MAARDU LINNAVALITSUS
Hr Taavi Aas kuupäev digiallkirjas nr 8-4/4473
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Seisukoht Maardu tee sõlme ehitamise
ja korrashoiu koostöölepingu projekti osas
Lugupeetud härra Taavi Aas
Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE) ja Maardu Linnavalitsuse esindajate vahel toimus
23.07.2021 koosolek, mille jooksul RBE tutvustas Maardu tee viadukti projekti käesolevaks
hetkeks valminud lahendust. Lisaks oli arutluse all Maardu linna ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitav koostööleping, mis paneks paika erinevate
osapoolte kohustused ja õigused viadukti ehitamise, omandiküsimuste ning hilisema hoolduse
ja remondi osas.
Koosoleku jätkuna esitas RBE Maardu Linnavalitsusele 27.07.2021 e-kirjaga tutvumiseks ja
seisukoha võtmiseks eelnimetatud koostöölepingu projekti. Koostöölepingu esemeks on
Maardu tee viadukt koos rampidega, tänavavalgustus, jalgratta- ja jalgtee, müratõkkesein,
kraavid. Kirjale on lisatud Maardu tee viadukti projekti asendiplaanid.
Koostöölepingu kohaselt kuulub üle Rail Balticu trassi ning ümbertõstetava 1520 mm raudtee
kohale ehitatav viadukt kohaliku tee koosseisu. Sellest johtuvalt sätestab koostöölepingu
projekt, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks jääb muuhulgas ehitatava viadukti vastuvõtmine
ja edasine korrashoid.
Maardu Linnavalitsus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse üksusele pandavate
ebaproportsionaalsete kohustustega nii haldus- kui finantskoormuse mõttes, millega praegusel
kujul nõustuda pole võimalik. Tegemist on teadaolevalt esimese korraga Rail Balticu projekti
elluviimise jooksul, kui on tutvustatud ettepanekut jätta raudteed ületavad viaduktid koos
kaasneva hooldus- ning pikemas perspektiivis renoveerimiskohustusega kohaliku omavalitsuse
üksuste kanda.
RBE enda poolt varasematel töökoosolekutel antud teabe järgi on viadukti hoolduskulu selle
eluea jooksul keskmiselt 1% aastas viadukti ehitusmaksumusest. Maardu Linnavalitsusele ei
ole avaldatud, mis võiks olla rajatava Maardu tee viadukti ehitusmaksumuseks, kuid eelduste
kohaselt on see suurusjärgus 2 miljonit eurot. Seega kaasneks ainuüksi Maardu tee viaduktiga
linnale iga-aastaselt lisakulu ligikaudu 20 tuhat eurot.
Arvestama peab, et tegemist pole Maardu linna haldusterritooriumile rajatava ainsa Rail Balticu
projekti viaduktiga. Rail Balticu projekti raames on muuhulgas kavas välja ehitada Altmetsa
Kallasmaa tn 1 Telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu Faks +372 6060 701 SEB pank, kood 401
Eesti E-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
tee pikendus viaduktiga üle olemasoleva 1520 mm raudtee, kavandatud Rail Balticu trassi ning
riigimaantee nr 94 „Muuga sadama tee“. Tulenevalt sellest, et viadukt ületab järjest mitut
objekti, on tegemist kordades pikema ning seega ka oluliselt kallima viaduktiga kui Maardu tee
viadukt. Ei ole välistatud, et sellise viadukti ehitusmaksumus on suurusjärgus 5 miljonit eurot
või rohkem.
Tuginedes nendele eeldustele, lisanduks ainuüksi eelnimetatud kahe objektiga Maardu linnale
aastas rahalisi kohustusi umbes 70-100 tuhande euro ulatuses. Võrdluseks, Maardu linn sai
2021. aastal riigieelarvest kohalike teede toetust 335,8 tuhat eurot. Kokkuvõtvalt kuluks
edaspidi 20-30% kohalike teede toetusest igal aastal kahe Rail Balticuga seotud viaduktide
ülalpidamisele.
Teadaolevalt on viaduktid tehniliselt keerukad objektid, mis nõuavad regulaarset
inspekteerimist, hooldust ja pikema aja jooksul ka remonditöid. See eeldab valla- või
linnavalitsuses vastava pädevusega inimese olemasolu, kes suudab nõutud töid hallata ja
korraldada. Praegusel hetkel pole Maardu linna bilansis mitte ühtegi sõidutee viadukti või silda.
Seega pole siiani olnud vajadust viaduktide või sildade hooldamisega tegeleda ja vastava
kompetentsiga inimest tööle võtta. Rahvusvahelise reisi- ja kaubaraudtee puhul on eriti oluline
tagada kõigi raudteega funktsionaalselt seotud objektide kõrgetasemeline hooldamine ja
korrashoid, vastasel juhul võib sattuda ohtu riiklikult tähtsa taristuobjekti toimimine, äärmisel
juhul ka inimelud.
Maardu tee funktsioneerib käesolevalt kohaliku teena edukalt ka ilma viaduktita. Viadukti
rajamine ei ole hädavajalik kohaliku tee toimimiseks, küll aga on viadukti rajamine vältimatult
vajalik Rail Balticu projekti realiseerimiseks. Seega tuleks meie hinnangul lähtuda põhimõttest,
et maksab see, kelle huvides objekt rajatakse ehk antud juhul Rail Baltic Estonia OÜ.
Esitatud ettepanek tekitab ebavõrdse olukorra, kus kohaliku omavalitsuse finantskohustuste
suuruse määrab mitte ainult ristete arv Rail Balticu trassiga, vaid ka see, kuidas riste on
projekteeritud. Kui projekteeritud lahendus näeb ette, et kohalik tee ületab raudteed viaduktiga,
siis jääb viadukt kohaliku omavalitsuse bilanssi ning hooldada. Kui aga raudtee ristub kohaliku
teega selliselt, et raudtee ületab kohalikku teed, siis ei kaasne kohalikule omavalitsusele
täiendavaid kohustusi riste väljaehitamise või hilisema hooldusega. Kuna kõik risted ehitatakse
välja Rail Balticu realiseerimise ja ekspluateerimise huvides, siis ei tohiks riste liik mõjutada
edasiste kohustuste jaotumist.
Ühel riigiasutusel või ettevõttel on Rail Balticu Eesti osale kavandatud viaduktide üle oluliselt
efektiivsem arvet pidada, neid viadukte hooldada ja remonditöid teostada, kui on seda rohkem
kui 10 erineval omavalitsusel, kelle elanike arv ning finants- ja haldusvõimekus erinevad suurel
määral.
Maardu tee sõlme väljaehitamisega seoses on mõistlik ja otstarbekas üle vaadata Maardu linna
haldusterritooriumil asuvate järgmiste kohalike teede kuuluvus: Muuga tee (tee nr 4460037),
Kallavere tee (tee nr 4462069) ning Maardu tee (tee nr 4462300). Maardu Linnavalitsus on
seisukohal, et Muuga tee, Kallavere tee ja Maardu tee (eelkõige lõigus Põhjaranna tee ja Lasti
tee vahel) omavad riigitee tunnuseid.
Maardu tee lõik Põhjaranna tee ja Lasti tee vahel toimib juba käesoleval ajal sadama
juurdepääsuteena, olles ühenduseks riigitee nr 94 ning sadama pääslate B ja C vahel. ERC
Konsultatsiooni OÜ koostas 2020. aastal töö „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali
projekteerimine. Liiklusuuring“ (edaspidi liiklusuuring). Liiklusuuringu mahus viidi Lasti teel
2020. aasta novembris läbi liiklusloendus ja selle põhjal arvutati välja aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (AKÖL). Lasti tee AKÖL aastal 2020 oli 1390 sõidukit, millest
autoronge 160. Prognoosi kohaselt suureneb sõidukite hulk aastaks 2043 aga 1700-ni ehk üle
viiendiku.
3
Liiklusuuringu kohaselt liigub Maardu tee lõigus Lasti tee ja Kallavere tee vahel 4770 sõidukit
päevas, nendest autoronge 100. See viitab asjaolule, et ka Muuga tee ja Kallavere tee suunalt
liigub oluline osa sõidukitest kas Muuga sadamasse või sellega funktsionaalselt seotud
ettevõtete juurde. Seoses RoRo (roll-on/roll-off) laevaliikluse kasvuga Muuga sadamas võib
eeldada lisaks raskeveokitele ka sõiduautode arvu kasvu Muuga teel, Kallavere teel ja Maardu
teel.
Oluline on märkida, et sadama kaubamahtude ja liiklussageduse suurenedes on suurimaks
pudelikaelaks A pääsla ning selle ees asuv väikse mahutavusega liiklusala, mis asub Põhjaranna
tee lõpus. Seega võib tulevikus osutuda vajalikuks suunata täiendav osa raskeveokite liiklusest
teistesse pääslatesse - sellele võimalusele viitab ka eelnimetatud liiklusuuring. Antud idee
realiseerimisele aitab kaasa Maardu tee viadukti ja liiklussõlme väljaehitamine, millega muutub
liiklus efektiivsemaks, turvalisemaks ning suureneb ristmiku läbilaskevõime. Vaieldamatult
kasvaks sellega aga Maardu tee ning eeldatavasti ka Kallavere tee ja Muuga tee liiklussagedus.
Eelnevale tuginedes teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kaalumiseks
järgnevad ettepanekud:
1. Kohustused seoses Rail Balticu projekti raames rajatavate viaduktide hoolduse ja
korrashoiuga on asjakohane usaldada kas konkreetsele riigiasutusele või raudteed haldavale
ettevõttele. See on vajalik, et tagada ressursside tõhus kasutamine ning rajatiste pikaajaline
töökord ja ohutus. Maardu Linnavalitsus ei nõustu ettepanekuga jätta viaduktide hooldus- ja
remondikohustus kohalikele omavalitsustele.
2. Maardu linna haldusterritooriumil asuvad kohalikud teed: Muuga tee, Kallavere tee ja
Maardu tee täidavad riikliku tähtsusega teedevõrgu funktsioone, mistõttu on asjakohane koos
Maardu tee liiklussõlme valmimisega lisada eelnimetatud kohalikud teed riigiteede nimekirja.
See võimaldab välja töötada ohutu, efektiivse ja tervikliku liikluslahenduse kõigile Muuga
sadama pääslatele, et tagada sadamale usaldusväärsed ühendused üleeuroopalise TEN-T
teedevõrgustiku ning piirkonnas asuvate kohalike omavalitsustega.
Jääme ootama Teiepoolseid seisukohti Maardu Linnavalitsuse ettepanekutele. Oleme valmis
kohtuma töökoosolekute raames, et kirjas tõstatud teemasid täpsemalt arutada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
Maardu linnapea
Teadmiseks:
Rail Baltic Estonia OÜ
Transpordiamet
Neeme Sild 6060736
[email protected]
Taavi Rebane
[email protected]