Pr Maris Lauri
Justiitsminister
Justiitsministeerium
Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
Infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 15. september 2021 nr 5.1-1/98-2
Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) pöördub Teie poole seoses
vajadusega saada ühene lähenemine elektroonilise side teenuse osutamise käigus
tekkivate andmete säilitamisele sideettevõtete poolt ja nende andmete kasutamisele
erinevate riigiasutuste poolt. Nimelt otsustas Riigikohus käesoleva aasta 18. juunil
kohtuasjas nr 1-16-6179 (edaspidi: Riigikohtu sideandmete otsus), et elektroonilise
side seaduse (ESS) § 1111 lõikes 2 sisalduv sideandmete säilitamise kohustus tuleb
piltlikult öeldes lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks, kuna see on vastuolus
Euroopa Liidu õigusega.
Riigikohtu sideandmete otsus, aga veelgi enam Eesti riigi varasem tegevus ja
tegevusetus sideandmete teemal on asetanud Eesti sideettevõtjad raskesse
olukorda, kus neil on seadustest tulenevad kohustused sideandmeid säilitada ja
väljastada, mida samas Euroopa Kohus (EK) on erinevates lahendites piiranud või
seadnud selle suhtes tingimusi. Nüüd seab piiranguid ka Riigikohtu sideandmete
otsus.
Selgitame, et vastavalt ESS § 101 lõikele 1 peab sideettevõtja tagama sidevõrgu
turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku
aluseta ligi ESS § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele. ESS § 1111 lõikes 11 on
loetletud asutused, kellele andmeid edastatakse. Kuigi EK eelotsuses c-746/18 ja
Riigikohtu sideandmete otsuses on käsitletud üksnes kriminaalmenetlust, on ITL-i
hinnangul nende ja teiste EK otsuste valguses jäänud siseriiklikult tähelepanuta ESS
§ 1111 lõikes 11 sätestatu, mille kohaselt edastatakse andmeid ka asutustele, kes ei
vii läbi kriminaalmenetlust. Samuti on probleemne ESS § 1141, mis sätestab
tsiviilkohtule andmete väljastamise kohustuse.
2
Seetõttu pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ESS-i
osas ja Justiitsministeeriumi kui kriminaalseadustiku osas selgituse andvate
riigiasutuste poole saamaks juhiseid, kuidas peavad sideettevõtjad Riigikohtu
sideandmete otsusest tulenevalt käituma. Sideettevõtjate jaoks on oluline saada
kiiresti selgus selleks, et nende klientide põhiseadusega kaitstud õigus eraelu
puutumatusele oleks tagatud. Samuti on ühiskonna toimimise huvides oluline see, et
riigiasutused saaksid täita nendele seadusega määratud ülesandeid, sealhulgas
kaitsta siseturvalisust.
Konkreetsemalt soovime Teie hinnangut järgnevas:
1) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest tulenevalt peavad ESS-is toodud
riigiasutused lõpetama kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse raames
sideettevõtjatele sideandmete päringute tegemise (va juhul, kui tegu on
ESS § 113 alusel tehtud päringu või üksiku kasutaja identiteedi
tuvastamise päringuga)?
2) Kas nõustute, et andmete väljastamise päringu puhul, mis on tehtud
väärteo- või järelevalvemenetlustes, ei saa sideettevõtja olla rollis, kus
hindab, kas riigi poolt esitatud andmete väljastamise korraldus on
põhjendatud?
3) Kas sideettevõte, leides, et päring ei ole põhjendatud või ei ole
kooskõlas EL õiguse või EK praktikaga, saab iseseisva diskretsiooniga
keelduda andmete väljastamisest? Kui vastus on jaatav, siis kas
õigusnorme, millega saab omakorda sidettevõtet kohustada
ettekirjutusega (ja sunniraha hoiatusega) andmeid väljastama, võib
sideettevõttele rakendada?
4) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest
kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete
päringuid ka julgeolekuasutused ja jälitusasutused (va ESS § 113
alusel)?
5) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest
kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete
päringuid ka tsiviilkohtud?
Olukorra kirjeldamiseks juhib ITL Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi tähelepanu
järgnevale:
1. Sideandmete kasutamiseks õigustatud asutuste ring
ESS § 1111 lõikes 11 on toodud loeteluna asutused, kellele on antud õigus nõuda
sideettevõtjatelt sama sätte lõike 1-3 alusel säilitatud andmete edastamist. Sama
sättega antakse vastavate andmete saamiseks õigus nii julgeolekuasutustele kui ka
väärteomenetlust läbiviivale asutustele. Nende asutuste loetelu on järgnev:
3
1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele,
prokuratuurile ja kohtule;
2) julgeolekuasutusele;
3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile,
Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning
Maksu- ja Tolliametile;
4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses,
politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses,
tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses
ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel.
Lisaks on ka olukorrad, kus järelevalvemenetluses on sideteenuse pakkujal andmete
väljastamise kohustus. Näiteks lisaks ESS-ile nähakse võrdlemisi uue sättena
(jõustus 8.01.2021) ette tarbijakaitseseaduse § 621 lõigetes 2 ja 3 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava
elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud
lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, mille väljastamata jätmisel on ametil
õigus teha sideettevõttele ettekirjutus.
02.03.2021 EK otsuse punktides 33-35 märkis EK, et ainult neid põhiõiguste riiveid,
mis ei ole rasked, saab õigustada üldise kuritegude ennetamise, uurimise,
avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgiga, mida põhikohtuasjas käsitletavad
õigusnormid taotlevad (ka 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net
jt, C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 140 ja 146). EK leidis
muu hulgas, et seadusandlikud meetmed – mis puudutavad elektroonilise side
vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete kui selliste töötlemist, sealhulgas
nende säilitamist ja nendele juurdepääsu ainuüksi asjaomase kasutaja tuvastamise
eesmärgil ja ilma, et neid andmeid oleks võimalik seostada teabega toimunud side
kohta – võivad olla põhjendatud üldise kuritegude ennetamise, uurimise,
avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgiga, millele viitab direktiivi 2002/58
artikli 15 lõike 1 esimene lause (6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature
du Net jt, C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 157 ja 158 ning
seal viidatud kohtupraktika).
Vastavalt KrMS § 16 lõikele 1 on kriminaalmenetluses menetlejad kohus, prokuratuur
ja uurimisasutus. ESS-is aga ei ole lähtutud üksnes kriminaalmenetluse läbiviimisest,
kuivõrd ülalnimetatud õigustatud asutused suuremas osas kuritegusid ei menetle.
Andmete väljastamine on ESS-i kohaselt ühtmoodi tagatud nii tarbija petmise,
kommentaariumis laimaja kindlakstegemise kui ka isikuvastase süüteo menetlemise
korral.
On selge, et sideandmete väljastamisel tekib riive andmesubjekti eraelule, seega
tuleks alati kaaluda, kas andmete väljastamine on proportsionaalne taotletava
eesmärgi suhtes. Kui kriminaalmenetluse puhul nähakse kriminaalmenetluse
muutmise seaduse eelnõuga 392 SE ette, et sideandmete väljastamisel
4
(mis puudutab konkreetsel juhul küll ka asukohaandmeid) on loa andjaks kohus,
mitte hiljem tõendite põhjal järeldusi tegev prokuratuur, siis väärteo- või
haldusmenetluses puudub ka selgus selles osas, kes hindab taotletava eesmärgi
proportsionaalsust ja andmete hulka, kaalub andmesubjekti õigusi ning hindab
igakordselt loa alusel andmete küsimise lubatavaks.
2. Sideandmete väljastamine kriminaalmenetluses
Euroopa Kohus väljendas käesoleva aasta märtsis kohtuasjas C‑746/18, H.K,
Riigiprokuratuur seisukohta, et loa sideandmete väljastamisele kriminaalmenetluses
peab otsustama sõltumatu asutus kohtu näol. Antud lahendi valguses algatati
Riigikogu õiguskomisjoni poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise
seaduse eelnõu 392 SE, eesmärgiga anda sideandmete päringu lubade andmine
prokuratuurilt kohtutele. Samuti planeeritakse selle eelnõuga täiendada KrMS-i
kuritegude kataloogiga, mille korral on õigus küsida sideandmeid, ning nõudega, et
sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta arvesse ka kuriteo
raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet. ITL on seisukohal, et
see eelnõu ei taga Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega.1
Kuna pärast selle eelnõu algatamist avaldati ka Riigikohtu sideandmete otsus, on
selge, et sideandmete säilitamine ja kasutamine kriminaalmenetluses ei saa jätkuda
selliselt nagu varem.
Riigikohus kinnitas sideandmete otsuses, et ESS §-s 1111 lõikes 2 ette nähtud
säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lõikega 1 vastuolus ja et
niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute
kohustus jätta see säte kohaldamata. Riigikohus leidis, et alates 7. oktoobrist 2020
tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse
rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete
saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud
rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina.
Riigikohus asus seisukohale, et riigi pandud kohustusena õigustab sideandmete
säilitamist üldjuhul vaid raskete kuritegude menetlemisvajadus ja avalikku julgeolekut
ähvardav suur oht, mistõttu on kindlasti problemaatline ka Eestis ESS-i alusel toimuv
andmete sälitamine ja väljastamine väärteo- ja tsiviilkohtumenetluste tarbeks.
Riigikohus sätestas (sideandmete otsuse punktis 105), et arvestades ESS § 1111 lg 2
ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud
kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine kuni ajani,
mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 viisipäraselt, sh EK
tõlgenduspraktikat arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Samas ei andud
Riigikohus oma otsuses juhiseid sideettevõtjatele, kes sideandmeid oma seadusest
tulenevate kohustuste täitmisteks säilitavad.
1
Vt ITL-i kiri Riigikogu õiguskomisjonile 392SE juures -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2-
3827044cfb50/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus
5
Olukorra muudab sideettevõtjate jaoks keerulisemaks veel Riigikohtu sideandmete
otsuse punkti 106 viimane lause, mille kohaselt päringute tegemise keeld ei hõlma
KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid,
mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste
kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lõikes 2 nimetatud tingimuste
olemasolul. ESS § 102 lg 2 aga nimetab kõik sideandmete väljastamise alused, s.h
näiteks andmete väljastamise tsiviilkohtule ning Maksu- ja Tolliametile. Seega on
Riigikohtu sideandmete otsus kohati üsna vastuoluline ega loo piisavat õigusselgust.
Seda kuna sideettevõtjate vaates ei muuda Riigikohtu sideandmete otsus praktikas
säilitatavate andmete liike, mahtu ega aega, kuna sideettevõtjatel endil puudub õigus,
pädevus ja ka tehniline võimalus ise eristada säilitatavatest andmetest näiteks
andmeid, mille säilitamisvajaduse aluseks on raskete kuritegude menetlemisvajadus
ja avalikku julgeolekut ähvardav suur oht ning samuti andmeid, mida võidakse
kasutada üksnes kergemate kuritegude menetlemisel ja mille säilitamise võiks
Riigikohtu sideandmete otsuse kohaselt lõpetada. Selline eristamine tuleks
kehtestada seaduse tasandil ning anda sideettevõtjatele piisav rakendusaeg
muudatuste sisseviimiseks nii oma IT süsteemidesse kui ka riigiasutustega
andmevahetuseks kasutatavatesse elektroonsetesse ühenduskanalitesse.
3. Sideandmete väljastamine tsiviilkohtumenetluses
Sideandmeid kasutatakse Eestis ka tsiviilõiguslike kohtuvaidluste lahendamiseks.
ESS § 1141 kohaselt peab sideettevõtja esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu
alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja
korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud ESS
§ 1111 lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring selle paragrahvi mõttes on päring
§ 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne,
konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi
edastamisega seotud sideseansi kohta. Sealjuures ei saa tähelepanuta jätta, et säte
on sellisel kujul ESS-is alates 2008-st aastast, aga antud ajast on muutunud nii
sideteenuse kasutamine tehniliselt (kõnede ja interneti kasutamise maht) kui ka
kohtupraktika.
Sideandmeid soovitakse üha enam IP aadressi kasutaja tuvastamise näol olukorras,
kus otsitakse veebilehe kommentaariumis ebakohase väärtushinnangu või solvangu
kirjutajat. Probleemkohaks on siin ka analüüsitavate andmete hulk, mida sideettevõte
peab isiku tuvastamiseks töötlema. Näiteks sunnitakse sideettevõtjaid massiliselt
erinevate dünaamilise IP kasutajate seansse võrdlema, et leida ajaraam, mille kaudu
saaks tuvastada kommentaari kirjutanud üksikisiku. Andmete edastamise päring
tähendab igakordselt suuremahulist andmetöötlust, mis on ressursikulukas ning
põhjendatult tekvad küsimused, kas massilise andmetöötluse eesmärk kommentaari
tuvastaja kindlakstegemisel on mõistlik, kas sideandmete kasutamine on
möödapääsmatu ning kas see saab olla teatud tsiviilkohtumenetlustes ainus tõend.
Kurioosse näitena juhiti ühes hiljutises tsiviilkohtuasjas hageja esindaja tähelepanu
asjaolule, et andmete väljastamisel ei saa konkreetsel juhul kindel olla, et tegemist on
kommentaari autoriga. Hageja esindaja vastas selle kohta, et IP kasutaja andmed
tuleb väljastada, sest seda on varasemalt kogu aeg tehtud.
6
4. Sideandmete kasutamise plaanid Eestis
Soovime Teie tähelepanu juhtida ka sellele, et olukorras, kus Euroopa Kohus on
korduvalt väljendanud seisukohta, et isikute eraelu ja privaatsust silmas pidades ei
ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas hetkel kehtivad siseriiklikud õigusaktid, on
Eestis üha enam menetluses eelnõusid, kus ligipääsu andmetele laiendatakse üha
uutele asutustele ja järjest uutel erinevatel eesmärkidel. Tõdeme, et need eelnõud on
kõik algatatud siiski enne Riigikohtu sideandmete otsust. Siiski on volitused
andmetele juurdepääsuks pikemat aega aina suurenenud ja juba olemasolevate
asutuste volitusi laiendatatud, kuna see võimalus on ESS-is olemas.
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõus (372 SE) soovitakse turujärelevalveasutusele
anda õigust kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt
elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe
omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks. Eesmärk on sideandmeid kasutades piirata nõuetele mittevastavate
toodete kättesaadavust tarbijatele.
Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokollist nr 115 (10.05.2021) tulenevalt on
olnud arutelu all ka nimetatud eelnõu (372 SE) raames andmete väljastamise
küsimus. Protokollis sedastatakse, et tegemist on järelevalveasutusele uue
pädevusega ning volitusi päringute tegemiseks annab ameti peadirektor, järgides
asutuse korda. Protokollist nähtub (lk 3), et Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on andmete väljastamise pöördumise
põhjendatuse hindajaks sideettevõtja, kes lähtub andmekaitsereeglitest. Selline
ekslik lähenemine viitab soovile jätta kogu vastutus andmete väljastamise
otsustamisel eraettevõtte kanda ning seda kõrge riskiga isikuandmete valdkonnas.
Kokkuvõttes rõhutame, et Riigikohtu sideandmete otsuse ja Euroopa Kohtu
sideandmeid puudutava praktika valguses ei saa jätta kõrvale tervikuna teisi ESS-ist
tulenevaid küsimusi, mis ei puuduta kriminaalmenetlust. ITL on viimase viie aasta
jooksul korduvalt juhtinud riigi tähelepanu vajadusele viia kehtiv ESS-i sideandmete
kogumise ja säilitamise regulatsioon kooskõlla Euroopa Kohtu lahenditest tulnud
suunistega. Oleme endiselt seisukohal, et sideandmete säilitamise ja
kuritegevuse vastu võitlemiseks kasutamise õigusnormid Eestis tuleb
tervikuna kiiremas korras üle vaadata ja Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla
viia. Sideettevõtjate jaoks ja laiemalt isikute õiguste tagamiseks on vaja õigusselgust
õigusaktide ja eelkõige ESS-i tasemel.
Peame oluliseks, et seejuures arvestatakse järgmisega:
1) Riived isikute privaatsusele peavad olema põhjalikult kaalutud nii seaduse
tasandil kui ka riigiasutuse enda poolt ning võtma arvesse ka seda, et
eesmärgi täitmiseks on muid meetodeid peale sideandmete päringu;
7
2) Üle tuleb vaadata nii säilitavate andmete säilitamise alused, nende andmete
ulatus (loetelu) kui ka asutuste ring, kellele need andmed kättesaadavaks
tehakse;
3) Vajalik on säilitada praegune põhimõte, mille kohaselt sideettevõtjad ei pea
hindama päringute sisulist õiguspärasust. Vastutus tehtud päringute
õiguspärasuse üle peab jääma need teinud riigiasutustele ja riik peab
kehtestama nende asutuste poolt päringute tegemise suhtes usaldusväärse,
läbipaistva ja toimiva kontrollmehhanismi;
4) Tänaseid IT-süsteeme sideandmete säilitamiseks on sideettevõtjad arendanud
aastaid. Tegu on terviklike ja muude sidevõrgu komponentidega ühendatud
ning automatiseeritud süsteemidega, mida ei saa üleöö ümber ehitada,
mistõttu peab sideettevõtjatele uue regulatsiooni jõustumisel jääma mõistlik
rakendusaeg infosüsteemidesse muudatuste sisseviimiseks.
ITL soovib, et ESS-ist tulenevad alused privaatsusõigusele riivet põhjustavate
sideandmete väljastamisel oleksid selged ja arusaadavad kõigile ning
proportsionaalselt ja kriitliselt seatud, võttes arvesse isikute õigust eraelu
puutumatusele, kohtupraktikat ning Euroopa Liidu üleseid põhimõtteid ja norme
tervikuna.
Riigikohtu otsuse kohaselt on täna kehtiva ESS-i vastavad sätted vastuolus Euroopa
Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Riigikogus menetluses olev ESS-i
muutev eelnõu 301 SE seda vastuolu üksnes suurendab, kuna sideettevõtjate poolt
kohustuslikus korras ametiasutuste tarbeks säilitatavat andmekataloogi laiendatakse
veelgi. Seega on Riigikogu vastu võtmas selgete vastuoludega seadust ja see on
taunitav. Uus sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsioon tuleb kiiremas
korras välja töötada ja ESS-i vastavad sätted ära muuta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 15.09.2021 16:25
Adressaat: JM info Shared MB <
[email protected]>; Markus Kärner
<
[email protected]>; Markko Künnapu <
[email protected]>; MKM
info <
[email protected]>; Tõnu Nirk <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
15.09.2021 kirja nr 5.1-1/98-2 „Pöördumine seoses sideandmete säilitamise
ja väljastamisega.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145