dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. september 2021
Viit
1.15-5/2021/5382-2
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎RK_21-00961-5.asice359 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 14.09.2021 nr 7-5.8/21-00961-5 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Õliühingu kirja. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Vabariigi Valitsus Peaminister Kaja Kallas e-post: [email protected] Rahandusministeerium Minister Keit Pentus-Rosimannus e-post: [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Minister Taavi Aas e-post: [email protected] Minister Andres Sutt e-post: [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Esimees Erki Savisaar e-post: [email protected] Riigikogu majanduskomisjon Esimees Kristen Michal e-post: [email protected] koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 14.09.2021 Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Autoettevõtete Liit (AL) ja Eesti Õliühing (ÕÜ) ühispöördumine diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmiseks Eesti suurimaid rahvusvahelisi autovedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid ERAA ja ELEA, peamiselt Eesti siseriiklikule kaubaveole keskendunud ettevõtjaid esindav AEL ning kütusesektori esindusorganisatsioon ÕÜ pöörduvad Vabariigi Valitsuse, Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni ning asjaga seotud ministeeriumite poole ettepanekuga jätkata diislikütuse aktsiisimääraga 0,372 eurot/liiter ka alates 01.05.2022. Lähtudes viimasest statistikast Eesti veondussektori majandustegevuse ja ekspordimahu ning diislikütuse siseriikliku tankimise kohta leiavad organisatsioonid ühiselt, et aktsiisitõusust tuleks loobuda. Planeeritud aktsiisitõus omab märkimisväärset negatiivset majandusmõju, mis kõigi eelduste kohaselt ei too täiendavat tulu riigieelarve kontekstis. Samuti mõjutab aktsiisitõus proportsionaalselt rohkem just väiksema sissetulekuga maapiirkondade elanikke mõjudes seega negatiivselt regionaalarengule ja maapiirkondade inimeste toimetulekule. I. Veondussektori majandustegevus pärast aktsiisilangetust 1. Analüüsides riiklikku statistikat on aktsiisilangetuse positiivne majandusmõju veondussektori ettevõtete äritegevusele selgelt näha. Perioodil, kui Eestis kehtis võrreldes lõunapoolsete naaberriikidega kõrgem aktsiisimäär (st 2016-2020 I kvartal) oli Eesti ettevõtete veosekäibe langus keskmiselt -7% kvartalis. 2021. aasta I kvartalis – kui aktsiisilangetus esimest korda täies mahus meie ettevõtete majandustegevusele mõju avaldas – oli veosektori tulemuseks 32%-line veosekäibe kasv1. 2. Sarnaselt on märkimisväärselt kasvanud ka maantee kaubaveoteenuse ekspordibilanss – kui perioodil 2016-2020 I kvartal oli keskmiseks sektori ekspordituluks 9,7 mln EURi kvartalis, siis aktsiisilangetuse abil on veondus 2021. aasta esimesel poolaastal suurendanud ekspordimahtu pea seitse korda2. Keskmiselt 63,3 mln EURi eksporditulu kvartalis annab põhjust hinnata, et tänu aktsiisilangetusele teenib aastakokkuvõttes veondus täiendavad 215-250 mln EURi Eesti väliskaubandusbilanssi. 3. Aktsiisilangetus on aidanud Eesti veoettevõtetel võita tagasi nii koduturgu kui ka edukamalt konkureerida rahvusvahelisel turul. Tõstes aktsiisi taas tagasi tasemele 0,493 eurot/liiter oleks tulemuseks sektori hinnangul 2018-2020. aasta I kvartali trendide kordumine, kui veonduse majandustegevuse vähenemine kiirenes (perioodil 2018. aasta III kvartal kuni 2020. aasta I kvartal oli keskmiseks veosekäibe languseks -19% kvartalis) ja Eesti vedajaid asendasid nii siseturul kui ka ekspordis naaberriikide konkurendid. II. Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis kasutatud eeldused diislikütuse tarbimise osas 4. Suvise majandusprognoosi alusel võib järeldada, et Rahandusministeeriumi hinnangul suureneb diislikütuse siseriiklik tarbimine (arvestamata Läti-Leedu piirikaubandust) 2022. aastal võrreldes 2019. aastaga ligi 45 miljoni liitri võrra (lk 51, tabel 18). 2021. aastal ilmnenud trend, kus diislikütuse tarbimine on suurenenud märgatavalt rohkem, kui piirikaubanduse vähenemine tuleneb suuresti just eelmises peatükis kirjeldatud veondussektori äritegevuse kasvust. Samas hindab veondussektor, et aktsiisitõusu korral kaoks võrdne konkurentsipositsioon naaberriikide vedajatega ning taas asendaksid nii sise- kui ka välisturgudel Eesti vedajaid soodsama aktsiisipoliitikaga riikidest pärit konkurendid. See vähendaks samas suurusjärgus aga ka siseriiklikku diislikütuse tarbimist. 5. Lisaks eelmises punktis välja toodud veondussektori konkurentsivõime langusele ja sellest tulenevale siseriikliku tarbimise vähenemisele avaldab juba 2022 ja 2023. aastal märkimisväärset mõju siseriiklikule diislikütuse tarbimisele struktuurne diislikütuse tarbimise vähenemine. Näiteks ühistranspordi üleminek gaaskütusele vähendab juba 2022. aastal diislikütuse baastarbimist 15-20 mln liitri võrra võrreldes 2019. aasta tasemega. Seega on keeruline näha, et diislikütuse siseriiklik tarbimine püsiks lähiaastatel tasemel, mida näeb ette rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos. 6. Allakirjutanud esindusorganisatsioonid on seisukohal, et suvises majandusprognoosis kajastatud eeldused diislikütuse siseriiklikust tarbimisest (arvestamata piirikaubandust Läti ja Leeduga) on arvestatavalt üle hinnatud ja ei lähtu veondussektori arenguperspektiividest aktsiisivahe taastumisel naaberriikidega. Esindusorganisatsioonid on seisukohal, et 2023. aasta 1 Statistikaamet, TS54: Riigisisene ja rahvusvaheline kaubavedu maanteel 2 Statistikaamet, VKT11: Teenuste eksport ja import teenuse liigi järgi diislikütuse tarbimine jääb alla 2019. aasta tasemele (745 mln liitrit) ning on seega ca 40-50 mln liitri võrra väiksem, kui suvises majandusprognoosis on eeldatud. III. Aktsiisitõusu sotsiaalmajanduslik mõju 7. Samuti märgivad esindusorganisatsioonid, et lisaks majanduslikele- ja eelarvemõjudele tuleks silmas pidada ka aktsiisitõusu sotsiaalseid mõjusid. Arvestades niigi suure inflatsioonisurvega lööb aktsiisitõus kõige valusamalt just madalama sissetulekuga maapiirkondade inimesi, kelle igapäevane transpordikütuste tarbimine on suurem. Enamasti on eelarvelistest kaalutlustest tulenevalt madalama sissetulekuga inimeste eelistatud sõiduvahendiks just diiselmootoriga sõiduk. 8. Märgime, et silmas tuleb pidada ka Eesti regionaalset killustatust, kus on suured erinevused nii inimeste sissetulekute osas kui ka nende kulutustes transpordikütustele. Riiklik statistika näitab, et Lõuna- ja Kesk-Eesti inimeste sissetulek jääb ca 8-10% alla riigi keskmisele3, samas kui nende piirkondade elanike kulutused transpordile ületavad riigi keskmist 19% võrra 4. Seega lööks aktsiisitõus valusalt just nende piirkondade inimeste sissetulekut. IV. Aktsiisitõusu mõju kliimapoliitika kontekstis 9. Märgime, et valdav osa diislikütusest on nn sundtarbimine – ehk sisuliselt sellele lähima 5-7 aasta perspektiivis arvestatavat alternatiivi peamistest tarbimiskohtades ei ole. Seega ei pea paika argumendid, et aktsiisitõusu tuleks vaadata kui transpordisektori kliimamõju vähendamist soodustavat meedet – alternatiivide puudumisel ei ole võimalik ka prognoosida diislikütuse tarbimise vähenemist kõrge aktsiisimäära juures. 10. Maapiirkondade inimestel on diislikütusega sõiduk ainuke kättesaadav võimalus lahendada taskukohaselt ära enda pere liikumisvajadusega seonduv. Ei tankimis-laadimistaristu ega ka alternatiivsete sõidukite kättesaadavus ja hind pole nii täna ega lähitulevikus madalama sissetulekuga maapiirkondade inimeste jaoks realistlik alternatiiv diiselmootoriga sõidukile. Vahetades diiselmootoriga sõiduki bensiinimootoriga sõiduki vastu tähendab aga seda, et transpordi kliimamõju hoopis kasvab, kuna ühe kilomeetri läbimisel emiteerib bensiinimootor enamasti rohkem CO2-te, kui diiselmootor. 11. Veondussektoris ja raskemasinates puudub täna tehnoloogia, mis suudaks lähiperspektiivis asendada diislikütuse tarbimist. Seega on aktsiisitõus lihtsalt vahend ettevõtluse maksustamiseks – mingisugust kliimavõitu sellega ei kaasneks. Vastupidi – kuna aktsiisitõusu tagajärjel suureneks taas tankimine naaberriikides, mille diislikütuses on märgatavalt väiksem taastuvenergia osakaal kui Eestis, siis tegelikkuses aktsiisitõusuga hoopis suureneks CO2 emissioon. Samuti tooks aktsiisitõus taas Eesti teedele rohkem välisriikide veoautosid, mis on keskmiselt rohkem saastavamad kui Eesti vedajate masinad. Seega kaotaks sellest nii kliima kui ka Eesti looduskeskkond ja inimeste terviseseisund. 12. Veondussektori puhul omaks märgatavat mõju sektori kliimamõju vähendamisele üleminek keskkonnasäästlikematele sõidukitele – näiteks EURO6 veoauto omab juba 10%-list positiivset kliimamõju vanemate sõidukitega võrreldes. Selleks, et meie veoettevõtetel säiliks investeerimisvõimekus, tuleb aga vältida sektori konkurentsivõime piiramist ja ettevõtluse liigset 3 Statistikaamet, ST08: Leibkonnaliikme netosissetulek elukoha ja sissetulekuallika järgi, 2019 4 Statistikaamet, LE203: Leibkonnaliikme kulutused aastas piirkonna järgi, ’bensiinid, õlid’, 2019 maksustamist. Aktsiisitõusu korral väheneks arvestatavalt veondussektori investeerimisvõimekus ning kaotajaks oleks sektori pikaajaline jätkusuutlikkus ja suureneks ka Eesti transpordi kliimamõju. Lähtudes ülaltoodust teevad esindusorganisatsioonid ettepaneku loobuda planeeritud aktsiisitõusust 01.05.2022 tasemele 0,493 eurot/liitri kohta, kuna aktsiisitõus ei kannaks mitte ühtegi püstitatud eesmärkidest. 1) Väheneks riigieelarve tulude netopositsioon; 2) Eesti kaotaks arvestatava osa oma väliskaubandusbilansist; 3) Proportsionaalselt enim kaotaks vähekindlustatud inimesed ning ilmneks negatiivne mõju regionaalarengu kontekstis; 4) Suureneks transpordisektori kliimamõju; 5) Langeks Eesti (veo)ettevõtete võimekus investeerida säästlikematesse tehnoloogiatesse; 6) Eesti veondussektori pikaajaline jätkusuutlikkus satuks tugeva küsimärgi alla. Pöördumisele alla kirjutanud: Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige ja juhataja Herkki Kitsing Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) nõukogu esimees Jaak Kivisild Autoettevõtete Liit (AL) direktor Villem Tori Eesti Õliühing (ÕÜ) tegevjuht Mart Raamat From: Mart Raamat <[email protected]> Sent: Tuesday, September 14, 2021 11:20 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected]; 'Taavi Aas' <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Õliühingu ja veondussektori esindusorganisatsioonide pöördumine seoses diislikütuse aktsiisimääraga Austatud ministrid ja riigikogu liikmed, Käesolevaga edastab Eesti Õliühing koos veondussektori esindusorganisatsioonidega pöördumise diislikütuse aktsiisitõusust loobumiseks. Loodame, et pöördumises esitatud argumendid ja statistika nende toetuseks on Teile vajalikuks sisendiks eelarveläbirääkimiste juures. Lugupidamisega Mart Raamat Eesti Õliühing // Estonian Oil Association Tegevjuht // Chief Executive Officer [email protected] // +372 580 040 45
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel