Rahandusministeerium
Meie: 14.09.2021
nr 7-5.8/21-00961-5
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Õliühingu kirja.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus
Peaminister Kaja Kallas
e-post:
[email protected]
Rahandusministeerium
Minister Keit Pentus-Rosimannus
e-post:
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
Minister Andres Sutt
e-post:
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon
Esimees Erki Savisaar
e-post:
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
Esimees Kristen Michal
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
14.09.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsiooni (ELEA), Autoettevõtete Liit (AL) ja Eesti Õliühing (ÕÜ) ühispöördumine
diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmiseks
Eesti suurimaid rahvusvahelisi autovedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid ERAA ja ELEA,
peamiselt Eesti siseriiklikule kaubaveole keskendunud ettevõtjaid esindav AEL ning kütusesektori
esindusorganisatsioon ÕÜ pöörduvad Vabariigi Valitsuse, Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni
ning asjaga seotud ministeeriumite poole ettepanekuga jätkata diislikütuse aktsiisimääraga 0,372
eurot/liiter ka alates 01.05.2022. Lähtudes viimasest statistikast Eesti veondussektori
majandustegevuse ja ekspordimahu ning diislikütuse siseriikliku tankimise kohta leiavad
organisatsioonid ühiselt, et aktsiisitõusust tuleks loobuda. Planeeritud aktsiisitõus omab
märkimisväärset negatiivset majandusmõju, mis kõigi eelduste kohaselt ei too täiendavat tulu
riigieelarve kontekstis. Samuti mõjutab aktsiisitõus proportsionaalselt rohkem just väiksema
sissetulekuga maapiirkondade elanikke mõjudes seega negatiivselt regionaalarengule ja
maapiirkondade inimeste toimetulekule.
I. Veondussektori majandustegevus pärast aktsiisilangetust
1. Analüüsides riiklikku statistikat on aktsiisilangetuse positiivne majandusmõju veondussektori
ettevõtete äritegevusele selgelt näha. Perioodil, kui Eestis kehtis võrreldes lõunapoolsete
naaberriikidega kõrgem aktsiisimäär (st 2016-2020 I kvartal) oli Eesti ettevõtete veosekäibe
langus keskmiselt -7% kvartalis. 2021. aasta I kvartalis – kui aktsiisilangetus esimest korda täies
mahus meie ettevõtete majandustegevusele mõju avaldas – oli veosektori tulemuseks 32%-line
veosekäibe kasv1.
2. Sarnaselt on märkimisväärselt kasvanud ka maantee kaubaveoteenuse ekspordibilanss – kui
perioodil 2016-2020 I kvartal oli keskmiseks sektori ekspordituluks 9,7 mln EURi kvartalis, siis
aktsiisilangetuse abil on veondus 2021. aasta esimesel poolaastal suurendanud ekspordimahtu
pea seitse korda2. Keskmiselt 63,3 mln EURi eksporditulu kvartalis annab põhjust hinnata, et
tänu aktsiisilangetusele teenib aastakokkuvõttes veondus täiendavad 215-250 mln EURi Eesti
väliskaubandusbilanssi.
3. Aktsiisilangetus on aidanud Eesti veoettevõtetel võita tagasi nii koduturgu kui ka edukamalt
konkureerida rahvusvahelisel turul. Tõstes aktsiisi taas tagasi tasemele 0,493 eurot/liiter oleks
tulemuseks sektori hinnangul 2018-2020. aasta I kvartali trendide kordumine, kui veonduse
majandustegevuse vähenemine kiirenes (perioodil 2018. aasta III kvartal kuni 2020. aasta I
kvartal oli keskmiseks veosekäibe languseks -19% kvartalis) ja Eesti vedajaid asendasid nii
siseturul kui ka ekspordis naaberriikide konkurendid.
II. Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis kasutatud eeldused diislikütuse
tarbimise osas
4. Suvise majandusprognoosi alusel võib järeldada, et Rahandusministeeriumi hinnangul
suureneb diislikütuse siseriiklik tarbimine (arvestamata Läti-Leedu piirikaubandust) 2022. aastal
võrreldes 2019. aastaga ligi 45 miljoni liitri võrra (lk 51, tabel 18). 2021. aastal ilmnenud trend,
kus diislikütuse tarbimine on suurenenud märgatavalt rohkem, kui piirikaubanduse vähenemine
tuleneb suuresti just eelmises peatükis kirjeldatud veondussektori äritegevuse kasvust. Samas
hindab veondussektor, et aktsiisitõusu korral kaoks võrdne konkurentsipositsioon naaberriikide
vedajatega ning taas asendaksid nii sise- kui ka välisturgudel Eesti vedajaid soodsama
aktsiisipoliitikaga riikidest pärit konkurendid. See vähendaks samas suurusjärgus aga ka
siseriiklikku diislikütuse tarbimist.
5. Lisaks eelmises punktis välja toodud veondussektori konkurentsivõime langusele ja sellest
tulenevale siseriikliku tarbimise vähenemisele avaldab juba 2022 ja 2023. aastal
märkimisväärset mõju siseriiklikule diislikütuse tarbimisele struktuurne diislikütuse tarbimise
vähenemine. Näiteks ühistranspordi üleminek gaaskütusele vähendab juba 2022. aastal
diislikütuse baastarbimist 15-20 mln liitri võrra võrreldes 2019. aasta tasemega. Seega on
keeruline näha, et diislikütuse siseriiklik tarbimine püsiks lähiaastatel tasemel, mida näeb ette
rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos.
6. Allakirjutanud esindusorganisatsioonid on seisukohal, et suvises majandusprognoosis
kajastatud eeldused diislikütuse siseriiklikust tarbimisest (arvestamata piirikaubandust Läti ja
Leeduga) on arvestatavalt üle hinnatud ja ei lähtu veondussektori arenguperspektiividest
aktsiisivahe taastumisel naaberriikidega. Esindusorganisatsioonid on seisukohal, et 2023. aasta
1 Statistikaamet, TS54: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel
2 Statistikaamet, VKT11: Teenuste eksport ja import teenuse liigi järgi
diislikütuse tarbimine jääb alla 2019. aasta tasemele (745 mln liitrit) ning on seega ca 40-50 mln
liitri võrra väiksem, kui suvises majandusprognoosis on eeldatud.
III. Aktsiisitõusu sotsiaalmajanduslik mõju
7. Samuti märgivad esindusorganisatsioonid, et lisaks majanduslikele- ja eelarvemõjudele tuleks
silmas pidada ka aktsiisitõusu sotsiaalseid mõjusid. Arvestades niigi suure inflatsioonisurvega
lööb aktsiisitõus kõige valusamalt just madalama sissetulekuga maapiirkondade inimesi, kelle
igapäevane transpordikütuste tarbimine on suurem. Enamasti on eelarvelistest kaalutlustest
tulenevalt madalama sissetulekuga inimeste eelistatud sõiduvahendiks just diiselmootoriga
sõiduk.
8. Märgime, et silmas tuleb pidada ka Eesti regionaalset killustatust, kus on suured erinevused nii
inimeste sissetulekute osas kui ka nende kulutustes transpordikütustele. Riiklik statistika näitab,
et Lõuna- ja Kesk-Eesti inimeste sissetulek jääb ca 8-10% alla riigi keskmisele3, samas kui
nende piirkondade elanike kulutused transpordile ületavad riigi keskmist 19% võrra 4. Seega
lööks aktsiisitõus valusalt just nende piirkondade inimeste sissetulekut.
IV. Aktsiisitõusu mõju kliimapoliitika kontekstis
9. Märgime, et valdav osa diislikütusest on nn sundtarbimine – ehk sisuliselt sellele lähima 5-7
aasta perspektiivis arvestatavat alternatiivi peamistest tarbimiskohtades ei ole. Seega ei pea
paika argumendid, et aktsiisitõusu tuleks vaadata kui transpordisektori kliimamõju vähendamist
soodustavat meedet – alternatiivide puudumisel ei ole võimalik ka prognoosida diislikütuse
tarbimise vähenemist kõrge aktsiisimäära juures.
10. Maapiirkondade inimestel on diislikütusega sõiduk ainuke kättesaadav võimalus lahendada
taskukohaselt ära enda pere liikumisvajadusega seonduv. Ei tankimis-laadimistaristu ega ka
alternatiivsete sõidukite kättesaadavus ja hind pole nii täna ega lähitulevikus madalama
sissetulekuga maapiirkondade inimeste jaoks realistlik alternatiiv diiselmootoriga sõidukile.
Vahetades diiselmootoriga sõiduki bensiinimootoriga sõiduki vastu tähendab aga seda, et
transpordi kliimamõju hoopis kasvab, kuna ühe kilomeetri läbimisel emiteerib bensiinimootor
enamasti rohkem CO2-te, kui diiselmootor.
11. Veondussektoris ja raskemasinates puudub täna tehnoloogia, mis suudaks lähiperspektiivis
asendada diislikütuse tarbimist. Seega on aktsiisitõus lihtsalt vahend ettevõtluse
maksustamiseks – mingisugust kliimavõitu sellega ei kaasneks. Vastupidi – kuna aktsiisitõusu
tagajärjel suureneks taas tankimine naaberriikides, mille diislikütuses on märgatavalt väiksem
taastuvenergia osakaal kui Eestis, siis tegelikkuses aktsiisitõusuga hoopis suureneks CO2
emissioon. Samuti tooks aktsiisitõus taas Eesti teedele rohkem välisriikide veoautosid, mis on
keskmiselt rohkem saastavamad kui Eesti vedajate masinad. Seega kaotaks sellest nii kliima
kui ka Eesti looduskeskkond ja inimeste terviseseisund.
12. Veondussektori puhul omaks märgatavat mõju sektori kliimamõju vähendamisele üleminek
keskkonnasäästlikematele sõidukitele – näiteks EURO6 veoauto omab juba 10%-list positiivset
kliimamõju vanemate sõidukitega võrreldes. Selleks, et meie veoettevõtetel säiliks
investeerimisvõimekus, tuleb aga vältida sektori konkurentsivõime piiramist ja ettevõtluse liigset
3
Statistikaamet, ST08: Leibkonnaliikme netosissetulek elukoha ja sissetulekuallika järgi, 2019
4
Statistikaamet, LE203: Leibkonnaliikme kulutused aastas piirkonna järgi, ’bensiinid, õlid’, 2019
maksustamist. Aktsiisitõusu korral väheneks arvestatavalt veondussektori
investeerimisvõimekus ning kaotajaks oleks sektori pikaajaline jätkusuutlikkus ja suureneks ka
Eesti transpordi kliimamõju.
Lähtudes ülaltoodust teevad esindusorganisatsioonid ettepaneku loobuda planeeritud
aktsiisitõusust 01.05.2022 tasemele 0,493 eurot/liitri kohta, kuna aktsiisitõus ei kannaks mitte
ühtegi püstitatud eesmärkidest.
1) Väheneks riigieelarve tulude netopositsioon;
2) Eesti kaotaks arvestatava osa oma väliskaubandusbilansist;
3) Proportsionaalselt enim kaotaks vähekindlustatud inimesed ning ilmneks negatiivne mõju
regionaalarengu kontekstis;
4) Suureneks transpordisektori kliimamõju;
5) Langeks Eesti (veo)ettevõtete võimekus investeerida säästlikematesse tehnoloogiatesse;
6) Eesti veondussektori pikaajaline jätkusuutlikkus satuks tugeva küsimärgi alla.
Pöördumisele alla kirjutanud:
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA)
juhatuse liige ja juhataja
Herkki Kitsing
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA)
nõukogu esimees
Jaak Kivisild
Autoettevõtete Liit (AL)
direktor
Villem Tori
Eesti Õliühing (ÕÜ)
tegevjuht
Mart Raamat
From: Mart Raamat <
[email protected]>
Sent: Tuesday, September 14, 2021 11:20 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected]; 'Taavi Aas'
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Õliühingu ja veondussektori esindusorganisatsioonide pöördumine seoses diislikütuse
aktsiisimääraga
Austatud ministrid ja riigikogu liikmed,
Käesolevaga edastab Eesti Õliühing koos veondussektori esindusorganisatsioonidega pöördumise
diislikütuse aktsiisitõusust loobumiseks. Loodame, et pöördumises esitatud argumendid ja statistika
nende toetuseks on Teile vajalikuks sisendiks eelarveläbirääkimiste juures.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil Association
Tegevjuht // Chief Executive Officer
[email protected] // +372 580 040 45