dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht Maardu tee sõlme ehitamise ja korrashoiu koostöölepingu projekti osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. september 2021
Viit
24.5-6/21-0070/5345-1
Registreeritud
13. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-7 Teehoiuga seotud kirjavahetus (s.h järelevalve ja õigusaktide täitmisega seotud kirjavahetus)
Toimik
12-7/2021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)
Lahendamise tähtaeg
13. oktoober 2021

Failid

  • 📎Seisukoht Maardu tee sõlme ehitamise ja korrashoiu koostööleping.asice133 KB

Sisu (failidest)

MAARDU LINNAVALITSUS Hr Taavi Aas kuupäev digiallkirjas nr 8-4/4473 majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seisukoht Maardu tee sõlme ehitamise ja korrashoiu koostöölepingu projekti osas Lugupeetud härra Taavi Aas Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE) ja Maardu Linnavalitsuse esindajate vahel toimus 23.07.2021 koosolek, mille jooksul RBE tutvustas Maardu tee viadukti projekti käesolevaks hetkeks valminud lahendust. Lisaks oli arutluse all Maardu linna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitav koostööleping, mis paneks paika erinevate osapoolte kohustused ja õigused viadukti ehitamise, omandiküsimuste ning hilisema hoolduse ja remondi osas. Koosoleku jätkuna esitas RBE Maardu Linnavalitsusele 27.07.2021 e-kirjaga tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks eelnimetatud koostöölepingu projekti. Koostöölepingu esemeks on Maardu tee viadukt koos rampidega, tänavavalgustus, jalgratta- ja jalgtee, müratõkkesein, kraavid. Kirjale on lisatud Maardu tee viadukti projekti asendiplaanid. Koostöölepingu kohaselt kuulub üle Rail Balticu trassi ning ümbertõstetava 1520 mm raudtee kohale ehitatav viadukt kohaliku tee koosseisu. Sellest johtuvalt sätestab koostöölepingu projekt, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks jääb muuhulgas ehitatava viadukti vastuvõtmine ja edasine korrashoid. Maardu Linnavalitsus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse üksusele pandavate ebaproportsionaalsete kohustustega nii haldus- kui finantskoormuse mõttes, millega praegusel kujul nõustuda pole võimalik. Tegemist on teadaolevalt esimese korraga Rail Balticu projekti elluviimise jooksul, kui on tutvustatud ettepanekut jätta raudteed ületavad viaduktid koos kaasneva hooldus- ning pikemas perspektiivis renoveerimiskohustusega kohaliku omavalitsuse üksuste kanda. RBE enda poolt varasematel töökoosolekutel antud teabe järgi on viadukti hoolduskulu selle eluea jooksul keskmiselt 1% aastas viadukti ehitusmaksumusest. Maardu Linnavalitsusele ei ole avaldatud, mis võiks olla rajatava Maardu tee viadukti ehitusmaksumuseks, kuid eelduste kohaselt on see suurusjärgus 2 miljonit eurot. Seega kaasneks ainuüksi Maardu tee viaduktiga linnale iga-aastaselt lisakulu ligikaudu 20 tuhat eurot. Arvestama peab, et tegemist pole Maardu linna haldusterritooriumile rajatava ainsa Rail Balticu projekti viaduktiga. Rail Balticu projekti raames on muuhulgas kavas välja ehitada Altmetsa Kallasmaa tn 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401 Eesti E-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 tee pikendus viaduktiga üle olemasoleva 1520 mm raudtee, kavandatud Rail Balticu trassi ning riigimaantee nr 94 „Muuga sadama tee“. Tulenevalt sellest, et viadukt ületab järjest mitut objekti, on tegemist kordades pikema ning seega ka oluliselt kallima viaduktiga kui Maardu tee viadukt. Ei ole välistatud, et sellise viadukti ehitusmaksumus on suurusjärgus 5 miljonit eurot või rohkem. Tuginedes nendele eeldustele, lisanduks ainuüksi eelnimetatud kahe objektiga Maardu linnale aastas rahalisi kohustusi umbes 70-100 tuhande euro ulatuses. Võrdluseks, Maardu linn sai 2021. aastal riigieelarvest kohalike teede toetust 335,8 tuhat eurot. Kokkuvõtvalt kuluks edaspidi 20-30% kohalike teede toetusest igal aastal kahe Rail Balticuga seotud viaduktide ülalpidamisele. Teadaolevalt on viaduktid tehniliselt keerukad objektid, mis nõuavad regulaarset inspekteerimist, hooldust ja pikema aja jooksul ka remonditöid. See eeldab valla- või linnavalitsuses vastava pädevusega inimese olemasolu, kes suudab nõutud töid hallata ja korraldada. Praegusel hetkel pole Maardu linna bilansis mitte ühtegi sõidutee viadukti või silda. Seega pole siiani olnud vajadust viaduktide või sildade hooldamisega tegeleda ja vastava kompetentsiga inimest tööle võtta. Rahvusvahelise reisi- ja kaubaraudtee puhul on eriti oluline tagada kõigi raudteega funktsionaalselt seotud objektide kõrgetasemeline hooldamine ja korrashoid, vastasel juhul võib sattuda ohtu riiklikult tähtsa taristuobjekti toimimine, äärmisel juhul ka inimelud. Maardu tee funktsioneerib käesolevalt kohaliku teena edukalt ka ilma viaduktita. Viadukti rajamine ei ole hädavajalik kohaliku tee toimimiseks, küll aga on viadukti rajamine vältimatult vajalik Rail Balticu projekti realiseerimiseks. Seega tuleks meie hinnangul lähtuda põhimõttest, et maksab see, kelle huvides objekt rajatakse ehk antud juhul Rail Baltic Estonia OÜ. Esitatud ettepanek tekitab ebavõrdse olukorra, kus kohaliku omavalitsuse finantskohustuste suuruse määrab mitte ainult ristete arv Rail Balticu trassiga, vaid ka see, kuidas riste on projekteeritud. Kui projekteeritud lahendus näeb ette, et kohalik tee ületab raudteed viaduktiga, siis jääb viadukt kohaliku omavalitsuse bilanssi ning hooldada. Kui aga raudtee ristub kohaliku teega selliselt, et raudtee ületab kohalikku teed, siis ei kaasne kohalikule omavalitsusele täiendavaid kohustusi riste väljaehitamise või hilisema hooldusega. Kuna kõik risted ehitatakse välja Rail Balticu realiseerimise ja ekspluateerimise huvides, siis ei tohiks riste liik mõjutada edasiste kohustuste jaotumist. Ühel riigiasutusel või ettevõttel on Rail Balticu Eesti osale kavandatud viaduktide üle oluliselt efektiivsem arvet pidada, neid viadukte hooldada ja remonditöid teostada, kui on seda rohkem kui 10 erineval omavalitsusel, kelle elanike arv ning finants- ja haldusvõimekus erinevad suurel määral. Maardu tee sõlme väljaehitamisega seoses on mõistlik ja otstarbekas üle vaadata Maardu linna haldusterritooriumil asuvate järgmiste kohalike teede kuuluvus: Muuga tee (tee nr 4460037), Kallavere tee (tee nr 4462069) ning Maardu tee (tee nr 4462300). Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et Muuga tee, Kallavere tee ja Maardu tee (eelkõige lõigus Põhjaranna tee ja Lasti tee vahel) omavad riigitee tunnuseid. Maardu tee lõik Põhjaranna tee ja Lasti tee vahel toimib juba käesoleval ajal sadama juurdepääsuteena, olles ühenduseks riigitee nr 94 ning sadama pääslate B ja C vahel. ERC Konsultatsiooni OÜ koostas 2020. aastal töö „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine. Liiklusuuring“ (edaspidi liiklusuuring). Liiklusuuringu mahus viidi Lasti teel 2020. aasta novembris läbi liiklusloendus ja selle põhjal arvutati välja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL). Lasti tee AKÖL aastal 2020 oli 1390 sõidukit, millest autoronge 160. Prognoosi kohaselt suureneb sõidukite hulk aastaks 2043 aga 1700-ni ehk üle viiendiku. 3 Liiklusuuringu kohaselt liigub Maardu tee lõigus Lasti tee ja Kallavere tee vahel 4770 sõidukit päevas, nendest autoronge 100. See viitab asjaolule, et ka Muuga tee ja Kallavere tee suunalt liigub oluline osa sõidukitest kas Muuga sadamasse või sellega funktsionaalselt seotud ettevõtete juurde. Seoses RoRo (roll-on/roll-off) laevaliikluse kasvuga Muuga sadamas võib eeldada lisaks raskeveokitele ka sõiduautode arvu kasvu Muuga teel, Kallavere teel ja Maardu teel. Oluline on märkida, et sadama kaubamahtude ja liiklussageduse suurenedes on suurimaks pudelikaelaks A pääsla ning selle ees asuv väikse mahutavusega liiklusala, mis asub Põhjaranna tee lõpus. Seega võib tulevikus osutuda vajalikuks suunata täiendav osa raskeveokite liiklusest teistesse pääslatesse - sellele võimalusele viitab ka eelnimetatud liiklusuuring. Antud idee realiseerimisele aitab kaasa Maardu tee viadukti ja liiklussõlme väljaehitamine, millega muutub liiklus efektiivsemaks, turvalisemaks ning suureneb ristmiku läbilaskevõime. Vaieldamatult kasvaks sellega aga Maardu tee ning eeldatavasti ka Kallavere tee ja Muuga tee liiklussagedus. Eelnevale tuginedes teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kaalumiseks järgnevad ettepanekud: 1. Kohustused seoses Rail Balticu projekti raames rajatavate viaduktide hoolduse ja korrashoiuga on asjakohane usaldada kas konkreetsele riigiasutusele või raudteed haldavale ettevõttele. See on vajalik, et tagada ressursside tõhus kasutamine ning rajatiste pikaajaline töökord ja ohutus. Maardu Linnavalitsus ei nõustu ettepanekuga jätta viaduktide hooldus- ja remondikohustus kohalikele omavalitsustele. 2. Maardu linna haldusterritooriumil asuvad kohalikud teed: Muuga tee, Kallavere tee ja Maardu tee täidavad riikliku tähtsusega teedevõrgu funktsioone, mistõttu on asjakohane koos Maardu tee liiklussõlme valmimisega lisada eelnimetatud kohalikud teed riigiteede nimekirja. See võimaldab välja töötada ohutu, efektiivse ja tervikliku liikluslahenduse kõigile Muuga sadama pääslatele, et tagada sadamale usaldusväärsed ühendused üleeuroopalise TEN-T teedevõrgustiku ning piirkonnas asuvate kohalike omavalitsustega. Jääme ootama Teiepoolseid seisukohti Maardu Linnavalitsuse ettepanekutele. Oleme valmis kohtuma töökoosolekute raames, et kirjas tõstatud teemasid täpsemalt arutada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov Maardu linnapea Teadmiseks: Rail Baltic Estonia OÜ Transpordiamet Neeme Sild 6060736 [email protected] Taavi Rebane [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel