dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2021
Viit
13-2/2021/5427-1
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/2021
Vastutaja
Mart Laas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)
Lahendamise tähtaeg
15. oktoober 2021

Failid

  • 📎15.09.2021_5.1-1_98-2_JM_MKM_sideandmete_säilitamine_ja_väljastamine.asice216 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Pr Maris Lauri Justiitsminister Justiitsministeerium Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja Infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 15. september 2021 nr 5.1-1/98-2 Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) pöördub Teie poole seoses vajadusega saada ühene lähenemine elektroonilise side teenuse osutamise käigus tekkivate andmete säilitamisele sideettevõtete poolt ja nende andmete kasutamisele erinevate riigiasutuste poolt. Nimelt otsustas Riigikohus käesoleva aasta 18. juunil kohtuasjas nr 1-16-6179 (edaspidi: Riigikohtu sideandmete otsus), et elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lõikes 2 sisalduv sideandmete säilitamise kohustus tuleb piltlikult öeldes lugeda Eesti õiguskorrast väljaarvatuks, kuna see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Riigikohtu sideandmete otsus, aga veelgi enam Eesti riigi varasem tegevus ja tegevusetus sideandmete teemal on asetanud Eesti sideettevõtjad raskesse olukorda, kus neil on seadustest tulenevad kohustused sideandmeid säilitada ja väljastada, mida samas Euroopa Kohus (EK) on erinevates lahendites piiranud või seadnud selle suhtes tingimusi. Nüüd seab piiranguid ka Riigikohtu sideandmete otsus. Selgitame, et vastavalt ESS § 101 lõikele 1 peab sideettevõtja tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi ESS § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele. ESS § 1111 lõikes 11 on loetletud asutused, kellele andmeid edastatakse. Kuigi EK eelotsuses c-746/18 ja Riigikohtu sideandmete otsuses on käsitletud üksnes kriminaalmenetlust, on ITL-i hinnangul nende ja teiste EK otsuste valguses jäänud siseriiklikult tähelepanuta ESS § 1111 lõikes 11 sätestatu, mille kohaselt edastatakse andmeid ka asutustele, kes ei vii läbi kriminaalmenetlust. Samuti on probleemne ESS § 1141, mis sätestab tsiviilkohtule andmete väljastamise kohustuse. 2 Seetõttu pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ESS-i osas ja Justiitsministeeriumi kui kriminaalseadustiku osas selgituse andvate riigiasutuste poole saamaks juhiseid, kuidas peavad sideettevõtjad Riigikohtu sideandmete otsusest tulenevalt käituma. Sideettevõtjate jaoks on oluline saada kiiresti selgus selleks, et nende klientide põhiseadusega kaitstud õigus eraelu puutumatusele oleks tagatud. Samuti on ühiskonna toimimise huvides oluline see, et riigiasutused saaksid täita nendele seadusega määratud ülesandeid, sealhulgas kaitsta siseturvalisust. Konkreetsemalt soovime Teie hinnangut järgnevas: 1) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest tulenevalt peavad ESS-is toodud riigiasutused lõpetama kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse raames sideettevõtjatele sideandmete päringute tegemise (va juhul, kui tegu on ESS § 113 alusel tehtud päringu või üksiku kasutaja identiteedi tuvastamise päringuga)? 2) Kas nõustute, et andmete väljastamise päringu puhul, mis on tehtud väärteo- või järelevalvemenetlustes, ei saa sideettevõtja olla rollis, kus hindab, kas riigi poolt esitatud andmete väljastamise korraldus on põhjendatud? 3) Kas sideettevõte, leides, et päring ei ole põhjendatud või ei ole kooskõlas EL õiguse või EK praktikaga, saab iseseisva diskretsiooniga keelduda andmete väljastamisest? Kui vastus on jaatav, siis kas õigusnorme, millega saab omakorda sidettevõtet kohustada ettekirjutusega (ja sunniraha hoiatusega) andmeid väljastama, võib sideettevõttele rakendada? 4) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete päringuid ka julgeolekuasutused ja jälitusasutused (va ESS § 113 alusel)? 5) Kas Riigikohtu sideandmete otsusest ja Euroopa Kohtu varasematest kohtulahenditest tulenevalt ei tohi sideettevõtjatele esitada sideandmete päringuid ka tsiviilkohtud? Olukorra kirjeldamiseks juhib ITL Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi tähelepanu järgnevale: 1. Sideandmete kasutamiseks õigustatud asutuste ring ESS § 1111 lõikes 11 on toodud loeteluna asutused, kellele on antud õigus nõuda sideettevõtjatelt sama sätte lõike 1-3 alusel säilitatud andmete edastamist. Sama sättega antakse vastavate andmete saamiseks õigus nii julgeolekuasutustele kui ka väärteomenetlust läbiviivale asutustele. Nende asutuste loetelu on järgnev: 3 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; 2) julgeolekuasutusele; 3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile; 4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile; 5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule; 6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel. Lisaks on ka olukorrad, kus järelevalvemenetluses on sideteenuse pakkujal andmete väljastamise kohustus. Näiteks lisaks ESS-ile nähakse võrdlemisi uue sättena (jõustus 8.01.2021) ette tarbijakaitseseaduse § 621 lõigetes 2 ja 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, mille väljastamata jätmisel on ametil õigus teha sideettevõttele ettekirjutus. 02.03.2021 EK otsuse punktides 33-35 märkis EK, et ainult neid põhiõiguste riiveid, mis ei ole rasked, saab õigustada üldise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgiga, mida põhikohtuasjas käsitletavad õigusnormid taotlevad (ka 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt, C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 140 ja 146). EK leidis muu hulgas, et seadusandlikud meetmed – mis puudutavad elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete kui selliste töötlemist, sealhulgas nende säilitamist ja nendele juurdepääsu ainuüksi asjaomase kasutaja tuvastamise eesmärgil ja ilma, et neid andmeid oleks võimalik seostada teabega toimunud side kohta – võivad olla põhjendatud üldise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgiga, millele viitab direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 esimene lause (6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt, C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 157 ja 158 ning seal viidatud kohtupraktika). Vastavalt KrMS § 16 lõikele 1 on kriminaalmenetluses menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. ESS-is aga ei ole lähtutud üksnes kriminaalmenetluse läbiviimisest, kuivõrd ülalnimetatud õigustatud asutused suuremas osas kuritegusid ei menetle. Andmete väljastamine on ESS-i kohaselt ühtmoodi tagatud nii tarbija petmise, kommentaariumis laimaja kindlakstegemise kui ka isikuvastase süüteo menetlemise korral. On selge, et sideandmete väljastamisel tekib riive andmesubjekti eraelule, seega tuleks alati kaaluda, kas andmete väljastamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kui kriminaalmenetluse puhul nähakse kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõuga 392 SE ette, et sideandmete väljastamisel 4 (mis puudutab konkreetsel juhul küll ka asukohaandmeid) on loa andjaks kohus, mitte hiljem tõendite põhjal järeldusi tegev prokuratuur, siis väärteo- või haldusmenetluses puudub ka selgus selles osas, kes hindab taotletava eesmärgi proportsionaalsust ja andmete hulka, kaalub andmesubjekti õigusi ning hindab igakordselt loa alusel andmete küsimise lubatavaks. 2. Sideandmete väljastamine kriminaalmenetluses Euroopa Kohus väljendas käesoleva aasta märtsis kohtuasjas C‑746/18, H.K, Riigiprokuratuur seisukohta, et loa sideandmete väljastamisele kriminaalmenetluses peab otsustama sõltumatu asutus kohtu näol. Antud lahendi valguses algatati Riigikogu õiguskomisjoni poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muutmise seaduse eelnõu 392 SE, eesmärgiga anda sideandmete päringu lubade andmine prokuratuurilt kohtutele. Samuti planeeritakse selle eelnõuga täiendada KrMS-i kuritegude kataloogiga, mille korral on õigus küsida sideandmeid, ning nõudega, et sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet. ITL on seisukohal, et see eelnõu ei taga Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega.1 Kuna pärast selle eelnõu algatamist avaldati ka Riigikohtu sideandmete otsus, on selge, et sideandmete säilitamine ja kasutamine kriminaalmenetluses ei saa jätkuda selliselt nagu varem. Riigikohus kinnitas sideandmete otsuses, et ESS §-s 1111 lõikes 2 ette nähtud säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lõikega 1 vastuolus ja et niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta see säte kohaldamata. Riigikohus leidis, et alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina. Riigikohus asus seisukohale, et riigi pandud kohustusena õigustab sideandmete säilitamist üldjuhul vaid raskete kuritegude menetlemisvajadus ja avalikku julgeolekut ähvardav suur oht, mistõttu on kindlasti problemaatline ka Eestis ESS-i alusel toimuv andmete sälitamine ja väljastamine väärteo- ja tsiviilkohtumenetluste tarbeks. Riigikohus sätestas (sideandmete otsuse punktis 105), et arvestades ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 viisipäraselt, sh EK tõlgenduspraktikat arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Samas ei andud Riigikohus oma otsuses juhiseid sideettevõtjatele, kes sideandmeid oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisteks säilitavad. 1 Vt ITL-i kiri Riigikogu õiguskomisjonile 392SE juures - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2- 3827044cfb50/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus 5 Olukorra muudab sideettevõtjate jaoks keerulisemaks veel Riigikohtu sideandmete otsuse punkti 106 viimane lause, mille kohaselt päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lõikes 2 nimetatud tingimuste olemasolul. ESS § 102 lg 2 aga nimetab kõik sideandmete väljastamise alused, s.h näiteks andmete väljastamise tsiviilkohtule ning Maksu- ja Tolliametile. Seega on Riigikohtu sideandmete otsus kohati üsna vastuoluline ega loo piisavat õigusselgust. Seda kuna sideettevõtjate vaates ei muuda Riigikohtu sideandmete otsus praktikas säilitatavate andmete liike, mahtu ega aega, kuna sideettevõtjatel endil puudub õigus, pädevus ja ka tehniline võimalus ise eristada säilitatavatest andmetest näiteks andmeid, mille säilitamisvajaduse aluseks on raskete kuritegude menetlemisvajadus ja avalikku julgeolekut ähvardav suur oht ning samuti andmeid, mida võidakse kasutada üksnes kergemate kuritegude menetlemisel ja mille säilitamise võiks Riigikohtu sideandmete otsuse kohaselt lõpetada. Selline eristamine tuleks kehtestada seaduse tasandil ning anda sideettevõtjatele piisav rakendusaeg muudatuste sisseviimiseks nii oma IT süsteemidesse kui ka riigiasutustega andmevahetuseks kasutatavatesse elektroonsetesse ühenduskanalitesse. 3. Sideandmete väljastamine tsiviilkohtumenetluses Sideandmeid kasutatakse Eestis ka tsiviilõiguslike kohtuvaidluste lahendamiseks. ESS § 1141 kohaselt peab sideettevõtja esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring selle paragrahvi mõttes on päring § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Sealjuures ei saa tähelepanuta jätta, et säte on sellisel kujul ESS-is alates 2008-st aastast, aga antud ajast on muutunud nii sideteenuse kasutamine tehniliselt (kõnede ja interneti kasutamise maht) kui ka kohtupraktika. Sideandmeid soovitakse üha enam IP aadressi kasutaja tuvastamise näol olukorras, kus otsitakse veebilehe kommentaariumis ebakohase väärtushinnangu või solvangu kirjutajat. Probleemkohaks on siin ka analüüsitavate andmete hulk, mida sideettevõte peab isiku tuvastamiseks töötlema. Näiteks sunnitakse sideettevõtjaid massiliselt erinevate dünaamilise IP kasutajate seansse võrdlema, et leida ajaraam, mille kaudu saaks tuvastada kommentaari kirjutanud üksikisiku. Andmete edastamise päring tähendab igakordselt suuremahulist andmetöötlust, mis on ressursikulukas ning põhjendatult tekvad küsimused, kas massilise andmetöötluse eesmärk kommentaari tuvastaja kindlakstegemisel on mõistlik, kas sideandmete kasutamine on möödapääsmatu ning kas see saab olla teatud tsiviilkohtumenetlustes ainus tõend. Kurioosse näitena juhiti ühes hiljutises tsiviilkohtuasjas hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et andmete väljastamisel ei saa konkreetsel juhul kindel olla, et tegemist on kommentaari autoriga. Hageja esindaja vastas selle kohta, et IP kasutaja andmed tuleb väljastada, sest seda on varasemalt kogu aeg tehtud. 6 4. Sideandmete kasutamise plaanid Eestis Soovime Teie tähelepanu juhtida ka sellele, et olukorras, kus Euroopa Kohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isikute eraelu ja privaatsust silmas pidades ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas hetkel kehtivad siseriiklikud õigusaktid, on Eestis üha enam menetluses eelnõusid, kus ligipääsu andmetele laiendatakse üha uutele asutustele ja järjest uutel erinevatel eesmärkidel. Tõdeme, et need eelnõud on kõik algatatud siiski enne Riigikohtu sideandmete otsust. Siiski on volitused andmetele juurdepääsuks pikemat aega aina suurenenud ja juba olemasolevate asutuste volitusi laiendatatud, kuna see võimalus on ESS-is olemas. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (372 SE) soovitakse turujärelevalveasutusele anda õigust kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Eesmärk on sideandmeid kasutades piirata nõuetele mittevastavate toodete kättesaadavust tarbijatele. Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokollist nr 115 (10.05.2021) tulenevalt on olnud arutelu all ka nimetatud eelnõu (372 SE) raames andmete väljastamise küsimus. Protokollis sedastatakse, et tegemist on järelevalveasutusele uue pädevusega ning volitusi päringute tegemiseks annab ameti peadirektor, järgides asutuse korda. Protokollist nähtub (lk 3), et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on andmete väljastamise pöördumise põhjendatuse hindajaks sideettevõtja, kes lähtub andmekaitsereeglitest. Selline ekslik lähenemine viitab soovile jätta kogu vastutus andmete väljastamise otsustamisel eraettevõtte kanda ning seda kõrge riskiga isikuandmete valdkonnas. Kokkuvõttes rõhutame, et Riigikohtu sideandmete otsuse ja Euroopa Kohtu sideandmeid puudutava praktika valguses ei saa jätta kõrvale tervikuna teisi ESS-ist tulenevaid küsimusi, mis ei puuduta kriminaalmenetlust. ITL on viimase viie aasta jooksul korduvalt juhtinud riigi tähelepanu vajadusele viia kehtiv ESS-i sideandmete kogumise ja säilitamise regulatsioon kooskõlla Euroopa Kohtu lahenditest tulnud suunistega. Oleme endiselt seisukohal, et sideandmete säilitamise ja kuritegevuse vastu võitlemiseks kasutamise õigusnormid Eestis tuleb tervikuna kiiremas korras üle vaadata ja Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla viia. Sideettevõtjate jaoks ja laiemalt isikute õiguste tagamiseks on vaja õigusselgust õigusaktide ja eelkõige ESS-i tasemel. Peame oluliseks, et seejuures arvestatakse järgmisega: 1) Riived isikute privaatsusele peavad olema põhjalikult kaalutud nii seaduse tasandil kui ka riigiasutuse enda poolt ning võtma arvesse ka seda, et eesmärgi täitmiseks on muid meetodeid peale sideandmete päringu; 7 2) Üle tuleb vaadata nii säilitavate andmete säilitamise alused, nende andmete ulatus (loetelu) kui ka asutuste ring, kellele need andmed kättesaadavaks tehakse; 3) Vajalik on säilitada praegune põhimõte, mille kohaselt sideettevõtjad ei pea hindama päringute sisulist õiguspärasust. Vastutus tehtud päringute õiguspärasuse üle peab jääma need teinud riigiasutustele ja riik peab kehtestama nende asutuste poolt päringute tegemise suhtes usaldusväärse, läbipaistva ja toimiva kontrollmehhanismi; 4) Tänaseid IT-süsteeme sideandmete säilitamiseks on sideettevõtjad arendanud aastaid. Tegu on terviklike ja muude sidevõrgu komponentidega ühendatud ning automatiseeritud süsteemidega, mida ei saa üleöö ümber ehitada, mistõttu peab sideettevõtjatele uue regulatsiooni jõustumisel jääma mõistlik rakendusaeg infosüsteemidesse muudatuste sisseviimiseks. ITL soovib, et ESS-ist tulenevad alused privaatsusõigusele riivet põhjustavate sideandmete väljastamisel oleksid selged ja arusaadavad kõigile ning proportsionaalselt ja kriitliselt seatud, võttes arvesse isikute õigust eraelu puutumatusele, kohtupraktikat ning Euroopa Liidu üleseid põhimõtteid ja norme tervikuna. Riigikohtu otsuse kohaselt on täna kehtiva ESS-i vastavad sätted vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Riigikogus menetluses olev ESS-i muutev eelnõu 301 SE seda vastuolu üksnes suurendab, kuna sideettevõtjate poolt kohustuslikus korras ametiasutuste tarbeks säilitatavat andmekataloogi laiendatakse veelgi. Seega on Riigikogu vastu võtmas selgete vastuoludega seadust ja see on taunitav. Uus sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsioon tuleb kiiremas korras välja töötada ja ESS-i vastavad sätted ära muuta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 15.09.2021 16:25 Adressaat: JM info Shared MB <[email protected]>; Markus Kärner <[email protected]>; Markko Künnapu <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Tõnu Nirk <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 15.09.2021 kirja nr 5.1-1/98-2 „Pöördumine seoses sideandmete säilitamise ja väljastamisega. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel