad tegevused:
Kasutavad mõisted:
• vastatav päring - päring, mis tehti staatuspaneelist ja millele staatuspaneel vastab
• allpäring - päring, mille staatuspaneel teeb teenuse süsteemidest (vt peatükid
„Teenuste süsteemide kontseptsioon“) vastatavale päringule vastamise jaoks
1. Staatuspaneel valideerib sisendeid, sealhulgas kontrollib, kas sündmusteenuste tehnilises
kataloogis on olemas vastava päringu sisendis esitatud andmevahetusteenuse koodiga
aktiivne andmevahetus teenus.
2. Staatuspaneel kontrollib, kas sisendis esitatud isikukoodi ja andmevahetusteenuse kohta
on olemas osapäringu vastus vahemälus.
3. Kui vahemälus on andmed olemas, siis staatuspaneel kasutab vastatava päringu vastuse
koostamiseks vahemälus olevad andmed ja järgnevalt kirjeldatud tegevusi ei tee.
4. Staatuspaneel teeb teenuse süsteemist x-tee kaudu allpäringu andes sisendisse edasi
vastatava päringu sisendid ja maksimaalse vastuse suuruse (maksimaalse oodatava
andmeobjektide arvu).
5. Staatuspaneel valideerib allpäringu vastuse vastavust struktuurinõuetele.
90
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
6. Kui teenuse süsteem ei vasta allpäringule nõutud aja jooksul (time-out), vastuses on
veakood või vastu ei valideeru, siis staatuspaneel registreerib vea logis.
7. Staatuspaneel teisendab allpäringu vastuse vahemällu ja kasutab saadud andmeid
vastatavale päringule vastuse koostamiseks.
8. Staatuspaneel väljastab vastatavale päringu vastuse.
Päringu vastus:
• vastava päringu id
• teenuste osutamise andmeobjektid (0..n)
o teenuse kood - pakutava, osutatava või osutatud teenus kood; kohustuslik; peab
olema aktiivse teenuse kood sündmusteenuste tehnilises kataloogis
o teenuse osutamise staatus - võimalikud väärtused "pakutav",
"osutatav", "osutatud"; kohustuslik
o prioriteedi märge - võimalikud väärtused "vajab tähelepanu", "viga"
o teenuse osutamise kuupäev - kuupäev; kohustuslik
o link - (süva)link teenuse süsteemi iseteenindusse, kust kaudu isik saab vaadata
detailsemaid andmed; kohustuslik.
3.4.3.3 Kataloogi päring
Kataloogi päringu API väljastab kõik teenuste kataloogis aktiivseks märgitud teenuste ja
andmevahetusteenuste andmed.
API võimaldab teha päringuid järgmiste sisenditega
• soovitav väljundi sisu: kas päringu vastuses tuleb väljastada äriliste teenuste ja/või
andmevahetusteenuste andmed;
• asutuse registrikood: kui sisendis on asutuse registrikood, siis väljastatakse selle asutuse
omatavate teenuste ja/või andmevahetusteenuste andmed; vaikimis väljastatakse kõikide
asutuste teenuste ja/või andmevahetusteenuste andmed.
Päringu vastus:
• päringu vastuses väljastatakse aktiivsete teenuse ja/või andmevahetusteenuste andmed
vastavalt sisendis määratud ulatusele.
91
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.4.3.4 Kataloogi haldamise API
API't kasutab sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides kataloogis muudatuste
tegemiseks.
API kasutamiseks peab kasutajaliidese kasutaja olema tuvastatud. API kontrollib
kasutajaõigusi. Vt ka Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus
API pakub järgmisi meetodeid:
• sündmusteenuste teemade päringud ja salvestamine
• asutuste päringud ja salvestamine
• teenusete päringud ja salvestamine
• andmevahetusteenuste päringud ja salvestamine, sh seosed teenustega
kusjuures "päringud" alla mõeldakse
• listi päringud
• ühe objekti detailpäringuid
ja "salvestamine" all mõeldakse
• andmeobjekti lisamine
• andmeobjekti muutmine:
o sisu muutmine
o kehtivuse ja avaldamise staatuse
3.4.3.5 MontooringuAPI
API't kasutab sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliides logidest andmete
saamiseks.
3.4.4 Staatuspaneeli kasutajaliidese funktsionaalsus
Selles peatükis on kirjeldatud sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajaliideselt
oodatavat funktsionaalsust (funktsionaalsed nõuded).
Staatuspaneeli kasutajaliidest hakkavad kasutama:
• sündmusteenuse portfelli haldurid
• sündmusteenuste omanike esindajad.
92
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Staatuspaneeli kasutajaliides peab võimaldama
1. hallata sündmusteenuste tehnilist kataloogi
1.1. hallata teenuste teemasid
1.1.1. vaadata teemade nimekirja
1.1.2. vaadata teema andmete detailvaadet (sh teemasse kuuluvate teenuse nimistu)
1.1.3. lisada, muuta, kustutada teemasid
1.2. hallata asutuste (teenuste omanike) andmeid
1.2.1. vaadata teenuste omanikeks olevate asutuste nimekirja
1.2.2. vaadata teenus(t) omanikuks oleva asutuse andmete detailvaadet (sh
omatavate teenuse nimistu)
1.2.3. lisada teenuse omanikeks olevate asutuste andmeid
1.3. hallata teenuste andmeid
1.3.1. vaadata ja filtreerida teenuste nimekirja
1.3.2. vaadata teenuse andmete detailvaadet (sh teenuse omanik, teenuse teema ja
seotud andmevahetusteenuste nimistu)
1.3.3. lisada teenust
1.3.4. sisestada teenuste andmeid, sh
1.3.4.1. muuta teenuse omanikku
1.3.4.2. muuta teenuse nimetusi, lühikirjeldusi (mitmekeelselt) ja teenuse
pikemale kirjeldusele (eesti.ee infoteenusele) viitavat linki
1.3.4.3. muuta teenuse staatust (aktiveerida ja deaktiveerida teenust)
1.4. hallata andmevahetusteenuste andmeid
1.4.1. vaadata ja filtreerida andmevahetusteenuste nimekirja
1.4.2. vaadata andmevahetusteenuse andmete detailvaadet (sh omanik ja seotud
teenuste nimistu)
1.4.3. lisada andmevahetusteenust
1.4.4. sisestada andmevahetusteenuste andmeid, sh
1.4.5. muuta omanikku
1.4.6. muuta staatust (aktiveerida ja deaktiveerida andmevahetusteenus)
1.4.7. lisada ja eemaldada seoseid teenustega
1.5. teha isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste kohta päringuid:
1.5.1. testpäringud (testimiseks määratud pseudo (mock) isikukoodidega) ja
1.5.2. toodangu päringud (kasutajatoe osutamiseks reaalsete isikute isikoodidega)
1.5.3. sirvida staatuspaneeli logi
Staatuspaneel peab võimaldama hallatavate andmete eeltäitmist järgmistest allikatest:
• teenuste omanikeks olevat asutuste andmed Äriregistrist
93
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• teenuse andmed teenuste ärilisest kataloogist (kui valmib CPSV-AP nõutele vastav äriline
teenuste kataloog)
Sündmuste portfelli haldurid ja sündmusteenuste omanikel on erinevad kasutusõigused:
1. Sündmusteenuse portfelli haldurid saavad kasutada funktsionaalsust kogu ulatuses
2. Sündmusteenuste omanikud:
2.1. saavad teha tegevusi piiratud ulatuses ainult enda omatavate teenuste ja
andmevahetusteenuste ulatuses
2.2. ei saa lisada, muuta ja eemaldada teenuste teemasid ja teenuste omanikeks olevaid
asutusi
Erinevate kasutusõiguste tõttu peab staatuspaneel sisaldama kasutajate haldamise
lahendust või kasutama välist vastavat lahendust. Võimalik staatuspaneeli väline lahendus
oleks RIA arendatava pääsuhaldus süsteem Pääsuke.
1. Sündmusteenuste haldamise keskkonna kasutajate autentimine peab toimuma
kasutades TARA teenust.
2. Staatuspaneeli juurde kuuluv kasutajate haldamise lahendus peab võimaldama:
2.1. lisada ja sulgeda kasutajakontosid (määrata, mis isikukoodidega saab sisse logida)
2.2. igale kasutajale lisada ja eemaldada rolle (määrata, kas kasutaja on sündmusteenuse
portfelli haldur ja/või sündmusteenuse omaniku esindaja)
2.3. sündmuste omanike esindajaid siduda teenust omavate asutustega
2.4. asutuse kaudu tekib seos, mis teenuste ja andmevahetusteenuste osas kasutaja
tohib tegevusi teha.
94
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.5 Teenuste süsteemide kontseptsioon
Teenuste süsteemides realiseeritakse konkreetsete sündmusteenuste spetsiifiline äriloogika
ja kasutajaliidesed.
Vastavalt eelnevalt kirjeldatule võidakse konkreetse sündmusteenuse äriloogika ja
kasutajaliides realiseerida spetsiaalselt selle sündmusteenuse jaoks loodavas
sündmusteenuse süsteemis või ühe või mitme olemasoleva osateenuste osutamise süsteemi
täiendamise tulemusena. Teenuse äriloogika ja kasutajaliidese sisu ning nende realiseerimise
tehniline lahendus sõltub konkreetse sündmusteenuse sisust. Sõltumata konkreetse
äriloogika ja kasutajaliidese sisust ning sellest, mis süsteemides need realiseeritakse, peab
lahendus vastama järgnevalt kirjeldatud nõuetele.
Teenuste süsteemid teevad proaktiivselt teenuste pakkumisi:
• Teenuste süsteemid saavad sisendiks andmesündmused, kontrollivad vajadusel
täiendavaid tingimusi ja teevad isikule pakkumise. Vastav äriloogika ja realiseerimise
tehniline lahendus sõltub konkreetse teenuse sisust ja selles osas ei ole
sündmusteenuste üleseid arhitektuuri nõudeid.
• Teenuste süsteemid saadavad pakkumused isikutele eesti.ee teavitusteenuse kaudu e-
postiga (@eesti.ee e-posti aadressile). E-postiga saadetava teate sisu võiks olla pigem
suhteliselt lakooniline ja seal peab olema link, mis juhib isiku teenuse süsteemi
iseteenindusse, kus isik saab tutvuda pakutava teenuse detailidega ja anda nõusoleku
teenuse saamiseks. Teates võiks sisalduda link ka eesti.ee keskkonnas näha olevale
teenuse kirjeldusele.
Teenuste süsteemid peavad toetama isikule teenuste pakkumiste ja osutamise kohta
andmete kuvamist eesti.ee-s.
• Teenuse süsteemil peab olema päringu API, kust staatuspaneel saab teha päringut isikule
pakutavate ja osutatavate teenuste andmete saamiseks - vt „Teenuste süsteemi API
liideste nõuded“
• Teenuse süsteemi iseteenindusse peab saama pöörduda API kaudu välja saadetud lingi
kaudu, kusjuures autentimine peab toimuma kasutades TARA (pärast TARA SSO valmimist
võetakse ka see kasutusele).
Selgituseks: Vastavalt juba eelnevalt selgitatule toimub terviklahendus nii, et eesti.ee portaal
küsib staatuspaneeli kaudu teenuste süsteemidest andmeid ja kuvab saadud andmed isikule.
Andmed on lakoonilised, kui nende juures on link, mis viib isiku eesti.ee'st teenuse süsteemi
iseteenindusse detailsema info juurde. Lingi annab välja teenuse süsteem.
95
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Teenuse süsteem peab pakutavate ja osutatavate teenuste päringule vastama ajaga, mis ei
põhjusta kasutajat väga häirivat viivitust (> 5 sek, sest arvestades päringute arvu oleks siiski
tajutav viivitus aktsepteeritav). Teenuse süsteemis proaktiivsete pakkumiste tegemise ja
eelnimetatud API tehnilise lahenduse disaini käigus tuleb leida sobivam tehniline lahendus.
Põhimõtteliselt on kaks varianti:
• teenuse süsteem arvutab API päringule vastamiseks pakkumused "lennult", 2)
• teenuse süsteem ajutiselt säilitab tehtud proaktiivsed pakkumised ja vastab API päringule
kasutades eelnevalt ette valmistatud andmeid.
Mõlemal variandil on oma puudused: esimesel juhul võib kuluda "lennult" arvutamiseks liiga
palju aega ja ressurssi ning teisel juhul võivad ette valmistatud andmed olla juba aegunud.
Teenuste süsteemid peavad iseteeninduses isikutele kuvatavate teenuseid kirjeldavate-
selgitavate infomaterjalide allikatena hakkama kasutama keskseid varamuid:
• Kui võetakse kasutusele artiklivaramu, siis teenuse süsteem peab teenuse kohta
kuvatavad infoartikleid hakkama võtma artiklivaramust
• Kui luuakse keskne teenuste äriline kataloog, siis teenuse süsteem peab teenuse kohta
kuvatavad struktureeritud andmeid (nt teenuse osutaja kontaktid) hakkama võtma sellest
kataloogist.
Kui sündmusteenuse realiseerimiseks luuakse sündmusteenuse süsteem, siis see süsteem
peab võimaldama mõõta süsteemi kasutamise statistikat.
• Sündmusteenuste süsteem peab võimaldama mõõta külastuste arvu ja külastanud
kasutajate (isikute) arvu.
• Kui sündmusteenuste süsteemis saab esitada taotlusi, siis sündmusteenuste süsteem
peab võimaldama mõõta sealt kaudu esitatavate taotluste arvu.
• Lähtuvalt konkreetse sündmusteenuste süsteemi sisust võidakse otsustada täiendavate
mõõdetavate näitajate kasutamine.
• Sündmusteenuste süsteem peab võimaldama sündmusteenuse omanikul väljastada
mõõdetavate näitajate väärtusi vabalt valitava ajavahemiku alusel filtreeritult ja
ajaperioodide (nt kuupäev, nädal, kuu, aasta) lõikes grupeeritult.
Osateenused võivad esineda mitmes sündmusteenuses. Näiteks abielu sündmusteenus: See
teenus sisaldab nimevahetust, mis omakorda sisaldab isikut tõendavate dokumentide
väljastamist ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamist. Juhtimisõigust
tõendavate dokumentide väljastamine sisaldub ka juhtimisõiguse omandamise
sündmusteenuses. Nimevahetus ja dokumentide väljastamine võivad toimida ka eraldiseisva
teenusena. Tuleb vältida olukorda, et iga sündmusteenuse raames disainitakse osateenuse
96
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
integratsioon uuesti laiemat konteksti vaatamata ja osateenuse integreerimise jaoks luuakse
erinevate sündmusteenuste kontekstis erinevad tehnoloogilised lahendused. Selleks, et
lahendus oleks võimalikud paindlik ja lahenduse komponendid oleksid korduvakasutamiseks
erinevates kontekstides, peaks tehnoloogiline lahendus olema võimalikult granulaarne (nt
koosnema mikroteenustest).
3.5.1 Teenuste süsteemi API liideste nõuded
Teenuse süsteemil peab olema teenuste osutamise päringu API, mille kaudu staatuspaneel
saab küsida isikule pakutavate, osutatavate või osutatud teenuste andmeid.
Päringu tegemise konteksti kirjeldatakse peatükis „Teenuste osutamise päring“
Päring peab olema kättesaadav x-tee teenusena. Kõik teenuse osutamise süsteemid peavad
pakkuma samasuguste sisenditega ja väljunditega teenust.
Alljärgnevalt on kontseptuaalsel tasemel kirjeldatud teenuse sisendis ja väljundid.
Päringu sisendid:
• isikukood või registrikood - isik, kelle teenuste kohta andmeid küsitakse; kohustuslik
• teenuse kood - teenus, mille kohta andmeid küsitakse; list, kus võib üks või mitu teenuse
koodi; sisendis väärtuse puudumine tähendab kõikide selle päringuteenuse kaudu
võimalike teenuste kohta andmete küsimist;
• teenuse osutamise staatus - list võimalike väärtustega "pakutav", "osutatav", "osutatud";
vähemalt üks väärtus kohustuslik, võib olla mitu väärtust
• algus, lõpp - ajavahemik, mille jooksul osutatavaid ja/osutatud teenuseid
pakutakse. Algus ja lõpp omavad tähtsust ainult siis, kui teenuse staatus on "ajalugu". Ka
siis pole algus ja lõpp kohustuslikud. Kui sisendis algus ja/või lõpp on määratud, siis
teenuse osutamise aeg peab olema alates alguse ajast ja/või kuni lõpu ajani (teenuse
osutamise aja kohta vt märkusi väljundi kirjelduse juures).
• maksimaalne arv - suurim väljastatavate teenuste osutamiste arv. Päringut tegev
staatuspaneel määrab kui mitu teenuste osutamise andmeobjekti ta on nõus vastu
võtma. Eeldame, et ühte liiki teenuse osutamist toimub ühe isiku korral mõned või
kümned korrad elu jooksul. Seega lehekülgede kaupa andmete väljastamine ei ole vajalik.
Maksimaalse arvu ette andmine on pigem tehnilise riski maandamiseks, et näiteks
päringu realisatsioonis tehtud tarkvara vea korral ei väljastaks kümneid- või
sadutuhandeid andmeobjekte.
Päringu väljundid:
97
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• teenuste osutamise andmeobjektid (0..n)
o teenuse kood - pakutava, osutatava või osutatud teenus kood; kohustuslik; peab
olema aktiivse teenuse kood sündmusteenuste tehnilises kataloogis
o teenuse osutamise staatus - võimalikud väärtused "pakutav",
"osutatav", "osutatud"; kohustuslik
o teenuse osutamise kuupäev - kuupäev; kohustuslik
o prioriteedi märge - võimalikud väärtused "vajab tähelepanu", "viga"
o link - (süva)link teenuse osutamise infosüsteemi iseteenindusse, kust kaudu isik
saab vaadata detailsemaid andmed; kohustuslik
• väljastatud teenuste osutamiste arv,
• päringu tingimustele vastavate teenuste osutamise arv.
Märkused:
• Teenuse osutamise kuupäeva määramise ärireegel iga teenuse korral eraldi. Näiteks
töötuna olemise teenuse korral võib see olla töötuks jäämise kuupäev (kuupäev, millest
alates isik oleks saanud ennast võtta töötuna arvele), töötuna arvele võtmise avalduse
esitamise kuupäev või töötuna arvele võtmise kuupäev. Abiellumise korral võib see olla
näiteks avalduse esitamise kuupäev või abielu registreerimise kuupäev.
• Prioriteedi märge näitab, kas isik peab teenuse saamiseks või teenuse osutamise
protsessi jätkumiseks midagi tegema (näiteks andma täiendavaid andmeid või
parandama andmeid). Kas või mis tasemel prirotiteedi märge väljastatakse, see sõltub
konkreetse teenuse äriloogikast.
Muud tingimused:
• Teenuse osutamise süsteem peab võimaldama teha testpäringuid teatud pseudo (mock)
isikukoodide alusel ja andma nendele päringutele kokku lepitud vastuse. Eesmärk on, et
kogu sündmusteenuste lahenduse terviklikuks testimiseks saaks staatuspaneelist teha
testpäringuid.
• Teenuse osutamise süsteemi API peab pakkuma check health päringu tegemise võimalust
(status päring, millega saab kontrollida teenuse tööd).
98
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.6 Eesti.ee sündmusteenuste avalehe kontseptsioon
Isikud saavad praegu Eesti.ee-s vaadata teenuseid kirjeldavaid infolehekülgi (vt näiteks
https://www.eesti.ee/et/elusuendmused/jaein-toeoetuks/).
Isikul peab saama hakata vaadata konkreetselt talle pakutavate ja osutatavate teenuste
andmeid (edaspidi "isikustatud andmeid").
Järgneval joonisel on varasema sündmusteenuste analüüsi raames loodud kasutajaliidese
kavand, kus on punase raami sees välja toodud isikustatud andmete kuvamiseks lisatav osa.
Vastavalt kasutajaliidese kavandile hakatakse isikustatud andmeid kuvama kahes osas:
99
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• praegu päevakorras - kuvatakse teenuste pakkumisi ja praegu osutatavate teenuste
andmed
• kõik elusündmused - kuvatakse teenuste ajalugu ehk osutatavate ja osutatud teenuste
andmed
Kavandi kohaselt kuvatakse praegu päevakorras sündmusi alati siis, kui isik logib eesti.ee'sse
sisse. Kui iga sisse logimise peale käivituv isikustatud andmete kuvamine põhjustab teenuste
süsteemidele liiga suure koormuse ja tekivad jõudluse probleemid, siis tuleb nende andmete
kuvamine viia eraldi käivitatavaks eraldi lingi või linkide alla (nt iga teenuste teemas osas
eraldi). Tõenäoliste jõudlusprobleemide tõttu on soovitatav ära jätta igakordne elujoone
visuaalne kuvamine (kavandil halliga varjutatud osa).
Käesolevaga kavandatava arhitektuuri kohaselt hakkab isikustatud andmete kuvamine
toimuma järgmiselt:
Eeldus: isik on eesti.ee'sse sisse loginud (isikukood on teada)
1. Eesti teeb staatuspaneelist päringu, millega saab sündmusteenuste tehnilisest kataloogist
kõikide aktiivsete teenuste ja andmevahetusteenuste andmed.
2. Eesti.ee kuvab teenuseid kirjeldavad andmed (nimetused, lühikirjeldused ja "loe lisaks"
lingid infoteenusesse; vt järgneval joonisel praegust eesti.ee kasutajaliidest).
3. Iga andmevahetusteenuse kohta:
100
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.1. Eesti.ee teeb päringu staatuspaneelist, küsides sisse loginud isikule pakutavate või
osutatavate teenuste andmeid.
3.1.1. Päringud erinevate teenuste kohta tehakse paralleelselt.
3.2. Kui eesti.ee saab päringu tulemusena ühe või mitu isikule pakutavate või osutatavate
teenuste andmeobjekti, siis eesti.ee kuvab saadud andmed praegu päevakorras
olevate andmete osas.
3.2.1. Päringu vastuses saadud andmeobjektid kuvatakse kohe pärast selle vastuse
saamist (ei oodata teiste paralleelset välja saadetudpäringute vastust).
3.2.2. Päringu vastuses prioriteedi märkega teenused kuvatakse esiletoodult (nt
kollase / punase hüüumärgiga).
3.3. Kui eesti.ee ei saanud päringu vastuses ühtegi andmeobjekti (isikul ei ole pakutavat
või osutatavat teenust), saab veateate või ei saa üldse vastust (time-out), siis eesti.ee
isikule midagi ei kuva. Viga või time-out logitakse
3.4. Kui isik klikib kuvatud pakutavale või osutatavale teenusele, siis eesti.ee suunab
kasutaja pakutava või osutatava teenuse andmeobjektis esitatud lingile.
4. Kui isik tahab näha kõiki elusündmusi ja klikib vastavale lingile, siis Eesti.ee teeb sarnaselt
punktis 3 kirjeldatuga päringud staatuspaneelist küsides sisse loginud isikule osutatavaid
või osutatud teenuseid ning kuvab need andmed isiku elusündmuste ajaloo vormil
(praegu disaini kavandit pole). Vaikimisi kuvatakse viimase perioodi andmed, kasutaja
saab perioodi muuta ("viimane periood" on määratav konfiguratsiooni parameetriga).
• Teenuse nimed ja lühikirjeldused võetakse sündmusteenuste tehnilisest kataloogist
saadud teenuste andmetest eesti.ee kasutaja valitud keeles.
Muud nõuded:
• Eesti.ee kogub statistikat teenuse linkidele klikkimise (teenuse osutamise süsteemidesse
edasi suundumise) kohta. Statistikat kogutakse nii, et see on analüüsitav teenuste
koodide ja teenuste staatuste lõikes.
• Võetakse kasutusele TARA SSO, et isik ei peaks teenuse süsteemidesse edasi suunamisel
uuesti sisse logima.
101
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.7 Tehnilise lahenduse ettepanek
Käesolevas peatükis esitame tehnilise realisatsiooni ettepaneku, mis vastab eelnevalt
kirjeldatud kontseptuaalsele mudelile ning ühtlasi anname ka soovitused tehnoloogilisteks
valikuteks.
3.7.1 Tehniliste komponentide ülevaade
Järgneval joonisel on toodud sündmusteenuste süsteemi jaoks vajalikud tehnilised
komponendid ning nende vahelised liidestused. Rohelised komponendid kuuluvad
staatuspaneeli koosseisu ja on vaja tsentraalselt realiseerida. Oranžid komponendid
implementeerivad sündmusteenuse äriloogikat. Domeenipõhiseid sündmusteenuste
süsteeme võib olla mitu ja nende komponentide täpne koosseis sõltub ärivajadustest. Hallid
komponendid on olemasolevad tarkvaralahendused. Punane värv viitab sündmusteenuste
jaoks vajalikele, kuid veel realiseerimata komponentidele, mis arendatakse eraldi projektide
käigus.
102
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
103
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3.7.2 Staatuspaneel
3.7.2.1 Staatuspaneeli komponendid
Sündmusteenuste kõige olulisemaks keskselt hallatavaks komponendiks on staatuspaneel,
mis hakkab ettepaneku kohaselt koosnema joonisel esitletud ja järgnevas tabelis kirjeldatud
tehnilistest komponentides. Staatuspaneeli äriloogika on kirjeldatud peatükis „Staatuspaneeli
kontseptsioon“.
Komponent Tüüp Protokoll Kirjeldus Tehnoloogia
soovitus
Sündmus- Teenus REST API, json Teenuste süsteemide Java, Spring
teenuste tehniliste seadistuste Boot
tehniline haldamise süsteem.
kataloog
Kataloogi Kasutaja- HTTP Kasutajaliides, mille Angular
haldusliides liides kaudu teenuste
omanikud ja haldurid
muudavad seadistusi.
Kataloogi Relatsioo- JDBC Teenuste süsteemide Relatsioonilin
andmebaas niline tehniliste seadistuste e andmebaas,
andmebaas andmebaas. PostgreSQL
Päringute Teenus HTTP, REST API, Staatuspaneeli Java, Spring
vahendaja json päringute Boot
vahendamise
komponent, mis
teostab päringud
teenuste
süsteemidesse,
salvestab päringute
vastused vahemälus
ning tagastab vastused
päringu teostajale.
Teenus vastutab
vahemälust andmete
kustutamise eest peale
aegumistähtaja
möödumist.
Vahemälu NoSQL HTTP või RESP Vahendatud päringute Redis või
andmebaas andmebaas andmed, key-value ElasticSearch
andmebaas, kus key (RIA poolt
on isiku/reg.kood + eelistatud)
andmeteenuse kood
ning väärtuseks
104
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
päringu vastus json
formaadis.
Sündmus- Kasutaja- Sündmusteenuste Angular
teenuste liidese avaleht realiseeritakse
avaleht komponent eeti.ee riigiportaali
(koondindfo osana. Staatuspaneeli
vaade) päringuid ja päringu
vastuseid kuvavad
komponendid peaks
publitseerima eraldi
npm pakettidena, et
lihtsustada
funktsionaalsuse
arendamist, haldamist
ja kasutamist.
3.7.2.2 Staatuspaneeli API
Staatuspaneeli poolt pakutavad liidestelt oodatavat funktsionaalsust on kirjeldatud peatükis
„Staatuspaneeli API liideste kirjeldused“. Kokkuvõte staatuspaneeli API liidestest:
API meetod Kirjeldus
Isikule pakutavad teenused. Tarbitakse läbi eesti.ee, EÜKP, #Bürokrati.
GET /catalogue/services Tagastab kataloogis aktiivseks märgitud
teenuste nimekirja.
GET /services/events Teenuste osutamise päringu API vahendab
päringut isikule osutatavate teenuste kohta.
Haldurile pakutavad teenused. Tarbitakse läbi haldusliidese.
GET,POST,PUT /catalogue/topics Sündmusteenuste teemade päringud ja
salvestamine (nimekiri, detailandmed, lisamine,
muutmine).
GET,POST,PUT /catalogue/authorities asutuste päringud ja salvestamine (nimekiri,
detailandmed, lisamine, muutmine).
GET,POST,PUT /catalogue/services teenusete päringud ja salvestamine (nimekiri,
detailandmed, lisamine, muutmine).
GET,POST,PUT /catalogue/dataservices teenuse juures andmevahetusteenuste
päringud ja salvestamine (nimekiri,
detailandmed, lisamine, muutmine).
Monitooringu API
105
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
GET /services/status Võimaldab pärida iga sündmusteenuse
süsteemi staatust. API võimaldab haldusliidese
kasutajal jälgida teenuste toimivust.
API meetodite täpne spetsifikatsioon luuakse detailanalüüsi ja tehnilise disaini käigus.
3.7.2.3 Autentimine ja autoriseerimine
Staatuspaneeli haldusliidese ja kasutajapõhiste API liideste kasutamiseks peab kasutaja
olema eelnevalt autenditud läbi TARA, kasutades OpenID protokolli. Klientrakendus saadab
teenusele TARA SSO-st saadud JWT põhise autentimistokeni, mille alusel tuvastatakse sisse
loginud kasutaja. Kui kasutaja ei ole autenditud, siis sunnatakse kasutaja edasi TARA-sse
autentima.
Staatuspaneeli API meetodeid saab kasutada ka üle x-tee. Sellisel juhul on liidest kasutav
süsteem autoriseeritud x-tee protokolli poolt.
Haldusliidese kasutajate autoriseerimiseks kasutatakse pääsuhaldussüsteemis defineeritud
kasutajate rolle ja privileege.
3.7.2.4 Staatuspaneeli liidestused
Staatuspaneel on liidestatud järgmiste süsteemidega:
Süsteem Kirjeldus
Teenuste äriline Annab staatuspaneelile teenuste nimetused, koodid,
kataloog lühikirjeldused ja teenuse osutajate andmed.
Riigiportaal eesti.ee Küsib API kaudu staatuspaneelist teenuste nimekirja ja isikule
teenuste osutamised.
Pääsuhaldussüsteem Staatuspaneel küsib pääsuhaldussüsteemist kasutaja rollid, mille
alusel võimaldatakse kasutajatele ligipääs kataloogi
haldusliidesele.
3.7.3 Teenuste süsteemid
Vastavalt peatükis Teenuste süsteemide kontseptsioon“ kirjeldusele võivad teenuste
süsteemid tehniliselt olla realiseeritud kolmel erineval moel:
1. Asutuse olemasoleva iseteeninduse osa;
2. Eraldiseisev sündmusteenuse süsteem paigaldatud asutuse majutuskeskkonda;
106
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
3. Eraldiseisev sündmusteenuse süsteem paigaldatud RIA majutuskeskkonda;
Kõigi lahendusvariantide puhul kehtivad süsteemidele ühtsed nõuded:
1. süsteem peab pakkuma standardiseeritud API liidest;
2. süsteemil peab olema kasutusliides, kuhu kasutaja suunata teenust tarbima.
Kasutajaliides kasutab Veera disainiraamistikku ning riigiportaali üldisi komponente
(menüü, päis);
3. süsteem peab kasutama kasutajate autentimiseks TARA ja TARA SSO lahendust;
4. süsteem peab võimaldada mõõta teenuse kasutamise statistikat;
5. süsteem teostab keerulisemate kasutajale edastavate andmete (pakkumised,
sündmused) eelarvutuse, et need saaks optimeeritult staatuspaneeli päringule tagastada;
3.7.3.1 Teenuse süsteemi tehniline lahendus
Teenuse süsteemi realiseerimisel tuleb esmalt otsustada, kas teenus luuakse eraldi
süsteemina või olemasoleva süsteemi osana. Kui teenus luuakse olemasoleva süsteemi
osana, siis määrab tehnilise lahenduse olemasoleva süsteemi tehniline ökosüsteem.
Kui teenus realiseeritakse eraldi süsteemina, siis tehnoloogiate valikul tuleb silmas pidada
teenuse käideldavusnõudeid ja jõudlusvajadusi, mis tulenevad otsestelt teenuse äriloogika
keerukusest, teenust kasutavate isikute arvust ja ka teenust arendava asutuse
tehnoloogilistest nõuetest. Kuna teenuste süsteemid on üksteisest sõltumatud, siis võivad
erinevad teenused olla realiseeritud erinevatel platvormidel. Teenused peavad olema
disainitud kõrgkäideldavana, võimaldades automaatset skaleerimist.
Sõltuvalt teenuse äriloogika keerukusest võib tekkida vajadus isiku sündmustega seotud
andmeid pikemaajaliselt talletada. Sellisel juhul peab süsteemis olema kasutusel andmebaas.
Igal teenusel on oma andmebaas, vastavalt mikroteenustel põhineva arhitektuuri database
per service mustri printsiibile.
Kui teenuse äriloogika nõuab pikaajaliste protsesside staatuste hoidmist ja mitmete
tegevuste järjestikust või paralleelset teostamist, siis on soovitav kasutusele võtta tegevuste
orkestreerimist võimaldav valmistarkvara. Protsessimootori kasutamine võimaldab
pooleliolevaid protsesse jätkata ka peale teenuse maha kukkumist ning jagada töid erinevate
teenuse õlgade vahel, mis tagab teenuse käideldavuse. Üheks levinumaks protsessimootori
platvormiks on Camunda, mis võimaldab:
• defineerida deklaratiivselt protsessi tegevuste järjekorra, ajatamise reeglid, retry
ja timeout loogika ning muud äriloogilised tingimused;
• graafiliselt modelleerida ja visualiseerida protsessi diagramm;
107
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• visualiseerida ning monitoorida jooksvate protsesside staatuseid ning tuvastada
probleemid;
• realiseerida tegevuste kompenseerimisloogika;
Kui mitu teenust paigaldatakse samasse majutuskeskkonda (näiteks RIA-s), siis võib
kasutusele võtta mikroteenuste orkestreerimisplatvormi Zeebe, mis on sisuliselt Camunda
pilvepõhine versioon, võimaldades tsentraalselt orkestreerida erinevate teenuste protsesse.
Äriloogika on endiselt realiseeritud igas teenuses endas, kuid erinevate töövoogude
tegevused käivitatakse tsentraalse protsessimootori poolt. Zeebe on konteinerkeskkonda
paigaldatav, automaatselt skaleeruv ja tõrkekindel platvorm, mis võimaldab protsesse
konfigureerida, monitoorida ja analüüsida.
3.7.3.2 Teenuse süsteemi komponendid
Teenuse süsteemis kasutatavate komponentide koosseis sõltub teenuse äriloogika
keerukusest. Minimaalselt on süsteemi vaja luua teenuse ning kasutajaliidese komponent.
Komponent Tüüp Protokoll Kirjeldus Tehnoloogia
soovitus
Sündmusteenus Teenus REST API, Äriloogika Näiteks: Java,
json implementatsioon, Spring Boot,
pakub Camunda
standardiseeritud API't
staatuspaneelile ning
tarbib erinevate
osateenuste
süsteemide teenuseid.
Teenuse süsteem
teostab vajadusel isiku
sündmuste ja
pakkumuste
eelarvutused ning
hoiab nende andmeid
enda andmebaasis.
Teenuse Kasutajaliides HTTP Kasutajaliides, mille Näiteks:
kasutajaliides kaudu isikule teenust Angular
osutatakse.
Andmebaas Relatsiooniline Sõltub valitud Vajalik, kui äriloogika
(vajadusel) või NoSQL tehnoloogiast käigus on vaja
salvestada protsessi
staatust või muid
108
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
teenuse osutamiseks
vajalikke andmeid.
Toetavad Teenus REST API, Vajadusel luuakse
teenused json teenuste äriprotsessi
(vajadusel) toetavad
üldkasutatavad
teenused. Näiteks
koondmaksete teenus.
Orkestraator Teenus Sõltub valitud Vajalik, kui Näiteks Zeebe
(vajadusel) tehnoloogiast otsustatakse
tsentraalselt
orkestreerida ühes
majutuskeskkonnas
asuvaid erinevaid
teenuseid
3.7.3.3 Teenuse süsteemi API
Teenuse süsteemi API nõuded on kirjeldatud peatükis „Teenuste süsteemi API liideste
nõuded“. API kasutajaks on keskne staatuspaneel. API't kasutatakse üle x-tee või kui teenuse
süsteem on paigaldatud staatuspaneeliga samasse majutuskeskkonda, siis võib teenust
kasutada ka otseliidesega.
API meetod Kirjeldus
GET /events Tagastab staatuspaneelile isikuga seotud sündmused.
GET /status Teenuse health API võimaldab tuvastada, kas teenus on kättesaadav või
mitte.
3.7.3.4 Teenuse süsteemi liidestused
Süsteem Kirjeldus
Äriline teenuste Teenuse süsteem pärib teenuse kohta struktureeritud andmed
kataloog (üldkirjeldus, kontaktid), mida kuvatakse kasutajaliideses.
Artiklivaramu Teenuse süsteem pärib teenuse kohta kuvatavad infoartiklid.
Riigiportaal eesti.ee Riigiportaali ja teenuse süsteemi vahel otsene liides puudub, kuid
need süsteemid peavad koos toimima selliselt, et teenuse
süsteem väljastab läbi staatuspaneel eesti.ee-le lingi, mille kaudu
kasutaja suunatakse eesti.ee-st teenust tarbima.
109
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
TARA SSO või TIM (kui Teenuse süsteem kontrollib süsteemi kasutava isiku identiteeti.
TARA SSO ei ole
valmis)
Osateenuste Teenuse süsteem kasutab osateenuste API-sid.
süsteemid
eesti.ee Teenused saadavad isiku eesti.ee postkasti teenuste pakkumusi ja
teavitussüsteem muid teavitusi
Sõnumiruumid Kui andmesündmuste edastamiseks luuakse sõnumiruumid, siis
teenuse süsteem võib tarbida sõnumeid erinevatest
sõnumiruumidest.
3.7.3.5 Teenuse süsteemi kasutajaliideste integratsioon
Teenuse süsteem kasutajaliides peab koos toimima riigiportaaliga selliselt, et kasutajale jääks
mulje, nagu ta kasutaks eesti.ee teenuseid. EÜKP projekti raames visandati 4 lahendust,
kuidas antud nõuet täita.
Teenuse süsteemi lahenduse loomisel tuleb arvestada järgnevate aspektidega.
Teenussüsteemi taustasüsteem peab olema liidestatud TARA ja TARA SSO autentimise ja
kasutajasessioon hoidmise lahendusega. Sellisel juhul on võimalik kasutaja automaatselt
tuvastada ning kasutaja sessioon üle võtta. Kui teenussüsteem on majutatud RIA keskkonda
ja kui TARA SSO kasutamine ei ole võimalik (ei ole veel toodangukõlbulik), siis saab kasutajate
tuvastamiseks kasutada riigiportaali jaoks loodud ja portaalis kasutusel olevat TIM
komponenti.
Riigiportaal juhatab kasutaja süvalingiga teenussüsteemi kasutajaliidese lehele. Kui
teenussüsteem on kättesaadav eesti.ee alamdomeenilt (näiteks abiellumine.eesti.ee), siis
brauser saadab autentimistokeni automaatselt teenussüsteemi kasutajaliidesele.
Teenussüsteemi kasutajaliides näeb välja nagu eesti.ee, kasutades Veera disainiraamistikku
ning riigiportaali poolt loodud üldisi Stencil raamistikul põhinevaid Micro Frontend
komponente. Antud komponentide kasutamine ei sea tehnoloogilisi piiranguid teenuse
süsteemi kasutajaliidesele ja neid saab kasutada koostöös enamlevinud kasutajaliidese
raamistikega - Angular, React, Vue, jm. Üldine menüükomponent loeb menüüpunktid
tsentraalselt publitseeritud JSON failist. Kasutajaliideses tuleb lahendada kontekstitundlikkus
- aktiivne menüüpunkt peab viitama teenussüsteemi kasutajaliidese domeenile (näiteks
Abiellumine). Kasutajaliidese päis peab kuvama sisse loginud kasutaja nime ning pakkuma
keelevahetuse funktsionaalsust. Teenussüsteemi kasutajaliides kasutab Artiklivaramu
avalikku API liidest, kogudes kokku teenusega seotud kirjelduste tekstid.
110
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Alternatiivne lahendus oleks kasutada Micro Frontend tehnoloogiat selliselt, kus
teenussüsteemi kasutajaliides publitseerib enda funktsionaalsuse web component-dena ja
riigiportaali kasutajaliides hõlmab publitseeritud komponendid enda lehe vastavasse alasse.
Antud lahendust on tehniliselt keerukam realiseerida, kuid annab juurde teataval määral
paindlikkust portaaliülese funktsionaalsuse kasutamisel. Antud lahendus üksinda ei lahenda
kasutaja tuvastamise küsimust. TARA ja TARA SSO kasutamine back end süsteemis on
endiselt vajalik.
3.7.4 Sõnumiruum
Käesolevas realisatsiooni ettepanekus ei ole välja toodud sõnumiruumi tehnilist lahendust,
sest vastavalt arhitektuuri visioonile ei ole sõnumiruum otseselt sündmusteenuste süsteemi
osa ja sõnumiruumi(de) puudumine ei takista sündmusteenuste süsteemide välja
arendamist. Sõnumiruumi(de) olemasolu lihtsustaks oluliselt osateenuste ja
sündmusteenuste vahelist asünkroonset andmevahetust, kuid selle puudumisel saab
kasutada ka olemasolevaid või loodavaid sünkroonseid x-tee teenuseid. Standardse x-tee
infrastruktuuril põhineva sõnumiruumi (X-Rooms) spetsifikatsiooni loomine on NIIS-i poolt
võetud x-tee arenduse teekaardile. Sündmusteenuste süsteemi pigem ei teki oma
sõnumiruumi, vaid sõnumiruumid saavad olema domeenipõhised ja hallatud
andmesündmuste loojate infrastruktuuris. Näiteks Rahvastikuregister väljastab oma
sõnumiruumis isikutega seotud sündmused (nime vahetus, surm, ...). Kõik registreeritud ning
volitatud süsteemid, milleks võib olla ka mõni sündmusteenuse süsteem, saavad antud
sõnumi kätte läbi Rahvastikuregistri sõnumiruumi sõnumi kuulamise API kaudu. Sõnumi
saatnud süsteem ei pea teadma, kes tema sõnumeid tarbib, kuid sõnumiruumi kataloogis
peab olema võimalus rangelt piiritleda, millisele asutusele võib teatud teemalisi sõnumeid
saata ja millisele mitte. Sellise lahendusega tagatakse muuhulgas ka isikuandmete turvalisus.
Esialgses lahenduses käivad teenused sündmuseid läbi andmemuudatuspäringu API-sid
regulaarselt küsimas, mida paljud süsteemid juba ka praegu teevad.
Nõuded sõnumivahetusruumi funktsionaalsusele ja kontseptuaalsele lahendusele on toodud
peatükis „Sõnumivahetuse kontseptsioon“.
Tehnilisest aspektist on oluline, et sõnumiruumid vastaksid järgmistele tingimustele:
• Sõnumiruumid on teemade kaupa hajutatud erinevate asutuste vahel, mis välistab "single
point of failure" olukorra tekkimise;
o ühe suure sõnumiruumi vältimine ja hajusa lahenduse kasutamine võimaldab
käideldavusnõuete täitmist ka sõnumite suure hulga korral;
• Kõik sõnumiruumid peavad pakkuma standardset API-t, mis võimaldab sõnumeid
publitseerida ja tarbida (vt ptk Sõnumivahetuse API liideste kirjeldused“);
111
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Sõnumiruumi kataloogis hallatavad sõnumite definitsioonid peavad olema
masintöödeldavad, et neid oleks võimalik tsentraalselt sünkroniseerida;
• Sõnumite nimekirja ja struktuuri avaldamiseks tuleks turvaserverisse luua sarnaselt
listMethods meetodile ka listMessages meetod
• Sõnumi struktuuri defineerimiseks tuleb kasutada üldkasutatavat schema formaati,
näiteks JSON Schema , mis on toetatud ka Kafka Schema Registry poolt;
• Sarnaselt x-tee meetoditele tuleb ka sõnumiruumide ja sõnumite metaandmed ning
struktuur avaldada x-tee kataloogis (https://x-tee.ee/catalogue/EE);
• Turvaserveris saab anda volitusi teiste asutuste süsteemidele tarbida teatud liiki
sõnumeid ;
o sarnaselt allowedMethods meetodile tuleks luua ka allowedMessages meetod, et
sõnumite tarbijatel oleks võimalik kontrollida, millist tüüpi sõnumeid nad tarbida
võivad;
• Sõnumiruum peab sõnumit välja saates kontrollima teise süsteemi volitusi saadetavat
sõnumit tarbida
o volitus võib tuleneda eelnevalt defineeritud asutuse menetlushuvist, kas kõiki või
ainult teatud isikutega sõnumeid kuulata või volitus võib olla antud asutusele ka
isiku poolt läbi Nõusolekuteenuse;
3.7.5 Paigaldusvaade
Kõik sündmusteenuste süsteemi loodavad komponendid tuleb realiseerida konteineritena,
mis võimaldab neid paigaldada konteinerite orkestreerimisplatvormil Kubernetes.
Konteinerite orkestreerimisplatvormi kasutusele võtmine on vajalik selleks, et täita
sündmusteenustele esitatavaid käideldavus nõudeid. RIA on võtnud suuna Kubernetes
platvormi juurutamiseks, kuid hetkel veel seda rakendatud ei ole. Käitusplatvormina saab
kasutusele võtta ka Riigipilve, mis pakub Kubernetes platvormi teenusena.
Konteinerite orkestreerimisplatvorm vähendab tulevasi halduskulusid, sest automatiseerib
mitmed teemad, mis virtuaalmasinate maailmas tuleks lahendada käsitsi tehtavate
süsteemiadministraatori töödena, näiteks:
• automaatne konteinerite uuendamine Helm chart põhiselt;
• konteinerite monitooring ja automaatne taaskäivitamine (self healing);
• automaatne konteinerite skaleerimine;
• sobitub hästi automaatsesse CI/CD protsessi, kus täpselt sama konteineri versiooni saab
lansseerida nii arendusmasinasse kui test- ja toodanguserverisse;
• lihtsustab oluliselt nii arendatud konteinerite kui baaskomponentide (andmebaasid,
logimine, monitooring, ..) paigaldust ja haldamist;
112
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Kubernetes platvormi juurutamist tuleb hoolega planeerida, sest keskkonna esialgne
seadistamine nõuab vastavat spetsiifilist dev-ops teadmust. Kogemusega inimesed tuleb
asutuses palgata või teadmus teenusena sisse osta.
Paigaldusvaate joonisel on toodud Kubernetes keskkonda paigaldatavad komponendid.
Joonisel on kujutatud kaks erinevat võimalust, kuidas paigaldata teenuse süsteem - üks neist
on paigaldatud RIA Kubernetes platvormile, teine on majutatud asutuse keskkonda.
Kusjuures asutusse paigaldatud teenus võib olla eraldiseisev uus süsteem või olemasoleva
iseteeninduse osa.
3.7.6 Logimine
Süsteemi igas komponendis tuleb süsteemsed ja kasutajate tegevused ning veaolukorrad
logida ning logikirjed tsentraalselt kokku koguda indekseeritud logi andmebaasi. Logima
peab tegevusi nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik selleks, et logide pealt oleks võimalik
teostada monitooringu ja analüütilisi tegevusi.
113
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Logide kokku kogumiseks on eelistatud tehniliseks lahenduseks ELK stack, kus:
• Logstash tegeleb logikirjete kokku kogumise, rikastamise ning formaadi töötlemisega;
• Elasticsearch indekseerib ja salvestab andmed oma andmebaasi ning pakub
päringuvõimalust;
• Kibana pakub andmete päringute koostamise ning visualiseerimise võimalusi;
Elasticsearch on RIAs kasutusel ja antud tehnoloogia platvormi on mõistlik kasutada ka
sündmusteenuste komponentide jaoks.
Logikirjetele esitatavad nõuded on esitatud peatükis „Tehnoloogilised ja küberturvalisuse
nõuded“. Täiendavad nõuded võivad tuleneda kasutusanalüütika monitoorimise vajadustest
lähtuvalt.
3.7.7 Monitooring
Tehniliste komponentide monitooring peab võimaldama kiirelt tuvastada komponentide
rikkeid või ebaoptimaalset toimivust. Konteinerite paigalduskeskkond Kubernetes platvorm
pakub selleks baasfunktsionaalsust, võimaldades jälgida komponentide /health API-t, mille
pealt tuvastada teenuse tõrge. Tõrke korral üritab Kubernetes teenust uuesti käivitada.
Kubernetes jälgib ka komponentide ressursside (CPU, mälu) kasutust, võimaldades
paindlikult ressursse suurendada ja konteinerite instantse automaatselt juurde tekitada
(vertikaalne ja horisontaalne skaleerimine). Selleks peavad komponendid väljastama
meetrika andmeid vastava API kaudu. Meetrika kogumiseks saab kasutada Prometheus
meetrika formaati, mille integreerimine Spring Boot põhistes teenustes ei nõua lisaarendus.
Kubernetes võimaldab monitooringuandmete jälgimist ja probleemide tekkimisel teavituste
saatmist Grafana analüütika tarkvaramooduliga.
Erinevad teenuste süsteemid võivad olla paigaldatud teiste asutuste
majutuskeskkondadesse, sellisel juhul ei saa kasutada tsentraalseid Kubernetes keskkonda
paigaldatud monitooringu lahendusi. Nagu eelnevalt kirjeldatud, peavad sellised süsteemid
pakkuma staatus API't, mille põhjal on võimalik tuvastada väliste teenuse süsteemide rikked.
Väliste süsteemide staatuse monitoorimiseks võib kasutada Zabbix tarkvara, mis võimaldab
API põhiselt koguda andmeid teenuse toimivuse kohta.
Monitooringu funktsionaalsuse osaks peab olema ka kasutajate käitumise kohta andmete
kogumine. Selleks saab kasutada erinevaid lahendusi, mis koguvad andmeid kasutaja
tegevuste erinevate aspektide kohta.
114
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
• Tsentraalsed logid Elasticsearch andmebaasis - logide põhiselt on võimalik kokku koguda
kasutajate päringud, ms on teostatud läbi staatuspaneeli. Nende analüüs võimaldab
vastata küsimustele, millistest süsteemidest kasutajate andmeid päriti. Ka tsentraalses
süsteemis paigaldatud teenuste süsteemide logi saab koguda samasse andmebaasi.
• Päringute jälgimiseks erinevate teenuste vahel kasutada OpenTelemetry lahendust.
• Teenuse süsteemide kasutamise kohta tekivad andmed teenuse süsteemi logiserverisse,
mida tsentraalses analüütikasüsteemis kasutada ei saa. Teenusepõhise analüütika
vajadus tuleb tuvastada teenuse loomise detailanalüüsi käigus. Selliste andmed peavad
vastama küsimusele näiteks mitu avaldust on esitatud. Antud statistilised andmed tuleb
salvestada teenuse süsteemi andmebaasi ja need API kaudu tsentraalsele süsteemile
väljastada.
• Kasutajate tegevused kasutajaliideses saab kokku koguda spetsiaalse veebianalüütika
vahendeid pakkuva tarkvaraga, näiteks Matomo. Kogutud andmete põhjal saab
väljastada erinevate teenussüsteemide kasutusstatistika ning kasutusteekonnad.
Kasutajate tegevuste kohta analüütika kogumine on vajalik edasiste arendussuundade ning -
vajadustega seotud otsuste tegemisel.
115
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
4 Realisatsiooni kava
4.1 Sündmusteenuse loomise protsess
Sündmusteenuste ülese infrastruktuurina tuleb luua:
• sündmusteenuste staatuspaneel (vt „Staatuspaneeli kontseptsioon“)
• eesti.ee sündmusteenuste vaade (vt „Eesti.ee sündmusteenuste avalehe“)
Sündmusteenuste ülese infrastruktuurina on soovitatav luua ka sõnumiruum, et
andmevahetus oleks optimaalsem (vt peatükk „Sõnumivahetuse kontseptsioon“).
Sündmusteenuste ülese infrastruktuuri loomise raames tuleb kehtestada ka üldised disaini
piirangud ja nõuded, millega peab arvestama edaspidi iga konkreetse sündmusteenuse
disaini raames.
Järgnevalt on kirjeldatud konkreetse sündmusteenuse loomise protsessi. Kuna käesoleva
dokumendi fookuses on tehniline arhitektuur, siis on siin sündmusteenuse loomise protsessi
vaadeldud eelkõige infotehnoloogilise realisatsiooni aspektist ja on jäetud kõrvale muud,
näiteks õiguslikud aspektid. Siiski on arvestatud, et sündmusteenus on eelkõige äriline, mitte
infotehnoloogiline kontseptsioon. Seepärast on sündmusteenuse loomise protsessis
esikohale seatud teenuse disain, mis algab isikute sisuliste vajaduste tuvastamisega ja
eesmärkide püstitamisega.
Sündmusteenuse loomise algatamine
Algatamise tulemusena püstitakse eesmärgid ja planeeritakse kava ning ressursid nende
saavutamiseks.
Algatamise tegevused:
• teenuse kaardistus - saadakse aru, kes on teenuse kasutajad, kuidas teenuse osutamise
protsess üldiselt toimub ja mis on olulised erijuhtumid,
• vajaduste uuring - saadakse aru, mis on teenuse kasutajate sisulised vajadused,
• eesmärgi püstitamine - kirjeldatakse tehtavad muudatused,
• tehnilise lahenduse otsustamine - otsustatakse, mis süsteeme luuakse või täiendatakse,
• tegevuskava koostamine - kavandatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused,
• arendus- ja haldusmudeli rakendamine - määratakse projekti osapooled ja nende
vastutused,
• majandusliku mõju hinnang - koostatakse arendus ja halduskulude hinnang, hinnatakse
majanduslikku põhjendust.
116
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Sündmusteenuse kavandamine
Kavandamise tulemusena luuakse detailne tuleviku protsessimudel ja spetsifitseeritakse
infotehnoloogilised lahendused.
Kavandamise tegevused:
• teenuse osutamise protsessi detailiseerimine - koostatakse üksikasjalikud
klienditeekonna ja teenuse osutamise protsessi mudelid, kusjuures:
o kavandatakse teenuste proaktiivse pakkumise ärireeglid (detailsed reeglid, kuidas
käivitada osateenuste osutamine),
o kavandatakse andmesündmused ja täiendavate andmete kogumine (detailselt,
mis andmed kus kohast kuhu peavad liikuma),
o mõeldakse läbi erijuhtumite käsitlus,
• tehnilise lahenduse spetsifitseerimine:
o luuakse loodavate või täiendatavate kasutajaliideste kavandid ja testitakse nende
kasutatavust,
o spetsifitseeritakse andmevahetuse päringuteteenuste ja/või sõnumite
andmekoosseis,
o spetsifitseeritakse teenuse proaktiivse pakkumise lahendused (nt uute
mikroteenust kirjeldused),
o spetsifitseeritakse sündmusteenuste ülese infrastruktuuri seadistused
(kataloogidesse lisatavate teenuste ja andmevahetusteenuste kirjeldused),
• tegevuskava ja majandusliku mõju hinnangu uuendamine.
Sündmusteenuse tehniline realiseerimine
Luuakse sündmusteenuse toimimiseks vajalikud tehnilised lahendused.
Tehnilised lahendused jagunevad oma eesmärgi alusel kaheks:
• teenuste integratsioon - eesmärk on tagada sündmusteenuse protsessi toimumine
(proaktiivsete pakkumiste tegemine, osateenuste käivitamine),
• eesti.ee integratsiooni - eesmärk on anda isikule terviklik ülevaade riigiportaalis.
Teenuste integratsioon sisaldab:
• integratsiooni arendused: vastavalt vajadusele uute x-tee teenuste loomine või
sõnumiruumi tekkimise korral uute sõnumite väljastamise/vastuvõtmise realiseerimine,
• äriloogika arendused: tarkvarakomponendid proaktiivsete pakkumiste tegemiseks ja
osateenuste osutamise käivitamiseks,
• kasutajaliidesed arendused.
117
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Eesti.ee integratsioon:
• iseteenindustes:
o TARA SSO kasutusele võtmine (võimalik pärast TARA SSO valmimist)
o selleks, et eesti.ee'st saaks kasutajaid suunata teenuse osutaja iseteenindusse
▪ süvalinkide rakendamine,
▪ vajadusel kasutajaliidese disaini uuendamine,
▪ vajadusel täiendavate vaadete realiseerimine,
• teenuse süsteemi(de)s staatuspaneelile vajaliku API realiseerimine
• sündmusteenuste kataloogis seadistuste testimine,
• eesti.ee infoteenuses kuvatavate infoartiklite uuendamine,
• terviklahenduse toimimise testimine.
Käesoleva peatüki lõpetuseks rõhutab arenduse algatamise faasi olulisust.
Algatamise faasis pannakse paika kogu arendustöö eesmärk ja suund. Näiteks, kas töötu
olemise sündmusteenuse eesmärk on:
• luua uus senisest paremata kasutatavusega kasutajaliidesega tarkvara
• anda inimestele võimalikult kiirelt ja lihtsalt töötuskindlustushüvitisi või töötutoetusi
• aidata inimesed tagasi tööle:
o näiteks automatiseeritult teha koolitus- ja tööpakkumisi isiku hariduse (EHIS,
Kutseregister), varasemate töötamiste (TÖR), kehakaalu ja pikkuse (TIS),
erakondliku kuuluvuse (Äriregister), tööturu vajadusi kirjeldavate (OSKA,
Töötukassa uuringud) ja pakutavate võimaluste (Töötukassa tööpakkumised,
koolitused) andmete kombineerimise abil.
Algatamise faasis tuleb täpselt määrata ka sündmusteenuse ulatus.
• Kuna sündmusteenus koondab mitmeid asutusi ja arhitektuuri visiooni koostamise käigus
oli märgata, et sündmusteenuse ulatust, struktuuri ja tulemust võidakse tõlgendada
erinevalt, siis asutuste semantilise koostöövõime tagamiseks on vaja selgitada iga
sündmusteenuse tähendust. Iga sündmusteenuse kohta peavad olema kirjeldatud, mis
käivitab sündmusteenuse, mis teenuseid sündmusteenus hõlmab ja mis on
sündmusteenuse tulemus.
• Kuna isiku kasutajaliidese vaates soovitakse eristada praegu päevakorras olevaid
sündmusteenuseid ja tema varasemaid sündmusteenuseid (isiku ajalugu), siis on
soovitatav sündmusteenused defineerida nii, et igal sündmusteenusel on
"käegakatsutavas" ajalises ulatuses lõpp. Näiteks, kas rääkida sõiduki omamisest või
pigem sõiduki omandamisest ja kas abiellumise sündmusteenus lõpeb lahutamisega, ise
118
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
ära suremisega või leseks jäämisega või peaks abiellumise sündmusteenuse definitsioon
määrama mingi varasema "käegakatsutava" lõpu.
• Kõiki sündmusteenuseid ei saa jaotada rangelt kas elusündmuseks või ärisündmuseks.
Suur osa sündmusteenuseid on selliselt jaotatavad, näiteks lapse saamine või abiellumine
on selgelt ainult füüsilise isiku elusündmused. Kuid on sündmusteenuseid, mis
ühtemoodi on omased füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele, näiteks sõidukitega ja
kinnisvaraga seotud teenused. Seepärast tuleks määrata, kas sündmusteenus peab
kajastuma nii kodaniku riigiportaalis kui ka EÜKP’s.
4.2 Arhitektuurse lahenduse riskid
4.2.1 Äritehnoloogilised riskid
4.2.1.1 Dubleerivad ja jäigad lahendused
Kui sündmusteenuse protsessi juhtimiseks ja isikule visualiseerimiseks luuakse eraldi
sündmusteenuste süsteem ja samas on olemas osateenuse osutamise süsteemid, kus juba
on realiseeritud suur osa vastavast äriloogikast ja iseteenindusest, siis tekib süsteemide
dubleeriminine, mis omakorda vähendab edasiste arenduste paindlikkust ning suurendab
kulu (täpselt vaata peatükk „Sündmusteenuse protsessi juhtimine“ lõiku "Tsentraliseeritud
orkestreeritud lahendus").
Maandamismeetmed:
• Sündmusteenuse loomise alguses analüüsida konkreetse sündmusteenuse tehnilist
lahendust ja hinnata uute tarkavarade loomise vajadust.
• Võimalikult palju kasutada ära olemasolevaid süsteeme, vajadusel teha see API kaudu
kättesaadavaks.
• Uued komponendid realiseerida võimalikult kompaktsetena, võttes aluseks
mikroteenuste põhise arhitektuuri.
4.2.1.2 Komplekssed lahendused
Kui sündmusteenuse jaoks luuakse üks infotehnoloogiline keskkond, kus isik saaks ühe
korraga esitada kõikide osateenuste saamiseks komplekstaotluse ja mis peaks juhtima
kõikide osateenuste vahelisi ärilisi integratsioone, siis selle lahenduse äriloogika võib
muutuda liiga keeruliseks, et luua piisavalt paljude kasutajate jaoks piisavalt hästi toimiv
lahendus. Kui lahenduses on realiseeritud liiga lihtustatud põhivoog või lahendus on
119
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
kohmaks, siis isikud jäävad kasutama muid kanaleid ja uue keskkonna loomine ei oma
oodatud mõju.
Maandamismeetmed:
• Sündmusteenuse loomise alguses analüüsida isikute vajadusi ja teenuse osutamise
protsessi ning tuvastada probleemid ja vajadused, mille lahendamisest on kõige suurem
kasu ja leida nende sisuliseks lahendamiseks kõige lihtsamad lahendused. Võimalusel
vältida kompleksseid lahendusi ja eelistada konkreetseid vajadusi rahuldavate lihtsamate
lahenduste järk-järgult arendamist.
• Lisaks tuleks tuvastada protsessi erijuhtumid, mida ei saa lahenduse loomisel ignoreerida
ning hinnata nende mõju realisatsiooni keerukusele. See aitab vältida, et realisatsiooni
käigus selgub järjest uusi asjaolusid, mis muudavad süsteemi keerulisemaks ja seetõttu
ka kallimaks.
4.2.1.3 Eesti.ee' sündmusteenuste avavaatesse andmete koondamine
4.2.1.4 Tugilahenduste arendamine
Mitmed arhitektuuris kavandatud tugilahendused alles valmimas või algatamise faasis. Need
lahendused on:
• artiklivaramu
• teenuste äriline kataloog
• pääsuhalduse süsteem Pääsuke
Maandamismeetmed:
• kavandada nende lahenduste poole pöördumine läbi vahekihi (proxy), mis peidab
rakenduste muude osade eest pöördumise tehnilised üksikasjad
• kavandada realisatsiooni mahuhinnangutes hädapäraste lahenduste (mvp) loomine
juhuks, kui lõplike lahendusi ei valmi või valmivad viivitusega
Praegu puudub ka makselahendus ühe korraga erinevate osateenuste riigilõivude ja
teenustasude maksmiseks.
4.2.2 Tehnoloogilised ja küberturve riskid
Sündmusteenuste süsteem hõlmab endas mitmete asutuste erinevaid
infosüsteeme. Arhitektuurse lahenduse loomisel on arvestatud nii tehnoloogiliste ning
120
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
küberturbe riskidega, mille realiseerumine võib mõjutada nii terviklahenduse kui
üksiksüsteemide toimivust, kasutajate kasutusmugavust, aga ka isikuandmete väärkasutust.
4.2.2.1 Käideldavus
Sündmusteenuste ja riigiportaali kasuajaliidestes võidakse isikuga seotud sündmuste
andmete kuvamisel pärida andmeid erinevatest infosüsteemidest. Päringute tegemisel tuleb
arvestada, et päringute teostamine tekitab erinevatest süsteemides koormust, mis võib
mõjutada süsteemide toimivust. Süsteemi tõrke tagajärjel ei saa kasutaja süsteemi täielikult
või osaliselt kasutada.
Maandamismeetmed
Süsteemide käideldavusprobleemide vältimiseks saab kasutada järgmisi
maandamismeetmeid:
• Süsteemi kesksed lahendused tuleb disainida selliselt, et keskse süsteemi tõrge ei
takistaks teiste süsteemide (sh. osateenuste) igapäevast toimivust. Sündmusteenuste ja
osateenuste funktsionaalsust ei tohi põimida selliselt, asutuste olemasolevate
infosüsteemide toimivus sõltuks sündmusteenuste kesksetest komponentidest. Tuleb
arvestada seda, et osateenuste süsteemid teenindavad enamasti ka asutuste
igapäevaseid äriprotsesse nii iseteeninduste kui menetlussüsteemidena;
• Sündmusteenuste süsteemid tuleb disainida ja arendada domeenist juhinduva disaini
(Domain Driven Design) ja mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid järgides. Seda
printsiipi järgides ei takista ühe sündmusteenuse tõrge mõne teise sündmusteenuse
süsteemi toimivust;
• Vältida ühe suure keskse komponendi loomist (Single Point of Failure), mis juhiks või
millest sõltuks kõigi teiste komponentide töö. Võimalikud riskikohad, mida tuleks vältida,
on:
o üks keskne teenus juhib ja kontrollib kõigi sündmusteenuste protsesse;
o andmesündmused liiguvad läbi ühe keskse sõnumiruumi;
• Andmevahetus (sh. andmesündmuste vahetamine läbi sõnumiruumide) oleks
realiseeritud hajusana, kus iga asutus (alamsüsteem) vastutab enda sõnumiruumi
toimivuse eest.
4.2.2.2 Jõudlus
Hulgaliste samaaegsete päringute teostamine mõjutab süsteemide jõudlust, mis põhjustab
päringute aeglust. Päringute aeglus mõjutab kasutusmugavust - kasutaja loobub süsteemi
kasutamises, kui vaated avanevad aeglaselt.
121
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Jõudluse risk on suur Eesti.ee's isikutele sündmusteenuste kohta isikustatud koondinfo
kuvamise osas. Peatükis „Sündmusteenuste koondinfo isikule kuvamine“) on kirjeldatud mitu
alternatiiv, kuid igal variandil oma puudused. Välja valitud variandi korral (vt peatükk „Eesti.ee
sündmusteenuste avalehe“) tehakse jooksvalt päringuid paljudesse süsteemidesse.
Maandamismeetmed
Jõudlusprobleemide vältimiseks saab kasutada järgmisi maandamismeetmeid:
• Komponentide käituskeskkondades planeerida piisavalt ressursse;
• Disainida komponendid selliselt, mis võimaldavad nii horisontaalset kui vertikaalset
skaleerimist. Automaatne skaleerimine võimaldab operatiivselt süsteemide ressursse
suurendada, misläbi on võimalik teenindada rohkem samaaegseid kasutajaid;
• Kasutada andmete puhverduslahendusi (cache)- päringu vastuste puhverdamisel
välditakse samalaadsete päringute mitmekordset teostamist, misläbi ei koormata liigselt
süsteemide arvutusvõimsusi;
• Võimalusel teostada päringuid paralleelselt, misläbi on võimalik kasutajale kuvada
päringu vastuseid osade kaupa;
• Aeglaste päringute korral informeerida või hoiatada kasutajat sellest, et vastuste
kuvamine võtab veel aega, sh. kuvada kasutajale andmete laadimise visuaalset
indikatsiooni (loader ikoon);
• Keerukamate andmekomplektide pärimisel kasutada eelarvutatud andmeid. Näiteks
pakkumuste või sündmuste kuvamisel pärida andmed osateenuse andmebaasist, kuhu
on eeltöödeldult salvestatud optimeeritud andmed;
• Andmete pärimisel kasutada filtreerimist ning kasutajaliideses andmete pärimist lehtede
kaupa (paging);
• Vajadusel muuta eesti.ee sündmusteenuste avalehe kasutajaliidese navigatsiooni ja
disaini nii, et isikustatud andmeid kuvatakse ainult isiku soovi korral ja/või väiksemas
ulatuse (nt ühe teema ulatuses) ning seeläbi väheneb päringute arv
4.2.2.3 Terviklikkus
Sündmusteenustes osalevad süsteemid hõlmavad endas erinevaid andmekogusid. Samade
andmete salvestamisel erinevatesse andmekogusse tekib andmete terviklikkuse risk seoses
info aegumisega, kus erinevate andmekogude samade faktide kohta käivad andmed võivad
erineda. Sellisel juhul võib kasutaja näha riigiportaalis ja asutuste iseteenindustes erinevaid
andmekoosseise. Tekib ka aegunud andmete pealt valede otsuste tegemise risk.
Sündmusteenuste kasutajaliidese funktsionaalsuse osaks on kasutajale linkide kuvamine,
mis viitavad osateenuste lehtedel. Seoses süsteemide muutumisega võivad lingid aeguda.
122
Sündmusteenuste teostatavuse analüüs
töötu olemise näitel, Arhitektuuri visioon
Maandamismeetmed
• Vältida andmete dubleerimist erinevates süsteemides. Hinnata sündmusteenuste
kesksüsteemi talletatavate andmete vajalikkust.
o võimalusel pärida andmed alati nende originaalasukohast läbi vastava osateenuse
andmevahetusliidese. Andmete salvestamine kesksüsteemi võib toimuda
lühiajaliselt puhverdamise eesmärgil;
o vastasel korral tuleb realiseerida andmete sünkroniseerimise protsessid, mis
sisaldavad automaatseid andmete terviklikkuse kontrolle ning vajalikke
andmeparanduse mehhanisme;
• Kasutajale süvalinkide esitamise eest peab vastutama lingi edastanud süsteem, mis peab
garanteerima selle et link avaks õige kasutajaliidese lehe. Vältida linkide salvestamist
pikaajaliselt. Linkide muutumisel realiseerida automaatne ümbersuunamine.
4.2.2.4 Andmekaitse
Sündmusteenuste süsteemides vahetatavad andmed on enamasti isikupõhised andmed,
mille kasutamist reguleerib Isikuandmekaitse seadus. Isikuandmete liigutamine läbi
andmevahetusliideste kätkeb riski volitusteta andmete kasutamiseks. Samuti on riskikohaks
kogu isiku elulooga seotud sündmusi kirjeldavate andmete koondmaine ühte andmebaasi.
Sellise andmekogu tekkimine seab kõrgendatud nõudmised kogu süsteemile. Isikuandmete
lekkimine seab ohtu isikute privaatsuse.
Maandamismeetmed
• vältida nö. "suure andmebaasi" teket, kuhu on salvestatud kõigi inimeste kõikide
elusündmuste toimumise faktid;
• kui isikuandmete salvestamine on vajalik asutuste ülese sündmusteenuse
realiseerimiseks, siis järgida sündmusteenuste arendamisel mikroteenuste
arhitektuurimustrit "üks andmebaas teenuse kohta" (database per service ). Sellisel juhul
on isikuandmed hajutatud erinevate sündmusteenuste (abiellumise süsteem, lapse
saamise süsteem, ...) andmebaaside vahel. Mõne andmehulga lekkimisel ei ole võimalik
koostada isiku eluloo tervikvaadet.
• isikuandmete jagamisel läbi teenuste või sõnumivahetusruumide tuleb tagada
isikuandmete kasutamise õiguste kontroll. Andmeid saavad kasutada ainult need
süsteemid, kes on saanud vastava volituse, kas isiku nõusoleku või seadusest tuleneva
menetlushuvi alusel. Isikuandmete kasutamised logitakse Andmejälgijas.
123
KÄSKKIRI
09.09.2021 nr 69
Riigihanke „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali
tehnilise teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse
sündmusteenuse näitel“ korraldamine, komisjoni ja
vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, § 100 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise teostatavuse
analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ (riigihanke objekti kood 72221000-
0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“). Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta jääb alla 70
000 euro.
2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna (edaspidi
DAO) programmijuhi Mari Mägi.
3. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh
pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi
alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning
edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel,
järgmises koosseisus:
3.1. Komisjoni esimees: Mari Mägi, MKM DAO programmijuht.
Komisjoni liikmed:
3.2. Triin Oper – MKM DAO projektijuht;
3.3. Kaimo Käärmann-Liive, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik, tema nõusolekul.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete
vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.(allkirjastatud
digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise teostatavuse analüüs lasteaiakoha
taotluse sündmusteenuse näitel
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
1. Hanke objekt
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks“ raames tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM või ka Hankija) järgmise analüüsi „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali
tehnilise teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ (edaspidi
Töö).
Toetusskeemi kaudu tõhustatakse asutuste vahelist koostööd ja luuakse füüsilise või juriidilise
isiku elu- ja ärisündmustega seotud koosvõimelisi asutuste üleseid avalikke teenuseid
kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt.
2. Töö taustainfo ja eesmärk
2.1.Töö taustainfo
Töö elluviimine on osa 3. juunil, 2017. aastal jõustunud Vabariigi Valituse määruses nr 88
„Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ defineeritud sündmusteenuste pakkumisest.
Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale
üheks teenuseks.1 Sündmusteenuste peamine eesmärk on viia erinevate teenuste kvaliteet uuele
kõrgemale tasemele, pakkudes teenuseid kliendi vaatest terviklikult minimaalse ajakulu ja
maksimaalse efektiivsusega.
Teenuste koondvaade kuvatakse kasutajale riigiportaalis eesti.ee. Tehniliselt liigub kasutaja
teenuse tarbimisel mitme keskkonna vahel, kuid tunnetuslikult peaks kasutaja tajuma Eesti.ee
liikumist kui ühes keskkonnas toimetamist. Keskne infoportaal Eesti.ee teab kasutaja asukohta
analüüsitavate sündmusteenuse kestel ning on võimeline osateenuste tarbimiseks suunama
kasutajat vastavatesse iseteeninduskeskkondadesse. Osateenuseid puudutavat detailinfot
kuvatakse Eesti.ee-s valikuliselt ning osateenuste tarbimise toiminguid seal ei tehta, need
funktsioonid jäävad osateenuste süsteemide kanda. Eesti.ee eesmärk on teavitada kasutajat
osateenuste tarbimise vajadusest või võimalusest ning anda kasutajale ülevaade tähtsamatest
temale kohalduvatest õigustest ja kohustustest, mis antud teenuse tarbimisega kaasnevad.
Teavitus saadetakse kasutajale nii Eesti.ee-sse kui isiklikule Eesti.ee kontoga seotud e-posti
aadressile. Teavituse sisu annab kasutajale ülevaate osateenusest, mille tarbimiseks kasutajal
tekib vastaval hetkel õigus või kohustus ning suunab kasutaja õigesse iseteeninduskeskkonda
osateenust tarbima.
2.2.Töö eesmärk
Hangitaval Tööl on kaks peamist eesmärki.
Esimene eesmärk on luua tulevikuvaade kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)
teenusportaalile „Lasteaiakoha taotluse“ sündmusteenuse näitel ning disainida sündmusteenuse
tulevikulahendust ilmestav prototüüp. Töö raames kaardistab ja kirjeldab Pakkuja loodava
teenusportaali osateenused Eesti KOV-des, mille Hankija ette on andnud. Kaardistatud
1
VV määrus nr 88 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused, § 2, lõige 4
osateenuste põhjal disainib Pakkuja kasutajakesksed ja mugavad sündmusteenused. Antud
teenusportaali ja sündmusteenuse loomise eesmärk on koondada kõik KOV teenustega
seonduvad põhivoo teenused ühte kohta ning võimaldada KOV teenuse kasutajatele (ametnikud
ja kodanikud) teenusega seonduva asjaajamise korraldamine samast kanalist, mis on eesti.ee
portaalist eraldi ja sõltumatu, lähtudes riigi infosüsteemi koosvõime raamistikust. Antud
eesmärgi saavutamist eeldab Hankija Töö I etapi lõpuks.
Teiseks eesmärgiks on kirjeldada KOVi poolt pakutavate sündmusteenuste käitamiseks tarvilik
arhitektuur, selle liidestumine riiklike sündmusteenuste arhitektuuriga ning tulevase
näidisrakenduse funktsionaalsused arhitektuuri valideerimiseks. Väljapakutud arhitektuur
võtab arvesse hetkeolukorda, kus KOV-id ei kasuta kodanikele e-teenuste osutamiseks
spetsiaalseid infosüsteeme või kasutatakse infosüsteeme, millest paljud kuuluvad erasektori
teenuspakkujatele. Esimesel juhul peaks väljapakutud arhitektuurne lahendus vahendama
KOV-ide ja riigi poolt pakutavaid sündmusteenuseid viisil, mis võimaldaks KOV-idele
baasfunktsionaalsust KOV poolsete protsesside menetlemiseks. Teisel juhul peaks
väljapakutud lahendus sisaldama andmeliideseid KOV-ides kasutusel olevate infosüsteemide
ja käesoleva Töö raames loodava universaalse keskse teenusportaali ning eesti.ee vahel.
Loodud arhitektuurne lahendus peab siduma KOV-ide poolt pakutavad sündmusteenused riigi
poolt pakutavatega sündmusteenustega selliselt, et need oleksid kättesaadavad ka eesti.ee
vahendusel. Antud eesmärgi täitmiseks kooskõlastab Pakkuja arhitektuurse lahenduse Riigi
Infosüsteemide Ametiga (edaspidi RIA) ja vajadusel teiste RIA poolt määratud osapooltega.
Antud eesmärgi saavutamist eeldab Hankija Töö II etapi lõpuks.
Hangitav Töö on ettevalmistus väljatöötatud lahenduse valideerimiseks ja edasiseks
arenduseks. Töö tulemusel peab olema võimalik otsustada, milliseid arendustöid ja missuguses
järjekorras on tarvis ette võtta ning milliseid ressursse on tarvis käesoleva sündmusteenuse, aga
ka omavalitsuste sündmusteenuseid terviklikult käitava arhitektuuri realiseerimiseks.
Töö eesmärkideks on:
2.2.1. KOV teenusportaali kontseptsiooni väljatöötamine (vt punkti 3.1) ning KOV
teenusportaali „Lasteaiakoha taotluse“ sündmusteenuse prototüübi koostamine (vt
punkti 3.2);
2.2.2. KOV teenusportaali terviklahenduse arhitektuurilise kavandi loomine (vt punkti 3.3) ja
“Lasteaiakoha taotluse” sündmusteenuse baasil näidisrakenduse funktsionaalsuste
kirjeldamine (vt punkti 3.4).
3. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
3.1.KOV teenusportaali haridusteenuste sündmusteenuse tulevikuvaate loomine
3.1.1. Sündmusteenuse analüüsis valideerib ja vajadusel täiendab Pakkuja juba läbiviidud
osateenuste osutamise hetkeolukorra analüüsis2 loodud lahendust.
3.1.2. Lahenduse valideerimisel ja täiendamisel kaasab Pakkuja vähemalt:
2
https://www.elvl.ee/teostatud-projektid#KOVTP_KOVMEN_analyys
3.1.2.1.Kümme (10) KOV ametnikku (igast kaasatud KOVist kaks inimest: taotluse tehniline
seadistaja ja taotluse sisuline menetleja);
3.1.2.2.Kakskümmend (20) lõppkasutajat ehk kohaliku KOV teenuse tarbijat;
3.1.2.3.KOV ametnike ja lõppkasutajate valim peab olema esinduslik.
3.1.3. Lahenduse valideerimisel ja täiendamisel toob Pakkuja selgelt välja erinevate kasutajate
(KOV ametnikud ja KOV elanikud) probleemid ning kuidas need KOV teenuseid
tarbides/pakkudes ilmnevad.
3.1.4. Lähtuvalt kasutajate poolt välja toodud probleemidest KOV teenuste
tarbimisel/pakkumisel kaasab Pakkuja järgnevaid osapooli:
3.1.4.1.Piksel OÜ;
3.1.4.2.Amphora Infohaldus OÜ.
3.1.5. Kui selgub, et kasutajatel ilmneb probleeme teenustega, mille tarbimisel/pakkumisel
olulisi osapooli pole punktis 3.1.4 välja toodud, lepitakse nende (mitte)kaasamine
kokku Hankijaga.
3.1.6. Punktis 3.1.4 väljatoodud osapoolte kontakti saamisel aitab Hankija.
3.1.7. KOV teenusportaali haridusteenuste sündmusteenuse analüüsi skoobi osateenused:
3.1.7.1.KOV teenusportaali e-vormide loomine (ametniku vaade);
3.1.7.2.lasteaiakoha taotlemine ja taotluse kulu jälgimine (kodaniku vaade):
3.1.7.3.taotluste menetlemine, ligipääs taotluse andmetele ja andmete liikumisele
(ametniku vaade).
3.1.8. Kui Pakkuja leiab, et punktis 3.1.7 etteantud osateenuste skoopi tuleks muuta, peab
sellel olema mõjuv põhjus ning see tuleb enne tulevase teenusportaali disaini
kinnitamist Hankijaga kokku leppida.
3.1.9. Teenusportaali disainimisel arvestab Pakkuja sellega, et loodud lahendus peaks
võimaldama mugavat ja ühtset ligipääsu nii KOV kui riigi poolt pakutavatele
sündmusteenustele.
3.1.10. Pakkuja kirjeldab sündmusteenuste haldusmudeli kohaselt sündmusteenuse arendamise
ja edasise halduse vastutajad (lähtuvalt punktis 4.1.1 analüüsi tulemustes toodud
skeemidele ja osapooltele) ning osateenuste pakkuja võimalikku uut töökorraldust.
3.1.11. Pakkuja kirjeldab peamised erandjuhud teenuse kasutamisel ning koostab nende
sündmusteenusesse edasiarenduse käigus lisamise asjakohase järjekorra.
3.1.12. Punkti 3.1 tulem: KOV teenusportaal ning lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse
kontseptsioon on loodud ja kirjeldatud lähtuvalt punktis 4.1.3 viidatud vormist,
analüüsitud ja uus lahendus disainitud nii, et analüüsi tulemuse põhjal saab alustada
prototüübi täiendamist ning arhitektuuri ja funktsionaalsuste kirjeldamist, olenemata
KOV-ides kasutusel olevatest infosüsteemidest (või nende puudumisest).
3.2.KOV teenusportaali prototüübi täiendamine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste tulevikulahendustele tuginedes töötab
Pakkuja välja tulevikulahenduse prototüübi või täiendab olemasolevat prototüüpi3. Pakkuja
arvestab prototüübi loomisel järgnevaid nõudeid:
3.2.1. prototüüp peab olema vormistatud klikitaval kujul ning kasutatav Hankijale vähemalt
kaks aastat peale Tööde vastuvõtmist;
3.2.2. prototüübid on kohandatud nutiseadme ja suure ekraani vaate jaoks;
3.2.3. prototüübi loomisel ja disainimisel tuleb lähtuda eelnevalt loodud sündmusteenuste
disainist, st kasutada olemasolevaid veebiraamistike4, sh Veera veebiraamistikku5;
3.2.4. prototüüp simuleerib vastavas keskkonnas kehtivat äriloogikat (missugune teave ja mis
kujul on KOV-ide keskkonnas kättesaadav, kes on sihtgrupp ja missugustele küsimustele
nad keskkonnast vastused saavad jne) ja funktsionaalsust ning on valideeritud
osateenuste pakkujate, Hankija ja lõppkasutajatega;
3.2.5. lõppkasutajatega valideerimisel tuleb läbi viia testimine võimalikult paljude, kuid
minimaalselt kümne (10) KOV ametnikust (igas kaasatud KOVis tehnilise taotluse
portaali püsti panija ja teine taotluse sisuline menetleja) ja kahekümne (20) kodanikust
lõppkasutajaga ning testimine dokumenteerida;
3.2.6. prototüüp on loodud viisil, mis võimaldab testimisel prototüübi-sisest vahetut
tagasisidet;
3.2.7. prototüüp on loodud viisil, mille kasutamisel ei tule Hankijal (või kolmandal osapoolel)
teha selle tavapäraseks kasutamiseks lisakulutusi, hankida täiendavat tarkvara või selle
kasutusõigust;
3.2.8. prototüüp peab olema loodud sündmusteenuste analüüsiprojektis loodud prototüüpide
ja eesti.ee toimimise loogikast lähtuvalt;
3.2.9. prototüüp peab olema kirjeldatud sellise täpsusega, et seda saaks edaspidi kasutada
vastava IT arenduse lähteülesandena.
3.2.10. Punkti 3.2 tulem: loodud on teenuse kasutajakogemust ilmestav prototüüp, mis sisaldab
kõiki kasutajale olulisi elemente, mille kasutatavus on lõppkasutajatega testitud ning
mis on kujundatud lähtuvalt etteantud veebiraamistikest.
3.3.KOV sündmusteenuste arhitektuuri kirjelduse koostamine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste tulevikulahendustele tuginedes kirjeldab
Pakkuja KOV sündmusteenuste arhitektuuri ja kooskõlastab selle RIA-ga. Arhitektuuri
kirjeldamisel teostab pakkuja vähemalt järgmisi tegevusi:
3.3.1. kirjeldab sündmusteenustele ja osateenustele kehtestatavad tehnoloogilised ja
küberturvalisuse nõuded;
3
Iseteenindus (kovit.ee)
4
https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik
5
https://zeroheight.com/3d136290e/p/188910-veera-disainissteem/b/94293b
3.3.2. selgitab välja sündmusteenuste loomisega seotud tehnoloogilised riskid ning nende
maandamismeetmed;
3.3.3. kirjeldab sündmusteenuste toimimiseks vajalikud skaleerimist võimaldavad
komponendid, andmemudelid ning soovitused tehnoloogilisteks valikuteks;
3.3.4. kirjeldab teenuste lisamise, haldamise ja monitoorimise lahendused;
3.3.5. kirjeldab andmete terviklikkuse tagamise põhimõtted ja süsteemi toimimise juhul, kui
üks või mitu komponenti ei ole kättesaadavad;
3.3.6. kirjeldab sündmusteenuste loomise protsessi koos vajalike (väliste) integratsioonide,
liidestuste ja standardite loomisega riigiportaalis ning osateenuste pakkujate juures;
3.3.7. analüüsib kokku vähemalt 8 KOV ja Piksel OÜ ning Amphora Infohaldus OÜ loodud
infosüsteemide arendusvajadusi sündmusteenustega liidestumiseks. Neli KOVi, kellest
kaks peavad olema Piksel OÜ ja kaks Amphora Infohaldus OÜ arendusvajaduste
kaardistamisel kaasatud, täpsustab Hankija Töö käivitudes;
3.3.8. veendub, et kirjeldatud arhitektuur vastab riigi ristfunktsionaalsetele nõuetele6;
3.3.9. tehniline lahendus disainitakse kõikide komponentide osas kõrgkäideldavust tagavana;
3.3.10. abistab Tellijat RIHA nõuete78 täitmisel ja kasutusele võtmise kooskõlastuste saamisel;
3.3.11. annab põhjendatud hinnangu väljapakutud arhitektuurse lahenduse majanduslikule
aspektile, väljaarendamise investeeringu- ja ajakuludele, iga-aastasele süsteemi
hooldus- ja halduskuludele ning pakub välja, kes neid kulusid vastavalt haldusmudelile
kannab;
3.3.12. annab põhjendatud hinnangu väljapakutud arhitektuurse lahenduse juhtimismudelile
ning pakub välja, mis keskkonnas on portaali mõistlik hoida;
3.3.13. Pakkuja esitleb analüüsi tulemusi enne lõpparuande esitamist riigi arhitektuurinõukogus
ja täiendab vastavalt tagasisidele.
3.3.14. Punkti 3.3 tulem: KOV sündmusteenuste arhitektuuri kirjeldus on loodud kõiki
aspekte arvesse võttes (erinevad infosüsteemid või nende puudumine + riiklikud
sündmusteenused ja nende arhitektuur) ning kirjeldatud nii, et selle põhjal on võimalik
tellida arhitektuuri teostus.
3.4.Sündmusteenuste näidisrakenduse funktsionaalsuste kirjeldamine
Eelmises punktis välja pakutud sündmusteenuste arhitektuuri valideerimiseks kirjeldab Pakkuja
näidisrakenduse funktsionaalsused. Pakkuja arvestab näidisrakenduse kirjeldamisel järgnevaid
nõudeid:
6
https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr
7
https://abi.ria.ee/riha/kirjeldamine/infosuesteemi-kirjeldamisega-alustamine/uue-infosuesteemi-lisamine
8
https://abi.ria.ee/xtee/et/x-tee-juhend/x-teega-liitumine
3.4.1. näidisrakenduse kirjelduses on näidatud andmevahetust Piksel OÜ ning Amphora
Infohaldus OÜ loodud infosüsteemidega;
3.4.2. näidisrakenduse enda kontrollmehhanismid peavad ära hoidma ühe ja sama kasutaja
poolt topelt taotluse esitamise võimaluse;
3.4.3. näidisrakenduses on KOV ametnikel ja kodanikel võimalik jälgida menetlemise
protsessi ja staatust;
3.4.4. näidisrakendus on erinevates etappides läbipaistev (kuvab kodanikule taotluste
kulgemise protsessi, lasteaiateenuse pakkumise alguskuupäeva);
3.4.5. näidisrakenduse taotlused on kättesaadavad vaid nendele kodanikele, kel on õiguslik
alus teenuseid taotleda (ainult vastava KOV-i elanikud, kes Rahvastikuregistri järgi
hetkel vastavas KOV-is elavad – kui tingimused ei ole täidetud, kuvatakse kodanikule
kohe vastav teade ja taotluse esitamise võimalus puudub);
3.4.6. näidisrakendus võimaldab kodanike ja ametnike omavahelist suhtlemist seoses taotluse
menetlemise ja taotluses esitatud infoga;
3.4.7. näidisrakenduses näidatakse ära Spoku, Arno, Amphora, X-tee ja omavalitsuste veebi
liidestamise lahendus (igat tüüpi liidestumise kohta vähemalt üks näide),
pääsuhaldussüsteemi toimimine ja päringute tegemine ning rollide ja õiguste haldus;
3.4.8. näidisrakendus demonstreerib punktis 3.1.7 toodud osateenused vastavalt analüüsis
selgunud kasutusjuhtudele;
3.4.9. näidisrakendus näitab ära, kuidas toimub moodulite skaleeritavus ja andmete
terviklikkuse tagamine;
3.4.10. rakenduse ja andmebaasi turvalisuse tagamiseks tuleb järgida OWASP turvalise
programmeerimise parimaid praktikaid;
3.4.11. valmiv näidisrakendus on avatud lähtekoodiga (MIT litsents) ega tohi tuua kaasa
tellijale kohustust hankida täiendavalt tarkvaralitsentse või kasutada väliseid tasulisi
(pilve)teenuseid;
3.4.12. näidisrakendus tagab tõrgeteta töö Riigipilves, töötab Tellija poolt ettenähtud
virtuaalkeskkonnas ning võimaldab teha päringuid ühest tehnilisest lahendusest teise;
3.4.13. näidisrakenduse kood on kommenteeritud (inglise keeles) ning näidisrakenduse
vastuvõtmisel antakse tellijale üle näidisrakenduse serverikeskkonna ning koodi
paigaldamise juhend;
3.4.14. näidisrakenduse toimimiseks loodud tehnilised komponendid on taaskasutatavad
edasises arenduses.
3.4.15. Punkti 3.4 tulem: näidisrakenduse funktsionaalsused on kirjeldatud kõigi
kasutajate vajadusi arvesse võttes ning kirjelduse põhjal on võimalik tellida
näidisrakenduse teostamist.
4. Nõuded Töö teostamisele
Hangitavate Tööde teostamise tähtaeg on 5 kuud arvates hankelepingu sõlmimisele järgnevast
tööpäevast.
Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete Tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb
Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
4.1.Töö teostamise kohustuslikud alusmaterjalid
Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 kinnitatud Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike
teenuste koosvõime loomiseks“ raames läbiviidavate Tööde, sh ka antud analüüs, tegevused
peavad olema kooskõlas:
4.1.1. „Sündmusteenuste analüüsi“ metoodika, arendus- ja haldusmudeli, arhitektuuri,
terminoloogia ja tulemustega9;
4.1.2. osateenuse kaardi täitmise juhendi ja kaaskirjaga (HD Lisa 1_1);
4.1.3. sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldusega (HD Lisa 1_2);
4.1.4. koosvõime raamistikuga10;
4.1.5. iseteeninduskeskkondade raamistikuga11;
4.1.6. sündmusteenuste arhitektuuri visiooniga (HD Lisa 1_3)
4.1.7. kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistikuga12;
4.1.8. teenuste korraldamise ja teabehalduse alustega13;
4.1.9. dokumendiga „Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni
digiriigi arhitektuur)14“;
4.1.10. dokumendiga „Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis15“.
4.2.Töö tegemisel kaasatavad osapooled
Alljärgnevad asutused peavad olema Töö teostamisel konsultatsioonidesse kaasatud:
4.2.1. Eesti Linnade ja Valdade Liit;
4.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
4.2.3. Riigi Infosüsteemi Amet;
4.2.4. Haridus- ja Teadusministeerium.
9
https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr
10
https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf
11
https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf
12
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
14
https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2
15
https://www.kratid.ee/burokratt
4.3.Vormi nõuded
4.3.1. Pakkuja peab Töö käigu ja Töö tulemid dokumenteerima.
4.3.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik
kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
4.3.3. Pakkuja peab kaasama projekti tehnilise tööjõu dokumentatsiooni koostamiseks.
4.3.4. Pakkuja loob kõigile projektis osalevatele isikutele dokumentide ja
koosolekumaterjalide haldamiseks ning Tööde teostamiseks ühise töölaua MKMi
Confluence’is.
4.3.5. Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning
edastab kolme tööpäeva jooksul Hankijale.
4.3.6. Pakkuja koostatud protokollid vastavad Hankija etteantud näidisele (HD Lisa 1.4).
4.3.7. Pakkuja edastab kord nädalas (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui ei lepita
kokku mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala
jooksul tehtud Töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku
esimesel kohtumisel eduka Pakkujaga.
4.3.8. Pakkuja esitab Hankijale projekti keskel projekti vahearuande I etapi lõppedes ning II
etapi lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka Tööde
vastuvõtmise ja üleandmise aluseks.
4.3.9. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale.
4.3.10. Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord16“.
4.3.10.1. Vajalikud logod ja sümboolika on leitavad siit: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-
programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika
4.3.10.2. Teavitamise kohustuse juhend on leitav siit: https://rtk.ee/media/376/download
4.3.10.3. Struktuurfondide toetuse teavitamise logo kasutusjuhend on leitav siit:
https://rtk.ee/media/503/download
4.4.Pakkuja Töö juhtimine
4.4.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse ja lepingutingimustele vastava
täitmise. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite kvaliteedi tagamine ning
võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine. Pakkuja
projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid ja erakorralisi koosolekuid:
valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid koostöös ja kooskõlastatuna
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
*Projekti juhtrühm on Hankija loodud rühm inimestest, kes esindavad sündmusteenuse toimimise eest
vastutavaid asutusi
Hankija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab protokollimise ja juhtrühmas selle
liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.
4.4.2. Pakkuja loob vajadusel Tööde teostamise eesmärgil täiendavad projektirühmad.
4.4.3. Avakohtumine Pakkujaga toimub Hankija ruumides ning esimesel võimalusel peale
lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku). MKMi projekti
juhtrühma koosolekud toimuvad MKMi ruumides. Vajadusel ja kokkuleppel Hankijaga
viiakse koosolek läbi videosilla vahendusel.
4.4.4. Koosolekute korraldamisel organiseerib Pakkuja kõik selleks vajaliku, nt tehnika ja
kohvipausid, osalejate registreerimise, protokollimise jm. Pakkuja organiseerib
koosolekute ruumid, välja arvatud juhul, kui Hankijaga on kokku lepitud teisiti. Hankija
projekti juhtrühma koosolekud viiakse läbi Hankija ruumides. Vajadusel ja kokkuleppel
Hankijaga viiakse koosolek läbi videosilla vahendusel (koosoleku korraldab ja tehnilise
videosilla lahenduse organiseerib Pakkuja, kui Hankijaga ei ole kokku lepitud teisiti).
4.5.Hankija ettepanek hankelepingu poolte rollide jaotuse kohta
4.5.1. Pakkuja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 3 kirjeldatud
Töö tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
4.5.2. Pakkuja tagab Töö dokumenteerimise tehnilise toe: kogub ja dokumenteerib MKMi
projekti juhtrühma ja projektirühmade sisendi saavutamiseks vajalikud Töö tulemid.
4.5.3. Pakkuja tagab Töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku
projektimeeskonna koosseisu.
4.5.4. MKMi projekti juhtrühm ja iga Töö etapi jaoks Pakkuja poolt (vajadusel) loodavad
projektirühmad on Pakkuja partnerid.
4.5.5. Hankija on Tööde teostamisel aktiivne koostööpartner.
4.5.6. MKMi projekti juhtrühm jälgib hankelepingu tähtajalist täitmist, vaatab üle
hankelepingu etappide tulemid ning kinnitab tulemite vastuvõtmise.
4.5.7. MKMi projekti juhtrühm kinnitab tulemused enne nende vastuvõtmist Hankija poolt.
4.5.8. Vahearuanded, memod, protokollid allkirjastab Pakkuja hiljemalt iga etapi lõpus ja
esitab allkirjastatult koos aktiga Hankijale.
4.6.Hankija ettepanek töökorralduse osas
4.6.1. Töö koosolekud MKMi projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist. MKMi projekti juhtrühma liikmed
määrab Hankija.
4.6.2. Kõik koosolekud protokollib Pakkuja, protokolli allkirjastab Pakkuja ning need tehakse
Hankijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks projektikeskkonnas.
4.6.3. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise,
kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
4.6.4. Teadete edastamine ning Tööde üleandmine toimub vastavalt lepingule.
5. Projekti tulemite vastuvõtmine
5.1.Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel
toimub ka I etapi ja II etapi Tulemite eest tasumine.
5.2.Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tööd antakse üle pärast nende
teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtpäevadel ning lõpptulem
Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 4) punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks.
5.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et
tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise
akti kinnitust tehakse väljamakse.
Lisad
Lisa 1.1 Osateenuse kaardi täitmise juhend
Lisa 1.2 Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus
Lisa 1.3 Sündmusteenuste arhitektuuri visioon
Lisa 1.4 Koosoleku memo näidis
Lisa 1.1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi
tehnilise kirjelduse juurde
Kaaskiri ja juhend sündmusteenuste as-is olukorra kaardistusele
MÕISTE SELGITUS
AVALIK TEENUS Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel osutatav teenus, mis
on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega
kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja
huvide kaitsele.
OTSENE AVALIK Teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule
TEENUS juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas
eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes
suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita
seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat
õigust.
Otsene avalik teenus on näiteks „sünnifakti dokumenteerimine
meditsiiniasutuses“. Avalik teenus on määratletud protsessiga,
mis algab õiguse või kohustuse tekkimisega, nt lapse sünni fakt ja
lõpeb teenuse väljundiga teenuse kliendile, nt uus isik on
registreeritud rahvastikuregistris.
ELUSÜNDMUS Oluline sündmus või situatsioon eraisiku elus, mille tõttu võib
tekkida vajadus avaliku teenuse järele. Nt lapse sünd.
SÜNDMUSTEENUS Otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik
saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle
tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus
koondab mitu sama sündmusega seotud teenust
(edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Nt lapse saamise
sündmusteenus.
OSATEENUS Osateenus on üksik otsene avalik teenus, mille käivitamine teiste
osateenuste hulgas täidab sündmuse vajadused. Nt sünni
registreerimine, isaduse omaksvõtt.
1
MÕISTE SELGITUS
TEENUSE OMANIK Teenuse omanik on isik (ametikoha järgi), kes otsustab teenuse
eesmärgistamise, eelarvestamise/ressursside, sihtrühma/huvigrupi
kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Reeglina on selleks
valdkonna ja/või osakonna juht. Omanik ise ei pruugi osaleda
teenuse osutamisel, vaid juhib, korraldab teenuse osutamist ja
täiendab teenust vastavalt teenuse mõõdikute tulemustele.
Juhend osateenuse teenuskaardi täitmiseks
Juhend selgitab, missugust infot osateenuse kirjeldamisel esitada ning sisaldab näidet lapse
saamisega seotud osateenusest „Sünni registreerimine ja nime panemine“.
NIMETUS Osateenuse tänane nimetus. Vt osateenuse kaarti, valida
osateenuse kaardil etteantud nimekirjast teenus, mida kirjeldate.
Vajadusel täpsustada osateenuse nimetust.
Näide:
Sünni registreerimine ja nime panemine
TEENUSE Teenust osutav asutus ja teenuse omanik (ametikoha järgi). Vt
PAKKUJA JA mõistete selgitusi eelmises alapeatükis.
OMANIK
Näide:
Teenust osutav asutus: kohalik omavalitsus
Teenuse omanik: Siseministeerium, rahvastiku toimingute
osakond, osakonnajuhataja
TEENUSE Lühike kirjeldus sellest, millise teenusega on tegemist - kellele
LÜHIKIRJELDUS teenus on mõeldud ning milline on teenuse lõppväljund
teenuse saaja jaoks. Kuni 500 tähemärki.
Ei ole vaja detailset teenuse protsessi kirjeldada. Olulised on
ainult need asjaolud või tegevused, mis mõjutavad teenuse
eesmärki ning sisendit või väljundit.
Näide:
Sünde registreerivad kohalikud omavalitsused. Eestis
registreeritakse sünd, kui laps on Eesis sündinud, kui lapse
vanemal on Eesti kodakondsus või elukoht.
Tegevused: vanemate avalduse registreerimine, lapsele nime
2
andmine, hooldusõiguste määramine. Ametniku selgitused
hooldusõigusest tulenevate vanema õiguste ja kohustuste
kohta ning isaduse omaksvõtu seaduslikest tagajärgedest.
Vanemate kokkuleppe või vajadusel seaduslike esindajate
nõusolekute võtmine nime, hooldusõiguste ja isaduse
omaksvõtu osas. Lapse kodakondsuse valiku selgitamine, kui
vanematel erinevad kodakondsused, millest kumbki ei ole Eesti
kodakondsus. Sünnitõendi väljastamine.
Lõppväljund teenuse saaja jaoks on, et rahvastikuregistris on
lapse sünd registreeritud, loodud on suhted lapse ja vanemate
vahel.
KASUTAJAGRUPPIDE Tuuakse välja osateenuse erinevad kasutajagrupid ning
KIRJELDUS nende arvud. Kasutajagruppe eristatakse selle järgi, kas
teenuse tarbimisega seotud tegevused või sisend- või
väljundandmed on erinevad.
Näide:
Üksikvanem; abielus vanemad; vallalised vanemad
ÕIGUSLIK Tuuakse välja teenust reguleerivad õigusaktid, mis on
RAAMISTIK otseselt seotud osateenuste osutamisega. Näiteks õigusaktid,
millest tulenevalt tehakse teenuse lühikirjelduses toodu
tegevusi. Ei ole vaja regulatsiooni punkte, vaid regulatsiooni
nimest piisab.
Kui võimalik siis tuuakse välja õigusaktidest tulenevad
probleemid, mis takistavad osateenuste tarbimist ühtse
sündmusteenusena.
Näide:
Perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS),
rahvastikuregistri seadus koos rakendusaktidega,
perekonnaseadus, nimeseadus. Üldseadusena haldusmenetluse
seadus.
Probleem nt: Hetkel PKTS ei võimalda sünnikannet ajaliselt
tükeldada (ala et isaduse omaksvõtt oleks raseduse 1.trimestril
ja sünni registreerimine ning nime panek peale sünnitust –
hetkel käib kõik ühe sünnikandena).
TEENUSE Tuuakse välja, millised infosüsteemid ning muud kanalid (nt
OSUTAMISE letiteenindus, e-post, tavapost) on teenuse osutamisega seotud.
KANALID JA
OSAKAALUD
3
Näide:
Letiteenindus – sünni registreerimiseks tuleb tulla isiklikult
kohalikku omavalitsusse;
Eesti.ee – sünni registreerimine, kui vanemad on abielus.
TEHNILINE Kirjeldatakse, milliseid infosüsteeme teenuse osutamiseks
ARHITEKTUUR kasutatakse. Tuuakse välja põhisüsteemid ja toetavad
süsteemid. Põhisüsteemid on need, milles teevad toiminguid
kodanik või teenust osutava asutuse töötajad. Toetavad
süsteemid on need, millest päritakse teenuse osutamiseks
vajalikke andmeid või kuhu kirjutatakse andmeid teenuse
osutamise tulemusena. Kirjeldatakse andmevahetuse
liideseid põhisüsteemi ja toetavate süsteemide vahel (nt
täiselektrooniline liides, nt ametnik kontrollib andmeid
manuaalselt, nt andmete edastamine paberil või e-posti teel).
Näide:
Põhisüsteemid: Eesti.ee (abielus vanemad saavad eesti.ee
vahendusel esitada lapsele nime panemise taotluse);
rahvastikuregistri menetlustarkvara (kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) ametnik menetleb taotlusi ja sisestab
andmeid).
Toetavad süsteemid: Haiglate infosüsteem (raviasutus esitab
haiglate infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile meditsiinilise
sünnitõendi, sellega tekib uus isikukood ning seos ema ja lapse
vahele, täiselektrooniline liides).
SISENDANDMED Kirjeldatakse, milliseid andmeid on vaja selleks, et teenust
oleks võimalik osutada. Kirjeldada, millisest süsteemist
need andmed pärinevad või mis tegevuse tulemusena
tekivad.
Näide:
Lapse isikukood, lapse seos emaga (tekivad
rahvastikuregistrisse, kui raviasutus esitab haigla infosüsteemi
vahendusel meditsiinilise sünnitõendi);
Vanemate avaldus sünni registreerimiseks sisaldab lapse
vanemate andmeid (ees- ja perekonnanimi, isikukood,
kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, perekonnaseis), lapse
andmeid (isikukood, sünnikoht, sünniaeg, nimi),
hooldusõiguse andmed.
4
VÄLJUNDANDMED Kirjeldatakse, millised andmed tekivad seoses teenuse
osutamisega ja mis võivad olla sisendiks teistele teenustele.
Näide:
Rahvastikuregistrisse luuakse andmed lapse kohta (isikukood,
sünnikoht, sünniaeg, nimi), suhe vanematega, sh
hooldusõigus. Lapsele tekib elukoha aadress (ema elukoht).
SEOSED TEISTE Kirjeldatakse seosed teiste sündmus- või osateenustega - kui
TEENUSTEGA teenus oma olemustelt on teiste teenuste osutamise
eelduseks või tal on eeldused teiste teenuste näol. Kas antud
osateenus on seotud mõne teise teenuskaardil nimetatud
osateenusega (vt osateenuse kaarti)?
Näide:
Sünni registreerimise järel saab toimuda toetuste määramine
vanematele, nt KOV sünnitoetus, aga ka perearsti määramine
lapsele. Annab sisendi osateenusele „Perehüvitiste
määramine“.
PROBLEEMID Tuuakse välja osateenusega seotud probleemid
sündmusteenuse võtmes – millised on takistused osateenuse
tarbimisel ühtse sündmusteenusena. Tuuakse välja kuni viis
olulisemat takistust.
Näide:
Sünni registreerimine eesti.ee e-teenusega on võimalik ainult
abielus vanematele, vallalised vanemad peavad sünni
registreerima kohalikus omavalitsuses kohapeal.
ARENDUSPLAANID Kirjeldatakse, millised arendusplaanid puudutavad
osateenust lähemas ja kaugemas tulevikus (sõltumata
käesolevast projektist). Olulised on nii infosüsteemide
arendusplaanid kui ka teenuste sisulised arendused.
Näide:
Valmimas on uus sünni e-teenus, mis võimaldab kasutajatel
läbi interneti keskkonna esitada sünni registreerimise
avaldust.
MÕÕDIKUD Kirjeldatakse, milliseid andmeid või arvusid mõõdetakse
osateenuse kvaliteedi hindamiseks (nt pooleli jäetud taotluste
arv, menetlemisel tehtud vigade arv, kasutajate rahulolu jne).
5
Lisa 1.2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tehnilise kirjelduse juurde
Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus
Sündmusteenuse tulevikuvaate kirjeldus peab koosnema vähemalt allolevatest osadest:
TEENUSE ÜLDINFO
Sündmusteenuse nimi ning kokkuvõtlik
SÜNDMUSTEENUSE NIMI tulevikulahenduse ülevaade.
NING KIRJELDUS
Kuni 500 tähemärki
TEENUSE ALGUS JA LÕPP Teenust alustav ja lõpetav või katkestavad sündmused.
Osateenuste nimekiri, mis moodustavad antud
sündmusteenuse skoobi ning samuti osateenused, mis
OSATEENUSTE NIMEKIRI
antud nimekirjast välja jäävad (näiteks erandid). Tuuakse
välja osateenuse omanikud.
KASUTAJAGRUPID JA Tervikliku sündmusteenuse peamiste kasutajagruppide
ARVUD kirjeldused ja arvud.
PÕHILISED MUUDATUSED
Selgitatakse peamisi protsessilisi muutusi, mis kaasnevad
PÕHILISED MUUDATUSED sündmusteenuse kasutuselevõtuga kõigi osapoolte vaates.
Osateenuste kaupa on detailselt kirjeldatud, sh
protsessijoonistega illustreeritud (nt BPMN), seotud
ÄRI- JA INFOPROTSESSID osapoolte rolle, nende poolt kasutatavaid infosüsteeme,
sisendid ja väljundid, osateenuste vahelist andmete
liikumist ning peamisi tegevusi osateenust läbides.
Teostatakse esmane mõjuanalüüs, kus kirjeldatakse
MÕJUANALÜÜS
sündmusteenuse kasutuselevõtuga kaasnevate muudatuste
mõjusid, sh majanduslikke mõjusid peamiste osapoolte
vaates.
HALDUSMUDEL JA ARENDUSPLAAN
Määrata lähtuvalt sündmusteenuste vastutajate maatriksist
vastutajate rollid, sh sündmusteenuse omanik, vastutuse
HALDUSMUDEL JA
sisu ning ulatus, samuti kirjeldatakse sündmusteenuse
VASTUTUSED
käivitamise järgseid haldusega seotud vastutusi (nt
klienditugi, teenuse rahastamine jm).
OSATEENUSTE PAKKUJATE Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega kaasnevaid
VÕIMALIK UUS töökorralduslike muudatusi osateenuste pakkujate töös.
TÖÖKORRALDUS
Kirjeldatakse ja analüüsitakse sündmusteenuse
osutamiseks vajalikku tehnilist arhitektuuri, mis sisaldab
osutamises osalevaid infosüsteeme jm komponente,
osateenuseid osutavaid põhisüsteeme, toetavaid süsteeme
TEHNILINE ANALÜÜS JA
ja vahetatavaid andmeid. Kirjeldatakse sündmusteenuse
ARENDUSVAJADUSED
teostamiseks vajalikud infosüsteemide arendusvajadused
ning koostatakse arendusplaani ettepanek koos tööde
prioriteetsuse, vastutaja, ajakulu ja hinnangulise
maksumusega (€).
Kirjeldatakse sündmusteenuse osutamisega seotud
ÕIGUSAKTIDE ANALÜÜS JA
õigusaktid ning nende muudatuse vajadused ja
MUUDATUSETTEPANEKUD
prioriteetsus.
Kirjeldatakse ning analüüsitakse sündmusteenuse
RISKID JA
realiseerimise ja osutamisega kaasnevaid potentsiaalseid
MAANDUSMEETMED
riske ning pakutakse meetmed riskide maandamiseks.
Lisa 1.4
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
tehnilise kirjelduse juurde
Koosoleku memo näidis
[Koosoleku nimi]
[kuupäev, koht, kellaaeg]
Osalejad:
[asutus]: nimi 1, nimi 2, nimi 3…
[asutus]: nimi 1, nimi 2, nimi 3…
[asutus]: nimi 1, nimi 2, nimi 3…
…
Puudusid: nimi 1 (asutus), nimi 2 (asutus), nimi 3 (asutus)…
Protokollija või memo koostaja nimi
Päevakord:
1. [Arutelupunkt 1] – [arutelu sisuline kirjeldus, mis teemad tõstatusid, milline oli
arutelu käik ja millised otsused langetati]
2. [Arutelupunkt 2] – [arutelu sisuline kirjeldus, mis teemad tõstatusid, milline oli
arutelu käik ja millised otsused langetati]
3. [Arutelupunkt 3] – [arutelu sisuline kirjeldus, mis teemad tõstatusid, milline oli
arutelu käik ja millised otsused langetati]
4. …
5. [Ülevaade otsustest, mis vastu võeti]
a. [Otsus 1] – [kes vastutab selle elluviimise eest]
b. [Otsus 2] – [kes vastutab selle elluviimise eest]
c. [Otsus 1] – [kes vastutab selle elluviimise eest]
d. …
6. [Järgmised sammud]:
a. [samm 1, seotud vastuvõetud otsusega]
i. [mis on selleks vaja ära teha; kes vastutab; millal on tähtaeg]
ii. [mis on selleks vaja ära teha; kes vastutab; millal on tähtaeg]
iii. …
b. [samm 2, seotud vastuvõetud otsusega]
i. [mis on selleks vaja ära teha; kes vastutab; millal on tähtaeg]
ii. [mis on selleks vaja ära teha; kes vastutab; millal on tähtaeg]
iii. …
c. …
Lisa 2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Maksumuse esitamise vorm
Tööde kogumaksumus (kogumaksumus ehk Töö maksumus kokku võrdub I etapi maksumus
pluss II etapi maksumus).
Nimetus ja etapi täitmise Tööde maht Tunnihind Maksumus
Nr tähtaeg tundides eurodes (KMita) eurodes (KMita
ja KMiga)
1. I etapp
2 II etapp
Töö maksumus kokku
Pakkuja:
Pakkuja volitatud esindaja nimi:
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
1. Tingimus:
1.1. Pakkuja esitab Hankija vormil, hankedokumendi Lisa 3, andmed riigihanke algamisele
(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks)
lepingu kohta, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ja on põhikohustuste ulatuses täidetud ja
lõppenud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu maksumus
kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 70 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on samaväärne
hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“).
2. Lepingud:
Leping Pakkuja ja Projekti Projekti/hanke Lepingu Maksumus
lepingu pealkiri ja objekti sõlmimise (km-ta ja km-
pool/pooled riigihanke lühikirjeldus kuupäev, ga)*
viitenumber tööde
riigihangete läbiviimise
registris periood ja
(juhul kui lepingu
esitatakse täitmise
riigihanke kuupäev
tulemusena põhikohustuste
sõlmitud osas
leping)
1.
2.
3.
*Maksumus on esitatud eurodes.
Lisa 4
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
TÖÖVÕTULEPING nr
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
xxx, registrikood xxxxx, asukoht xxxxxxx, a/a nr.xxxxxxxxx), mida esindab põhikirja alusel
juhatuse liige xxx xxxxxxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja
eraldi Pool,
sõlmivad käesoleva hankelepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Hankelepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi ja
kohustusi lepingu objekti „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise
teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ (edaspidi Töö)
teostamisel Täitja poolt.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest, kuid
Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud riigihanke „Kohaliku omavalitsuse
teenusportaali tehnilise teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse
näitel“ (viitenumber xxxx) tulemusena ning vastavuses hanke alusdokumentidele ning
Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele (edaspidi Pakkumus).
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise
Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.
1.8. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks
järgmised dokumendid:
Lisa 1 – Hanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);
Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumus;
Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.
1.9. Leping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist majandus- ja taristuministri 16.
oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel.
1.10. Tulemi märgistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr
146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“;
1.11. Töö on jaotatud kahte etappi (vastavalt hankedokumendi (edaspidi HD) punktile 2.3 ja
HDi Lisa 1 tehniline kirjeldus punktile 2 ja 3 ning erinevates etappides teostatud Töö on
vastavalt I etapi Tulem ja II etapi Tulem.
1.12. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti
raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 5 kuu jooksul ja viiakse suuremas osas läbi
paralleelsete tegevustena ning iga analüüsi etapp tugineb eelnevalt läbi viidud analüüsile,
infole ja tulemitele ning. Samuti koostatakse prototüüp eelnevalt läbi viidud analüüsi
tulemite põhjal ning seejuures on oluline, et need tegevused teostatakse 5 kuu raames.
Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne ega ka
analüüsi teostamise 5-kuu pikkuse perioodi tõttu võimalik.
2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg
2.1. Lepingu objektiks on Töö, mida Täitja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
lisades toodud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on toodud Lepingu Lisas 1
(HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“).
2.2. Täitja teostab Lepingu punktis 1.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi üle Pakkumuses
sätestatud tähtpäevaks ning II etapi Tulemi ehk kogu Töö Tulemi Tellijale üle hiljemalt
6 (kuus) kuud pärast Lepingu allkirjastamist.
2.3. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh vahearuande, memod
ja protokollid ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks HD punkte 6.2.3 ja 9.2 ning
HD Lisa 1 tehniline kirjeldus punktid 3 ja 4) antakse üle pärast selle teostamist vastavalt
Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevaks tähtpäevaks (Lisa 2), II etapi Tulem (sh
lõpparuanne, protokollid, memod (ja muu koostatud dokumentatsioon) ning
prototüüp, mille kasutatavus on lõppkasutajatega testitud (sh kõik Töö raames
koostatud prototüübi failid sh näiteks css, html, disaini failid jne), KOV sündmusteenuste
arhitektuuri kirjeldus, sündmusteenuste näidisrakenduse kirjeldatud
funktsionaalsus (vt lisaks HD punke 6.2.3 ja 9.2 ning HD Lisa 1 tehniline kirjeldus
punktid 3 ja 4) antakse üle Lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt Lepingu tingimustele vastavat ja tähtaegset Töö teostamist ning Töö
üleandmist Lepingu punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest;
3.1.4. nõuda Täitjalt üks kord nädalas memo esitamist nädala jooksul teostatud Tööga seotud
tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse Tellija ja
Täitja vahel esimesel projekti avakohtumisel kokku).
3.1.5. nõuda Täitjalt Lepingu täitmisel korraldatavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellija ja projektiga seotud osapooltele kolme
tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates;
3.1.6. nõuda vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele I etapi lõppedes Täitja poolt
digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat I etapi Tulemit ning II etapi lõppedes
Täitja poolt digiallkirjastatud lepingutingimustele vastavat II etapi Tulemit, mis on
ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks;
3.1.7. nõuda Täitjalt Tööde teostamise käigu kohta täiendavaid selgitusi vastavalt Lepingu
punktis 3.1.2 sätestatule kahe nädala jooksul pärast Täitja poolt nii I etapi Tulemi kui
ka II etapi Tulemi üleandmist Tellijale.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja
informatsioonile;
3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
teatama sellest Täitjale kirjalikult mõistliku aja jooksul (hiljemalt 10 päeva jooksul)
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja äranäitamisega;
3.2.3. Täitja esitatud Töö vastu võtma kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ning Töö vastab
Tellija esitatud lähteandmetele (tehniline kirjeldus) ja lepingutingimustele;
3.2.4. maksma Täitjale tasu Lepingu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.3. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö (Tellija on allkirjastanud
Akti ning Tellijal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone) eest Lepingu punktis 6
ettenähtud tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud
lähteandmetele ja tööülesandele;
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
4.2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused
Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul;
4.2.5. säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta;
4.2.6. kinnitama, et Täitjal on õigus Tellijale üle anda kõik autoriõiguse varalised õigused
Lepingu objektile ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende
õigustega mingeid nõudmisi, hüvitama Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad
kahjud ja kulud;
4.2.7. protokollima Lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning esitama
protokollid Tellijale ja seotud osapooltele kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku
toimumisest. Protokollid allkirjastatakse Täitja poolt hiljemalt vastava etapi Tulemi
esitamisel;
4.2.8. koostama ja esitama memo nädala jooksul teostatud Tööga seotud tegevuste ning
järgmise nädala tööplaani kohta (vastav nädalapäev lepitakse kokku projekti
avakoosolekul);
4.2.9. esitama vastavalt pakkumuses esitatud etappide jaotusele ning Lepingu punktidele 2.3
ja 3.1.6 Tellijale I etapi lõppedes I etapi Tulemi ning II etapi lõppedes II etapi Tulemi,
mis on ühtlasi ka Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aluseks;
4.2.10. korraldama Töö teostamisel toimuvad koosolekud videosilla vahendusel, juhul kui
Covidiga seotud piirangute tõttu ei ole võimalik koosolekuid ilma videosillata
korraldada, mille tõttu on keelatud suuremad koosviibimised. Videokoosoleku platvorm
peab olema tagatud Täitja poolt ning eelnevalt kooskõlastatud Tellijaga.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust
tuleneval tähtajal (Lisa 2) ning II etapi Tulem punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks
5.2. Koos vastava etapi Tulemiga esitab Täitja Lepingu Lisale 3 vastava digitaalselt
allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise akti (edaspidi Akt), milles on märgitud
asjakohane info, sh ülevaade teostatud töödest. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne)
tööpäeva jooksul arvates Täitja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui
Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone.
5.3. Tulemi Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele
Tulemis ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates
digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Täitja poolt.
5.4. Täitja peab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle andma korrektselt
vormistatuna ja elektroonselt koos Aktiga, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti.
5.5. Koos vastava etapi Tööga esitab Täitja Akti, milles on märgitud asjakohane info:
5.5.1. etapi tegevused (sh etapi maksumus kokku ja tööde maht tundides);
5.5.2. nimekiri esitatavatest dokumentidest;
5.5.3. Akti täitnud isiku nimi, allkiri ja kuupäev.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot käibemaksuta (käibemaksuga xxx eurot). Tasu
autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
käesolevas punktis esitatud tasus.
6.2. Tööde eest tasumine toimub Akti alusel. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast
Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kahes etapis (sealjuures I etapi
täitmise eest tasub Tellija 40% kogusummast ja II etapi täitmise eest tasub Tellija
60% kogusummast):
6.2.1. I etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks).
6.2.2. II etapi tööde eest tasutakse pärast nende vastuvõtmist xxx eurot (lisandub käibemaks).
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul arvates Täitja
esitatud arve kättesaamisest.
6.5. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija
volitatud esindaja.
6.6. Tellija otsustab pärast I etapi Töö vastuvõtmist, kas Töö jätkamine on otstarbekas.
Kui Tellija otsustab, et järgmise Töö etapiga ei jätkata, siis tasub Tellija Täitjale
selle etapini tehtud tööde eest ja II etapi eest tasu ei maksta.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Täitja
vastutab Lepingu rikkumise eest, kui I etapi Tulem või II etapi Tulem ei vasta Lepingus
kokkulepitud nõuetele.
7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks Lepingus tellitud
Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Lepingu vastava etapi
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra
vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva.
Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt
leppetrahvi kuni 30% Lepingu vastava etapi maksumusest. Juhul, kui Töö mittevastavuse
korral ei kõrvalda Täitja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti
3.2.2 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 7.2 nimetatud
leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja
nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja Tellija heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
7.6. Täitja koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 6.1 nimetatud tasu
kahekordse summaga.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust
mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Täitja kohustub Lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või
kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi,
hea tava ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuse rikkumise korral on Tellijal
õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju
hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 5000 eurot iga rikkumise toimumise
eest.
9. Autoriõigused
9.1. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandale isikule.
9.2. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ning juhul,
kui kolmas isik esitab Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
9.3. Tellijal on õigus kasutada Tööd igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada,
muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib Tellija kasutada Tööd viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua Töö või selle
osade olulises mahus töötlemise. Töö või selle osade avalikustamisel, refereerimisel
ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale.
9.4. Töö käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muud
materjalid (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale
üle peale Töö valmimist ning need kuuluvad Töö Tellijale. Täitja võib endale jätta
materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
10. Vääramatu jõud
10.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud
on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud
temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
10.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest
ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
11. Teabe vahetamine
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Teade loetakse teisele Poolele kättetoimetatuks, kui:
11.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
11.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
11.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
11.3. Punktis 11.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest.
11.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
11.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
12.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses toodud reeglitega.
12.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava
Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 10 päeva jooksul arvates temale
Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest.
13. Vaidluste lahendamine
13.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
13.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
13.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks
teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi
Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
13.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
14. Muud sätted
14.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole nõusolekuta.
14.2. Käesolev Leping on koostatud ühes eksemplaris, mis on kummagi Poole poolt
allkirjastatud digitaalselt.
14.3. Täitja on teadlik, et Leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
15. Poolte volitatud esindajad
15.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel
on Mari Mägi, telefon 625 6412, e-post
[email protected]
15.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel on xxx, telefon
xxx xxxx, faks xxx xxxx, e-post xxxx@xxxxxx
15.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
15.4. Juhul kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele
koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxx
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman xxxxxxxx
kantsler juhatuse liige
Lisa 3
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
lihthanke Lepingu juurde
Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr xxx raames
Teostatavate tööde nimetus: „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise
teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“
Täitja üldandmed:
Täitja ärinimi:
Täitja registrikood:
Täitja juriidiline aadress:
Täitja poolse kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Tööde kogumaksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt
pakkumusele):
Nr Etapi tegevuste nimetus Tööde maht Tunnihind Maksumus eurodes
tundides eurodes (KMita ja KMiga)
KMita
1. I etapp –
2. II etapp –
Kokku
Teostatud tööde kirjeldus:
Tööd on teostatud täies mahus hanke viitenumber xxx raames ning vastavad hanke
alusdokumentidele sh Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ tingimustele.
Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
Hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö (või ka I etapi Tulem
ja II etapi Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12. septembri 2014. a
nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest
rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“.
Poolte allkirjad:
Tööde vastuvõtja Tööde üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mari Mägi
programmijuht
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
Lisa 5
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
1.1. Hindamiskriteeriumid (kokku 100 punkti):
1.1.1. Töö „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise teostatavuse 40
analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ kogumaksumus
(hõlmates hankedokumendi lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 3 esitatud
tegevusi ja tulemeid, mis on teostatud hankedokumendi (HD) lisa 1 tehnilist
kirjeldust aluseks võttes)
1.1.2. Ülesandepüstitusest arusaamine Pakkuja koostatud projektiplaani põhjal 60
(projektiplaan sisaldab ka Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise
ülesehitusega kirjeldust, mis on koostatud hankedokumendi lisa 1 tehniline
kirjeldus ja hankedokumendi punkti 6.2.3 alusel), edaspidi projektiplaan
1.2.Hindamismetoodika kirjeldus:
1.2.1. I hindamiskriteeriumi puhul hinnatakse Töö maksumust (vt punti 1.1.1). Maksimaalsed
väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille Hankedokumendi Lisas 2 toodud Töö
maksumus kokku on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse
järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse maksumus” ÷
„hinnatava Pakkumuse maksumus” × 40.
1.2.2. II hindamiskriteerium puhul hinnatakse ülesandepüstitusest arusaamist Pakkuja
koostatud projektiplaani (vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal. Maksimaalselt on võimalik
saada II hindamiskriteeriumi eest 60 väärtuspunkti. Hindamiskomisjoni liikmed
hindavad iga esitatud projektiplaani eraldiseisvalt.
1.2.2.1.Punktide andmisel ülesandepüstitusest arusaamisele Pakkuja koostatud projektiplaani
(vt lisaks punkti 1.1.2) põhjal lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
0 punkti Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste
ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole kooskõlas hanke
tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
20 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstituse põhiosast, kuid Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt
(mõni osa on kooskõlas) kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke
eesmärkidega.
40 punkti Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis kirjeldatud
hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste
ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas
hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
60 punkti Pakkuja on täielikult aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Projektiplaanis
kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh
tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult
kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega.
1.2.2.2.Hindamiskomisjoni liikmetelt saadud punktid II hindamiskriteeriumi eest
summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Maksimaalselt on igalt
hindamiskomisjoni liikmelt eraldi II hindamiskriteeriumi osas võimalik saada 60
punkti. Maksimaalselt on II hindamiskriteeriumi osas võimalik kokku saada 60
väärtuspunkti.
1.2.3. I ja II hindamiskriteeriumi väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse
pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku
suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks
I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus.
Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi (maksumus, punkt 1.1.1) eest on võrdsed pakkumused
saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel.
1.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma.
Käskkirja lisa 1
Pakkuja kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb
RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
2. Majanduslik- ja finantsseisund
2.1. Pakkuja viimase 3 riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (2018-2020)
netokäive kokku hankelepingu esemele vastavas osas on vähemalt 140 000 EUR (KM-ta).
Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse. Kui majandusaasta
aruanded on kättesaadavad äriregistrist, kontrollib Hankija andmeid äriregistris esitatud
andmete põhjal.
2.2. Pakkuja võib viimase 3 lõppenud majandusaasta kohta hankepassis esitatavate kinnituste
seas esitada andmed 2020. a majandusaasta netokäibe kohta hankepassis, ka juhul, kui
majandusaasta aruanne ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks kinnitatud.
3. Tehniline ja kutsealane pädevus
3.1. Pakkuja esitab Hankija vormil, hankedokumendi Lisa 3, andmed riigihanke algamisele
(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul 2 (kaks)
lepingu kohta, mis on sõlmitud juriidilise isikuga ja on põhikohustuste ulatuses täidetud ja
vastu võetud, tööd on tellija/tellijate poolt vastu võetud ning 2 (kahe) esitatud lepingu
maksumus kokku ilma käibemaksuta on vähemalt 70 000 eurot. Nimetatud lepingute ese on
samaväärne hanke eseme objektiga (CPV kood 72221000-0 „Ärianalüüsi
nõustamisteenused“).Pakkuja esitab informatsiooni punktis 3.1 nimetatud lepingute kohta
(hankedokumendi lisa 3 vormil).
4. Hankepass
4.1. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral
Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid ja Pakkuja esitab hankepassi
allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid
Hankijale esitada.
4.2. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad
andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete
põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete
väljastamisega.
4.3. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi riigihangete seaduse § 95
lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimusele.
4.4. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele hanketeates Pakkuja
kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
4.5. Pakkuja (sh iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki,
esitab hankepassis kinnituse punktis 1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. Edukas Pakkuja,
kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate või eduka Pakkuja
asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Edukas Pakkuja
esitab asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi RHS § 95 lg 1 p 4 nimetatud asjaolu kohta. Kui
eduka Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib edukas Pakkuja need
asendada eduka Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või
haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees eduka Pakkuja asukohariigi
õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
Käskkirja Lisa 2
HANKEDOKUMENT
Avatud hange
Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise teostatavuse analüüs lasteaiakoha
taotluse sündmusteenuse näitel
Riigihanke objekti kood 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 3
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 3
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3
4. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 4
5. Pakkumuste avamine .......................................................................................................... 5
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine .......................... 5
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine................................... 7
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend........................................................................... 7
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine ................................. 7
10. Hankedokumendi lisad ........................................................................................................ 8
2
1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt
1.1. Hankija: käesoleva riigihanke lepingu esemeks oleva objekti Hankijaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ja ka Hankija). Hanke eest vastutavaks
isikuks on MKM digiriigi arengu osakonna programmijuht Mari Mägi, tel. 625 7412, e-
post:
[email protected]
1.2. Hankemenetluse liik: hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus.
1.4. Hankeleping rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri
16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse prioriteetse suuna
12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse
12.3.2 „Avalike teenuste koosvõime loomine“ rahastamine.
1.5. Riigihanke lepingu esemeks on „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise
teostatavuse analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ tellimine
(edaspidi Töö).
1.6. Hankelepingu eseme täpsem kirjeldus on toodud hankedokumendi (edaspidi HD) lisas 1
„Tehniline kirjeldus“.
1.7. Hankija ei jaga hanget osadeks, sest projekt tuleb ellu viia ühe protsessina, kuna projekti
raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid 5 kuu jooksul ning analüüs viiakse suuremas
osas läbi paralleelsete tegevustena, arvestades eelnevate tegevuste käigus saadud infot.
Hanke osadeks jagamine ei oleks ajaliselt ja kulude lõikes mõistlik ega efektiivne ning ei
oleks ka analüüsitava 5-kuuse perioodi tõttu võimalik.
2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg
2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga, kellel puuduvad
hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimustele
hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. Pakkumuse
maksumus esitatakse eurodes käibemaksuta ja käibemaksuga maksumuse esitamise
vormil HD lisa 2. Pakkumuses esitatud hind on lõplik.
2.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 70 000 euro käibemaksuta.
2.3. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi.
Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad olema
põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja peab
pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I etapi
täitmise eest tasub Hankija 40% kogusummast ja II etapi eest 60% kogusummast. I etapis
teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö tegevused
moodustavad II etapi Tulemi.
2.4. Tööde teostamise aeg on 5 kuud arvates lepingu sõlmimisest.
3. Pakkumuse ettevalmistamise juhised
3.1. Pakkumuste esitamine:
3
3.1.1. Käesolevaga teeb Hankija Pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke
alusdokumentidele.
3.1.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanke alusdokumentidele tähendab Pakkujale
nõustumist kõigi hanketingimustega ja reeglitega, millised on tehtud teatavaks hanke
alusdokumentides.
3.1.3. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada
kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.1.4. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitust, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse
Töö teostamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega.
3.1.6. Hindamiskriteeriumid ja hindamise metoodika on toodud HD lisas 5.
3.1.7. Alternatiivsed lahendused ei ole lubatud.
3.2. Juhend pakkumuse vormistamiseks, märgistamiseks ja esitamiseks.
3.2.1. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles.
Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema vormistatud trükitult ning eesti keelde
tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile.
3.2.2. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud Pakkuja seadusjärgse või volitatud
esindaja poolt.
3.2.3. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused
tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi
RHR).
3.2.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on märgitud riigihangete registris.
3.2.5. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust
esitada ei saa.
3.2.6. Pakkuja märgib pakkumuses (vt HD Lisa 6) selgelt eristataval viisil, milline teave on
pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud
märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib
tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud
pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle
pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist
ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses
avalikustada.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Hanketeate ja hanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul
pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb
vormistada eesti keeles.
4.2. Hankija vastab HD punktis 4.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava
taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu.
4
4.3. Hankija võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt RHS §-le 81, teave
nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud isikutele,
kes on registreerunud hanke alusdokumentide väljavõtmisel.
4.4. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.5. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 3 kuud. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast, mis on märgitud riigihangete registri
hanke üldandmete lehel.
4.7. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse Pakkujaid riigihangete registri
kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest
arvates.
5. Pakkumuste avamine
5.1. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registri töökeskkonnas
märgitud tähtajal.
6. Nõuded pakkumusele, pakkumuse esitamine ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab koos pakkumusega Pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi
esialgse tõendina Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise
tingimustele vastamise ning RHS §104 lg 2 punktide 1, 2, 4 ja 5 täitmise kohta. Pakkuja
esitab pakkumuses vähemalt:
6.1.1. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 2);
6.1.2. tööd teostavate spetsialistide CV-d, sertifikaatide koopiad (sertifikaatide olemasolul) ja
allkirjastatud kinnitused;
6.1.3. projektiplaani, mis sisaldab mh tööde teostamist tutvustavat ülevaadet (koostatud HD
punkti 6.2.3 ja HD lisa 1 tehniline kirjeldus alusel).
6.2. Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine:
6.2.1. Pakkuja peab tagama Töö teostamise vähemalt allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt:
6.2.1.1. projektijuht – vähemalt 2-aastane töökogemus projektijuhina HD lisa 1 (tehniline
kirjeldus) punktides 2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus
CVs);
6.2.1.2. ärianalüütik – vähemalt 3-aastane töökogemus ärianalüütikuna HD lisa 1 punktides
2 ja 3 sarnastes analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.3. tehniline analüütik – kõrgharidus magistritase või sellega võrdsustatav, töökogemust
tehnilise analüütikuna vähemalt 3 aastat ning kogemused hajussüsteemide ja
hajusprotsessidega vähemalt 3 aastat (esitada vastav kogemus CVs);
5
6.2.1.4. tarkvaraarhitekt – kõrgharidus magistritase või sellega võrdsustatav, vähemalt 3
aastat töökogemust tarkvaraarhitektina ning kogemus hajus-front-end süsteemidega,
kus front-end suhtleb taustsüsteemidega peamiselt üle API-de vähemalt 3-aastat
(esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.5. teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 2-aastane töökogemus
teenusedisainerina/kasutatavuse eksperdina HD lisa 1 punktides 2 ja 3 sarnastes
analüüsiprojektides (esitada vastav kogemus CVs);
6.2.1.6. Tiimi komplekteerimisel võib iga tiimi liige täita kuni kahte rolli, mis on märgitud
punktides 6.2.1.1-6.2.1.5.
6.2.2. Pakkuja esitab nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide
CV-d ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad
spetsialistid on nõus käesolevas hankes osalema. Tööd teostavate spetsialistide vastavad
kinnitused võib esitada CV-des.
6.2.3. Pakkuja esitab Töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse
(sh tööde projektiplaan), mis peab vastama järgmistele tingimustele:
6.2.3.1. Pakkuja esitab I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi (vastavalt HD punktile 2.3, 9.4-9.7,
HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3, 4 ja 5 ning Lepingu punktidele 2.1-2.3)
saavutamise metoodika ning teostatava Töö ja Töö tegevuste kirjelduse ning selgitab
arusaama hanke eesmärgist (vaata lisaks HD Lisa 1 tehniline kirjeldus lisasid 1.1-1.3),
mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni
ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, Pakkuja visiooni
koostööst Hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku
põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika
sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel
loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid
tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I
ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks ning etappide
ja tegevuste lõikes peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse maksumus.
Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama Pakkuja ja Hankija rolli ning tooma
välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis (vt lisaks HD punkt 2.3).
6.2.3.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide
tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja
kirjeldab projektimeeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi
saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise
jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja
kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema
ülesande täitmiseks optimaalne.
6.2.3.3. Projektiplaanis peab Pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi
teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks
vajalikud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi
tulemi dokumenteerimise põhimõtted.
6
6.2.3.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama
tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale
esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab
arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega.
6.2.3.5. Pakkuja kirjeldab Pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise
meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.
6.2.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud
tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.
6.2.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumustes esitatud Töö maksumus ületab Töö eeldatava
maksumuse;
7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3. Kui kõigi Pakkujate esitatud Töö teostamise kava ei ole realiseeritav Töö 5-kuulises
ajaraamis, võib Hankija kuulutada hanke nurjunuks.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse maksumus esitatakse RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“.
8.2. Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes.
8.3. Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja
ka koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Pakkuja Hankijalt
nõuda muid tasusid täiendavalt RHR kaudu jaotuses „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ esitatule.
8.5. Juhul, kui Töö vajab Pakkuja Tööks mingeid täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis
need hangib Pakkuja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna
maksumusele ning esitab Pakkumuses.
8.6. Valuutakursside, kauba tootjahinna muutumine või muud tegurid hinda ei mõjuta.
9. Hankelepingu sõlmimine, Töö tulemuste vastuvõtmine ja tasumine
9.1. Avatud hanke tulemusena sõlmitakse hankeleping (vaata lisaks HD lisa 4 töövõtulepingu
projekt).
7
9.2. Töö ja Töö tegevused on jagatud vastavalt HD punktile 2.3 ning Pakkuja esitatud
pakkumusele kahte etappi: I etapp ja II etapp.
9.3. Tööde eest tasutakse vastavalt HD Lisa 4 punktile 6.2.
9.4. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem antakse üle pärast selle
teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel
tähtaegadel. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava
digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi Tulemi esitab Pakkuja
Hankijaga sõlmitud hankelepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks. Koos II etapi Tulemiga
esitab Pakkuja hankelepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise akti.
9.5. Hankija otsustab pärast I etapi Tulemi vastuvõtmist, kas Töö teostamisega jätkamine on
mõistlik. Kui Hankija otsustab, et Töö järgmise etapiga ei jätkata (peale I etappi), siis
hankeleping lõpetatakse (Hankija tasub Pakkujale I etapis tehtud Töö eest ja II etapi eest
tasu ei maksta).
9.6. Enne I etapi Tulemi vastuvõtmist ja selle eest tasumist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja
9.4-9.5, Lepingu punktidele 2.1-2.3 ning HD lisa 1 tehniline kirjeldus punktidele 3; 4 ja
5), peab MKMi juhtrühm olema kinnitanud, et I etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.6.1. I etapi Tulem koosneb vahearuandest, memodest, protokollidest ning muust projekti
raames koostatud dokumentatsioonist.
9.7. Enne II etapi Tulemi vastuvõtmist (vastavalt HD punktidele 6.2.3 ja 9.4, Lepingu
punktidele 2.1-2.3 ning vastavalt HD Lisa 1 punktidele 3, 4 ja 5) ja selle eest tasumist
peab Hankija olema kooskõlastanud II etapi Tulemi MKMi projekti juhtrühmaga ja
kinnitanud, et II etapi Tulem vastab lähteülesandele.
9.7.1. II etapi Tulem koosneb lõpparuandest, protokollidest, memodest (sh muu koostatud
dokumentatsioon) ning loodud prototüübist, mille kasutatavus on lõppkasutajatega
testitud (sh kõik Töö raames koostatud prototüübi failid sh näiteks css, html, disaini failid
jne), KOV sündmusteenuste arhitektuuri kirjeldusest, sündmusteenuste ja
näidisrakenduse kirjeldatud funktsionaalsusest.
10. Hankedokumendi lisad
Lisa 1 Tehniline kirjeldus
Lisa 2 Maksumuse esitamise vorm
Lisa 3 Pakkuja teostatud projektide loetelu vorm
Lisa 4 Töövõtulepingu projekt
Lisa 5 Pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning
pakkumuse edukaks tunnistamine
Lisa 6 Ärisaladuste teave
8
Lisa 6
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
hankedokumendi juurde
Ärisaladuste teave
Avaldame, et hankele „Kohaliku omavalitsuse teenusportaali tehnilise teostatavuse
analüüs lasteaiakoha taotluse sündmusteenuse näitel“ viitenumbriga … meie esitatud
pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave:
Jrk Dokumendi nimetus Põhjendus teabe
(terviktekst või viide ärisaladuseks
dokumendis sisalduvale määramisest
teksti osale)
1.
2.
3.
…
…
(vajadusel lisada ridasid)
Oleme teadlikud, et:
1. riigihangete seaduse § 111 lõige 5 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:
pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
teenuste hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele
muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
numbrilisi näitajaid;
asjade hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele
muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
näitajaid.